Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"fosfaat" - 276 õppematerjali

fosfaat – On koheselt taimejuurtele omastatavad läbi H+-HPOn (2-) sümporteri, mille järel lisatakse nad mitmete orgaaniliste ainete koostisesse (fosfolipiidid, nukleotiidid) Väävel – Kõrgemate taimede rakkudes olev S pärineb sulfaadist.
thumbnail
9
doc

Puhastusvahendid

Rõngu Keskkool Puhastusvahendid Referaat Koostaja: Kati Kõiv 9.a klass Juhendaja: Merike Luik 1 Rõngu 2010 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................ ......3 Detergendid................................................................................................ .......4 Pesupulbrid................................................................................................ .......6 Nõudepesuvahendid.................................................................................... ....7 Kasutatud kirjandus........................................................................................9 ...

Keemia → Keemia
59 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Biokeemia konspekt eksamiks

BIOKEEMIA KONSPEKT I ATP (adenosiintrifosfaat) ja NADPH (taandatud nikotiinmiidadeniindinukleotiid- fosfaat) on energiarikkad e. makroergilised ühendid. Makroergiliste molekulide reageerimisel teiste biomolekulidega vabaneb energia, mille arvelt toimuvad mitmed energeetiliselt ebasoodsad protsessid (biosüntees, liikumine, osmoos). MOLEKULAARNE HIERARHIA: Anorgaanilised eellased ­ CO2, H2O, NH3, N2. Metaboliidid ­ püruvaat,tsitraat, suktsinaat Monomeersed ehituskivid ­ aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid, rasvhapped, glütserool Makromolekulid ­ valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid, lipiidid. Supramolekulaarsed kompleksid ­ ribosoomid, tsütoskelett Organellid ­ tuum, mitokondrid, kloroplastid. ELUSLOODUSE HIERARHIA: Molekul ­ väikseim iseseisev osake Makromolekul ­ kovalentsete sidemete abil lihtsatest molekulidest konstrueeritud biomolekul. Organell ­ re...

Keemia → Biokeemia
76 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Happed

H2S H+ HS­ S2­ ­2 S ­II H2 + S = H2S K sulfiidid H2SO4 H+ HSO4­ SO42­ ­2 S +VI SO3 + H2O = H2SO4 T sulfaat H2SO3 H+ HSO3­ SO32­ ­2 S +IV SO2 + H2O = H2SO3 K sulfitid H2CO3 H+ HCO3­ CO32­ ­2 C +IV CO2 + H2O = H2CO3 N karbonaat H3PO4 H+ H2PO4­ HPO42­ PO43­ ­3 P +V PO4 + H2O = 4H3PO4 K fosfaat H2SIO3 ­2 SI +IV kaudselt N silikaat H4SIO4 ­4 SI +IV kaudselt N silikaat HMNO4 H+ MNO4­ ­1 MN +VII MN2O7 + H2O = 2HMNO4 K permanganaat

Keemia → Keemia
156 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Biokeemia

1. Glükoos 1-fosfaadist tekib fruktoos-6-fosfaat kahe jarjestikuse reaktsiooni tulemusel: Glükoos-1-fosfaat Glükoos-6-fosfaat G=-7 kJ/mol, Glükoos-6-fosfaat Fruktoos-6-fosfaat G=-1,7 kJ/mol. Kui suur on G, mis vastab pöördreaktsioonile Fruktoos-1-fosfaat Glükoos-1- fosfaat? 2. Nimetage karbonülfosfaadi kaks funktsiooni metabolismis. 3. Millised loetletud ensüümideat katalüüsivad reaktsiooni, kus osaleb ATP püruvaadi kinaas, püruvaadidehüdrogenaasi kompleks, püruvaadi transkarboksülaas või-de, polünukleotiidi kinaas, ketolaas. 4. Vastake järgmistele hingamisahela I kompleksi funktsiooni kasitlevatele küsimustele: a) Kus paikneb eukarüootses rakus hingamisahela I kompleks. b) Millised kofaktorid kuuluvad hingamisahela I kompleksi struktuuri. c) Mis on kompleksis I oksüdeeritav substraat. d) Mis on kompleksis I redutseeritav substraati. 5. Millised järgmestest vaidetest on korrektsed: a) Ornitiin on koensü...

Keemia → Biokeemia
5 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Glükogeeni metabolism

Glükogeeni metabolism Glükoosi katabolismi pentoosfosfaadi rada 1. Termin glükoneogenees tähistab uute glükoosi molekulide sünteesi metaboliitidest, mis pole süsivesikud. Millistes organites ja millises raku kompartmendis glükoneogenees toimub? Maksas, neerudes. Protsess algab mitokondris, põhiprotsess toimub tsütoplasmas. 2. Tasakaalustatud dieedi puhul on imetajate organismis glükoneogeneesi aktiivsus väga madal. Mille poolest peab imetajate dieet olema tasakaalustamata, et suureneks glükoneogeneesi aktiivsus? Süsivesikute vaene dieet peaks siis olema. 3. Milliseid a) lähteaineid b) energiakandjaid kasutavad imetajate rakud glükoneogeneesi toimumiseks? a) püruvaat, laktaat, glütserool, valdav osa aminohappeid, kõik tsitraaditsükli intermediaadid b) makroergilised ühendid 4. Kuidas põhjendate väidet: glükoneogenees ei ole glükolüüsi pöördprotsess? Kolm glükolü...

Keemia → Biokeemia
119 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Fotosünteesi keemia (referaat)

Tallinna Ülikool FOTOSÜNTEESI KEEMIA Taimefüsioloogia referaat Koostanud: Luise Tiks Tallinn 2014 Sissejuhatus Fotosüntees on protsess, mille abil mitmed bakteritüübid, vetikad ning vaskulaarsed taimed muundavad valgusenergia orgaaniliste ainete keemiliseks energiaks. Fotosüntees hõlmab mitmeid füüsikalisi ning keemilisi reaktsioone, mille käigus sünteesitakse valgusenergia abil taandavaid agente (ferredoksiine ja NADPH-d) ning ATP-d. Saadud ühendeid kasutatakse lihtsate orgaaniliste ainete sünteesiks süsihappegaasist ning lämmastik- ja sulfaatioonidest. Sellised reaktsioonid on omased nii prokarüootidele kui eukarüootidele ning on aluseks taime funktsioneerimisele. Käesoleva töö eesmärgiks on anda ülevaade fotosünteesi pimedusstaadiumis toimuvatest keemilistest reaktsioonidest, mis võimaldavad organismidel keemiliste ühendite energiaks muundatud päikeseenergiat kasutada süs...

Bioloogia → Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Biokeemia konspekt

1. Ühe glükoosi molekuli täielik aeroobne lõhustumine tagab kuni 38 ATP molekuli sünteesi. Kirjeldage, millistes metaboolsetes radades ja mil viisil sünteesitakse glükoosi täielikul lõhustumisel ATP-d. Glükolüüs (tsutosoolis): Glukoos → Glukoos-6-fosfaat -1 Fruktoos-6-fosfaat → Fruktoos-1,6-bisfosfaat -1 1,3-Bisfosfoglutseraat → 3-Fosfoglutseraat +2 Fosfoenoolpuruvaat → Puruvaat +2 Tsitraadi tsukkel (mitokondrites): GTP → ATP +2 Oksudatiivne fosforuleerimine (mitokondrites): 2 NADH: glukoluus +6 2 NADH: puruvaat → atsetuul-CoA +6 6 NADH: tsitraaditsukkel +18 2 FADH2: tsitraaditsukkel +4 Kokku +38 2. Kirjeldage nii üksiskasjalikult kui suudate glükolüüsi. Glükolüüs on osaline või lõplik oksüdatiivne lõhustumine, mille jooksul organism muudab glükoosis olevava energia ATP või N...

Bioloogia → Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Organismide koostis (orgaanilised ja anorgaanilised ained)+DNA ja RNA võrdlus

Võrdlus DNA RNA monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid süsivesik desoksüriboos riboos Lämmastik alused Aedniin, tsütosiin, guaniin, Adeniin, tsütosiin, guaniin, uratsiil tümiin nukleotiidid Adenosiin fosfaat; tsütosiin Adenosiin fosfaat; tsütosiin fosfaat; fosfaat; guaniin fosfaat; tümidiin guaniin fosfaat; uratsiin fosfaat. fosfaat. primaarstruktuur Ühe ahelaline nukleotiidide jada. Ühe ahelaline nukleotiidide jada. sekundaarstruktuur Biheeliks. Nukleotiidide ahelate Kohati molekuli siseselt kahe lämmastik aluste vahel on ahelaline, kus lämmastik aluste vahel vastavalt komplementaarsusele on vastavalt komplementaarsusele vesiniksidemed. A-T; C-G. vesinik sidemed. A-U; C-G.

Bioloogia → Bioloogia
266 allalaadimist
thumbnail
1
odt

DNA/RNA võrdlus

BIOPOLÜMEER ISELOOMUSTAJA DNA RNA Nimetus Desoksüribonukleiinhape Ribonukleiinhape Asukoht Tuumas Tuumas ja tsütoplasmas Ülesanne Päriliku info säilitamine ning Päriliku info realiseerimine selle täpne ülekanne tütarrakkudesse Ehitus Desoksüriboos -fosfaat Riboos- fosfaat selgroog ning 4 selgroog ning 4 erinevat erinevat lämmastikalust: lämmastikalust: adeniin, tümiin, adeniin, guaniin, tsütosiin, guaniin, tsütosiin uratsiil Ruumiline kuju I, II ja III (sisaldab valke) I ja II (tRNA) Komplementaarsus A=T G=C (3H) A=U G=C (3H) Stabiilsus Desoksüriboosi C-H sidemetele Riboosi C-OH sidemetele ei ole

Bioloogia → Bioloogia
60 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Metaboolsed protsessid

Metaboolsete protsesside toimumise põhiline koht on rakk ja selle struktuurid. Metaboolsed rajad: 1.Krebsi tsükkel-põhirajad 2. Spetsiifilised rajad 3.Glükolüüsi rada Katabolism • Ehk dissimilatsioon • Organismis toimuvad muundumisprotsessid (makrotoitainete ja –biomolekulide lõhustumine monomeerideks – ehitusüksusteks), mille käigus salvestatakse (nt. ATP) või vabaneb soojusena metaboolset energiat ning saadakse anabolismi lähtesubstraadid • Jääkainete eemaldamine organismist Katabolismi etapid • Makrotoitainete lõhustumine monomeerideks • Monomeeride muutmine metaboolse raja võtmeühenditeks (metaboliidid) • Metaboliitide oksüdatsioon Anabolism ja katabolism • Toitumisjärgselt on aktiivsed rajad: • glükolüüs, • glükogeeni süntees • lipogenees • valkude süntees, kudede uuendamine Ehk üleliigse metaboolse kütuse säilitamine varuainetena • Mittetoitumise (mis algab juba mõne tunni möödumised peale toitumist) faasis on aktiiv...

Keemia → Keemia
10 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Keemia(oksiid,alused,soolad,haped)

H2SO3 sulfit Na+2SO32- -naatriumsulfit H2SO4 Väävelhape sulfaat Fe3+2(SO42-)3 ­ raud(III)sulfaat H2S divesiniksulfiidhap sulfiid Fe2+S2- e H2CO süsihape karbonaat NA+2CO32- 3 -Naatriumkarbonaat H3PO4 Fosforhape fosfaat Ca2+3(PO43-)2 -kaltsiumfosfaat H4SiO ränihape silikaat Mg2+SiO32- 4 -Magneesiumsilikaat Oksiidid-on kahest elemendist koosnevad hapnikuühendid. Valemis on O teisel kohal. di,tri,tetra,penta-5,heksa-6,hepta-7,deka-10 kasutatakse mittemetallidega. Oksiidide saamine: · lihtainete põletamisel õhus või hapnikus.

Keemia → Keemia
32 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Ökoloogia konspekt

CO-d tekib palju just transpordist , kus toimub mittetäielik põlemine. Mere keskkonnas süsiniku ringes on oluline osa kus tekib ka lubi CO , mis ladestub mere põhja ja võib ka kivistuda. Seda ei saa energiana enam kasutada aga on ikkagi osa süsiniku ringest. Süsiniku ringes on olulised troopilised metsad kus toimub süsiniku akumuleerimine. Geomassi produksioon on väga aktiivne. Fosfor ringe. Fosfor on enamasti setetes, kivimites ja mullas. Mulla või kivimite lagunemisel tekib fosfaat PO . See lahustub vees mida taimed ja mikroobid omastavad. Seda kasutatakse oma kudede ülesehitamisel. Tekib jällega varies kus läbi lagundajate tekib fosfaat mis satub mulla osakestesse. Fosfaadiga püsivaid ühendeid mulles mooduatavad Ca, Fe, Al, Mg. Kui nad lagunevad läheb fosfaat uuesti ringlusesse. Olulisem osa on raud, mis mooduatab raudfosfaadi. Raua valents peab aga olema 3. Kui kekkond muutub anaeroobseks saab raud 2-ks. ja ja vabaneb fosfaat.

Ökoloogia → Ökoloogia ja...
38 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Happed, soolad, alused, oksiidid

OKSIIDID-liitained,mis koosnevad kahest ALUSED e. HÜDROKSIIDID- ainest(neist 1 on hapnik.o-a. -2.) liitained, mis koosnevad Na2O-naatriumoksiid metallkatioonist ja ühest või mitmest MgO-magneesiumoksiid OH- anioonist CaO-kaltsiumoksiid Mg(OH)2-magneesiumhüdroksiid Fe2O3-raud(3)oksiid Fe(OH)3-raud(3)hüdroksiid Cu2O-vask(1)oksiid NaOH-naatriumhüdroksiid N2O5-dilämmastikpentaoksiid KOH-kaaliumhüdroksiid P2O5-difosforpentaoksiid Ba(OH)2-baariumhüdroksiid CO-süsinik(2)oksiid Ca(OH)3-kaltsiumhüdroksiid N2O3-dilämmastiktrioksiid LiOH-liitiumhüdroksiid Mn2O7-mangaan(3)oksiid ...

Keemia → Keemia
192 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Soolade teema selgitused

3+ 2- SIIN NÄHA ’RISTI REEGEL’! (mu nooled võivad nihkuda) Fe2 (SO4)3 Kokku saame 6+ laengut ja 6- laengut, valem on KORRAS!  Selle soola NIMETUS on raud(III)sulfaat, sest soolas on Fe 3+ ioon. Mis nimega on happejäägid (happe anioonid), peab olema SELGE juba hapete teemast. Alustasime TUNNIS seda teemat juba. Vaja 8 happe nimetust + vastavate happejääkide nimetusi – nendest tulebki soola nimetuse lõppu kas sulfaat, nitraat , fosfaat jne.  VEEL NÄITEID: Tsinkfosfaat Pead teadma, et fosfaat on fosforhappe H 3PO4 SOOL, see sisaldab siis happejääki PO43- ehk fosfaatiooni laenguga 3-. Neid laenguid saad kontrollida Õ, lk 140 tabelist või TV LK 103. KT ajal peavad olema peas, sest 8 hapet peab ju olema peas. TV LK 103 tabel näitab ka ära metalliiooni laengud, tsingi korral Zn2+ . Soola valemit tehes kannad algul metalliiooni ja happejäägi kõrvuti koos õigete laengutega: Zn 2+ PO43- . See

Keemia → Soolad
3 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Mettallid ja mittemettallid

2. käitub oksüdeerujana 3. tikutopsi süütepinna põhiline koostis Fosfor (V) oksiid ja ortofosforhape 1. fosfor(V) oksiid on happeline 2. reageerimine astmeliselt lõppsaadus ortofosforhape (H3PO4) P3O10 + 6 H2O = 4H3PO4 Orto fosforhape H3PO4 1. keskmise tugevusega hape 2. tööstuslikult saadakse kaltsiumfosfaadi töötlemisel konts. Väävelhappega Ca3(PO4)2 + 3H2SO4(konts) = 2H3Po4+ 3CaSO4 Fosfaadid Ortofosforhappe reag leelisega tekib saadusena kas divesinik fosfaat , vesinikfosfaat või fosfaat H3PO4 = NaH2PO4 H3PO4 = Na2HPO4 H3PO4 = Na3PO4 Lahustuvad vees hästi Ca(H2PO4)2 ­ vees lahustuv Ca(HPO4)2 ; Ca3(PO4)2 ­ vees vähelahustuvad Fosfor looduses Põhiosa toodetavatest fosfaatidest leiab koha väetisena Vees vähelahustuv fosfaat väetis ­ pretsipitaat Valge Fosfor 1. Valge vahataoline tahke aine 2. vees ei lahustu 3. lahust org ühendis 4. keemiliselt aktiivne 5. toatemp iseendaga süttida 6. helendab 7

Keemia → Keemia
17 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Biokeemia - ensüümid, hormoonid, ainevahetusrajad ning süsivesikute ja rasvhapete oksüdatsioon

Ensüümid .. on bioloogilised katalüsaatorid, mille peamiseks ülesandeks elusorganismis on keemiliste reaktsioonide kiirendamine. .. on valgud ..ei saa käivitada termodünaamiliselt võimatut protsessi .. ei mõjuta reaktsiooni kulgemise suunda Ometi ensüümid kontrollivad ainevahetusprotsesside üldist suunda, sest nende aktiivsus sõltub organismi vajadusest ja ühed reaktsioonid ei kesta kogu aeg vaid muutuvad. Ensüümide katalüüsivõime aluseks on nende omadus alandada reaktsioonide aktivatsioonienergiat. Aktivatsioonienergia on energia, mis on vajalik reageerivate ainete ergastamiseks. Ensüümidele on iseloomulik spetsiifilisus:  Stereokeemiline spetsiifilisus (eristatakse D- ja L-isomeere)  Sidemespetsiifilisus (ensüümid võivad katalüüsida ainult teatud sidemete tekkimist ja lagunemist nt a1,4 glükosiidside)  Rühmaspetsiifilisus (kindla funktsionaalse rühmaga toimuvad reaktsioonid)  Absoluutne spetsiifil...

Keemia → Biokeemia
14 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Biokeemia II EKSAMiks kordamine

Glükoos + ATP G6P + ADP + H+ (heksokinaas) G6P F6P (glükoos-6-fosfaadi isomeraas) F6P + ATP Fruktoos-1,6-bisfosfaat. (fosfofruktokinaas-1) 3. Loetlege reaktsioonid, mille tulemusel toimub fruktoos-1,6-bisfosfaadi (heksoosi derivaadi) konverteerimine glütseeraldehüüd-3-fosfaadiks (trioosi derivaadiks). F6P + ATP Fruktoos-1,6-bisfosfaat. (fosfofruktokinaas-1) Fruktoos-1,6-bisfosfaat dihüdroksüatsetoon fosfaat (DHAP) + glütseeraldehüüd-3-fosfaat (GAP) (aldolaas) DHAP GAP (trioosfosfaadi isomeraas) reaktsioon kulgeb üle enediooli (vaheühend). 4. Kirjeldage reaktsioonid, mille tulemusel toimub glütseeraldehüüd-3-fosfaadi konversioon püruvaadiks. Nimetage vaheühendid, ensüümid, kofaktorid. Nimetage reaktsioonid, kus toimub ATP tootmine. DHAP GAP (trioosfosfaadi isomeraas) reaktsioon kulgeb üle enediooli (vaheühend).

Keemia → Biokeemia
148 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Koensüümid ja vitamiinid

eksogeensed orgaanilised ühendid · Imetajad ei ole võimelised ise sünteesima ­ peavad saama toiduga · Iga koensüüm tuleneb mingist vitamiinist Vitamiinid jagunevad veeslahustuvateks ja rasvlahustuvateks Mõningad näited: vitamiin (tähis) - koensüüm Veeslahustuvad: Niatsiin (PP) ­ NAD+, NADP+ Riboflaviin (B2) ­ FMN, FAD Tiamiin (B1) ­ tiamiin pürofosfaat Püridoksiin (B6) ­ püridoksaal fosfaat Pantoteenhape ­ CoA Foolhape (B10) - THF Askorbiinhape (C) Rasvlahustuvad: Retinoidid (A) Kaltsiferoolid (D) Tokoferoolid (E) Nikotiinamiid adeniin dinukleotiid ­ NAD+ Oksüdeerimis-redutseerimis reaktsioonid:

Keemia → Keemia alused
52 allalaadimist
thumbnail
18
odt

Toidulisandid Uurimustöö

KOOLI NIMETUS ERIALA Rühmatähis Eesnimi Perekonnanimi Toidulisandid uurimustöö Juhendaja: Linn 2100© Sisukord Table of Contents Toidulisand................................................................................................................................... 3 Tingimused................................................................................................................................... 3 Toidulisandi koostis .....................................................................................................................4 Toidulisandi märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded.........................................6 Millised tooted võivad kuuluda ravimite alla?............................................................................. 7 Kas teises Euroopa Liidu liikmesriigis toidulisandina turul olev toode võib olla Eestis ravim?. 7 Millisei...

Toit → Toit ja toitumine
30 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ainete reageerimised

Väävelhape HSO Sulfaat SO² Väävlishape HSO Sulfit SO² Lämmastikhape HNO Nitraat NO Lämmastikkushape HNO Nitrit NO (orto)Fosforhape HPO Fosfaat PO³ Süsihape HCO Karbonaat CO² Vesiniksüaniidhape e. HCN Tsüaniid CN sinihape Ränihape HSiO Silikaat SiO² Metaanhape e. HCOOH Metanaat HCOO sipelghape Etaanhape e

Keemia → Keemia
16 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Hapete tabel

-1 HCl Soolhape Cl Kloriid HNO3 Lämmastikhape NO3-1 Nitraat H2SO4 Väävelhape SO4-2 Sulfaat H2SO3 Väävlishape SO3-2 Sulfit H2S divesiniksulfiidhap S-2 Sulfiid e H2CO3 Süsihape CO3-2 Karbonaat H3PO4 Fosforhape PO4-3 Fosfaat H2SiO3 Ränihape SiO3-2 Silikaat (H4SiO4) (SiO4-4)

Keemia → Keemia
64 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Soolad - tabel

HCl Vesinikkloriidhape Cl Kloriidid HBr Vesinikbromiidhape Br Bromiid HI Vesinikjodiidhape I Jodiid H2S Divesinikfulfiidhape S Sulfiid H2SO4 Väävelhape SO4 Sulfaat H2SO3 Väävlishape SO3 Sulfit HNO3 Lämmastikhape NO3 Nitraat HNO2 Lämmastikushape NO2 Nitrit H3PO4 Fosforhape PO4 Fosfaat H2CO3 Süsihape CO3 Karbonaat H2SiO4 Ränihape Silikaat H2SiO3 SiO3

Keemia → Keemia
292 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Anioonide/hapete tabel

vesinikjodiidhape HI jodiid I- divesiniksulfiidhape H 2S sulfiid S2- väävelhape H2SO4 sulfaat SO42- väävlishape H2SO3 sulfit SO32- süsihape H2CO3 karbonaat CO32- lämmastikhape HNO3 nitraat NO3- lämmastikushape HNO2 nitrit NO2- fosforhape H3PO4 fosfaat PO43- ränihape H2SiO3 (H4SiO4) silikaat SiO32- (SiO44-)

Keemia → Anorgaaniline keemia
18 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Hapete valemid, nimetused; happeanioonide valemid, nimetused

HCl Vesinikkloriidhape Cl- kloriid HBr Vesinikbromiidhape Br- bromiid HF Vesinikfluoriidhape F- fluoriid HI Vesinkjodiidhape I- jodiid H2S Divesiniksulfiidhape S2- sulfiid H2SO4 Väävelhape SO4-2 sulfaat H2SO3 Väävlishape SO3-2 sulfit H2CO3 Süsihape CO3-2 karbonaat H2SiO3 Ränihape SiO3-2 silikaat H3PO4 Fosforhape PO4-3 fosfaat HNO3 Lämmastikhape NO3-1 nitraat HNO2 Lämmastikushape NO2-1 nitrit

Keemia → Keemia
1 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Hapete valemid

HCl Vesinikkloriidhape Cl- kloriid HBr Vesinikbromiidhape Br- bromiid HF Vesinikfluoriidhape F- fluoriid HI Vesinkjodiidhape I- jodiid H2S Divesiniksulfiidhape S2- sulfiid H2SO4 Väävelhape SO4-2 sulfaat H2SO3 Väävlishape SO3-2 sulfit H2CO3 Süsihape CO3-2 karbonaat H2SiO3 Ränihape SiO3-2 silikaat H3PO4 Fosforhape PO4-3 fosfaat HNO3 Lämmastikhape NO3-1 nitraat HNO2 Lämmastikushape NO2-1 nitrit

Keemia → Keemia
6 allalaadimist
thumbnail
22
pptx

DNA ja RNA

DNA- desoksüribonukleiinhape RNA-ribonukleiinhape 12.klass DNA koosneb • Geenidest (pärilikkuse tegur) DNA olemus • Molekul DNA asukoht • Rakutuum DNA ülesanne • Päriliku info kandja DNA koostis • Suhkur • Fosfaatrühm • lämmastikalus • Adeniin=Tümiin • Guaniin=Tsütosiin RNA ülesanne • DNA info ülekandmine tsütoplasmasse RNA koostis • Suhkur(riboos) • Fosfaat • lämmastikalused RNA lämmastikalused • Adeniin • Uratsiin • Guaniin • Tsütosiin RNA jagunemine • mRNA-Viib DNA info tsütoplasmasse, täpsemalt ribosoomidesse • tRNA- Toob aminohapped ribosoomidesse • rRNA- Ribosoomi RNA,ribosoomi ehitus

Bioloogia → Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Meretranspordi geograafia

Mereteede geograafia Sissejuhatus Mereteede geograafia on üks osa planeet Maa üldisest geograafiast. Alused mereteede geograafiale pandi juba kauges minevikus, kui inimkonnal tekkis vajadus ja võimalus kasutada veeteid oma eluliste probleemide lahendamiseks. Mereteede geograafia kui teadusharu on eelkõige seotud ohutute laevadeteede uurimistega meredel ja ookeanidel, sadamatega, kaubavedudega, klimaatiliste tingimustega jms. Meretransport võtab tänapäeval enda alla enam kui 60% kogu maailma kaubaveost. Kokku on maailmas enam kui 80 tuhat laeva kogumahtuvusega üle 400 miljonit registertonni. Aastas veetakse nendel laevadel maailma eri paikadese laiali rohkem kui 3,5 miljardit tonni erinevat kaupa. Ilmselt hakkas muistne inimene veeteid, eelkõige jõgesid ja järvi, kasutama kohe peale algeliste tööriistade leiutamist. Arvatakse, et puudest kokkuseotud parvi ja ühepuulootsikuid hakati kasutama juba 40 tuhat aastat enne Kristust...

Merendus → Meretranspordi geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
1
odt

17 enimkasutatavat hapet

HF F- VESINIKFLOURIIDHAPE FLOURIID TUGEV H2S S2- DIVESINIKSULFIIDHAPE SULFIID NÕRK HNO2 NO2- LÄMMASTIKUSHAPE NITRIT NÕRK HNO3 NO3- LÄMMASTIKHAPE NITRAAT TUGEV H2SO3 SO32- VÄÄVLISHAPE SULFIT NÕRK H2SO4 SO42- VÄÄVELHAPE SULFAAT TUGEV H3PO4 PO43- FOSFORHAPE FOSFAAT NÕRK H3PO3 PO33- FOSFORISHAPE FOSFIT NÕRK H2CO3 CO32- SÜSIHAPE KARBONAAT NÕRK H4SiO4 SiO44- RÄNIHAPE SILIKAAT NÕRK e. SiO32- H2SiO3 HCN CN- SINIHAPE e. TSÜANIID NÕRK VESINIKTSÜANIIDHAPE H3AsO4 AsO43- ARSEENHAPE ARSENAAT NÕRK HClO3 ClO3- KLOORHAPE KLORAAT TUGEV

Keemia → Keemia
28 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Põhikooli kokkuvõte

Kaltsiumhüdroksiid - Ca(OH)2 Alumiiniumhüdroksiid - Al(OH)3 ! Muutuva oksüdatsiooniastmega hüdroksiidid: Raud ( III )hüdroksiid - Fe(OH)3 Vask ( II )hüdroksiid - Cu(OH)2 Soolad: Soolal on alati esimesel kohal metall ja teisel kohal happejääk! Soolade valemid ja nimetused: ! Kindla oksüdatsiooniastmega metallide soolad: NaCl - Naatriumkloriid Al2 ( SO4 )3 ­ Alumiiniumsulfaat ! Muutuva oksüdatsiooniastmega. Raud ( III) kloriid - FeCl3 Vask ( I ) fosfaat - Cu3PO4 Happed: Nt. H2SO4 - Happel on alati esimesel kohal mittemetall ja teisel happejääk. Hapete nimetused/happejääk: Soolhape HCl Kloriid Divesiniksulfiidhape H2S Sulfiid Lämmastikhape HNO3 Nitraat Väävelhape H2SO4 Sulfaat Väävlishape H2SO3 Sulfit Süsihape H2CO3 Karbonaat Fosforhape H3PO4 Fosfaat ! Happe oksüdatsiooniastme laengu saame leida vesiniku aatomite arvu järgi happe molekulis. · Reaktsioonid:

Keemia → Keemia
225 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Hapete ja soolade tabel

H2SO3 DIVESINIKSULFIID- -II sulfiid Al2S3 HAPE H2S LÄMMASTIKHAPE -I nitraat KNO3 HNO3 LÄMMASTIKUSHAPE -I nitrit Mg(NO2)2 HNO2 FOSFORHAPE -III fosfaat Ca3(PO4)2 H3PO4 METAFOSFORHAPE -I metafosfaat Zn(PO3)2 HPO3 SÜSIHAPE -II karbonaat CaCO3 H2CO3 RÄNIHAPE -IV silikaat Ca2SiO4 H4SiO4

Keemia → Keemia
334 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Happed

Hape Nimetus Anioon An.nimi Oksiid H2SO4 väävelhape SO4-2 sulfaat SO3 H2SO3 väävlishape SO3-2 sulfit SO2 H2CO3 süsihape CO3-2 karbonaat CO2 HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat (N2O5) HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit (N2O3) H3PO4 fosforhape PO4-3 fosfaat (P4O10) H2SiO3 ränihape SiO3-2 silikaat (SiO2) H2S divesiniksulfiidh. S-2 sulfiid HF vesinikflouriidh. F- flouriid HCl vesinikkloriidhape Cl- kloriid HBr vesinikbromiidh. Br- bromiid HI vesinikjodiidhape I- jodiid Igal juhul Alus+hape Aluselineoksiid+hape Happelineoksiid+alus Aluselineoks+happelineoks

Keemia → Keemia
172 allalaadimist
thumbnail
2
docx

TÄHTSAMATE HAPETE JA ANIOONIDE NIMETUSED (tabel)

H2SO4 väävelhape SO 42- sulfaat H2SO3 väävlishape SO32- sulfit HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit H3PO4 fosforhape PO43- fosfaat H2CO3 süsihape CO32- karbonaat H2SiO3 ränihape SiO32- silikaat CH3COOH etaanhape CH3COO- etanaat TÄHTSAMATE HAPETE JA ANIOONIDE NIMETUSED Happe valem Happe nimetus Aniooni valem Aniooni nimetus HF vesinikfluoriidhape F-

Keemia → Keemia
201 allalaadimist
thumbnail
1
doc

TÄHTSAMATE HAPETE JA ANIOONIDE NIMETUSED

HBr vesinikbromiidhape Br- bromiid HI vesinikjodiidhape I- jodiid divesiniksulfiidhap H2S S2- sulfiid e H2SO4 väävelhape SO42- sulfaat 2- H2SO3 väävlishape SO3 sulfit HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit H3PO4 fosforhape PO43- fosfaat H2CO3 süsihape CO32- karbonaat 2- H2SiO3 ränihape SiO3 silikaat CH3COOH etaanhape CH3COO- etanaat

Keemia → Keemia
7 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Hapete valemid

HClO3 Kloorhape Kloraat KClO3 H2S Divesiniksulfiidhape Sulfiid Na2S H2SO3 Väävlishape Sulfit CaSO3 H2SO4 Väävelhape Sulfaat CuSO4 HSCN Tiotsüaanhape Tiotsüanaat NH4SCN H2CO3 süsihape Karbonaat CaCO3 H4SiO4 (orto)ränihape Silikaat K4SiO4 H3PO4 (orto)fosforhape Fosfaat Ca3(PO4)2 H2CrO4 kroomhape Kromaat K2CrO4 H2CrO7 dikroomhape Dikromaat K2Cr2O7 HMnO4 permangaanhape Permanganaat KMnO4 (HPO3)n metafosforhape Metafosfaat (KPO3)n (H2SiO3)n metaränihape Metasilikaat (Na2SiO3)n H3BO3 boorhape Boraat K3BO3 HClO4 perkloorhape Perkloraat NaClO4

Keemia → Keemia
150 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Metallid, mittemetallid, happed

Metallid: Mittemetallid: Happed: Al-alumiinium Ar-argoon HF-fluoriid-vesinikfluoriidH Ba-baarium B-boor HCl-kloriid-vesinikkloriidH K-kaalium Br-bromiid HBr-bromiid-vesinikbromiidH Ca-kaltsium F-fluor HI-jodiid-vesinikjodiidH Cr-kroom P-fosfor H2S-sulfiid-divesiniksulfiidH Li-liitium He-heelium H2SO4-sulfaat-väävelH Mn-mangaan I-jood H2SO3-sulfit-väävlisH Na-naatrium Cl-kloor HNO3-nitraat-lämmastikH Ni-nikkel N-lämmastik HNO2 -nitrit-lämmastikusH Pt-plaatina Si-räni H3PO4-fosfaat-fosforH Fe-raud C-süsinik H2SiO4-slikaat-räniH Pb-plii H-vesinik H2CO3-karbonaat-süsiH Sr-strontsium S-väävel = CO2+H2O Sn-stannum O-hapnik Zn-tsink Ne-neoon Cu-kuprum Co-koobalt Au-kuld Hg-elavhõbe Ag-hõbe Mg-magneesium

Keemia → Keemia
12 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Keemia spikker mõistetega

Ja kehale omased ained sünteesitakse toiduga saadud orgaaniliste ainete lõhustumissaadustest. Miksotroofid- (siomviburlane) suudab mõlemat käitub nii auto kui heterotroofina (huulheain) Makroenergilised ühendid ehk energiarikkad ühendid, ühe keemilise sideme lõhkumisel vabaneb vähemalt 30kJ energiat. ATP- universiaalne energia ülekandja (edeniintrifosfaat) ATP on nukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest (adeiin), süsivesikust(riboos) ja 3 fosfaat rühmast. Osaleb biomolekulide tekkel, ainete aktiivsel trantspordil, lihasrakkude töös. Dissimilatsioon- katapolism. Organismis toimuvad ainete lagundamise protsessid (lõhustamine).energeetilisel eesmärgil. Lähteaine glükoos. Süsivesikud 17,6kJ/g Lipiidid 38,9kJ/g Valgud 17,6kJ/g. Glükolüüs esmaseks energiaallikaks glükoos, aeroobne(toimub tsütoplasma võrgustikul), anaeroobne. Tsitraadi tsükkel . toimub mitokondri maatriksis.

Bioloogia → Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Reaktsioonivõrrandid,happed

6. Metalli oksiid + vesi = hüdrooksiid Nt: Na2O + H2O = 2NaOH Happed Muud asjad HCl vesinikkloriidhape ehk soolhape Cl kloriid H2SO3 väävlishape SO32 sulfit H2SO4 väävelhape SO42 sulfaat H2S divesiniksulfiidhape S2 sulfiid H2CO3 süsihape CO32 karbonaat H3PO4 fosforhape PO43 fosfaat HNO3 lämmastikhape NO3 nitraat 4tetre;5penta;6heksa;7hepta;8okta;9nona;10deka Molaararvutised n=m/M ja n=V/Vm Vm= 22,4 l/mol

Keemia → Keemia
363 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Katioonide ja anioonide nimetused

Tavalisim on -aat, veel on kasutusel -it, traditsiooniliselt nimetatakse mõningaid liitioone nii nagu lihtioonegi. Nime lõpp - ioon on ära jäetud. Ioon Hape Mõni näide OH- - hüdroksiid -------- Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid SO42- - sulfaat H2SO4 - väävelhape CaSO4 - kaltsiumsulfaat SO32- - sulfit H2SO3 - väävlishape Na2SO3 - naatriumsulfit PO43- - fosfaat H3PO4 - fosforhape K3PO4 - kaaliumfosfaat NO3- - nitraat HNO3 - lämmastikhape KNO3 - kaaliumnitraat SiO44- - silikaat H4SiO4 - ränihape Al4 (SiO4)3 - alumiiniumsilikaat CO32- - karbonaat H2CO3 - süsihape CaCO3 - kaltsiumkarbonaat

Keemia → Keemia
52 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Nimetuste andmise võimalusi anorgaanilises keemias

Happe Happe nimetus Happejäägi Happejäägi valem valem nimetus HF vesinikfluoriidhape F- fluoriid HBr vesinikbromiidhape Br- bromiid HCl vesinikkloriidhape Cl- kloriid HI vesinikjodiidhape I- jodiid H2S divesiniksulfiidhape S2- sulfiid H2SO3 väävlishape SO32- sulfit H2SO4 väävelhape SO42- sulfaat H3PO4 fosforhape PO43- fosfaat H2CO3 süsihape CO32- karbonaat HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat Ülesanne: määra aineklass ning anna nimetus Li2O Oksiid-aluseline- liitiumoksiid CaS Sool-aluseline-kaltsiumsulfiid CsOH Hüdroksiid- lahustuv (leelis) tseesiumhüdroksiid HCl Hape-tugev hape- vesinikkloriidhape Sool-happeline sool- hõbe(I)nitraat AgNO3 Oksiid- happeline oksiid- N 2O 3

Keemia → Keemia
9 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keemia mõisted, hapete ja anioonide tabel

H2SO4 väävelhape SO42- sulfaat H2SO3 väävlishape SO32- sulfit - HNO3 lämmastikhape NO 3 nitraat - HNO2 lämmastikushape NO 2 nitrit 3- H3PO4 fosforhape PO4 fosfaat H2CO3 süsihape CO32- karbonaat H2SiO3 ränihape SiO32- silikaat - CH3COOH etaanhape CH3COO etanaat

Keemia → Keemia
9 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Füüsika kordamisküsimuste vastused 1

fosfaati? Põhjendage. Eeldades, et reaktsioon toimub standardtingimustes, siis teame, et K=1. K on võimalik välja arvutada väga lihtsalt, kasutades valemeid. NB VAATA VIHIKUSSE!! Kuna, vabaenergia muutus on positiivne, siis see tähendab, et soodustatud on vastassuunaline reaktsioon. F6P arvelt hakkab moodustuma G6F-i. Siit me järeldame, et tasakaaluolekus leidub segust rohkem G6Pd. 18. Reaktsiooni: ATP + H2O ADP + fosfaat G0 = -30 kJ/mol. Milline on reaktsiooni: ADP + fosfaat ATP + H2O Gºväärtus? Kuna tegemist on pöördreaktsiooniga, siis antud juhul on reaktsiooni dG0 väärtus +30kJ/mol. 19. Millele on keskmise inimese võimsus kõige lähedasem? Laualambi pirn, mis on umbes 100 vatti. Keskmise inimese võimsus on ca 109 vatti. 20. Kirjutage reaktsiooni tasakaalukonstandi avaldis: GTP + ADP GDP + ATP K = ((Produktid)/(Lähteained)) K = (GDP + ATP) / (GTP + ADP) 21. Kui palju kasulikku tööd saab rakk teha biokeemilise reaktsiooni arvelt, mille

Füüsika → Füüsika
18 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Soolad

ei kirjutata: 2+ 2- CaSO4 Nimetuste andmine Soolade nimetuses F ­ ­ floriid Cl- ­ kloriid ühendatakse vastavate Br- ­ bromiid katioonide ning I- ­ iodiid anioonide nimetused. S2- ­ sulfiid NO3- ­ nitraat SO42- ­ sulfaat CO32- ­ karbonaat PO43- ­ fosfaat NO2- ­ nitrit SO32- - sulfit Nimetuste andmine Püsiva oa puhul Muutuva oa puhul IA-IIIA rühm ülejäänud rühmad metall+happejäägi metall + oa + happejäägi nimetus nimetus Na3PO4 ­ naatriumfosfaat CuCl2 ­ vask(II)kloriid AlCl3 ­ alumiiniumkloriid Fe(NO3)3 - raud(III)nitraat Ülesanne ­ anna sooladele õige nimetus Al2(SO4)3 Na2SO3 BaCl2

Keemia → Keemia
5 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kordamisküsimused keemia 10.klass

2) Elemendi aatomite arv märgitakse eesliidete abil( peamiselt mittemetallioksiidide korral) N2O5-dilämmastikpeantaoksiid.Alused: on analoogilised vastavate metallioksiidide nimetustega.Kui element moodustab hüdroksiide mitmes oksüdatatsiooniastmes,märgitakse hüdroksiidi nimetus ka elemendi oksüdatsiooniastmes. Cr(OH)3- Kroom(III)hüdroksiid.Soolad: kui metallil on püsiv o.a siis seda nimetuses ei märgita ,kirjutatakse vaid metalli nimi ja happeaniooni nimetus Sn3(PO4)2-Tina(II) fosfaat. 11. Järgmiste hapete ja neile vastavate happejääkide nimetusi: HF-vesinikfluoriidhape-F-1 ( fluoriid),HCl-vesinikkloriidhape e.soolhape-Cl-1( kloriid),HBr-vesinikbromiidhape-Br-1( bromiid), HI-vesinikjodiidhape-I-1( jodiid) H 2S-divesiniksulfiidhape-S- 2(sulfiid),H2SO3-väävlishape-SO3-2( sulfit), H2SO4-väävelhape-SO4-2(sulfaat),HNO2-lämmastikushape-NO2-1(nitrit),HNO3-

Keemia → Keemia
16 allalaadimist
thumbnail
40
pptx

Sülje biofunktsioonid

ja piiravad mineraalide väljapääsu hamba pinnale • Sülje kaitseefekt ei piirdu ainult suuõõne piirkonnaga, mao kattev limaskesta osa on pärit sülje komponentidest Hambakaaries • Kaaries - mineraalide kadumine emailist ja dentiinist nõrkade hapetega kokkupuute tulemusena. • Tekkepõhjused: vähenenud süljevool ja samaaegne kaitsesüsteemide vähenemine • Sülje komponentide (kaltsium, fosfaat, hüdroksüül ning fluoriid) ioonide diffusioon suurendab remineralisatsiooni • Sülje valgud aeglustavad kaltsiumi ja fosfaadi liikumist emailist välja Karboanhüdraas (CA) • Osaleb pH homöostaasi tagamisel • Katalüüsib pöörduva süsinikdioksiidi hüdratatsiooni CO2 + H2O <=> HCO'3 + H + • Üksteist isoesüümi koos CA aktiivsusega • CA ǁ on tsütosoolne, kõrge aktiivsusega isoensüüm, leidub kõrva- ja submandibulaarsetes näärmetes

Bioloogia → Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
1
doc

12.10.2009 Bioloogia Kontrolltöö konspekt

keemilistes reaktsioonides. Vee omadused tulenevad H2O molekuli ehituslikest iseärasustest. Polaarse lahustina lahustab vesi hästi anorgaanilisi aineid ja paljusid anorgaanilisi ühendeid. Mittepolaarsed ained, nagu näiteks õlid ja rasvad, lahustuvad vees vähesel määral. Veel on ka suur soojusmahtuvus( See soojeneb ja jahtub aeglaselt). Rakkudes esineb: Happeid, Aluseid, Sooli. Anioonid- negatiivselt laetud ioonid. Olulisemad: hüdroksüül, karbonaat, fosfaat, kloriid ja joodiioonid. Põhilisteks bioaktiivseteks aineteks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Sahhariidid- ehk süsivesinikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Monosahhariidid- ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid. Monosahhariididest on olulisemad riboos ja desoksüriboos Oligosahhariidid- madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt

Bioloogia → Bioloogia
213 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Reaktsioonivõrrandid

Happed Muud asjad HCl vesinikkloriidhape Cl- kloriid ehk soolhape SO3-2 sulfit H2SO3 väävlishape SO4-2 sulfaat H2SO4 väävelhape S-2 sulfiid H2S divesiniksulfiidhape CO3-2 H2CO3 süsihape karbonaat H3PO4 fosforhape PO4-3 fosfaat HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit 4-tetra; 5-penta; 6-heksa; 7-hepta; 8-okta; 9-nona; 10-deka 1. aluseline oksiid + hape ­ sool + vesi 2. CaO + 2HCl CaCl2 + H2O 3. 4. aluseline oksiid + vesi ­ leelis 5. LiO + H2O 2LiOH 6. 7. happeline oksiid + alus ­ sool + vesi 8. SO2 + 2NaOH Na2SO3 + H2O 9. 10. happeline oksiid + vesi ­ hape 11. P4O10 + 6H2O 4H3PO4 12. 13

Keemia → Keemia
480 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Glükolüüs

3. Analüüsige glükolüüsi reaktsiooniahela kõiki ensüümreaktsioone ja selgitage, millistes neid toimub substraadi: a) Fosforüleerimine ­ 1. reaktsioon. Glükoosi fosforüleerimine. b) Isomerisatsioon ­ 2. reaktsioon. c) Oksüdeerimine / redutseerimine d) Dehüdreerimine ­ 9. reaktsioon. e) C-C sideme lõhustumine ­ 4. reaktsoon. 4. Kirjutage glükolüüsi reaktsiooniahela tähtsate vaheühendite struktuurid: a) Glükoos-6 fosfaat ­ 1.reakts. b) Fruktoos-1,6-difosfaat ­ 3.reakts. c) Glüteeraldehüüd-3-fosfaat ­ 5.reakts. d) Fosfoenoolpüruvaat (PEP) -10.reakts. e) 1,3-difosfoglütseraat (1,3-BPG) ­ 6.reakts. 5. Leidke glükolüüsi reaktsiooniahelast etapid, kus toimub ATP süntees. Selgitage: a) Millise mehhanismi kohaselt ATP süntees toimub C6H12O6 + 2 ADP + 2 Pi + 2 NAD+ 2 CH3COCOO- + 2 ATP + 2 NADH + 2 H2O + 2H+

Keemia → Keemia
21 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Lämmastiku ja fosfori kokkuvõte

+2H2O. Tööstuses N2 +3H2 = 2NH3. Füüsikalised omadused : Värvustu, mürgine gaas, terava lõhnaga, vees lahustub hästi, õhust kergem. Kasutamine Ammoniumkarbonaati kasutatakse küpsetuspulbris ja väetistes. Lämamstikhape : Tootmine NH3 + NO = NO2 + HNO3. Füüsikalised omadused : värvusetu, terava lõhnaga, tugev hape. Keemilised omadused : Tugev oksüdeerija, ei reageeri kulla ega plaatinaga. Fosfori leidumine looduses : Lihtainena looduses pole. Ühendina : Fosfaat, Apatiit. Fosfori allotroopsed teisendid : Punane fosfor : Tumepunane, pole tuleohtlik, ei helenda, ei ole mürgine, lõhnatu, ei lahustu vees ega orgaanilistes ainetes, säilitatakse klaasnõus, kasutatake tikukasti süütepinnal. Valge fosfor : valge vahataoline, tuleohtlik, helendab pimedas, mürgine, küüslaugu lõhnaga, lahustub CS2s, säilitatakse vees, süütepommides kasutatakse. Fosfori tähtsus inimorganismis : Asub luudes ja hammastes, ATPsse

Keemia → Keemia
24 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Hapete ja aluste tabel

Tugev H2SO4 Väävelhape Sulfaat SO4 2- Nõrk H2CO3 Süsihape Karbonaad CO3 2- Nõrk H2SO3 Väävlishape Sulfit SO3 2- Nõrk H2S Divesiniksulfiidhape Sulfiid S 2- (gaasiline) Nõrk HNO2 Lämmastikushape Nitrit NO2 - Nõrk H3PO4 Fosforhape Fosfaat PO4 3- Nõrk H2SiO3 Ränihape Silikaat SiO3 2- * Halogeenhapete tugevus rühmas ülevalt alla suureneb. Halogeenide seast on HF kõige nõrgem hape. ALUSTE TABEL Valem Nimetus Katiooni Happeg Veega Soolag

Keemia → Keemia
48 allalaadimist
thumbnail
22
pdf

FOSFOR

Tabasalu Ühisgümnaasium FOSFOR Referaat Koostaja: Vivian Ruumet 11. A klass Juhendaja: Evelin Maalmeister Tabasalu 2016 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................................... 3 Füüsikalised omadused ....................................................................................................................................... 3 Valge fosfor ........................................................................................................................................................... 3 Punane fosfor ...................................................................................................................................................... 4 ...

Keemia → Elementide keemia
13 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun