Vähem on avariitüübi eelnevast teadmisest kasu kannatanute vabastamise taktika valimisel, sest avarii puhul võivad tüübid esineda kombineeritult. Küll aga on reaalne hinnata autode deformatsioone, teades millisel moel avarii on toimunud. OTSASÕIT JALAKÄIJALE Auto on sõitnud otsa jalakäijale, kuna jõudude ja masside erinevused on väga suured, peab arvestama jalakäija raskete vigastustega. Esmalt on tõenäoline, et vigastatud on jäsemed, vaagen ja kolju. Teiseselt kolju ja rindkere. KOKKUPÕRGE Kaks autot on omavahel kokku põrganud, või teisel, ja väga levinud juhul, auto on sõitnud vastu takistust. Kokkupõrge on toimunud eest alla 25°. Sellisel juhul on tegemist väga suurte energiatega, mis omavahel kokku on saanud ning eeldatavalt on ohvrite vigastused tõsised. Suure tõenäosusega on vigastada saanud: näo-kolju, lülisamba kaelaosa, rindkere, vaagen ja jäsemed. TAGANT OTSASÕIT
koest või kõhrkoest, täites luude vahemikke. Nad on väheliikuvad, mõnedes sünartroosi des pole liikumine üldsegi võimalik. Näiteks koljuõmblused. Lõge(med) Kilelised piirkonnad vastsündinud koljus, mis pole veel luustunud (õmblustega kokku kasvanud) 13. Nimetage luud, mis moodustavad rinnakorvi selgroo rinnalülid (12), roided (12 paari) ja rinnak 14. Luuline vaagen nimetage luud, mis selle moodustavad. Kuidas jaotatakse luuline vaagen? Koosneb kahest puusaluust, ristluust, õndraluust ja nendevahelistest ühendustest. Jaguneb suureks ülemiseks osaks ja väikseks alumiseks osaks. Jaotumine toimub vaagna sisepinnal oleva joone järgi. 15. Nimetage kaks kõige liikuvamat liigest inimkehas. Nimetage luud, millised selle liigese moodustavad. * Õlaliiges: õlavarreluu ja abaluu
Kaunistuse asjad. 19. Kallan vett, veini. 20. Vaatan abilaua üle. 21. Mustad taldrikud lauast ära> pessu. 22. Kallan vett, veini. 23. Pakun leiba. 24. Abilauale kuumad taldrikud kelneriräti abil. Tirinaga supp> näidata kliendile. 25. Serveerin supi, 2.eelroog +kaunistus. 26. Tirin pessu. 27. Abilaud, lauakoristus 28. Punase veini tutvustamine, serveerimine. 29. Leiva pakkumine. 30. Kastmekann abilauale, soojad taldrikud lauda. 31. Köögist vaagen> pakkuda näpitsvõttega. 32. Vaagen pessu > kastmepakkumine, küsida kuhu ja kui palju. 33. Mustad nõud ära, abilaud korda. 34. Mustad nõud lauast ära. 35. Eemaldada lauast kandikuga leivataldrikud, või, maitseainetopsid. 36. Laualt puru korjamine. 37. Pakkuda veini, vett. 38. Liigutada lusikas/kahvel alla. 39. Dessert lauda. 40. Abilaud korda. 41. Kliendiga hüvastijätt+ tagasiside (koka tutvustamine) 42. Lõppkoristus FLAMBEERIMISE ABILAUD 1. LAUAPESU :
- Inimahv: puudub autobiograafiline mälu, paremini on arenenud protseduuriline mälu. PEAAJU: - Inimene: ajumaht 1200-1500 cm3. Mõned suuraju käärud paremini arenenud. - Inimahv: ajumaht 350 500 cm3. Ajukoor vähem struktureeritud. MÕTLEMINE: - Inimene: abstraktne ja konkreetne, olemas ideoloogiad. - Inimahv: peamiselt konkreetne KEHALUUSTIK: - Inimene: 5-kujuline selgroog, laienenud rinnakorv, madalam ja laien vaagen - Inimahv: selgroog ühe kõverusega, rinnakorv kitsam, vaagen kõrgem ja kitsam. Inimese evolutsiooniline rida Inimlased lahknesid inimahvidest 5-7milj aastat tagasi. Oli ahvikari, mis lahknes inimlasteks ja inimahvidest(simpans, gorilla, orangutan). Inimlastest arenes välja perekond australopitecus. Neist eristusid robustsed ja siredad australopiteegid. Siredatest arenes välja perekond homo (2-4 milj aastat tagasi): Homo habilis: põsesarnad taandarenenud, koljumaht suurem, käeline osavus Homo ergaster
7. Erinevused Tunnus Inimene Inimahv Liikumisviis Püstine, kahel jalal. Peamisel neljal jalal, harva kahel. Kehaluustik S-kujuline selgroog, laienenud Selgroog ühe kõverusega, rinnakorv, madalam ja laiem rinnakorv kitsam, vaagen vaagen. kõrgem ja kitsam. Karvkate Taandarenenud, kohatine. Täielik, ühtlane. Peaaju Ajumaht 1200-1500 cm3 Ajumaht 350-500 cm3 Mõtlemine Abstraktne ja konkreetne. Peamiselt konkreetne. 8. Inimese areng Eellased Australopiteekused ehk lõunaahvid elasid umbes 1-6 miljonit aastat tagasi
Liikumine püstime, kahel jalal neljal jalal,harva kahel Kolju suur ja ümar ajukolju,lame, lühikeste väike, piklik ajukolju,pikkadega kihvadega lõualuud lõualuude ja väikeste hammastega näokolju Kehaluustik s-kujuline selgroog,laienenud rinna- selgroog ühe kõverdusega,rinnakorv kitsam,vaagen korv madalam ja laiem vaagen kõrgem ja kitsam Eesjäsemed lühemad kui tagajäsemed,pikk pöial pikemad kui tagajäsemed,pöial lühem ja vähem ja väga liikuv vastanduv,peamiselt haaramisfunktsioon Tagajäsemed pikemad kui eesjäsemed,tald kaarjas lühemad kui eesjäsemed,tald lame Karvkate kohatine täielik,ühtlane
närv 2) küünarmine randmepainutaja, süva sõrmedepainutaja – küünarluunärv -Sirutamine: 1) lühike ja pikk kodarmine randmesirutaja, küünarmine randmesirutaja, sõrmedesirutaja – kodarluunärv Sagitaaltelg: -Lähendamine: küünarmine randmepainutaja – küünarluunärv, küünarmine randmesirutaja – kodarluunärv -Eemaldamine: kodarmine randmepainutaja – keskpidine närv, lühike ja pikk kodarmine randmesirutaja – kodarluunärv 15. Vaagen tervikuna, liikumisvõimalused Vaagen koosneb 2 puusaluust ja ristluust. Vaagen on liikumatu. -liigesed: Ristluu-niudeliiges: liigestuvad pinnad: niudeluu ja ristluu aurikulaarpinnad lameliiges – amfiartroos Sidemed: 1) selgmised ja kõhtmised ristluu-niudeluu sidemed 2) Niudeluu-nimme side 3) Ristluu-oga side 4) Ristluu-köbruside -liidused: Häbemeliidus: (sümfüüs) moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema
Võrdle Inimese ja inimahvi ontogenees: Inimesel areneb sünnijärgselt, inimahvil sündides juba aju üsna arenenud. Esimese 10. Eluaasta jooksul areneb simpans 3x kiiremini. Suguküpseks saab inimene teismeeas, simpansid aga kohe. Inimesel tänu neuteeniale pikem eluiga Inimene ja inimahv üleüldiselt: Inimene liigub kahel jalal, inimahv rusikad maas. Inimesel suur ajukolju, inimahvil väike. Inimesel s kujuline selgroog ja laienenud vaagen. Inimahvil kitsas vaagen ja selgroog ühe kõverusega. Inimesel taandarenenud karvkate ja mõisteline kõne. Skeletilihased ja südamelihased: Skeletilihased alluvad tahtele, südamelihased mitte. Skeletilihased töötavad vastavalt vajadusele, südamelihased töötavad rütmiliselt. Skeletilihaste lihaskiud sirged ja ei harune, südamelihaskudedel lihaskiud ühenduses ja harunevad. Silelihaskude ja vöötlihaskude Silelihaskude on ühetuumaline, lühikeste rakkudega, ei allu meie tahtele, kokkutõmbumine on aeglane
hammastega nöokolju, ninaluud lamedad. Kuklamulk kolju esileküündivad ninaluud. Kuklamulk põhja tagaosas. kolju põhja keskosas Kehaluustik S-kujuline selgroog, laienenud Selgroog ühe kõverusega, rinnakorv rinnakorv, madalam ja laiem vaagen kitsam, vaagen kõrgem ja kitsam Eesjäsemed Lühemad kui esijäsemed, pöial pikk Pikemad kui tagajäsemed. Pöial ja liikuv. Käed väga täpse lühem ja vähe vastanduv. Peamiselt manipuleerumisvõimega haaramisfunktsioon. Maapinnal liikumisel toetumine
5) Niudeluu ja lülisammas kaitsevad seede- ja erituselundeid ning puusa 6) Kederluu kaitseb põlve ja küünarluu kaitseb küünarliigest · Vererakkude tootmine (toimub punases luuüdis) · Säilitamine (luukude sisaldab kaltsiumi ja osaleb kaltsiumi ainevahetuses, luuüdi sisaldab rauda ja osaleb raua ainevahetuses) (Lepp,A.Inimese anatoomia,Tartu 1974) 1.6 Soolised erinevused Mehe ja naise luustik erinevad. Kõige enam erineb vaagen ,kuna naissugu sünnitab lapsi. Naise vaagen on lamedam, ümaram ja proporsionaalselt suurem, et võimaldada loote pea läbipääsu. Samuti on naise õndraluud orienteeritud tahapoole ,samal ajal kui meestel on ta orienteeritud ettepoole. See erinevus annab lootele arenemiseks rohkem ruumi. Meestel on jämedamad ja pikemad jäsemed, samuti sõrme ja varbaluud, kuna naistel on kitsamad roidekõhred, hambad ja väiksema nurgaga alalõua luud. (Lepp,A.Inimese anatoomia,Tartu 1974) ! 2
Esitlus teemale “Inimene” 2.klass Koostas: Tiia Salm Jäneda Põhikoolist INIMESE KEHAOSAD pea kael kere käed jalad otsmik kulm silm kukal nina põsk huuled lõug õlg õlavars rind küünarnukk kõht küünarvars ranne kämmal puus sõrmed reis põlv säär sääremari kand pöid varbad NAHK karvad marrasnahk pärisnahk veresooned ...
G N nõud Materjalid millest saab neid teha Roostevabast terasest Plastikust Alumiiniumist Emaileeritud Erikattega Kus kasutatakse Ajus kuumutamiseks, säilitamiseks- ja serveerimisnõudena On Gn nõude jaotus skeem Sügavad ja m adalad vaagnad Kasutatakse liha, kala, vormiroogade serveerimiseks. Mitmekorrulised vaagnad on suupistete, kondiirtoodete ja puuviljade serveerimiseks. Kahekorruseline vaagen Portsjonnõud Erineva suuruse ja kujuga nõud. Need on potsjoneeritud salatite, suupistete ja magustoitude söömiseks. Pannakse alustaldrikule Kokill merekarbikujuline portsjonnõu kalast ja mereandidest valmistatud portsoneeritud soojade toitude serveerimiseks. Kokott - ümmarguse kujuga varrega portsjonnõu lihast, köögiviljadest, seentest ja munadest valmistatud porsjoneeritud toitude serveerimiseks Lisandinõud
a IV varba luud tugevamad. 4. Distaalne luu (Os unguiculare): Tipp (Apex), Dorsaalne dorsalis), Küünisejätke (Processus hari (Crista unguicularis),Küünisevagu (Sulcus unguicularis) TAGAJÄSEME LUUD Loomaliik Luud Põhiosad Puusaluu (paariline) Os Kummagi puusaluu moodustab: Niudeluu (Os ilium), coxae Süleluu (Os pubis), Istmikuluu (Os ischii) Vaagen tervikuna Mõlemad puusaluud, Ristluu, Esimesed sabalülid (Pelvis) Reieluupea (Caput ossis femoris), Reieluukael (Collum Reieluu ossis femoris), Reieluukeha (Corpus ossis femoris), Os femoris Reieluuplokk (Trochlea ossis femoris), Mediaalne ja lateraalne põnt (Condylus: medialis et lateralis)
ELUNDKONNAD ELUNDKOND EHITUS ÜLESANNE Katteelundkond Nahk(epiteel-, 1.kaitsta ebasoodsate sidekude,retseptorid), keskkonna mõjude eest Nahamoodustised(Juuksed, 2. Osaleb keha temperatuuri karvad, küüned), reguleerimisel Higinäärmed 3. on meeleelundiks 4. aitab eritada jääke Tugielundkond Luustik ja selle kõõluste abil Kolju-kaitseb aju kinnituv skeletilihastest. Selgroog-kaitseb seljaaju Lihased koos vöötlihaskoest. Vaagen-kaitseb Luustik koos luukoest ja seedeelunkonda. ...
Sahtli nupp on kadunud. Vanaema päevik on punaste kaantega. Päeviku kaantel on veini plekid. 5. Laual on vaas, vaasi kõrval on seisma jäänud äratuskell Laud on metallist. Teravate nurkadega. Laud on tumehalli värvi. Laual on katkine vaas. Vaasi kõrval on seisma jäänud äratuskell. Äratuskell on kulunud ja päikese käes pleekinud. 6. Laua kohal on peegel. Laud on kolme jalaga. Ühel jalal on kassi küünistamisest jäänud kriimud. Laua peal on vaagen, milles on koduvõtmed. Laua kohal seinal on peegel. Peegel on ideaalselt puhas. Peegelilt peegelduvad päikesekiired põrandale. Põrandal päikese laigus, laua ees, peesitab kollane kass. 05.02.15
Klient tõstab ise endale serveerimiskahvli ja- lusikaga toitu Kliendi soovil tõstab toidu kelner Tõstmisel moodustatakse tangid- lusikas all, kahvel peal Kahvli kumerus jaab allapoole Kasutatakse peamiselt pidulikel vastuvõttudel Nõuab teenindajalt kõrget proffessionaalsust Kui on kaks pakkujat, alustatakse nii peremehe kui perenaise paremalt käelt ja pakutakse paremale Tavateenindus- vaagna võib järelejäänud toiduga lauale jätta Banketiteeninduses- vaagen viiakse pärast ringipakkumist ära Koduses stiilis serveerimine Family style Nimet. Ka serv. Vene moodi Toit asetatakse lauale vaagnatega, tirinatega ja muude serv.nõudega Tavaliselt tõstavad toitu laualt lauasistujad ise Ühel suurel laual Rootsi-, forestland Kliendid tõstavad ise pealaualt taldrikule toitu ja suupisteid Abilaualt või kärult Serv. Inglise moodi, Prantsusmaal tuntud ka kui Diner a'la Russe Road vormist. Ja serv. Kliendile nähtavas söögisaalis
Igal harjutustunnil on oma kindel struktuur. 11) Harjutuse õpetamise etapid, kasutatavad meetodid Etapid- Ettekujutuse loomine harjutusest, harjutuse omandamine, liigutusvilumuse kujunemine. Meetodid- individuaalmeetod, rühmameetod, mängumeetod, ringmeetod, näitemeetod, sõnameetod, tervik-ja osameetod, kordusmeetod, intervallmeetod. 12) Õige kehahoid, rühivead ja nende põhjused Õige kehahoid- Ilmneb lihaste ja luustiku tasakaal. Alajäsemed joondatud, kandmaks keharaskust. Vaagen neutraalses asendis. Pea otse, tasakaalustatud, ei põhjusta stressi kaelalihastele. Rühivead- Lülisamba kõverused. Alajäsemed ei kanna keharaskust. Vaagen on kas liiga ees või taga. Pea on taga või ees. Rühiprobleemid- Keha tugistruktuuride stress (ühekülgne, pikaajaliselt korduv kutsetöö ja treening, vähene liikumisaktiivsus). Mittekorrektsed kehaasendid. Nõrk või mittetasakaalustatud lihaskond. Kaasasündinud luulise struktuuri defektid.
19. Furett-püstijalapidu 20. Ibrik-varrega nõu türgi kohvi keetmiseks 21. Jääkohv- külm kohv vahukoore ja vanilje jäätisega serveeritakse kõrges klaasis 22. Kokillnõu- merekarbikujuline portsionnõu kalasuupistete jaoks 23. Kokottnõu- varrega kastrulike köögiviljasuupistete jaoks, portsionnõu 24. Kanpee- väike kokteilivõileib 25. Melhior-vase ja nikli sulam metallnõude ja toiduriistade valmistamiseks 26. Menaaz- mitmekorruseline vaagen 27. Mice en place- teenindamiseks ettevalmistamine (iga asi oma kohale) 28. Molton- pehme aluslina 29. Mensuur-mõõduklaas alkoholi mõõtmiseks (2;4;8;12cl) 30. Piknik- eine looduses 31. Profitrool- keedutaignast väike küpsetis, mida täidetakse erinevate segudega 32. Ravioolid-pelmeeni sarnased, ruudukujulised 33. Sambukk- tarrendiga puuvilja- või marjavaht vahustatud munavalgest 34. Sommelier- veinikelner e sommeljee 35. Supee-pidulik õhtusöök 36
Säästev areng Verena Vaagen Definitsioon Säästev areng (ka jätkusuutlik või kestlik areng) on sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine. Säästva arengu loomislugu Maailma globaalprobleemide määratlemiseks ja lahendusteede leidmiseks moodustati 1983.aastal ÜRO poolt sõltumatu Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon. Maailma jätkusuutlikkuse programm Agenda 21 sisaldab tegevusi globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil, avaldati Rio de Janero konverentsil 1992. aastal, 179 riigivalitsust kiitsid selle heaks. Säästva arengu seadus võeti vastu 1995.aastal. Jätkusuutlikkus Oluline on olemasolevate varade tulem oskuslikult arengusse investeerida. Areng on jätkusuutlik, kui kogurikkus aja jooksul ei kahane. Jätkusuutlikkus on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade huve. Sotsi...
õlavars v. brachialis / õlavars ülemine õõnesveen v. axillaris / kaenlaauk, rangluu, kaenlaveen rindkere v.suclavia / rangluu, rindkere rangluualune veen õlavarre peaveen süda, rindkere Süda – parem jalatald veresoon kehaosa aordikaar Süda, rindkere alanev aort (kõhuaort) Süda, rindkere, kõht ühisniudearterid vaagen, reied parem ühisniudearter vaagen, parem reis välimine niudearter suurvaagen, parem reis, kube kubemesideme alt Kube, reis reiearter õndlaarter Põlv, säär, reis sääreluu arter säär (tagumine) keskmine/külgmine jalatald tallaarter Peensool – süda veresoon kehaosa v.jejunum / tühisoole tühisool veenid os
õlavars v. brachialis / õlavars ülemine õõnesveen v. axillaris / kaenlaauk, rangluu, kaenlaveen rindkere v.suclavia / rangluu, rindkere rangluualune veen õlavarre peaveen süda, rindkere Süda – parem jalatald veresoon kehaosa aordikaar Süda, rindkere alanev aort (kõhuaort) Süda, rindkere, kõht ühisniudearterid vaagen, reied parem ühisniudearter vaagen, parem reis välimine niudearter suurvaagen, parem reis, kube kubemesideme alt Kube, reis reiearter õndlaarter Põlv, säär, reis sääreluu arter säär (tagumine) keskmine/külgmine jalatald tallaarter Peensool – süda veresoon kehaosa v.jejunum / tühisoole tühisool veenid os
Keedetud kala serveeritakse ovaalsel vaagnal, tõstmiseks praekahvel ja supilusikas. Kaste antakse alustaldrikul olevas kastmekannud, juures teelusikas Kala tarrendis serveeritakse ovaalsel vaagnal, tõstmiseks labidas või kahvel ja lusikas Kala marinaadis serveeritakse salatikausis või ovaalsel vaagnal, juures kahvel ja lusikas Kalakonserve pakutakse ovaalsel või kalavaagnal, tõstmiseks labidas HEERINGAS Pakutakse spetsiaalsel vaagnal, tõstmiseks kahvel. Vaagen asetatakse kliendist paremale. Portsjonpannil antakse vasakult kuum kartul, tõstmiseks dessertlusikas, mis asetatakse panni kõrvale alustaldrikule. Või antakse väikesel alusel, spetsiaalne nuga pannakse leivataldrikule. Heeringa serveerimisel võib hapukoore valada eraldi kannu või kallata kalale peale. KALAMARI Serveerimisel on eelkattes suupistetaldrik , kaaviarinuga, mis sarnaneb labidakesega ja leivataldriku võinoaga.
Ca liikumine lihase tööl? Sarkoplasmast sarkoplasmaatilisse retiikulumi, sarkoplasmaatilisest retiikulumist sarkoplasmasse, Mis vererakud tagavad immuunsuse? leukotsüüdid Suured motoorsed ühikud rakenduvad lihastööl? Koheselt, suurel lihaspingutusel, enne aeglasi, peale aeglasi koostöös Mis reguleerib teiste endokriinnäärmete tööd? hüpofüüs, eessagar, kesksagar, tagasagar Kuulmiskeskus? Otsmikusagaras, kuklasagaras,kiirusagar ,oimusagar Neerus üleminek juhadele? Karikas, vaagen, ..., … Kilpnäärme H?türoksiin, trijoodtüroniin, kaltsitoniin, parathormoon Veres glükoosi vaja peamiselt? Erütrotsüütidele, lihasele, leukotsüütidele, … Hingamissagedus treenimatul rahulolekus? 6-8, 12-16, 20-26, … O2 puudus treenimatul? Tõstab pulssi, südame löögi tugevust,…,… Hingamiskeskuse töö intensiivistub? O2 vähenemisel, Co2 kontsentratsiooni suurenemisel,…,… 1g hemoglobiini seob O2? 1,39 ml , 20, 22 mooli, …
BIOLOOGIA KT KORDAMINE MÕISTED: Muutlikkus- organismide võime muutuda ja seetõttu üksteisest erineda Paleontoloogia- teadus, mis uurib fossiile Evolutsioon- pikaldane arenemise/muutumise protsess Evolutsiooni neli etappi: 1. Füüsikaline evo- planeetid, universum, elementaarosakeste kujunemine 2. Keemiline evo- lihtsamate ja keerukamate ühendite/ainete teke 3. Bioloogiline evo- elu areng planeedil Maa 4. Sotsiaalne evo- kõne- ja kultuuriareng Kohastumine- protsess, mille tulemusel on organismirühma isendite kasulik omadus antud keskkonnas elamiseks ja paljunemiseks Näited: 1. Lindude tiivad on kohastunud lendamiseks 2. Kalade uimed on kohastunud ujumiseks 3. Kuivas, kuumas või külmas kliimas elamiseks 4. Pimedas elamiseks 5. Vaenlste eest kaitseks 6. Peitmiseks Olelusvõitlus- organismide ellujäämise ja palljunemise sõltuvus teistest organismidest ja eluta lo...
8) Inimese tunnused Inimahvi tunnused *liigub püsti, kahel jalal *liigub peamiselt neljal jalal *suur ja ümar ajukolju, väike näokolju *väike ja piklik ajukolju, suurem näokolju *S-kujuline selgroog, laiem rinnakorv, madal ja laiem *selgroog ühe kõverusega, rinnakorv kitsam, samuti vaagen. vaagen *tagajäsemed pikemad kui eesmised, pöial pikk ja *eesjäsemed pikemad kui tagumised, lühem pöial, liikuv. suur varvas vastandub teistele varvastele. *karvkate taandarenenud, kohatine * karvkate ühtlane *ajumaht 1200-1500 cm³, mõned suuraju osad on *3-3,5 x väiksem, aju on vähem struktureeritud paremini arenenud * mõtlemine peamiselt konkreetne
• kätt sirutavad – 1) lühike pöidlasirutaja; 2) pikk pöidlasirutaja; 3) sõrmede sirutaja • kätt lähendavad – 1) küünarmine randmepainutaja; 2) küünarmine randmesirutaja; 3) sõrmede sirutaja • kätt eemaldavad – 1) kodarmine randmepainutaja; 2) väljapöörajalihas; 3) sõrmede sirutaja Innervatsioon: käe lihaseid innerveerib õlapõimiku kodarluunärv, küünarnärv 15. Vaagen tervikuna, liigesed, liidused, liikuvus, soolised einevused. Puusaluude ühendusele mõjuvad jõud. Vaagen koosneb ristluust ja kahest puusaluust, Häbemeliidus – ehk sümfüüs moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel Ristluu-niudeliiges on lameliiges – väga piiratud liikuvusega . Soolised erinevused – naise vaagen – lühem ja lamedam mehel – kõrgem ja ettesuunatud. Puusaluude ühendusele mõjuvad jõud Gravitatsioonijõud Vastusurvejõud 16
ejakulatsioon- peenise juure võõtlihaste kokkutõmbed tõukavad kusitist sperma välja. spermatogenees ja spermiogenees . spermiogenees algab 2. Meioosist. Spermiogenees on spermatogeneesi üks etapp Spermiogenees - Spermatiidid küpsevad, moodustub 4 küpset spermi e. spermatosoidi Puberteedi füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse arengu tunnused poisil. Kehaline areng ( pikkus, kaal ), enamasti ebaproportsionaalne, poistel anaboolse efekti tõttu pikemad toruluud, pikem, kitsam vaagen, enam väljendunud kõrisõlme kasv:" adama õun", hääle muutused, anaboolse toime tõttu poistel lihastik enam arenenud Psüühika muutused: sooline identiteet, isiksus, psüühiline labiilsus Sotsiaalselt iseseisvamaks, kujuneb oma sõprade ring, sotsiaalsete rollide teadvustamine, seksuaalne identiteet prepuberteet ja puberteet Prepuberteedis jätkub sugurakkude areng, sellest tingituna tekivad teisesed ehk sekundaarsed sootunnused, kuid ühtki küpset sugurakku veel ei teki.
1. Mis on rüht? Rühiks nimetatakse harjumuslikku kehahoiakut mistahes tegevuse juures. Eristatakse passiivset ja aktiivset rühti. 2. Aktiivne rüht seistes Õige kehaasend, kus lihsaed on minimaalselt koormatud. 3. Kuidas hingamine on seotud rühiga? Loomulik hingamine sõltub kehaasendist ja emotsioonidest. Hea rüht võimaldab diafragma tööd, sügavat ja aeglast hingamist. Stressi puhul keha läheb küüru ja hingamine muutub kiiremaks. 4. Mis on lülisamba füsioloogilised kõverused? - Kujunevad 6-7a, kinnistuvad 19-20a, säilivad 45-50a 1. Toetab pead 2. Muudab skeleti jäigaks 3. Teeb võimalikuks püstise asendi/ keha erinevad liikumised 4. Pehmendab lööke 5. Töötab kui keha amortisaator 6. Kaitseb seljaaju 7. Lihaste ja roiete kinnituskohaks 5. Kuidas mõjub raskusjõud õige kehaasendi puhul? Kui raskusjõud mõjub vertikaalselt, siis inimkeha töötab kõige optimaalsemalt. 6. Millised lihased mõjutavad inimese vaagna asend...
4. Töövahendite nimekiri 1. Desserditaldrik 2tk 2. Praetaldrik 2tk 3. Valge veini klaas 2tk 4. Punase veini klaas 2tk 5. Veeklaas 2tk 6. Leivataldrik 2tk 7. Võinuga, pearoa kahvel ja nuga, desserdilusikas 2tk 8. Küünlaalus klaasist (punane) 2tk 9. Teeküünlad 52tk 10. Tõrvikud 4tk 12. Küünlasüütaja 1tk 13. Punased salvrätikud (tekstiil) 2tk 15. Hibiskuseõitest lillebukett laua kaunistuseks 1tk 16. Poleerimisrätik 1tk 17. Kelnerirätik 2tk 18. Vaagen 1tk 19. Tekstiilist valge salvrätik leibade katmiseks 1tk 20. Veinikorgitser 1tk 21. Võitaldrik 1tk 22. Veekann 23. Laudlina valge 24. Toolid 2tk 25. Laud nelinurkne 1tk 26. Puidust postid 4tk 27. Õhuline valge riie 4tk (mõõdud 6x6m) 28. Valged toolikatted 2tk 29. Punane satiinpael 3m 30. Toolipadjad kattega valged 2tk 31. Salvrätik laua pühkimiseks 32. Taldrik leiva serveerimiseks 33. Muusikakeskus 34. Kõlarid 35. Temaatilise muusikaga cd-d
insuliini tootmine, kui glükoosisisaldus normaliseerub, informeeritakse kõhunäärme rakke ja insuliini tootmine väheneb, tõuseb glükagooni tootmine pancreases, mille toimel hakatakse produtseerima glükoosi lihas- või rasvkoes. Luude ehitus, kasv ja seda mõjutavad tegurid Luude süsteem moodustab organismi jaoks tugisüsteemi ja omab kaitsefunktsiooni (kolju kaitseb peaaju, vaagen ja rindkere siseelundeid, lülisambad seljaaju). Luud koosnevad luukoest (sidekoe alaliik) kõhrekude, mille osa on suurem kasvueas ja puhas luukude, kus kõhrerakkudesse on ladestunud ka soolad, mis muudavad luu kompaktseks, tugevaks. Epifüüs toruluu ots Diafüüs toruluu keskmine osa Luuümbris luud ümritsev osa, mille kaudu sisenevad luusse veresooned ja närvid Luukoes on kahesugused rakud, need, mis produtseerivad luukudet juurde osteoblastid, ja
saj (maal, õli) Peter Paul Rubens "Ristil võtmine" 17. saj (maal, õli) Mõlemal pildil on kujutatud Jeesust ja tema ristilt maha võtmist. Hulk inimesi, kes Jeesust ristilt maha võtavad, ei ole Rembrandti tööl niivõrd esiplaanil, kui Rubensi tööl. Tundub nagu Rembrandt jälgiks tegevust kaugemalt, Rubens seevastu on tegevuse juures, lähedal. Mõlemal pildil on redel, mille abil Jeesuseni ronitakse. Rubensi maalil on all paremas nurgas lisaks üks vaagen, kiri ja selle peal üks kivi. Rembrandti maalil on vasakul vaid paar puud. Rembrandti tööl hoiab yks mees jeesust peaaegu et süles, teine hoiab käest, kolmas toetab ja neljas hoiab surilina. Rubensi tööl on käega Jeesuse küljes rohkem inimesi, teda abistatakse, toetatakse rohkem. Abistajate hulgas on seal ka 3 naist, paremal üleval Arimaatia Joosep hoidmas hammaste vahel Jeesuse surilina. Rembrandti tööl ilmub Joosep hoopis kõrvalvaatajana, juhendajana.
ja väikeste hammastega lõualuud, ninaluud nöokolju, esileküündivad lamedad. Kuklamulk kolju ninaluud. Kuklamulk kolju põhja tagaosas. põhja keskosas Kehaluustik S-kujuline selgroog, Selgroog ühe kõverusega, laienenud rinnakorv, rinnakorv kitsam, vaagen madalam ja laiem vaagen kõrgem ja kitsam Eesjäsemed Lühemad kui esijäsemed, Pikemad kui tagajäsemed. pöial pikk ja liikuv. Käed Pöial lühem ja vähe väga täpse vastanduv. Peamiselt manipuleerumisvõimega haaramisfunktsioon. Maapinnal liikumisel
kaluripaat,võrk Püha Andreas El Greco · Kristuse esimene jünger, jutlustaja, ravitseja · Peetruse vend · "Oleme leidnud messia!" · Rooma halduri naine pöördus ristiusku · X-rist, kala(võrk),köis Salome Gozzoli "Salome tants" · Neitsi, kes tantsis Herodesele ja nõudis endale Ristija Johannese pead · Johannes mõistis hukka Herodese ja Herodiase abielu · Tantsimine, vaagen peaga Juudit Giorgione "Juudit Olovernese peaga" · Juutide võitluse sümbol · Petueli linna piiramas Assüüria väed (6. saj eKr) · Nebukadnetsari väepealik Olovernes · Vooruse võit Pahe üle · Mõõk, Olovernese pea
Telgi panevad püsti ja tõmbavad pingule naised. Seinad kinnitatakse katuse külge ja tõmmatakse alt tihedalt vastu maad, et tuul ja külm ligi ei pääseks. Seinu on võimalik üles keerata, et tuul läbi käiks ja õhku telgis jahutaks. Pärast abiellumist mees ehitab oma telgi suuremaks. Kui pere on suur ja on palju lapsi, võib telk olla mitmeks osaks jaotatud. Naiste poolel asub nende elutuba, magamisasemed ja muidugi kööginurk. Beduiinidel on toidu serveerimiseks nii suur vaagen, et sinna mahub korraga ära terve lammas. Telgis on vaibad ja padjad, kuid mitte mingisugust mööblit. Kuna seal on hämar, on ka jahe. Kuna nad rändavad ühest paigast teise, ei ole neil eriti suur varandus. Oluliseks peetakse mõõku, püsse ja kohvivalmistamisriistasid. Beduiinidel on kombeks, et mehed võtavad külalisi vastu selleks eraldatud telgiosas. Mehed söövad kõik koos, naised ja lapsed peavad leppima oma telgipoolel söömisega. Toitu võetakse sõrmedega,
LUUD jalaluud- OSSA PEDIS , need jagunevad: -kannaluud OSSA TARSI- 7 tk, mis omakorda jagunevad: 1. OS NAVICULARE- lodiluu 2. CALCANEUS- kandluu 3. TALUS- kontsluu 4. OS CUBOIDEUM- kuupluu 5. – 7. OSSA CUNEIFORMIA- talbluud -pöialuud OSSA METATARSALIA; kokku 5 lühikest toruluud -varvaste lülid OSSA/PHALANGES DIGITORUM PEDIS, neid on kokku 28. Mõlemal suurel varbal on kaks lüli, ülejäänud varvastel kõigil on 3 lüli, seega kahe jala peale on kokku 28 tk käeluud OSSA MANUS, need jagunenevad: -randmeluud OSSA CARPI/ CARPALIA, kokku 8 tk -kämblaluud OSSA METACARPALIA, kokku 5 tk sõrmede lülid OSSA/PHALANGES DIGITORUM MANUS, mõlema käe peale peaks olema kokku 28 sõrmelüli peaskelett ehk kolju CRANIUM jaguneb kaheks: ajukolju- CRANIUM CEREBRALE ja näokolju- CRANIUM VISCERALE; mõlema osa peale kokku 23 luud -ajukolju luud: 1. OS OCCIPITALE- kuklaluu 2. OS SPHENOIDALE- põhilu...
KT VI // SÜDAME VERESOONKOND 107. Südame asend Asetseb eesmiseses keskseinandis ebasümmeetriliselt. 2/3 keha keskjoonest vasakul, 1/3 paremal. Kahe kopsu vahel, diafragma peal. Südametipp ulatub 5.-6. roide vahekohale. 108. Südame välisehitus Koonusekujuline. Eristatakse tagumis-alumist vahelismist pinda ja eesmis-ülemist rinnakroidmist pinda. Põhimik suunatud taha-üles ja paremale, südametipp alla-ette ja vasakule. 109. Südame kambrid, suistikud, sisenevad ja väljuvad veresooned - JOONIS! Süda jaguneb neljaks õõneks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame parem ja vasak pool on teineteisest eraldatud lihaselise vaheseinaga, kusjuures kummalgi pool on koda vatsakesega ühendatud koja-vatsakesesuudme ehk suistiku abil. Paremasse kotta suubuvad alumine ja ülemine õõnesveen ning pärgurge, paremast vatsekesest väljub kopsutüvi Vasakuss...
Õige hingamine on tähtis osa vastupidavuse saavutamisel Pilatese matiharjutuste tegemisel, tennist või isegi golfi mängides, sest see hoiab hapnikku vereringesse lastes seda puhtana. Kuigi kõik Pilatese harjutused pole just hingamisharjutused, on treeningu ajal tähtis teadlikult hingata. Hingamine aitab teil ka teha paljusid keerulisemaid harjutusliigutusi. 2. põhimõte: Keha asetus Kõhulihaste tugevdamine toob kaasa vaagna õige asendi ning tasakaalus vaagen toetab nimmeluud ja hoiab pöiad ja jalad joondus. Kui keha pole enam joondus, ei toimi see enam nii tõhusalt, sest teie kese(kõhulihased, alaselg ja tuharad) aitab keha iga liigutuse tegemisel. Näiteks peab jooksja keha hoidma stabiilsena, et saavutada pikemate vahemaade läbimise kiirust. 3. põhimõte: Kontroll Pilatest on kõige parem kirjeldada kui kombinatsiooni kontrollitud painduvusest ja jõust. Kui keha ja vaim töötavad üheskoos, tehakse
Kapillaarid jõuavad kehas iga elundini. Läbi kapillaaride annab veri kõikidele keha rakkudele toitaineid ja hapnikku ning saab vastu süsihappegaasi ja jääkaineid.Kapillaarid ühinevad ja moodustavad taas suuremaid veresooni. Need on VEENID. Veenides liigub veri südame poole tagasi. TUGIELUNDKONDTugielundkonna moodustavad luud ja liigesed.Luud on kehale toeks ja kaitsevad siseelundeid.Luustiku keskne osa on SELGROOG. Selgroo külge kinnituvad KOLJU, ROIDED, VAAGEN ning KÄTE ja JALGADE LUUD. Luude kokkupuutekohtades on LIIGESED. Luud ise ei paindu, inimese kehaosad liiguvad liigeste kohalt. Selleks, et liigeseid liigutada, peavad luule kinnitunud LIHASED kokku tõmbuma. Ringeelundkond. Selleks, et varustada keharakke eluks vajalike toitainete ja gaasidega on inimestel ringeelundkond. Veri ringleb kehas veresoonte võrgustikus, mis ulatub kõikidesse kehaosadesse. Veri vabastab toitaineid ja hapnikku seal, kus neid vajatakse ning kannab ära jääkaineid
vakuool,plastiidid Fotosünteesivõim + - - - + +- e Elavad vees - - - + + - Varusüsivesik + - - - - - tärklis Varusüsivesik - + + - - - glükogeen Inimlase tüüp ja iseloomulikud oskused millal elas tunnused Australopiteek e Kahejalgne püstine Kepi ja kivi kasutamine lõunainimene asend 4,1-1,1 miljonit Lai vaagen, pikad aastat tagasi käed, nõrgad sõrmed, ajumaht u380-450 cm3. Oli kõigesööja Osav inimene Aju maht u 460- Algsete kivist 2,5-1,6 miljonit 800cm3 tööriistade kasutamine aastat Püstine inimene Aju maht oli 700- Tule kasutusoskus, elas Pikima 1250cm3 koobastes ja kandis eksisteerimisajaga Oli loomanahku,
hantlitega üles. o Harjutuse lõpus peavad hantlid olema õlgade kõrgusel, põrandaga paralleelselt. Küünarvarte sirutusharjutused o Võta hantlid kätte, tõsta sirgelt seistes sirged käed üles pea kohale. o Nüüd kõverda käed kõrvade juures küünarnukist taha ja tõsta taas pea kohale üles. 2.Rinnalihased! Laia haardega kätekõverdused o Jälgi, et keha oleks ühel joonel, vaagen all, sõrmed otse ja kergelt laiali, et toetuspinda suurendada. o Alla laskudes tekib küünarnukis täisnurk. o Koormust saab reguleerida, valides kas toengpõlvituse või toenglamangu. Surumine o Seisa sirgelt, suru peopesad rinna ees tugevasti kokku, loe kümneni, lõdvestu korraks ja korda harjutust. PS! Järgmisi harjutusi oleks hea teha hantlitega, aga kui hantlid puuduvad võib kasutada veega täidetud pudeleid! Lendamine
KL-liitliig,ÕV-Ko(k)ÕV-Kü(t/v)LähKoKü(r);siru&pain; 10. Käeliiges: kodarluu-randme liiges, kesk-randmeliiges (ehitus, tüüp, funktsioon;). KäL-2-Proks:Ko-Ra(el)Dist:RaP&D(mod plokk),pain&sir;eem&läh 11. Randme-kämbla ja kämbla –faalanksi liigesed, käe-faalanksivaheliigesed (nimi, tüüp, funktsioon ). RaD-Käpõh;(amfiartroos)Pö(s)eem&läh,vast,ring;Kä-lülliig(k)lülvahliig(p) 12. Vaagnavöötme luud, nende ühendid (nimetus, tüüp). Vaagen tervikuna; ealised ja soolised iseärasused, naise vaagna tähtsamad mõõtmed. 2Puus+Rist/P-niud,häb,istm.Häbliid/sümf. 13. Alajäseme vabaosa luud (reie-, sääre- ja pindluu, kanna pöia ja varba luud ). 14. Puusaliiges (ehitus, tüüp, funktsioon ). 15. Põlveliiges (ehitus, tüüp, funktsioon). 16. Jalaliiges: ülemine ja alumine hüppeliiges (ehitus, tüüp, funktsioon ). 17
· Laps on kõhus risti ja tema asendit ei saa muuta. · Beebi on sünnitusteede läbimiseks liiga suur. Erakorraline keisrilõige tehakse siis, kui: · Beebi südamelöögid aeglustuvad, sest ta ei tule tuhudega toime. · Emakakael ei avane või avaneb nii aeglaselt, et nii ema kui laps on juba kurnatud. · Platsenta hakkab emakaseinalt irduma ja tekib verejooksu oht. · Laps ei liigu sünnitusteedesse, sest vaagen on liiga väike ja laps ei pääse läbi. · Emaka lõhkemise oht. · Beebil on tekkinud hapnikunälg. Enamus keisrilõigetest sooritatakse mitte üldnarkoosis, vaid epiduriaaltuimestusega või spinaalanesteesias ehk seljasüstiga. Seljasüst tehakse ühe süstlatorkega alaselga. See mõjub kiiresti, annab tugeva tuimestuse ning kaob umbes 5-6 tunniga, vaigistades valu ka pärast operatsiooni. (ema on operatsiooni ajal ärkvel), et vältida narkoosirohtude sattumist lapse organismi
English Test 1 Parts of the body 1. JEW-MANDIBLE-alalõug 2. ARMPIT-AXILLA-kaenlaalune 3. CHEST-THORAX-rindkere 4. STOMACH-ABDOMEN-kõht 5. NAVEL-UMBILICIUS-naba 6. KNEE-PATELLA-põlvekeder Hospital staf 1. TO PRESCRIBE MEDICINE- ravimi välja kirjutamine 2. DISPENSE PRESCRIPTION MEDICATION- retseptiravimeid väljastama 3. RELIVE PAIN-valu leevendama 4. BLOOD SAMPLE- vereproov 5. SPUTUM-sülje PERSONAL 6. RECEPTIONIST- vastuvõtu sekretär-a person who welcomes visitors and answers phones. 7. RADIOLOGIST- radioloog- a person who used imaging technology 8. LAB TECHNICIAN- laborant- a person who analyzes samples 9. PHARMACIST- apteeker- a person who prepares drugs //prepares and dispenses medication 10.CARDIOLOGIST- kardioloog- a person who is a heart specialist 11.PEDIATRICIAN- lastearst- 12.ANESTHESIOLOGIST-anestesialoog-a person who prevents patients form f...
English Test 1 Parts of the body 1. JEW-MANDIBLE-alalõug 2. ARMPIT-AXILLA-kaenlaalune 3. CHEST-THORAX-rindkere 4. STOMACH-ABDOMEN-kõht 5. NAVEL-UMBILICIUS-naba 6. KNEE-PATELLA-põlvekeder Hospital staf 1. TO PRESCRIBE MEDICINE- ravimi välja kirjutamine 2. DISPENSE PRESCRIPTION MEDICATION- retseptiravimeid väljastama 3. RELIVE PAIN-valu leevendama 4. BLOOD SAMPLE- vereproov 5. SPUTUM-sülje PERSONAL 6. RECEPTIONIST- vastuvõtu sekretär-a person who welcomes visitors and answers phones. 7. RADIOLOGIST- radioloog- a person who used imaging technology 8. LAB TECHNICIAN- laborant- a person who analyzes samples 9. PHARMACIST- apteeker- a person who prepares drugs //prepares and dispenses medication 10.CARDIOLOGIST- kardioloog- a person who is a heart specialist 11.PEDIATRICIAN- lastearst- 12.ANESTHESIOLOGIST-anestesialoog-a person who prevents patients form f...
Kael ühendab pead kerega. Kaelal eristatakse: dorsaalset kaelapiirkonda;külgmist kaelapiirkonda;õlavarre-pea lihase piirkonda. Kere jaotatakse rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Rind - luuliseks aluseks on roided ja rinnak. Kõht on laialdane kere piirkond, mis ulatub roiete sisepinnale kinnituvast diafragmast kuni süleluukammiga piirneva kraniaalse vaagnaavani. Jaguneb:Kraniaalne kõhupiirkond,keskkõhupiirkond,kaudaalnekõhupiirkond. Vaagen luuliseks aluseks on ristluu ja puusaluud. Nende vahele jääb vaagnaõõs, mis algab niudeluuharja ja süleluukammi kohalt. Jaguneb:Ristluupiirkonnaks,tuharapiirkonnaks,sabapiirkonnaks,Lahklihapiirkonnaks. Neerude ülesanne on ainevahetuse jääkproduktide elimineerimine verest uriini näol. Neerude talitluse kaudu reguleeritakse organismi veesisaldust ning säilitatakse vere koostis konstantsena, eriti soolade ja valgu jääkproduktide suhtes
Liiges on selline ühendusvorm , kus liigestuvate luude otsade vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfuntsioon. 3. Skeleti mõiste ja jaotus Skelett ehk toes, ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju. Skelett osaleb organismi liikumises ja kaitses. Ta esineb mingil kuju peaaegu kõigil elusolenditel. Jaotus kolju, selgroog, rinnakorv, vaagen, jäsemed. 4. Luude keemiline koostis Luud koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Täiskasvanud veise luud sisaldavad vett keskmiselt 50%, rasva 15%, osseiini 12% ja mineraalaineid 13%. Luu anorgaanilise aine peamiseks koostisosaks on kaltsiumfosfaat (u.85%). Organismi kaltsiumivarudest paikneb luudes 97%. Mineraalainete sisaldus luudes sõltub suurel määral looma söötmisest. Päevavalgus ja D-vitamiin soodustavad mineraalainete ladestumist luudes. 5
Läbilõikes koosneb rinnaõõne sein järgmistest kihtidest : nahk, pindmine kerefastsia koos nahalihasega,süva kerefastsia,lihased koos luudega ja rinnakorvisisene.Rinnaõõs rinnakorvist tunduvalt väiksem. Kõhuõõs- asetsev rinna-ja vaagnaõõne vahel,olles neist ruumikam.Kõhuõõs ulatub ulatuslikult ka rinnakorvi sisemusse.Kõhuseinad koosnevad mitmest kihist.Eristatakse nahka,pindmist ja süva kerefastsiat ning lihaseid. Vaagnaõõs- on kõhuõõne jätkuks.Teda piiravad luune vaagen, vaagna laisidemed ja viimastest väljaspool asetsevad lihased.Vaagnaõõnes paiknevad pärasool,kusepõis tühjenenud olekus ja pärak,isasloomadel kusiti vaagnaosa koos lisasugunäärmetega. Hingamisteed- algavad ninaõõnega.Ninal eristatakse juurt,selga ja tippu.Ninajuur on nina kõige laiem osa silmkoobaste ees.Ninaselg katab ninaõõnt ja lüpeb ninatipuga.Tipust ulatuvad ninatiivad,mis ümbritsevad ninasõõrmeid.Hingetoru,bronhid,kopsud.
varbaluud. 2 Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -2 Õp. Riina Mändla Roideid on 12 paari. Õlavöötmeks on eespoolne rangluu ja lame luu rindkere tagaküljel- abaluu. Luustikuline vaagen koosneb puusaluudest ja ristluust. Kolju koosneb 29 luust. Koljuluud on ajukolju ja näokolju luud. Ajukolju luud kaitsevad peaaju. Ninas on luu asemel tugielemendiks peamiselt kõhr. Kandke joonisele järgmised luud: ülalõualuu, alalõualuu, ninaluu, otsmikuluu, sarnaluu, oimuluu, kiiruluu. Selgroog koosneb 32-34 lülist: 7 kaelalüli,
on laual. Lilleseadmeks on maal kasvavad kõige tavalisemad lilled (Nartsissid). Saalis mängib taustaks vaikne muusika (rahulik meloodia). Saal on valgustatud seina lampidega ja ka keset saali asub suur lamp mis saali valgustab. Sissepääs on sinna tasuta ning välisukse kõrval asetseb garderoob kuhu oma väli riideid jätta. Erinevatel päevadel on seal eri teenindus (ise teenindus, kelneri teenindus, kodune teenindus ja harva ka vaagen teenindus). Koht sobib hästi kõikidele kes otsivad kodusoojust kui nad ise on kodust eemal ja ka uute elamuste saamiseks ning uute tervislike toidude proovimiseks. 5 2. TÖÖVAHENDID JA NÕUD Kõik vajaminevad seadmed, töövahendid ja serveerimisnõud jms. Too välja ka koguseliselt. Näidis tabelit vaata www.ehrl.ee,
Inimese anatoomia ja füsioloogia 1.Koe mõiste: ühisuguse ehituse, talitluse ja tekkega rekud ning nende poolt moodustatud vaheaine moodustavad koed 2.Nimeta kudude põhirühmad, nende lühiiseloomustus Koe põhirühmi on 4: 1 epiteel (kattekoed) katavad keha välis- ja sisepindu(nahk) 2 tugi-toitekude (sidekoed) tal on palju rakkudevahelisi toitainet ning ta seob teisi kudesi 3 lihaskoed neil on omane kontraktsiooni kokkutõmbevõime 4 närvikude moodustab närvisüsteemi, pea-seljaaju ning närvid 3.Nimeta kukude liigid, nende esinemine inimorganismis kohev sidekude, mis paikneb organite ümber neid omavahel sidudes ning kaitstes tihe sidekude, mille alla kuulub pärisnahk, sidemed, kõõlused kõhrkude, mis omab toestusfunktsi ooni, on elastne, katab liigesepindu, moodustab üksikuid skeletiosi. luukude, mis moodustab kogu inimese skeleti silelihas, mis paikneb siseelundite seintes tagades siseelundite motoorika ja ei allu inimese tah...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
