Harilik kärnkonn elab valdavalt maismaal, siirdudes vette vaid lühikeseks, 6...8 päeva kestvaks kudemisperioodiks. Kärnkonnad koevad aprilli lõpus või mai esimesel poolel, valides omale veekogus sügama (25...40 cm), kõrkjate vahel asuva paiga ning kasutades aastast aastasse samu veekogusid. Jõudnud kudemispaika, krooksub isasloom seal käuksuva häälega, meelitades niimoodi emaseid. Hariliku kärnkonna kudu on kuni 5 m pikkune nöör, milles on 1000...7000 marjatera.Koorunud kullesed on 1...1,3 cm pikad ning moone toimub 2...3 kuu pärast, selleks ajaks on kullesed kasvanud umbes 2 cm pikkuseks. Talve veedavad kärnkonnad maismaal, olles septembri lõpust aprilli alguseni pinnasesse kaevunud. Toidujahile siirduvad kärnkonnad videvikus ja öösiti, kui õhk on niiskem.Nad Toituvad peamiselt erinevatest selgrootutest (teod, ussid, putukad). Enamus saakloomi on suhteliselt aeglased. Kullesed on taimtoidulised
loomad. Talveune veedavad järvekonnad veekogu põhjamutta sukeldunult. Sigima hakkavad nad paar nädalat kuni kuu aega peale talveunest ärkamist. Sel ajal on isasloomad veepinnal suurte seltsingutena. Siis võib nende elupaikades kuulda naeru meenutavat valjut krooksumist. Järvekonnade kudemisperiood on pikk ning selle aja jooksul muneb emasloom 5...10 cm sügavusse vette kuni 3000 muna. Munad munetakse kas ühe kämbuna või portsjonitena. Kulleste koorumiseks kulub 1 nädal. Kullesed läbivad metamorfoosi enamasti augustis ja täiskasvanud ja noored lahkuvad kuivale maale talvituskohti otsima septembri alguspoolel. Suguküpsus saabub isastel 2 aastaselt ja emastel 3 aastaselt. Järvekonnad on soojalembesed loomad ja seepärast peab kudemisajaks veetemperatuur tõusma 15...18 °C-ni. Kulleste areng on pikk ja kestab kuni moondeni 80...90 päeva. Kullesed, kes alguses on helekollased või pruunid, muutuvad rohelisteks, kui on saavutanud pikkuse 3 cm. Enne
mustalaiguline. Levik Eestis ja maailmas On levinud kogu Kagu- ja Kesk-Euroopas. Skandinaavias vaid Edela-Soomes. Eestis on leitud vaid mõnel korral Lõuna-Eestist. Elupaik ja -viis Järvekonn veedab kogu elu veekogus või selle vahetus läheduses (kaldataimestikus). Eelistab suuremaid taimestikurohkeid järvesid ja jõekääre. On aktiivsed nii öösel kui päeval. Talvel on talveunes veekogu põhjamudas, kallaste all või veetaimede vahel. Kullesed on päevase eluviisiga. Toitumine Toitub peamiselt putukatest (mardikatest, kiletiivalistest, kahetiivalistest) vähilaadsetest selgroogsetest kalamaimudest konnakullestest karihiirtest ja linnupoegadest. Kullesed toituvad üherakulistest räni- ja rohevetikatest. Sigimine Koevad kevadel, kuni kuu aega pärast ärkamist, kui veetemperatuur on tõusnud 15...18 °C-ni. Kui veetemperatuur langeb alla 14 °C, siis kudemine katkeb.
..3 nädala pärast, alates mai II poolest võib juba kuulda isaskonnade valju ja käredahäälset krooksumist. Et kontsert paremini emasloomadeni kostaks, pungituvad suunurkadest välja heledad-hallikad häälepõied. Veekonnade sigimisperiood on pikk, sest iga emane koeb mitu portsjonit mune (kokku 2000...3000 muna). Vees, mille temperatuur on alla 16 °C, kudu ei arene. Veekonna kulleste areng on pikk ning võib kesta üle 4 kuu, lõpuks saavutavad kullesed hiiglaslikud mõõtmed - kuni 10 cm. Arengu pika kestvuse tõttu ei jõua moone mõnikord toimuda ning kullesed võivad ka talvituda, kuid tavaliselt see nii ei ole ning suve lõpuks on noored konnad 30...32 mm pikkused. Suguküpsuse saavutavad nad 3. (4. - 5.) eluaastal. Veekonn on kahe teise rohelise konna - järve- ja tiigikonna - hübriid ning seetõttu on ta ka suuruselt nende vahepealne - kehapikkus on 9...11 cm. Veekonn elutseb meil ainult Lõuna- ja Edela-Eestis ning üksikutes
Konnad elavad niisketel aladel .Talvel aga veekogu põhjas. Kahepaiksed on selgroogsed (rohukonn, kärnkonn, tähnikvesilik). Nad suudavad elada nii Kahepaiksed on kõigusoojased nad ei vees kui ka maismaal. Nende keha on limane ja tooda ise sooja, vaid ilma soomusteta. Naha kuivamine on näiteks saavad sooja konnale ohtlik . Kahepaiksed koevad oma ümbrusest. munad vette, millest arenevad kullesed. Kullesed on kala moodi, neil on saba ja nad hingavad lõpustega. Hiljem arenevad neil kopsud ja jalad ning nad tulevad veest välja maismaale. Kahepaiksed toituvad putukatest, tigudest ja ussidest. Konnad kasutavad saagi püüdmiseks oma pikka keelt, saak kleepub keele külge ning ta neelab selle alla. Konnad on ka ise toiduks teistele lindudele, imetajatele. Maismaal hingab konn kopsudega ja läbi naha. Sellepärast peab tal nahk olema limane. Vette
heinamaad, kuhu konnad kogunevad umbes 1 km raadiuses. Paaritumise ajaks värvuvad isaskonnad üleni hõbejassinisteks, nende esimeste varvaste peale kasvavad tumedad pulmatüükad ning nad krooksuvad päeval ja ööl mulksuva häälega. Sel ajal on rabakonn väga pelglik. Kudemine toimub kampade kaupa emasloom koeb kokku 370-3000 1,5-2 mm pikkusega muna, mis paiknevad veepinnal 10-15 cm läbimõõduga klompides. Soodsate tingimuste korral kooruvad kullesed 8-10 päeva pärast. Kudu peab vastu madalatele temperatuuridele. Jääkirmega vees munade areng peatub kuid nad ei huku. Arengu kestus kudust noore konnani kestab olenevalt veetemperatuurist 4590 päeva ja suvel veekogust väljuvate noorte rabakonnade pikkus on 1223 mm. Suguküpsuse saavutavad noored konnad kolmandal eluaastal. Rabakonna kudu ja kullesed on väga tundlikud saastele ja hukkuvad isegi minimaalse reostusega veekogudes. http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/RANARV2.htm
Koreas, Jaapanis ja Hiinas. Levila põhjapiir ulatub 66. (Soomes 68.) laiuskraadini. Eestis on levinud üle kogu vabariigi. · Arvukus On arvukas kogu Eestis. · Elupaik ja -viis Võrreldes teiste kärnkonnadega asustab metsasemaid alasid, on maismaalise eluviisiga, viibides vees vaid kudemisperioodil. Oktoobrist märtsi-aprillini kestva talveune veedab pinnasesse kaevunult. On videvikulise või öise eluviisiga. · Toitumine Toitub putukatest ja limustest. Kullesed on taimtoidulised. Harilik kärnkonn Bufo bufo L. · Sigimine Kudemisperiood on lühike, kestes 6...8 päeva ajavahemikus aprilli lõpust mai keskpaigani. Aastate vältel koeb samas veekogus, kudemiseks otsib sügavama veega (25...40 cm) kõrkjatevahelise paiga. Kudu on kuni 5 m pikkune nöör, milles on 1000...7000 marjatera. · Areng Koorudes on vastne 1...1,3 mm pikkune, areng moondeni kestab 2...3 kuud
Peale esimeste isasloomade saabumist läheb lahti nurrumist meenutav konnakontsert. Pulmaperioodil värvub isasloomade kurgualune siniseks ning nende esijalgade sisevarvastele ilmuvad suured mõhnad, emased on aga sel ajal silmatorkavalt paksud ja töntsakad. Aprilli lõpus koeb emasloom madalasse, 11- 12 cm sügavusse vette 670- 4000 muna, mis kleepuvad 15- 30 cm läbimõõduga klompidesse ning võivad moodustada kuni paari m 2 suuruseid kuduvälju. Sõltuvalt veetemperatuurist kooruvad kullesed 5- 16 päeva pärast. Arengu jooksul võivad rohukonna kullesed kasvada kuni 45 mm pikkuseks. Moone toimub 65. - 75. päeval peale kudemist ning arengu kestus kudemisest noore konnani vältab 70- 150 päeva. Sügiseks kasvab rohukonn 26- 33 mm pikkuseks ning talvituspaikadesse siirdumine toimub samuti suure karjana. Rohukonna arvukuse langust põhjustab sobivate kudemispaikade vähesus, samuti hukkub rännete käigus suur hulk loomi maanteedel. Rohukonn on looduskaitse all.
Oktoobrist märtsi-aprillini kestva talveune veedab pinnasesse kaevunult. On videvikulise või öise eluviisiga. Kärnkonnad koevad aprilli lõpus või mai esimesel poolel, valides omale veekogus sügama (25... 40 cm), kõrkjate vahel asuva paiga ning kasutades aastast aastasse samu veekogusid. Jõudnud kudemispaika, krooksub isasloom seal käuksuva häälega, meelitades niimoodi emaseid. Hariliku kärnkonna kudu on kuni 5 m pikkune nöör, milles on 1000...7000 marjatera. Koorunud kullesed on 1...1,3 cm pikad ning moone toimub 2...3 kuu pärast, selleks ajaks on kullesed kasvanud umbes 2 cm pikkuseks. Talve veedavad kärnkonnad maismaal, olles septembri lõpust aprilli alguseni pinnasesse kaevunud. Toidujahile siirduvad kärnkonnad videvikus ja öösiti, kui õhk on niiskem. Nagu teised konnad, tarvitavad nad toiduks valdavalt selgroogseid - enamasti putukaid (mardikaid ja kahetiivalisi) ning limuseid. Harilik kärnkonn saab suguküpseks 3...4 aasta
Fourth level Fifth level Elupaik ja -viis § Valdavalt maismaalise eluviisiga, läheb vette vaid kudemisperioodil § Talub ka riim- ja soolast vett § On avamaastiku liik, asustades aiamaid, põlde ja muid suhteliselt kuivi elupaiku § Septembrist märtsi-aprillini on talveunes näriliste urgudes või pinnasesse kaevunult, kus talvitub 3...4 isendit § On öise või videvikulise eluviisiga, kullesed on päevase eluviisiga Toitumine § Toitub peamiselt mardikatest, röövikutest, lutikatest, sipelgatest ja tigudest § Hangib toitu maast § Püüab lendavaid putukaid harva § Kullesed on taimtoidulised, toitudes vetikatest Sigimine § Pärast ärkamist (aprillis) lähevad vee-kogudesse kudema § Iga emasloom koeb kuni 12 800 muna § Kudu koosneb kahest nöörist, kus munad paiknevad kahes reas §
Kudema siirduvad samasse paika, kus nad ise ilmale tulid. Algab nurrumist meenutav konnakontsert. Sigimisperioodil värvub isasloomade kurgualune siniseks ning esijalgade sisevarvastele ilmuvad suured mõhnad, emased on samal ajal silmatorkavalt paksud. Aprilli lõpus koeb emasloom kuni 12 cm sügavusse vette 670–4000 muna, mis kleepuvad kuni 30 cm läbimõõduga klompidesse ning võivad moodustada mitme ruutmeetri suuruseid kuduvälju. Kullesed kooruvad 5–16 päeva pärast kudemist. Kullesed võivad kasvada kuni 45 mm pikkuseks. Moone toimub 65.–75. päeval peale kudemist ning arengu kestus kudemisest noore konnani on 70–150 päeva. Esimese talveune ajaks kasvab 26–33 mm pikkuseks. toitumine- Peamise toiduse moodustavad mardikad, kahetiivalised, nälkjad ja sihktiivalised. hingamine-kopsud on nõrgalt arenenud ja sellepärast on neil tähtsal
40 000 liiki taimi 3 000 liiki kalu 1 300 liiki linde 430 liiki imetajaid ja kahepaikseid 380 liiki roomajaid Punasilmne puukonn (Agalychnis callidryas) 55-75mm pikk Pealt roheline, kõhualune valge. Küljed kas lillakad või sinakad, valgete triipudega. Varbad oranzid. Kullesed võimelised värvi muutma. Abiootilised tegurid Sademed Päikesekiirgus Temperatuur Toitainete sisaldus mullas Kliima soojenemine Toiduahel Puukoor>Kapibaara>Alligaator>Inimene Kasutatud materjal http://en.wikipedia.org/wiki/Amazon_Rainforest http://en.wikipedia.org/wiki/Agalychnis_c allidryas http://images.google.com Tänan tähelepanu eest!
3. Kõrbeliilia Sirgub pärast vihma maaalusest sibulast. 4. Okotiljo Piisava veega ilmuvad punased õied, kuivaperioodil langetab lehed. 5. Kivitaim Hea maskeering, taime osad on mulla sees , pärast vihma puhkevad õide, Looma nimi Kohastumise kirjeldus 1. Labidjalgkonnad Kuivaperioodil elavad maa sees, vihmaga tulevad kudema ,kullesed arenevad kiiresti, 2. Hiidsametlestad Punane kaitsevärvus, vihamaga tulevad välja. 3. Skorpionid Peidavad kuumuse eest, astel saagi tapmiseks, Saavad vedeliku saagist, 4. Kärssmadu Toitub roomajatest ja munadest, mängib surnut, 5. Surikaadid Elavad kolooniatena, lapsehoidjad, üks peab valvet puu otsas, Kokkuvõte: · Kõrbetaimedele on iselooomulik:
cm pikkusena. Kudemiseks vajalik suviselt soe vesi. Marja valvab isakala. Isakala liigutab uimedega vett, et tagada soodsad arengutingimused ja peletab eemale marjaõgijaid. Toitumine Röövtoiduline unimudil on suhteliselt vähenõudlik. Pärast koorumist toitub vee pindmistes kihtides zooplanktonitest. Edaspidi toitub veekogu põhjas kaladest ja põhjaloomadest.(vesilikud, konnad ja kullesed jms.) Esineb ka kannibalismi. Kasutatud materjalid Tiit Hunt ,, Eesti kalad“ Henn Ojaveer, Liina Eek, Jonne Kotta ,,Vee võõrliikide käsiraamat“ Tänan tähelepanu eest!
Harilik kärnkonn elab valdavalt maismaal, siirdudes vette vaid lühikeseks, 6...8 päeva kestvaks kudemisperioodiks. Kärnkonnad koevad aprilli lõpus või mai esimesel poolel, valides omale veekogus sügama (25...40 cm), kõrkjate vahel asuva paiga ning kasutades aastast aastasse samu veekogusid. Jõudnud kudemispaika, krooksub isasloom seal käuksuva häälega, meelitades niimoodi emaseid. Hariliku kärnkonna kudu on kuni 5 m pikkune nöör, milles on 1000...7000 marjatera. Koorunud kullesed on 1...1,3 cm pikad ning moone toimub 2...3 kuu pärast, selleks ajaks on kullesed kasvanud umbes 2 cm pikkuseks. Talve veedavad kärnkonnad maismaal, olles septembri lõpust aprilli alguseni pinnasesse kaevunud. Toidujahile siirduvad kärnkonnad videvikus ja öösiti, kui õhk on niiskem. Nagu teised konnad, tarvitavad nad toiduks valdavalt selgroogseid - enamasti putukaid (mardikaid ja kahetiivalisi) ning limuseid. Harilik kärnkonn saab suguküpseks 3..
tumedad paksendid pulmatüükad. Levik ja eluiga Levinud Kesk ja Ida-Euroopas (levik jääb Põhja ja Loode Prantsusmaalt idapoole, lõunas levinud ka Põhja-Itaalias, Põhjas puudub praktiliselt Skandinaavias). Eestis levinud peamiselt Lõuna ja Ida-Eestis, aga ka Noarootsis. Puudub Lääne-Eestis ja enamikul saartel. Vangistuses eluiga kuni 14 aastat, looduses lühem. Toitumine ja vaenlased Täiskasvanud söövad peamiselt maismaa selgrootuid, vahel sekka ka veest liuskureid ja ujureid. Kullesed toituvad peamiselt vetikatest. Noorloomad toituvad peamiselt kärbestest ja kärbsetõukudest. Kullestele on ohuks mõned kalad. Täiskasvanuid söövad haigrud, toonekured, kärplased. Pilte tiigikonnast Tänan kuulamast !
Kahepaiksed on esimesed maismaa selgroogsed, nende sigimine on siiani suuresti seotud veega. Kalad ja kahepaiksed jätavad tavaliselt oma munad ja neist koorunud vastsed saatuse hoolde. Kaladest eristab neid peamiselt jäsemete olemasolu ja kopsuhingamine . Kalade keha katavad soomused ja lima. Kalad ujuvad uimede ja saba abil ning hingavad lõpustega. Kahepaiksed aga elavad nii vees kui maal. Nad koevad munad vette ning seejärel nende munadest arenevad kullesed. Nagu see nimigi ütleb teile, on ogalik ogaline kala. Soomuste asemel katavad keha kilprüüna asetsevad luuplaadikesed. Värvuselt on ogalik üldiselt hallikas-hõbedane. Ogalik võib elada nii mere- kui ka magevees. Ogalikud on segatoidulised, kes söövad igasuguseid selgrootuid, aga ka veetaimi, kalamarja ja kalamaime. Looduses langeb ogalik ohvriks paljudele röövkaladele. Roomajad on esimesed tõelised maismaaselgroogsed. Suurem osa roomajatest ei tegele järglaste kasvatamisega
pinnasesse - hiire- ja mutiurgudesse või mahajäetud keldritesse. Talvine uni kestab kuni 7 kuud. Mai alguses siirdub ta kudema madalatesse läbivooluta veekogudesse (väikestesse tiikidesse või järvekestesse), kust kevadöödel võib kuulda isasloomade krooksumist, mis meenutab kana loksumist või vee mulksumist. Emasloom koeb kokku 1000...2500 muna, mille läbimõõt on 1,5...2 mm. Koetud kudu on jäme vorstitaoline nöör, mis mässitakse ümber veetaimede ja oksakeste. Munadest koorunud kullesed elavad esialgu põhjamudas, hiljem vees. Kulleste areng on pikk, vees veedavad nad 3...4 kuud. Augustikuuks saavutavad kullesed hiiglaslikud mõõtmed - kuni 17 cm - seega ületavad vastsed pikkuselt oma vanemaid üle kahe korra. Mida kõrgem on veetemperatuur, seda kiiremini kullesed arenevad ning seetõttu on eelistatud arengukeskkonnaks madalad, kiiremini soojenevad veekogud. Moonde läbinud kullesed - noored mudakonnad - kaevuvad pinnasesse otse veekogu kaldal ning jäävad sinna
iseärasused ~1,6 cm pikkune Pruunikas keha, punased silmad Iminokk Õhumull vee all ujumiseks Ujub selili ("paadimees") Sülg mürgine elupaik Levinud Euroopas, PõhjaAmeerikas, PõhjaAafrikas, Siberis, Indias Tiigid, järved, kraavid, kanalid Valmikud lendavad tiikide vahel Ujuvad veepinnal Kõnnivad maapinnal Tegutseb aastaringselt Millest toitub Kõik, mis on lähedal ja piisavalt väike Vastsed Teised veeputukad Õhuputukad, kes on vette kukkunud Kalamaimud Kullesed Kuidas toitub Vee pindmine kiht kleepuv Selgsõudur ujub pindmise kihi all Haarab saagist kinni Mürgitab, halvab Imeb tühjaks Paljunemine ja areng Paaritumine vahemikus detsembrist maini Munemine vahemikus veebruarist maini Munad piklikud ja ovaalsed, munetakse veetaimede peale Vastne sarnaneb valmikuga Paljunemine ja areng Vahetab 5 korda kesta Valmikuks saadakse suvel, elab järgmise kevadeni Sureb pärast paaritumist Kasutatud allikad Backswimmer (s.a.)
● Kehaväline viljastumine ● Koevad vette ● Moondega areng ● Hästi arenenud haistmismeel, kuulmine ja küljejoon ● Jaotatakse luukaladeks, kõhr kaladeks ja sõõrsuudeks Kahepaiksed ● Kohastunud niiskete elupaikadega ● Õrn niiske nahk ● Vees saavad hingata naha abil ● Kullesed hingavad lõpustega ● Täiskasvanud hingavad maismaal kopsudega ● Kolmeosaline süda, suur ja väike vereringe, kehas voolab segaveri ● Kõigusoojased ● Kehaväline viljastumine ● Koevad vette, vastsed arenevad vees ● Moondega areng ● Hea nägemine, valikuline kuulmine
tükkide järele ta enam ei haara. PALJNEMINE Kevadel, kui kärnkonnad talveunest ärkavad, võtavad nad ette massilise rände paljumispaikade poole. Nad kogunevad alati kindlaks kujunenud tiikide juurde. Kärnkonnad kasutavad kudemiseks alati ühte ja sama veekogu, eelistades 2540 cm sügavusi ja kõrkjate vahel asuvaid paiku. Kui isased jõuavad kudemispaika meelitavad nad krooksudes emaseid ligi.Kõrnkonnad munevad korraga palju mune. Koorunud kullesed on 1,3 cm pikad. Tasapisi tekivad pisikestele kullestele ka koivad, ning saba kaob. Täiskasvanuks saavad kärnkonnad harilikult kolme kuni seitsme aastasena. TÄNAN KUULAMAST!
Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Õppematerjal 8. klassile LABIDJALGKONNAD elavad USA edelaosa kõrbetes ja veedavad enamiku oma elust maa sees.Vihmade alates ronivad nad välja ning suunduvad ajutistesse lompidesse paarilisi otsima ja kudema.Munadest koorunud kullesed arenevad väikesteks konnadeks vähem kui 10 päevaga.Enamasti toituvad kullesed taimedest ja surnud loomakestest,vahel aga muutuvad mõned neist lihasööjateks, kes võivad rünnata isegi väiksemaid suguvendi.Kiskjad kullesed arenevad teistest kiiremini. HIIDSAMETLESTAD on keskmise viinamarja mõõtu, 1,6 cm läbimõõduga.Nad ronivad maapinnale pärast vihma, et jahtida termiite ,kes siis massiliselt liikvel on.Erepunane värvus
Ilves- detsember- jaanuari hunt november- veebruar karu august- oktoober metssiga aastaringi Roomajad 1. KILPKONNALISED kilpkonn 2. KÄRSSPEALISED 3. SOOMUSELISED arusisalik, kivisisalik, rästik, nastik, vaskuss 4. KROKODILLILISED Kõik eesti roomajad on looduskaitse all. Nastikut ja rästikut saab eritada. Nastik on pealt tume, kõht valge, pea peal on kaks kollane täppi. Peab jahti päeval. Pole mürkmadu, neelab söögi elusalt. Sööb: konnad, kullesed, kalad, hiired. Rästikul on seljal sik-sak triip. Mürkmadu. Jahti peab öösel. Sööb: hiired, konnad, sisalikud, linnupojad. Kivisisalik ja arusisalik. Kivisisalik on arusisalikust suurem. Kivisisalik on pruunikas ning küljel on heledad laigud. Arusisalik jätab oma saba maha, kasvab uus. Elab niisketel aladel. Kivisisalik elab kuivematel aladel. Vaskuss on jalutu sisalik, ta pole ohtlik. Kaitseks heidab saba ära. Jacobi elund madudel on haistmiselund, mis asub mao suulaes.
Sellest toituvad ka püsivates veekogudes olevad mitmed selgrootud. Kolmandaks teguriks on konkurents. Kõre on suhteliselt kitsalt kohastunud liik, kes erinevates arengustaadiumites (eriti kullesestaadiumis) on väga tundlik konkurentsi suhtes teiste kahepaiksetega. Elu- ja kudemispaikade võsastumisel ning roostumisel tekivad soodsad tingimused teiste kahepaiksete (nt. harilik kärnkonn, rohukonn) elutegevuseks, kelle kudemisperioodid algavad varem ning nende kullesed on ohuks kõre kudule ja noortele kullestele. Teiste kahepaiksete olemasolu võib põhjustada ka liigset konkurentsi toidu pärast. Kõige teravam toidukonkurents on hariliku kärnkonna ja kõre kulleste vahel. Neljandaks oluliseks ohuks on Inbriidingu depressioon e lähisuguluses olevate isendite omavaheline ristumine.Kuna Eestis on kõikide kõre asurkondade isendite arv kõvasti alla 500, siis toimub massiline lähisugulaste sigimispaaride moodustumine, mille tõttu hakkavad
need liigid elavad Uus-Meremaal. Neid iseloomustab üks lisa selgaroolüli ( kokku on neil 9, tavaliselt on konnadel 8) ja lisa musklid, mis lubavad neil oma saba liputada.Need näitavad nende konnade sugulust dinosaurustega (olemas olev amphicoelous vertebrae ja presachral vertebrae). (http://www.nzfrogs.org/NZ+Frogs.html 05.10.2009) Nad on väga väikesed konnad, enamasti kuni 5 cm pikad, ja nad munevad oma munad märjale pinnasele, enamasti kivide või taimede alla. Pärast koorumist kullesed kinnituvad isase seljale ega vaja voolavat vett. Eluiga on kuni 30 aastat. Sellesse sugukonda kuuluvad perekonna Leiopelma konnad, kellest 4 liiki on elus ja 3 on välja surnud viimase tuhande aasta jooksul. Palju Juura ajastust pärist fossiile, mis kuuluvad samasse sugukonda, on leitud Argentiinast. Need konnad on väga vähe muutunud viimase 70 miljoni aastaga.(http://en.wikipedia.org/wiki/Leiopelmatidae, 04.10.2009)
veekogusid, kuhu on asustatud kalu. Vesilikke saab eristada ka vastete järgi. Harivesiliku vastse saba tipus on iseloomulik niitjas jätke, sabauimel on mustad täpid. Tähnikvesiliku vastse saba on ühtlaselt hallikas. Kärnkonnad: Kärnkonnadele on iseloomulik sarvestunud nahk, kus on palju mürginäärmeid. Pea piirkonnas asuvad suured parotiidnäärmed. Peamiselt öösel tegutsevad loomad. Isased häälitsevad sigimise ajal, et emaseid meelitada. Kudu on nöörikujuline, kullesed tumedat värvi, lapiku kehakujuga. Talvituvad maismaal. Eestis leidub kolm liiki kärnkonnasid. Harilik kärnkonn on levinud üle kogu Eesti. Kõre ehk juttselg-kärnkonn on levinud Lääne-Eestis ja rohekärnkonn Lõuna-ja Kagu-Eestis. Video – isane harilik kärnkonn viljastab mune: http://www.arkive.org/common-toad/bufo-bufo/video-09b.html Mudakonn: Mudakonn on Euroopa üks kõige ürgsemaid kahepaikseid. Meenutab känkonnasid, kuid liigub kiiremini hüpates
asjaoludest Olelusvõitluse põhjuseks on organismide paljunemine. Too näiteid paljunemise intensiivsusest a. taimedel : võilillel on palju seemneid, seda just sellepärast, et ainult vähestest seemnetest läheb kasvama uus taim, paljud seemned hävivad lihtsalt. b. loomadel: Konna kudu koosneb paljudest munadest, kuna paljudest ei arene kulleseid ja paljudest kullestest ei saa ka konnad. Kudu ja kullesed võivad keskkonnas hävida ja toiduks sattuda, seetõttu peabki olema neid palju. Konnasid areneb neist suhteliselt vähe Olelusvõitluse vormid: a. liigisisene näit: võideldakse tihti just toidu ja elukohtade pärast(hundikari- tugevamad saavad kõhu täis nõrgemad tõrjutakse karjast välja) b. erinevate liikide vaheline näit: Talvel näeme erinevat liiki linde, kes paigaldatud toidumajades söögi pärast võitlevad, tihti jäävad just suuremad peale.
veekogusid), rajada konnade jaoks maanteedele sildu või tunneleid. 28. Mis on alammõõt? Mõõdetakse kala nina otsast saba uime alguseni. Kalad kes on alamõõdust väiksemad (alamõõdulised) ei tohi püüda. 29. Milleks on vaja püüginorme ja mida nende kehtestamisel arvestatakse? Vaja selleks, et ei püüta/hävitata liiga palju kalu, arvestatakse sigimis perjoode. 30. Kuidas reostus kalu ja kahepaikseid mõjutab? Reostus jõuab veekoguni, kus elab ka ja onna kullesed, nad ujuvad selle sees ja hingavad seda. 31. Kes on võõrliik? Näited! Väljast sisse toodud liik. 32. Kuidas jaotatakse kahepaikseid? Sabakonad ; Päriskonnad. 33. Kuidas jaotatakse konni? Näited! Konnad(Tiigi konn); Kõrnkonnad(Hr. Kärnkonn) 34. Nimeta Eesti kahepaikseid! Harivesilik, Tähnikvesilik; Hr. Kärn-, Tiigi-, Kõrekärn-, Raba-, Vee- Järve- Rohu- MudaKONN 35. Millised kahepaiksete kehaehituse iseärasused võimaldavad neil elada vees ja
aktiivselt vees liikudes vajavad nad rohkem hapnikku ning seega peavad vahel veepinnal hingamas käima. · Kõik konnakullused hingavad lõpustega. Keskkonnaameti pilt Mudakonn on üks haruldasemaid kahepaikseid Eestis. Teda leidub veel vaid Ida-Eestis, suurim asurkond asub Piirissaarel. Mudakonnal on eriliselt suured kullesed. 4. Kuidas veeimetajad hingavad? · Kõik imetajad hingavad kopsudega. · Veest kopsudega hapnikku kätte ei saa (seda on seal lihtsalt palju vähem). · Veeimetajad peavad aeg-ajalt veepeal hingamas käima. · Neil talletub hapnik paremini ning seega peavad nad veeall kauem vastu kui meie. Hallhüljes 5. Kuidas kalad vees liiguvad? · Kaladel on mitmesuguseid kohastumusi vees kiirelt liikumiseks: 1.VOOLUJOONELINE KEHA väike veetakistus 2
võimendada konna krooksumist. Kõrekontsertide tipphetked on mais, kui isasloomad võimsa lauluga emasloomi meelitavad. Nad koevad madalates, ajutistes veekogudes või merelahtedes, kus on vähe taimestikku. Emasloom koeb 1,5…1,8 m pikkuse kudunööri, milles on 3000…4000 muna. Kudunöör asetatakse veekogu põhjale. 3…7 päeva pärast kooruvad 7…8,5 mm pikkused vastsed, kelle areng noore konnani kestab 45…55 päeva. Vahetult enne moonet on kullesed 2,5…2,8 cm pikkused ning erinevalt teistest meie kärnkonnadest võib nende areng toimuda ka riimvees. Kõred saavad suguküpseks 3…4 aasta vanuselt. Kõre kuulub looduskaitse alla ning tegemist on haruldase ja kaitset vajava liigiga, kelle arvukus on viimastel aastatel järjest langenud. Selle põhjuseks on rannikualade saastamine kemikaalidega, mille tagajärjel kasvavad kinni konnadele sobivad kudemispaigad. Samuti häirib kärnkonni igasugune inimtegevus nende elupaikades
Enamus, kes talveunne jäävad on kõigusoojased. Ptk. 23 Lahksugulisus- loomal on kaks sugupoolt. Mittesuguliset paljuneb vihmauss. Viljastamine jaguneb kaheks: kehasisene ja kehaväline. Viljastumine- sugurakkude ühinemine. Ptk. 24 Loode on elusolendi arengujärk sündimiseni. Läbi platsenta saavad imetajad toitu kõhus. Looma suurusest sõltub tiinuse aeg. Ptk. 25 Areng jaguneb moondega ja otseseks arenguks. Munast koorunud järglane on vastne. Kullesed on need, kes arenevad konna viljastatud munarakust. See areneb veel täismoondeks ja vaegmoondeks. Moondega arenevad selgrootud, kalad, kahepaiksed. Vaegmoonde juhul puudub nukustaadium. Muna- vasne- nukk- valmik. Roomajad, linnud ja imetajad on otsese arenguga. Imetajatel on noorjärk- sigimisvõimeline järk- vananemisperiood. Ptk. 26 Linnud ja imetajad on enamasti pesahoidjad ja nad hoolitsevad kas lühemat või pikemat aega oma järglaste eest
Harilik kärnkonn elab valdavalt maismaal, siirdudes vette vaid lühikeseks, 6...8 päeva kestvaks kudemisperioodiks. Kärnkonnad koevad aprilli lõpus või mai esimesel poolel, valides omale veekogus sügama (25...40 cm), kõrkjate vahel asuva paiga ning kasutades aastast aastasse samu veekogusid. Jõudnud kudemispaika, krooksub isasloom seal käuksuva häälega, meelitades niimoodi emaseid. Hariliku kärnkonna kudu on kuni 5 m pikkune nöör, milles on 1000...7000 marjatera. Koorunud kullesed on 1...1,3 cm pikad ning moone toimub 2...3 kuu pärast, selleks ajaks on kullesed kasvanud umbes 2 cm pikkuseks. Talve veedavad kärnkonnad maismaal, olles septembri lõpust aprilli alguseni pinnasesse kaevunud. Toidujahile siirduvad kärnkonnad videvikus ja öösiti, kui õhk on niiskem. Nagu teised konnad, tarvitavad nad toiduks valdavalt selgroogseid - enamasti putukaid (mardikaid ja kahetiivalisi) ning limuseid. Harilik kärnkonn saab suguküpseks 3...4 aasta
lepatriinud ja sipelgad süüa ja näiteks kui rähnil pole mida süüa võib ta välja surra. 9 6. Hallhaiguri populatsiooni iseloomustus Maailmas on ta suhteliselt laialt levinud ja Eestiski kohtab teda harvem vaid põhjaosas. Meil on kokku loetud umbes tuhat pesitsevat haigrupaari. Hallhaigur on põhiliselt kalatoiduline. Tema igapäevases menüüs võivad olla peale kalade veel putukad, vähid, konnad, kullesed, sisalikud, maod, närilised jms. Üsna tavaline paiguti esinev lind. Esimesed teated XIX sajandi lõpust. Praegu ~1300 paari, suurim on Häädemeeste/Võiste koloonia, kus 1993. aastal loendati 268 paari. Hallhaigur on rändlind. Talvitab Edela- ja Lääne-Aafrikas, viimasel ajal ka Lääne-Euroopas. Eestisse saabub varakult, siis kui veekogud on veel jääs: märtsi lõpul ja aprilli algul. Äralend toimub peamiselt septembris, osa linde (10...50) jääb Eestisse. Rändel lendavad üksikult.
Rabakonnad on liikvel nii päeval kui öösel, kuid kõige aktiivsemad on nad siiski õhtuti. Peatoiduse moodustavad mardikad, vähemal määral ka ämblikud, rohutirtsud, lutikad ning röövikud. Rabakonn veedab peaaegu kogu oma aja maismaal, siirdudes vette vaid kudemiseks. Rabakonnad talvituvad üksikult maismaal. Sobivateks kohtadeks on lehtedega täidetud augud, näriliste rajatud urud, haohunnikute alused jne. Talvituspaikadesse siirduvad nad juba septembris. Rabakonna kudu ja kullesed on väga tundlikud saastele ja hukkuvad isegi minimaalse reostusega veekogudes (4). Joonis 1. Rabakonna levila (3) Rohukonn- Rohukonna leidub kogu Euroopas, kaasa arvatud Eestis. Eestis on ta mandril arvukas, saartel vähearvukas. Mägedes elab ta kuni 3 km kõrgusel. Rohukonn on tüüpiline metsakonn. Ta suudab elada ka metsastepis, aga steppi ulatub tema levila üksnes lammide kaudu. Ta veedab kuival kogu suve ja võib veekogudest kaugele liikuda, aga elab siiski
Näiteks kärnkonna kopsud on palju paremini arenenud kui roheliste konnade omad. Kohastumused eluks vees: nahahingamine, ujunahad tagajäsemetel. Kohastumused eluks maismaal: jäsemed, tugev luustik, kopsuhingamine, silmalaud. 6. Peamised muutused, mis on kaasnenud täielikult maismaalise eluviisiga. 7. Elupaiganõudlus eri liikidel, mis peab olema? KÄRNKONNAD Harilik kärnkonn maismaa, võimeline sigima kaladega veekogus, kuna kullesed on kergelt mürgised. Septembri lõpp-aprill pinnasesse kaevunud. Kõre e juttselg-kärnkonn olulised elupaigatingimused: päikesele avatus, madal või vähene taimestik; madalad, kiiresti soojenevad ajutised veekogud; liivane pinnas v sobivate varjepaikade olemasolu (elupaigad liivakarjäärides, rannikuluidetel, hooldamata rannaniidud, mahajäetud kalakasvatustiigid, kultuurrohumaad). Kõre vajab avaraid päikesepaistelisi alasid
Nõnda on urus niiskem õhk, kui väljas ja aurumine keha pinnalt ning ninast ja suust on väiksem. Labidjalgkonn Konnadele on sobilik elupaik oaas. Sealt leiab vett, kuhu kudeda ning toitu ja varju päikese eest. Päeval eelistavad konnad siiski päikese eest kivide alla varju pugeda. USA kõrbetes elavad labidjalgkonnad veedavad enamiku oma elust maa sees. Välja ronivad nad vihma ajaks ning otsivad ajutisi lompe, kus leida paarilised ja kudeda. Kullesed arenevad konnadeks vähem, kui 10 päevaga. Nende põhitoiduks on taimed ja surnud loomakesed, kuid osad kullesed võivad muutuda lihasööjateks. Nemad arenevad teistest kiiremini ja võivad rünnata ka endast väiksemaid kulleseid. Prussakaherilane Koos kaevurherilaste ja liivaherilastega kuulub ta erakherilaste hulka, kes armastavad elada üksinda. Tema keha on läikivroheline. Pea küljes on tundlapaar ja lendamiseks kaks tiivapaari. Lüliliste
Nõnda on urus niiskem õhk, kui väljas ja aurumine keha pinnalt ning ninast ja suust on väiksem. Labidjalgkonn Konnadele on sobilik elupaik oaas. Sealt leiab vett, kuhu kudeda ning toitu ja varju päikese eest. Päeval eelistavad konnad siiski päikese eest kivide alla varju pugeda. USA kõrbetes elavad labidjalgkonnad veedavad enamiku oma elust maa sees. Välja ronivad nad vihma ajaks ning otsivad ajutisi lompe, kus leida paarilised ja kudeda. Kullesed arenevad konnadeks vähem, kui 10 päevaga. Nende põhitoiduks on taimed ja surnud loomakesed, kuid osad kullesed võivad muutuda lihasööjateks. Nemad arenevad teistest kiiremini ja võivad rünnata ka endast väiksemaid kulleseid. Prussakaherilane Koos kaevurherilaste ja liivaherilastega kuulub ta erakherilaste hulka, kes armastavad elada üksinda. Tema keha on läikivroheline. Pea küljes on tundlapaar ja lendamiseks kaks tiivapaari
valmik Otsene: Vastsündinu sarnaneb oma vanematega Mõõtmetelt väiksem Omab kõiki liigile omaseid tunnuseid Imetajad, linnud, roomajad Moondega: Erineb kujult vanematest Vastse staadiumis aktiivse toitumise periood Moondega areng soodustab levikut: vastsed elavad vabalt (hüdra) või on parasiidid(järvekarp) Bioloogiline tähtsus 1. Väheneb konkurents biotoobi suhtes (nt kullesed ja konnad); 2. Väheneb konkurents toiduobjekti suhtes (liblikaröövik toitub haljasmassist, valmik nektarist); 3. Moondega areng kindlustab organismide parema leviku (kinnitunud või väheliikuvate organismide puhul nt polüüpide vastsed ja karpide vastsed); 4. Kindlustab ka teatud juhtudel ebasoodsate tingimuste üleelamise. Nukustaadium paljudel putukatel on ka talvitumiseks; 5. Toimub sageli ka suguta ja sugulise põlvkonna vaheldumine. See on metagenees ja
Kärnkonnad koevad aprilli lõpus või mai esimesel poolel, valides omale veekogus sügama (25...40 cm), kõrkjate vahel asuva paiga ning kasutades aastast aastasse samu veekogusid. Jõudnud kudemispaika, krooksub isasloom seal käuksuva 23 häälega, meelitades niimoodi emaseid. Hariliku kärnkonna kudu on kuni 5 m pikkune nöör, milles on 1000...7000 marjatera. Koorunud kullesed on 1...1,3 cm pikad ning moone toimub 2...3 kuu pärast, selleks ajaks on kullesed kasvanud umbes 2 cm pikkuseks. Talve veedavad kärnkonnad maismaal, olles septembri lõpust aprilli alguseni pinnasesse kaevunud. Toidujahile siirduvad kärnkonnad videvikus ja öösiti, kui õhk on niiskem. Nagu teised konnad, tarvitavad nad toiduks valdavalt selgroogseid - enamasti putukaid (mardikaid ja kahetiivalisi) ning limuseid. Harilik kärnkonn saab suguküpseks 3...4
Taasasustamist prooviti ka Saaremaal, kuid see ei õnnestunud, sest suurel saarel on rohkem rebaseid ning vee kvaliteet halvem. Tugiasustamine - See on olemasoleva asurkonna täiendamine uute isenditega, et selle arvukust ja genofondi suurendada. (Genofond ehk geenifond on populatsiooni kõik geenid ja alleelid.) - Üks tugiasustamise erijuhtum on nn teotav üleskasvatamine - loomi või ka taimi kasvatatakse tehistingimustes vaid nende kõige tundlikumas arnegujärgus (nt munad, kudu, kullesed, noorjärgud) ning lastakse seejärel loodusesse. - Näiteks: Suurbritannias on tugiasustamise kaudu edukalt parandatud kivisisaliku asurkondade seisundit. Teise näitena saab tuua Taani, kus on tugiasustamise kaudu suurendatud rohe-kärnkonna ja punakõht-ungi asurkondade elujõulisust. Eestis on vähendatud tugiasustamise kaudu kõre (konnaliik) populatsioonides noorloomade suremust. Ümberasustamine - Ümberasustamine on isendite looduses ühest elupaigast teise üleviimine ehk
tõttu - Rannikumere eutrofeerumine - Taasmetsastamine - Elupaigakompleksi hävimine - Kudemisveekogude kuivamisest tulenev kulleste suremus - Merevee mõju kudemisveekogudele - Intensiivne põllumajandus (Kõre kaitsekoraalduskava, 2004 d). 6. Toitumine Kõre koonerdab toiduga väga palju. Suur söödik kõre ei ole. Toitub putukatest (eelkõige sipelgad) ja tigudest. Sigimisperioodil ei toitu kõred üldse. Kullesed on taimtoidulised, toitudes peamiselt kivide ja taimede külge kinnitunud vetikatest (Kõre ehk juttselg- kärnkonn, 2002 c). Toiduotsingule siirduvad kõred kohe peale pimeduse saabumist. Eestis on kõresid toitumas nähtud niitudel, põldudel, aedades ja mereäärsetel liivastel ja taimestikuvaesetel aladel. Kõre pole saakloomade suhtes eriti valiv. Üritatakse püüda kõiki neid saakloomi, kellest jõud üle 10 käib
Selles eas jogurtitopsid ja muud hakkavad lapsed rõõmu tundma võistlusmängudest, lihtsamatest majapidamisjäägid, seltskonnamängudest ning tunnevad huvi mängureeglite õppimise taimed ja lillesibulad, vastu. lindude söögimaja, 3,5. 4. Uurimismäng: Meeldivad endiselt õuemängud ning tekib huvi kullesed. eluaasta looduse vastu. Laps hakkab tahtma ennast proovile panna (hüpata nii Kujutlusmängu jaoks kõrgele kui võimalik, jalgrattaga püsti seistes sõitmine). oleks hea omada Loominguliste tegevuste juures kasutatavaid materjale kasutab ta
kasvama ja arenema. elundkondade alitus täiustub, reflektoorne tegevus areneb. 2. Generatiivne arengustaadium organismid on võimelised suguliselt sigima. suguküpsuse kutsuvad esile hormoonid, välised keskkonnast tulevad signaalid. surm saabub selle staadiumis 3. Vananemine 4. Surm Moone ehk metamorfoos on paljude loomade arengus järsk kehaehiuse muutus, muutub ka elupaik, toitumine ja käitumine. - putukad, vähid, limused, ainuõõssedd, okasnahksed, kalad ja kahepaiksed Kullesed hingavad lõpustega ja kasutavad orienteermiseks küljejooneelundit. Alguses on pikk lai saba ning jäsemeid ei ole. Programeeritud rakusurma ehk apoptoosi käigus kaovad kullesele iseloomulikud organid. Kujunevad lõuad, keel, jäsemed ja silmad suurenevad, muutused närvisüsteemis. Kaladel areneb munast vastne, kes esialgu toitub kõhupoolel asuva rebukoti varudest. Vastsest areneb maim, täiskasvanud kala sarnane. Vastsed elavad vee pindmistes, täiskasvanud sügavates kihtides.
· värvuselt pruun või hallikas, Rana arvalis Nilsson tumedate laikude või täppidega - · kehapikkus on 5...7 cm muudab ta rohu, kõdunevate · Eestis on levinud kõikjal lehtede ja okaste vahel raskesti märgatavaks · elutseb kuivemates elupaikades kui rohukonn · kudu ja kullesed on tundlikud · teda leidub eeskätt lehtmetsades, saastatusele ja hukkuvad juba jõgede-äärsetel lamminiitudel, mistahes reostusega veekogudes rannaniitudel, soode servaaladel. · veedab maismaal suurema osa oma elust, talvituvad maismaal - lehtedega täidetud aukudes, näriliste urgudes, haohunnikute all jne · talvituvad üksikult · võivad tegutseda nii päeval kui öösel, kuid on aktiivsemad õhtuti · päevaks varjuvad ka niiskematesse
Vahelmisest lootelehest (mesodermist) arenevad skelett, lihassüsteem, neerud, veresooned ja süda. Väline looteleht (ektoderm) formeerib naha, juuksed, silmaläätsed, hambavaaba ja närvisüsteemi. Hiljem suunduvad rakud kõikidest lootelehtedest "kohtadele" laiali. Moodustub embrüo pea -- õrn kui pisar. Kui meenutada pilte bioloogia õpikutest, siis selles staadiumis on kõikide imetajate embrüod üksteisele sarnased -- otsekui haprad ja kaitsetud kullesed. Niisiis on loode täielikult pesastunud. Selja taha on jäänud vastutusrikas implantatsiooni periood, see tähendab, et embrüo on edukalt läbinud oma arengu esimese kriitilise arenguetapi. Embrüol tekib vereringe. Nelja nädala jooksul on embrüo eostumise hetkest alates suurenenud umbkaudu 10 000 korda. Hakkab moodustuma nägu, tumedad rõngad tähistamaks silmade asukohta, tõuseb esile alumine lõualuu ning kael. Toimub alusepanek kõikidele põhilistele organitele. Teine kuu 5
kasutamin, tõhusama põllumajandustehnika kasutamine Liikluskoormuse suurenemine kahepaiksete hukkumine rände ajal Kõre - rannikualade saastamine kemikaalidega, mille tagajärjel kasvavad kinni konnadele sobivad kudemispaigad. Samuti häirib kärnkonni igasugune inimtegevus nende elupaikades. Mudakonna arvukuse langust põhjustab sobivate kudemispaikade vähesus - tänapäeval on väikeste tiikide tihedus maastikul langenud, hukutavalt mõjuvad ka lumeta karmid talved. Rabakonna kudu ja kullesed on tundlikud saastatusele ja hukkuvad juba mistahes reostusega veekogudes. Rohe-kärnkonn on Eestis haruldane, ta on tundlik saastatusele ning tema elupaigad, eriti kudemisveekogud, on üha intensiivsema inimtegevuse tõttu hävimisohus. Rohukonna arvukuse langust põhjustab sobivate kudemispaikade vähesus, samuti hukkub rännete käigus suur hulk loomi maanteedel. 25. Kes on kahepaiksete peamisteks vaenlasteks?
[13, 17] La Niña’l on tavaliselt positiivne mõju lääne Lõuna-Ameerika kalatööstuele. Upwelling toob külma, toitaineterikka vee ookeani pinnale. Toitained sisaldavad planktoni, millest toituvad kalad ja koorikloomad. Kõrgema taseme kiskjad, sealhulgas ka väärtuslik kalaliik nagu mereahven, omakorda kütivad koorikloomi.[16] 13 3.2. Loomade liikumine Upwelling mõjutab loomade ja nende liikide levimise liikumist. Pisikesed kullesed – paljude kalade ja selgrootute arenevad vormid. Sõltuvalt liigist saavad nad triivida hoovusteega nädalaid ja isegi kuid. Upwelling võib ranniku lähedal elavate täiskasvanud mereolendite kulleseid viia nende loomulikust elukeskkonnast kaugele avamerre, ohustades sellega nende ellujäämist. Seega ühest küljest upwelling varustab loomi vajalikke toitainedega, kuid samal ajal upwelling on suureks ohuks mereloomade populatsioonidele, kuna see hävitab nende kulleseid. [5, 17] 3.3
ja limuseid, aga ka putukaid. Hingavad kahepaiksed nii kopsudega kui ka naha kaudu, just seetõttu peabki nende nahk olema niiske. Jagunevad kahepaiksed: SABAKONNALISED (salamandrid, vesilikud) ja PÄRISKONNALISED (konnad, muda-, kärn- ja lehekonnad) KONNAD Konnade nahal pole soomuseid, sulgi ega karvu. Nende nahk on paljas ja limane. Konnad ja vesilikud koevad vette. Kudus on väikesed tumedad munad, millest arenevad kullesed. Kullesed omakorda meenutavad kalu, neil on ujumiseks saba ja hingamiseks lõpused. Soomuseid kullestek ei ole, nende nahk on paljas ja limane. 4. Kl roomajad, nende ühised välistunnused. Sisaliku välisehitus. Roomajad - nad on enamuses maismaaloomad, jaotuvad seltsidesse: • kilpkonnalised • kärsspealised • krokodillilised • soomuselised. Eesti roomajad kuuluvad kõik seltsi soomuselised (sisalikulised, maolised)
rakkudest, organisteks võivad olla sibulad, mugulad, risoomid – paljud taimed • Paljunemine spooridega ehk eostega – spoorist kasvab uus organism – seened, sõnajalad II. eelised ja puudused sugulise paljunemise ees • Kiire, kõik on omavahel sarnased – kerge hävida c) Moone I. Selgroogsetel (konnad, kalad). Kuidas erinevaid arengujärke eri loomarühmades nimetatakse? • Konnad – kullesed- • Kalad – vastne-maim II. Selgrootutel. Kuidas erinevaid arengujärke eri loomarühmades nimetatakse? • Muna – vastne – nukk – valmik (täismoone, liblikas) • Muna – vastne – valmik (vaegmoone, rohutirts) 16. Raku jagunemine a) Millest koosneb rakutsükkel? Mis neis etappides toimub? • Interfaas – raku jagunemine, DNA replikatsioon, ettevalmistused mitoosiks • Raku jagunemine: • Mitoos = karüokinees + tsütokinees
Erinevus Väga erinev suguküpse isendi vahel. kehamõõtudes, proportsioonides Vastse olemasolu Ei ole On Talitluslikud erinevused On, seotud organismide Kvalitatiivsed füsioloogilised vanusega. Nt. sugunäärmed erinevused, teist tüüpi veel ei talitle. ainevahetusrajad. Kullesed taimtoidulised, konnad kiskjad. Ökoloogilised erinevused Ei ole On, olulised erinevused elupaigas, toidus jne. Keelikloomade areng (koljused) 1) Moondega: a. Kahepaiksed, vastseks kulles. b. Kalad, vastseks maim. c
annaabi.ee 
