......................................lk 12 Vähihaigestumustrendid Eestis 19702004............................................................lk 21 Kasutatud kirjandus.......................................................................................lk 22 2 RINNANÄÄRMEVÄHK Epidemioloogia Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas on rinnanäärmevähk levinuim pahaloomuline kasvaja, mille esinemine aastatega suureneb. Maad, kus haigestumus on väiksem on Lõuna-Ameerika ja Aasia. Kõige vähem on piimanäärmevähki esinenud Jaapanis. Rinnanäärmevähki võib esineda ka meestel, aga see on harvaesinev. (Vals 1996.) Eestis haigestub vähem kui 10 meest aastas. Umbes 20% meeste rinnavähist on pärilik (Tigane). Eestis on rinnanäärmevähk naistel kõige sagedasem vähitüüp 18,3% kõikidest naistel esinevatest vähitüüpidest
2)toiduainete pikema säilituse tagamiseks 3)vähirakkude tapmiseks · Gammakiirguse abil tapetud bakteritega vaktsiinid võivad olla oluliselt efektiivsemad ja vastupidavamad kui tavapärased kuumuse või keemilise tehtud vaktsiinid. `Gamma nuga' · Gamma noaks nimetatakse 1960-date lõpus leiutatud seadeldist, mis aitab kasvajaid hävitada. Töö põhimõte · Gamma nuga saadab kasvaja suunas mitmeid kiiri. · Kiired, mis tapavad enamus baktereid, on effektiivsed ka kasvajate vastu. Miks kiirgus meid ei tapa? · Kasutusel olevad seadmed saadavad korraga välja ~200 kiirt. · Kõik kiired on suunatud kindlasse punkti inimese peas. · Kuna kasvaja ümber saavad kõik kiired kokku, on seal nende võimsus 200 kordne ja nad teevad kahju just sealsete bakteritele. · Et pea oleks paigal terve sessiooni aja (20 min 1h) , peab
Õ26 2015 JÄMESOOL: Jämesool koosneb käärsoolest ja pärasoolest; pikkus on 1,5-2 meetrit, sellest pärasoolt 17-20 cm; Käärsoole (ld. k. colon) ja pärasoole (ld. k. rectum) seinas võivad tekkida ja areneda vähirakud; PROGNOOS Prognoos sõltub sellest, kui kaugele on haigus arenenud. STAADIUMID 0 staadium - tegemist on kasvaja algstaadiumiga I staadium - kasvaja piirdub sooleseinas limaskesta või lihaskestaga II staadium - kasvaja haarab sooleseina kogu paksuses, võib sellest olla läbi kasvanud III staadium - kasvaja on andnud regionaalseid siirded kasvajalähe- dastesse lümfisõlmedesse IV staadium - kasvaja on andnud. SÜMPTOMID Kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, jõuetus, ebamugavustunnet kõhus,
KORDAMINE KASVAJAVASTASED RAVIAINED 1. Mida nimetatakse meditsiinis „vähiks“? Mis täpsemalt määrab ära raviviisi vähi esinemisel? „Vähk“ –soliidse või hematoloogilise taustaga pahaloomuline kasvaja. Raviviisi määrab pahaloomulise kasvaja liik ja staadium. 2. Millised on vähiravi erinevad eesmärgid ja peamised ravivõimalused? Kirjelda täpsemalt. Millised on lokaalsed ja süsteemsed ravivõimalused? Kuratiivneravi – kõikide kasvajarakkude hävitamine ja haige tervistumine. Palliatiivne ravi – haige elulemuse pikendamine ja võimalikult sümptomitevaene elu jätk. Sümptomaatiline ravi – eesmärgiks on leevendada haiget vaevavaid sümptome ning kindlustada vaevustevaba elu surmani. Onkospetsiifilist ravi ei teha enam
Suitsetamine koos nende teguritega tõstab haigestumisriski veelgi. Uuringutes on näidatud ka geneetiliste tegurite rolli vähi tekkes koos kantserogeensete ainetega. Kopsuvähk jaotatakse vastavalt tekkinud rakulistele vormidele mitteväikerakk-kopsuvähiks ja väikerakk-kopsuvähiks. Nagu kõigile pahaloomulistele kasvajatele on kopsuvähile omane levimine organismis lümfi- ja vereteid mööda andes siirdeid e. metastaase teistesse organitesse. SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE Sümptomid sõltuvad kasvaja asukohast kopsudes ja levimisest rindkeres ning kogu organismis. Mõnel juhul ei pruugi haigus endast kuidagi märku anda ja kasvaja avastatakse mingil muul põhjusel tehtud kopsuröntgenil. Kopsuvähi metastaasid e. siirded esinevad kõige sagedamini peaajus, maksas, luudes, neerupealises, mis vastavalt võivad anda neuroloogilisi sümptomeid - peavalu, dementsust või siiskõhuvalu, luuvalu. Kopsuvähk annab sageli ka üldsümptomeid, milleks on kaebused nõrkusele,
..........................................................................lk.8-9 6. Vähktõve ennetamine..................................................................................lk.9-10 7. Kasutatud allikad............................................................................................lk.11 2 Vähist Termini ,,vähkkasvaja" all on tuntud üle paarisaja väga erineva lokalisatsiooniga pahaloomulise kasvaja. Pahaloomuliseks kasvajaks loetakse organismi erinevatest rakutüüpidest lähtunud, oma välimuselt moondunud, kiiresti paljunevaid rakke, mis ei allu organismi kontrollile. Erinevalt healoomulistest kasvajatest on pahaloomulistele omane kiire kasv, tungimine naaberorganitesse ning levik siirete ehk metastaaside teel. Vähkideks loetakse pahaloomulisi kasvajaid, mis arenevad organismi katte- ehk epiteelrakkudest.
.................................................. 8 1.1 Tromboos ............................................................................................................................. 10 1.2 Arteriaalne ja venoosne tromboos ....................................................................................... 11 1.3 Tromboosi riskifaktorid ....................................................................................................... 12 1.5. Pahaloomulise kasvaja seos venoosse trombembolismiga ................................................. 13 2. Empiiriline osa ........................................................................................................................... 15 2.1 Eesmärk ............................................................................................................................... 15 2.2 Meetod ......................................................................................................
KASVAJATE LEVIMISTEED RETSIDIVEERUMINE · Kasvajate levimine · Pidev levimine ehk invasioon · Metastaseerumine · Kasvaja arengustaadiumid · Luumetastaasid · Peaajumetastaasid · Retsidiveerumine KASVAJATE LEVIMINE Healoomuline kasvaja (ld tumor benignum): · suureneb, kuid ei levi; · ei ületa elundi piire, millest ta on tekkinud. Pahaloomuline kasvaja (ld tumor malignum): · pidev levimine või · metastaseerumine. Foto: Helena Tern, PERH http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Metastasis_sites PIDEV LEVIMINE ehk INVASIOON I · Elundipiirini jõudnud kasvaja võib tungida naaberelunditesse ja ümbritsevatesse kudedesse. Põiekasvaja http://www.patienteducationcenter.org/articles/bladdercancer/ PIDEV LEVIMINE ehk INVASIOON II
Mida tuleb sünnimärkide juures pidevalt jälgida ? 8 Kuidas melanoomi kindlaks teha ? 9 Prognoos 10 Levik ja staadiumid 11 Ravi 13 Kuidas vältida melanoomi ? 15 2 Mis on melanoom ? Melanoom on pahaloomuline kasvaja, mis tekib melanotsüütidest, naha pigmendirakkudest. Melanotsüüdid produtseerivad melaniini, mis annab nahale pigmendi ehk tema värvuse. Melaniini ülesanne on kaitsta nahka ultraviolettkiirguse eest. Melanoom võib organismis kiiresti levida ja seetõttu on väga oluline avastada ja ravida seda haigust juba varases staadiumis. Kuidas melanoom tekib? Melanoomi tekkepõhjus ei ole lõplikult teada. Ultraviolettkiirgus UVA ja UVB, mis tuleb
Vähirakud Rakke, mis piiramatult ja kontrollimatult kasvavad ja jagunevad, nimetatakse kasvaja rakkudeks. Nad on metastaatilised ja on võimelised läbi tungima kudedest ja kasvatama oma veresooni. Limiteeriv faktor - peab olema süüa. Tungivad ja koloniseeruvad tavaliselt teistele rakkudele mõeldud territooriumil. Vähiteke on seotud muutustega geneetilises materjalis. Tõendid vähi geneetilistele alustele on järgmised: 1) Vähirakkude fenotüüp ilmneb ka tütarrakkudel; 2) Vähiteket võivad indutseerida teatud viirused;
KOPSUVÄHK SÜMPTOMID Pikaleveniv köha, valud rindkeres, veriköhad, korduvad kopsupõletikud, seletamatu kaalulangus, söögiisu puudumine Kopsuvähi riskitegurid suitsetamine Suitsetaja risk haigestuda kopsuvähki on 10 kuni 25 korda suurem kui mittesuitsetajal Kuni 90 % kopsuvähijuhtudest on põhjustatud suitsetamisest I RAVIVIIS Kirurgiline raviseisneb kasvaja kopsust eemaldamises Lõigatakse ära osa kopsust, kus kasvaja paikneb Kui vähihaige kopsude seisund ei võimalda terve kopsu osa eemaldamist, siis lõigatakse ära kasvaja ning väike osa tervet kude kasvaja ümbert Kopsuvähi kirurgiline ravi on tõhus,kui haigus on piirdunud ainult kopsukoega, mis tähendab, et kasvaja ei tohi olla levinud kopsukoest väljapoole II RAVIVIIS Kiiritusravi kasutatakse kiirgust, mis kahjustab kasvajarakkude elutegevust ja vähendab seeläbi kasvaja mõõtmeid.
4. Tüümus ehk harkelund 5. Neerupealised 6. Kõhunääre 7. Munasarjad 8. Munandid Käbikeha Käbikeha asub peaajus. Käbikeha toodab melatoniini ja seratoniini. Melatoniin on organismi keskse ööpäevase rütmi regulaator. Lisaks sellele toodetakse käbikehas hormoone, mis pidurdavad puberteedi saabumist. Levinumad haigused Kiire puberteet käbikeha kahjustuste puhul Lubjastumine Käbikeha kasvaja ja sellest tingitud haigused (vesipea ja Parinaud'i sündroom Melatoniini vähene tootmine põhjustab ka kevadväsimust Ajuripats Ajuripatsit peetakse kõige tähtsamaks sisenõrenäärmeks, sest ta kontrollib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete tööd. Ajuripats asub peaajus ja on jaotatud kolme ossa: ees-, kesk- ja tagasagar. Eessagar ehk adenohüpofüüs Ajuripatsi eessagarast eraldub peamiselt vabastajahormoone, mis tekitavad
nahast heledam sõlm või laik.Melanoom tekib nahal, kus teda on üsna lihtne märgata ja ka ravida. Kui aga algstaadiumi melanoom ravimata jätta, levib ta lümfi - ja veresoonte kaudu teistesse organitesse, põhjustades eluohtliku haiguse.Nahavähk on haigus, mille puhul nahas tekivad ja hakkavad paljunema vähirakud. Sagedamini esineb nahal basaalrakuline nahavähk, mille kasv saab alguse epidermise basaalrakkudest. Naha basaalrakuline vähk on kasvaja, mida iseloomustab aeglane kasvutempo ja mis väga harva levib teistesse organitesse. Kui aga basaalrakulist nahavähki ei ravita korralikult ja õigeaegselt, võib ta destrueerida ümbritsevad koed. Teine nahavähi vorm on lamerakuline nahavähk, mis saab alguse keratinotsüütidest. See kasvajaliik kulgeb kiiremini ja võib levida teistesse organitesse. Kuna nahavähi põhilised tekkepõhjused on teada, on see haigus suhteliselt lihtsalt ennetatav
saastatud õhk. Areng Inimese organism koosneb kudedest ja koed omakorda rakkudest. Elutegevuse jooksul rakud jagunevad. Tervetes rakkudes on raku jagunemine väga täpne. Nii suitsetamise kui ka teiste riskifaktorite tõttu võib rakkudes toimuda muutusi, mille tõttu võivad need aastate jooksul muutuda vähirakkudeks. Kopsuvähk saab alguse üksiku kopsuraku muutumisest vähirakuks, sest organism ei suuda takistada vähirakkude jagunemist. Jagunemisest areneb vähehaaval välja kopsuvähk. Kasvaja hakkab tavaliselt arenema ühes kopsupooles ja tihtipeale levib edasi lümfisõlmedesse või kopsu ümbritsevasse kudedesse. Sümptomid Kopsuvähi sümptomid võivad olla põhjustatud kasvajast, selle levikust rindkeres või ka kaugsiiretest. Tihtipeale ei pruugi sümptomid avalduda ja kopsuvähk avastatakse mõnel muul põhjusel tehtud kopsuröntgenil. Tavaliselt ei minda arsti juurde uuringutele enne
luuregiooni eelnev kiiritus. (Padrik jt 2013: 92). Osteosarkoom esineb peamiselt noorukitel ja 75% haigestujatest on vanuses alla 20. Lapseea luuvähk tuleb esile rohkem poistel kui tüdrukutel. Teine grupp, kellel võib esineda osteosarkoom, on vanemad inimesed, kellel on olnud Paget haigus, eelnev kiiritusravi või luuinfarkt. (Watson jt 2006: 168). Kliiniline pilt Luuvähi ehk osteosarkoomi peamisteks tunnusteks on luuvalud. Lisaks sellele on olulisteks tunnuseks ka punetus ja turse kasvaja piirkonnas ning funktsionaalne häire kahjustatud luu või liigese piirkonnas. (Padrik jt 2013: 92). Luuvähi puhul võib valu olla nii tugev, et jäseme liigutamine on ebamugav ja raskendatud. Osteosarkoom võib nõrgestada ka käe- ja jalalihaseid ning kui kasvaja asub jalaluudes võib see põhjustada lonkamist. Üldiselt aja jooksul valu pigem suureneb kui väheneb. Osteosarkoomi puhul on eriti iseloomulikud öised valud, mis ei lase magada. Enne kui
Nahavähi tekkes on eriti tähtsad lapsepõlves saadud päikesepõletused.Samuti võivad põhjustada nahavähki ka kemikaalid.Hästi tuntud on arseeni vähki tekitav toime.Kroonilised naha mehhaanilised,termilised või põletikulised kahjustused pikema aja jooksul võivad samuti viia nahavähi tekkele. (Labotkin,R.2004."Vähk on avastatav ja ravitav".Tartu Ülikooli Kirjastus,Tartu.) Diagnoos Kasvaja diagnoosimine ei ole üldjuhul raske.Piisab kasvaja vaatlusest suurendusklaasiga või spetsiaalse intsrumendiga-dermatoskoobiga.Ebamäärase nahakasvaja korral on soovitatav eemaldada see tervete kudede piiridest ning uurida mikroskoopiliselt. Kasvaja liigi määramine aitab valida õiget ravi.Kui kasvaja on regioonis kliiniliselt suurenenud ning tihenenud lümfisõlmed,on vaja teha nende tsütoloogiline(nõelbiopsia) või histoloogiline uuring(lümfisõlmede eemaldamine). (Labotkin,R.2004."Vähk on avastatav ja ravitav"
Tiinus kestab 42 päeva ning pesakonnas on keskmiselt 6-9 kutsikat, kes sünnivad pimedate ja kurtidena. 4-5 nädala vanuselt arenevad silmad, kõrvad ning püsiv karvkate. Täiskasvanuikka jõuavad nad 5- 8 kuuselt.(Eesti tuhkrusõprade klubi, 2011) 5 SAGEDASEMAD HAIGUSED Kolm kõige sagedasemat kodutuhkru haigust, milledel puudub kindel ravi, on neerupealise kasvaja, insulinoom ja lümfoom. (Foster, Smith, 2012a) 5 Neerupealise kasvaja Neerupealised on paarisorgan, mis asub retroperitoneaalruumis. Need koosnevad koorollusest ehk cortex'ist ja säsist ehk medulla'st.(Ambos, 2009) 6 Mis see on? Terved neerupealised sisaldavad rakke, mis toodavad erinevaid hormoone nagu kortisoon ning osa nais- ja meessuguhormoone. Neerupealise kasvaja puhul on toodetud üleliia naissuguhormoone. Kasvaja on rohkem levinud emasloomadel ning esineb tavaliselt üle 4 aasta vanustel kodutuhkrutel. (Foster, Smith, 2012b) 7 Tekkepõhjused
Kuna minu lähitutvusringkonnas on üks lõppstaadiumis vähihaige, on see teema praegu minu jaoks väga aktuaalne ja raske. VÄHIPAIKMED Levinuimad vähktõve liigid on pea ja kaela pahaloomulised kasvajad, seedetrakti pahaloomulised kasvajad, uroloogilised ja meessuguorganite pahaloomulised kasvajad ja günekoloogilised pahaloomulised kasvajad. Väga haruldased on näiteks südamevähk ja merkelirakk-kartsinoom jt. 1. EESNÄÄRMEVÄHK Eesnäärme pahaloomuline kasvaja (eesnäärmevähk) on eesti meestel kopsuvähi järel teiseks kõige sagedasemaks kasvajaks ja sellesse kasvaja vormi haigestumine kasvab kiires tempos. Paljudes arenenud maades on eesnäärmevähk kujunenud juba kõige sagedasemaks diagnoositud vähi vormiks. Eesnäärmevähi risk suureneb mehe vananedes küllaltki kiiresti. Asjaolu, et haiguse kulg võib olla vägagi erinev, põhjustab vastuolulist suhtumist eesnäärmevähi käsitlustes.
Vanamees ja meri Katariina Noormägi 10.klass 1. Vanamees püüdis üksinda Golfi hoovustes kala. Ta oli kõhetu, kortsus ja armiline- kogu tema välimus oli vana ja väsinud. Ta nahk oli parkunud ja kuiv, nagu õige meremehe nahk. Mööda tema kaela jooksid healoomulise kasvaja pruunid laigud. Vana mehe silmad olid aga elujõulised ja rõõmsad. Ta oli kalaõnneta juba üle neljakümne päeva. 2. Vanamees näeb unes Aafrikat- valgeid randu ja sügavsinist merd, kus ta poisipõlves käis. Ta ei näinud unes jõukatsumisi, naisi ega oma naist, sest ta oli juba vana ja igatses ainult Aafrikat, õnne ning rahu. 3. Vanamees ei söö hommikul, joob ainult kohvi ning sellest peab talle vähese söögiisu tõttu õhtuni piisama. 4
2.4. Sümptomid 14 3. RINNAVÄHI DIAGNOOSIMINE 16 3.1. Enesekontroll 16 3.2. Diagnostilised uuringud 17 3.2.1. Mammograafia 18 3.2.2. Ultraheliuuring 19 3.2.3. Biopsia 19 3.2.4. Valvur-lümfisõlme biopsia 21 3.2.5. Kasvaja hormoonretseptorite määramine 22 3.2.6. HER2 määramine 23 3.2.7. Lisauuringud 24 3.3. Prognoos 24 4. RAVIMOODUSED 26 4.1. Kirurgiline ravi 27 4.2. Kiiritusravi 30 4.3. Hormoonravi 31 4.4. Keemiaravi 33 4.5
Kasvaja ebanormaalsete rakkude kogumik Metastaas rakkude liikumine primaarsest kasvajast teistesse organitesse Geneetiliselt muteerunud rakud jagunevad aja jooksul kontrollimatult või keeldub apoptoosist (enesehävitus juhul, kui midagi valesti läheb) Kasvaja areng kui rakk kasvab ja paljuneb kiiremini kui teised, siis tal on suurem vüimalus ka mutatsioonideks ja see on järjest kiirenev protsess iga kasvu soodustava mutatsiooniga. Tekib angiogenees, ehk kasvaja haarab endale veresoontevõrgustikust osa, et soodustada enda kasvu Järgmiseks tungib kasvaja läbi membraani, koest väljapoole, tema üksikud rakud sisenevad verre, mille kaudu liiguvad mujale organismi osadesse nad metastaseeruvad, ehk loovad uusi koldeid teistes kohatdes üle kogu keha Healoomuline kasvaja ei levi organismis, kuid võib välja türjuda ümbritsevad rakud nt ajukasvaja, tüükad. Pahaloomulised kasvajad võivad levida organismis ja põhjustada sekundaarseid kasvajaid.
Onkogenees Põhjus viga geeni ekspressiooni kontrollmehhanismides * kasvajad * loote väärarengud Kasvaja üldnimetus tuumor Kasvajavorme sadu: * erinevad paiknemise kohad * erinev edasikandumise ulatus * erinevad tekkemehhanismid Healoomuline kasvaja rakud ei levi ümbritsevatesse kudedesse * polüüp epiteelkoes * adenoom näärmekoes * müoom emaka lihaskoes Pahaloomuline kasvaja ehk vähk rakud levivad ümbritsevatesse kudedesse uued kolded * kartsinoom epiteelkoes * sarkoom näärmekoes Healoomuline kasvaja võib üle minna pahaloomuliseks vähk Vähktõbedel üks ühine tunnus rakkude kontrollimatu kasv
OPEREERITUD RINNANÄÄRME KARTSINOOMIGA (rind eemaldatud) PATSIENDI POSTOPERATIIVNE ÕENDUS Koostajad:Oksana Vislapu Silva Themas Merje Remmelgas 1.Ülevaade haigusest. Kõige sagedasem vähivorm naistel (23% kõikidest vähkidest). 25% naistest on haigus juba avastamise hetkel kaugelearenenud. Rinnavähk kui pahaloomuline kasvaja saab alguse rinna epiteelist kust vähirakud tungivad ümbritsevasse rinnakoesse levides vere ja lümfi kaudu edasi. Sellise metastaatilise rinnavähi sobivaks ravimeetodiks on kogu rinna eemaldamine. 1.Ülevaade haigusest. Rinnavähi kujunemisel eristatakse 4 staadiumi, mis jagunevad erinevatesse raskusastmetesse. Staadiumitesse jaotamine võimaldab hinnata haiguse prognoosi ja määrata vajalikku ravi iga staadiumi jaoks eraldi
Arterite ja arterioolide laienemine ning suurenenud täitumine aktiivse vere juurdevoolu tõttu. Eeldused – korras südametöö, veresoonte laienemine. Etioloogia – üldine: Ringleva vere mahu suurenemise tagajärjel (nt. sportimisel, palavik) kohalik: nt. Punastamine 1. füsioloogiline – füüsilise töö, ülekuumenemise, psüühilise ärrituse (punastamine) korral 2. patoloogiline – infektsioonid, mürgistus, peale lööki, kasvaja eemaldamine Kliiniline pilt/sümptomid/tunnused - nahk ja limaskestad punetavad, piirkond soe, arterid täitunud. Vormid: füsioloogiline, patoloogiline, kohalik(nt punastamine), üldine(nt sport), vasomotoorne (nt infektsioonid, soojas), kollateraalne (magistraalsoone kahjustusel kõrvalasuva arteri laienemine), dekompressioonist (kasvaja eemaldamine, loote väljutamise järgselt, peale lööki, peale puru silmast eemaldamist), postisheemiline (nt pigistava eseme
1975. aastal leiutasid immunoloogid G.Köhler ja C.Milstein hübridoomtehnoloogia See on somaatiliste (kehaline, kehasse kuuluv, kehas olev) rakkude hübriidimise meetod monokloonsete antikehade tootmiseks. Teooria Antigeen + Blümfotsüüt = plasmarakk, mis toodab antikehi (antigeeniga aktiveeritud Blümfotsüütidest tekkivad plasmarakud, mis toodavad antikehi). Plasmarakud ei ole võimelised jagunema ega väljaspool organismi elama. Lümfotsüüt + kasvaja = lõpmatult paljunev hübridoom (kui antigeeniga immuniseeritud lümfotsüüt viiakse kokku kasvaja rakkudega, tekib hübridoom, mis suudab piiramatult paljuneda) Iga hübridoomikloon toodab üht tüüpi antikehi mida nimetatakse monokloonseteks antikehadeks. Kasutusalad: Kindla aine olemasolu tuvastamisel mingis segus näiteks vereseerumis või uriinis. Vastava antigeeni esinemise ja kontsentratsiooni määramiseks rakus näiteks
inaktiveeritaks, millistesse raku osadesse valgud transporditakse. Geenide avaldumist mõjuvad keskkonna tegurid: väliskeskkond (kemikaalid, ravimid, temperatuur, valgus, toitainete kättesaadavus), sisekeskkond (hormoonid, ainevahetus). Geenide avaldumise häired Mutatsioon päranduv geneetilie informatsiooni muutus. Downi sündroom kromosoomihäire, mille puhul 21. Kolm kromosoomi, arengu pidurdus ja vaime alaareng. Vähkkasvaja kasvaja, mis levib organismi kudedesse ja tekitada siirdeid. Prioonid valesti kokkupantud valkudes tekkinud haigused. Mutatsiooni liigid: geen-, kromosoom-, välistegurid-, valkude voltimisel. Healoomuline kasvaja kontrolli alt väljunud rakk kudedesse ei tungi. Pahaloomuline kasvaja - kontrolli alt väljunud rakk kudedesse tungib.
mõju teda seitsmeteistkümne aastaselt arstiteaduskonda astumiseni. Lisaks kõigile kohustuslikele loengutele ja laboripraktikale keemias, psühholoogias ja anatoomias, osales ta ka filosoofialoengutel ning mingis faasis kaalus medistiiniõpingute lõppedes ka filosoofiakraadi kaitsmist. 1923. aastal diagnoositi Freudil leukoplaakia, tõenäoliselt suitsetamisest. Algselt hoidis ta seda saladuses, aga 1923 aast aprillis rääkis ta Ernest Jones´le, et kasvaja on eemaldatud. Dermatoloog Maximilian Steiner soovitas suitsetamisest loobuda, aga valetas kasvaja tõsisusest. Kui Freud hiljem Felix Deutsch´i jutule läks, sai ta teada, et kasvaja on vähktõvene. Deutsch soovitas suitsetamisest loobuda ja kasvaja eemaldada. Freudi raviarst oli Marcus Hajek, kelle kompetentsuses kaheldi. Hajek läbis ebavajaliku kosmeetilise operatsiooni mille käigus ja hiljem Freud peaaegu verest tühjaks voolas. Hiljem, kui Freud
all igat molekulaarset, füsioloogilist või anatoomilist tunnust, mis on kvantitatiivselt mõõdetav. Vähi biomarkerid annavad kujutlust vähitekkega seotud bioloogilistest protsessidest ja annavad kliiniliselt kasulikku informatsiooni iga vähikasvaja puhul individuaalselt.[2] Molekulaarsete vähi biomarkerite all mõeldakse peamiselt valke, DNAd või RNAd. Biomarkeriks võib olla kas või kasvaja poolt sekreteeritud molekul või spetsiifiline keha vastusreaktsiooni saadus kinnitamaksvähi olemasolu. [3] Vähi biomarkerite abil kirjeldatakse patsiendi molekulaarset profiili. Biomarkerite kasutamine kliinilises praktikas aitab arstil paremini hinnata, millist ravistrateegiat konkreetse patsiendi puhul kasutada. Kui kasvaja molekulaarne kirjeldus viitab haiguse heale prognoosile, siis vajadus agressiivsele ravile puudub. [4]
hulk võib vallandada apoptoosi mitteküllaldane hulk rakkudele, kõige tavalisem rakukahjustuse põhjus · Isheemia: vähenenud või · mitteküllaldane verega varustamine 14. Mis on Hüpoksia induktorfaktor (HIF) ja tema roll kasvajate elus? · Kasvaja rakud, mis on jäänud hüpoksiasse, toodavad hüpoksia induktorfaktorit (Hypoxiainducible factor -HIF) · Seejärel hüpoksia induktorfaktor indutseerib omakorda vaskulaarse
seljaaju song). Tegemist ei ole diagnostilise testiga, vaid hinnatakse loote kromosoomihaiguse tõenäosust. Vastsündinutele - Eestis testitakse lapsi kahe haiguse suhtes: kaasasündinud hüpotüreoos ja fenüülketonuuria Rinnavähk: uuringuid 50-65 aastastele naistele. Emakakaelavähk: emakakaelarakkude muutuste avastamiseks varases staadiumis, ennetamaks emakakelavähi teket. (30-59 aastaseid naised). Eesnäärme kasvaja sõeluuringu, (vajalik teha kõigile > 50 a.meestele. ) Haiguse patogenees- õpetus haiguse arengust -oluline ravi määramisel -ka tundmatu etioloogiaga haiguse korral võib haiget aidata patogeneetilise raviga Patogeneesi mehhanismid Patogenees- haiguste ja nende puhul esinevate morfoloogiliste muutuste kujunemise mehhanismid 1.Miks haigus kujuneb põhjuslik ehk kausaalne patogenees Hõlmab välis (ekso) ja sise (endo) faktoreid, mis tingivad haiguse tekke ja tema edasise kulu iseärasused
Healoomulisteks tihenditeks on fibroadenoomid, tsüstid ja mädapõletikud. Rinnavähi tõttu tekkinud tihendid on pahaloomulised. Mari Sarv 4 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rinnad Rahvusvaheline CIDESCO-kool Rinnavähk on käega katsudes leitav, kui tema diameeter on umbes 1 cm ja kaal 1 g, kuid selline kasvaja võib olla levinud lümfisõlmedesse. Pindmised kasvajad on katsumisel kergemini leitavad. Sügaval näärmekoes paiknev kasvajakolle ei pruugi olla käega katsudes avastatav isegi siis, kui selle läbimõõt on suurem kui 1 cm. Mammograafiga on võimalik rinnavähki avastada 3-5 aastat varem kui kliinilisel uuringul (enne kui rinnavähk muutub käega katsudes leitavaks). Sellega on võimalik avastada isegi 1 mm läbimõõduga koldeid, mis pole veel käega tuntavad. Rinnavähk
Viirus tungib emakakaela limaskesta ja põhjustab seal rakumuutusi, mida saab diagnoosida rutiinsel günekoloogilisel uuringul võetava niinimetatud rakuproovi alusel (PAP test). Neid nimetatakse vähieelseteks seisunditeks ja jaotatakse kolmeks. Umbes 50% naistest need muutused kaovad see tähendab organism ise saab neist võitu, kuid ülejäänud 50% jäävad muutused püsima, mille foonil umbes 10-15 aasta jooksul areneb pahaloomune kasvaja. Esimese vahekorraga on võimalik saada veel klamüüdiainfektsioon, mis on teatud tingimustel ka emakakaelavähki soodustavaks faktoriks. Paljud noored neiud ja naised suitsetavad. Sigaretisuitsus sisalduv nikotiin on ohtlik mitte ainult kopsuvähi arengus vaid ta muudab emakakaela limaskesta vastuvõtlikus haigustekitajatele. Pikaajaline suukaudsete rasestumisvastaste pillide kasutamisel saadakse küll rasedust ärahoidev
või tekib tuumori invasioon maxilla, mandibula, orbita või temporaalluu sisse. IV 4 staadiumi haigust diagnoositakse, kui tekib koljupõhimiku otsene või perineuraalne invasioon või haaratud 2 ja rohkem lümfisõlmi. Kaugmetastaaside olemasolu viitab levinud haigusele, diagnoosiks IV staasium. Ravivõimalused Basalioomi valikravimeetodiks on kirurgiline ravi7. Teostatakse ekstsisioon 3-10mm kasvaja piiridest sõltuvalt kasvaja suurusest ja lokalisatsioonist. 5-aasta retsidiveerumine 1.5cm algkolle diameetriga on 12% ning üle 3cm algkolle diameetriga 23%. Elektriline kauterisatsioon ja kõrvetamine on kiire ja lihtne meetod, mida kasutatakse nende basalioomide puhul, mille diameeter on 2-5cm8. Retsidiveerumine on väikeste tuumorite puhul 1-15% ning suuremate kasvajate puhul kuni 50%. Krüoteraapia on kasutatav väikestel basalioomidel kindla selge piirjoonega8. Tavaliselt
6. Tromboos verehüübimine veresoontes või õõneselundites 7. Infarkt nekroosi kolle, mis tekkib elundis verevarustuse lakkamisest. 8. Hemorraagia verejooks 9. Albinism melaniini pegmendi vaegus. 10. Konkrement kivi 11. Malignisatsioon healoomuliste kasvajate muutumine pahaloomulisteks. 12. Atüpism kõrvalekalle normist. 13. Ekspasiivne kasv kasvajal on kindlad piirid 14. Retsediveerumine kasvaja taasteke 15. Pahaloomulise kasvaja tunnused tugev atüpism, kiire kasv, infiltreeruv kasv, annab metastaase, annab retsidiive, esineb nekroosi, mõju organismile on tugev. 16. Ikterus kollasus 17. Rekonvalestsents periood paranemisperiood 18. Prodromaalperiood eelnähtude periood 19. Metaplaasia koeteisumus. 20. Entsefaliit peaaju põletik 21. Haiguse kulu 4 etappi: 1) Latents- e. Peiteperiood 2) Prodromaal- e. Eelnähtude
esinevad küpsed rakud ebaküpsed ehk vähediferentseerunud Kasvamise kiirus: aeglane, Kasvamise kiirus: kiire, palju mitoose mitoose (eukarüootse raku Kasvamise viis: infiltreeriv. jagunemist) vähe Kasvajarakud tungivad ümbritsevasse Kasvamise viis: koesse ja immutavad need läbi, ekspansiivne. Kasvaja purustades naaberkudesid. Kasvaja suureneb kompaktselt, piirid piire on raske määrata. Selliselt kasvab on palpeeritavad, rakud ei pahaloomuline kasvaja. Sellise tungi naaberkudedesse. kasvuga kasvaja opereerimisel on vaja Naaberkudesid kahjustab ta eemaldada ka normaalseid kudesid, et ainult rõhumise teel. vältida kasvaja taasteket üksikust
lamerakukujuline, silinderrakuline vähk. Emakakaela lamerakuliste vähkide seas eristatakse omakorda kahte liiki sarvestuv ja mittesarvestuv vähk. Lamerakulised vähid arenevad emakakaela tupeosa limaskesta katvast mitmekihilisest lameepiteelist. Silinderrakuline vähk (adenokartsinoom) areneb aga emakakaelakanali limaskesta katvast silinderepiteelist" (A. Serebrov, 18. Jaan 1978). 1.2 Kliiniline pilt Kasvaja varajased tunnused puuduvad. Sagedasemad kaebused on rohke valgevoolus, hiljem veresegune voolus. Tõsistemaks on atsüklilised verejooksud, kontaktveritsused suguakti ajal; valud alakõhus ning prineumi piirkonnas, põie- ja sooletalitluse häired; aneemia Kasvajate edasiarenemise korral võivad tekkida selja alaosa valud; kaalulangus ja väsimus; vereeritus pärasoolest ja põiest (R. Labotkin, 2002). 2. Haiguse tekkepõhjus ja bioloogiline kujunemine 2.1 Haiguse tekkepõhjus
Voolus villini 4-6 punetus, turse ja munajuhapõletikk sümptoomitust muutusteni, b valgevoolus tüüpiline on võib olla mulliline ööpäeva, vill kollakas eritis. u, pärasoole septilise millega kaasneb u (kalalõhnaline). teraline ja vahutav. haavandub 5-6 Limaskesta põletikku. infektsioonini. kasvaja eelaste või s Tupeeritis limaskestadele Kaasneda võib ka ööpäeva jooksul. puudutamisel tekib Alakõhuvalud. kasvaja teke. e hallikas, piimjalt kleepunud parauretaalsete Haavandid kergesti veritsus. d homogeenne, valgevoolus, näärmete põletik mõlemapoolsed ja Kaasneb tihti , kleepunud tupe sageli kaasuvad või põiepõletik
- lõikeriista, selle lõikeplaadi ja pingi tugevus 39. Mis lõikereziimi parameetrid valitakse üldjuhul kogemuslikult? Töötlusjärkude hulk (näit. kooriv-,poolpuhas- ja puhastöötlus). 40. Mille tõttu nihkuvad lõikeprotsessis nii detaili telg kui ka teriku tipp? Lõikamisel tekkivate elastsete ja temperatuuriliste deformatsioonide ning lõikeriista pideva mõõtmelise kulumise tõttu. 41. Mis on detaili kujuhälvete tekkepõhjuseks? Vibratsioonid, teriku kulumine, teriku kasvaja jne. 42. Mis on mitmeläbimilise töötlemise peamiseks ülesandeks? Ülesandeks on kujuhälvete ja mõõtmete hajumise vähendamine piirini, mis on määratud nõutud töötlustäpsusega. 43. Mis valdkonda kuulub laastu tekke ja tekitamiseks vajalike jõudude arvutamine? Kuulub plastsusteooria valdkonda. 44. Mida takistab teriku tagapind? Teriku liikumisel plastselt deformeeritud ala kohale, mis lõikeprotsessis pidevalt uueneb, takistab
Prostata-spetsiifiline antigeen (PSA) on aine, mida toodab vaid eesnäärme kude ja millel on oluline roll spermatosoididele sobiva keskkonna loomisel seemnevedelikus. Osa PSA-st satub siiski ka verre ning seda on võimalik seal mõõta. Terve eesnäärme puhul on PSA tase seotud eesnäärme suurusega. Paralleelselt eesnäärme suurenemisega kasvab ka PSA tase veres. Ülimalt väärtuslikuks teeb PSA testi aga asjaolu, et eesnäärme kasvaja rakkudest vabaneb verre mitmeid kordi rohkem PSAd kui tervest eesnäärme koest. Seetõttu saab PSA testi edukalt kasutada eesnäärmevähi varaseks diagnoosimiseks. PILTDIAGNOSTIKA MEETODID Alakõhu- ja vaagnapiirkonna ultraheliuuring Meestel uuritakse alakõhus ja vaagnas eesnääret, naistel emakat ja munasarju ning kõigil juhtudel alakõhupiirkonna lümfisõlmi. Samas kontrollitakse, ega kõhuõõnes pole vedelikku,
histoloogiliseks uuringuks, samuti düsplaasia ja vähi algstaadiumi raviks. Sel puhul 13 eemaldatakse emakakael koonusjalt skalpelli või elektrilinguga. Emakas ise jääb alles. Totaalne hüsterektoomia: eemaldatakse emakas, munasarjad ja munajuhad. Radikaalne hüsterektoomia: eemaldatakse emakas, munasarjad, munajuhad, vaagna lümfisõlmed ja tupe ülemine osa. Kui emakakaela kasvaja on levinud emakast väljapoole, võib olla vajalik eemaldada koos emaka, munasarjade ja tupega ka pärasool või kusepõis (olenevalt sellest, kuhu kasvaja on levinud). Seda operatsiooni nimetatakse eksenteratsiooniks. (kliinikum.ee 22.02.2009) Kiiritusravi hävitab vähirakke ja vähendab kasvajat. Kiiritusravi võib olla väline ( kiiritav aparaat on väljaspool keha) või õõnesisene (radioisotoop viiakse plastiktoruga õõnde, kus vähikude paikneb)
Protrombiin, F 7, 9, 10 : sapihapete defitsiit, üldine malabsorptsioon, soole mikrofloora allasurumine antibiootikunidega, kumariini analoogid (kaudse toimega antikoagulandid) Trombotsüütide funktsioonid: adhesioon, agregatsioon ja sekretsioon, vere hüübimine, fibrinolüüs Trombotsütopeenia < 100 (ref väärtus 150-400) Põhjused: 1. Trombotsüütide produktsiooni langus Luuüdi haigused Aplastiline aneemia, Luuüdi infiltratsioon (leukeemia, kasvaja metastaasid), Ravimitest tingitud, Infektsioonid (viirused, HIV) 2. Trombotsüütide vähenenud eluiga Immunoloogiline lammutus Autoimmunne(idiopaatiline trombotsüpeeniline purpur), Isoimmunne (vereülekande järgne, neonataalne), Ravimitega seotud, Infektsioosne (mononukleoos, tsütomegaaliaviirus), HIV Mitteimmunoloogiline lammutus DIK, Hemangioom, Mikroangiopaatiline hemolüütiline aneemia
Dioksiinid tekivad kõrvalproduktidena klooritud süsivesinike tööstuses kloori sisaldavate ainete, näiteks polüvinüülkloriidi, põletamisel, paberi valgendamisel ning ka looduslike protsesside, vulkaanipursete ja metsatulekahjude käigus. Dioksiini allikad Põletusseadmed (olmejäätmete põletus) Metalli(maagi) sulatamine Rafineerimine Keemiatööstus Looduslikud allikad Keskkondlikud reservuaarid mõjud inimestele Rasket vormi akne ( kloorakne ) Pahaloomuline kasvaja ( sarkoom ) Vähk Arenguhäired laste hammaste emailil Kesk ja perifeerne närvisüsteemperifeerse närvisüsteemi patoloogia Kilpnäärme haigused Kahjustused immuunsüsteemile Diabeet
Kõhunääre mao taga insuliin soodustab glükoosi tungimist +vere suhkur alla normi rakku; glükogeeni sünteesimine -diabeet Sugunäärmed androgeenid(m) ; regul (m, n) arengut +(n) rinnanäärmete östrogeenid (n) kasvaja rist -sigimatus
o Sööge palju puu- ja juurvilju, neis on vitamiine, mineraale ja kiudaineid. o Tarbige alkoholi mõõdukalt või üldse mitte. o Sportige, andke oma kehale pidevat füüsilist koormust ja liikumist. o Laske regulaarselt kontrollida oma tervislikku seisundit vastavalt perearsti soovitustele. Vähiravis eristatakse 3 etappi o Tervistav ehk kuratiivne ravi o Elu pikendav, kasvaja levikut piirav ning elukvaliteeti parandav onkospetsiifiline ehk kasvajavastane palliatiivne ravi o Kasvajast tekitatud vaevuste palliatiivne ravi ehk parim toetav ravi Ravi valik sõltub erinevatest teguritest: o vähkkasvaja leviku ulatusest e. haiguse staadiumist o kasvaja suurusest, selle asukohast o kasvaja agressiivsusest ehk kasvamise kiirusest o patsiendi üldseisundist, tema vanusest, kaasuvatest haigustest jne.
80. die Keimzelle, -en - idurakk 81. der Population- populatsioon 82. die Pleiotropie- pleiotroopia 83. der Taubstumm, -e -kurttumm 84. homozygot- homosügootne 85. die Wahrscheinlichkeit- tõenäosus 86. diagnostizieren, -te, ge.. diagnostima 87. immunisieren- immuniseerima 88. das Abstammung- sugupuu 89. der Genpool, -e - geenilomp 90. die Membrane, -en -membraan 91. die Cytoskelette, -en - tsütoskelett 92. die Metastase, -en - metastaas 93. die Karzinome, -en -kartsinoom, kasvaja 94. die Hormontherapie, -en -hormoonravi 95. der Kodex- koodeks 96. die Krebserkrankung, -en -vähkhaigus 97. der Medikament, -e -ravim 98. das Abwehrsystem, -e - immuunsüsteem 99. die DNA-fessel, -e - DNA ahel 100. der Entwicklung, -en -avastus 101. der Respirationstrakt, -**e - hingamisteed 102. endoskopisch- endoskoopiline 103. die Diagnose, -en -diagnoos 104. peripher- perifeerne 105. kleinzellig- väikerakuline 106. die Beschwerden- kaebused 107
Autor: ........ Mis on rakuteraapia? Ravimeetod, mille puhul organismi hävinud rakke või organite kahjustunud funktsioone taastatakse tüvirakkude siirdamisega. Tüvirakk on rakk, mille tütarrakud võivad muutuda eri tüüpi koerakkudeks Rakuteraapia näited Närvirakkude asendamine seljaaju kahjustuse korral Luuüdi siirdamine kasvaja korral Põletuse tagajärjel kahjustunud naharakkude asendamine Infarkti järel kahjustunud südamerakkude asendamine Totipotentne tüvirakk Võib areneda mis tahes rakutüübiks. Võib anda aluse organismi arengule Pärinevad blastomeerist. (Sügoodi esimestel jagunemistel tekkiv lõigustusrakk) Pluripotentne tüvirakk Võib areneda mistahes rakutüübiks Ei arene organismiks Pärineb embrüoblastist Multipotentne tüvirakk Võib areneda teatud kudede rakkudeks Saab võtta nabaväädiverest
65 SEEMNERAKKUDE TRANSPORDITAKISTUS · Infektsioon- Takistab seemnerakkude liikumist väljapoole. · Eesnäärmepõletik- Seemnepurse on valulik · Vasektoomia- Operatsioon, milles lõigatakse läbi seemnejuhad ja spermal ei ole võimalik edasi liikuda. SEKSUAALPROBLEEMID · Ejakulatsiooni puudumine-Mees ei ole võimeline saada orgasmi. · Seljaaju trauma- Ei pruugi tulla seemnepurset. · Ravimid- Mõndade ravimite kõrvalmõju võib olla erektsioonihäire. HORMONAALSED PROBLEEMID · Kasvaja ajuripatsis toob esile Hüpogonadismi ehk sugunäärmete funktsionaalse aktiivsuse vähenemine. · Kaasasündinud LH/FSH defitsiit tähendab seda, et LH ja FSH-i ei toodeta enam nii palju. LH aga reguleerib testosterooni tootmist munandi tasemel. Aitäh Kuulamast! KASUTATUD KIRJANDUS · https://www.viljakus.ee/single-post/2016/08/15/Mis-p %C3%B5hjustab-meestel-viljatust · http://www.elitekliinik.ee/elite/viljastamine/ · http://www.terviseuudised.ee/uudised/2016/03/18/mee
Antiöstrogeenid võistlevad looduslike östrogeenidega retseptorile kinnitumise pärast. Tamoksifeenil on antiöstrogeensed omadused rinnanäärmes, aga östrogeensed omadused plasma lipiidides, luudes ja endomeetriumis. Kõrvalmojudeks on kerge östrogeenide-laadne kõrvalmõju, sest on partsiaalne agonist. Tamoksifeeni ja östrogeeni retseptrori kompleks ei dissotsieeru kergesti, seega esineb retseptorite taaskasutamise häire. Tamoksifeen kasutatakse östrogeeni sõltuva rinnanäärme kasvaja ravis. Klomifeen inhibeerib östrogeeni seondumist hüpofüüsis ja seega ei lase normaalsel negatiivsel tagasisidestusel toimuda ja seega põhjustab suurenenud GnRH ja gonadotropiinide sekretsiooni. Suurendab märkimisväärselt K. Vahenõmm 2018 munasarjade stimulatsiooni ja suurenemist ning suurendab östrogeenide sekretsiooni. Peamine toime on see, et indutseerivad ovulatsiooni. Kasutatakse viljatuse ravis. Sageli sünnib neil lastel kaksikuid aga mitte mitmikuid.
Plastsete metallide lõikamisel on laastu tekkel määrava tähtsusega plastsed deformatsioonid, habrastel need praktiliselt puuduvad. Suurtel kiirustel, samuti plastsete metallide lõikamisel, laastu elemendid jäävad kokku, tekitades voolava laastu, mis keerdub spiraali. Habraste heterogeensete materjalide, näiteks malmi, lõikamisel ei teki üldse korrapärast keerdu. Lõigatav kiht eraldub sel juhul ebakorrapäraselt tükikestena. Teriku kasvaja: Teatud lõikekiirusel kleepuvad sitkest metallilaastust murenenud metalliosakesed surve ja tekkinud kõrge temperatuuri tõttu lõikuri teriku lõikeservale, moodustades teriku kasvaja. Kasvaja muudab lõikuri geomeetriat ja, kaitstes nõnda lõikaserva, vähendab selle kulumist. Teisest küljest kasvaja tekkimise ja eemaldumise tõttu väheneb töötlemistäpsus. Soojusnähud laastueraldumisel: Laastueraldumisprotsessis tekkiv soojus soodustab lõikuri
RIISTVARA iPad- Apple'i tahvelarvuti, müügil alates 3. aprillist 2010 iPod-Apple'i meediapleier. Esmaesitlus toimus 23. oktoobril 2001 • iPod Classic • iPod Nano • iPod Shuffle • iPod Touch iPhone Apple'i nutitelefon, mis toodi turule 2007. aasta jaanuaris. Sellel on 6 generatsiooni, viimane neist(iPhone 6) tuli PROBLEEMID TERVISEGA • 2003. aasta oktoobris diagnoositi Steve Jobsil vähk, aastal 2004 teavitas ta, et tal on kasvaja kõhunäärmes • Steve keeldus operatsioonist ning proovis selle asemel taimetoidulist dieeti, ravimtaimi ning nõelravi • 2004 aastal nõustus ta operatsiooniga ning seal õnnestuti kasvaja eemaldada SURM Steve suri enda majas Californias kell 3 päeval 5.oktoobril 2011 KASUTATUD ALLIKAD • http://www.slideshare.net/KavitaTiwari3/final-11296841?rela ted=2 • https://docs.google.com/presentation/d/1433d9JER1B4UbM8 JBsr0KeoEVl65jGLcqkedGxFEhsk/embed?hl=en&size=s&slide=i d.p22
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
