Luude ülesanne Toetab keha pehmeid kudesid Annab kehale kuju On lihaste kinnituskohaks Võimaldab sooritada liigutusi Kaitseb siseselundeid On mineraalide talletaja On vereloome elund On rasvade talletaja Inimese skelett Luurakud Luukude on sidekude, millest moodustuvad skeleti luud. Luukoe tüübid on põimikluukude ja lamellaarne luukude. Luukude koosneb luurakkudest (osteotsüüdid ja osteoblastid), osteoklastidest (luud lagundavad rakud) ning rakuvaheainest ehk intertsellulaarsubstantsist. Rakuvaheaine koosneb omakorda 30-40% ulatuses orgaanilisest ainest ning 60-70% ulatuses mineraalidest (eelkõige kaltsiumfosfaat ja kaltsiumkarbonaat). Luude ehitus Luud koosnevad mineraalainetest ja orgaanilistest ainetest
Luukude · Luukudet iseloomustab intertsellulaarse substantsi mineraliseerumine · Koosneb rakkudevahelisest substantsist (kollageensed kiud ja põhiaine) ja luurakkudest · Mineraliseerunud intertsellulaarne substants sisaldab peamiselt kaltsiumfosfaati (kristall-vormi nimetatakse hüdroksüapatiidiks Ca10(PO4)6(OH)2) · Rigiidsus => kaltsiumfosfaat (mineraliseeritusest), teatud elastsus => orgaanilistest kollageensetest kiududest Luurakud · Luurakkudeks on osteoblastid-osteotsüüdid ja osteoklastid · Osteoblastid on noored luukudet produtseerivad rakud. Osteoblastid => osteotsüüdid · Osteotsüüdid on põhilised luurakud, mis paiknevad luulakuunides. Väikesed tubulaarsed kanalid - luukanalikesed - seostavad naaberlakuune omavahel ja sisaldavad peeneid osteotsüütide jätkeid · Osteoklastid on mitmetuumalised makrofaagid, mis on võimelised resorbeerima luud. Aeglaselt luu pinnal
KOKKUVÕTE Tugi- ja liikumiselundkonna moodustavad luud ja luurakud, mille ülesandeks on kaitsta keha ja katta teisi kudesid ja elundeid. Luu on luustiku osa, mida moodustavaks koeks on sidekude. Luudele annavad tugevuse mineraal-ained, elastsuse aga orgaanilised ained. Luu tugevamat osa nimetame plinkaineks, pehmemat osa aga käsnaineks. Pealt katab luud luuümbris, luu sees on aga luuüdi. Punane luuüdi paineb vereloomeelundis ja selle ülesandeks on moodustada vererakud, mis
toiduainete sisaldusele ja seedekulgla seinte venitamisele. Peensoole seintes 2 koehormooni: 1. ergutab seedeensüümide tegevust, 2. toitu neutraliseerivate ainete eritust. Nälja ja täiskõhutunnet reguleerib peaajus hüpotalamus. 3. Luustiku koostis ja tähtsus Toetab keseb siseha, kaitseb siseelundeid. ~200luud. Luud sisaldavad Ca ja P. (toeluu, lamelüü, lühiluu) 4. osteoblastid (raku vaheaine tootjad) Osteotsüüdid (luurakud) Osteoklastid (hävitavad vajadusel raku vaheainet) Osteoporoos e. Luude hõrenemine. Seda mõjutab pärilikkus, vähene liikumine, toitumine, Ca, D-vitamiin. 5. keraliiges (õlaliiges) plokkliiges (küünarvarre liiges) silinderliiges (kaelalülide juures) 6. 7. Lihaste liikumise toimumine kõigis lihasrakkudes on proteiinikiud (valk ), mis koosneb aktiinist ja müosiinist, mis liiguvad üksteisele vahele
5.Marrasknahk-naha pealmine kiht, mille pealmine osa sarvkiht koosneb surnud rakkudest ja alumine osa elusatest jagunemisvõimelistest rakkudest. 6.Pärisnahk-naha alumine kiht, mis rohkete elastssete kiudude sisaldusega annab nahale veniviuse painduvuse ja sitkuse. 7.Melaniin-Aine mida sünteesitakse nahas ja mis kaitseb ultraviolettkiirguse eest. 8. Luuümbris-luud kattev kiht, mis ühendab luud ümbritsevate kudedega. Selles moodustuvad uued luurakud 9.Kõõlus-Valkainest koosnev sidekoeline väät, millega kiinitub lihas luudele. On väga vastupidav tõmbele ja venitusele. 10.Luuüdi-jaguneb punane luuüdi-vereloomeelund, milles moodustuvad erinevad vererakud ja kollane luuüdi-toitainete, eriti rasvade varu. 11.Luustik-e-skelett-inimese tugielundkonna osa, mis koosneb omavahel seotud luudest. 12.Liiges-kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab neil liikuda. 13
Lihased võimaldavad meil ennast liigutada. 5. Millistest ainetest koosnevad luud, milline on nende ainete tähtsus luude koostises ja mis juhtub luudega juhul, kui neid aineid jääb luudes vähemaks (võimalik graafiku ülesanne, kus tuleb välja lugeda, milline muutus toimub inimese luude ehituses, ning mis on muutuse tagajärjed). Põhjenda luude koostises toimuva muutuse põhjal vanas eas sagenevaid luumurde. · Luu koostis-Luurakud, rakuvaheaine. Luudes on nii mineraalaineid kui ka orgaanilisi aineid. Mineraalained annavad luudele kõvaduse, orgaanilised ühendid elastsuse. · Kui mineraalaineid jääb luudes vähemaks, siis muutuvad luud pehmemaks ja võivad kergemini murduda/katki minna. · Kui orgaanilisi ühendeid jääb luudes vähemaks, siis luud ei paindu enam nii palju.
Arengu bioloogilised ja kultuurilised teooriad ONTOGENEES käistleb indiviidi käitumise arengut. FÜLOGENEES käistleb käitumise evolutsiooni. Geneetika ja arengu põhiplaan Keha koosneb rakkudest – ajurakkud, vererakud, lihasrakud, luurakud jne. Elu aga algab ühe rakuna – ema munaraku ja isa seemneraku ühinemisel tekib „sügoot“. Igal rakul on tuum, mille sees on niiditaolised struktuurid – kromosoomid. Viimased on tüüpiliselt paaris: äädikakärbsetel on neli paari, šimpansitel 24 paari ning inimesel 23 paari. Kromosoomid omakorda koosnevad geeniahelast. Geenid koosnevad omakorda DNA-st (desoksüribonukleiinhape), mis kujutab endast üksteise ümber põimunud kerulisi molekule, mis asetsevad kaksikheeliksina.
Luukude: tugiülesanne, kujuneb luustik Kõhrkude: tugiülesanne, osa keha toesest Veri: vedel kude. Tähtis organism toite ja kaitseülesanne 2. Millest luud koosnevad? Luud koosnevad 55% mineraalainetest,(kaltsiumi, fosfori, magneesiumiühendid) mis annavad luudele kõvaduse, 25% orgaanilistest ainetest (valgud, rasvad), mille ülesanne on elastsuse andmine. Samuti koosneb luu rakuvaheainest (vesi) ja luurakkudest. Luud katab pealt luuümbris kus moodustuvad uued luurakud, mille arvelt kasvavad laste luud jämedamaks (täiskasvanutel seda ei toimu). Pikad luud on seest õõnsad, sest see teeb luustiku kergemaks. Enamiku luude keskosas on luuüdi, Punane luuõdi on vereloomeelund, kollane luuõdi sisaldab tagavararasvu. Noortel on punast rohkem. Pealt katab luud luuümbris, mis ühendab luud ümbritsevate kudedega. Milles seisneb luustiku tähtsus? Toestab pehmeid kudesid, aitab keha püsti hoida
34. Implantation- siirdamine 35. Wisdom teeth- tarkusehambadf 36. Germ- eos, alge 37. Progenitor- eelkäija, rajaja 38. Contribute- kaasa aitama, soodustama 39. Primordium- organi, rakulise struktuuri või koe kõige varajasem arenguprotsess 40. Immunosuppressive- immuunreaktsiooni pärssiv 41. Exfoliate- koorima 42. Shed- välja langema 43. Denote- teatavaks tegema 44. Deciduous teeth- piimahambad 45. Chondrocytes- kõhrerakud 46. Lipocytes- rasvarakud 47. Osteoblasts- luurakud 48. Myocytes- lihasrakud 49. Cardiomyocytes- südamelihasrakud 50. Undergo- läbi elama, kogema 51. Constitute- moodustama 52. Viable- elujõuline, mõistlik 53. Rodent- näriline 54. Customs- toll 55. Obtain- saavutama 56. Disaggregate- rakku eraldama kõige väiksemateks koostisosadeks. 57. Recapitulate- kokkuvõtlikult kordama 58. Oblique- kaudne 59. Cusp- sakk 60. Apposition- külg-külje vastu koos 61. Vascularization- veresoontega varustamine 62. Incisor- lõikehammas 63
LUUSTIK e skelett - omavahel seondunud luud -koosnevad elusatest luurakkudest, mille vahel on rakuvaheaine, �mbritsevad ladestunud kaltsiumisoolad -olulisemaid orgaanilised ained on valgud (elastsed kiud) ja rasvad (toitainete tagavara) Luud katab LUU�MBRIS, mis �hendab luud �mbritsevate kudedega. Luud kasvavad j�medamaks uute luurakkude moodustumisel. Luu�mbrise all asub PLINKAINE, milles kulgevad veresooned, mis varustavad luud vajalike ainetega Seespool asub K�SNAINE, mille luurakud moodustavad tugis�steemi Luude keskosas on pehme kude LUU�DI, mis on kas punane v�i kollane. PUNANE LUU�DI - k�snaines, vereloomeelund KOLLANE LUU�DI - toruluude ��nsuses, tagavararasvad K�hr - luust pehmem ja painduvam Rahhiid - D-vitamiini puudus Luustumine - k�hrkoe asendumine luukoega Luud saab hoida tugevad tehes sporti, s��es mitmekesiselt, tarbides D-vitamiini. LUUSTIKU �LESANDED -toestab �mbritsevaid kudesid ja aitab keha p�sti hoida
PTK 1.3 luude koostis ja ehitus Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest. 1) Vesi -20% 2) Mineraal- e anorgaanilised ained P,Mg, Ca 55%- TUGEVUS 3) Orgaanilised ained 25%-ELASTSUS Luude ehitus: · Toruluu on seest õõnes ja täidetud kollase luuüdiga(eristatakse punast ja kollast,punane on vereloomeelund) · Luude otsas paikneb käsnollus, millesse suubuvad veresooned · Luud ümbritseb luuümbris(toodab uusi luurakke) , mille all asub tihe ja tugev luukude-plinkkude Lihased kinnituvad luudele kõõlustega, mis on valkainest koosnev sidekoeline väät,tõmbele ja venitusele väga vastupidav 1.4 Luud ja nende ühendused Luude ühendused 1) Liikuvad: a)keraliigesed-õlad, puusad b)plokkl.-põlve-ja küünarliiges c)silinderl- selgroolülid 2) Poolliikuvad 3) Liikumatud Luustik e skelett Ülesanded: 1) Toestab pehmeid kudesid 2) Kaitseb siseelundeid ja närvisüsteemi 3) Lihaste kinnitusko...
Parietaalne perikard - leste, mis on vastu rinnaõõne seina Õpetus luudest osteoloogia Õpetus luude ühendustest sündesmoloogia Luud - kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid ja nad moodustavad luustiku ehk skeleti. Luu ämendunud otsaosa e.epifüüs ja silindriline keskosa e.diafüüs. Luuümbris e.periost kiuline sidekoeline ümbris, mis katab värskeid luid. Osteoblastid luud tekitavad rakud. Osteotsüütid luurakud. Endost õhuke, õrn sidekoeline kest, mis on toruluude diafüüside sisepinnal. Hüalliinne - Kavernid Resorbeerunud Prevaleerib Lamellid - Kõhreümbris e. perikonder periostiga sarnanev sidekoekiht. Looteline sidekude e. mesenhüüm. Sidekoeline toes mesenhüümist ja kuhjunud mesenhüümirakkudest koosnev toes. Desmogeenseteks luud e. katteluud luud, mis tekivad lootelisest sidekoest. Kondrogeensed luud e. aseluud luud, mis tekivad kõhretest.
PROFUNDUS-süva POSTERIOR- tagumine SUPERIOR- ülemine STERNUM- rinnaka COSTAE-roided SCAPULA- alaluu CLAVICULA- rangluu RADIUS- kodarluu Epifüüs- jämendunud otsosa Diafüüs- silindrilist keskosa Sünostoosid- luulidused Lordoos- ettepoole suunatud kumerust Sümfüüs- ees keskjoonel on hämeliidus Periost- värske luu pind on kaetud kiulise sidekoelise ümbrisega Osteotsüüt- kasvatanud luurakud Põlveliiges ARTICULATIO GENUS (mis seda moodustab) URETER-kusejuha ~30 cm, 3-9 mm piires,Funk: uriini juhtimine neeruvaagnast kusepõide. Nefron- neeru struktuurilise-funktsionaalseks ühikuks.(Funktsionaalne ühik, kus tekkib uuria) Menstruaaltsükel kestus on 21-35 päeva Menstruatsioon 3-5(7) päeva Ovulatsioon toimub menstruaaltsükli 14 päeval. Viljastumine toimub munajuhas Normaalne rasedus 40 nädalat. Hormoon, mida toodab kollakeha progesteron
Mõisted: Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul (5l.) Tahhükardia- südametöö kiirenemine üle 100 korra minutis Refraktaalperiood-aeg, mil südamelihas pole suuteline vastu võtma ja kontraktsiooniga regeerima uuele impulsile. Aneemia-vaegveresus Hüpotoonia-normist madalam vererõhk Osteotsüüt- kasvatanud luurakud Nefron- neeru struktuurilise-funktsionaalseks ühikuks.(Funktsionaalne ühik, kus tekkib uuria) Ovulatsioon- munaraku väljumine munasarjast Sügoot-viljastatud munarakk Defekatsioon- roojamine Flaatus- soolestiku kaudu väljuv gaas Sünaps-närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvikule või lihasele või näärmele nim. informat.elukoht. Neuron- närvirakk Refleks- vastusreaktsiooni ärritusele, mis tekib kesk närvi süsteemi vahendusel Eferentne ehk motoorse (viima) närv
eriti vastupidavaks. Kiudkõhre esineb lülidevaheketastes, häbemeliiduses jm. Kõhre pinnal asetseb elastsetest ja kollageenkiududest koosnev kõhreümbris. Kõhres ei ole närve ega veresooni. Kõhrkude saab toitaineid veresoonterikka kõhreümbrise kaudu. Kõhrkoel on peamiselt tugifunktsioon. 2.3 Luukude Luukude koosneb rakkudest, mitneraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks. Need paiknevad vaheaine õõntes, kusjuures luurakud on omavahel jätketega ühendatud. Põhiaines esinevad kaltsiumi ja fosfori soolad annavad luudele tegevuse. Luukoes esinevaid kollageenkiude nimetatakse osseiinkiududeks. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Põimikulises luukoes on osseiinkiudude asetus korrapäratu, selline luukude esineb täiskasvanu organismis kõõluste kinnituskohtades ja kolju õmbluste piirkonnas.
KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVIRAKULT NÄRVIKULE VÕI LIHASELE VÕI NÄÄRMELE.
Skeletilihastiku moodustavad kaela-, rinna-, selja- ja kõhulihased ning jäsemete lihased. Luustik moodustab keha toese, liikumiselundiks ja lihaste kinnituskohaks. kaitsevad siseelundeid ja närvisüsteemi, toodetakse vererakke.Kolju, Selgroog Rinnakorv, Ülajäsemete luud, Õlavöötme luud, Alajäsemete luud, Vaagnavöötme luud 206 luud Koostis: Mineraalained 55% (Ca, F, Mg, soolad) annavad luudele kõvaduse Orgaanilised ained 25% (valgud, rasvad jt) annavad luudele elastsuse Luurakud ja rakuvaheaine (peamiselt vesi)Keraliigesed - võimaldavad jäsemetel mitmes suunas liikuda. Näiteks puusaliiges ja õlaliiges. Silinderliigesed - võimaldab teha pööravaid liigutusi. Näiteks kaks ülemist kaelalüli.Plokkliigesed - võimaldavad jäsemetel liikuda ühes tasapinnas edasi- tagasi. Näiteks põlveliiges ja õlavarreliiges. Liidused - liikumatud luudevahelised ühendused nt ajukolju luud (koljuõmblused) Liigesed - kahe või enama luu liikuv ühendus Maks töötab
Sidekoe hulka kuuluvad väga erisugused koeliigid: · Luukude · Kõhrkude (hüaliinne, elastne, kiuline) · Veri, lümf · Õige sidekude (tihe, kohev, retikulaarne) · Rasvkude 2 TUGIFUNKTSIOONIGA SIDEKOED 2.1 Luukude Luukude koosneb rakkudest, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks. Need paiknevad põhiaine õõntes, kusjuures luurakud on omavahel jätketega ühendatud. Põhiaines esinevad kaltsiumi ja fosfori soolad annavad luudele tugevuse. Luukoes esinevaid kollageenkiude nimetatakse osseiinkiududeks. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Põimikulises luukoes on osseiinkiudude asetus korrapäratu, selline luukude esineb täiskasvanu organismis kõõluste kinnituskohtades ja kolju õmbluste piirkonnas.
*II lunaarkuul kujunevad kõikide organite alged. Aju on kõikidest teistest organitest kõige suurem, ajukoore tekkimine. Pea piirkonnas olevatest lohukestest arenevad hiljem silmad, kõrvad. Moodustuvad rindkere-, kopsude-, kõhu-, käte ja jalgade alged. 5.nädalal areneb torujast südamest 4-kambriline süda. Areneb ka veresoonte süsteem. Süda on näha suure kühmuna rindkere piirkonnas ja hakkab lööma 21.-22. päeval. 7. nädalal hakkavad arenema luurakud ja kopsud. Tekivad suguorganite alged, kõik siseorganid on nüüdseks tekkinud. Seljaaju on formeerunud, kujunemas roided ja lülisammas. Nahal on kaks kihti ja olemas lihased, moodustub anus ja ureetraava. Loode on 3-4 cm pikk ja kaalub 1-2 grammi. *Neljandal lunaarkuul on silmad küll välja arenenud, kuid jäävad veel suletuks kuni loode on 7 kuud vana. Lihas- ja skeletisüsteem on täielikult välja arenenud. Nahk on hästi õhuke ja läbipaistev, naha all on näha veresooni
6. Liigutuste liigid telgede suhtes Sagitaal Eemaldamine (abduktsiion) Lähendamine (aduktsioon) Frontaal Sirutamine (ekstensioon) Painutamine (flektsioon) Vertikaal Väljapööramine (supinatsioon) rotatsioon - pöörlamine Sissepööramine (pronatsioon) 7. Luukoe ehitus (JOONIS.!) Osteoon, luurakud, Havers'i kanal, tsentraalkanal, välised ja sisemised lamelllid 8. Luu kui organi ehitu (JOONIS.!) Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris, liigesekõhr ja luuüdi. 9. Luude liigid Pikk luu e. Toruluu üks mõõde oluliselt suurem (reieluu, sõrmelüli, õlavarrel) Lühike luu e. Käsnluu 3 mõõdet võrdsed (randmeluu, kannaluu) Lameluu e. Plaatluu õhukesed ja laiad (abaluu, puusaluu, rinnak)
3 tagapurihammast 74. Hamba ehitus Hambal on kroon, kael ja juur. Kroon ulatub igemest kõrgemale, kael on kaetud igemega ja juur on igemes. Juuretipul on mulk, mis viib hambajuurekanalisse, see läheb üle kroonis asuvasse hambaõõnde. Kanalis ja õõnes on pehme kude säsi, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi moodustab edirline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on kaetud emailiga, juur ja kael kaetud hambatsemendiga. 75. Kurgu lümfaatiline rõngas Mandel on lümfifolliiikulitest koosnevelund, milles produtseeritakse lümfotsüüte. Mandlid on kaitsevall väliskeskkonna ja seiseelundite vahel: suulaemandel/kurgumandel (2) suulae-keele ja suulae-neelu kaarte vahel neelumandel (1)- neelu laes
Selline epiteel esineb (kellel?)MÕNEDEL USSIDEL 43. Epiteeli, kus rakkude sees on lihaskiud nimetatakse lihasepiteel Selline epiteel esineb (kellel ainuõõssetel 44. Rasvkude kuulub a) kattekudede hulka ; b) sidekudede hulka -ÕIGE c) lihaskudede hulka . 45. Rakud paikevad hajusalt rakuvaheaines a) lihaskoes ; b) sidekoes ÕIGE; c) kattekoes ; närvikoes . 46. Luukude on tugev, sest rakuvaheaine tugev (sisaldab Ca sooli) ja sitke (sisaldab kollageenkiudude kimpe), luurakud paiknevad ringidena ümber luukoe kanalite, milles veresooned ja närvid, luurakud omavahel jätketega ühenduses. 47. Sünaps on NÄRVIRAKKUDE ÜHENDUS. 48. Kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. 49. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvirakud, mis ei paikne pea- ega seljaajus . 50. Impulss liigub neuroni kehasse mööda a) neuriiti ; b) dendriiti -ÜIGE; c) aksonit . Impulss liigub närvirakust välja mööda a) neuriiti -ÕIGEb) dendriiti ; c) aksonit . 51
Selline epiteel esineb (kellel?)MÕNEDEL USSIDEL 43. Epiteeli, kus rakkude sees on lihaskiud nimetatakse lihasepiteel Selline epiteel esineb (kellel ainuõõssetel 44. Rasvkude kuulub a) kattekudede hulka ; b) sidekudede hulka -ÕIGE c) lihaskudede hulka . 45. Rakud paikevad hajusalt rakuvaheaines a) lihaskoes ; b) sidekoes ÕIGE; c) kattekoes ; närvikoes . 46. Luukude on tugev, sest rakuvaheaine tugev (sisaldab Ca sooli) ja sitke (sisaldab kollageenkiudude kimpe), luurakud paiknevad ringidena ümber luukoe kanalite, milles veresooned ja närvid, luurakud omavahel jätketega ühenduses. 47. Sünaps on NÄRVIRAKKUDE ÜHENDUS. 48. Kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. 49. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvirakud, mis ei paikne pea- ega seljaajus . 50. Impulss liigub neuroni kehasse mööda a) neuriiti ; b) dendriiti -ÜIGE; c) aksonit . Impulss liigub närvirakust välja mööda a) neuriiti -ÕIGEb) dendriiti ; c) aksonit . 51
-arenevad kõht ja rindkere. Süda on nähtav suure kühmuna rindkere eesseinal SEITSMES RASEDUSNÄDAL -pea on suur ja rinnale kõverdunud. Moodustub nägu, kuigi silmad asetsevad pea külgedel ja on kaetud. Silmapiirkonnas naha all on nähtav must pigment. -käed ja jalad on selgelt nähtavad, nende otstes on lõhed, millest arenevad sõrmed ja varbad -süda hakkab verd pumpama -embrüo närvisüsteem on peaaegu välja kujunenud -hakkavad arenema luurakud -embrüol on kopsud, sool, maks, neerud ja sisesuguelundid, kuid kõik ei ole täielikult välja arenenud KAHEKSAS RASEDUSNÄDAL -sellest nädalast alates võib embrüot nimetada looteks -lihtsas vormis on arenenud kõik tähtsamad siseorganid, kuigi need ei paikne veel oma lõplikus asukohas -nägu on äratuntav, eristada võib ninaotsa ja ninasõõrmeid. Lõualuu kaks poolt on ühinenud suuks, arenenud on ka keel -moodustuvad kõrva sisemised osad, mis on seotud tasakaalu ja kuulmisega
Luudest kangisüsteemid võivad võimendada jõumomenti või suurendada liikumiskiirust; mineraalide varumine ainevahetus vajab luudes leiduvat kaltsiumit ja fosforit. Luud vahendavad neid mineraale pidevalt ainevahetusele, lootuses, et kaotatu saadakse mõne aja pärast toiduga tagasi. Mineraalide ainevahetuse häire põhjustab luude hõrenemist.Luud on organid! See tähendab, et luud on nagu kopsud, süda või maks, mis koosnevad mitmest erinevast koest. Luude põhiosa moodustavad luurakud, kuid luudes leidub veel närvirakke, veresooni, liigesepindu katvat kõhrkude, kilejat sidekude jmt. Üheskoos kujundavad need koed luu kui terviku talitluse ja mõjutavad selle arengut ning kohanemist välistele teguritele, nagu näiteks kehaline koormus. Looteeas on kõik luud kõhrelised, saavutades oma lõpliku nn. luise olemuse umbes 20 eluaastaks. INIMESE LUUSTIK SKELETT Skeleti tähtsamad osad on kolju, selgroog, rindkere, õlavööde koos ülajäsemetega ning
1) osalevad liikumises; 2) tagavad püstiasendi; 3) toestavad keha; 4) kaitsevad siseelundeid; 1 5) punases luuüdis moodustuvad vererakud, eelkõige punalibled; 6) kaltsiumi ja fosfori depooks. Luude tüübid: 1) toruluud pikad luud, nt sääreluu; 2) lühiluud lühikesed, peened, nt randmeluud 3) lameluud madalad, lühikesed, nt põlvekeder Luude koostis: luurakud; rakuvaheaineks kollageenikiud, mille ümber on kaltsiumi ja fosforikristallid; närvid; veresooned; keskel punane luuüdi (vererakkude tootmine) või kollane luuüdi (rasva varu). Luud ümbritseb luuümbriskude, mille rakud on jagunemisvõimelised. Selle tulemusel kasvab katkine luu kokku ning toimub luude jämenemine. OSTEOPOROOS ehk luude hõrenemine. Vananedes muutub uude koostis. Orgaaniliste ainete (valgud) osakaal väheneb ning mineraalainete (kaltsium) osakaal suureneb
7. Liigutuste liigid telgede suhtes. (info õpikust) Ümber vertikaaltelje liikumine pööramine. Liikumine ümber frontaaltelje sirutus ja painutus Liikumine ümber sagitaaltelje: eemaldamine-lähendamine 8. Luukoe ehitus. (info õpikust) Luukude koosneb rakkudest, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks, need paiknevad põhiaine õõntes, kusjuures luurakud on omavahel jätketega ühendatud. Põhiaines esinevad kaltsiumi ja fosfori soolad annavad luudele tugevuse. Luukoes esinevaid kollageenikiude nimetatakse osseiinkiududeks. Luukoest moodustunud skelett on kehale toeks ja kaitseks. Luukude on ühtlasi mineraalainete depooks. Inimese toese moodustavad mitmesugused omavahel seostunud luud, mis koosnevad elusatest luurakkudest, mille vahel on rakuvaheaine *** Muu allikas Luudes on mineraalaineid, mis annavad luudele kõvaduse, kui ka orgaanilisi
Sagitaaltelg Sagitaaltasapind (jagab keha paremaks ja vasakuks pooleks) · Joonis lk 22 6. Liigutuste liigid telgede suhtes. Sagitaaltelg kallutamine, eemaldamine, lähendamine (eest-taha) Frontaaltelg painutus, sirutus (vasakult-paremale) Vertikaaltelg pöörlemine (ülalt-alla) 7. Luukoe ehitus. Luukude koosneb rakkudest, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Luurakud haralise kujuga, nim. osteotsüütideks, paiknevad vaheaine õõntes, on omavahel jätketega ühendatud. Põhiaine sealsed Ca ja fosfori soolad annavad luudel tugevuse. Osseiinkiud (kollageenkiud). Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põhimikulist ja lamellaarset luukude. Põhimikulises - osseiinkiudude asetus korrapäratu (esineb kõõluste kinnituskohtades ja kolju õmbluste piirkonnas)
· Joonis lk 109 74. Hamba ehitus. Hambal on kroon, kael ja juur. Kroon ulatub igemest kõrgemale, kael on kaetud igemega. Hambajuured asuvad lõualuude hambasompudes. Juuretipul on mulk, mis viib hambajuurekanalisse, see läheb üle kroonis asuvasse hambaõõnde. Kanalis ja õõnes asub pehme kude säsi ehk pulp, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Peamise hambamassi moodustab eriline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on kaetud emailiga, mis on inimese organismi kõige kõvem kude. Juur ja kael on kaetud jämedakiulise luukoe batsemendiga. · Joonis lk. 110 + tv joonis 12. 75. Kurgu lümfaatiline rõngas: nimeta mandlid, nende paiknemine. KLR moodustub kurgukitsuse ja nina tagasõõrmete piirkonnas, on barjäärfunktsiooniga, koosneb kuuest mandlist: · 2 kurgu- ehk suulaemandlit
kapillaaride endoteelirakkudest (maks, vereloomeelundid) ja sidekoe makrofaagidest .Plasmarakud: vereseerumi globuliinide sünteesijad (antikehad).Nuumrakud: mitmesuguse kujuga tsütoplasmarohked rakud. Rakutuum on väike ja mitokondreid on vähe. Kõrgelt diferentseerunud, sisaldavad hepariini, histamiini, serotoniini .Rasvarakud: Suured rasvatilku lamedat tuuma sisaldavad. Paiknevad sidekoes üksikult või rühmadena. Energiarikkad. Tiheda sidekoe rakud, kõhre- ja luurakud – haralised, täidavad luuõõsi 26. Lihasrakk ja lihaskude-Lihasrakud (koed) on võimelised kontraheeruma bioelektriliste impulsside toimel. Lihaskiud on kaetud sidekoelise ümbrisega endomüüseumiga. Lihaskiud koosnevad müofibrillidest. Müofibrill koosneb filamentidest:Aktiin, Müosiin, Titiin..1. Vöötlihased: suured lihased. Alluvad tahtele, rakutuumi sadu 2. Silelihaskude: esineb veresoonte seintes, ka siseelundites (sooled, hingamisteed).
9. loeng P. Hussar Luukude (textus osseus) 1. Lamellaarne luukude (textus osseus lamellosus) 2. Jämedakiuline luukude (textus osseus reticulofibrosus) 3. Tsement (cementum) 4. Dentiin (dentinum) Luukude sisaldab 60-70% mineraaalaineid, 30-40% orgaanilisi aineid ja vett, 15% Ca-sooli Luukoe funktsioonid: · Toestus · Kaitse (hemopoeetilisele koele e. luuüdile) · Kaltsiumi ja fosfori depoo Ehitus 1. Rakud: - Osteoblastid noored luurakud, diferentseeruvad osteotsüütideks, toodavad põhiainet - Osteotsüüdid küpsed, diferentseerunud ja osteogeense võime kaotanud osteoblastid - Osteoklastid surnud luukoe lammutajad 2. Põhiaine e. intertsellulaarsubstants: - Osseoalbumiin - Osseomukoid - Kondroitiinsulfaat - Ca-soolad 3. Kiud: -Kollageensed (kollageen-I) -(Elastsed, retikulaarsed, väga vähe) Luud ümbritseb väljast periost e
vesi, 15,7% rasva, 13% valgud ja süsivesikud, 21% anorgaanilisi aineid. Luudele annavad elastsuse orgaanilised ained, tugevuse aga anorgaanilised ained. o Toes koosneb luukoest ja kõhrest. o Luud ümbritseb luuümbris, mis moodustab luu kasvamisel või luumurdude paranemisel uusi rake. Luuümbrise ülesandeks on kaitsta ning sinna tulevad närvilõpped. o Luuümbrise all on luukude: plinkolluse rakud on tihedalt kohe luuümbrise taga; käsnolluse luurakud paiknevad hõredalt ja neil on huvitav muster. Luude välispind ja pikkluude (õlavarreluu, küünarluu) keskosa koosneb plinkollusest. Pikkluude otsad koosnevad käsnollusest. o Toruluude õõnsusi täidab pehme, rasvarikas sidekude-kollane luuüdi. Käsnolluses paikneb vererakke moodustav punane luuüdi. o Luukoe rakud on haralised ja omavahel jätketega ühenduses. Moodustuvad väikesed
vesi, 15,7% rasva, 13% valgud ja süsivesikud, 21% anorgaanilisi aineid. Luudele annavad elastsuse orgaanilised ained, tugevuse aga anorgaanilised ained. o Toes koosneb luukoest ja kõhrest. o Luud ümbritseb luuümbris, mis moodustab luu kasvamisel või luumurdude paranemisel uusi rake. Luuümbrise ülesandeks on kaitsta ning sinna tulevad närvilõpped. o Luuümbrise all on luukude: plinkolluse rakud on tihedalt kohe luuümbrise taga; käsnolluse luurakud paiknevad hõredalt ja neil on huvitav muster. Luude välispind ja pikkluude (õlavarreluu, küünarluu) keskosa koosneb plinkollusest. Pikkluude otsad koosnevad käsnollusest. o Toruluude õõnsusi täidab pehme, rasvarikas sidekude-kollane luuüdi. Käsnolluses paikneb vererakke moodustav punane luuüdi. o Luukoe rakud on haralised ja omavahel jätketega ühenduses. Moodustuvad väikesed
viljastumist. Selleks ajaks on lapse põhiline inimkeha ülesehitus koos pea, käte, jalgade, käe- ja jalalabadega, olles ise vaid kolme sentimeetrine. Embrüo kinnitub nabaväädiga platsenta külge, mis on eriline pind emakaseinal. Sel moel kaudu saavad ema ja lapse verevarustus kokku ja ema varustab embrüot hapniku ja toitainetega. Kusagil kaheksandal nädalal tekib lootekott, mis hoiab embrüot kindlal temperatuuril. Looteperioodil hakkavad arenema luurakud ja väiksed detailid nagu sõrmeküüned, kulmud ja silmalaud. Kui enne oli luustik kõhreline, siis nüüd hakkab see tugevnema. Kolmandal raseduskuul on loode võimeline end vaikselt liigutama ja on võimalik kuulda tema südamelööke. Ema ise tunneb loote liigutusi alles neljandal või viiendal raseduskuul. Kuuenda raseduskuu lõpuks on loode võimeline hingama, nutma, neelama, seedima, uriini väljutama. Kahel viimasel kuul on lapse normaalse arengu korral näha kasvu ja kaalu suurenemist
f) Horisontaaltasapind - läbib keha horisontaalselt ja jaotab selle ülemiseks ja alumiseks osaks. 6. Liigutuste liigid telgede suhtes: a) Abduktsioon - eemaldamine. b) Aduktsioon - lähendamine. c) Ekstensioon - sirutamine. d) Fleksioon - painutamine. e) Rotatsioon - pööramine. 7. Luukoe ehitus: Koosneb rakkudest, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nim. osteotsüütideks. Need paiknevad vaheaine õõntes. Luurakud on omavahel jätketega ühendatud. Põhiaines on Ca ja P soolad, mis annavad luudele tugevuse. Eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Põimikulises luukoes on kollageenkiudude (osseiinkiudude) asetus korrapäratu (kõõluste kinnituskohad ja kolju õmbluste piirkonnad). Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, seal paiknevad kollageenkiud paralleelsete kimpudena. Luu välispinnal asetsevad välimised üldlamellid, sees piiravad luuõõnt sisemised üldlamellid
sugulusliike on looduses alles, saab nende abil aretada uusi, vastupidavamaid sorte. Kasulik meditsiinis-erinevad ravimid. Annab inimestele ka emotsionaalselt midagi-positiivsust, kunstnikele inspiratsiooni. Loodusturism. INIMENE Inimese elundkonnad- 1.Tugi-ja liikumiselundkond- Luud-luukude koosneb luurakkudest ja rakuvaheainest. Luukoed eristatakse: 1.)mineraalne osa (rakuvaheaine) ca, mg, p-soolad (ühendid) –annab tugevuse. 2.) orgaaniline osa (luurakud) - elastsed kiud. Valgud rasvad-annab elastsuse. Vananedes suureneb luudes mineraalsete ainete sisaldus. Luude kasvamine kestab 20-nda eluaastani. Lapse luude otstes on kõhrest kasvuvööndid, need kaovad 20-eluaastaks. Täiskasvanutel säilib kõhr: kõrvalestas, ninas ja liigeste sisepindadel. Luustumiseks on vaja kaltsiumsoolasid ja d- vitamiini. Luu koostises eristatakse:1.luuümbris-luu välimine kiht. Toodab uusi luurakke, ühendab luud ümbritsevaga. 2
tagapurihammast)2123 Liigid- lõikehambad,silmahambad,eespurihambad ja tagapurihambad 74. Hamba ehitus Hammas: kroon- igemest kõrgemal Kael- kaetud igemega Juur- asub lõualuude hambasompudes Juuretipul on mulk,mis viib hambajuurekanalisse-läheb üle kroonis asuvasse hambaõõnde Kanalis ja õõnes asub pehme kude- säsi e pulp(sidekude, närvid, veresooned) Hammas koosneb: dentiin(eriline luukude, kus puuduvad luurakud ja veresooned) kaetud: emailiga(kõige tugevam kude inimese organismis) Juur ja kael on kaetud hambatsemendiga 75. Kurgu lümfaatiline rõngas(mandlite paiknemine)-koosneb 6 mandlist(kurgukitsuse ja nina tagasõõrmete piirkonnas) Kurgu- e suulaemandel(2)- kummagil pool kurgukaarte vahel Keelemandel- keelejuurde piirkonnas Tõrvemandel(2)- kuulmetõrve neelu avanemise piirkonnas Neelumandel- neelulaes 76. Mao asend,osad
tagapurihammast)2123 Liigid- lõikehambad,silmahambad,eespurihambad ja tagapurihambad 74. Hamba ehitus Hammas: kroon- igemest kõrgemal Kael- kaetud igemega Juur- asub lõualuude hambasompudes Juuretipul on mulk,mis viib hambajuurekanalisse-läheb üle kroonis asuvasse hambaõõnde Kanalis ja õõnes asub pehme kude- säsi e pulp(sidekude, närvid, veresooned) Hammas koosneb: dentiin(eriline luukude, kus puuduvad luurakud ja veresooned) kaetud: emailiga(kõige tugevam kude inimese organismis) Juur ja kael on kaetud hambatsemendiga 75. Kurgu lümfaatiline rõngas(mandlite paiknemine)-koosneb 6 mandlist(kurgukitsuse ja nina tagasõõrmete piirkonnas) Kurgu- e suulaemandel(2)- kummagil pool kurgukaarte vahel Keelemandel- keelejuurde piirkonnas Tõrvemandel(2)- kuulmetõrve neelu avanemise piirkonnas Neelumandel- neelulaes 76. Mao asend,osad
Punane luuüdi - toodab uuesti vererakke, kollane luuüdi vererakke ei tooda Luustikule minev kaalu osa on väga väike (nad on kerged) Luukoes vähe rakke ja rohkelt rakuvaheainet - ¼ on vesi, ¼ kuivakaalust on orgaaniline aine - põhiliselt kollageen Mineraalainetest peamine on kaltsiumirikas hüdroksüapatiit Hambakrooni katvas emailis on sool ~97%. Hambaemail on organismi kõige tugevam kude (email on taastumatu) (hape teeb emaili pehmeks) Noored luurakud- osteoblastid Küpsenud rakud- osteotsüüdid NÄRVIKUDE Mitmekesine kude Sisaldab nii närvirakke - neuroneid - kui tugirakke (gliia) Närvirakkude tuumad paiknevad kas kesknärvisüsteemis hallaines või erilistes närvsõlmedes (ganglionides) Mujal paiknevad neuronite jätked - närvirakud, mis koonduvad kimpudeks moodustades nii närve Mitmeid närvirakke katab pealt valge rasvaine - müeliin Neuroni funktsiooniks on närviimpulsside edasikandmine
Roided liituvad rinnakuluuga samuti kõhrkoe abil. Luukoe rakuvaheaine on kõva, suure survekindlusega, ühtlasi veidi elastne. Luukude sisaldab nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid. Anorgaanilised ained esinevad peamiselt kaltsiumi (Ca2+) sooladena - soolad tingivadki luukoe kõvaduse. Näiteks hambakrooni katvas emailis on soolasid u. 97%. Hambaemail ongi organismi kõige tugevam kude. Rakud moodustavad luukoest väikese osa. Luurakud on piklikud, haralised rakud. Oma harude tõttu on nad omavahel ühenduses. Peamine on rakkude toodetav rakuvaheaine. Umbes neljandiku luukoest moodustab vesi. 3.3. Lihaskude Lihaskoele on iseloomulik kokkutõmbumisvõime (kontraktsioonivõime). Lihaskoes on vähe rakuvaheainet. Peamise osa moodustavad lihasrakud. Täiskasvanud inimese massist moodustab lihaskude 40-50 %. Ehituse ja talitluse laadilt eristatakse lihaskude järgmiselt: - vöötlihaskude; - silelihaskude; - südamelihaskude.
luukoeks (rangluu, suurem osa abaluust, alumine lõualuu, kolju katteluud, näokolju). Mesenhümaalsed (nii mesodermi kui neuraalharja päritolu) rakud prolifereeruvad ja moodustavad kogumikud ning muutuvad osteoblastideks (luu eellasrakk). Osteoblastid sekreteerivad osteoidmaatriksi (kollageen/proteoglükaan) – seob kaltsiumi. Kaltsifitseeritud maatriksiga rakud muutuvad osteotsüütideks 64 (luurakud). Servaaladel moodustuvad mesenhümaalsetest rakkudest uued osteoblastid, mis sekreteerivad maatriksit, tekib järjest uusi kihte Endokondriaalne ossifikatsioon – mesenhüümi rakud diferentseeruvad esmalt induktiivsete signaalidega kõhrerakkudeks e kondrotsüütideks, hiljem luurakkudeks (lülisammas, roided, vaagen, jäsemed, osa koljuluid). Mesenhüümi rakud määratakse (induktiivsed signaalid: seljakeelik SHH →
74) Hammaste arv, liigid? Inimesel on 4 liiki hambaid: 1) LÕIKEHAMBAD (8tk) 2) SILMHAMBAD (4tk) 3) EESPURIHAMBAD (8tk) 4) TAGAPURIHAMBAD (12tk) Täiskasvanul on 32 hammast /_2123 Lapsel kuni 5-6 a. 20 piimhammast /_212 75) Hamba ehitus Hambal on kroon, kael ja juur. Juurekanalis asub pehme kude – säsi ehk pulp, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi moodustab eriline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. 20 Hambakroon on kaetud emailiga, mis on inimese organismi kõige kõvem kude. Juur ja kael on kaetud jämedakiulise luukoe – hambatsemendiga. 76) Kurgu lümfaatiline rõngas Kuuest mandlist koosnev barjäärfunktsiooniga lümfaatiline rõngas, kus toodetakse ka lümfoidseid rakke, millistel on õgivõime: 1) SUULAEMANDLID (2tk) – kurgumandlid
68) Hammaste arv, liigid? Inimesel on 4 liiki hambaid: 1) LÕIKEHAMBAD (8tk) 2) SILMHAMBAD (4tk) 3) EESPURIHAMBAD (8tk) 4) TAGAPURIHAMBAD (12tk) Täiskasvanul on 32 hammast /_2123 Lapsel kuni 5-6 a. 20 piimhammast /_212 69) Hamba ehitus? Hambal on kroon, kael ja juur. Juurekanalis asub pehme kude säsi ehk pulp, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi moodustab eriline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on kaetud emailiga, mis on inimese organismi kõige kõvem kude. Juur ja kael on kaetud jämedakiulise luukoe hambatsemendiga. 70) Suured süljenäärmed, sülje ülesanded organismis? 1) KÕRVASÜLJENÄÄRE (2tk) asuvad väikekõrva ees all mälurlihase peal 2) KEELEALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) paiknevad suu põhjas 3) ALALÕUAALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) asuvad alalõuanurga kohal
3) EESPURIHAMBAD (8tk) 4) TAGAPURIHAMBAD (12tk) Täiskasvanul on 32 hammast /_2123 Lapsel kuni 5-6 a. 20 piimhammast /_212 40 69) Hamba ehitus? Hambal on kroon, kael ja juur. Juurekanalis asub pehme kude – säsi ehk pulp, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi moodustab eriline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on kaetud emailiga, mis on inimese organismi kõige kõvem kude. Juur ja kael on kaetud jämedakiulise luukoe – hambatsemendiga. 70) Suured süljenäärmed, sülje ülesanded organismis? 1) KÕRVASÜLJENÄÄRE (2tk) asuvad väikekõrva ees all mälurlihase peal 2) KEELEALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) paiknevad suu põhjas 3) ALALÕUAALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) asuvad alalõuanurga kohal
68) Hammaste arv, liigid? Inimesel on 4 liiki hambaid: 1) LÕIKEHAMBAD (8tk) 2) SILMHAMBAD (4tk) 3) EESPURIHAMBAD (8tk) 4) TAGAPURIHAMBAD (12tk) Täiskasvanul on 32 hammast /_2123 Lapsel kuni 5-6 a. 20 piimhammast /_212 69) Hamba ehitus? Hambal on kroon, kael ja juur. Juurekanalis asub pehme kude säsi ehk pulp, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi moodustab eriline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on kaetud emailiga, mis on inimese organismi kõige kõvem kude. Juur ja kael on kaetud jämedakiulise luukoe hambatsemendiga. 70) Suured süljenäärmed, sülje ülesanded organismis? 1) KÕRVASÜLJENÄÄRE (2tk) asuvad väikekõrva ees all mälurlihase peal 2) KEELEALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) paiknevad suu põhjas 3) ALALÕUAALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) asuvad alalõuanurga kohal 41
2.kuu (5.-8. rasedusnädal) Hakkab arenema platsenta, mis kujuneb lõplikult välja 4. raseduskuu lõpuks. Loodet ja platsentat ühendab nabaväät. Loode sarnaneb kujult juba inimesega. Iseloomulik on, et pea moodustab peaaegu poole pikkusest, keha ja jäsemed on aga suhteliselt lühikesed. Lootel on kujunenud vereringe. Hakkavad arenema silmad, kõrvad, piimahammaste alged, samuti seedetrakt ja nahk. Arenevad käed ja jalad ning moodustuvad sõrmed ja varbad. Moodustuvad vere- ja luurakud. Algab välissuguelundite formeerumine. Kuuenda nädala algul hakkab lööma loote süda. Kuu lõpuks on loode 4cm pikk ja kaalub 15g. 3. kuu (9.-12. rasedusnädal) Umbes 10. nädalaks on kõik loote kehaosad välja arenenud. Pea on siiski veel küllalt suur, kuid edaspidi pea kiire kasv pisut aeglustub, keha kasv aga kiireneb. Loote luud hakkavad võtma oma õiget kuju, kuid on veel kõhrelised. Nahk on õhuke, värvuselt punaks, kohati õrna udukarvaga kaetud
toimega (võimsaim gammakiirgus), bioloogilised mõjud: suured kiirgusdoosid mõjuvad nii ainu- kui hulkrakseltele hukutavalt, organismis kiiritushaiguse tekitamine. Kiiritushaiguse puhul liituvad kaks mõju 1.) kiirguse otsene hukutav toime, kusjuures inimkeha rakud kiirgutundlikuselt kolm rühma (kõige tundlikumad on vereloomerakud, seedekulgla epiteel, naha pinna rakud; keskmise tundlikkusega: maksa, kopsu ja neerude rakud ja suht vastupidavad: lihasrakud, luurakud, närvirakud), 2.) radioaktiivne kiirgus põhjustab organismis vabade radikaalide teket, mis lagundavad erinevaid biomolekule. Radioaktiivselkiirgusel võib olla ka kuhjuv mõju pika poolestusajaga isotoopidel toiduahelas. Omal ajal kui NSVL tegi maapealseid tuumakatsetusi Novaja Zémljas siis paiskus laiali Cs 137, mis läks samblik- poro- need vennad, kes sõid porot. Meditsiinis kasutatakse lühikese poolestusajaga isotoope diagnostikas ja pika poolestusajaga isotoope ravimisel
25 Luude ehitus Luude juures eristatakse järgmisi elemente: luuümbris, luu põhikude, luuüdi, kõhrkate (liigese osas), luu otsad (epifüüs), luu keskosa (diafüüs), kasvuplaat (noorukil). Luuümbris (periost) katab luid, välja arvatud liigesepinnad. Luuümbrist läbivad paljud veresooned ja närvikiud, nende kaudu saab luu toitaineid ja moodustuvad uued luurakud. Luuümbris koosneb kahest kihist. Välimise kihi, mis kaitseb, moodustab tihe sidekude. Sisemine kiht koosneb kohevast sidekoest ja on rikkalikult varustatud närvide ja veresoontega ning sisaldab rakke, mis on luu arenemisel ja kasvamisel suure tähtsusega. Luuümbrise abil paranevad ka luude kahjustused. NB! Luu sisemuse verevarustus toimub luus olevate väikeste kanalite kaudu. Luumurru korral ei saa neid kanaleid kokku seada . Verejooksu tõkestamine ei ole seega luumurru korral võimalik
annaabi.ee 
