Tugeva ketenduse või põletikulise/villilise haiguse korral, kuid ka diabeeti põdevatel, nõrgenenud immuunsusega või häirunud verevarustusega patsientidel, on vajalik suukaudne ravi. Juhul, kui haigus ei allu ravile, võib olla põhjuseks: ravimata infektsioon küüntel uus keskkonnast, riietelt või jalanõudest saadud infektsioon ravimata pereliige muu diagnoos, nagu dermatiit või psoriaas Eriti halvasti allub ravile "mokassiini"-tüüpi seen. Käeseen Käeseen on infektsioon, mis võib esineda ühel või mõlemal käel. Selle põhjustajaks on tavaliselt dermatofüüdid. Haigus on palju ebatavalisem kui jalaseen. Käeseen on sagedasem inimestel, kes teevad käelist füüsilist tööd ja higistavad rohkelt (hüperhidroos) või kellel juba eelnevalt on käe dermatiit (käenaha põletik). Käeseen võib sageli jääda diagnoosimata, kuna ta sarnaneb mitmetele järgnevatele haigustele:
Tuletael Anastasia Kostina Levik Kasvab põhjapoolkeral. Kesk-Saksamaast põhja pool kahjustab põhiliselt kaske, lõuna pool pööki, harvem tamme ja teisi lehtpuid. Meil laialt levinud, kasvab surnud kasetüvedel ja -lamapuidul. Harvem leidub leppadel ja teistel lehtpuudel. Iseloomustus Kabjakujuline (pealt kumer, alt rõhtne) mitmeaastane kübar, kuni 25 cm läbimõõdus ja kuni 15 cm kõrge. Pealispind on pruunikashall, mõnede madalate vagudega, mida serva poole, seda heledam. Kõige noorem (kasvav) osa on helepruun, hiljem muutub see halliks. Kübarat katab umbes millimeetripaksune kõva koorik, millele saab siiski küünejälje sisse vajutada. Viljakeha alaküljel on peened ümmargused hallikasvalged (kasvuajal) või punakaspruunid poorid. Seeneliha on tihevatjas ja sitke, kollakas-, kuni punakaspruuni värvusega. Kahjustus Poolparasiit,tungib lülipuidu...
Üherakulised organismid: -munarakud (munarebu) -mükoplasma – üks pisemaid üherakulisi organisme (mõkoplasma mõned vormid võivvad inimorganismi sattudes esile kutsuda hingamisteede haigusi Miks on üherakulised organismid enamasti väga väikesed? -üherakulistel organismidel toimub kogu aine- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. kui oleksid suured, häiruks transport Eukariootne (päristuumne) – seen, taim, loom Prokarüoot (eeltuumne) – bakter (puuduvad kõik membraansed organellid 1. Tsütoplasma koostis: -vesi -orgaanilised ained -aminohapped -polümeerid (valgud, polüsahh, nukleiinhapped) -nukleotiidid -ainevahetuse vaheproduktid -mono- ja oligosahhariidid -lahustunud gaasid Tähtsus:
Nii talitlevad surnud organismidest toituvad seened e. sapotroofid. Peamiselt lagundavad nad taimeorganisme, lagunemisprotsessi tulemusena eraldub mulda lämmastik, mis on taimede kasvuks väga oluline element. Nt majavamm,seened suudavad lagundada ehitsi ja materjale. Osa seeni on aga võimelised hankima orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest. Neid nim. Biotroofideks(parasiiidid,sümbiondid) Seened aitavad parandada huumuskihi omadusi. Seen lagundab taimejäänuseid. Trichoterma e. Mullaseene perekond lagundab aktiivselt tselluloosi ja teisi orgaanilisi aineid. Seened on bakterite kõrval ühed peamised toiduainete riknemise põhjustajad, kuna nad võivad kasvada praktiliselt kõigil toiduainetel. Kui seen moodustab toiduaine pinnal nähtava kirme(kollakad, rohekad, isegi mustad mullapinnal, niiskunud seinal), on teda lihtne avastada. Tihti pole aga seen palja silmaga eristatav. Kui
Punakas Narmasnutt Inocybe erubescens, eesti keeles punakas narmasnutt on Eesti kõige mürgisem seen. Selle söömine põhjustab tõsist muskariinimürgitust. Viljakeha on kiudlooriga, noorelt üleni valged, hiljem kahvatukollakad. Katsumisel, lõikel ja vananemisel muutuvad laiguti roosakaspunaseks. Päris vanalt on üleni määrdunud-pruunikaspunased, tüsedad ja lihakad. Kübar on kühmuga, noorel seenel koonusjas kuni kellukjas, hiljem lamenev (lame-kellukjas või peaaegu lame). Algul valkjas kuni kahvatukollakas, vanemalt muutuvad
Zoos are sometimes seen as necessary alternatives to a natural environment. Not only people are trying to keep endangered species and rare animals in the nature reserves, but also the number of zoos built around the world is slowly growing. Do we actually need those kind of man-made "homes" for animals or is it better for them to live outside cement walls in their natural habitat? First of all, nowadays we need to help the nature and animals that are the ones facing quite big danger of becoming extinct. Mostly it is caused by our selfish attitude: we do not take care of nature. Zoo is one of the solutions to help to preserve nature and to protect it from poachers. For example Loxodonta africana is an African elephant who has been hunt down and whose population was significantly reduced in 20th century.The population in the Tanzanian Selous Game Reserve, once the largest of any reserve in the world, dropped from 109 000 in ...
Eoskannad ja eosed asetsevad tiheda vaibana moodustavad eoslava Torikuliste hulka kuuluvad väävlid on üheaastased. Seenemürgitusi põhjustab tavaliselt mürkseente söömine. Mükotoksikoose põhjustavad seened,mis kasvavad toiduainetel ning eristavad elutegevuse käigus inimesele mürgiseid ainevahetusjääke. Mükoos on nakkushaigus . Kõige eluohtlikumad on süvamükoosid. Majavamm lagundab puitkonstruktsioone. Seenejuur e. mükoriisa nim. seente ja taimejuurte kooseluvormi,kus seen ja taim on vastastikku kasulikes suhetes. Aitavad taimedel hankida eluks vajalikku vett ja toitaineid, kaitsevad neid juureparasiitide eest Arbuskulaarne mükoriisa on fülogeneetiliselt vanim mükoriisa tüüp. Ektomükoriisa iseloomulikeks tunnusteks on seenmantel ja hartigi võrgustik.
BIOLOOGIA Bioloogia on otsetõlkes ELUteadus. Kõige suuremad elusorganismide rühmad on riigid ja kokku on neid viis. 1. Loomad 2. Taimed 3. Bakterid 4. Seened 5. Protistid ( algloomad, vetikad ) Elu omadused 1.Rakuline ehitus -> ainuraksed näide amööb -> hulkraksed näide inimene Ainevahetus ( organism vajab keskkonnast toitu ja hapnik ja eraldab keskkonda tagasi jääkained ) Autotroobid ( taimed, vetikad ) [ toodavad toitaineid ise ] Heterotroofid ( kasutavad valmis toitu ) Paljunemine Kasvamine ja arenemine Reageerimine keskkonnatingimustele Keeruline ehitus Elu organiseerituse tase 1. Molekulaarne tase. · Biomolekulid = orgaanilised ained, näiteks: Valgud, DNA 2. Rakuline tase. · Rakk on väikseim üksus millel on elu omadused. 3. Koe tase · Kude on sarnase ehitusega ja talitusega rakud koos vaheainega. - Lihaskude - Sidekude - ...
Seened VIII klass Puiga Põhikool Seente elupaigad · Maapinnal · pinnases · metsakõdus · organismides · organismide jäänustel · vees Seente tunnused · Toituvad orgaanilistest ainedest · ei suuda fotosünteesida · suurem osa seeni on hulkraksed, ent on ka ainurakseid organisme · koosnevad seeneniitidest ehk hüüfidest · moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeni Seente toitumine · Puudub võime fotosünteesida · toituvad orgaanilistest ainetest · mõned seened võtavad ka toidu mullast · parasiitseened toituvad teiste elusorganismide arvelt. Seente paljunemine · Seened paljunevad peamiselt eostega. · Eosed koosnevad ainult ühest rakust. · Nad levivad õhu kaudu või veega. · Sattudes sobivasse kasvukohta, hakkavad eosed idanema ja neist arenevad uued seeneniidid. Kübarseened · Kübarseenteks nimetatakse seeni, kelle viljakehad ko...
SISUKORD 1 Sissejuhatus...........................................................................................................................2 2 Shiitake..................................................................................................................................3 2.1 Shiitake - Teine seen maailmas.....................................................................................3 2.2 Shiitake väärtuslikud omadused...................................................................................3 3 Seene kasutusalad.................................................................................................................4 3.1 Lepa - Shiitake kasutamisel...........................................................................................4 4 Kokkuvõte........
SEENED Seenteriiki kuulub suur hulk üherakulisi ja hulkrakseid organisme. Soodsates tingimustes kasvavad ja paljunevad seened suhteliselt kiresti, seega tekib neid koguaeg juurde ning ei teata nende täpset arvu. Teadlased arvavad, et seeneliike on u 1.5 miljonit. Kõik seened on eukarüoodid, sest sarnaselt looma v taimerakkudega paikneb nende tsütoplasmas üks v mitu rakutuuma. Vaatamata seente suurele mitmekesisusele on nad kõik heterotroofid ja kasutavad seetüttu elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. VÄLISEHITUS Enamik seentest on hulkraksed ja nende keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Need on moodustunud pikkadest silindrikujulistest rakkudest. Soodsates tingimustes need kasvavad ja arenevad kiiresti ning moodustavad omavahel läbi põimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. PALJUNEMINE Paljunevad enamasti eoste abil. Need moodustuvad sugulisel aga ka mittesugulisel teel. Os...
Seened ja Inimene Paratamatul on nii, et seened ja inimesed on väga palju seotud. On olemas palju erinevaid liiki seeni, ühed neist on head ja kasulikud inimesele, teised aga väga kahjulikud. Neid võib leiduda metsades, puudel, parkides, aedades, inimese nahal, toidus jne. Kasulikeks võib pidada söögiseeni nt puravikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid jne, mis kasvavad tavaliselt metsades. Inimesed käivad neid igal aastal korjamas. Igal aastal kasvavad nende asemele aga uued seened. Enamiku seeni moodustab mütseeli, kuid kõige rohkem korjatakse ikka selliseid seeni, mis koosnevad jalast ja kübarast (koosnevad hüüfidest). Kandseened on kasulikud see tõttu, et nad söövad surnud piutu, nii kõduneb see kiiremini ära ja inimestel pole vaja sellepärast pead murda, sest seente tähtsus ongi lagundamine. Pärmseeni kasutatakse Pagaritoodete kergitamisel ning lahjade alkoholide valmistamisel. Pagaripärm ...
Sapotroofid (seened, mis toituvad surnud organismidest) on peamiselt surnud taimeorganismide lagundajad. Lagunemisprotsessi tulemusena eraldub mulda lämmastik, mis on taimede kasvuks väga oluline element. Puidu lagundajatena on seentel ka negatiivseid külgi. Majavamm võib maja puitosad soodsate tingimuste juures hävitada mõne kuuga. Seened on bakterite kõrval ühed peamised toiduainete riknemise põhjustajad, kuna nad võivad kasvada praktiliselt kõigil toiduainetel. Kui seen moodustab toiduaine pinnal nähtava kirme, on teda lihtne avastada ja vastav toiduainekompostida. Tihti pole aga seen palja silmaga eristatav. Kui seenetanud toit sisaldab teatud hulgal mükotoksiine, võib see inimese tervisele väga ohtlikuks osutuda. Ühed ohtlikemad seente poolt eritatavad toksiinid on aflatoksiinid. *Toksiin- taimse või loomse päritoluga mürkaine *mükotoksiin- seentes sisalduv v nende tekitatud mürk Seente osa toiduaine- ja farmaatsiatööstuses
hävitavaid omadusi?" Ausalt öeldes, on see küsimus mind ennastki huvitanud. Dr. Jüri Laasiku andis järgneva vastuse: ,,Tõstatatud probleem on diskussiooniobjektiks olnud ka laboriarstide seas ja kindlalt kinnitada, et ta ei levi, keegi otseselt ei julge. Kuid kui arvestada küünelaki koostist, mis sisaldab tugevatoimelisi lahusteid (atsetoon jt.), siis võiks väita, et edasikandmise võimalus on tühine. Pealegi vajab seen nakatumiseks niiskeid tingimusi, mis lakkimise puhul on vähetõenäoline." No nüüd ma tulevikus olen isegi targem ja oskan kliente vajadusel informeerida. (www.arst.ee). Kokkuvõtteks võib öelda, et seenhaigus on tõsine nahahaigus, mis võib levida inimeselt inimesele ebapiisava hügieeni või hooletuse tagajärjel. Et .... oskaks kaitsta ennast, kolleege ning kliente, peab ta olema teadlik seenhaiguste iseärasusest, nakkusohust ja leviku
elutegevuse käigus inimesele mürgiseid ainevahetusjääke. Tähtis on mitte süüa ilmsete seenetamise märkidega toiduaineid ega toitu, millel on hallituse maitse. Lisaks seenmürgistustele põhjustavad seened inimesel ka nakkushaigusi mükoose. Kõige sagedasemad mükoosid on nahahaigused. Kõige harvemini tuleb ette süvamükoose, mis on aga kõige eluohtlikumad nakkushaigused. Krüptokkoosi tekitav pärmseen satub inimese kopsudesse sissehingamisel. Kopsust võib seen vere kaudu kiiresti levida ajju ning põhjustada surma. See seen levib tuvi väljaheidete kaudu,mis võivad mitu aastat vanad olla. Krüptokkoosi esineb sagedasti AIDSi põdevatel inimestel. Lisaks inimese tervisele võivad seened kahjustad ka ehitusmaterjale. Üks ohtlikumaid puitkonstruktsioone lagundavaid seeni on majavamm. Euroopas võib looduses kohata majavammi lähimat sugulast metsavammi.Seda seent leitakse aga majadest üliharva ja ka siis on kahjustused tagasihoidlikud.
Räpina Aianduskool Seenekasvatuse lõputöö Koostaja: Juhendaja: Räpina 2008 Küsimused: 1. Seenekasvatuse eripärad 2. Substraadid 3. Kasvatusruumide eripärad 4. Kirjelda Viinistu seenekasvatust 5. Millel tekib pruunilaiksus,millel hallitus? 6. Nimeta seenekahjureid 7. Eestis müügil olevad seened 8. Nimeta kõik seened mida on võimalik kasvatada Vastused: 1. kasvatatakse pakkudel kasvatatakse puuhalgudel saaki saab mitu korda korjata sisetingimustes on vaja vähe varustust sõnnikul, kottides, põhul kasvatatakse vajavad vähe hoolt vähe töötajaid on vaja mitu etappi on kasvatamisel igal pool ei kasvatata kõlblikud puuliigid pole vaid okaspuud ja võõrpuuliigid 2. saepuru substraat kohvipaksu substraat puukoore substraat ajalehe substraat ...
Seente kasutamine meditsiinis. Seente kasutamst erinevate haiguste raviks nimetatakse seeneteraapiaks. Haigusi põhjustavad mikroorganismid on võimelised moodustama uusi antibiootikumide suhtes vastupidavaid tüvesid. Teadlased on uute bakterivastaste preparaatide otsingul valinud uurimisobjektiks makroseened. Juba Vana-Kreekas kasutati katkiste jalgade, kas hõõrdumise või põletike, raviks hallitanud sandaale. Seda raviviisi võib seletada sellega, et juba sellel ajal märgati et hallitusseened aitavad põletiku vastu. Praegusel ajal tunneme me seda penitsilliinina , mis on antibiootikumide klass ja mida saadakse Penicilliumi seenest. Pentsiliin on ka ajalooliselt tähtis kuna see ravis varem tõsiseid haigusi nagu süüfilis ja stafülokokinakkusi. Penitsiliini kasutatakse ka tänapäeval aga paljud bakterid on nüüd selle vastu resistentsed. Seeneteraapia, mida kasutatakse erinevate haiguste raviks on saadud Jaapan...
1. Kuidas nimetatkse seda seene osa mida korjatakse ja süüakse? a) Seene kübar b) Seene jalg c) Viljakeha d) Terve seen 2. Mis moodsutab 90% seene viljakehast? a) Vitamiinid b) Mineraalained c) Kiuained d) Vesi 3. Milline seen on ohtlikult mürgine, kuid õigesti töödelduna muutub ohutuks? a) Kevadkogrits b) Kukeseen c) Kaseriisikas d) Austerservik 4. Millise seene kübar on ebakorrapärane, soldilis-kääruline, punakaspruun, voldiline ning mügarlik? a) Kuuseriisikas b) Kevadkogrits c) Austerservik d) Kaseriisikas
1.Seened Seened on omapäraste tunnustega elusolendid: ühelt poolt on nad taimede, teiselt poolt aga loomade moodi. Seened kasvavad taimede kombel maas ja püsivad kogu elu paigal, kuid nad toituvad valmis orgaanilisest ainest nagu loomad, sest seened ei suuda fotosünteesida. Kuni viimase ajani peeti seeni taimeriigi omapäraseks hõimkonnaks. Nüüd on aga järjest enam süvenenud arusaam, et lisaks toitumisviisile lahutab seeni taimedest veel palju muid olulisi tunnuseid. Praegusel ajal paigutatakse seened omaette eluriiki- seeneriiki. Sellest hoolimata käsitletakse neid raamatutes botaanika peatükis, kuigi teatakse hästi, et seened ei ole taimed.(Miksike 2008) 1.1 Seente ehitus Seente keha koosneb enamasti pikarakulistest seeneniitidest. Rakke ühendavad omavahel tillukesed poorid rakuvaheseintes. Seeneniite nimetatakse hüüfideks. Kui seeneniit seene keha moodu...
Kasvav seenekeha on valge vati sarnane. Aja jooksul tekib sellele kile või koorikutaoline kate ning moodustuvad viljakehad, mis eritavad pruuni pulbritaolist eosetolmu. Niidistik tiheneb 3 5 mm jämedusteks, mõnikord ka jämedamateks nöörideks. Eosed levivad tuule ja putukate abil või satuvad hoone konstruktsioonidesse koos uue puiduga. Eosed on idanemisvõimelised 5 - 6 aastat. Seene kasvuks sobilik puidu niiskusesisaldus on 20 40%. Kui puidu niiskusesisaldus on üle 55%, siis seen sureb, kui alla 15%, siis kasv ainult peatub. Majavamm võib üle elada mitmeaastased kuivad perioodid ja soodsate tingimuste tekkides jätkab hävitustööd täie hooga. Heade tingimuste juures võib kasvada 5 6 mm päevas. Arenguks sobilik temperatuur on +3 kuni +25°C, kuid soodsaim temperatuur on +21°C. Seen talub isegi miinuskraade. Majavamm on võimeline ise oma arenguks vajalikke tingimusi looma. Seene jaoks
Harilik kukeseen Kirjeldus Kukeseene viljakeha värv ulatub kollasest oranzini, see on lihakas ja sageli lehtrikujuline. Seenekübar ja jalg on kokku kasvanud, neil pole selget üleminekukohta. Kübara läbimõõt on 212 cm. See on sageli lainelise servaga või täiesti ebakorrapärase kujuga. Kübar on pealt sile ja matt. Jalg on kübaraga kokku kasvanud, sellega sama värvi või pisut heledam, seest täis, sile, alt kitsam, 13 cm paks ja 47 cm pikk. Eosed on erekollased, ellipsoidsed, mõõtmetega 8,5×5 m. Kasvukohad Seen kasvab Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, näiteks Mehhikos, Aasias, näiteks Himaalajas ja Aafrikas, näiteks Sambias. Ta kasvab sagedamini okas- ja segametsades. Ta võib mükoriisa moodustada paljude puuliikidega, sagedamini kuuse, männi, tamme ja pöögiga. Ta kasvab niiskes samblas, keset rohtu või varisenud lehti. Kasutamine Kukeseenel on kasvajatevastane mõju, stimuleerib immuunsust, aitab põletikulistes protsessides ravida, on...
RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD - kõik organismid on rakulise ehitusega - rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemise teel - rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas - imetaja organism saab alguse viljastatud munarakust K. E. von Baer 2. RAKKUDE UURIMISE MEETODID - valgusmikroskoobid - elektronmikroskoobid - värvimistehnika - kompuutertehnika - mikrotoonid (vahendid väga õhukeste lõikude tegemiseks) 3. MIKS ON ÜHERAKULISED ORGANISMID VÄGA VÄIKESED? Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel, mistõttu on oluline raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe: mida suurem rakk, seda väiksemaks see suhe jääb. Kui membraani suhteline pindala jääb liiga väikeseks, häiruvad kõik nimeta...
Lillakas turbasammal 3. Harilik jõhvikas 7. Harilik turbasammal 4. Punane turbasammal 8. Vaevakask 4. Nimeta 6 Eesti pärismaist puuliiki: 1. Harilik tamm 4. Harilik paakspuu 2. Harilik kuusk 5. Arukask 3. Harilik mänd 6. Sookask 5. Mille järgi otsustame, et seen on söödav? Välimuse peame tundma seeni! 6. Miks on oluline tunda, arvestades teie personaalset õpitavat eriala, mürgiseid taimi Eestis? Kuna minust võib saada bioloogiaõpetaja, siis on eluliselt oluline, et õpetaksin enda õpilasi õigesti mürgiseid taimi tundma. 7. Millised tingimused valitsevad loometsas (muld, niiskus)? Nimeta 4 tüüpilist taimeliiki. * Loometsad kasvavad paealadel, õhukestel (vähem kui 30cm) huumusrikastel muldadel, mis põua
ja seenesalvi podagra raviks · Seenest Trichoderma eraldatud valku saab kasutada AIDS-i põhjustava HI-viiruse inhibiitorina. Seente tähtsus looduses ja inimese elus Looduses: · Seened on surnud orgaanilise aine lagundajad. (Torikulised- lagundavad puitu) · Seened osalevad mulla tekkes. · Seened aitavad taimedel omandada toitaineid. Taim saab seenelt mineraalaineid ja seen saab taimelt orgaanilisi aineid. · Seened põhjustavad organismidele haiguseid. · Seened on sümbiondid(mükoriisa- kooselu kõrgema taimega; samblikud- kooselu rohevetikaga). · Bakterid viivad läbi elementide ringet(C, N, O jne) Inimese elus: · Söögiks(kukeseen, sampinjon) · Seeni kasutatakse toiduainetööstuses(pärmseened- taigna kergitamiseks) · Seeni kasutatakse ravimitööstuses(hallitusseened- antibiootikumid).
Eos idaneb jas ellest hakkab kasvama seeneniit, kui on piisavalt toitu, niiskust ja soojust. Paljud sümbiondid aga vajavad idanemiseks sobiva peremehe lähedust. Miks on seenele vaja seeneniite? Erinevalt loomadest lõhustavad seened toidu väljaspool keha, seeneniidistiku lähiümbruses. Seeneniidistiku ehitus ongi kohastunud selliseks toitumiseks, sest peened niidid kasvavad kiiresti just sinna, kus toitu on palju. Mida suuremaks kasvab seeneniidistik, seda suuremaks läheb pind, mille kaudu seen toitub. Seeneniidistiku sees liigub toitainete lahus edasi ja jõuab viljakehadesse, Eoste ja viljakehade moodustamiseks ning seente omaveheliseks konkureerimiseks kulub suur osa saadud toitainestest. Seente mitmekesisus Seened on ehituselt väga mitmesuguseid ja mitmekesised on ka nende kasvukohad ja eluviis. Mõned seened on kübara ja jalaga, suur osa seeni on mikroskoopilised. Rohkelt on neid mullas ja maapinnal kõdus. Paljud seened on roht- ja puittaimede
Life in Estonia through the eyes of an economics student I have been studying economics for a few months now and I would not say that my point of view on life in Estonia has changed. There are some things I recently started to look on differently but I am not sure is it because of TUT or not. Through my entire life I have seen Estonia as a strong and fast growing country which is also a fact because Estonian economy was one of the fastest growing in the world until 2006 with growth rates even exceeding 10% annually. I find it being quite impressive. There are some fields which Estonia can fill with supplies by itself. We are nearly energy independent country, supplying over 90% of our electricity need with locally mined oil shale. Estonia has also an alternative energy sources such as wood and peat
Seenerakk 1. Seeneraku tunnused · Eukarüoodid · Heterotroofne kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet Saprotroofid (toituvad surnud orgaanilisest ainest) ja biotroofid (toituvad elusast orgaanilisest ainest). Hüüfid ehk seeneniidid on sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks ehk mütseeliks va pärmiseened. Ainu- ja hulkraksed seened 1. Üherakulised seened ümarad pärmiseened, hulgatuumalised täpphallikud 2. Hulkraksed seened hüüfides esinevad vahesõnad nt kottseened Seened paljunevad peamiselt eoste abil, misvõivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. Seente mitmekesisus : Kottseened pärmiseened, jahukasted, mürkel Ikkesseened täpphallikud (toiduainete hallitus), rohehallik (penitsiliin) Kandseened pilvikud, kärbseseened, roosteseened, majavamm See...
............................................................................10 Kasutatud kirjandus...............................................................................................................11 3 Mis on Psilocybe cubensis? Psilocybe cubensis on tänapäeva üks populaarseim ja üldkättesaadav looduslik psühhotroopne seen. See liik on tuntud mitmete teiste nimedega nagu Stropharia cubensis, Stropharia cyanescens või Stropharia caerulescens, kuid kõige tavalisem nimi on "Mehhiko seen". Seda seent on väga lihtne kasvatada ja seetõttu on see üks enim kasutatud hallutsinogeene seen üle kogu maailma. Rohkem kui 180 liiki seeni on tunnistatud sisaldavaks trüptamiini alkaloide: psilotsiin ja/või psilotsübiin. "Psilocybe" enamik liike on leitud subtroopilistes niisketes metsades Mehhikos ja Uus-Guineas
Lk 72-Seened 1. Kirjeldage seente looduslikku mitmekesisust. Seeni on üherakulisi kui ka hulkrakseid, samuti seened evolutsioneeruvad kiirelt, seega tekib uusi liike pidevalt juurde. 2. Missugustest osadest koosneb hulkrakne seen? Seeneniitidest (hüüfidest), mis moodustab mütseeli ja viljakehadest, kus moodustuvad eosed. 3. Tooge kand- ja kottseente näiteid. Kandseened: riisikad, puravikud ja kottseened:pintselhallik 4. Missugused ehituslikud iseärasused on seenerakul? Üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad rakkudel otsmised rakuvaheseinad ja seega koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 5
Seenekübar ja jalg on kokku kasvanud, neil pole selget üleminekukohta. Kübara läbimõõt on 212 cm. See on sageli lainelise servaga või täiesti ebakorrapärase kujuga. Kübar on pealt sile ja matt. Jalg on kübaraga kokku kasvanud, sellega sama värvi või pisut heledam, seest täis, sile, alt kitsam, 13 cm paks ja 47 cm pikk. Eosed on erekollased, ellipsoidsed, mõõtmetega 8,5×5 m. Toores seen on kibeda maitse ja erilise lõhnaga, mis teeb sellest väga ussikindla seene: ussitanud kukeseeni kohtab üliharva. Oletatavasti sisaldub kukeseenes tugeva toimega putukamürki, mis on inimesele ohutu. Kukeseeni võib leida juuni lõpust kuni sügise esimeste tugevate öökülmadeni. Seened kasvavad sageli hulgakaupa koos ja võivad moodustada seeneringe. Piksevihmad mõjuvad seente ilmumisele ja kasvule eriti soodsalt.
pisikesi eoseid, millest kasvavad uued seened. Seened ei ole taimed ega loomad. Seente toitumine Paljud seened toituvad taime surnud osadest. Seeneniidid lagundavad taime ja loomajäänuseid. Seentest toituvad... Inimesed Mägrad Oravad Karud Putukad jne. Paljud seened on seotud puudega. Näiteks kuuskede all kasvavad kuuseriisikad, haabade lähedal haavapuravikud jne. Selline kooselu on mõlemale kasulik Seen saab taimelt oma eluks vajalikke toitaineid Seen aitab aga taimel mullast kätte saada vett ja toitesoolasid. Söögiseened Eesti metsades kasvab palju seeni. Mõned neist on maitsvad söögiseened, teised aga ohtlikult mürgised. Riisikaid ja pilvikuid tuleb enne söömist keeta kupatada. Ilma keetmata võib kohe pannile panna puravikud ja kukeseened Riisikad Riisika tunneme ära valgest piimjast vedelikust,
looduses ka vabalt. 7 · Vabalt elaval seenel ning sambliku koostises elaval seenel on mitmeid erinevusi: 1. Sambliku koostises oleval seenel on seene hüüfid kaetud tugevama kestaga kui vabalt elaval seenel. Seenerakkude tugev rakukest on tähtis, kuna need rakud peavad olema justkui toeks kogu samblik tallusele. 2. Seened sambliku koostises moodustavad haustoreid - jätkeid, mis tungivad vetikarakkudesse. Nii hangib seen taimerakkudest kergesti toitaineid. 3. Seened samblike koostises toodavad erilisi aineid 8 · Samblikes on enamasti üherakulised rohevetikad või sinikud. 9 · Samblikud on väga aeglase eluviisiga. Samblikud kasvavad keskmiselt 1mm - 2 cm aastas. Seevastu on samblikud väga pikaealised. · Nad võivad elada 300 aastat ning jahedates paikades isegi kuni 3000 aastat. Et taluda kõiki keskkonnatingimusi oma pika elu jooksul, on
· 1. liik--> terise sisu= must eoste mass --> terise kest terve (nt. kõvanõed) 2. liik (nt. lendnõed)--> hävib kogu õisik--> jäänused--> nõetaoline tolm (eosed) Parasiitseened (3) · Jahukaste taimedel valkjas kirme moodustub seene hüüfidest ja eosekandjatest. Jahukastega nakatunud lehed on kaetud valge jahutaolise kirmega. Parasiitseened (4) · Nõialuud on haigus, mida põhjustab mikroskoopiline seen. · Haigust põhjustavat seent aga nimetakse luudikuks. Luudik elab kase tüves ning soodustab seal uute okste kiiret kasvu. Torikulised (1) · Juba varakevadel algab looduses ka surnud organismide lagunemine, mida suures osas teostavad seened. · Näiliselt ühtemoodi kogu aasta läbi seisavad puude ja kändude küljes aga mitmeaastaste seente - torikuliste - viljakehad. Torikulised (2) · Musta taeliku 515 sentimeetri laiused
Puidu kaitsmine hallitusseente eest Puidu immutamine spetsiaalse ainega nagu nt antiseptik, vana mootoriõli, peits Puitu tuleks hoida kuivas kohas kus ei oleks liiga palju niiskus ja kus ei oleks liiga umbne Likviteerida niiskus allikad Puidul oleks pidev õhu juurde pääs Hallitusseente ära hoidmine Ümarmaterjali säilitamine basseinis Saematerjali kuivatada kamberkuivatis see hävitab seened Hallitusseente leviku peatamine Seente leviku ala tuleb ära likvteerida, et seen edasi ei saaks levida Tuleks puidu osa ära lõigata kus on seen ja see puu tükk ära põletada Piltid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Mõned inimesed marineerivad või hapendavad neid, mõned praevad või panevad kohe puhastatud kukeseened karbiga sügavkülma. Seeni saab soolata ning kuivatada. Kukeseeni kasutatakse erinevates seeneroogades nagu supid, kastmed, hautised, ahjuroad ja küpsetised. Samuti on kukeseened head seenerisotos. Keedetult ja kupatatult muutuvad seened veidi vintskeks. Austerservik Austerservik on torikuliste sugukonda serviku perekonda kuuluv kuuluv seen. Nõukogude ajal oli suurimaks seenekasvatajaks Luunja sovhoos, kus kasvatati sampinjone. Austerservikuid kasvatasid mitmed metsamajandid kõrvaltootmisharuna. Tegu oli ekstensiivse meetodiga, kus substraadina kasutati lehtpuupakke. Toodangut saadi ebaühtlaselt. Saaki turustati kohalikes poodides ja sööklates, kuid seene vähese tuntuse tõttu oli müük üsna tagasihoidlik. Arvatavasti just realiseerimisraskuste tõttu lõpetaski enamik seenekasvatajaid tootmise.
kuivavad vaid okkad ja võrsed ning pungad jäävad terveks, siis võrsevähi korral kuivab võrse koos pungadega. • Levib nii vanematel mändidel kui ka noortel taimedel. • Hukkunud männid tunneb ära okaste alaspidise asetuse järgi. • Tõrjeks kasutatakse fungitsiide (Daconil, Tilt) • Haiged taimed tuleks välja korjata ja põletada. Punavöötaud • Punavöötaud on okaspuude okkaid kahjustav seenhaigus, mida põhjustab seen Mycosphaerella (Scirrhia) pini. • Peamisteks peremeestaimedeks on perekonna mänd Pinus liigid. • Haigust on leitud ka harilikul ebatsuugal Pseudotsuga menziesii, euroopa lehisel Larix decidua ja harilikul kuusel Picea abies. Sümptomid • Esmalt on sümptomid näha võra alusel vanematel okastel. • Nakatunud okastele tekivad algul kollased, siis helepruunid laigud ja ristvöödid, mis muutuvad hiljem punaseks. • Kõige paremini on okastel sümptomid
ollaettevaatlik, sest värsketel seentel avalduva hemolüütilise toime tõttu on nad söödavad ainult kupatatul.Loor-kärbseseene korjamine on punasesse raamatusse kuulumise pärast keelatud. Söögiks võib kärbseseeni korjata ainult siis, kui ollakse absoluutselt veendunud, et liik on õigesti määratud ja söödav. Kärbseseened varieeruvad sageli üpris palju ja vähimagi kahtlusetekkides on targem seen korjamata jätta (Hanso jt. 2000). 1.2.1 Punane kärbseseen Punane kärbseseen ( Amanita muscaria ) on väga hästi nähtav ja rabavalt kaunis seen, kelle värvitoonid ulatuvad kollasest punase toonini. Täiskasvanuna on kä kübar tavaliselt umbes 12 cm diameetriga iseloomulikku veripunast värvi (eaga muutub kollakamaks). Kübar on kaetud valkjate kuni kollakate eemalduvate täpikestega. Vars on valge, umbes 5-20 cm pikkune, vart ümbritseb sakiline krae
Eosed valmivadki äsja surnud kase tüvedel, millel koor on seeneniidistiku poolt eemale surutud. Selles vabas ruumis arenevadki paljude pooridega viljakehad. Need kasvavad vaid mõne nädala, moodustunud eosed kantakse koore all nagu korstnas tõusvate õhuvoolude abil üles välisõhu ja tuule kätte, kus tuul ookerkollased eosed laiali kannab. Suurim must pässik, mida Eestis on korjatud, on kaalunud 33 kg. Sellega on ta raskeim seen Eestis. Kogutakse aastaringselt, kuid tugevama toimega on kevadel ja sügisel kogutud ravim. -Sisaldab 215 erinevat fütoaineosa, millel on võimsad immuuno-stimulantsed omadused. -Pässik on võimas adaptogeen ja toonikum, mida on kasutatud tuhandeid aastaid suurteski kogustes ja pikki aegu ilma kõrvalnähtudeta. -Viimase 40 aasta jooksul on tehtud üle 1600 teadusliku uuringu (sh dr Kirsi Kahlonen'i Helsingi Ülikoolis tehtud uuring 1984. aastal, mis osutas kasekäsna viirus-, seene- ja
nt taimedega vetikatega loomadega või bakteritega. ● Tähtsaim sümbioosivorm on mükoriisa ehk seenjuur. ● Suurem osa mükoriisaseeni ja paljud taimed ei saagi sümbioosita elada. Sümbioos seente ja taimede vahel ● Meie kliimavöötmes on levinud sümbioos puidu sinetust põhjustavate seente ja kooreüraskite vahel. ● Üraskite peas on eriline organ, kuhu koguneb puidu küljes kasvav sinetuseseene niidistik. ● Kui putukas lendab puult puule ja tungib selle sisse, levib seen puule. Seal kasvab seen kiiresti ja tema niidistik on üraskile toiduks. ● Seened võivad elada sümbioosis ka mitmesuguste putukatega. Taimede ja puude parasiidid ● Seeneriigis leidub palju parasiite, kes põhjustavad haigusi nii taimedele, loomadele kui ka inimestele. ● Paljud parasiitseened elavad suurema osa elust ilma, et põhjustaks peremehele haigust. ● Seenhaigused vähendavad saaki, rikuvad taimede välimust, kahjustavad puid sellega tekitavad suurt kahju
Film review „ Titanic” One of the best films that I have seen recently is called „Titanic”, a disaster and romantic film directed and written by James Cameron, music by James Horner.The important characters are Leonardo DiCaprio as Jack dawson and Kate Winslet as Rose DeWitt Bukater. „Titanic“ is a very moving and gripping film. In the film we see that a ship called „Titanic” sails out. The people are very happy to board the ship. They consider it as an unsinkable ship.In the first half of the movie Rose and Jack fall in love
SEEEEEEEEEEEEEEEEEEEENED Seenerakud on eukarüootsed rakud. Eristatakse ühe- ja hulkrakulisi. Üherakulised- ümarad, päristuumsed rakud(pärmseened) või hulgatuumalised vaheseinteta hüüfid. Nt: must täpphallik. Hulkraksed-hüüfides esinevad vaheseinad. Nt:kottseened. Seene, v.a. pärmseened, moodustuvad torujatest rakkudest-hüüf e. seeneniit-, mis on liigist sõltuvalt kokkupakitud seeneniidistikuks, mütseeliks. Seeneraku rakumembraani katab kitiiinist ja teistest süsivesikutest koosnev erakukest. LOOMARAKK TAIMERAKK SEENERAKK 1.) KEST Puudub v.a. Olemas, tselluloos, Olemas, kitiinist munarakk lipniin 2.) VAKUOOL Ei ole, väikesed Olemas, suur Väikesed lipiidi lipiidi vakuoolid keskvakuool- vakuoolid tsentr...
Teaduslik meetod : probleemi püstitamine-taustainfo kogum.-hüpot sõnastamine, kontrollimine tulemuste analüüs ja järelduste tegemine(faktid,seadused->teaduslik teooria) 1. Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest (biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid) 2. Molekulide esinemine on elu tunnus 3. Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused 4. Biosfäär (maad ümbritsev elu sisaldav kiht) on kõrgeim eluslooduse organiseerituse tase 5. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb 6. Ökosüsteem on kindlal alal elavad organismid ja nende elukeskkond 7. Püsisoojased loomad on roomajad, linnud ja imetajad 8. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nii kesknärvi süsteemi reguleeritusest kui ka hormoonidega reguleeritusest 9. Füsioloogia on organismide talitust ja regulatsiooni uuriv teadusharu 10. moondega arenguks nim. Protsessi mille käigus organismi ehitus oluliselt muutub 11. ...
esindajad. Viburseened on äärmiselt väikesed, nähtavad ainult mikroskoobi all. Nad on saprotroofid vees ja märgades või niisketes tingimustes maismaal või taimede, seente ja loomade parasiidid. Tallus mono- või polütsentriline rakk või koosneb hüüfidest. Ainsana seente hulgas esinevad viburseentel elutsüklis liikuvad, ühe tagumise piitsviburiga varustatud zoospoorid. Polyphagus euglenae - üherakuline seen, enamasti parasiit planktonit moondutavatel vetikatel, püüab rohevetikaid. Hõimkonna Blastocladiomycota esindajad kuulusid varem viburseente hulka. Enamik neist on saprotroofid, kes elavad vees, mullas, mudas või mitmesuguste orgaaniliste vee keskkonnas olevate jäänuste peal. Üksikud neist on taimede, loomade või seente patogeenid. Allomyces – muda või mulla saprotroofid. 2. Millistes hõimkondades esineb veel vees elavaid seeni?
%C3%B6%C3%B6giseened.php *Austerservik (P. Ostreatus) * http://et.wikipedia.org/wiki/Austerservik#/media/File:Pleurotus_ostreatus_JPG4.jpg *Kevadkogrits (Gyromitra esculenta) * Võib leida liivasest männikutest ja sihiservadelt mai algul, toomingate õitsemise ajal * Pruunid, voldilised, mügarlikud * Kübar ebakorrapärane, voldilis-kääruline, punakaspruun, kuni 10cm kõrge, jalg roosakas või valge * Esimene kevadine seen, korjatakse palju * Õigesti toiduks töödelduna söödav, tegelikult on ohtlikult mürgine, isegi surmav * Kaaneta potis kupatatud või keedetult muutuvad ohutuks, kuna mürkained lenduvad kuumutamisel kergesti * Jaheda ja vihmase kevadega püsivad kaua värsked ja ilusad http://www.directorie.eu/news-Seened_Eesti_Seened_S %C3%B6%C3%B6giseened.php *Kevadkogrits (Gyromitra esculenta) http://www.loodusmuuseum
Kõõm on seborroilise nahapõletiku mittepõletikuline, kergem vorm, mille korral võib täheldada ketendust juustega kaetud peanahal. Piir nende kahe haiguse vahel on üsna ähmane. Kõõma tekkes on süüdistatud nii kuiva kui rasust nahka, pea pesemist liiga sageli või liiga harva, stressi, kehva toitumist jm. Kuigi mõned neist faktoreist võivad soodustada peanaha ketendust, peetakse nii kõõma kui seborroilise nahapõletikutõenäoliseks põhjuseks pärmseent Malassezia furfur. Seen kuulub normaalse naha mikrofloora hulka ja enamasti probleeme ei põhjusta. Mõnedel inimestel hakkab pärmseen jõudsalt paljunema, põhjustades naha ärritust ja rakkude kiirenenud paljunemist, mis väljendub naha punetuse ja/või kestendusena. Tavalist naha uuenemist me tähele ei pane, sest surnud naharakud eemalduvad tolmuna. Kõõma puhul eraldub korraga suurem hulk rakke, mis moodustavad helbeid ja mida on kerge palja silmaga näha.
trahheeiididega, mis siin enamasti puuduvad). Mahlad voolavad siin juhttorude, trahheede kaudu. Trahheede pikkus on keskmiselt 100 mm (tammel isegi 2-3m), mis tunduvalt kergendab lehtpuidu immutamist. Seened Seenedsisaldavad mitmesuguseid aineid, nii vajalikke kui ka mittevajalikke. Seentes on näiteks inimesele asendamatud aminohapped. Valke on seentes vaid 2- 6 %. Valguvaesem osa on seene jalg ning mida vanemaks saab seen, seda vähem on temas valke. Valgurikkamad on puravikud, shampinjonid, sirmikud ja mürklid. Rasvu on seentes väga vähe- 0,2- 0,7 % . " Rasvasemad" seened on puravikud, kuuseriisikad ja külmaseened. Seened on kolesteroolivabad! Süsivesikuid on seentes vaid 1-3 %. Tärklise asemel sisaldavad nad glükogeeni, mis on paremini omastatav. Üht ainet on seenes palju - vett, tervelt 84- 93 %. Keetmisel kaotab seen ligi poole veest. Vitamiinidest on seentes B, A, D
oranzi ja punase värvuse. · Leukoplastid pigmente eiole ja nad sisaldavad sageli varuaineid nt kartulites tärklis Plastiidid võivad üksteisteks muutuda 6. Mida sisaldavad vakuoolid? Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad varu- ja jääkaineid. 7. Miks taim veepuudusel närbub? Veepuudusel taime siserõhk langeb ja selle tulemusena taim närbub. 8. Millistest osadest koosneb hulkrakne seen? Koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Soodsates tingimustes hüüfid kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. 9. Too näiteid kott- ja kandseentest. Kandseened - pilvikuid, sampinjonid, puravikud. Kottseened- pintselhallik 10. Kirjelda seeneraku ehitust. Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised
7. Kuidas bakterid paljunevad? Bakterid paljunevad pooldumisega. 8. Selgitage spooride moodustumise bioloogilist tähtsust. Spoorid aitavad üle elada perioode, kus on puudu eluks vajalikest ainetest ja tingimustest 3.8 1. Kirjeldage seente looduslikku mitmekesisust. Seeni on üherakulisi kui ka hulkrakseid, samuti seened evolutsioneeruvad kiirelt, seega tekib uusi liike pidevalt juurde. 2. Missugustest osadest koosneb hulkrakne seen? Seeneniitidest (hüüfidest), mis moodustab mütseeli ja viljakehadest, kus moodustuvad eosed. 3. Tooge kand- ja kottseente näiteid. Kandseened: riisikad, puravikud ja kottseened:pintselhallik 4. Missugused ehituslikud iseärasused on seenerakul? Üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad rakkudel otsmised rakuvaheseinad ja seega koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 5. Milles seisneb seente looduslik tähtsus?
1)Vale.Bakterid on prokariootsed organismid.2)vale. pärmseened kuuluvad ainuraksete seente hulka.3)vale. taimed on autotroofsed organismid.4)vale. seenemütsul on harunenud hüüfide poolt moodusstunud seeneniidistik. 2. Tamerakul on rakus tselluloos. Seenerakk on väga sarnane loomrakuga ning kest kitiinist, kest on elastne. 3. Ebasoodsates tingimustes tekitavad bakterid spoore. Nad lasevad endast umbes 1/3 vett välja ning kattuvad tiheda kihiga. Nende ainevahetus peaaegu seiskub 4.Hulkrakne seen koosneb viljakehast, mis on maa peal ning mü.tseenist maa all. Viljakeha koosneb peamiselt kübarast, jalast ja tupest. Mütseel on seeneniidiohk. 5.Taimerakk saab elutegevuseks vajaliku energia fotosünteesi abil, mis toimub rohelstes plastiidides kloroplastides.6. Bakterid on jääkainete ja surnud organismide lagundajad. Aitavad kaasa mulle tekkele ja kasutavad toiduks teistele organismidele kahjulikke aineid. Bakterid elavadteiste organismide soolestikus ning aitavad kaasa
bakterid ja viirused ning mittenakkushaigusteks, mida põhjustavad ebasoodsad keskkonnatingimused ja parasiittaimed. Tekkekohtade järgi jagatakse haigused juurehaigused, tüvehaigused, okste ja võrsete haigused, viljade ja seemnete haigused, lehtede ja okaste haigused jne. Peremeestaime järgi jagatakse kuuse-, männi, lehise jne haigusteks. Haiguste välistunnused on väga mitmekesised: · Taimede närbumine seen ummistab juhtsooned, vesi ei saa liikuda, okkad kollakad, lehed longus (ka põua tõttu); · Värvimuutus; · Taimeosa deformeerumine kuju muutus; · Mädanik taimeosa lagunemine rakukestade hävimise tõttu, kahjustatud kude on pudru- või pulbritaoline; · Laiksus lehtedel, okastel erineva kuju ja värvusega seeneniitidest laigud; · Kirmetis seeneniitidest hele kirme taime lehtedel;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
