KITIINI JA KITOSAANI KASUTUSALAD Kitiini ja kitosaani kasutatakse heitvete puhastamisel siduva komponendina, metalliioonide püüdjana, sideainena liimi- ja tekstiilitööstuses, täitva ja tugevdava koostisosana paberi valmistamisel. Kosmeetikatööstuses kuulub kitosaan niiskustsiduva ja -säilitava komponendina mitmete kreemide ja nahahooldusvahendite koostisse. INULIIN Inuliin koosneb omavahel seotud fruktoosijääkidest. Puhastatud kujul on inuliin valge kristalne pulber, mis lahustub külmas vees halvasti. Kuumas vees aga hästi. Looduses esineb inuliin põhiliselt taimedes, seentes võib kohata inuliini erivormi ehk mükoinuliini. INULIIN 1 gramm inuliini annab organismile 1 - 1,5 kilokalorit. Inuliinigrammi energeetiline koguväärtus on ligi 4 kilokalorit. Inuliini saab korvõielistest (artisokk, maapirn, sigur) ja liiliatest. Inuliin soodustab Ca ja Mg imendumist, alandab vererõhku ja normaliseerib vere suhkrusisaldust.
osades, eriti viljades ja mugulates. Glükogeen loomade ja seente varuaine, moodustunud glükoosimolekulidest. Salvestub maksa- ja lihasrakkudesse ning võib vajaduse korral glükoosiks tagasi lõhustada. Tselluloos taimerakkukestadede ehitusmaterjal, kõige levinum ühend taimeriigis Kitiin ehitusmaterjal lülijalgsetel ja seenerakukestades, ehituselt sarnane tselluloosiga, sarnanedes samuti glükoosimolekulidest Inuliin Mõned süsivesikud ei ole magusad, nt tselluloos ja tärklis Süsivesikute funktsioon organismis: Ehitusmaterjal kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad), tselluloos (taimerakukestad) Energiaallikas ja varuaine tärklis(taimedes), inuliin (taimedes), glükogeen (loomades, seentes) Toiteaine- piimasuhkur imetajate piimas, taimedel tärklis idandamisel Ligimeelitav nektar Kaitse kaitseb külmumise eest
2. Oligosahhariidid koosnevad 2- 10 monoosijäägist, neid seob glükosiidside Disahhariidid a) sahharoos : fruktoos + glükoos b) laktoos : glükoos + galaktoos c) maltoos : glükoos + glükoos d) trehaloos : glükoos + glükoos, c-l ja d-l on erinev glükosiidsideme paigutus ja positsioon 3. Polüsahhariidid 104- 107 monoosijääki, seotud glükosiidsidemega a) ehitusüksuseks glükoos - tärklis, tselluloos, kitiin, glükogeen b) ehitusüksuseks fruktoos - inuliin c) heteropolüoosid - süsivesik + muu osa nt mukopolüsahhariidid : süsivesik + valk, sinna kuuluvad bioloogilised limad Süsivesikute füüsikaliskeemilised omadused: 1. Suhkrud ehk mono- ja disahhariidid: a) lahustuvad vees b) reaktsioonivõime suurem c) molekulmass väiksem d) magusus on e) karamellistumine on f) kristalliseerub 2. Polüoosid a) ei lahustu vees b) reaktsioonivõime väiksem c) molekulmass suurem d) magusust pole e) karamellistumist pole f) ei kristalliseeru
(sh. Lactobacillus acidophilus). Jogurt sisaldab 2,2% maasikaid. Meloodia mustika jogurt Koostis: pastöriseeritud piim, suhkur, mustikad, paksendaja: modifitseeritud maisitärklis ja želatiin, lõssipulber, lõhna- ja maitseaine, happesuse regulaator naatriumtsitraat, juuretis (sh. Lactobacillus acidophilus). Jogurt sisaldab 1,7% mustikaid. Hellus mustika banaani jogurt Koostis: piim, suhkur, kiudaine inuliin (2,7%), mustikad (2,1%), oligofruktoos, paksendaja modifitseeritud tärklis, želatiin, banaanipüree (1,1%), toiduvärvid: peedipunane ja E163 (viinamarja kestade ekstrakt), lõhna- ja maitseained, happesuse regulaatorid: sidrunhape ja naatriumtsitraat, jogurti juuretis, probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME-3 (lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel). Väike TOM jäätisemaitseline jogurt krõbeda riisiga
moodustades pikki ahelaid Süsivesikud ehk sahhariidid- on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku, vesinikku ja hapnikku Süsivesikute ülesanded : Energeetiline funktsioon ( sahhariide kasutatakse esmase energia allikana, sest süsivesikutest saadakse energiat kiirelt kätte) Struktuurne ehk ehituslik funktsioon( tselluloos taimerakukestades, kitiin lülijalgsete toestes) Varuaine ülesanne ( glükogeen loomades, seentes ning tärklises ja inuliin taimedes ) Kaitsefunktsioon( süsivesikud kaitsevad organismi külmumise eest ) Ligimeelitamise funktsioon ( õite magus nektar meelitab putukaid ligi ) Sahhariidide jaotamine: Monosahhariidid, - ehk lihtsuhkrud lihtsama ehitusega sahhariidid ( glükoos ehk viinamarjasuhkur,- fruktoos ehk puuviljasuhkur, -riboos ( RNA struktuuris olev süsivesik ),- Desoksüriboos ( DNA struktuuris olev süsivesik ) Oligosahhariidid,- tekivad kahe või enama monosahhariidi liitumisel. ( maltoos ehk
· Sünbiootikumid o probiootikumid o prebiootikumid o probiootikum + prebiootikum = sünbiootikum · Fruktaanid (inuliin ja FOS) kui prebiootikumid · Fruktaanid on lineaarsed või hargnevad -sidemega seotud fruktoosi jääkidest ahelad. · Fruktaane sünteesivad sahhroosist nii taimed, seened kui ka bakterid. · Fruktaanidest on prebiootiline toime tõestatud inuliinil ja inuliini struktuuriga oligofruktaanidel · Inuliin (beeta-1,2-side Fru jääkide vahel) · Tööstuslikult toodetakse inuliini siguri juurtest. Seal on inuliini palju, kuni 80% juure kuivkaalust. Siguriga kohv! · Inuliini on palju ka daalia ja ohaka juurtes ning topinamburis (Jerusalem artichoke, Helianthus tuberculosus · InuliInil on jämesooles bifidobakterite kasvu stimuleeriv toime (genoomis ka inulinaasi geen) · Toiduainetetööstuses on inuliini kasutatud:
Uuringute kohaselt aitab see probiootiline piimhappebakter vähendada piimatalumatuse sümptomeid. MIS ON PERBIOOTIKUMID? Prebiootikumid on toidu seedimatud koostisosad, mis on kasulikud käärsooles toimivatele nn headele mikroobidele, sest prebiootikumid ergutavad valikuliselt nende bakterite Referaat „Probiootilised piimatooted“ juurdekasvu käärsooles. Prebiootilised on süsivesikuterikka toidu koostisosad: oligosahhariidid, nt inuliin ja oligofruktoos. Need toidukomponendid jõuavad käärsoolde ja avaldavad seal soodsat toimet. Prebiootiliste toiduainete hulka kuuluvad oder, linaseemned, kaunviljad (oad, herned, kikerherned, läätsed), kaerahelbed ning kõik puu- ja köögiviljad, eriti banaan, porrulauk, sibul, spinat ja võilillelehed. Prebiootikumid on maos ja peensooles lagunematud vesilahustunud kiud, mis on jämesooles piimhappebakterite toitaineks.
annavad talle erilise maitse. Tekib karamell. Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud · Kui disahhariidiga liitub veel üks monosahhariidi molekul, moodustub trisahhariid. · Trisahhariidist moodustub samal viisil tetrasahhariid. · Kui monosahhariidi jääkidest koosnev ahel saab pikemaks, on tegemist polüsahhariidiga. · Füüsikalised omadused: valge, tahke, kurudise, ei lahust vees. · Polüsahhariid on näiteks toidus olev tärklis, tselluloos, inuliin ning glükogeen. · Inimtoidu põhiline polüsahhariid on tärklis (seedub peensooles). Saab jagada kolmeks: 1)Struktuursed polüsahhariidid - millest bakterid, taimed, vetikad jne. moodusavad omale rakukestad. Nt. tselluloos 2)Varupolüsahhariidid- mille varal loomad ja taimed loovad energiavarusid. Nt. tärklis ja glükogeen 3)Muud ül. Polüsahhariidid. Tarretise valmistamine- vetikatest saadav agar, agaroos või algiin. TÄRKLIS
. ·tervisele ohtlikud lisaained -peamiselt säilitus-ja värvained sünteesilised lisaained ·maks lagundab neid osaliselt ·võivad moodustada kantserogeenseid vaheühendid või ühendeid ·kuhjuvad organismi hea ksülidol ·tungib suuõõndes elanevate bakterirakkude sisse ja pidurdab nende paljunemist ·soodustab süljeeritust Kiudained ·vesilahustuvad: polüsahhariidsed pektiinid, gummid, agar-agar, karragenaanid, inuliin oligosahhariidid frukto-oligosahhariidid ·vees mittelahustuvad tsellluloos,hemitselluloos,ligniinid. Antioksüdandid ·antioksüdandid neutraliseerivad vabu radikaale annetades 1 omaenda elektroni, lõpetades sel moel elektonide ''varastamise''ahelreaktsiooni. ·Vabad radikaalid on puuduvaye elektonidega ained Miks Kiudained? ·Ööpäevas 15-35g ·aktieerivad soolestiku tööt ja seovad endaga toksilised ühenid ning viivad nad orgnismist välja.
Kontrolltöö kordamine. 1. CHNOPS leidub rakkudes kõige enam, kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisse, need 6 elementi moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Need on makroelemendid, sest organismid vajavad neid suhteliselt suurtes kogustes. 2. H2O omadused: · On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri); · Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu); · Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf); · Kaitsefunktsioon nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas · On hea lahusti vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp- produktina). · Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab siserõhu ehk turgori. (Organismi veesisalduse ja rakkude s...
- hapnikust moodustuvad reaktsioonivõimelised radikaalid: superoksiidradikaal, hüdroksiidradikaal (väga ohtlikud, põhilised pahategijad rakus) - lisaks võib hapnikust moodustuda ka vesinikperoksiid - organismid, kes taluvad hapnikku, suudavad kahjutustada neid radikaale. Organismid, kes ei talu, ei suuda Inimese ja loomade normaalne mikrofloora - biont organism - gnotos teadma, tundma - probiootikumid tervistavad bakterid - inuliin prebiootikum kodus: normaalne mikrofloora lõpp mäletsejad loomad üle vaadata: anaeroobne hingamine ja kemolitotroofia Lühike toitumine ja energeetika - lito kivi - võihape tekib mäletseja looma vatsas - formiaat sipelghape - Miks on ohtlik nitraatide sisaldus toidus ja joogivees? Nitraatsed hingajad bakterid võivad tegutseda maos ja peensooles ning jämesooles. Nitraat redutseeritakse nitrititeks ja nitrit imbub verre
Anaeroobsel 210 kJ/mol, 2 mol ATP Erütrotsüütides on glükolüüs ainus, sest mitokondrid puuduvad. 6.1.5. Miks on vajalikud seedumatud sahhariidid, kiudained. Lahustumatud kiudained: tselluloos ja temaga kaasnevad hemitselluloosid, pentosaanid ei seo sapipigmente, seovad Ca, Mg ja Fe imendumist. Peamised kiudained nisukliides. Mittepolüoossed kiudained ligniin, seostub sapphapetega. Lahustuvad kiudained pektiinained ja gummi, inuliin langetavad kolesteroolitaset, esinevad õuntes, kaerahelvestes. Kiudaineid võivad lõhustada jämesooles elunevas mikroorganismid, tekivad happed (võihape, äädikhape) ja gaasid. Vajalikud on kõik kiudained, kokku 20-35 g päevas. Kiudainete kasulik toime on: 1. kaalukontroll, vähem energiat 2. väldivad kõhukinnisust hoiavad seedekulglas vett, mis muudab soolesisaldise pehmeks, samas seovad ka liigse vee kõhulahtisuse korral. 3
Avamata pakend säilib toatemperatuuril 9 kuud ("parim enne"). Sobib ka väikelastele. GEFILUS+ - KOOSTIS: mikrokristalliline tselluloos 58%, zhelatiin 27%, Lactobacillus rhamnosus GG 14%, magneesiumstearaat. Sobib enamikule piima suhtes allergilistele inimestele. Säilib avatuna toatemperatuuril 2 nädalat ja külmkapis 9 kuud ("parim enne"). Avamata pakend säilib toatemperatuuril 9 kuud ("parim enne"). Sobib ka väikelastele. LACTO SEVEN KOOSTIS: Inuliin 75%, piimhappebakterid 10% (Lactobacillus acidophilus, Bifidobacterium longum, Streptococcus faesium, Sterptococcus thermophilus, Lactobacillus bulgaricus, Lactobacillus plantarum, Leuconostoc mesenteroides), mikrokristal tselluloos, magneesiumstearaat, silikondioksiid. Sobib ka väikelastele. 8
TALLINNA TEENINDUSKOOL Jevnika Samofalova 011KM Eesti kohupiimatootjatest ja nende erinevatest toodetest Referaat Juhendaja: Riina Laht Tallinn 2010 Kohupiimakreem Hellus mustika-banaani-jogurti-kohupiimakreem 150g Koostis: rasvata kohupiimapasta, piim, suhkur, rõõsk koor, mustikad, kiudaine (inuliin), banaanid, paksendaja modifitseeritud tärklis, zelatiin, lõhna- ja maitseained, happesuse regulaator sidrunhape, juuretis, probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME-3 (lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel). Tootes on 32% jogurtit, 2,3% mustikaid ja 1,5% banaane. 100 g toodet sisaldab keskmiselt 113 energiatkcal süsivesikuid16,1 g (475 kJ) valke 5,6 g rasvu 2,5 g Lumivalgekese sidruni-kohupiimakreem 150g Koostis:...
Nende märgistamine on reguleeritud märgistamise üldnõuetega. Koduses majapidamises võiks seda võrrelda morsiga. Järgmine grupp on nektarid, milles on mahlasisaldus 25-50%. Ka siin on Largo jätkanud tervislikkuse joont. Nimelt valmistab Largo ainsana Eestis vitamiinide, mineraal- ja kiudainetega rikastatud funktsionaalseid nektareid ehk lisaväärtusega mahlatooteid. Largo on välja töötanud 4 funktsionaalset nektarit: Viinamarja nektar + Mg südamele hea; Ploominektar + inuliin soodustab seedimist; Virsikunektar + vitamiinid imuunsüsteemile hea; Multivitamiini nektar + B vitamiinid närvisüsteemile; Levinumad nektarid, mida Eestis saada on: õunanektar, ploominektar, apelsininektar, kirsinektar, jõhvikanektar. Punase greibi nektar Mahlasisaldus 55% Aura punase greibi nektar sisaldab 55 protsendi ulatuses mahla. Aura punase greibi nektar pakub mõnusat kevadist värskendust. Aura punase greibi nektar sobib hommikumahlana päeva alustamiseks või päevaseks
ning apteekides müüdavate probiootikumide kasulikkuse kohta. Mille poolest prebiootikumid erinevad probiootikumidest? Probiootikumid on elusad mikroorganismid, prebiootikumid aga toidu seedimatud koostisosad, mis on kasulikud käärsooles toimivatele nn headele mikroobidele, sest prebiootikumid ergutavad valikuliselt nende bakterite juurdekasvu käärsooles. Prebiootilised on süsivesikuterikka toidu koostisosad: oligosahhariidid, nt inuliin ja oligofruktoos. Need toidukomponendid jõuavad käärsoolde ja avaldavad seal soodsat toimet. Piimad ja hapupiimad Hellus piim 2 5% Koostis: pastöriseeritud piim probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME 3 lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel Atsidofiilhapupiim Ats klassikaline Koostis: pastöriseeritud piim juuretis sh L acidophilus LA 5TM Atsidofiilhapupiim tsitrusega Ats tsitrusega
ning apteekides müüdavate probiootikumide kasulikkuse kohta. Mille poolest prebiootikumid erinevad probiootikumidest? Probiootikumid on elusad mikroorganismid, prebiootikumid aga toidu seedimatud koostisosad, mis on kasulikud käärsooles toimivatele nn headele mikroobidele, sest prebiootikumid ergutavad valikuliselt nende bakterite juurdekasvu käärsooles. Prebiootilised on süsivesikuterikka toidu koostisosad: oligosahhariidid, nt inuliin ja oligofruktoos. Need toidukomponendid jõuavad käärsoolde ja avaldavad seal soodsat toimet. Piimad ja hapupiimad Hellus piim 2 5% Koostis: pastöriseeritud piim probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME 3 lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel Atsidofiilhapupiim Ats klassikaline Koostis: pastöriseeritud piim juuretis sh L acidophilus LA 5TM Atsidofiilhapupiim tsitrusega Ats tsitrusega
mustikad, vaarikad), lõssipulber, rõõsk maasikaid, paksendaja koor, paksendajaid modifitseeritud modifitseeritud (modifitseeritud tärklis, zelatiin, maisitärklis, zelatiin, vahamaisitärklis, kiudaine inuliin, paksendaja pektiin), lõhna-ja lõhna- ja pektiin), maitseained, maitseained. virsikutükkidega toiduvärvi Jogurtis on 3,8% keedis 20 % ( peedivärv metsamarju. (suhkur (43 %), punane),
Bioelemendid Valgud( proteiinid) Lipiidid- energia, kaitse. Süsivesikud suhkur!!! 56-60% energijavajadusest Põhibioelemendid H-vesinik 62% Koosnevad erinevate aminohapete jääkidest ja Tsütoplasmaatilised rakkude tsütoplasmas esinev FUNKTSIOON: 1.Energetiline. 2.Ehituslik(kõikides ,C-süsinik 25%,O-hapnik,N-lämmastik, selles tuleneb duaalsus ning rasv.Moodustab 25ja kogu organismi rasvast. kudedes ja organites on süsivesikud,kõigi organismide P-fosfor,Sväävel.Kokku moodustavad 96-98%. mitmekesisus.Aminohepe-valku ehituslik Varurasv-reservrasv. nukleiinhappeis-riboos ja ...
Bioelemendid Valgud( proteiinid) Lipiidid- energia, kaitse. Süsivesikud ≠ suhkur!!! 56-60% energijavajadusest Põhibioelemendid H-vesinik 62% Koosnevad erinevate aminohapete Tsütoplasmaatilised – rakkude tsütoplasmas esinev FUNKTSIOON: 1.Energetiline. 2.Ehituslik(kõikides ,C-süsinik 25%,O-hapnik,N-lämmastik, jääkidest ja selles tuleneb duaalsus ning rasv.Moodustab 25ja kogu organismi rasvast. kudedes ja organites on süsivesikud,kõigi P-fosfor,Sväävel.Kokku moodustavad 96-98%. mitmekesisus.Aminohepe-valku ehituslik Varurasv-reservrasv....
Teaduslik nimetus=glükaanid 1) homoglükaanid (koosnevad üht tüüpi suhkru ühikutest) 2) heteroglükaanid (koosnevad kahest või rohkemast monosahhariidi jäägist) Omadused Polüsahhariidid on looduses rikkalikult levinud. Täidavad järgmisi funktsioone: 1) Struktuuri moodustav tugiaine Tselluloos, hemitselluloos ja pektiin taimedes. Kitiin ja mükopolüsahhariidid loomades. 2) Assimileeruv varuaine Tärklis, dekstriinid ja inuliin taimedes. Glükogeen loomades. 3) Vettsiduvad ained Agar, pektiin ja alginaat taimedes. Mükopolüsahariidid loomades (polüsahhariid-valk kompleksid, mille bioaktiivseks ühikuks on beeta-D-glükaanid. Nt. kaeras, odras, bakterites, pärmides, vetikates ja seentes rakuseinamaterjalina) Isoleeritud polüsahhariidide kasutamine: 1) Paksendajad või geeli-moodustavad ained (tärklis, alginaat, pektiin, guaraan kummi)
liitumisel. Näiteks idanevates seemnetes olevad süsivesikud on oligosahhariidid. · Maltoos ehk linnasesuhkur ( idanevad seemned ) · Sahharoos ehk roosuhkur ( suhkruroog, taimemahlad ) · Laktoos ehk piimsuhkur Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud on kõrgmolekulaarsed sahhariidid, mis tekivad sadade monosahhariidide liitumisel. Näiteks kartul sisaldab polüsahhariide. · Tärklis (kartul) · Inuliin on prebiootiline kiud, mis on saadud siguri juurtest ja omab head mõju organismile (taimede varuaine) · Glükogeen on lihaste varuaine, leidub kaksas ning seentes. · Tselluloosi leidub taimede rakkudes. · Kitiini leidub seene rakkudes ja putukates. Lipiidid on hüdrofoobsed ehk veest mittelahustuvad orgaanilised ained. Esineb õlis, rasvades ja vahades. Biomolekulid koosnevad alkoholit ja rasvhappejääkidest, mis on omavahel ühendatud estersidemega.
Probiootilised piimatooted Iseseisevtöö TALLINN 2010 1 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................................2 Mis on probiootikumid?...................................................................................................................3 Avastamine.......................................................................................................................................3 Piimhappebakteritest ...........................................................................................4 Levinumad probiootikumid..............................................................................................................5 Mõju inimesele..............................................................
1. Mis on bioloogia? Nimeta bioloogia teadusharusi. Bioloogia on teadus, mis uurib elusorganisme. Etoloogia(loomade käitumine), ökoloogia(ökosüsteeme uurib), tsütoloogia(rakuteadus), anatoomia(organismite uurimine), molekulaargeneetika(molekulaarselt tasandil uurib). 2. Nimeta elusorganismide riigid, iseloomusta neid lühidalt. Taimed Bakterid Protistid Seened Loomad Bakterid eeltuumsed, üherakulised, autoheterotroofid, lihtsa ehitusega Protistid päristuumsed, hulkraksed, autoheterotroofid, lihtsa ehitusega Taimed päristuumsed, hulkraksed, autotroofid, lihtsa ehitusega Seened päristuumsed, hulkraksed, heterotroofid, lihtsa ehitusega Loomad päristuumsed, hulkraksed, heterotroofid, keerulise ehitusega 3. Nimeta elutunnused. Rakuline ehitus, kõrge organisteerituse tase, aine-ja energiavahetus, sisekeskkonna stabiilsus, paljunemine, pärilikkus, areng. 4...
Rocca al Mare Kool Madis Trahov 7.c Uurimustöö toidu koostise ja toiteväärtuse kohta Tallinn 2011 Inimese keha vajab toitu, et elus püsida. Toit koosneb toiduainetest (nt. tehislikest, mineraalsetest, loomsetest jne) ,mis omakorda koosnevad toitainetest ( nt. valkudest, mineraalidest, vitamiinidest jne ). Neid kõiki on inimesel vaja, et elus ja terve püsida. Osa toitainetest on vähem tähtsamad kui teised ja osad isegi liigtarbides kahjulikud. Valgud e. proteiinid on biopolümeerid ,miskoosnevad aminohappejääkidest. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida. Erinevad toidud sisaldavad aminohappeid erinevas kombin...
liitumisel. Näiteks idanevates seemnetes olevad süsivesikud on oligosahhariidid. Maltoos ehk linnasesuhkur ( idanevad seemned ) Sahharoos ehk roosuhkur ( suhkruroog, taimemahlad ) Laktoos ehk piimsuhkur Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud on kõrgmolekulaarsed sahhariidid, mis tekivad sadade monosahhariidide liitumisel. Näiteks kartul sisaldab polüsahhariide. Tärklis (kartul) Inuliin on prebiootiline kiud, mis on saadud siguri juurtest ja omab head mõju organismile (taimede varuaine) Glükogeen on lihaste varuaine, leidub kaksas ning seentes. Tselluloosi leidub taimede rakkudes. Kitiini leidub seene rakkudes ja putukates. Lipiidid on hüdrofoobsed ehk veest mittelahustuvad orgaanilised ained. Esineb õlis, rasvades ja vahades. Biomolekulid koosnevad alkoholit ja rasvhappejääkidest, mis on omavahel ühendatud estersidemega.
Hea söögiisu tekitaja (väävlit sisaldavad eeterlikud sinepiõlid). - toorelt,- hautatult,- küpsetatult,- keedetult. Magusam kui kaalikas 7. Maapirni päritolu, olulisus, säilitamine ja kasutamine. Kodumaaks on: - Lõuna-Kanada,- USA idaosa. Sisaldab rikkalikult inuliini Nüüdisajal maapirn tervisliku toitumise tähelepanu keskmes. Põhjus peitub maapirni koostise biokeemilises eripäras. Taime süsivesikuliseks varuaineks on mugulatesse koonduv inuliin. Inuliini lagunemisel moodustub fruktoos. See on magusaim looduslik suhkur. Maapirnist saab maitsvaid toite: - keetes või aurutades, - ahjus küpsetades, - grillides. Väga maitsvad on maapirnid värskena: - toorelt krõbistamiseks, - riivituna või õhukeste viiludena salatites. Aurutatud maapirn sulab suus kui sulavõi ja nii eemaldub kergesti ka koor.
Ühe ööpäeva jooksul imendub seedetraktis u 10 l vedelikku (8 l seedemahla + 2 l joodud vedelikku), 1 l vett imendub u 30 min jooksul. Kõige kiiremini imenduvad vereplasmaga isotoonilised lahused. Hüpertoonilised lahused imenduvad kõige aeglasemalt. Miks peab toit sisaldama kiudaineid: 1. Veeslahustuvad kiudained vajalikud selleks, et viia välja liigne kolestorool; aeglustada glükoosi imendumist (veresuhkru normis hoidmine), Nt. pektiin ja inuliin. 2. Veeslauhustumatud kiudained suurendavad toidumassi, mis tekitab täiskõhutunde; soodustavad toiduliikumist soolestikus. Kiudaineid leidub teraviljas, kaunviljades, puu- ja juurviljades. Süsivesikute imendumine: imenduvad monosahhariididena verre; põhiline mass imendub peensoole piires; väike osa imendub ka jämesooles. Valkude imendumine: imenduvad aminohapetena verre; põhiline mass imendub peensoole ülemises osas; mõned lahustuvad valgud
Bioloogia Vee funktsioonid H2O molekulaarsel tasandil. Vesi on universaalne lahusti. Vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. Hüdrofoobsed Ei lahustu vees. Hüdrofiilsed lahustuvad vees. Vesi on lähteaineks fotosünteesis. Veest pärineb fotosünteesil moodustuv hapnik. Vesi on biokeemiliste reaktsioonide üks komponent. Hüdrolüüsireaktsioonid ensüümide osavõtul. Tärklis glükoos. Kaitse ülekuumenemise ja mahajahtumise eest (veel on suur soojusmahtuvus ja hea soojusjuhtivus üleliigne soojus jaotatakse ühtlaselt). Vesi osaleb happelis- aluselise tasakaalu regulatsioonis. Vee funktsioonid raku tasandil. Tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolismi. Mida rohkem on rakus vett, seda kiirem on ainevahetus. Vesi tagab raku siserõhu ehk turgori. Siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. Vee funktsioonid organismi tasemel. Vesi...
Bioloogia uurib elu Bioloogia on teadus, mis uurib elu. Biomolekul on orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Vitamiinid jne. Molekulaarbioloogia on bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Elu tunnused 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega. 2. Organismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid. Molekul rakk kude organ elundkond organism populatsioon liik erinevad liigid ökosüsteemid biosfäär. 1. Kõikidele organismidele on omane aine- ja energiavahetus. 2. Organismidele on omane stabiilne sisekeskkond. Loomorganismid jaotatakse püsisoojasteks ja kõigusoojasteks. 3. Kõik organismid paljunevad sugulisel teel või mittesugulisel teel. 4. Kõik organismid arenevad. Areng võib olla kas moondega või otsene.(imetajad, linnud, roomajad) 5. Kõik organismid kasvavad 6. Kõik organismid reageerivad ärrit...
Biokeemia Süsivesikud ühendid, mida saame tinglikult vaadelda süsiniku ja vee hüdraatidena Süsivesikute jaotus: 1) Monosahhariidid (monoosid) Tervikmolekulid, mille koostises 3-7 C aatomit 2) Oligosahhariidid Koosnevad 2-10 monoosijäägist, neid seob glükosiidside 3) Polüsahhariidid (polüoosid) 104-107 monoosijääki. a. Ehitusüksuseks glükoos: tärklis, tslluloos, kitiin, glükogeen b. Ehitusüksuseks fruktoos: inuliin c. Heteropolüoosid: bioloogilised limad Süsivesikute füüsikalis-keemilised omadused: Tunnus Suhkrud, mono- ja Polüoosid disahhariidid Lahustuvus vees + - Reaktsioonivõime Suurem Väiksem Molekulmass Väiksem Suurem Magusus On Ei ole
Esineb (koosneb munarakkudel esineb Rakukest tseluloosist, kitiinist, mannaanist) (koosneb lubisooladest, ligniinist) valkudest) Tärklis, osades Varusüsivesik Glükogeen inuliin (korvõielistes) 1 suur keskvakuool Mitmed väiksed Mitmed väiksed lipiidi Vakuoolid (vesilahuspõhine) lipiidi vakuoolid vakuoolid Plastiidid Esinevad (4 tüüpi) Puuduvad Puuduvad Tsükliline alkohol Fütosterool Ergosterool Kolesterool membraanides Pole (vetikates Osades on, osades
· Eba-keelõiel ei ole tolmukaid, vaid ainult algeline emakas. Tema kroon koosneb nagu kahest huulest, millest ülemine pole arenenud alumine aga veninud keeleks ja omab tipul kolme hammast, sest ta on tekkinud kolme kroonlehe kokkukasvamisest · Lehterjal õiel pole ei tolmukaid ega emakaid; tema putkjas kroon on tipul korrapäratu lehtrina laienenud ja tal on pikkuselt ebaühtlased hambad. · Paljud korvõielised sisaldavad piimmahla, varuaineks on neil inuliin. Harilik kassikäpp - Antennaria dioica · Perekond kassikäpp · 7-20 cm kõrged · Moodustab tihedaid padjandeid · Taim on kahekojaline, emastaimede õied roosad või punased, isastaimedel valged · Püsik, õitseb juunis, juulis · Kasvavad kuivadel niitudel, tee- ja metsaservadel Kirikakar Bellis perennis · Perekond kirikakar · Jaanikakar, margareeta · 5-20 cm. Lehed paljad või hõredalt karvased, ümara tipuga, pehmed.
2. Plastiline ehk ehituslik Kõikides kudedes ja organites on süsivesikuid. Nad on rakukestades, rakkude sisemuses. Nad on ka kõigi taimede, lülijalgsete loomade ja paljude mikroobide põhiline ehitusmaterjal (taimedes - tselluloos ja pektiinained; lülijalgseis ja seentes - kitiin; kõigi organismide nukleiinhappeis - riboos ja desoksüriboos). 3. Reserv(varu)materjal Nad on paljude organismide energeetiline varuaine (tärklis, inuliin, sahharoos - taimedes; glükogeen - kõrgemais loomades). Varud lähevad käiku vajaduse korral. Glükogeeni depooks Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1 Koostas M. Kolga Biokeemia organismis on maks ja lihased. Täisväärtusliku toidu korral talletab maks kuni 10 % glükogeeni,
tasakaalustab mao talitlust. Lacto seven tabletid soole mikrofloora ja normaalse sooletegevuse häirete korral, mis kaasnevad näiteks toidu valiku muutustega ja antibiootikumide tarvitamisega. Sama põhimõttega on ka Relatabs närimistabletid. Prebiootikumid maos ja peensooles lagunematud vesilahustunud kiud, jämesooles piimhappebakterite toitaineks. Soodustavad piimhappebakterite paljunemist, sooleseinale kinnitumist ja tegevust. Üks tuntumaid prebiootikume on inuliin, mida saadakse sigurist. Colonic plus inuliini tabletid - looduslik prebiootikum, mille abil puhastatakse soolestik kahjulikest bakteritest ja luuakse tingimused kasulike bakterite arenguks. 2. Soja (Glycine max) Sojauba on valgurikas toit, mis sisaldab kuni 40% taimset valku, millest inimorganism omastab 90-95%. Sojavalk on heade raviomadustega, madala kalorsusega ja kergesti seeditav. Erinevalt loomsest valgust ei sisalda sojavalk kolesterooli.
3) Polüsahhariidid on polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid (taimerakkudes varuaineteks; nt tärklis, tselluloos) tselluloosikiud muudavad taimerakkude kestad tugevaks) glükogeen (loomsetes rakkudes varuainena) itiin (seenerakkude, putukate koostisosa) Ülesanded: esmane energiaallikas varuainena ehituslik · inuliin moodustunud fruktoosijääkidest · probiootikumid (bakterid, kes elavad inimesega sümbioosis, aitavad lagundada kuidainedid (polüsahhariidid) jm aineid, mida inimene seedida ei suuda) Kuidained sisaldavad inuliini ja tselluloosi · prebiootikumid (kuidained mida lisatakse toidule, soodustamaks probiootikumide kasvu Nukleiinhapped · DNA desoksüribonukleiinhape Dna on biopoümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid
Laktoos annab 30...50% piima energeetilisest väärtusest. Rinnapiimas on laktoosisisaldus suurem, küündides 7%-ni. Maltoos on tüüpiline taimne süsivesik, mis moodustub tärklise hüdrolüüsil seemnete idanemisprotsessis. Toidu polüoosideks on taimedes leiduv tärklis, loomades ja seentes olev glükogeen (ehitusliku sarnasuse tõttu tärklisega nimetatakse glükogeeni vahel ka loomseks tärkliseks) ning korvõieliste varupolüoos - inuliin. Inimtoidu põhipolüoosid (tärklis, glükogeen) koosnevad glükoosijääkidest. Meie toidu peamine süsivesik on tärklis. Tärkliserikkaid tooteid sööva inimese seedekulglas toimub tärklise hüdrolüüs, mis annab rohkesti glükoosi. Millistes taimeorganites on palju tärklist? Kõige tärkliserikkamad on kartuli mugulad ning teraviljade terised. Juhul kui me sööme maksa, liha ja seeni, satub meie seedekulglasse ka teatud kogus glükogeeni. Meie toidus on vähesel
disahhariidide (sahharoosi, maltoosi ja laktoosi) koostisse ning on tärklise, glükogeeni ja tselluloosi monomeeriks. Maltoos on tüüpiline taimne süsivesik, mis moodustub tärklise hüdrolüüsil seemnete idanemisprotsessis. Toidu polüoosideks on taimedes leiduv tärklis, loomades ja seentes olev glükogeen (ehitusliku sarnasuse tõttu tärklisega nimetatakse glükogeeni vahel ka loomseks tärkliseks) ning korvõieliste varupolüoos - inuliin. Inimtoidu põhipolüoosid (tärklis, glükogeen) koosnevad glükoosijääkidest. Meie toidu peamine süsivesik on tärklis. Tärkliserikkaid tooteid sööva inimese seedekulglas toimub tärklise hüdrolüüs, mis annab rohkesti glükoosi. Millistes taimeorganites on palju tärklist? Kõige tärkliserikkamad on kartuli mugulad ning teraviljade terised. Juhul kui me sööme maksa, liha ja seeni, satub meie seedekulglasse ka teatud kogus glükogeeni
◦ 1 grammi süsivesikute lagunemisel eraldub 4,1 kcal (17,1 kJ) energiat. 2. Plastiline ehk ehituslik funktsioon ◦ Kõikides kudedes ja organites on süsivesikuid. Nad on rakukestades, rakkude põhiline ehitusmaterjal (taimedes tselluloos ja pektiinained; lülijalgseis ja seentes kitiin; kõigi organismide nukleiinhappeis riboos ja desoksüriboos). 3. Reserv(varu)materjal ◦ Nad on paljude organismide energeetiline varuaine (tärklis, inuliin, sahharoos taimedes; glükogeen kõrgemais loomades). Varud lähevad käiku vajaduse korral. ◦ Glükogeeni depooks organismis on maks ja lihased. ◦ Täisväärtusliku toidu korral talletab maks kuni 10 % glükogeeni, aga ebasoodsates tingimustes võib glükogeeni sisaldus langeda kuni 0,2 %. ◦ Lihastes on glükogeeni umbes 2 %. FUNKTSIOONID ORGANISMIS 4. Kaitsefunktsioon
transpordi teel. Ssivesikud lbivad sooleseina monosahhariididena; valgud viiakse lbi sooleepiteeli verre aminohapetena; lipiidid imenduvad lmfikapillaaridesse. JMESOOLES: toimub ulatuslik vee tagasiimendumine ja kritamisprotsessid mida aitavad bakterid. 14. MIKS PEAB TOIT SISALDAMA KIUDAINEID: 1. Veeslahustuvad kiudained vajalikud selleks, et viia vlja liigne kolestorool; aeglustada glkoosi imendumist(veresuhkru normis hoidmine). Nt. pektiin ja inuliin. 2. Veeslauhustumatud kiudained suurendavad toidumassi, mis tekitab tiskhutunde; soodustavad toiduliikumist soolestikus. Kiudaineid leidub teraviljas, kaunviljades, puu- ja juurviljades. 15. SSIVESIKUTE IMENDUMINE: Imenduvad monosahhariididena verre; philine mass imendub peensoole piires; vike osa imendub ka jmesooles. 16. VALKUDE IMENDUMINE: Imenduvad aminohapetena verre; philine mass imendub peensoole lemises osas; mned lahustuvad valgud imenduvad muutumata kujul(nt
1.-2. Vitamiinid: funktsionaalne rühm, ensüümide aktivaatorid, koensüümid, mida organism ise ei suuda sünteesida. ORGAANILISED AINED MAKROMOLEKULID (polümeerid): Polüsahhariidid 1 Varu: Tärklis: a. Amüloos b. Amülopektiin c. Glükogeen (loomne tärklis, koosneb klükoosist, klükoosi ühendites on rohkem harunemisi, võib olla ka seentes, bakterites... teistes elusates organismides. Loomne tärklis paikneb tsütoplasmas) Inuliin (fruktoosist, omane korvõielistele, pole suhkruhaigetele kahjulik, maapirnis, päevalille seemned) 2 Struktuursed: (polüsahhariidid) a. Tselluloos (kõige levinud elusorganismides esinev biomass, koosneb klükoosist, molekulid on omavahel ühendatud teisiti, võib olla nii loomne kui taimne) b. Kitiin (koosneb abiinosuhkrutest, kiitiinist putuka kestad ei seedu, ) Valgud (monopeptiidid, oligopeptiidne aine- kärpseseene mürk)
Ühe ööpäeva jooksul imendub seedetraktis u 10 l vedelikku (8 l seedemahla + 2 l joodud vedelikku), 1 l vett imendub u 30 min jooksul. Kõige kiiremini imenduvad vereplasmaga isotoonilised lahused. Hüpertoonilised lahused imenduvad kõige aeglasemalt. Miks peab toit sisaldama kiudaineid: 1. Veeslahustuvad kiudained vajalikud selleks, et viia välja liigne kolestorool; aeglustada glükoosi imendumist (veresuhkru normis hoidmine), Nt. pektiin ja inuliin. 2. Veeslauhustumatud kiudained suurendavad toidumassi, mis tekitab täiskõhutunde; soodustavad toiduliikumist soolestikus. Kiudaineid leidub teraviljas, kaunviljades, puu- ja juurviljades. Süsivesikute imendumine: imenduvad monosahhariididena verre; põhiline mass imendub peensoole piires; väike osa imendub ka jämesooles. Valkude imendumine: imenduvad aminohapetena verre; põhiline mass imendub peensoole ülemises osas; mõned lahustuvad valgud imenduvad muutumata kujul (nt.
põhikomponent. Aktiveerib mao ja soolestiku motoorikat, seedemahlade eritumist ja loob täiskõhu tunde. Ei lõhustu, organism ei omasta. Sahhariidide biofunktsioonid: 1. Energeetiline - põhiline energiaallikas 2. Plastiline ehk ehituslik. Kõikides kudedes ja organites on süsivesikuid. Nad on rakukestades, rakkude sisemuses. 3. Reserv(varu)materjal. Nad on paljude organismide energeetiline varuaine (tärklis, inuliin, sahharoos - taimedes; glükogeen - kõrgemais loomades). Glükogeen on maksas ja lihastes. 4. Kaitsefunktsioon nt sekreet kaitseb õõnesorganeid (söögitoru, soolestik, bronhid) mehhaaniliste vigastuste ja haigustekitajate sissetungi eest. 5. Reguleeriv funktsioon. 6. Spetsiifiline funktsioon. 7. Toitefunktsioon - laktoos Monosahhariidid. D- ja L- isomeerid, - ja - isomeerid (niipalju võiks teada, et nad on olemas ja kumb on organismis olulisem)
Probiootikumid, prebiootikumid ja sünbiootikumid. Probiootikumid on mikroorganismid, mis on inimesele kasulikud, nt lactobacillus Fermentum ME3. Nad peavad elama üle mao happelisuse ja suutma jämesooles arenedes inimesele kasulik olla. Neid tarvitatakse toidulisanditena. Probiootikumid on resistentsed paljudele antibiootikumidele ja seetõttu on kasulik neid antibiootikumidega samaaegselt võtta. Prebiootikumid on ained, mis tõhustavad probiootikute arengut inimese sooltes. NT inuliin (sigur!). Sünbiootikumid on prebiootikumide ja probiootikumide kombineeritud versioon. Kes on gnotobiondid ja mida saab nende abil uurida? Kes on tinglikud patogeenid? Gnotobiondid on organismid, kellel puudub mikrofloora või kelle mikrofloora on teada (neid on nakatatud teatud mikroobiga). Nende abil saab uurida bakterite toimet makroorganismidele. Tinglikud patogeenid om mikroobid, mis tavatingimustes haigusi ei tekita, kuid teatud juhtudel võivad osutudaa ohtlikuks.
päsmakesekapslist nefronitorukesse, kus toimub organismile vajalike ainete rabsorptsioon + epiteelirakkude sekretsioon - laskub kõhuõõne tagaseinal musculus psoas major’il allapoole - uriini lõplik kontsentreerumine toimub kogumistorukestes - ristub arter et vena testicularis/ovarica ja nervus genitofemoralis’ega - inuliin -1.5 l -> primaarset uriini tekib ööpäevas umbes 135l Pars pelvina - Ultrafiltartsiooni võimaldab päsmakeste kõrge vererõhk – u 70 mm Hg - väikevaagna külgseinal tingitud arteriola afferens’i ja arteriola efferens’i diameetrite erinevusest - ristub alguskohas niude veresoontega (arter et vena iliaca communis)
hammaste lagunemine. 7. Toidunõud: a) alumiinium nõud- problemaatiline on happelise toidu valmistamine, b)teflonnõud- probelmaatiline kui hakkab lagunema ja saab flouri ühendeid. Vesi ja vee funktsioonid Molekulaarne tasnad · Vastas mõju teiste ühenditega. a) Hüdrofiilne:1)veeslahustuvad: suhkur, 2) veega seostuvad(märgub, pundub): vatt, inuliin b) Hüdrofoobne: õlid, rasvad, vahad, teatud valgud · Vesi läheteainene hüdrolüüsi protsessides a)Polümeerneühend+vesi+ensüüm->->->->(etapid)->->monomeerid. Nt: tärklis+ vesi+ amülaas->->->->glükoos · Vesi kui fotosünteesi lähteaine a)Taimsele fotosübteesile aind lähteainele vesi-> hapnik, Erand: tsüanobakterid- sinivetikad, neil pole lähteaineks vesi
Nt. Ilma veekeskkonnata ei tõmbu lihasvalgud kokku, ei toimu suhkru oksüdeerumine (hingamisahelas). Kui vett pole, taim sureb või on ooteseisundis, kus eluprotsessi ei toimu. 2. Mineraalained - N, P, K, Na, Mg, Ca, Fe, Cu, Zn, Mn, Mo, Cl, Ko jne. 3. Sahhariidid e. süsivesikud: Koosnevad: C ja H2O 3.1. Suhkrud * Monosahhariidid (lihtsuhkur): pentoosid (riboos, desoksüriboos), heksoosid (glükoos, fruktoos, ksüloos) 3.2. Polüsahhariidid (tärklis, inuliin, tselluloos, hemitselluloos, kummivaigud, limaained) 3.3. Pektiinid. Nad suhkruhappe ja uroonhappe polümeerid. Glükuroonhape, frukturoonhape. 3.4. Glükosiidid Koosnevad sahhariidist ja mingist teisest orgaanilisest molekulist. 4. Aminohapped ja valgud. Valkude koostises on enamasti 21-22 aminohapet. Aminohappeid on aga rakus rohkem, eriti palju on taimerakkudes vabu aminohappeid. 5. Lipiidid. Ained, mis on vees lahustumatud, apolaarsetes vedelikes lahustuvad ained. Nt
molekulis, Ser, Thr, Cys, Tyr, Asn, Gln). Laetud (aluselised Lys, Arg, His, happelised Asp, Glu). 4) Vitamiinid (ensuumide aktivaatorid, funktsionaalne rühm, koensüümid, mida organism ei suuda ise sünteesida). Makromolekulid: 1) Polüsahhariidid (monosahhariididest). Energeetiline, struktuurne (kitiin seente toes), ligimeelitav. Tärklis (varu, kiireks kasutuseks, koosneb glükoosist). Amüloos ja amülopektiin taimne, Glükogeen loomne, inuliin koosneb fruktoosist. Tselluloos (sruktuurid, koosneb glükoosist, loomad ei suuda lagundada, bakterid ja seened lagundavad). Kitiin (putukate ja seente kestad, koosneb aminosuhkrust). 2) Valgud e polüpeptiidid (kollageen, keratiin, müosiin, siid, ensüümid, antikehad, hormoonid, hemoglobiin). Ülesanded (struktuur, katalüüs, liikumine, kaitse, varu, signaal, retseptor, transport).
4. Tagas hapniku osakaalu tõusu atmosfääris ja osoonikihi tekke (Eesti ökosüsteemides toodavad hapnikku raba, soo ja veekogude vetikad) 5. Taimed on ökosüsteemis produtsentideks, st toiduahela alguslüliks Rakendusbioloogia 19/02/2009 ...bioloogia teadussaavutuste kasutamine tavaelus rakenduseesmärkidel Rakendusbiokeemia: 1. Süsivesikute kasutus: Inuliini lisamine toidule. Inuliin on prebiootik (soodustab kasulike bakterite paljunemist seedekulglas) 2. Oomega-rasvhapete lisamine toidule (nt. tervisemunad, leiva-, saiatooted). Lisatakse südame veresoonkonna haiguste ennetamiseks 3. Valgud: Hüperimmuniseeritud piim ternespiimast eraldatakse antikehad ja pannakse juurde tavalisele piimale. Põhilised tarbijad on immuunpuudulikkusega inimesed 4. Nukleiinhapped: DNA-analüüsida kasutus isikute identifitseerimises. Nt.
Sageli moodustavad tolmukapead toru, mille sisse variseb õietolm. Õietolm tõugatakse torust kasvava emakakaela poolt välja. Sellised mehhanismid on iseloomulikud kõigile kellukalistele (Campanulaceae) ning korvõielistele (Asteraceae). Nendel sug. puuduvad asteriididele iseloomulikud iridoidid. Sugukond Asteraceae korvõielised o rohtne, piimasoontega (vaik või lateks) ja keeruka sekundaarse ainevahetusega (varuaine inuliin, iridoidid puuduvad) Lehed: vahelduvad või vastakud Õied: korvõisikutes Õiekate: 5-tine Kroon: liitlehine, aktinomorfne või sügomorfne Tolmukad: 5, tolmukapead tolmukatoruks kokkukasvanud Vili: seemnis (pähklike), varustatud lendkarvadega (pappusega) o Korvõieliste (Asteraceae) sug. on suurim kõigist õistaimede sugukondadest (23 000 liiki, u.1/10 kõigist õistaimedest)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
