Räim on avaveelise eluviisiga ning võib laskuda meres enam kui saja meetri sügavusele. Juhuslikult võib ta eksida ka magevette. Räim elab vilkalt liikuvates parvedes, mis võtavad toiduotsinguil või kudemise ajal ette küllalt ulatuslikke rändeid. Keskmine räim on umbes 15 cm pikkune, kuid esineb ka hiiglasi, kelle pikkus ulatub kuni 30 cm-ni. Neid nimetatakse hiidräimedeks. Hiidräimed kujunevad välja nendest räimedest, kel õnnestub noorpõlves hakata neelama teiste kalade vastseid ja maime. See tingibki kiire kasvu võrreldes teiste räimedega, kes jäävad elu lõpuni truuks selgrootutest toitumisele. Huvitav on see, et talvel ei toitu räimed üldse - nad veedavad talve tihedates väheliikuvates parvedes kuni saja meetri sügavusel põhja lähedal. Intensiivse toitumise ajal varakevadest hilissügiseni toimuvad aga igaõhtused ränded ülemisse veekihti, kus öö mööda saadetakse, hommikul laskutakse seevastu sügavamatesse veekihtidesse tagasi
vastseid sisaldava liha söömisel. Nematoodid aga sattuvad inimese organismi isikliku hügieeni reeglite mitte järgimisega, reostatude vee ja toiduga, putukate pistega. Kapseldunud vastsed säiluvad looma lihastes invasioonivõimelistena 10-30.a. Elutsükkel: arengutsükkel toimub ühes peremehes. Maomahla toimel tsüsti kapsel lahustub, vabanenud larvid liiguvad peensoolde, tungivad soolehattudesse. Toimub viljastumine, 7 päeva pärast sünnitavad emased vastseid (2000), kes tungivad sooleseina ja kanduvad vere ning lümfiga vöötlihastesse. 2-3 nädalaga arenevad vastsed invasioonivõimelisteks. Tsüstid moodustuvad ainult vöötlihastes. Loomadel kulgeb haigus tavaliselt ilma märgatavate sümptomiteta. Inimene põeb aga haigust raskelt, intensiivse nakkuse korral võib haigus lõppeda surmaga. Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 2012. aasta ülevaate kohaselt on Euroopa Ühenduse
Mesilased elavad tarudes. Mesilased ehitavad sinna kärjed. · Kärjekannudesse varuvad nad mett ja töödeldud õietolmu . Seal kasvab munad, vastsed ja nukud. Peres on harilikult üks mesilasema, 1517 tuhat töömesilast ja lesed. · Leskede ainus ülesanne on emaga paarituda. Nad elavad lühikest aega, sügisel töömesilased hävitavad nad. · Töömesilane kasvab valmikuks 21 päevaga. · Töömesilased teevad kõiki peres vajalikke töid: ühed söödavad vastseid ja ema, teised eritavad vaha ja ehitavad sellest kärgi, kolmandad puhastavad, valvavad ja tuulutavad pesa, neljandad koguvad õietolmu ja nektarit ning paigutavad need suira ja meena kärgedesse. Töömesilane elab suvel keskmiselt 45 nädalat, talvel kauem. Inimese jaoks on mesilased tähtsad mitmel põhjusel. · Kodumesilastelt saab mett ja vaha.Mesilased on õistaimede tolmeldajad teadlaste hinnangul tooks nende putukate häving kaasa täieliku katastroofi
lillepotis Toitumine lehetäid põgenevad lehtede alumisele küljele ja söövad rohkem taimemahla kui nende eluks vajalik lehetäide küüsi langenud taimed näevad üsna siirupised välja. Kuival suvepäeval on taimede kahjustus tugevam kui niiskel, sest lehetäidel tuleb päikesepiste vältimiseks rohkem juua Paljunemine Lehetäide kasvutsükkel on lühike, põlvkond järgneb põlvkonnale iga paari nädala tagant Elavad suurte kolooniatena, kus on iga eri kasvujärgud vastseid, tiivulisi ja tiivutuid isendeid. Suvel sigimise ajal on levikus ainult emased Uue koloonia rajamiseks piisab üksnes paarist emasest Isased ilmuvad välja alles sügisel. Lehetäid ja teised organismid Lehetäide nestet hindavad sipelgad, mesilased ja herilased Lehetäide vastseid jahivad aga kiilassilmad, lepatriinud ja sirelased Sipelgatega elavad lehetäid koos: sipelgad kaitsevad lehetäisid rohkem vaenlaste eest ja saavad vastutasuks magusat nestet toiduks. Tõrje
Pojad iseseisvuvad umbes 1 kuu vanuselt. Elupaigad Elavad urgudes. Leht ja segametsades. Toitumine Enamasti loomtoiduline. Ei ütle ära ka raipetest. Mõned liigid söövad ka taimi. Levikuala Elavad mandri eestis. Mujal maailmas elvad Kesk-Euroopas ja Aasias. Mutt Liigi nimi ladina keeles on Talpa europea Kehamass on 60-130 grammi Toitumine on eranditult loomne. Sööb vihmausse, putukaid ja nende vastseid. Saagiks langevad ka hiired, karihiired, rotid, konnad, sisalikud, maod jt. Looduslikud vaenlased on nirk, kärp, metsnugis, ronk, vares, toonekurg, kassikakk. Tiinus kestab 40 päeva. Pojad sünnivad maikuus. Poegade pikkus on ligikaudu 3 cm, kehamass 2,2...2,7 grammi. Mutt Harilik siil Ladina keelne nimi on Erinaceus europaeus Kehamass on 600-1200 grammi Segatoiduline. Eelistab putukaid ja nende vastseid, aga ka vihmausse, konni, hiiri, linnumune- ja poegi, madusid, tigusid
laiemad keha kollane, pruun, punane või must heledate ja tumedate laikudega jalgadel kollased vöödid Ehmestiivalised Väliselt sarnanevad ehmestiivalised liblikatega, kuid ehmestiivaliste tiivad pole kaetud soomustega, vaid on hoopis karvased. Ehmestiivalistel on üsna pikad niitjad tundlad. Ehmestiivalised lendavad loiult ja sugugi mitte meelsasti. Ehmestiivalisi võib leida veekogude lähedusest, nende vastsed elavad vees. Ehmestiivaliste vastseid nimetatakse sageli "puruvanadeks". Ehmestiivaline pikad niitjad tundlad tiiva pind karvane tiivad puhkeolekus kehal katusetaoliselt elavad veekogude ääres lend loid vastseid nimetatakse "puruvanadeks" Ehmestiivaline. Küsimused Võrdle kiili ja ehmestiivalise välimust ja leia vähemalt neli erinevust. Kus arenevad kiilide, kus puruvanade vastsed? Miks me kohtame kiile ja puruvanasid enamasti veekogude ääres?
Kaitsekohastumused Surnu teesklemine Järsk peatumine Varjamine Põgenemine Hammustamine Tähtusus Looduses Inimese elus Toiduks paljudele loomadel. Kultuurtaimede tolmeldajad. Lagundajad. Mesilastelt saab mett ja vaha. Tolmeldavad taimi. Huvitavad faktid Emane parm on võimeline korraga imema kuni 200 mg verd. Kahetiivaliste vastseid nimetatakse vakladeks. Nende jalad võivad olla pikemad kui nende keha. Küsimused Kus elavad kahetiivalised? (3 kohta) Kuidas nimetatakse kahetiivalise vastseid? Kus on võimalik kahetiivalisi tihti toitumas näha? Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Kahetiivalised http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/loomad/putukad/8-3-1 7-2.htm Täname kuulamast!
mesilasema, 1517 tuhat töömesilast ja ajuti 2002000 isamesilast ehk leske. Emamesilane Isasmesilane ehk lesk Minevikus arvati, et mesilased teevad pärast nukust väljumist kogu valmikuperioodi jooksul kindlat tööd, kuid see osutus vääraks. Mesilasi märgistades selgus, et mesilastel esineb ealine polüetism. Valmikuelu esimestel päevadel puhastab mesilane vanu kärjekanne ja silub neid läikima. 4 päeva vanuselt hakkab ta suiraga toitma täiskasvanud vastseid. 8 päeva vanuselt hakkab ta toitma ema, noori vastseid või emavastseid. Hiljem töötab ta lennulaual toidu vastuvõtjana(u. nädal aega). Pärast seda hakkab ta prahikoristajaks ja teiste mesilaste puhastajaks. Hiljem hakkavad nad kärgede ehitajaks, kui nende vahanäärmed on kõige arenenumad. Pärast seda, kui neil arenevad mürginäärmed, hakkavad nad lendla juures valvuriteks. Ja alles elu lõpul hakkavad nad lendama. Siiski algab ettevalmistus selleks varem.
esimesed töölised · Kui noor kuninganna pesast välja lendab paaritub üks isastest temaga · Novembrikuus töölised ja vastsed surevad. http://et.wikipedia.org/wiki/Herilane#mediaviewer · Talve elavad üle vaid /File:Hornets_nest.jpg kuningannad. · Tsükkel algab veebruarikuus. Toitumine · Täiskasvanud isendid: õiemahlad, nektar, puuviljad, putukavastsed · Püüavad lehtedelt, puude või põõsaste otsast putukaid, et nendega oma vastseid toita · Oma ohvril kisuvad nad pea, tiivad ning jäsemed küljest, kuna nendel kehaosadel toiteväärtus puudub · Tagakeha ja rinnaosa mäluvad pudruks ja toidavad sellega vastseid http://www.aegispestcontrolservices.com/European- Hornet.html Faktid · Kevadel sündiva esimese põlvkonna töölised on väiksemad, kui teistel põlvkondadel · Kui vapsik pesaehituseks sobivat kohta ei leia, kasutab ta linnumaja · Ühes pesas võib elada
Kahetiivaliste eluviis Kahetiivaliste toitumine Kahetiivaliste sigimine Kahetiivaliste liigid Kahetiivaliste välisehitus Kaks kilejat lennutiiba. Tagatiivad taandarenenud Tagakeha on laialt rindmikuga seotud. Sääseliste tundlad on 6 ja enama lüliga. Kahetiivaliste eluviis Kõigil mandritel levinud putukarühm Teada juba üle 125000 liigi. Eestist on leitud üle 2200 liigi kahetiivalisi. Eluviiside poolest äärmiselt mitmekesine rühm. Kahetiivaliste vastseid elavad vees, kõdus, seentes, laipades, parasiitidena teiste loomade sees. Kahetiivaliste toitumine. Toituvad teiste loomade, enamasti selgroogsete verest. Hammustamisel lasevad haava hüübimisvastast ainet. On kärbseid, kes toituvad seentest või taimeosadest: viljadest, lehtedest, vartest, juurtest, nektarist, õietolmust, taimejäänustest Isased parmud toituvad ainuüksi taimemahladest. Kahetiivaliste sigimine. Mõned liigid on väga viljakad ja kiire elutsükliga,
puuduvad tiivad ja suguelundid. Vastsed teevad läbi 5-6 kestumist ning saavad seejärel suguküpseks. Vaegmoonde puhul elavad vastsed ja täiskasvanud putukad enam-vähem samades elupaikades ning söövad üldiselt sama toitu. Täismoone esineb näiteks liblikalistel, mardikalistel, kiletiivalistel, kahetiivalistel ja veel mitmel putukaseltsil. Munast koorub täiskasvanud putukat mittemeenutav vastne, kes elab tihti teises elupaigas ning sööb muud toitu kui valmik. Liblikate vastseid nimetatakse röövikuteks, nendega sarnanevaid mõnede kiletiivaliste vastseid ebaröövikuteks, teiste kiletiivaliste, kahetiivaliste ning osa mardikate ussikujulisi, peaaegu jalutuid ja väheliikuvaid vastseid konudeks jne. Vastne kestub 4-6 korda ja nukkub seejärel. Mõned vastsed ehitavad endale enne nukkumist ümber võrgendist kookoni, mis vahel kaetakse veel taimejäänuste, liivaterade või muu materjaliga. Nukk võib sõltuvalt
muudest maavitsalistest taimedest. VAENLASED. Kartulimardika suurim vaenlane on muidugi inimene, kes peab teda üheks suurimaks kahjurputukaks. Kasutusele võetud keemilised vahendid mardika populatsioone kahandanud pole. Kõigele vastupidav mardikas paljuneb nii kiiresti, et talle ei mõju isegi kõige kaasaegsemad kahjurite vastu võitlemise meetodid. Kartulimardika looduslikeks vaenlasteks on faasan, kes sööb ta vastseid, ning mõningad põrnikad, kes söövad nii vastseid kui ka täiskasvanud kartulimardikaid. ELUTSÜKKEL. Peamine põhjus miks kartulimardikas vaatamata kõikidele temast vabanemise katsetele kogu maailmas üldlevinud on, peitub tema erakordses viljakuses. Emane mardikas muneb kartulitaime lehe alaküljele kuni 2500 muna, mis omavahel 20-80 kaupa kokku kleepunud, et olla päikese ja vihma eest kaitstud. Munad arenevad mitu päeva, vastsed hakkavad kohe pärast koorumist lehtedest toituma. Kahe- kolme nädala jooksul saavutab vastne pikkuseks
Emased lepatriinud munevad väikesed munakobarad lehetäide kolooniate lähedusse, et vastsetel oleks lihtne süüa leida. Hariliku lepatriinu munadest kooruvad vastsed 58 päeva jooksul. Pärast koorumist sööb tulevane lepatriinu ära munakesta. LEPATRIINU Lepatriinu on üldjuhul röövputukas, kes toitub peamiselt väheliikuvatest seltsingulise eluviisiga lülijalgsetest, eriti lehetäidest, kilptäidest, karilistest ja võrgendilestadest. Lisaks sööb ta poilaste vastseid ja nukke, lutikate mune ja vastseid, liblikaröövikuid jne. Üksnes vähesed lepatriinuliigid kuuluvad taimtoiduliste hulka. Lepatriinut on kasutatud rahvameditsiinis, põhilised hädad mille vastu putukas aitama pidi olid leetrid ja hambavalu. Lepatriinu on kujutatud kunagise telefonioperaatori EMT logol. Kasutatud materjal https://et.wikipedia.org/wiki/Kahetiivalised https://et.wikipedia.org/wiki/Kiletiivalised https://et.wikipedia.org/wiki/Liblikalised https://et.wikipedia
Mutt Talpa europaea Nimi Välimus · Muti tüvepikkus on 110160 mm. · Isend kaalub 65130 g. · Mutil on silinderjas keha. · Esijäsemed on labidakujulised. Elupaik · Mutid asustavad mitmesuguseid elupaiku, näiteks: lehtmetsad, heinamaad, karjamaad. · Mutt ei ela liigniisketes ja happeliste muldadega piirkondades. · Mutt ei ela saartel. Toitumine · Suure osa muti toidust moodustavad vihmaussid, eriti talvel. · Sööb ka kahepaikseid, nälkjaid ning mullaputukate valmikuid ja vastseid.
puisniiduks Harilik kadakas Sarapuu Kibuvits Harilik kukehari Pihlakas Harilik mänd Loomakooslus 1)Pruunselg-põõsaslind- putuktoiduline, kevadel ja suvel toitub peamiselt putukatest, sügisel sööb ka mitmesuguseid marju 2)Uruhiir- taimtoiduline valdavalt, toitub taimede rohelistest osadest ja ka puude seemnetest Loomakooslus 3)Mutt- sööb vihmausse, putukaid ja nende vastseid 4)Nastik- toitub konnadest, väikestest lindudest noored nastikud püüavad ka liikuvaid putukaid Loomakooslus 5)Rohukonn- toituvad mardikatest, kahetiivalistest ja nälkjatest 6)Öösorr- toitub mardikatest ja liblikatest Toiduahel Rabad ● Rabad on taimekooslused, kus puurinne on väga hõre või puudub hoopis ● Puude olemasolu alusel eristatakse puis- ja lagerabasid
Kiletiivaliste toitumine Herilane on kiletiivaliste seltsi kuuluv astlaliste ja rippkehaliste alamseltsist lendav putukas. Algul toovad noored töölised oma vastsetele toiduks magusat taimemahla, kuid hiljem näiteks kärbseid, mesilasi ja liblikate roovikuid. Mürginõela pistega herilane oma ohvri, närib samas ta küljest tükikesi, mälub peeneks ja toidab sellega kannudes olevaid vastseid. Ise aga toituvad herilased õite nektarist, lehetäide väljaheidetest ning varastavad mesilastelt mett. Vahel imevad nad ka ploomide, õunte, pirnide ja marjade mahla, mida nad saavad viljapuu aedadest.
Neli kilejat tiiba Muneti või mürgiastel Peamiselt ühiselulised putukad kodumesilased Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kimalased Eestis elab alla 25 liigi Rahvaseas kutsutakse: kumalane, maamesilane, metsmesilane Herilased Röövtoidulised Toidavad oma vastseid putukatega Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level sipelgad ehitavad pesasid, mis võivad olla üle 2 meetri kõrged. Click to edit Master text styles
16. 1.Õppeaine 2.Mitu mängijat on jalgrattaoallis ühes võistkonnas? 3.Mitu tähte on taevas? 4. Roomajad teaduslikus keeles 5. Kes oli see Saksa astronoom, kes arvuta planeetide ellipsi kujulise trajektori välja? 6.Metsloom 7. Milline on elanike arvult Eesti suurim alevik ? 8. Kes oli Muinas-Eesti tuntuim maavanem? 9. ...madu 10. okaspuu 11. Jutu..... Asi milles on jutus sees 12. Magus hoidis 13. Õppevahend 14. Õpilaste palk 15. Küsisõna 16. Kuidas kutsutaks kahepaiksete vastseid? 17. Kui võidusõiduauto möödub 2. kohal olevast autost, siis mitmendal kohal ta on?
Grete Kirpu 5.b Miks ma valisin sellise teema ? Mina valisin om uurimustöö teemaks pruunkaru toidulaua .Ma valisin selle teema, sest see tundus huvitav ja karu on mu üks lemmikumaid loomi . Küsimused : Mida söövad karud varasuvel ? Kas karude toit sõltub aastaajast ? Kas karud on segatoidulised ? Huvitavaid fakte Hammaste ehituse järgi on karud kõigesööjad ehk segatoidulised. Karud söövad ka erinevaid putukaid (sipelgaid ning nende vastseid ja mitmete teiste putukate tõuke). Huvitavaid fakte Sügisel enne uinakut sööb karu suures koguses marju, tammetõrusid või kaerapõllul kaera. Varasuvel toitub karu puulehtedest, võrsetest ja lopsakatest taimedest. Karude toit sõltub aastaajast ning ühe või teise toiduaine saagikusest. Kokkuvõte Ma sain teada palju uut ja huvitavat .Ma sain oma kõikidele küsimustele vastused. Pruunkaru toidulaua kohta oli põnev teha uurimustööd.Ning kindlasti otsin nende kohta
· Elavad tüüpiliselt tihedates niisketes tihnikutes: leht ja segametsades, veekogude kallastel, sooservades jne. · Ringi liiguvad emasloomad ja pojad koos, kuldid üksikult. · Aktiivsed on nad peamiselt videvikus ja öösel, talvel võivad ka päeval ringi liikuda. Toitumine · Metssead on tüüpilised kõigesööjad, kes toituvad nii taimede maapealsetest kui ka maa alustest osadest. · Peale selle söövad nad veel putukaid ja nende vastseid, linnumune ja poegi, vihmausse, raibet jne. · Toidupuuduse korral võib neil esineda ka kannibalismi. Sigimine · Jooksuaeg on neil tavaliselt novembris, detsembris. · Pojad sünnivad peale 18...20 nädalast tiinust märtsis või mais. · Poegi on 4...12 · Sünnivad põrsad hästi ettevalmistatud pesas, kuhu nad jäävad nädalaks. · Suguküpsus saabub tavaliselt 20 kuu vanuselt. · Eluiga võib ulatuda 25 aastani, kuid tavaliselt ei ületa
Kui elukaaslastest saavad lapsevanemad Vanavanemad ja sõbrad võivad pakkuda noorele perele olulist täiendust ja tuge. (Eckert 2001; 75) Paljude noorte emade suhted vanematega muutuvad varasemast palju lähedamaks. (Eckert 2001; 76) Noored isad võivad tunda end naise ja ämma lähedasest suhtest kõrvale jäetuna. (Eckert 2001; 77) Nii pere kui ka sõpraderingis toob lapse sünd kaasa muutused. Perekondlikud sidemed sunnivad vastseid vanavanemaid leidma suhtes poja või tütre ja tema lastega endale uue koha. Osale vanavanematest muutuvad nende lapsed uuesti lasteks, teised aga peavad neid alles siis täiskasvanuteks, kui nad ise lapse saavad. (Eckert 2001; 78) Lapsevanemaks saades käivituvad meis lapsena omandatud perekonnakogemused ja mudelid. Kui suheldakse mõlema partneri vanematega, siis tulevad mudelid mängu ka isikute näol. Niipea kui partneritest saavad lapsevanemad, peavad nad vahetama lapsepõlves
Raisjamatja ( Nicrophorus) Raisamatja nimi utlebki sellest, et ta matab oma leitud korjused maa alla, et tulevaseid vastseid toita. Raisamatja tunneb korjuste lõhna mitmesaja meetri kauguselt. Raisamatjal on tugevad lõuad, millega ta purustab toidu. Vastavalt eluviisile on raisamatjal kaevjajalad, millega ka kaevab oma saaki aeglaselt maa alla, et emane saaks sinna lähedale munad muneda ja siis on tulevastel väiksestel kohe süüa. Emane rajab muna ümber kaarja käigu mille seinte väikestesse koobastesse muneb. See järel toitub ise. Vastsed ei söö kohe korjust vaid algul toidab neid nende ema pruunikate
Mesilaspere Mesilaspere üks suur emane mesilasema. mitusada isast leske. kümneid tuhandeid töömesilasi. töömesilased on sigimisvõimetud emased. mesilasemast väiksemad on emamesilased. Isasmesilased ehk lesed Töömesilaste tööd söödavad vastseid ja ema, eritavad vaha ja ehitavad sellest kärgi, puhastavad, valvavad ja tuulutavad pesa, teevad taruvaiguga kärjekannud pisikuvabaks ja sulevad sellega seinalõhesid, koguvad õietolmu ja nektarit ning paigutavad need suira ja meena kärgedesse. Töömesilane elab suvel keskmiselt 45 nädalat, talvel kauem. Emamesilane Emamesilane areneb viljastatud munast, mida vastseeas toidetakse mesilaspiimaga. Kui ema ei ole, teevad mesilased asendusema. ülesandeks on kogu suve kestel muneda
PURUVANA MARTEN MEIBAUM Puruvanaks nimetatakse kõiki ehmestiivaliste vastseid. Vastsed võivad olla nii kodaehitavad, kui vabalt liikuvad. Puruvanasid leidub jõgedes, järvedes ning ojades kus on läbivoolav külm vesi. Puruvanade eluviis Paljunemine Toiduahelad Puruvanad munevad Puruvanasid himustavad vette,vastsed arenevad paljud kalad ja vees vaegmoondega*. puruvanad ise söövad nii vetikaid, lagunevaid taimeosi kui ka pisiloomakesi. *muna - vastne nukk valmik . Puruvanade vastsed Kui valmikud meenutavad liblikat, siis vastsed on umbes 5 cm pikkused ja meenutavad sajajalgset. Nad ehitavad ümber oma õrna keha taimetükikestest, kivikestest või pisikestest teokarpidest kaitsva kesta. Moondumine nukust valmikuks Kevadel otsib puruvana vaikse paiga, tõmbub oma torukujulisse majakess...
LAANEKUKLANE Must ümar tagakeha Punakas esiosa Töösipelgas on 4-8,5 mm pikk Iseloom ja eluviis jms. Pesade kõrgus ulatub kuni kahe meetrini ja põhja läbimõõt kuni nelja meetrini (Suurimad pesad on Soomes) Elavad kolooniatena ja pesas elab kuni100 000 putukat. Pesas on mitu emast. Üks emane muneb aastas umbes 150 000 muna. ... Sissetungijate vastu vaenulikud Peetakse üheks kõige arenenuma sotsiaalse võrgustikuga loomarühmaks Muidu sööb ta väiksemaid putukaid ja nende vastseid aga ka väikseid taime tükikesi või seemneid. Mesinike jaoks on nad kahjurid, sest võivad ühe ööpäeva jooksul varastada kuni viis kilo mett. Peletamiseks kasutatakse tomatilehti, rabarberit ja ka kaneelipulbrit Vaenlased Karud- peksavad kuhiku laiali Metssead- lamasklevad pesal ja naudivad sipelgate ,,massaazi" Mutid- uuristavad käigud pesa alla ja söövad sealt natuke sipelgaid. Inimene- Raiudes metsa hävitab sobiva keskkonna.
Räim Kirjeldus Keskmine räim on umbes 15 cm pikkune,kuid esineb ka hiidlasi,kelle pikkus ulatub kuni 30 cm-ni. Neid nimetatakse hiidräimedeks. Hiidräimed kuiunevad välja nendest räimedest,kellel õnnestub noorpõlves hakata neelama teiste kalade vastseid ja maime. See tingibki kiire kasvu võrreldes teiste räimedega, kes jäävad elu lõpuni truuks selgrooksetest toitumisel. Paljunemine Kui kudemis aeg kätte jõuab,siis suunduvad räimeparved rannikualadele. Koelmud painevad 4...12 m sügavusel ning neis on tähtis veetaimestiku olemasolu-nimelt arenevad räime marjaterad pruuni- ja punavetikatele kleepunult. Räimemaimud toituvad selgrootute,peamiselt aerjalaliste vastsetest.
Raisamatja Raisamatja ehk Necrophorus vespillo on väga kasulik putukas,sest ta on raipetoiduline putukas.Raisamatja nimi tulebki sellest,et ta matab oma leitud korjused maa alla,et tulevaseid vastseid toita.Raisamatja tunneb korjuste lõhna mitmesaja meetri kauguselt.Raisamatjal on väga tugevad lõuad millega ta purustab toidu.Vastavalt eluviisile on raisamatjal kaevejalad millega ta kaevab oma saaki aeglaselt maa alla,et emane saaks sinna lähedale munad muneda ja siis oleks väikestel süüa kohe.Vastsed ei söö kohe korjust vaid algul toidab neid nende ema pruunikate toidutilgakestega.Korjuse matmisel töötavad koos nii emane kui ka isane raisamatja.Peale raipe matmist hakkavad
*talvituvad ainult emas putukad *tagakeha tipus on muneti või mürgiastel. *Mürgiastel. Herilaste elupaik: *Ehitavad oma pesad urgudesse,pööningutele või põõsastesse. *Valmistavad oma pesad süljega niisutatud kõdupuidust. toitumine: Täiskasvanud herilased toituvad nektarist ,valminud puuviljadest ja marjadest ning tulevad tuppa moosi keetmise ajal maiustama. Toidavad oma vastseid peamiselt teiste putukate peeneks mälutud massiga. toituvad lehe täide väljaheidetest ja rotivad mesilastelt mett. Paaritumine Ema ja-isaherilased lendavad pesast välja paarituma, pärast pulmalendu isased surevad, viljastatud emasherilased aga poevad puu-ja koorepragudesse või sügavale pinnasesse ning langevad talveunne, sügisel pere hukkub. Kimalaste ehk maamesilaste elupaik:
Pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. Siili pikkus on 2030 cm. Siili saba pikkus on 1,5-3 cm. Elupaik- ja viis Leht- ja segametsad, metsaservad, puisniidud, pargid, aiad, kalmistud, väldib paksu okasmetsa. Tegutseb videvikus ja öösel. Suveks urgu ei ehita, talve veedab lehtede ja rohuga vooderdatud pesas. Talveuni vältab oktoobrist-novembrist kuni märtsi-aprillini. Toitumine Segatoiduline. Eelistab putukaid ja nende vastseid, aga ka vihmausse, konni, hiiri, linnumune- ja poegi, madusid, tigusid. Ei ütle ära ka raipest. On immuunne rästikumürgi suhtes. Talveks kogub nahaaluse rasvakihi. Sigimine Poegib 1 ...2 korda aastas, jooksuaeg kohe peale talveunest ärkamist. Esimene pesakond maikuus, teine juulis- augustis. On paaritumisvõimeline kogu suve. Poegade arv 2...10, tavaliselt 5...7. 1.Koht ökosüsteemis 2.Ohutus ja kaitse 1. 2.
lindudel täiskasvanuna peensooles ja vastsena lihaskoes parasitseerivate Trichinella perekonna ümarusside tekitatus. Inimesed põevad haigust intensiivse nakkuse korral raskelt ning on esinenud ka surmajuhtumeid. Täiskasvanud keeritsussid asuvad peensoooles, vastsed vöötlihastes. Vastsete meeliskohad on vahelihas, keel, mälumislihased, roietevahelised lihased, säärelihased. Nakatumine toimub keeritsussi vastseid sisaldava toore või väheküpsetatud sealiha söömisel. Antud haiguse võib saada ka tool süües või näiteks kokkade puhul, kes maitsevad enda küpsetatud liha, kuid seda annab vältida, kui küpsetada liha nii, et kogu tükk saab rohkem kui 100 kraadi kuumust. Toiduga satuvad seedetrakti kapseldunud vastsed. Maohappe toimel nende ümber olev kapsel laguneb ning vastsed tungivad peensooles limaskesta sisse. Haigus avaldub erinevat
siseelunditeni Kõrvahargi eluviis ja liikumine Varjatud eluviis päeval peidus kivide, mahalangenud puutüvede ja vanade kändude korba all. Öösiti muutuvad nad aga aktiivseks, jooksevad kiiresti toidu otsinguil ringi Eelistab tiibadele jalgade kasutamist Koht ökosüsteemis Putukad on toidulülis tähtsuselt teisel kohal, seega ka kõrvahark on toiduks väga paljudele liikidele Kõrvahark hävitab arvukalt paljude kahjurputukate ning lestade mune, vastseid ja valmikuid (üks täiskasvanud isend võib öö jooksul ära süüa üle 1000 lehetäi) Kasutatud allikad Kastinje, V. Selts: Nahktiivalised (dermaptera). Külastatud aadressil http://www.zbi.ee/satikad/putukad/nahk/nahk.htm Hiiesaar, K. (2009). Kõrvahark on pigem sõber kui vaenlane. Külastatud aadressil http://www.aialeht.ee/news/aialeht/taimehaigused/article. php?id=25276197 Martin, M., Toom, M., Kokassaar, U. (1998). Bioloogia
Nookpaeluss Nookpaeluss on lameuss. Nookpaelussid on 1,5-3,5 meetri pikkused ja 8 mm laiused. Nad põhjustavad inimesele haigust, mida nimetatakse nookpaelusstõbiks. Nookpaeluss koosneb 1000 lülist, millest igaüks on võimeline tootma 50 000 muna. Lülid erituvad väliskeskkonda väljaheidetega 3-5 kaupa. Ussimunad säilivad eluvõimelistena väliskeskkonnas mitmeid kuid ning nendega võivad nakatuda nii loomad kui erinevalt nudipaelussist ka inimesed. Osa vastseid tungivad ka inimorganismis läbi sooleseina ja liiguvad lihastesse ning erinevatesse organitesse, kus nad kapselduvad ja tekib tsüstitserkoos. Enamasti on sooles korraga üks uss, aga nad võivad inimeste sooltes elada kuni 25 aastat. 3-5 kaupa erituvad lülid roojaga ning sellest võivad nakatuda nii inimesed kui loomad. Ussimunad võivad keskkonnas eluvõimelistena säilida mitmeid kuid. Sealt satuvad need loomorganismi, kus nad arenevad vastseteks. ...
märgata. Mis tahes toitumiskoha hoolikas vaatlemine annab loomade kohta alati huvitavat infot. Talvel moodustavad eelkõige noorte puude ja põõsaste pungad, koor ja oksad olulise osa paljude loomade toidust. Üksikute hambajälgede väljanägemise ja suuruse põhjal saab otsustada, mis loom on puud närinud. Sageli on ka linnud, näiteks rähn puu kallal tegutsenud: otsinud puukoore alt putukaid või nende vastseid või on mõni kanaline nokkinud puu pungi või võrsete oksi. Hambajäljed paiknevad eri suurusega poolkuu-kaartena, kaks või rohkem kõrvuti või samasuunaliselt, otsekui peitliga löödud vagudena. Nokajäljed seevastu näevad välja nagu väikesed augud, mis uuristatud nüri noaga. Toitumisjälgi määrates on vaja tähele panna ka nende paiknemist puutüvel. Mahlade liikumise ehk puu kasvu ajal on koor lahti ja loomade toitumisest jääb tüüpiline suvine toitumisjälg.
Nad on kas punase-, kollase- või mustakirjud ja kuni 1 cm pikkused. Lepatriinuliike on üle 4000. Eestis elab neid üle 50 liigi. Eestis on kõige tuntum ja levinum seitsetäpp-lepatriinu, tavalised on ka viistäpp- lepatriinu ja kakstäpp-lepatriinu. Lepatriinu on üldjuhul röövputukas, kes toitub peamiselt väheliikuvatest seltsingulise eluviisiga lülijalgsetest, eriti lehetäidest, kilptäidest, karilistest ja võrgendilestadest. Lisaks sööb ta poilaste vastseid ja nukke, lutikate mune ja vastseid, liblikaröövikuid jne. Lutsernitriinu ja õnnetriinu söövad jahukastet põhjustavaid seeni. Üksnes vähesed lepatriinuliigid kuuluvad taimtoiduliste hulka. Seitse-täpp lepatriinu lehel istumas Välimus Lepatriinulased on kumera selja ja ülaltvaates küllaltki ümara kehaga mardikad. Külgvaates on nad poolkerajad. Lepatriinud äratavad tähelepanu oma läikiva, nagu lakitud kattetiibade ja eesselja
Saarmas Nimetus Ladina keelne nimetus (Lutra Lutra) Eesti keele nimetus (Saarmas) Rahvapäraseid nimesid (Udras) Looma kirjeldus Kehamõõtmed Tüvepikkus 60...90 cm, sabapikkus 26...55 cm Kehamass 8...15 kg Pruuni värvi karv Toitumine Toidu hangib peamiselt veest. Toitub kaladest, vähkidest, pisiimetajatest jt. loomadest, kellest jõud üle käib. Suvel on peatoiduseks kalad. Sööb ka veeputukaid ja nende vastseid. Elupaik Elab veekogude ääres. Eelistab järskude kallaste ning piisavate varjevõimalustega jõgesid, mis ka talvel on osaliselt jäävabad. Võib elada ka järvede kallastel. Saarmad elavad kaldasse uuristatud urus, mille suue avaneb vette. Nad võivad kasutada ka teiste loomade poolt kaevatud urge, mis asuvad veekogu ääres. Ujub ja sukeldub hästi. Tavaliselt veekogust eriti kaugele ei lähe. Levik Põhja-Euroopa ja Põhja-Ameerika
Ta poeb sügavale mutta, kattub paksu limakihiga ja jääb paremate aegade ootele. Linask on väga vastupidav. Arvatakse, et linask suudab söömata vastu pidada kuni 8 kuud. On tehtud katseid, kus linask pidas veest välja võetuna ja märja sambla sisse mähituna vastu 46 tundi. Temperatuuril 8°C jääb linask juba talveunne. Linaski toidusedelisse kuuluvad peamiselt selgrootud loomad: surusääsklaste vastsed, kirpvähid ja limused, kuid ta võib neelata ka kalamarja, vastseid ja väikesi kalu. Linask koeb keset suve mai lõpust kuni augustini, kui vesi on maksimaalselt soe. Kudemispaik asub kalda lähedal ning on tuulte eest kõrgema taimestikuga hästi varjatud. Mari koetakse veetaimedele ning see areneb 3...6 päeva kuni vastsete koorumiseni. Algul on vastsed liikumatud ja elavad taimedel rippudes, kuid paari nädala pärast hakkavad iseseisvalt toituma. Suguküpseks saab linask 4...5 aasta vanuselt ja ta eluiga ulatub umbes 10 aastani.
Must hammas kaevamiseks Hallid tiivad Kollase ja musta triibuline tagakeha Kuni 6 mm nõel, mis ei tule peale nõelamist maha Töövapsikud ja kuningannad Käitumine Agresiivsed Kartmatud Seltskondlikud(töötavad kolooniates, hoolitsevad väikeste eest) Valitsev kiskja enda keskonnas Toitumine Suured putukad Eelistavad mesilast Söövad ainult vedelat osa vaenlasest Mesi Mesilased Nad toidavad mesilaste vastseid väikestele Tapavad mesilast lõuajõu ja osavusega, mitte nõelaga 1vapsik saab ära tappa kuni 40 mesilast minutis Vastsed annavad energiat Mürk Sisaldab 8 erinevat kemikaali, mis kutsuvad rohkem vapsikuid ohvrit nõelama Saavad nõelata ohvrit mitu korda 30-40 inimest sureb iga aasta Tekitab hingamis raskusi Pesa Kevadel Tehtud kuninganna poolt Ta valib sobiva koha Nt:Puutüvesse Pesa on valmistatud näritud koorest
toitumises harva ette. Kalimantani metsades, Moraceae, Burseraceae ja Myrtaceae puuviljad moodustavad rohkem kui 50% nende toidust. Teadaolevalt, otsides metsmesilasi nad kisuvad oma pikkade, teravate hammaste ja küünistega lahtiseid puid ja jätavad maha kildudeks purunenud puutüvesid. (viide 2) Sabahis olevast looduskaitsealast päikesekarude vahelt kogutud kraam sisaldas peamiselt selgrootuid nagu mardikaid ja nende vastseid, termiite ja sipelgaid, millele järgnesid puuviljad ja selgroogsed loomad. Nad murdsid lahti mädanenud puid, otsides termiite, mardikate vastseid ja vihmausse, kasutades oma küüniseid ja hambaid, et tervelt püsti seisev termiidi pesa väiksemateks tükkideks murda. Nad lakuvad ja imevad kaitsmata pesa kiiresti ära, hoides katkiseid pesa tükke oma esikäppadega kinni ja samal ajal termiite pesa pinnalt ära lakkudes. Nad tarbivad viigimarju suurtes kogustes ja söövad need tervelt ära.
Eelistatult leht- või segametsades, hea meelega ka inimese läheduses. Eestis eelistab kiviaedade ja -hunnikute lähedust. Kerajas pesa on kas puuõõnes, vanas linnupesas või okste vahel. Liigub palju maapinnal. Öise aktiivsusega üksikeluviisiline unilane, kel puudub külmatardumus. Oktoobrist maini viibib oma pesas talveunes. Toitumine Segatoiduline, kes ei põlga ära ei taimset ega ka loomset toitu, eelistades nähtavasti loomset. Sööb putukaid ja nende vastseid, tigusid, väiksemaid selgroogseid, linnumune ning taimede seemneid. Sigimine Meil poegib korra, lõuna pool kaks korda aastas. Tiinus kestab 22...24 päeva. Pojad (tavaliselt 3...5, harva 2...7) sünnivad juunis - juulis. Pojad on sündides paljad ja pimedad. Nägema hakkavad nad paarikümne päeva vanuselt. Imetatakse poegi kuu aega. Pojad iseseisvuvad kuue kuu vanuselt. Areng Suguküpsuse saavutavad lagritsad ühe aasta vanuselt
Räim on avaveelise eluviisiga ning võib laskuda meres enam kui saja meetri sügavusele. Juhuslikult võib ta eksida ka magevette. Räim elab vilkalt liikuvates parvedes, mis võtavad toiduotsinguil või kudemise ajal ette küllalt ulatuslikke rändeid. Keskmine räim on umbes 15 cm pikkune, kuid esineb ka hiiglasi, kelle pikkus ulatub kuni 30 cm-ni. Neid nimetatakse hiidräimedeks. Hiidräimed kujunevad välja nendest räimedest, kel õnnestub noorpõlves hakata neelama teiste kalade vastseid ja maime. See tingibki kiire kasvu võrreldes teiste räimedega, kes jäävad elu lõpuni truuks selgrootutest toitumisele. Huvitav on see, et talvel ei toitu räimed üldse - nad veedavad talve tihedates väheliikuvates parvedes kuni saja meetri sügavusel põhja lähedal. Intensiivse toitumise ajal varakevadest hilissügiseni toimuvad aga igaõhtused ränded ülemisse veekihti, kus öö mööda saadetakse, hommikul laskutakse seevastu sügavamatesse veekihtidesse tagasi
Kaaluvad metssead paarsada kilogrammi.Elavad tüüpiliselt tihedates niisketes tihnikutes: leht- ja segametsades, veekogude kallastel, sooservades jne. Ringi liiguvad emasloomad ja pojad koos, kuldid üksikult. Aktiivsed on nad peamiselt videvikus ja öösel, talvel võivad ka päeval ringi liikuda.Metssead on tüüpilised kõigesööjad, kes toituvad nii taimede maapealsetest (kevadel ja suvel) kui ka maa alustest (aastaringselt) osadest. Peale selle söövad nad veel putukaid ja nende vastseid, linnumune ja -poegi, vihmausse, raibet jne. Toidupuuduse korral võib neil esineda ka kannibalismi.Jooksuaeg on neil tavaliselt üks kord aastas novembris detsembris. Pojad sünnivad peale 18...20 nädalast tiinust märtsis või mais. (Jooksuaeg võib neil veel korduda kevadel, sellisel juhul sünnivad pojad augustis septembris). Poegi on 4...12 (juhul kui poegib eelmisel aastal sündinud loom, siis mitte üle 3...4). Sünnivad põrsad hästi ettevalmistatud
Kaaluvad metssead paarsada kilogrammi. Elavad tüüpiliselt tihedates niisketes tihnikutes: leht- ja segametsades, veekogude kallastel, sooservades jne. Ringi liiguvad emasloomad ja pojad koos, kuldid üksikult. Aktiivsed on nad peamiselt videvikus ja öösel, talvel võivad ka päeval ringi liikuda. Metssead on tüüpilised kõigesööjad, kes toituvad nii taimede maapealsetest (kevadel ja suvel) kui ka maa alustest (aastaringselt) osadest. Peale selle söövad nad veel putukaid ja nende vastseid, linnumune ja -poegi, vihmausse, raibet jne. Toidupuuduse korral võib neil esineda ka kannibalismi. Jooksuaeg on neil tavaliselt üks kord aastas novembris detsembris. Pojad sünnivad peale 18...20 nädalast tiinust märtsis või mais. (Jooksuaeg võib neil veel korduda kevadel, sellisel juhul sünnivad pojad augustis septembris). Poegi on 4...12 (juhul kui poegib eelmisel aastal sündinud loom, siis mitte üle 3...4). Sünnivad põrsad hästi ettevalmistatud pesas, kuhu nad
Veri on paksem kui vesi · Tähendab, et kõik hoiavad ikka oma lähedaste poole, mitte võõraste. · Mesilane kaitseb oma taru ja seal kasvavaid kärgi. Nad nõelavad nt inimest sooritades seega ise enesetapu, sest torkel jääb mesilase nõel ohvri nahka kinni ja putukas sureb trauma tagajärjel. Mesilane suri, kaitstes teiste elu. · Sipelgad tassivad oma pessa ehitusmaterjali ja toitu. Pesas töölised toidavad vastseid, tõrjuvad parasiite, õhutavad pesa ja tassivad nukke sinna, kui temperatuur on soodsam. Need töölised on kõik emasipelgad, kes on ise sigimisvõimalusest ilma jäänud ja nüüd pühendavad kogu elu sipelgakuninganna järglaste ehk oma õdede ja vendade kaitsmisele · Paljud rühmadena tegutsevad linnud ja imetajad toovad kuuldavale hoiatushüüde, kui kuulevad vaenlast lähenemas, et kõik saaksid enda vaenlaste eest kaitsta, seega aga
laskuda meres enam kui saja meetri sügavusele. Juhuslikult võib ta eksida ka magevette. Räim elab vilkalt liikuvates parvedes, mis võtavad toiduotsinguil või kudemise ajal ette küllalt ulatuslikke rändeid. Keskmine räim on umbes 15 cm pikkune, kuid esineb ka hiiglasi, kelle pikkus ulatub kuni 30 cm-ni. Neid nimetatakse hiidräimedeks. Hiidräimed kujunevad välja nendest räimedest, kel õnnestub noorpõlves hakata neelama teiste kalade vastseid ja maime. See tingibki kiire kasvu võrreldes teiste räimedega, kes jäävad elu lõpuni truuks selgrootutest toitumisele. Huvitav on see, et talvel ei toitu räimed üldse - nad veedavad talve tihedates väheliikuvates parvedes kuni saja meetri sügavusel põhja lähedal. Intensiivse toitumise ajal varakevadest hilissügiseni toimuvad aga igaõhtused ränded ülemisse veekihti, kus öö mööda saadetakse, hommikul laskutakse seevastu sügavamatesse veekihtidesse tagasi.
Täiskasvanud kala pikkus võib ulatuda rohkem kui poole meetrini ja kaal ligi 5 kiloni. Kohavarud on Eestis kahanenud intensiivse püügi tõttu. Kahjuks on koha suhteliselt tuim kala, kes on kergesti püütav. Ta laseb end vabalt õngega kuivale tõmmata, avaldamata mingit vastupanu. Traalpüügil aga klammerdub ta lõugadega kangekaelselt traaliseinale, kuigi vabadusse pääsemiseks tasuks ainult suu avada. Varude suurendamiseks on järvedesse paigaldatud kunstkoelmuid ning vastseid ja maime kunstlikult kasvatatud. Looduskaitse alla ei kuulu.
Heptatoma pellucens, kes on Eestis väga harva inimese läheduses. (Luig 2006) (Vikipeedia 2013) Eluviis Parmud tegutsevad vaid päeval, öösel poevad nad peitu ning nad on aktiivsed maikuu lõpust kuni septembri keskpaigani. Eriti palju on neid juuni teisel poolel ning juuli esimesel poolel. Parmude vastsed meenutavad sigareid ning nad elavad vees, enamasti kaevunult põhjamutta. Osade liikide vastsed võivad ujuda ka veepinnal. Väiksematest organismidest toituvad suurema osa liikide vastseid, taimtoidulised on ainult kibunate vastsed. Täiskasvanud vastsed ronivad nukkumiseks kuivaline, vahel lähevad nad veekogust päris kaugele. Elutsükli pikkuseks on neil 1 kuni 3 aastat. (Vikipeedia 2015) Parmudel on hea lennuvõime putukatena ning nad võivad lennata toiduotsingutel kilomeetreid. Teadaolevalt on maksimaalne kiirus 145 km/h ühel parmlaste sugukonda kuuluval liigil. Valmikutel küll ei ole otsest elupaiga eelistust kuid neid kohtab siiski tihedamini niiskemates
Sel ajal alaneb mõnevõrra kehatemperatuur ja aeglustub ainevahetus. Talveuni on kõige lühem vanadel isastel ja pikim poegadega emasloomadel. 5. Toitumine Karud on segatoitulised, kelle menüüs moodustavad valdava osa taimed ja raiped. Elusaid loomi murravad segedamini põhjapoolsematel aladel elavad karud. Peamiselt söövad nad mitmesuguseid marju, neeti, kaera jne. Palju söövad nad ka erinevaid putukaid (sipelgaid ning nende vastseid, mitmete teiste putukate tõuke). Hea meelega söövad ka mett koos kärgedega. 6. Sigimine Jooksuaeg on enamasti aprillist juulini. See on nii pikk muutuva pikkusega latentsperioodi tõttu. Tiinus vältab tavaliselt 7-9 kuud. Pojad sünnivad jaanuaris. Ühes pesakonnas on tavaliselt 1-2 (harva kuni 5) abitut poega. 7. Areng Poegade silmad avanevad ühe kuu vanuselt. imetatakse poegi 4-5 kuu jooksul. Esimese talve veedavad pojad emasloomaga koos
pidev keskkonnatingimuste kontroll. Hallitust põhjustab eelkõige väga kõrge niiskuse kontroll ning niiskust tuleb ette ruumides, kus ei ole õhuringlust. Niiskus armastab tekitada hallitust, mida on väga raske eemaldada kiudude vahelt. Kui hoidlate/ arhiivide riiulid on tehtud puidust, on suur oht puukoile, kelle elutsükkel koosneb järgnevatest sammudest: Puukoi maandub puule eostab oma munad puitu Munad hauduvad allapoole ja toodavad vastseid Vastsed söövad oma tee läbi puidu Enne toodavad „pupal“ koopa Seal arenevad täiskasvanud põrnikaks Põrnikas sööb end läbi mitme kihi puidu Siis põrnikas leiab endale nais-või meespõrnika ning eluring läheb edasi Puukoi on ka suur raamatute hävitaja, süües paberilehti ja rikkudes raamatute kaani. Kui hoidlate riiulid on tehtud metallist, on suur oht metalli korrosioonile, mis on metalli vähk. Metalli korrosioon
ehituspuidu), kuid ka hoonetes.Siklased (Cerambycidae) on putukate sugukond mardikaliste seltsist.Siklased torkavad silma eredate värvidega (kuid on ka tumedavärvilisi liike) ning pikkade tundlatega, mis on sageli kehast tunduvalt pikemad. Võrreldes jooksiklastega on siklased kohmakamad, kuna nende jalad on suuremad. Valmikud toituvad õietolmust, puumahlast või ei toitu üldse. Siklaste vastsed on sageli seotud seentega. Seeneniidistik tungib puidu sisemusse ning lagundab seda. Siklaste vastseid nimetatakse tõukudeks. Nad on valkja või kollaka kehaga, lapikud või silindrilised, hästi arenenud eesrindmikuga, millesse pea on osaliselt sissetõmmatud. Vastsete jalad on nõrgalt arenenud - nad roomavad kesk- ja tagarindmiku mõhnade abil. Nende vastsed arenevad surnud või elavate puude puidus ja koore all. Mõnede siklasevastsete seedemahlas leidub fermenti tsellulaasi, millega nad suudavad muuta puidu ühe püsivaima koostisosa tselluloosi suhkruteks.
Kui ka R.E.S.K. oleks suutnud ka kauem võimul olla poleks ta palju suutnud, esiteks oli riik juba nii majanduslikult kui poliitiliselt nii kurnatud Gorbatsovi tegevusest, et neil ei oleks olnud jõudu teiste liitvabariikidega, kes NSVL ei tahtnud, sõdida. Teiseks olid need riigid juba piisavalt vabadust saanud, et nina püsti ajada, vabadust nõuda ja kui vaja, siis ka sõdida. Augustiputsi ei oleks saanud kudagi ära hoida, sest neid, kes NSVL väga taga igatsesid ja valmis selle eest vastseid kõrvaldama oli küll ja küll. Nähes kuidas NSVL laguneb ja kommunism taandub pidid nad midagi, ette võtma ja selleks oligi riigipööre, mis neil ei õnnestunud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
