Tsütokinees – tsütoplasma jagunemine rakujagunemise (mitoosi või meioosi) telofaasis Meioos – päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel. Kromosoome DNA molekule 1. Profaas 46 92 2. Metafaas 46 92 3. Anafaas 92 92 4. Telofaas 2*46 2*46 Koht Spermatogenees (munandite Ovogenees (munasarjades) epiteelis) Algus Murdeeas Looteeas Viljastumisvõime Suguküpsus Suguküpsus Lõpp Elu lõpuni 40-50 Tsükli kestvus 80 päeva +/- 4 28 +/- 7
4. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG. 4.1. Organismide paljunemine. Kuidas organismid paljunevad? Kas sugulisel või mittesugulisel teel. Mittesuguliselt saab paljuneda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Sugul- uus organism saab alguse viljastunud munarakust. Ühinenud sugurakud võivad pärineda kas ühelt või kahelt vanemalt. Mittesugul- uus organism pärineb ühest vanemast. Eoseliselt: nt kübarseente eosed moodustuvad kübara alaküljel paiknevates torukestes või eoslehekeste vahel. (eostega sammal- ja sõnajalgtaimed). Vegetatiivselt: paljunevad prokarüoodid, seened, protistid, paljud taimeliigid (ainuõõssed- loomariigist). Pärmseened paljunevad pungumise teel (tekivad tütarrakud). Taimeriigis paljunetakse veg-lt risoomide, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil. Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegetatiivselt? Veg paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese aja jooksul ...
tekkinud rakud aga haploidse kromosoomistikuga. Näiteks inimese puhul on mitoosi abil paljunenud rakkudes ka 46 kromosoomi. Meioosi käigus tekkinud sugurakkudes aga 23kromosoomi( poole vähem). Mitoosile järgneb alati interfaas, ja alles siis saab toimuda uus paljunemine. Interfaasi jooksul toimub: 1.) kasvamine, 2.) ühekromatiidiliste kromosoomide muutumine kahe kromatiidilisteks 3.) raku osade paljunemine. MITOOS. Eristatakse nelja faasi. ( profaas, metafaas, anafaas, telofaas.) 1.) Profaas. A.) tuumamembraan laguneb, B.) kromosoomid keerduvad kokku. C.) tsentrioolid liiguvad raku poolustele D.) tsentrioolide vahele tekivad kääviniidid. ( NB! Tsentrosoom koosneb tsentrioolidest.) 2.) Metafaas. A.) kromosoomid liiguvad raku keskele ühele tasandile B.) kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. 3.) Anafaas. A.) kääviniidid hakkavad lühenema ja tõmbavad kromatiidid üksteisest lahku. 4.) Telofaas
tsütoplasma jagunemist. Tuuma jagunemisega ehk karüokineesiga tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tütarrakkude vahel. Sellele järgneb tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees, mille tulemusena moodystub kaks tütarrakku. Eukarüootsete rakkude jagunemise vormi, millega tagatakse kromosoomide arvu muutumatus tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks. PROFAAS METAFAAS ANAFAAS TELOFAAS Joonis: Mitoos Igale liigile on iseloomulik kindel kromosoomide arv. Et sugulise paljunemise tulemusena kromosoomide arv ei suureneks, selleks peab kromosoomide arv sugurakkudes vähenema kaks korda. Kromosoomide arvu vähenemine toimub sugurakkude arengu käigus. Vastavat raku jagunemise vormi nimetatakse meioosiks. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Homoloogiliste kromosoomide ristsiirde ja üksteisest sõltumatu
Mitoos e päristuumsete rakkude jagunemise viis,millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.1)toimub rakutuuma jagunemine e karüokinees, millega tagatkse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel.2) Karüokineesi lõpus toimub algab tsütoplasma jagunemine e tsütokinees,moodustub kaks tütarrakku. Profaas: kromosoomid keerduvad kokku, on nähtavad, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad,tsentrioolid liiguvad poolustele,moodustuvad kääviniidid nende vahele(osalevad kromosoomide täpses jaotamises tütarrakkude vahel). Metafaas: kromosoomid liiguvad ekvatoriaalseletasandile, kromosoomid max kokku keerdunud, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas: kääviniidid lühenevad, kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest, tsentromeerid kahestuvad(algab kromatiidide lahknemisega ekvaatoritasandil ja lõppeb nende jõudmisega raku poolustele. Telofaas: kääviniidid kaovad, sünt tuumamembraan...
Sugulisel paljunemisel enamasti viljastunud munarakk.seened ja protistid paljunevad eoste e. Spooridega.eos võib areneda rakusiseselt eoskotis.kandseenel eoskannal.samblal eoskupardes.vegetatiivne: bakter,protist,seen,osa selgrootutest ja paljud taimed. Bakter pooldub, dna kahekordistub.pärmseen pungub. Samblik rakise tükikesed.katteseemnetaimedel mugul,sibul,vars,leht.loomariigis veg. Alamates rühmades.vegetatiivne võimaldab lühikese ajaga saada palju ühtlasi järglasi.raku jagunemine: 1.rakutuuma jagunemine karüokinees(kromosoomide gen. Info jaotumine) 2.tsütokinees, 2 tütarrakku.päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes nim. Mitoosiks. 2 mitoosi vahel on interfaas ja see kokku kõik rakutsükkel. Rakk valmistub jagunemiseks atp ja ühendeid sünteesides ning dna 2kordistub.kromosoomid on 2kromatiidilised rakujagunemise alguseks.mitoosi algul saab kromosoome vaadata.kromatiidid ühenda...
Lk 107---Mitoos 1. Mis on mitoosi põhieesmärk? Mitoosi eesmärk on tagada raku jagunemine nii, et uued rakud saaksid kogu geneetilise info. 2. Milles poolest erineb Karüokinees tsütokineesist? Karüokinees on tuuma jagunemine ja tsütokinees tsütoplasma jagunemin. 3. Mida nimetatakse rakutsükliks? Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust järgmise mitoosi lõppu. 4. Missugused protsessid toimuvad raku interfaasis? DNA kahekordistumine, ATP ja teise makroergiliste ühenditew süntees ja raku organellide suurenemine. 5. Kirjeldage kahekromatiidilise kromosoomi ehitust. Koosseisu kuulub kaks DNA molekuli ja tsentromeer. 6. Missugused nähtused toimuvad mitoosi faasides? Profaas- kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Tuumamembraanid lagunevad. Metafaas- kromosoomid liiguvad r...
mitoos on eukarüootsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. tagab organismide kasvu, rakkude uuenemise. rakutsükkel- raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. embrüo- viljastatud munarakk. interfaas- ettevalmistav periood raku jagunemiseks. faasid: profaas- dna muutub kompaktseks, kromosoomid kokku ja mikroskoopis vaadeldavaks. tsentrosoomist tekkima kääviniidid, mis hakkavad kromosoome tütarrakkude vahel jaotama. kaovad tuumamembraanid. metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskele. kopmaktsed kääviniidid kinnituvad kromosoomide keskkohtadesse. anafaas-kääviniidid lühenevad ja kromatiidid tõmmatakse lahku. telofaas-hakkab tekkima 2 rakku. sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti meioos-raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2x. haploid- meioosis 2x vähenenud kromosoomistik; diploidne kromosoomistik- kahekordne kr...
I jagunemine a) profaas tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad kokku, moodustuvad kääviniidid tsentrioolide vahele, homoloogilised kromosoomid liibuvad kahekaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi, see on kromosoomide ristsiire ja sellega kaasneb geenivahetus b) metafaas kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele c) anafaas kääviniidid lühenevad, kromosoomid lahknevad poolustele d) telofaas tsütoplasma kahestumine, rakumembraan nöördub sisse, kaks tütarrakku moodustub, tsentrioolid kahestuvad, tuumakesi EI moodustu ja tuumamembraani ei teki Esimese jagunemise tulemus: kromosoomide arv kaks korda vähenenud, need koosnevad kõik kahest kromatiidist, DNA EI kahekordistu Interfaasis: lühiajalisem võrreldes mitoosiga Profaasis: tsentrioolid liiguvad poolustele Metafaasis: kromosoomid liiguvad ekvatoriaaltasandile, kinnituvad kääviniidid
· Interfaasi lõpus toimuva DNA kahekordistumise tagajärjel on kromosoomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised. · Ühe kromosoomi kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Pari and Pattak Co. · Interfaasis on kromosoomid jälle lahtikeerdunud. · Rakujagunemise eel taastub kromosoomide kahekromatiidilisus. · Mitoosi saab jagada 4ks osaks profaas, metafaas, anafaas ja telofaas. · Profaasis keerduvad kromosoomid nii kokku, et nad muutuvad mikroskoobis nöhtavaks. · Tuumakesed kaovad. · Rakk polariseerub. · Metafaasis liiguvad kromosoomid tagasi raku keskossa. · Just siis on kromosoomid kõige paremini näha · Anafaasis kahestuvad tsentromeerid. · Kromatiidid jõuavad jälle poolustele. · Telofaasis sünteesitakse tuumamembraanid. · Kromosoomid keerduvad lahti ja tekivad tuumakesed. · Tekib 2 tütarrakku. Meioos:
I Profaas- tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad. Kromosoomid keerduvad, tsentsioolide paarid eralduvad, nende vahele moodustuvad kääviniidid. Kromosoomide ristsiire - Homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kaasneb geenivahetus. I Metafaas- homol. krom. liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile. Kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. I Anafaas- kääviniidid lühenevad, kromosoomid lahknevad poolustele. I Telofaas tsütoplasma 2x, moodustuvad kaks tütarrakku. Tsentrioolid 2x. Tuumamembraane ei teki, tuumakesed ei moodustu. Kromosoomide arv on vähenenud 2x, DNA ei 2x II Interfaas- lühem, liitub II Profaasiga II Profaas- tsentrioolide paarid poolustele, tekivad kääviniidid II Metafaas- kromosoomid ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele II Anafaas- kromosoomide tsentromeerid 2x- Kromatiidid lahknevad, liiguvad poolustele, kääviniidid lühenevad
kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood; rakutsükkel- raku eluring ühe mitoosi algusest järgmisse. FAASID: Profaas kromosoomid keerduvad niivõrd, et muutuvad miksroskoobis nähtavaks. Kaovad tuumakesed, suureneb rakutuum. Metafaas kromosoomid liiguvad raku keskossa, jäävad ühele tasandile. Metafaasis on kromosoomid kõige paremini vaadeldavad. Anafaas tsentromeerid kahestuvad kromosoomide kromatiidid eralduvad. Telofaas sünteesitakse tuumamembraanid. Interfaas enamik rakke diferentseerub MEIOOS - Rakkude jagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosis küpsevad sugurakud ning moodustuvad eosed. Haploidne kromosoomistik kaks korda vähenenud kromosoomistik (n); diploidne kromosoomistik kahekordne kromosoomistik (2n); 2n = 46; n = 23 FAASID: I JAGUNEMINE: Profaas tuumakesed kaovad, kromosoomide keerdumine, moodustuvad kääviniidid.
Bioloogia 06.03.2012 Keharakkude moodustumine Interfaas Faas kahe mitoosi vahel Toimub DNA replikatsioon e. DNA kahekordistumine ATP süntees Suurenenud raku mõõtmed ja organellide arv Tsentrioolid kahestuvad Kromosoomid on lahtikeerdunud nukleosoomsete fibrillidena Profaas ettevalmistav faas Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks Tuumakesed kaovad Tuum suureneb Tuumamembraan lahustub Tsentrioolid liiguvad poolustele Moodustub mitoosikääv Metafaas eraldumisfaas Kromosoomid koonduvad käävi ekvatoriaaltasandile Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri e. Primaarsoonise külge ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas rändamisfaas Kääviniidid lühenevad Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) Telofaas rekonstrueerimisfaas Kääv kaob Kromosoomid keerduvad lahti Tekivad tuumakesed Sünteesitakse...
Mitoos ja meioos Mitoos on raku pooldumine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. Hulkraksetel organismidel järgneb nii sugulisele kui ka mittesugulisele paljunemisele rakkude jagunemine, mis tagabki organismi kasvamise ja arengu. Lisaks sellele on rakkude jagunemine vajalik organismi hukkunud rakkude asendumiseks ja vigastuste parandamiseks. Näiteks täiskasvanud inimeses võib moodustada keskmiselt 25 miljonit uut rakku sekundis. Uued rakud saavad alguse lähteraku jagunemisest. Sel viisil moodustunud rakke nimetatakse tütarrakkudeks. Meioos on rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivad sugurakud. Meioos koosneb reduktsioon jagunemisest (meioos I) ja ekvatsioonjagunemisest (meioos II), mis omakorda koosnevad neljast faasist sarnaselt mitoosiga. Meioosi reduktsioonijagunemine viib homoloogiliste kromosoomide lahkn...
See tagab ka hukkunud rakkude asendamise ja vigastuste parandamise. Tekkinud rakke nimetatakse tütarrakkudeks. Rakkude jagunemisel eristatakse kaht erinevat viisi: mitoos ja meioos. Mitoos Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoos jaguneb omakorda neljaks põhifaasiks: 1. Profaas 2. Metafaas 3. Anafaas 4. Telofaas Interfaasiks nimetatakse kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi. Profaas: Faas, kus raku jagunemine tegelikult algab. Tsütoplasmaatilised mikroduublid lagunevad ning hakkab kujunema kääviniidistik. Moodustub 46 kromosoomi ehk 23 kromosoomipaari, millest igaüks sisaldab kohekordset samaväärset DNA ahelat. Tuumakesed kaovad ja tuumamembraan hakkab lagunema. Prometafaas: Selles faasis on tsentrioolid juba liikunud vastaspoolustele, ent on endiselt seotud kääviniitidega
ARENGUBIOLOOGIA 1. Iseloomusta sugulist ja mittesugulist paljunemist, too välja nende eelised ja puudused. On kaks paljunemise viisi siis: - suguline - mittesuguline SUGULINE: suguline paljunemine on see, paljunemiseviis, mille korral uus organism saab enamasti alguse viljastatud munarakust (sügoodist). Iseloomulik kõikidele päristuumsetele organismirühmadele. + mitmekesised järglased -vaja on enamasti kahte vanemorganismi -eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu +arenemisvõimelisemad järglased MITTESUGULINE: on paljunemiseviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoliseks ja vegetatiivseks. Pärilik info pärineb ainult ühelt vanemalt. 2. Nimeta mittesugulise paljunemise viisid, too näiteid. (v.t eestpoolt) 3. Interfaasi tähtsus raku elus. Interfaas- päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi ja meioosi) vahele jääv eluperiood. Mitoos- päristuumse raku jagunemise viis , milleg...
tagajärjel on kromosomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised (koostises on kaks DNA molekuli). · Ühe kromosoomi kromatiidid on ühendatud omavahel tsentromeeri abil, tsentromeer jagab ühtlasi kromatiidi kaheks osaks: kromosoomi õlgadeks. · Rakujagunemisel lahknevad kõigi kromosoomide kromatiidid ja moodustunud tütarrakkudesse jäävad ühekromatiidilised kromosoomid. · Mitoosi võib jagada neljaks osaks: profaas, metafaas, anafaas ja telofaas. · Profaasis keerduvad kromosoomid nii kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. · Metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand. Kromosoomid on maksimaalselt kokku keerdunud
aktiveeritud ensüümidele veel lagundatavaid aineid) Karl Ernst von Baer võrdleva anatoomia ja embrüoloogia rajajaid. Imetaja munaraku ja viljastumise avastaja. II LOENG RAKKUDE JAGUNEMINE -Rakud jagunevad, et kasvada, paljuneda, parandada MITOOS: eukarüootsete rakkude jagunemise, mille tulemusel moodustuvad kaks identset diploidse kromosoomistikuga tütarrakku. MITOOSI FAASID: 1. PROFAAS 2. METAFAAS 3. ANAFAAS 4. TELOFAAS MEIOOS: eukarüootsete rakkude jagunemine, mille tulemusel moodustuvad kaks identset haploidse kromosoomistikuga tütarrakku (moodustuvad sugurakud, mis edasi ei jagune). -Apoptoos programmeeritud rakusurm, mis * on omane hulkraksele organismile * algatatud rakusiseselt (geenid, retseptorid, transkriptsiooni faktorid jt). Apoptoos oluline embrüonaalses faasis (kehaosade väljakujunemine). APOPTOOS (programmeeritud rakusurm) NEKROOS (koekärbus)
palju lineaarseid kromosoome, DNA üldhulk suur, (on histoonid). 4. Võrrelge rakujagunemist mitoosi ja meioosi teel. Mitoos eukarüootsete rakkude jagunemine, tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes e emarakuga geneetiliselt identsed; diploidsed. Tähtsus: mood 2 tütarrakku geneetiliselt identsed; suureneb rakkude arv tagatakse organismi kasv; vajalik ka surnud rakkude asendamiseks. Raku jagunemisel 4 faasi profaas, metafaas, anafaas, telofaas. Profaas kromosoomid nähtavaks, tuumakesed kaovad, tuum suureneb, tuumamembraanid lahustuvad, tsentrioolid poolustele, kääviniidistiku kujunemine. Metafaas kromosoomid raku ekvatoriaaltasandile; kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri & teise otsaga tsentriooli külge. Anafaas kääviniidid lühenevad, kromatiidid poolustele. Telofaas kääviniidid kaovad, kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, tuumamembraan, tsütokinees
ülesandeid,interfaasi lõpus hakatakse tegema ettevalmistusi raku jagunemiseks.Interfaasis toimuvad protsessid:suureneb rakkude organellide arv;ATP süntees;rakumõõtmete suurenemine;DNA kahekordistumine e.eplinatsioon.;loomses rakkudes tsentrioolid kahestuvad.Mitoosraku jagunemis viis,kus tütarrakkude kromosoomide arv jab ellasrakkuga võrreldes samaks.Mitoos jaguneb:1.karüorinees- tuuma jagunemine jaguneb:profaas,metafaas,anafaas ja telofaas.2.tsütokinees- tsütoplasma jagunemine.Profaas-kromosoomid keerduvad kokku;tuumakesed kaovad;tuumamembraanid lagundatakse;moodustuvad käviniinid;tsentrioolid liiguvad poolusele..Metafaas-kromosoomid koonduvad rakku ekvatoriaaltasandile;kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri kluge ja teise osaga tsentriooli kluge.Anafaas-kääviniidid lükenevad ja tõmbuvad kromatiidid teineteisest lahku;kromatiidid lakkavad ja liiguvad raku poolusele.Telofaas-kääviniidid
Areng 45-55 eluaastani, siis tekib menopaus ning ovulatsioon seiskub Spermatogenees e. Spermide areng (mees) moodustub munandites spermatosoidide eelrakud e. Spermatogoonid igast spermatogoonist moodustub 4 spermi võib kulgeda kõrge vanuseni Meioos - on raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb 2x (46kromosoomilt 23-le) I jagunemine 1.Profaas - kromosoomide ristsiirdeks ja sellega kaasneb geenivahetus 2. Metafaas 3. Anafaas 4. Telofaas - tekkinud tütarrakud alustavad uut jagunemist II jagumine 1. Profaas - tütarrakkude valmistumine uueks jagunemiseks 2.Metafaas - kromosoomid on ekvatoriaaltasandil 3. Anafaas - kromatiidid lahkuvad raku poolustele 4. Telofaas - Mitoos - on eukarüootsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes Interfaas- Profaas - Metafaas - anafaas - telofaas - Karüokinees - rakutuuma jagunemine
Mitoosi ja meioosi võrdlus: Mitoos Meioos On keharakkude uuenemine. On sugurakkude ja eoste uuenemine. Diploidne kromosoomistik. Haploidne kromosoomistik. Moodustub 2 uut rakku. Moodustub 4 uut rakku. Rakud on identsed. Rakud on kineetiliselt erinevad. Ei toimu kromosoomide Toimub kromosoomide ristsiire ristsiiret. (I Profaasis). Üks mitootiline jagunemine Kaks mitootilist jagunemist (profaas, metafaas, anafaas, (I profaas, I metafaas, I telofaas). anafaas, I telofaas; II profaas, II metafaas, II anafaas, II telofaas). Sugulise ja mittesugulise paljunemise võrdlus: Suguline Mittesuguline 2varianti Organism pärineb ala...
korduvalt. MITTESUGULINE- (Tähtsus: lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane tasapinnale, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele 3) Anafaas: kääviniidid lühenevad, arvukas järglaskond.) kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest 4) Telofaas: kääviniidid kaovad, (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vajalik on vaid 1 vanema olemasolu ja uus isend tuumamembraanid sünteesitakse, kromosoomid keerduvad lahti (tekivad tuumakesed), tsütoplasma on alati vanemaga geneetiliselt identne. EOSELINE- toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või jaguneb kaheks. Mitoosi tähtsus: vajalik organismi kasvuks, vajalik surnud rakkude asendamiseks, vajalik veega ja arenevad uuteks organismideks
HOMOLOOGILISED kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile kromosoomid paiknevad raku ekvatoriaaltasandile kääviniidid kinnituvad 1otsaga kromosoomi tsentromeeri ja 2.otsaga tsentriooli külge kääviniidid kinnituvad kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele ANAFAAS 1.ANAFAAS 2.ANAFAAS kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) KROMOSOOMID lahknevad poolustele KROMATIIDID lahknevad raku poolustele kääviniidid lühenevad TELOFAAS 1. TELOFAAS 2.TELOFAAS kromatiidid keerduvad lahti moodustub 2 tütarrakku kromatiidid keerduvad lahti tekivad tuumakesed kromosoomide arv 2x vähenenud tekivad uued tuumakesed sünteesitakse uued tuumamembraanid kromosoomid koosnevad 2 kromatiidist e. 2DNA molekulist moodustuvad tuumamembraanid kääviniidid kaovad kääviniidid lagundatakse toimub TSÜTOKINEES tsütoplasma jagunemine. Loomarakusplasmamembraan sopistub sisse Taimerakuskujuneb vahesein toimub tsütokinees
Interfaasiks. Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni nim. Rakutsükliks. Interfaasi lõpus toimuva DNA kahekordistumise tagajärjel on kromosoomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised. Ühe kromosoomi kromatiidid on omvahel ühendatud tsentromeeri abil. Neid osasid nim. Kromosoomi õlgadeks. Mitoosi võime tinglikult jagada neljaks osaks: profaas, metafaas,anafaas ja telofaas. Profaas Kromosoomid keerduvad kokku. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas-selle tulemusena rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Need osalevad kromosoomide täpses jaotamises tütarrakkude vahel. Lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaas Kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand
*Tütarrakud on geneetiliselt identsed *Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv *Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks MEIOOS - Rakkude jagunemise vorm, mille tulemusel väheneb kromosoomide arv tütarrakkudes kaks korda. Meioosil on kaks jagunemist: * Meioos I * Meioos II (sarnaneb mitoosile) Meioosi teel moodustuvad sugurakud ja eosed I Interfaas I Profaas I Metafaas I Anafaas I Telofaas 1)Toimub DNA replikatsioon(kromosoomid muutuvad kahekromatiidilisteks), tsentrioolid kahekordistuvad 2)Toimub kromosoomide ristsiire. Homoloogilised kromosoomid liibuad kokku ning kromatiidid vahetavad omavahel võrde pikkusega osi. Moodustub kääviniidistik, tuum ja tuumakesed lõhustuvad. 3)Homoloogilised kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile 4)Kromosoomid lahknevad poolustele. 5)Toimub tsütokinees tsütoplasma jagunemine
Rakutsükkel Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Rakutsükkel=interfaas + mitoos Profaas, Metafaas, Anafaas, Telofaas Mitoos- eukarüootsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes(Inimesel 46 kromosoomi) Rakutsükkel Interfaas Mitoos Profaas Metafaas Anafaas Telofaas Karüokinees(Tuuma jagunemine) Tsütokinees(Tsütoplasma jagunemine) Interfaas Faas kahe mitoosi vahel T= A=T =A Toimub DNA replikatsioon A= T=A =T Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv C= G=C =G Tsentrioolid kahestuvad G= C=G =C Kromosoomid on lahti keerdunud nukleosoomsete fibrillidena Profaas(ettevalmistav faas)
raku sisekeskkonna väliskeskkonnast, reguleerida ioonide ja molekulide liikumist rakku ja rakust välja barjäärifunktisioon fagotsütoos ja pinotsütoos. Läbi raku membrani toimub raku ainevahetus. Raku membraanis on palju poore, mille kaudu see toimuda saab. Fagotsütoos on tahke aine sisenemine rakku, pinotsütoos on vedela aine sisenemine rakku. 9. MITOOS EHK KAUGPOOLDUMINE On keharakkude paljunemine.. Interfaas, Profaas, Metafaas, Anafaas ja Telofaas. Ettevalmistumine algab interfaasis, kus toimub kromosoomide arvu kahekordistumine, ATP süntees, tsütoplasma organellide arvu suurenemine, valkude süntees.. kui ettevalmistumine tehtud algab raku jagunemine, millel siis eristame 4faasi. P, M, A, T 1)Profaas: *kromosoomid keerduvad kokku * rakk polariseerub *rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad * moodustuvad kääviniidid 2)Metafaas: *kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigututuvad ühele tasapinnale * kääviniidid
Esimene profaas: 1. Tuumamembraanid lagundatakse 2. Tuumakesed kaovad 3. Kromosoomid pakitakse kokku 4. Tsentrioolid liiguvad raku poolustele ja nende vahele moodustuvad kääviniidid 5. Toimub kromosoomide ristsiire Esimene metafaas: 1. Homoloogilised kromosoomid liiguvad koos raku ekvatoriaaltasandile 2. Tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid Esimene anafaas: 1. Kääviniidid tõmbavad homoloogilised kromosoomid üksteisest lahku Esimene telofaas: 1. Rakumembraan nöördub sisse 2. Moodustub kaks tütarrakku 3. Kromosoomid võidakse osaliselt lahti pakkida Teine profaas: 1. Kromosoomid pakitakse uuesti kokku 2. Tsentrioolid liiguvad poolustele Teine metafaas: 1. Kromosoomid paiknevad ekvatoriaaltasandile 2. Kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele Teine anafaas: 1. Kahekromatiidiliste kromosoomide kromatiidid lahknevad teineteisest ja liiguvad raku poolustele Teine telofaas: 1
Organismide areng Rakutsükkel - Rakutsükkel koosneb interfaasist on mitoosist - Mitoosi ajal toimub rakutuuma jagunemine ja tsütoplasma jagunemine. - Rakutuuma jagunemisel eristatakse nelja etappi: profaas, metafaas, anafaas, telofaas. - Interfaasi ajal toimub raku aktiivne elutegevus ja valmistumine mitoosiks. Mitoos ja meioos MITOOS - päristuumsete rakkude jagunemine, mille tulemuseks on kaks eellasrakuga identse geneetilise materjaliga tütarrakku. Mitoos toimub mittesugulise paljunemise puhul. FAASID: Profaas: - Tsentrosoomid liiguvad raku poolustele
2. Metafaas - eraldumisfaas 1. Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile 2. Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge, teise otsaga aga tsentriooli külge 3. Anafaas - rändamisfaas 1. Kääviniidid lühenevad 2. Kromatiidid (DNA molekulid, ühe kromosoomi osad) liiguvad eri poolustele 4. Telofaas rekonstrueerimisfaas 1. Kääviniidid kaovad 2. Kromosoomid keerduvad lahti 3. Tekivad tuumakesed 4. Sünteesitakse uued tuumamembraanid 5. Toimub ka tsütoplasma jagunemine e tsütokinees 6. Loomaraku membraan nöördub sisse ja nii moodustub 2 uut rakku (Kõik organismi rakud ei lähe mitoosi) Interfaas on kahe mitoosi vaheline eluperiood.
Rakk polariseerub Moodustuvad kääviniidid Tuumamembraan laguneb 2. Metafaas: Kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasandile Kromosoomid on maksimaalselt kokku keerdunud Kääviniidid kinnituvad kromosoomi tsentromeeridele 3. Anafaas: Tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid lühenevad Kromatiidid eralduvad Tsentromeerid kahekordistuvad 4. Telofaas: Kääviniidid kaovad Sünteesitakse tuumamembraanid Kromosoomid keerduvad lahti Tekivad tuumakesed Meioos on raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioos kaasneb sugurakkude kõpsemisega ning eoste moodustumisega. Protsess koosneb kahest järjestikusest jagunemisest, mille tulemsuena tekib neli tütarrakku. I jagunemine
Mitoos: vajalik organismi hukkunud rakkude asendumiseks ja vigastuste paranemiseks, kasvamiseks. Esmalt toimub rakutuuma jagunemine ehk karüokinees. Selle käigus tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Karüokineesi lõpus algab tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees, mille tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes nim mitoosiks. Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nim interfaasiks. Raku eluringi ühe mitoosi lõpuni nim rakutsükliks. Interfaasis: organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees, DNA kahekordistumine, raku mõõtmed suurenevad, jagunimisel on oluline, et tütarrakkudesse jääks ühesugune kromosoomistik. Selle lõpus on kromosoomid kahekromatiidilised. Nende koostisse kuulub kaks DNA molekuli, mille nukleotiidsed järjestused on üldjuhul identsed ja sisaldavad sa...
PALJUNEMINE Paljunemine jaguneb kaheks: 1)SUGULINE ( Paljunemisviis, mille korral uus organism saab enamasti alguse viljastunud munarakust. Iseloomulik kõigile päristuumsetele organismirühmadele) Eripära: · Järglased on geneetiliselt erinevad. · Järglaste mitmekesisus võimaldab uutes, erinevates keskkondades toime tulla ning nii kujunevad välja kohastumused ning toimub evolutsiooniline areng 2) MITTESUGULINE PALJUNEMINE ( Paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks) Eoseline paljunemine- mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste abil. EOS- üherakuline, millest hakkab kasvama uus organism. Vegetatiivne paljunemine - mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. 1)Otsepooldumine- bakteritel 2)Pungumine- ainuõõssed, käsnad 3)Õistaimed sibula, risoomi, mugula, varre, lehe abil. Mittesugulise paljunemise eripärad: ...
Sugulisel paljun. saab uus org enamasti alguse viljastunud munarakust.Viljastunud sugurakud on ühelt (isevilj)v 2-lt vanemalt(ristvilj.pärib järglane geneetilise info).Sama liigi eri populatsioonid võivad oma vahel ristuda,kuid eri liikide esindajad tav ei ristu,kui ristuvad on järglased steriilsed ja neid ei saa lugeda omaette liigiks.Mittesugulisel paljun.ühest vanemast.Toimub eoseliselt v vegetatiivselt.Org paljun eostega-suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljun eoste e. spooridega. Kottseened arenevad eosed rakuiselt- eoskottides.Pärmseened paljun pungumise teel.Kantseente eosed aren rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel-eosekandadel.Taimeriigis paljun eostega sammal-ja sõnajalgtaimed.Maarjasõnajalal toim munarakuvilj eellehel.Veg paljun: bakterid,protistid, seened,osa selgrootutest,paljud taimeliigid.Bakterid jag kaheks otsepooldumise teel.DNA kahe -kordustumine.Järg sünteesitakse rku keskossa rakumembraanid ja kestad n...
See on nim kromosoomide ristsiirdeks. Sellega kaasneb geenivahetus. I Profaas: kromosoomid keerduvad kokku, tuumakesed kaovad üks suur tuum, tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas rakk polariseerub, kääviniidid, lõpus tuumamembraanid lagunevad. I Metafaas: homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile, tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. I Anafaas: kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. I Telofaas: nöördub rakumembraan sisse ja tsütokineesi tulemusena moodustub 2 tütarrakku. tsentrioolid kahestuvad jällegi , kromosoomid ei keerdu täielikult lahti, tuumamembraane ei teki ja tuumakesi ei moodustu. Mõlemasse tütarrakku jäänud kromosoomid koosnevad aga kõik kahest kromatiidist ning DNA kahekordistumist ei järgne II Interfaas: lühiajalisem ja liitub teise jagunemise profaasiga. II Profaas: liiguvad tsentrioolide paarid raku poolustele ja nendest lähtuvad kääviniidid
o Paljunemine o Haavade paranemine Enne mitoosi toimub DNA replikatsioon ja siis selle õigsuse kontroll Kui vigane o Väikse vea korral parandatakse teise ahela baasil o Ulatusliku vea korral on kolm võimalust – rakk viiakse apoosi, immuunsussüsteemi rakud hävitavad selle, kui immuunsussüsteemi killerrakke vähe siis tekib kasvaja Mitoosil on 4 etappi Profaas Metafaas Anafaas Telofaas MEIOOS Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda, tekivad haploidsed rakud Meioosi teel tekivas sugurakud Enne meioosi toimub DNA replikatsioon Meiossis toimub kaks järjestikust lagunemist 1. profaas – homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ning võib toimuda kromosoomide ristsiire ehk krossingover – kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi 1
poolustele I Homoloogilised Metafaa Kromosoomid metafaa kromosoomid s koonduvad raku s koonduvad raku ekvatoriaaltasa ekvatoriaaltasa ndile ndile I Kromosoomid Anafaas Kromatiidid anafaas lahknevad liiguvad poolustele poolustele I Toimub Telofaas Sünteesitakse telofaaa tsütokinees uued s tuumamembraa nid, Toimub tsütokinees II DNA profaas replikatsiooni ei toimu II Kromosoomid metafaa paiknevad raku s ekvatoriaaltasa ndil II Kromosoomid anafaas lahknevad raku poolustele II Toimub telofaas tsütokinees
keerdunud ja on mikroskoobis just siis kõige paremini vaadeldavad. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Osa neist jääb ühendama poolustel paiknevaid tsentrioole. Anafaas tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid lühenevad ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Selleks peavad tsentromeerid kahestuma. See faas algab kromatiidide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele. Telofaas kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti ja tekivad tuumakesed. Loomaraku membraan nöördub keskosast sisse, tsütoplasma jaguneb kaheks -> moodustub 2 tütarrakku. Interfaasis toimuvad protsessid : 1. DNA replikatsioon e kahestumine 2. ATP süntees (mitokondrites) 3. tsütoplasmas organellide arvu suurenemine 4
Rakutsükkel (mõistet kasutatakse eukarüootse raku eluperioodi iseloomustamiseks) Interfaas Mitoos · Vaheaeg kahe järjes-tikkuse · Toimub kahe osana: jagunemise vahel karüokinees ja tsüto-kinees · rakus toimub intensiivne aine- · Karüokineesis eristatakse 4 ja energiavahetus faasi: profaas, meta-faas, anafaas ja telofaas · Organellide arv suureneb · Mitoosi tulemusena saadakse 2 · Varutakse makroergilisi diploidset rakku ühendeid · Mitoosi teel paljunevad · Toimub DNA repli-katsioon keharakud · Tsentrioolid kahestuvad Rakutsükkel Interfaas Mitoos MITOOSI FAASID PROFAAS METAFAAS ANAFAAS TELOFAAS
Rakutsükkel (mõistet kasutatakse eukarüootse raku eluperioodi iseloomustamiseks) Interfaas Mitoos · Vaheaeg kahe järjes-tikkuse · Toimub kahe osana: jagunemise vahel karüokinees ja tsüto-kinees · rakus toimub intensiivne · Karüokineesis eristatakse 4 aine- ja energiavahetus faasi: profaas, meta-faas, · Organellide arv suureneb anafaas ja telofaas · Varutakse makroergilisi · Mitoosi tulemusena saadakse ühendeid 2 diploidset rakku · Toimub DNA repli-katsioon · Mitoosi teel paljunevad · Tsentrioolid kahestuvad keharakud Rakutsükkel Interfaas Mitoos MITOOSI FAASID PROFAAS METAFAAS ANAFAAS TELOFAAS PROFAAS Ettevalmistav faas Algab kääviniidistiku kujunemine Tsentrioolid liiguvad poolustele
kromosoomis keerduvad kokku, tsentrioolide paarid eralduvad ja liiguvad vastassuunas ning nende vahele moodustuvad kääviniidid. Homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Metafaas homoloogilised kromosoomid pole täielikult teineteisest eraldunud ja liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile, tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. Anafaas kääviniidid lühenevad, homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Telofaas rakumembraan nöördub sisse, kahestub tsütoplasma, tsütokineesi tulemusena moodustub kaks tütarrakku, tsentrioolid kahestuvad, kaks paari tsentsioole. II jagunemine profaas paarid liiguvad raku poolustele, lähtuvad kääviniidid. Metafaas kromosoomid paiknevad ekvatoriaaltasandile, tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. Anafaas kromosoomide tsentromeerid kahestuvad, teineteisest lahknead kromariidid ja liiguvad koos kääviniitide lühenemisega raku poolustele
teise jagunemise profaasiga. Meioos II toimib samamoodi nagu meioos I, ainult kiiremini ja nd on profaasis jagunemas 2 rakku. VRDLUS MITOOS MEIOOS Erinevused ks jagunemine Kaks jagunemist Keharakkudes Sugurakkudes Kaks ttarrakku Neli ttarrakku Ttarrakkudes sama arv kromosoome Ttarrakkudes poole vhem kromosoome Kromosoomide ristsiire puudub Toimub kromosoomide ristsiire Sarnasused Mlemas tekib rakke juurde Mlemal on profaas, metafaas, anafaas, telofaas Toimuvad pristuumsetes rakkudes Jagunemisel tekivad kviniidid SUGURAKUD MEES Spermid moodustuvad munandite vnilistes seemnetorudes. Spermatogoonid (spermide eellased) hakkavad munandites mitoosi tees paljunema alles sugukpsuse saabudes. Nad kasvavad ja arenevad lbi meioosi. Igast spermatogoonist 4 viburiga spermi. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. NAINE Munarakud valmivad munasarjades. Eellasteks ovogoonid. Naisel lpeb ovogoonide paljunemine juba looteeas
jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes). 1)Profaas: Ø kromosoomid keerduvad kokku Ø rakk polariseerub Ø rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad Ø moodustuvad kääviniidid 2) Metafaas: Ø kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale Ø kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele 3) Anafaas: Ø kääviniidid lühenevad Ø kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest 4) Telofaas: Ø kääviniidid kaovad Ø tuumamembraanid sünteesitakse Ø kromosoomid keerduvad lahti(tekivad tuumakesed) Ø tsütoplasma jaguneb kaheks Mitoosi tähtsus: Ø vajalik organismi kasvuks Ø vajalik surnud rakkude asendamiseks Ø vajalik paljunemiseks Ø päristuumsete rakkude jagunemiseks Interfaasis toimuvad rakulised muudatused: Ø raku ainevahetuse põhiprotsessid Ø organellide arv suureneb Ø ATP süntees Ø loomarakkudes algab tsentrioolide kahestumine Ø raku mõõtmed suurenevad
Mitoos e. keharakkude jagunemine-on päristuumsete rakkude jagunemise viis millega tagatakse kromosoomide arv püsivus tütarrakkudes.(Koosneb karüokineesist ja tsütokineesist) (mitoos on diploidne 2n) · Karüokinees-rakutuuma jagunemine.(võrdne geneetilise info jaotumine tuumade vahel) · Tsütokinees-tsütoplasma jagunemine. · Interfaas-päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. · Rakutsükkel- nim. raku eluring ühest mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Mitoosi Faasid · Profaas- kromosoomid keerduvad kokku. rakutuum suurened ja tuumakesed kaovad. sentroolid liiguvad erinevatele poolustele nende vahele moodustuvad kääviniidid. lõpus tuumamembraanid lagunevad. · Käeviniidid- koosnevad valkudest, osalevad kromosoomide täpses jaotamises. · Metafaas- kromosoomid liiguvad ühele tasapinnale. kromosoomid on maksimaalselt kokku keerd...
Kordamisteemad kontrolltööks: paljunemine ja areng 1. Organismide paljunemisviisid (3) ja näited loodusest, sugulise ja vegetatiivse paljunemisviisi võrdlus. 2. Raku elutsükkel: interfaas ja rakujagunemine (kas mitoos või meioos). Interfaas, selles toimuvad protsessid (sh DNA replikatsioon). 3. Mitoos, selle toimumiskäik, pro-, meta-, ana- ja telofaas, sh ära tunda joonistel ja otsust põhjendada. Kromosoom, kromatiid, tsentromeer. Tsentrosoom ja tsentrioolid. Kääviniidid. Tsütokinees, karüokinees. Mitoosi tulemus, roll looduses. 4. Meioos, selle mõiste ja eesmärgid (tulemus, roll looduses). Kromosoomide ristsiire (crossing-over). Meioosi toimumiskäik ja faasid (I jagunemise pro-, meta-, ana- ja telofaas ning II jagunemisel samad, II profaas jne). Tunda faase joonistel. 5. Mitoosi ja meioosi võrdlus
18. Millised on kromosoomid interfaasi alguses? Lahtikeerdunud nukleosoomsed fibrillid. 19. Millised on kromosoomid interfaasi lõpus? Kahekromatiidilised. 20. Milleks on vajalik DNA replikatsioon enne mitoosi? On oluline, et tekkivatele tütarrakudele jääks ühesugune kromosoomistik. 21. Mis on mitoos? Raku jagunemine. 22. Millised tütarrakud moodustuvad mitoosi tulemusena? 23. Millisteks faasideks jaotatakse mitoos? Profaas, metafaas, anafaas, telofaas. 24. Milline on kahekromatiidilise kromosoomi ehitus? 25. Milline on ühekromatiidilise kromosoomi ehitus? 26. Mis toimub profaasis? Metafaasis? Anafaasis? Telofaasis? 27. Millised rakud jagunevad ja millised mitte? 28. Mis on rakkude diferentseerumine? Diferentseerumine on see, kui interfaasis rakk omandab vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. 29. Mis on meioos? Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. 30
esineb, kuid väike. Vegetatiivne: pooldumine, pungumine, taimedel kasvuorganite abil(juured, mugulad, võsundid, lehed), pärilik muutlikkus puudub. Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Mitoosi tähtsus: vajalik organismi kasvuks, vajalik surnud rakkude asendamiseks, vajalik paljunemiseks, päristuumsete rakkude jagunemiseks. Enne jagunemist DNA 2x siis toimub jagunemine, millel on 4 faasi: profaas, metafaas, anafaas, telofaas, Mitoosi käigus lahknevad kromatiidid ja tulemuseks on 2 diploidset rakku geneetliselt identset. Meioos on rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. Meioosis toimub kaks järjestikkust jagunemist. Meioosi tähtsus: meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega, tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku, kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks. Ovulatsioon küpse munaraku eraldumine munasarjast,
· Paljunemiseks · Kasvamiseks · Tagatakse organismi samasuse püsimine. 12.Mis moodustuvad lähteraku jagunemisel? Geneetiliselt identsed tütarrakud 13.Milliseid faase eristatakse eukarüootse raku jagunemisel? 14.Millistest osadest koosneb rakutsükkel? · Mitoos · Interfaas · Tsütokinees 15.Millest sõltub rakutsükli pikkus? Raku ning organismi tüübist. 16.Mis toimub karüokineesis (mitoosis)? · Profaas · Metafaas · Anafaas · Telofaas 17. Mis toimub tsütokineesis? · Loomarakkudel: membraan nöördub keskelt kokku (tänu tsütoskeleti valkudele) · Kestaga rakkudel moodustub vahe- lamell ja siis mõlemalt poolt kujunevad rakukestad. 18.Mida nimetatakse interfaasiks? Aega kahe jagunemise ehk mitoosi vahel. 19.Mis toimub interfaasis? · intensiivne raku mõõtmete ja struktuuride kasv (rakk töötab) · sünteesifaas(DNA süntees, lõpuks tuum 10% suurem sünteesi kontroll)
1. Profaas - algab kääviniidistiku kujunemine. Kromosoomid keerduvad kokku. Tuumamembraan lõhustub. Tsentrioolid liiguvad poolustele. 2. Metafaas kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge. 3. Anafaas kääviniidid lühenevad. Kromatiidid liiguvad poolustele, milleks on vaja energiat (ATP). Mõlemale poole 46 kromatiidi. 4. Telofaas kääviniidid kaovad, tekivad tuumakesed, sünteesitakse uued tuumamembraanid. Toimub tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine. Meioos. Esimene jagunemine 1. Profaas lisaks ristsiire (vahetatakse samapikkusega DNA lõike, mis annab looduslikku mitmekesisust ja kõik sugurakud on erineva infoga). 2. Metafaas sama. 3. Anafaas kääviniidid tõmbavad homoloogilised kromosoomid üksteisest lahku. 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
