Nt pärmid, mürklid, kogritsad, liugikud b) kandseened - eosed moodustuvad rakuväliselt, täpsemalt tipmiselt rakkude otsajätketes. 1 Rakk moodustab 4 eost. Eoseid moodustavad rakud annavad kokku eoslava, 3 tüüpi: 1. esineb eoslehekestena (altpoolt nagu raamatud), nt riisikad ja pilvikud 2. esineb eostorukestena, nt puravikud ja tatikad 3. esineb ogajate narmastena, nt narmikud, põdramokk. Uus seen tekib: kahe erineva seene niidistikud segunevad, ühinevad. Eostega paljunemine eostaimedel. 1. Sammaltaimedel (paberil joonis) 2. Sõnajalgtaimedel (paberil joonis) Eostega paljunemise bioloogiline eripära 1. eosed on erilised üherakulised paljunemisstruktuurid 2. eosed levivad hõlpsalt õhu ja veega 3. eoste idanemisvõime säilib kaua - kuni tuhandeid aastaid, seda tänu paksudele kestadele ja vähesele vabale veele. 4
Tardseened. Viljakeha sageli sültjas, esinevad eelkõige hilissügisel ja talvel, enamasti surnud puidul. Maitsetud, mõned kah-söödavad. Süldikud (Exigia), üdik (Pseudohydnum), suur sarvik (Calocera viscosa). Mittelehikseened. Viljakeha sageli pikaealine, erandlik seente hulgas on tõeliste kudede esinemine. Enamus taelalaadseid puiduseeni (tuletael, kännupess, väävlik (söödav), koorikud, lehternahkised, haavataelik, aga ka kukeseened, narmikud, tõlvikud, harikud). Lehikseened. Viljakehal enamasti eoslehed, harvem torukesed Torikulaadsed. Soomustorik, austerservik. Puravikulaadsed. Puravikud, majavamm, liimikud, vahelikud, juurepähklid. Limanutilaadsed. Limanutid, vesinutid, võlvnutid. Heinikulaadsed. Heinikud, ebaheinikud, võluheinikud, puiduheinikud, külmaseen, lehtrikud, kõrgesed, käbikõrgesed, pisisirmikud, nööbikud. Sampinjonilaadsed. Sampinjonid, sirmikud, tindikud. Kärbseseenelaadsed. Napsikulaadsed.
Tardseened. Viljakeha sageli sültjas, esinevad eelkõige hilissügisel ja talvel, enamasti surnud puidul. Maitsetud, mõned kah-söödavad. Süldikud (Exigia), üdik (Pseudohydnum), suur sarvik (Calocera viscosa). Mittelehikseened. Viljakeha sageli pikaealine, erandlik seente hulgas on tõeliste kudede esinemine. Enamus taelalaadseid puiduseeni (tuletael, kännupess, väävlik (söödav), koorikud, lehternahkised, haavataelik, aga ka kukeseened, narmikud, tõlvikud, harikud). Lehikseened. Viljakehal enamasti eoslehed, harvem torukesed Torikulaadsed. Soomustorik, austerservik. Puravikulaadsed. Puravikud, majavamm, liimikud, vahelikud, juurepähklid. Limanutilaadsed. Limanutid, vesinutid, võlvnutid. Heinikulaadsed. Heinikud, ebaheinikud, võluheinikud, puiduheinikud, külmaseen, lehtrikud, kõrgesed, käbikõrgesed, pisisirmikud, nööbikud. Sampinjonilaadsed. Sampinjonid, sirmikud, tindikud. Kärbseseenelaadsed. Napsikulaadsed.
b. Kandseened eosed tekivad rakuväliselt spetsiaalsetel rakkudel (eoskandadel), ühel eoskannal moodustub tavaliselt 4 eost. Eoskannad koonduvad ja moodustavad seenekübara all paikneva eoslava. Eoslava 3 tüüpi: 1. Eoslava eoslehekestel (kärbseseened ja sirmikud), 2. Esineb eostorukestena (puravikud ja tatikud), 3. Esineb ogajate narmastena (narmikud ja põdramokad) Eostega paljunemisel arenevad eostest esmalt seeneniidid ehk hüüfid, ühe tuumalised seeneniidid peavad omavahel ühinema. Tekivad kahetuumalised rakud seeneniidistikus ja sellisest seeneniidistikust arenevad viljakehad. Eostega paljunemine taimedel Eostega paljunevad eostaimed ja nendeks on samblad, sõnajalad, osjad ja kollad. Sammaltaime arengutsükkel (joonis) Eos (n) -> eelniit (n) -> sammaltaimed (n): vars, lehed, risoidid -> emasel taimel arhegoon,
vabanevad eosed järkjärgult. Nt pintselhallik (hallitusjuustus) Eoseline paljunemine kübarseentel hõimkond kandseened Eoste moodustumine spetsiaalsete rakkude tippides kusjuures üks rakk võib anda kuni neli eost. Eoseid tootvad rakkud koonduvad kübaraalustele kihtidel, tekib eoslava. Eoslava võib esineda kolmel viisil: a) eoslehekestena (riisikad, pilvikud) b) eostorukestena (puravikud, tatikud) c) ogajate narmastena (narmikud, põdramokk) Eostega paljunemine eostaimedel Eostaimede hulka kuuluvad samblas, sõnajalad, osjad, kollad. Kõikidel eostaimedel eristatakse elutsüklis kahte faasi: Sammaltaimed: a. eoselise paljunemise etapp b. sugulise paljunemise etapp sammaltaimedel vastutab eoselise paljunemise etapi eest varskupraga, milles on eosed. Eoselise paljunemise etapp on diploidne, kuid ajaliselt lühike. Sugulise paljunemise etapi eest vastutavad
2) Kübarseentel e kõrgematel seentel Kübarseened: 1) Kottseened eosed valmivad rakusiseselt eoskotis. Eoskotis on 4-8 eost 2) Kandseened moodustuvad eosed rakuväliselt e tipmiselt rakkude otsajätketes. 1 rakk moodustab 4 eost. Eoseid moodustavad rakud annavad eoslava: a. esineb eoslehekestena (nt. riisikad, pilvikud) b. esineb eostorukestena (puravikud) c. eoslava võib esineda ogajate narmastena (narmikud, põdramokk) Eostega paljunemine eostaimedel Sammaltaimed: · juurte asemel risoidid · lehed ja vars haploidsed Eostega paljunemise bioloogiline eripära: 1) eosed on erilised 1-rakulised struktuurid 2) eosed levivad hõlpsalt õhu ja veega 3) eoste idanemisvõime säilib kaua (tuhandeid aastaid) sest paksud kestad, vähe vaba vett 4) eostel esineb pärilik muutlikkus 2 tasandil: a. mutats eostes b
eoskotis 4-8. kottseente näideteks pärmseened, kübarseened (viljakihi moodustavad seened). Kübarseenest kuuluvad kottseente hulka: mürklid, kogritsad. 3) HÕIMKOND: kandseened eosed valmivad spetsiifilistel rakkudel eoskandadel. Eosed valmivad rakuväliselt. Eoskannad moodustavad eoslava ja see paikneb kübara alaosas kolmel erikujul. Esiteks eoslehekesed pilvikud, riisikad. Teiseks- eoslava moodustab torukesed puravikud, tatikad. Kolmandaks eoslava esineb narmasja kihina: narmikud ja põdramokk. Selleks, et tekiks mütseel, mis annaks viljakehi peavad liituma kahest erinevast eoses pärinevad hüüfid ehk seeneniidid ja tekivad kahetuumalised struktuurid ja nendest tuleb mütseel, millest arenevad viljakehad. Eostega paljunemine eostaimedel. SAMMALTAIMEDE ELUTSÜKKEL: Eos (n) eelniit (n)(põlvnemine vetikatest) sammaltaimed (vars, lehed, risoidid), arenevad isassuguroganid anteriidid ja emassuguorganid ehk arhegoonid. Suguorganites tekivad
Kottseentel moodustuvad eosed rakusiseselt eoskottides (ühes eoskotis 4-8 eost, tavaliselt 8). Nt: Kogritsad, mürklid (söögiseened), liudikud. Ph: Basidomycota (kandseened)- eoses valmivad erilsitel rakkudel eoskandadel. Eosed valmivad tipmiselt ühes eoskannas tekivad 4 eost. Eoslavad võivad olla väliskujult 4 tüüpi- 1.) eoslava eoslehekestena (riisikad, pilvikud, kärbseseened). 2.) eoslava esineb eostorkuestena (puravikud, torikud, tatikud). 3.) eoslava esineb ogajate narmastena (narmikud, põdramokk). 4.) eoslava esineb kübara all volditud struktuurina (kukeseened). Eostest tulevad haploidsed seeneniidid, mis peavad ühinema, et tekiks viljakehad. Eostaimed (gümnaasiumis keskendutakse sammal ja sõnajalgtaimedele). Sammaltaimed: eos (n) eelniitidest (n) (viitab sugulusele vetikatega)- sammaltaimed (emane ja isane). Ei ole juured vaid risoidid, vars, lehed. Isasel sammaltaimel on anteriid (n), emasel arhegoon (n). Kuna suguorganid on haploidsed tekivad sugurakud
annaabi.ee 
