elutingimustest selles veekogus. Ajalooliste tegurite (varasemad ühendused teiste veekogudega, kunagised elutingimused, veekogu iga) osatähtsus on mõnevõrra varjatum ja esimesel silmapilgul raskesti märgatav. Läänemeres kaasajal valitsevatest ökoloogilistest tingimustest avaldavad kalastiku koostisele suurimat mõju soolsuse- ja temperatuuritingimused. Suhtumise järgi keskkonna soolsusesse liigitatakse kalad tavaliselt mere-, siirde- ja mageveekaladeks. Merekalad veedavad kogu oma elu meres, mageveekalad magevees. Siirdekalad sooritavad rändeid ühest keskkonnast teise: anadroomsed siirdekalad (näiteks lõhe) toituvad ning kasvavad meres ning sigimiseks rändavad magevette, katadroomsed siirdekalad, nagu angerjas, toituvad ning kasvavad magevees (või riimvees) ja sigimiseks siirduvad ookeani. Lisaks nendele põhijaotustele eristatakse veel poolsiirdekalu, kes toituvad ja kasvavad riimvees
MAGNEESIUM · 70kg inimese kehas on 19-30g Mg · Kõrvitsa-ja päevalilleseemned, nisukliid,parapähklid ja kakaopulber · Mandlid, india, kreeka, pistaatsia-,pekaanipähklid,kookosehelbed,täistera,kaera,neljaviljahelbed,tatar, nisuidud, hirss, kama, oad · Täisteraküpsised, seemnetega saiad, läätsed, herned, riis-ja odratooted, makaroinid, aprikoosid, banaanid, õunad, sinepipulber, karri, tomatipasta,lehtköögiviljad. · Merekalad ja vähilised. KAALIUM · 70kg inimese kehas on 130-170g · Leidub kõige rohkem rakkude sisekeskonnas. · Kuivatatud viljad, kaaliumiseemned,pähklid,värsked taimesaadused · Petersell, oliivid, seller, nisuidud, kartul,taised köögiviljad,leib · Kala piimatooted,pärm NAATRIUM · 70kg inimesel on 100-110 g Na · Rakuväline element · Keedusool · Liha, veri, kala · Pagaritooted, juustud, vorstid, singid, margariinid, konservid, puljongikuubikud KLOOR
Halogeenid bioelemendina Liina Põlme 2009 Fluor - F fluororgaanilised plastid (teflon) HF klaasi söövitus jahutusvedelikud, propellandid freoonid F - hambapastades Fluor on vajalik hammaste arenguks, ta suurendab ka kaltsiumi deponeerumist hambakudedes. Fluor pidurdab suhkrute muutumist suus orgaanilisteks hapeteks. Seega fluor kaitseb hambaemaili. suurendab organismi kiiritustaluvust. Peamised fluori sisaldavad produktid on merekalad, meretaimed, juust, loomaliha, tee, kapsas, must aroonia, roheline sibul, täisteraviljatooted. Kloor- Cl Koostöös kaaliumi ja naatriumi ioonidega tagatakse: osmoregulatsioon; happe-leelistasakaal (kuulumata puhversüsteemidesse); membraantransport (s.h. ka imendumine) vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi; rakkude normaalne membraanipotentsiaal. Kloori-ioonid on hädavajalikud soolhappe sünteesiks maos. Kloor imendub peensoolest. Koos NaCl
Ogalik-ehitab vee põhja vetiaktest pesa,meelitab emaskalu,peale ema kudemist isa valvab marju,kuni vastseteni,aegajalt ajab uimega pessa hapniku vett.5.-külgedelt kokkusurutud,osads kalad imeliku välimusega,siilkala,tiibkala. Alt kala hele sest kui alt vaadata üles on vee pind ka hele ,ülevalt tume sest kui ülevalt vaadata alla on vesi tume.troopilistes erinevat värvi sest seal värvilised taimed ja loomad.Kala suurus liigist,vanusest ja toidu hulgast. Mageveekalad-särg,ahven,haug,Merekalad-lest,heeringas,tursk.Siirdekalad mõlemas-särg,haug,ahven. Lepiskalad- särg,latikas,toi taimed ja selgrootud.Röövkalad-haug,ahven,koha,,söövad teisi kalu.---6- Alammõõt-lühim kala ked apüüda võib.7-Kalalaadsed loomad-luukalad,sõõrsuud ja kõhrkalad. Kõhrk-algelisema ehitusega,toes kõhrest,painduvam kui luu. Luukude ei..,-,..Hai-kuni 20 m,hästi liikuvad,teravad hambad,röövk,vere lõhna järgi otsivad ohvrit....
probleemid, lihaste valulikus ja nõrkus, kilpnäärme alatalitlus, isutus. Vask Rohkelt maksas, neerudes, südames ja ajus. Leiab nii loomsetes kui ka taimsetest saadustest. Vase ohutu päevane üldkogus on 3-7 mg. Mangaan Koondub luudesse, maksa, kõhunäärmesse, põrna, neerudesse ja ajuripatsisse. Kõige rohkem on taimses toidus. Ohutu päevane üldkogus on 7-15 mg. Fluor Leidub kõige rohkem hammastes ja luudes. Peamised fluori sisaldavad toiduained on merekalad, samuti meres elutsevad koorikloomad ja karbid, merevetikad. Ohutu päevane üldkogus kestval kasutamisel on 5-15mg. Jood Enamus joodist on kogunenud kilpnäärmesse, kus seda kasutatakse hormoonide sünteesiks. Peamised joodi sisaldavad toiduained on merekalad, vähemal määral ka piimasaadused, munad ja pagaritooted Ohutu joodi päevane üldkogus on kuni 0,5mg. Molübdeen Asub peamiselt luudes, neerudes, maksas, neerupealistes ja juustes.
Omaette rühma hõljumis moodustavad tsünobakterid, mida varem kutsuti ka sinivetikateks ehk sinikuteks.Praegu on nad paigutatud bakterite hulka.Tsünoabakterid võivad vette eristada mürgiseid aineid ja seepärast on sellel ajal kui meres on sinikud ehk tsünoabakterid meres ujumine keelatud. Läänemere loomastik Läänemeres elavad loomad jagunevad kaladeks , selgrootudeks ja imetajadeks. Kalad Läänemere mageda vee tõttu ei saa paljud merekalad seal elada, kuid osad merekalad siiski elavad seal.Seal elavad merekaladest põhiliselt räim , kilu, tursk , lest ja lõhe. Läänemeres elavad lisaks ka magevee ja siirdekalu.Magevee kalad elavad ranna lähedal.Mageda vee kalad on näiteks haug ja ahven.Siirdekalad on kalad kes elavad meres , kuid kudema siirduvad mujale.Sellised kalad on näiteks lõhi ehk rahvakeeles lõhe ja meriforell.Nemad siirduvad kudema jõgedesse. Selgrootud ja imetajad
BIOLOOGIA (KALAD) Kalu võib jagada selle järgi, kas nad elavad magedas või soolases vees, ning selle järgi, kas nad on lepis, või röövkalad! MAGEVEEKALAD Elavad jõgedes ja järvedesmagedas vees Euraasia mandril on peamised mageveelised kalad ahvenlased, haiglased, siiglased, silmud jt .. Mõned mageveekalad suudavad elada ka riimvees Maailma suurimaks mageveekalaks peetakse kaluugat MEREKALAD Elavad meres, ookeanissoolases vees Vee soolasisalduse muutumis taluvad väga vähesed liigid SIIRDEKALAD Saavad elada nii soolases kui ka magedas vees Oma elu jooksul rändavad siirdekalad ühest veekogust teise. Siirdekalu nimetatakse diadroomseteks kaladeks. Tõenäoliselt kõige pikema (tuhandetesse kilomeetritesse küündiva) kudemisrände teevad angerjad Mõned kalaliigid, kaasa arvatud angerjas, pärast kurnavat rännet ja kudemist hukuvad
võtta. Veekogu lõhn, kust on kala püütud. Sellest, mida kala on söönud. Mis tekitab kalal "kalalõhna" Trimetüülamiin Noksiid kalas. Reaktsioon õhuga pärast kala surma. Ensüümid ja kala mikrofloora hakkavad toimima. Ensüüm TMAO Trimetüülamiin Noksiid redutseerub Tekib trimetüülamiin Noksiidi derivaat trimetüülamiin Huvitavaid fakte Trimetüülamiini mitte oksüdeerumine põhjustab inimesel haigust. Kala värskust saab määrata seega tema lõhna järgi. Merekalad riknevad kiiremini. Kasutatud materjal. Zilmer, M. Karelson, E. Vihalemm, T. Rehema, A. Zilmer, K. Inimorganismi biomolekulid ja metabolism Männik, A. Biokeemia 1985 Timberg, L. Kalatoodete tootmine väikeettevõttes ja kala kvaliteet 2009 Vaarik, A. Amiini oksüdaasi puhastamine amiinide biosensori konstrueerimiseks 2004 www.kliinik.ee answers.yahoo.com Tänan kuulamast!
Läänemere kalad Kõigis Läänemeremaades tegeletakse tulusa kalapüügiga. Tähtsaimad püügilakad on merekalad, kuid eriti Soome lahe ja Põhjalahes on suur majanduslik tähtsus ka mageveekaladel. Nüüdisaegsete püünistega saavad kalurid Läänemeres kalasaagi hõlpsasti kätte. Kalapüüki reguleeritakse mitmete riikide vaheliste lepingutega, mille eesmärgiks on säilitada kalade elujõulisust ja võimalus kalavarusid pika aja jooksul kasutada. Kalavarude eest hoolitsemiseks lastakse merre kalakasvandustes kasvatatud kalamaime. Soome rannikul kasvatatakse vikerforelli toidukalaks suurtes sumpades.
nägemine – …………………… kuulmine – ……………………. tasakaal - ……………………… haistmine – ……………………. maitsmine – …………………… kompimine – ………………….. vee liikumise taju – …………… KOHASTUMUSED ELUKS VEES • Voolujooneline kehakuju • Selg tume, kõht hele • Soomused ja lima • küljejoon • Lõpused • Uimed • Ujupõis MITMEKESISUS Elupaiga järgi jaotatakse: • Merekalad: (3näidet)……………………. • Mageveekalad: (3näidet) ………………. • Siirdekalad: (3näidet) …………………… Elukoha järgi jaotatakse: • Põhjakalad: (3näidet) …………………… • Avaveekalad (3näidet) ………………….. • Taimestikuvööndi kalad: (3näidet)……… Kuidas on kalade välimus (kehakuju, värvus) seotud nende elukohaga? Too näiteid! ..............................................................................
· see on tingitud ühelt poolt soodsama valkude koostisega, teisalt aga kaotab kalaliha keetmisel 10-30% niiskust (loomaliha 50%) Kalade liigitus: Kalad liigitatakse sugukondadesse järgmiste näitajate järgi: · keha kuju (piklikovaalsed, lamedad...) · soomuste olemasolu (suured või väikesed) · uimede arv, asetus, kuju · suu kuju ja asetus · luu- ja kõhrkalad. Elukoha ja toitumise järgi liigitatakse: · merekalad (elavad meredes, ookeanides) · mageveekalad (elavad jõgedes, järvedes) · riimveekalad (rannikulähedastes mereosades) · siirdekalad (elavad meredes aga koevad jõgedes ja vastupidi) Kalatooted: Pool- ja kulinaartoodete valmistamine: · suurendab kalakaupade sortimenti · kergendab tööd · kiirendab toidu valmistamist. Pooltooted (külmtöödeldud) on: · toored kalakotletid · kalatükid (naturaalselt ja paneeritult) · kalafilee
• Euroopas saadakse vesiviljeluse teel ligikaudu 20% kogutoodangust • Kalakasvatus populaarsus on aja jooksul tõusnud • Näiteks Aasia maades suureneb kalakasvatuse maht pidevalt, seda soodustavad ka looduslikud eeldused • Ida-Aasias aga on tekkinud suur nõudlus kala järele- rahvas on ostujõulisem • Pakutakse ka toetusi kalanduse arendamiseks Vietnami vesiviljeluse iseloomustus • Vietnamis on jaotatud vesiviljelus kolmeks: merekalad, soolase vee kalad ning magevee kalad • Kõige rohkem toodavad Lõuna-Vietnami provintsid, neile järgnevad Põhja-Vietnami provintsid ja Kesk-Vietnami provintsid • Mageveekalade kasvatamine toimub kinnistes veekogudes • Põhja provintsides on enimlevinud hõbekarp ja rohukarp • Lõuna provintsides kasvatatakse karpkala ja Insia suurkarpkala • Säga saak kasvas 1999. a 20 tonnilt 4 aastaga 200 000 tonnini • Levinud on ekstensiivne kasvatusmeetod
Äärmiselt kasulik kalarasv sisaldab suurtes kogustes A, D ja E vitamiine, mõnedes liikides ka B1 ja B2 vitamiini. Kala ja kalatooteid sisaldavad ka väga olulist Omega – rasvhapet. Kalas on rikkalik valik mineraalaineid (1-5%), kuhu kuuluvad kaalium, raud ja fosfor. Oluline on kalas mikroelement seleeni sisaldus, mis kaitseb inimorganismi vähirakkude arengu eest ja hoiab ära südameinfarkti. Kaaliumi sisaldus on suurem merekalades, mis on oluline mikroelement südamehaigetele. Kõik merekalad on rikkad joodist, millest meil rafineeritud toiduainete ajastul tihti vajaka jääb. Kalatoit on seega oluline kilpnäärme alatalituse all kannatavatele inimestele. Kala söömine
kasulik kalarasv sisaldab suurtes kogustes A, D ja E vitamiine, mõnedes liikides ka B1- ja B2-vitamiini. Kala ja kalatooteid sisaldavad ka väga olulist oomega-rasvhapet. Kalas on rikkalik valik mineraalaineid (1–5%), kuhu kuuluvad kaalium, raud ja fosfor. Oluline on kalas mikroelement seleeni sisaldus, mis kaitseb inimorganismi vähirakkude arengu eest ja hoiab ära südameinfarkti. Kaaliumi sisaldus on suurem merekalades, mis on oluline mikroelement südamehaigetele. Kõik merekalad on rikkad joodist, millest meil rafineeritud toiduainete ajastul tihti vajaka jääb. Kalatoit on seega oluline kilpnäärme alatalituse all kannatavatele inimestele. OHUSTATUS: Kalu ohustavad peamiselt: 1. Ülepüük- kogust mida iga kalur püüab pole võimalik jälgida ning seepärast kasutavad kalurid võimalust ära ja püüavad lubatust rohkem 2. Veekogude reostamine- inimesed viivad oma mitte biolagunevat prügi (plastikut, kilekotte jne
Ühesuguste keskkonnatingimustega kohti nim. Kasvukohatüüpideks,&seal kujunevad iseloom. Taimekooslused. Tuntum. Arumetsad on nõmme-,palu-,laane-,loo-&salumetsad. Kõige kuivematel ja vaesem. Liivamuldadel leviv. Häredad ja aeglase kasvulised nõmmemetsad(iseloo.sambliku-,kanarbiku-&kukemarjamännikud).LOOMASTIK; E loomastik e. Fauna. On vaene.487liiki selgroogseid& üle 12'000liigi selgrootuid,75liiki kalu neist30 elab meres & 10 siseveek. Majanduslikult olulised merekalad on räim,tursk,kilu,lest.sisevee. tähtsamad on latikas,haug,ahven.Peipsist püütakse tinti,rääbist,siiga.Võrtsij. koha,angerjat.Kasvatatakse vikerforelli,vähemal määral karpkala. Ülejäänud siirdekalad..2004a seisuga 346 linnuliiki.
sojaõli, düstroofiat ja aneemiat stressi teket täisteraviljatooted, pähklid, spinat soja-, rapsi-, põhjustab maisi- ja kalaõli, soodustab ateroskleroosi linoolhape ja karvajuuretuppede ja F merekalad, arengut, vananemist, alfalinoleenhape näärmejuhade loomsed saadused, kasvajate arengut sarvestumist pähklid Vesilahustuvad vitamiinid õllepärm, kiirendab
Üks vitamiinidest, mida bakterid valmistavad inimese soolestikus. Defitsiidi korral aeglustub vere hüübimine, toimub kestev verejooks ninast, kehale tekivad sinakad laigud. Imendumist takistavad: aspiriin, mineraalõli, rääsunud rasvad. Looduslikud allikad: rohelised lehtköögiviljad, jogurt, lutsern, munakollane, sojaõli, kalamaksaõli. Q- vitamiin (ubikinoonid) Olulised vitamiinid inimorganismi hapnikukasutamise protsessis. Allikad: merekalad, muna, kanaliha, sealiha, sojaõli, täisteraviljatooted, pähklid, spinat. Defitsiidi korral: väsimus, jõuetus, kehalise koormuse taluvuse langemine, immuunsüsteemi häired. Defitsiit tekib rasvavaese toidu tarvitamisel, vananemisel, alkoholismi korral, Bgrupi vitamiinide defitsiidil. Imendumist takistavad: raua liig, lahtistitena kasutatavad mineraalõlid, kloriididerikas joogivesi, rääsunud rasvad, suukaudsed kontratseptiivid, mitmed antibiootikumid.
kofaktor rasvhapete süntees, vereloome Allikad Maks, Maks, neerud, Maks, munad, pärn, Munakollane, Loomaliha, Merekalad, Loomaliha, Kalatooted, maks punane liha, kala, pähkel kõrvitsaseemned pähklid, maks, neer, piim jodeeritud sool, teraviljatooted, pähklid, seemned, päevalilleseemned, maks, oad,
kõrvitsaseemned, neerud, läätsed, kuivatatud paprika, müsli, põldmarjad, söögipeet, peakapsas, mugulsibul, porgand, lehtsalat, mereannid,munad, punane liha, spinat, oad, punane vein, rosinad, maasikad, molluskid, tomatid, küüslauk, seened jne. Paremini omastab organism rauda lihast, loomsetest produktidest. Vask: Vase allikateks on pähklid, kuivatatud herned, oad, lutsern ja rohelised lehtköögiviljad. Jood: Peamised joodi sisaldavad produktid on merekalad, kalamaksaõli, meretaimedest valmistatud tooted, jodeeritud sool. Tsink: Tsinki sisaldavad liha, maks, munad, piim, jogurt, pärm, täisteraviljatooded, kõrvitsaseemned, tomatid, sibulad, vetikad. Kaltsium: Toiduainetest on kaltsiumi allikad piim,ja piimatooded, mõned pähklid, rohelised lehtköögiviljad, oad,kuivatatud puuviljad, teraviljasaadused. Räni: 3 Räni sisaldavad eelkõige teraviljasaadused. Väävel:
· allikad: veisemaks, halvaa, sarapuupähklid, emmentali juust, maapähkel, banaan Jood · mikroelement · tähtsus: kilpnäärme tööks, juuksed, küüned, nahk, väikelaste kasv, organite areng ja vaimne areng · defitsiidil võivad ilmsenda suurenunud kilpnääre ehk struuma, kretinisim, kaalus juurdevõtmine · pole kerge teha vahet joodi üle- ja alatarbimisel sümptomid on väga sarnased · kogus toidus ja vees sõltub pinnasest · allikad: merekalad ja taimed, muna, eib juust, jodeeritud sool Seleen · mikroelement · tähtsus: antioksüdant, vähki ja südameveresoonkonnahaiguste ennetamine, immuunsüsteeem, kudede elastsus, aeglustab vananemist, kõõm · kogus toidus sõltub pinnasest · liigtarbimine selenoos · allikad: liha, munad, kala, seened, täisteratooted, küüslauk, pruun riis Mangaan · mikroelement · tähtsus: energia, skeleti areng, vereloome, kasv, aju toitainetega varustamine
Läänemere kalad Merekalad · Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) · Läänemere kilu balti kilu ehk kilu (Sprattus sprattus balticus või Clupea sprattus balticus) · Lest ehk jõelest (Platichthys flesus) · Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo (Gadus morhua) Mageveekalad · Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) · Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) Siirdekalad
Liha ja kala Sealiha , loomaliha ja linnuliha on peamised lihad mida tarbitakse Saksamaal. Viimaste hulgas on ka kana levinuim, hani ja kalkun ja part tarbitakse sagedasti.Jahihooajal on ka populaarsed metssiga , küülikud ja hirved . lambaliha - ja kitseliha ei ole väga populaarne. hobuseliha on saadaval mõningates piirkondades, kuid ei levi palju.Saksamaal on palju erinevaid vorste . Samuti on iseloomulik Toores liha või tatari . Kõige tavalisem merekalad on heeringas erinevates . Ka lõhe süüakse kogu riigis. Euroopa mageveekaladest on forell on kõige levinum kala. Mõned road : snitsel Berliini moodi(Berliner Schnitzel)- Rasvas praetud paneeritud lehmaudarad. Serveeritakse peamiselt kartulisalatiga õllekana(Bierhähnchen)- Õllekastmes marineeritud, seejärel õlis praetud ja lõpuks tomatikastmes hautatud pisemad kanad või broilerid. Serveeritakse röstitud pekiribade ja koorekastmega, peale raputatakse hakitud tilli.
pärm, teraviljatooted Väävel - S Liha- ja Vitamiinid Vitamiinid on vajalikud kasvuks, silmanägemiseks ainevahetuseks, organismi kaitsevõime tõstmiseks, süsivesikute, valkude ja rasvade kasutamiseks ja lõhustamiseks jne. Vitamiin Leidumine A Piim, muna, maks D Merekalad, maks E Porgand, kapsas B1 Jahud, leib, pärm PP Idandid, piim, kala, teravili B2 Leib, piim, juust B6 Kala, maks, jahud C Värske köögivili, puuvili, juurvili Kui inimorganism saab toitaineid liiga vähe või palju... · Toitainete puuduse korral võib tekkida verevaegus, suur veekadu, madal vererõhk, kilpnäärme alatalitlus, ainevahetuse aeglustumine, skorbuut,
allikad- pärm, majonees, oder, roheline tee, sardiinid, muna, seemnetest, paprika, neerud, kalamaksaõli, munakollane, kaeratoidud, kapsas, kana, nisuõlist, lehtkapsas, munad, loomamaks, UV-kiirgus maapähkliõli, spinat, siga,sojaõli, merekalad, mädarõigas, sojauba, piimaproduktid, päevalilleõli, herned, pähklid, spinat, rapsiõli, hapukirsid, täispiim, !Köögiviljad, nisuiduõli, linnaseleib, täisteraviljatoot pähklid petersell, tomat porgand (a- päevalilleseem rapsiõli, ed kibuvitsamarjad
Rasva 0,3-35% (sisaldab enam küllastumatu rasvhappeid) Mineraalained kuni 3% Ekstraktiivaineid 1,5-8% Vitamiinidest A, D, B-grupi vitamiine ,E,K Süsivesikuid 1% (glükogeen) Kalade liigitus Kalad liigitakse sugukondadesse järgmiste näitajate järgi: -keha kuju (pikklikovaalsed, lamedad jne); -soomuste olemasolu (suured või väikesed soomused); -uimede arv, asetus ja kuju; -suu kuju ja asetus; -luu-ja kõhrkalad. Elukohad ja toitumise järgi liigitakse kalad : -merekalad elavad meredes ja ookianides; -mageveekalad-elavad jõgedes ja järvedes; -riimveekalad-elavad rannikulähedastes mereosades; -siirdekalad-elavad meres, koevad jõgedes ja vastupidi. Rasvasuse alusel saab kalad jaotada 4 rühma: 1. lahjad kalad rasva all 2% -tursk, luts, koha, haug; 2. keskmise rasvasusega -2-5%-koger ,karpkala ,nurg, latikas, tint; 3. rasvased kalad- 5-15% -kilu, siig, rääbis ; 4. eriti rasvased üle 15%- angerjas, lõhe, viidikas.
ja kõrvalnähtude suurenemist. b) loomset rasva · kolesterooli tõus · südamevereskoonkonna haigused (eelkõige südamehaiguste risk, sest kõik sõltub eelkõige siiski inimese elukommetestharjumustest, vanusest jne) c) suhkrut · rasvumine · diabeet · kõrge vererõhk · ka kolesteroolitaseme tõus 9.Kirjuta lünkadesse toiduained/toidud, mida peaksid sööma tervise tugevdamiseks? a) Rasvased merekalad ja meresaadused, rapsi ja linaõli, põldtuderi õli, et saada (Omega 3) rasvhappeid ja et veresooned oleksid elastsemad, hea kolesteroolitse normis, et keha saaks toota põletikuvastaseid koehormoon jne b) Piim, liha, muna, kala, et saada täisväärtuslikke valke, et saada asendamatuid amiinohapeid valkude sünteesiks. c) Puuviljad, teraviljad, kartul, suhkrud, piim ja ka näiteks maks, et saada tervislikke
asendada lehmapiim sojapiimaga, mille sensibiliseerivad omadused on tunduvalt nõrgemad. Ka piima keetmine võib muuta selle talutavaks. Mõned taluvad hästi hapupiima, keefiri, jogurtit, rasvavaba piima, võipiima või piimapulbrit. Igaleühele ei sobi isegi kitsepiim. Võib esineda ka juustuallergia. Sageli on toiduallergia põhjuseks munad ja nendes olevad proteiinid. Allergeeniks võib olla ainult munavalge või -kollane. Kala Kaladest tekitavad allergiat merekalad, krabid ja vähid. Kui esineb kõrgenenud tundlikkus vähi suhtes, võivad need isikud reageerida allergiliste nähtudega dafnia (vesikirbupuru) suhtes või vastupidi (vähk ja dafnia on lähedaste antigeensete omadustega). Harvem põhjustab allergiat liha (peamiselt sea-, hane-, pardi-, kana- ja küülikuliha). Teravili üks sagedamatest on ka teraviljast (rukis, nisu, oder, riis, kaer, mais ja tatrar) põhjustatud allergia. Ameerika ühendriikides on levinud nisuallergia
12. LÄÄNEMERE KALASTIK Läänemere kalastiku liigiline koostis oleneb enamjoones praegusaegsetest elutingimustest selles veekogus. Ajalooliste tegurite osatähtsus on mõnevõrra varjatum ja esimesel silmapilgul raskesti märgatav. Läänemeres kaasajal valitsevatest ökoloogilistest tingimustest avaldavad kalastuse koosseisule suurimat mõju soolsuse ja temperatuuri tingimused. Suuhtumise järgi keskkonna soolsusesse liigitatakse kalad tavaliselt mere -, siirde ja mageveekaladeks. Merekalad veedavad kogu oma aja meres, magevee omad magevees ning siirdekalad sooritavad rändeid ühest keskkonnast teisse. Kirjeltatud ökoloogilised jaotused ei peegelda üksikasjalikult kõiki Läänemeres esinevate kalaliikide suhtumist soolsustingimustesse. Läänemeres elab kalaliike, mis pärinevad järvedest ja jõgetest, ning ka kalaliike mis pärinevad Atlandi ookeanist. Mitmed Atlandi ookeani kalaliigid ei ole suutelised Läänemeres järglasis saama
kalad Ptk. 6 Keskkonnast ärritust vastu võtvad elundi on meeleelundid. Meeli on vaja, et leida toitu, partnerit, vältida hädaohte, suhelda omavahel. Igas meeleelundis on erilised tunderakud, mis regeerivad just kindlat tüüpi ärritajale. Linnud-nägemine, öise eluviisiga loom- suured silmad, maa all elav loom- ebanägemine. Ptk. 7 Kalad jaotatakse 3 suurde rühma: 1. sõõrsuud 2. kõhrkalad 3. luukalad 95%. Kaladel on ujupõis. Ptk. 8 Kalad jagatakse: mageveekalad, merekalad ja siirdekalad, Madala soolsusega merd nimetatakse riimveeks. Röövkalad söövad söövad teisi kalu ja lepiskalad söövad selgrootuid ja taimi. Kalad on tähtsad lülid toiduahelas, inimesed kasutavad teda kalamaksõliks, liimiks, söögiks, väetiseks, loomasöödaks, ilukalaks, teaduslikuks katseks Ptk. 9 Kahepaiksed jagunevad kaheks: sabakonnad (vesilikud-tähnikvesilik ja salamandrid-tähniksalamander) ja päriskonnad
metbolismi häireteta kulgemiseks. Polüküllastamata rasvhappeid ((polynsaturated fatty acid ehk PUFA) jaotatakse: oomega-3 (n-3) ja oomega-6 (n-6) rasvhapeteks vastavalt mitmenda süsinikaatomi juures on esimene kaksikside. N-3 rasvhappeks on asendamatu linoleenhape ja temast sünteesitakse organismis rida teisi n-3 PUFA- sid. Oomega-3 RH: alfalinoleenhape - taimeõlid (soja- ja rapsiõli) eikosapentaoolhape - merekalad jt meresaadused dokosaheksaoolhape - merekalad jt meresaadused N-6 rasvhappeks on linoolhape ja temast sünteesitakse organismis rida n-6 PUFA-sid. Oomega-6 RH: linoolhape - taimeõlid arahhidoonhape - loomne toit Kirjanduses kohtame sageli mõisteid küllastatud/küllastamata lipiidid. Vastav termin näitab, millised rasvhapped antud lipiidis domineerivad. Lipiidide füüsikalis-keemilised omadused sõltuvad nende koostisse kuuluvate
arsti poole. Vaegus võib tekkida ka siis, kui kasutatakse K-antivitamiine- ravimeid, mis alandavad vere hüübivust ( dikumariin, neodikumariin jt. ). Inimene vajab päevas K-vitamiini umbes 0,07-0,13 mg. Vitamiin Q ENERGEETIKA KESKNE TEGELANE Q10-vitamiin osaleb hapniku kasutamisel ja hoiab ka meie südame energeetikamajanduse tipptasemel. Q10-vitamiini leidub nii loomset kui ka taimset päritolu toiduainetest. eriti head allikad merekalad, nagu makrellid ja sardiinid, muna, kanaliha, sealiha, sojaõli, täisteraviljatooted, pähklid ja spinat. Maksa sattunud ubikinoonid viiakse kõik Q10 vormi. Kui varupaikadest rääkida, siis Q10 põhihoidla ongi maks, kuid kõige rohkem on teda hoopis südamelihastes. Arvestades südame lihastööd, on selge, miks selle elundi energiamajandus peab tipptasemel toimima.
tagamiseks; küünte, juuste ja naha normaalseks elutegevuseks ja talitluseks. Tsink leidub austrites, enamikus loomsetes valkudes, ubades, pähklites, mandlites, teraviljas, kõrvitsa seemnetes ja päevalille seemnetes. Kliinilised uuringud on näidanud, et tsink liidetud antioksüdantidega, võib aeglustada lihaste vanusest olenevat degeneratsiooni. JOOD Jood on väga tähtis mikroelement, mis paneb immuunsüsteemi Peamised joodi sisaldavad toiduained on merekalad (räimed, kilud, lestad, tursad, lõhed) ja nendest valmistatud tooted, karbid, merelist päritolu koorikloomad; vähemal määral ka piimasaadused, munad ja pagaritooted. Taimeriigi esindajatest on arvestatavad joodiallikad mitmesugused seemned ja jämejahvatatud teraviljatooted. Taimede joodisisaldus on otseses seoses pinnase joodihulgaga. Jood on vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks, kilpnäärme funktsioneerimiseks,
sigade kasvatamisel [proteiin]). *Püsivad läänekaartetuuled toovad LõunaAmeerika läänerannikule sooja ning toitainetevaese vee, mille tõttu kaovad kalad ning muutub kliima mitmel pool maailmas. · Aasia panus maailma kalajahule on väike ,võrreldes sellega ,kui palju ta enda loomakasvatus seda kasutab. (Toodab 17% maailma kalajahust, kuid ise tarbib 47% maailma kogusest) · Veekultuuri tööstuses on suurimad kalajahu tarbijad : krevetid(22,8%), merekalad(20,1%), lõhilased (19,5 %), ja kapkalad (14,9%). · On ebatõonäoline et suudetakse toota piisavalt kalajahu, kuna püütava kala arvukus, mida kasutatakse kalajahu valmistamisel, on langemas. · Kui ei leita alternatiivi kalajahule, läheb konkurents sellepärast kalatööstuse ja loomatööstuse vahel veelgi tugevamaks. · Alternatiiv kalajahule peab vastama kõrgetele nõuetele. Mõndade loomsete kõrvalproduktide asendajate
Kalad hõõruda kuiva soolaga, võttes 1 kg puhastatud kalade kohta 10 g soola. Kausi põhja panna rest või kummuli pööratud taldrik, kalad laduda sellele ühtlase kihina, katta pealt kaane või riidega. Nii säilivad kalad paar päeva. Soolveega soolatud kalad säilivad halvemini. Küllastunud soolvees võib kalu hoida kuni 30 min, siis võtta välja, nõrutada ja töödelda. Kui kala hoida pikemat aega soolaga, muutub kalaliha tuimaks. Merekalad säilivad värsketena, kui nad mähkida äädikaga immutatud rätikusse. Enne praadimist või hautamist marineeritakse neid vürtsi, soola ja 10 tilga taimeäädikaga. Kalakonserve, kalamarja, kuivatatud kala, suitsukala ja soolakala hoitakse külmkambrist kaugemal, külmutuskapi alumistel riiulitel. Külmutatud kala ja kalafilee mähitakse puhtasse paberisse ja paigutatakse kuni valmistamiseni külmkambrisse.
Kalad sisaldavad 50-85% vett, 9-27% täisväärtuslike valke ja 0,5-1% süsivesikuid. Kalarasv sisaldab suurtes kogustes A, D ja E vitamiine, mõnedes liikides ka B1 ja B2 vitamiinining omega-3 rasvhapet(0,3-35%). Kalas on rikkalik valik mineraalaineid (1-5%), kuhu kuuluvad kaalium, raud ja fosfor. Oluline on kalas seleeni sisaldus, mis kaitseb inimorganismi vähirakkude arengu eest ja hoiab ära südameinfarkti. Kaaliumi sisaldus on suurem merekalades, mis on oluline südamehaigetele. Kõik merekalad on rikkad joodist, millest meil rafineeritud toiduainete ajastul tihti vajaka jääb. Kaladieet aitab "vedeldada" verd ning hoiab ära trombide tekke. Oluline osa on ka veresoonte kaitsel, puhastab- aitab välja tuua organismist nn. mittevajalikku kolesterooli. Kala söömine leevendab reumat, vähendab tuberkuloosi ja vähki haigestumise riski, leevendab migreeni, tugevdab immuunsüsteemi ning karastab oraganismi külmetushaiguste vastu. Omega-3
Evolutsiooniliselt on see üks rühm organisme, mille peal loodus proovis erinevaid arenguvariante, osa neist katsetustest on välja surnud ja neid teame vaid kivististena (kilp- ja rüükalad), osa on tänapäevani säilinud kurioossete haruldaste vormidena (latimeeria). Maailmas on kalu üle 20 000 liigi (võib-olla isegi üle 25 000), neist valdav osa elab troopikas mageveekalad Amasoonases, Indo-Hiinas, Aafrikas, merekalad koralliriffidel. Lisaks on olemas inimese poolt loodud vormid, näiteksakvaariumikalad vaadake värvikirevaid ja kummalise kehakujuga vorme mis neis on erinevad liigid, mis vaid sama liigi eri värvuse ja kujuga isendid? Võrdlus koertega. Süsteem peaks peegeldama kalade evolutsiooni ehk fülogeneetilisi sugulussuhteid st samasse evolutsioonipuu harusse seega samasse süsteemi jaotusesse peaksid kuuluma ühise päritoluga liigid, mis seetõttu on sarnasemad.
Selline müstilise ilmega paik on loomulikult innustanud inimeste kujutlusvõimet ja seega on paigaga seotud hulk legende, mis allika omapärast nime seletavad. Rahva arvates võib ainult merest nii palju vett välja voolata, sellest ka nimi Merioone allikas (oon on kohalikus murdes kalda sisse uuristunud koobas, millest väljub allikas) ehk Merioone. Teise pärimusloo kohaselt olevat allikast kunagi mingeid võõraid kalu välja tulnud ja rahvas arvanud, et need on merekalad. Kolmanda legendi järgi, aga olevat ülekohtuselt süüdistatud ja piinatud mõisavaht saanud põgenema ja kaljuni jõudes palunud, et meri teda neelaks. Nii läinudki. Üks joon on kõikidel enim tuntud legendidel ühine: arvatakse, et käik kulgeb mereni. Tegelikult on käigu pikkus aga alla viie meetri. 2.3. Ristimänd Merioone juurest rännakut jätkates tuleb ronida üles kõrgendikule, kus vaatamisväärsusena kõrgub iidne Erastvere ristimänd
Vett 50-85% Valku 9-27% (enamus täisväärtuslik asendamatud a.h.) Rasva oomega-3 rasvhapped (0,3-35%), oluline närvisüsteemine, vereringeks, ajule Vitamiinid A,D,B-rühma, E, K Mineraalid 3% - J,P,Ca,K, Fe Süsivesikud 0,5-1% Kalade liigitus Sugukondade järgi: - Keha kuju - Soomuste olemasolu, - Uimede arv - Asetus ja kuju jne Elukoha ja toitumise järgi: - Merekalad - Mageveekalad - Riimveekalad (ranniku lähedal meres) - Siirdekalad (nt elavad jões ja koevad meres või vastupidi) Rasvasuse järgi - Lahjad kalad (alla 2%) nt: tursk, luts, koha ja haug - Keskmise rasvasusega (2-5%) nt: karpakala ja latikas - Rasvased kalad (5-15%) nt: kilu ja siig - Eriti rasvased (üle 15%) nt: lõhe ja angerjas NB! Rasvasus oleneb ka aastajast ning kalaliigist Kala värskuse hindamine
Leidub sardiinid, makrellid, looma- ja kanaliha, muna, sojaõli, täisteraviljatooted, pähklid, spinat. F vitamiin e -linoleenhape Defitsiit probleeme närvikoe normaalses arengus, nahahaavandid, suurenenud risk sapipõie häirete tekkeks ja arenguks, reumatoidartriit, oluliselt suurem risk südame- ja veresoonkonna haiguste tekkeks ja arenguks Leidub maisiõli, pähklid, sojaõli, rapsiõli, merekalad, kalaõlid, taimeõlid, loomsed produktid. L-karnitiin Defitsiit tugev üldine nõrkus, pidevad lihaskrambid, lihaskoe üldine düstroofia, dementsuse süvenemine, neurtaalrasvade patoloogiline kuhjumine lihastesse. L-karnitiini peab kasutama koos vitamiinide B2, B3, B5 ja C-ga. Leidub lamba-, sea-, veise-, küülikuliha, kala, piim, õllepärm. Jood Tähtsus kilpnäärme hormoonide türoksiini ja trijodotürontiini koostises, reguleerib organismis
endast fülogeneetilist kõrvalharu, mis ei ole luukaladega pärilikult seotud. · Varilõpuselised (Elasmobranchii) - Esimesed varilõpusesed kalad ilmusid ürgmeredesse juba 300milj. aastat tagasi. Nad konkureerivad edukalt luukaladega ja väljasuremisest pole mingit märki. 4 Varilõpuselised on eeskätt merekalad, kõige arvukamad on nad troopilistes vetes. Varilõpusesed annavad praegu umbes 1% kogu merekalade aastapüügist. (Loomade elu, 4 köide) 4. Varilõpuselised 4.1 Varilõpuseste välisehitus Varilõpustelistel kaladel, kelle hulka kuuluvad hai- ja railaadsed, puudub luukude täielikult. Nende toes koosneb kõhrest, mis on sageli lubjastunud. Nahk on tavaliselt kaetud plakoidsoomustega, mis kujutavad endast soomuskatte iidseimat tüüpi
elutingimustest selles veekogus. Ajalooliste tegurite (varasemad ühendused teiste veekogudega, kunagised elutingimused, veekogu iga) osatähtsus on mõnevõrra varjatum ja esimesel silmapilgul raskesti märgatav. Läänemeres kaasajal valitsevatest ökoloogilistest tingimustest avaldavad kalastiku koostisele suurimat mõju soolsuse- ja temperatuuritingimused. Suhtumise järgi keskkonna soolsusesse liigitatakse kalad tavaliselt mere-, siirde- ja mageveekaladeks. Merekalad veedavad kogu oma elu meres, mageveekalad magevees. Siirdekalad sooritavad rändeid ühest keskkonnast teise: anadroomsed siirdekalad (näiteks lõhe) toituvad ning kasvavad meres ning sigimiseks rändavad magevette, katadroomsed siirdekalad, nagu angerjas, toituvad ning kasvavad magevees (või riimvees) ja sigimiseks siirduvad ookeani. Lisaks nendele põhijaotustele eristatakse veel poolsiirdekalu, kes toituvad ja kasvavad riimvees
Kuna vana vesi sisaldas palju nitraate ja orgaanilisi ühendeid, siis see kaldus muutuma happelisemaks. Tehes suurema veevahetuse ja lisades tavalise pH tasemega vee, võis tekkida risk, et äkiline pH muutus võib kalad tappa,seetõttu ongi väiksed veevahetused loogilisemad, et kalad ei peaks taluma suurt pH kõikumist. Tänapäeval on siiski jõutud järeldusele, et suurem veevahetus on parem - paljud kalad lihtsalt ei talu kõrget nitraaditaset, näiteks kirevahvenad, mollid ja merekalad. Iganädalane 20%-line veevahetus lahjendab nitraate ja orgaanilisi ühendeid, mis hapestavad vett, hoides ära eelmainitud probleemi. Suurem regulaarne veevahetus hoiab akvaariumi värskemana, mistõttu kalad tunnevad end paremini ja on tervemad. Akvaariumisse tuleb lisada natuke soola. Selleks pole vajadust. Sool ei puhverda pH-d ega tõsta veekaredust, nii et arusaam, et sool on kasulik sellistele kareda vee kaladele, nagu eluspoegijad ja Rift Valley kirevahvenad, on vale.
munad o. U-S – metüülmetioniin p. P – bioflabonoidid 2. Rasvlahustuvad – allikad, põhifunktsioonid a. A – retinoidid - Stimuleerib kasvamist, kaitseb nakkuste eest, soodustab nägemist, antioksüdeeriva toimega - Maks, toores liha, tursamaksaõli, piimatooted, porgand (provitamiin A) b. D – kaltsiferoolid - Osaleb kaltsiumi ja fosfori imendumises; rahhiidivastane toime - Munakollane, tursamaksaõli, rasvased merekalad, seened, teravili c. E – tokoferoolid - Antioksüdeeriv toime; oluline reproduktiivfunktsioonide tagamises - liha, maks, teraviljaidud, taimeõlid, munad, astelpaju d. K – naftokinoonid - Osaleb kaltsiumi kinnistumisel luudes, hoiab ära verejookse - Kala, maks, munad, rohelised köögiviljad (K1), juust (K2) e. Q – ubikinoonid – antioksüdant, hingamisahela keskne komponent – makrellid, muna, kanaliha, sealiha, pähklid, spinat
Tähtsamad vitamiinid, nende leidumine ja otstarve on toodud tabelis 2.2. Tabel 2.2. Tähtsamad vitamiinid nende leidumine ja otstarve. Vitamiin Leidumine Otstarve A Piim, muna, maks Vajalik kasvuks, organismi kudede taastootmiseks, silma nägemiseks jne. 15 D Merekalad, maks Soodustab kaltsiumi imendumist, luude ja hammaste moodustumiseks jne. E Porgand, kapsas Pidurdab rakkude vananemist, organismi hapnikuga varustatus ja üldine kaitsevõime jne. B1 Jahud, leib, pärm Võtmeroll organismi ainevahetuses energia loomisel jne. B2 Leib, piim, juust Osaleb põhitoitainete ainevahetuses, kasvuprotsessides jne.
elutingimustest selles veekogus. Ajalooliste tegurite (varasemad ühendused teiste veekogudega, kunagised elutingimused, veekogu iga) osatähtsus on mõnevõrra varjatum ja esimesel silmapilgul raskesti märgatav. Läänemeres kaasajal valitsevatest ökoloogilistest tingimustest avaldavad kalastiku koostisele suurimat mõju soolsuse- ja temperatuuritingimused. Suhtumise järgi keskkonna soolsusesse liigitatakse kalad tavaliselt mere-, siirde- ja mageveekaladeks. Merekalad veedavad kogu oma elu meres, mageveekalad magevees. Siirdekalad sooritavad rändeid ühest keskkonnast teise: anadroomsed siirdekalad (näiteks lõhe) toituvad ning kasvavad meres ning sigimiseks rändavad magevette, katadroomsed siirdekalad, nagu angerjas, toituvad ning kasvavad magevees (või riimvees) ja sigimiseks siirduvad ookeani. Lisaks nendele põhijaotustele eristatakse veel poolsiirdekalu, kes toituvad ja kasvavad riimvees
(Actinopterygii), mis varem kandis nimetust klass luukalad. Kalad on kõige liigirikkamaks loomarühmaks selgroogsete seas. Kalalaadseid loomi on maailmas kokku umbes 20 tuhat liiki, neist Eestis 75 liiki. Kalad elavad vees. Kalalaadsed loomad jaotatakse kolme rühma: sõõrsuud, kõhrkalad ja luukalad. Enamik kalu kuulub luukalade hulka. Lisaks liigitatakse kalu veel toitumise järgi, vastavalt lepiskalad ja röövkalad. Kalu liigitatakse ka elukoha järgi: mageveekalad, merekalad ja siirdekalad. (Keda nimetataks kaladeks?) 3 Sõõrsuud Sõõrsuud (Cyclostomata) moodustavad kõhr- ja luukalade kõrval omaette klassi. Nad kuuluvad keelikloomade hõimkonda. Nad on maduja kehaga veeloomad. Sõõrsuud elavad nii mereliste kui ka magedaveeliste veekogude põhjas poolparasiitset elu. Kuigi varasemalt on sõõrsuid peetud luukalade klassi osaks on neil luukaladega võrreldes mitmeid erinevusi. Sõõrsuud on lõuatud
Kaalium puu- ja juurvili, kartulid, lihasnõrkus, südamehäired, liha, piim, juust Raud siseelundid, liha, vereloomehäired, kehvveresus, lihasnõrkus, täisteratooted, juurvili väsimus, kurnatus Mangaan juurvili, teravili, marjad, pole teada puuvili Tsink liha, kala, piim, kaunvili, kasvuhäired, haavade paranemine aeglustub, teravili atroofia Fluor merekalad, siseelundid, hambakaaries teraviljatooted Jood merekalad, piim, munad, kilpnäärme suurenemine, joodisoolad
ülitundlikkust piim, muna ja nisu. Täiskasvanueaks võib toiduallergia taanduda. Kuid kala, maa- ja metsapähkli, seesamiseemnete ja sojaubade allergia ei taandu! Allergiat võib põhjustada peaaegu iga toiduaine. Toidus esinevate lisaainete suhtes esineb ülitundlikkust harvemini. Mõne toiduaine allergeensus kaob termilisel töötlemisel (külmutamisel või keetmisel), kuid selleri, pähklite, kala ja mandli allergeensus ei kao. Sagedasemad toiduallergeenid: · Mereannid: merekalad (tursk, lest, heeringas, lõhe), molluskid, austrid ja koorikloomad (krabid, vähid). · Teraviljad: rukis, nisu, kaer, oder, riis, tatar ja mais. Allergia võib tekkida ka jahusse sattunud lisandite vastu (õietolm, seemned). · Mesi ja meetooted. · Mitmesugused pähklid: sarapuupähklid, Hiina ja Kreeka pähklid, mandlid. · Marjad ja puuviljad: eelkõige maasikad ning tsitruselised puuviljad (apelsin, sidrun), mis tekitavad nahalöövet.
Rannapüügil püütakse palju erinevaid kalaliike. Majanduslikult tähtsamad on räim, ahven, meritint, lest, tuulehaug, samuti koha,särg ja vimb. Peamisteks püügivahenditeks on mõrrad, võrgud, õngejada. Peale kalade omab kutselises rannakalanduses olulist osa ka agariku varumine. Kalu saab liigitada suurusjärgult kolme tüübi alusel elukoha järgi, toitumise järgi ja toese järgi . Mis oma korda veel jagunevad alakrupiteks. Elukoha järgi : 1.Merekalad ( nt lest,räim,kilu jne) 2.Mageveekalad (nt linask,ahven,haug,koger jne Mitmed mageveekalad võivad elada ka madala soolsusega riimvees. Läänemere magestunud merelahtedes on kohatud 21 mageveekalaliiki, kõige rohkem ahvenat, haugi, nurgu, säinast, särge ja rääbist. 3.Siirdekalad (lõhe , meriforell,angerjas jne ) Toitumise järgi : 1.Röövkaladkes ( toitub teistest kaladest või muudest loomadest ) 2
6 Coconut Milk kookospiim -1.5 Võimalusel vältida Juurviljad Stored Potatoes Kartul, säilitatud +2.0 Loomaliha, linnuliha ja kalaliha Pork Sealiha -38.0 Veal Vasikaliha -35.0 Beef Veiseliha -34.5 Ocean Fish Merekalad -20.0 -18.0 -- Chicken Kana -22.0 -18.0 -- Eggs Munad -22.0 Oysters Austrid -5.0
annaabi.ee 
