.............................................5 4. CLOSTRIDIUM PERFRINGENS..........................................................7 5. STAPHYLOCOCCUS AUREUS...........................................................7 6. ESCHERICIA COLI..........................................................................7 7. BACILLUS CEREUS.........................................................................8 8. HALLITUSSEENED.........................................................................8 9. ASPERGILLUS................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................10 2 SISSEJUHATUS Käesolevas töös antakse ülevaade bakterite ja hallitusseente erinevate alaliikide Salmonella, Botulism, Clostriduim Perfringens, Staphylococcus Aureus, Eschericia Coli, Bacillus Cereus, Aspergillus kohta
Kõik botulismi vormid võivad olla surmavad (suremus ilma ravita üle 70%, intensiivraviga alla 10%) Eriti ohtlik on toiduainete kaudu saadav botulism, sest üks nakatunud allikas võib mürgitada väga paljusid inimesi. Botulismitekitaja hävib, kui toitu kuumutada 15 minuti jooksul üle 100 °C. Botuliini kasutatakse meditsiinis teatud tüüpi lihastõmbluste raviks ja kosmeetilistel eesmärkidel kortsude vähendamiseks. Aspergilloos (Aspergillosis) on saprofüütse Aspergillus-seene tekitatav hallitushaigus. Aspergillus on looduses laialt levinud. Tavaliselt tekib see haigus mingi raske haiguse (lümfoom, tuberkuloos, HIV, bronhektaasiatõbi, kopsuabstsess jt.) poolt nõrgestatud immuunsüsteemiga haigetel. Aspergillus võib tekitada nakkuskoldes mütsetoomi (aspergilloomi) tekke. Viimane koosneb tihedast hüüfide võrgustikust, milles hüüfid jagunevad 35-45-kraadise nurga all. Elusad on ainult mütsetoomi välimise kihi
fakultat Clostridium botulinum + + + Mycoplasma genitalium + + Propioonbacteriu m acnes nii ja naa Mykobacterium tuberculosis + Basidiomycota ? + + Zygomycota ? ? + Ascomycota ? + + Aspergillus + + ? + + Penicillium + ? + Cladosporium sphaerospermum kaheldav ? + Crenarchaeota + ? + + Euryarchaeota + + ? + ? Haloarchaea + ? + + Nanoarchaeum equitans + + + + Haloquadratum walsbyi ? ? + + Methanopyrus kandleri + + + +
........................ 2 1.6.Clostridium botulinum...................................................................................... 2 1.6.1. toidubotulism......................................................................................... 3 1.6.2.Haavabotulism........................................................................................ 3 2.Hallitused............................................................................................................ 3 2.1.Aspergillus........................................................................................................ 3 2.2.Penicillium........................................................................................................ 3 2.3.Fusarium........................................................................................................... 3 1 Bakterid 1.1. Salmonella
mikroob Clostridium botulinum, mis areneb mullas. Mikroobid hävivad kuumutamisel, kuid eosed taluvad kõrgeid temperatuure. Eosed arenevad õhuhapnikuta keskkonnas. Ohustatud on kodus vähese soolaga valmistatud liha, seened, herned ja muud talvehoidised. Botulismi peiteaeg on 30 36 tundi. Sümptomid on peavalu, nõrkus, kahekordne nägemine, oksendamine. Surm saabub kesknärvisüsteemi halvatuse tagajärjel. Botulismi kahtluse korral tuleb viivitamatult kutsuda kiirabi. Hallitusseened Aspergillus- Esineb kõikjal looduses. Aspergillus on seen, mille eoseid leidub õhus, mida hingame, kuid tavaliselt ei põhjusta haigust. Samas üksikisikut nõrgestab immuunsüsteemi seisund võib olla vastuvõtlik Aspergillus infektsiooni. Aspergilloos võivad esineda patsientidel, kelle immuunsüsteem võib olla ohus - kaasa arvatud leukeemia, kemoteraapia patsiendid või need, steroidid, läbiteinud patsientidel, tsüstiline fibroos, HIV või AIDS, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK),
mürgine inimkeha. protsess kasvu toodab ained, mis mõjutavad kopsud, soolikad, naha. oma vaidlused tungida hingamisteede ja "lahendada" meie sees, avades tee bakterid ja viirused. allergiad on peaaegu kõige kahjutum tagajärg elukoha vormis kui naaber. mikroskoopilised seen on võimeline hävitama struktuur dna ja põhjustada vähki. vastavalt teadlased, hallituse ja selle mürk praktiliselt ei võetud organism. kõige ohtlikum, sel juhul peetakse kollane mold alates mingi aspergillus, mis "algus" piimatooted, kala ja pähklid. ta produtseerib ohtlik aine aflatoksiin, mis akumuleeruvad kehasse ja 10 aasta jooksul võib põhjustada onkoloogia maksa. needus tutanhamon vähemalt kahe salapäraseid surmajuhtumeid, järelmeetmed avamise arheoloog howard carter puutumata hauakambri tutanhamon, täna, süüdista hallitust. tuleb välja, et valguse muumia kudede elas endiselt seenest aspergillus niger, mis võib olla surmav inimestele nõrgenenud
sattuda väliskeskkonnast ka piima. Clostridium botulinum Botulism on väga raske, lihashalvatusega kulgev haigus, mida põhjustab anaeroobse bakteri Clostridium botulinum eritatav mürkaine - botuliin. Botuliin blokeerib taaspöördumatult atsetüülkoliini vabanemise närvisünapsites. Selle tagajärjel tekib lihaste paralüüs. Surm saabub hingamis- ja südamelihaste halvatuse tagajärjel. Hallitused Aspergillus Anamorf-perekond kerahallik (Aspergillus). Aspergilluse liikidest võib sagedamini leida õhu- ja pinnaproovidelt Eestis A. fumigatus, A. versicolor ja A. flavus. Neist esimene ja viimane vajavad kasvuks soojemat kliimat. Mitmed kerahalliku Aspergillus teisliigid on tuntud ohtliku mükoosi - aspergilloosi tekitajatena. Kui hallitusseente eosed satuvad hinga- misteedesse ja kopsu, võib areneda ka mükootiline bronhiit, mõnikord kopsupõletik
Seened Andrus Metsma Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2005 Aspergillus Kärbseseen Kübarseene ehitus Kartuli- lehemädanik Kartuli- lehemädanik mikroskobis Nõiaring Penicillium Penicillium Punguv pärmseen Pärmseene ehitus Pärmseente koloonia Pärmseente paljunemine Pärmseente pungumine Saprolegnia Seeneniidistik Puravik Tuletael ja ebatuletael Kübarseened
Pilt 6 Clostridium botulinum kulgev väga raske haigus, mida põhjustab Bakter Clostridium botulinum poolt eritatav mürkaine ehk toksiin. Inimene nakatub botulismitekitaja toksiiniga saastunud toidu söömisel - tavaliselt suitsutatud, konserveeritud või kuivatatud toidu, aga ka haavade kaudu. Toksiin põhjustab halvatust lihastes, mille tagajärjel kahjustuvad ka eluliselt olulised funktsioonid, eelkõige hingamine. 2. Hallitused 2.1 Aspergillus - hallitusseen , mis tekitab haigusi nii inimestel, kui ka loomadel. Võib põhjustada limaskestade ärritusi ja ka raskemaid sümptomeid. Sümptomid: palavik, kõha, valu rinnas või õhupuudus. Kui hallitusseente eoseid Pilt 7 Aspergillus satuvad hingamisteedesse ja kopsu võib areneda kpsupõletik. 2.2 Penicillium- valge hallitus, mida kasutatakse piimatoodete hapendamisel. Penicillium on ka meie kõige tavalisem moosipurgi-
57% genoomist. Sarrnasem kõrgemate eukarüootidega kui S.cerevisiae. *Erinevused intronite arvus (S.cerevisiae275 e. 5%, S.pombe43%), transposonite arvus (S.cerevisiaearvukalt, S.pombevaid mõned) Protozoa: *Esimene sekveneeritud eukarüootne parasiit Plasmodium falsiparum2002 a. (samal aastal P.yoelii yoelii, näriliste parasiit). Genoomi suurus 23 Mb, 14 kromosoomi, umbes 5300 geeni. Geenid on pikemad, kui pärmidel (2.4 kb.). Intronid moodustavad 54% genoomist. Retroposonid puuduvad. *Aspergillus nidulans, Neurospora grassa, Tetrahymena (nukleaarne dimorfism!) ja mitmete patogeenide projektid Metazoa: *Hulkraksete organismide genoomiprojektid keskenduvad valdavalt:Arengulistele aspektidele. Haigustekke põhjuste selgitamisele. On juhitud kolmest motivatsioonist: Alusuuringud, Kommertsiaalsed huvid, Meditsiinikesksed huvid Caenorhabditis elegans: Ülitähtis mudelorganism arengubioloogias. Genoomi sekveneerimine lõpetatud 1999 a. Genoom ca 100Mb ja 20 000 geeni (1000 RNA kodeerivad)
kuuluda nii häid kui halbu liike. Mõned liigid on hädavajalikud toiduainetööstusele (nt juustu, sidrunhappe ja teravamaitseliste kastmete valmistamiseks sojaubadest), teised ravimite tootmiseks. Kuid kasulike liikide kõrval on samas seeneperekonnas ka toitu rikkuvaid liike. Seepärast ei maksa arvata, et kõik Penicilliumi perekonna hallitusseened ravivad või annavad juustule hinnalist maitset ja lõhna. Tüüpilised mürgitootjad kuuluvad perekondadesse Penicillium, Aspergillus ja Fusarium. Penicillium toodab mürki, mis rikub kergesti puuvilju ja marju ning neist valmistatud mahla ja keedist. Samuti areneb seen niiskete, halvasti õhustatud ruumide seintel. Levides toiduainetele, kahjustab ka võid, liha, vorsti, juustu ja leivatooteid. Aspergillus areneb võil, tapetud lindudel, munadel ja taimsetel toiduainetel. Fusarium võib kahjustada kartulit nii põllul kui ka hoidlas. Fusarioos ehk kartuli kuivmädanik rikub mugulat
teisseente hõimkonda. Mikroseente kolooniaid nimetatakse kõnekeeles ka hallituseks. Hallitusseened pole enamasti terve immuunsussüsteemiga inimesele ohtlikud. Probleeme võib tekkida vaid seeneeoste väga suure kontsentratsiooni korral õhus või nõrga immuunsussüsteemi puhul. Enimlevinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele Kerahalliku liikidest võib sagedamini leida õhu- ja pinnaproovidelt. Mitmed kerahalliku Aspergillus teisliigid on tuntud ohtliku mükoosi - aspergilloosi tekitajatena. Kui hallitusseente eosed satuvad hinga-misteedesse ja kopsu, võib areneda ka mükootiline bronhiit, mõnikord kopsupõletik. Kollane kerahallik Aspergillus flavus, vohades maapähklitel, suudab produtseerida inimesele väga mürgiseid aflatoksiine. Alfatoksiinid on akuutselt mürgised maksale, ajule, neerudele ja südamele. Pikaajalise kokkupuutumise korral on see maksavähi tekkimise eelduseks
veinist samapalju juurde. Kõige ülemisele lisatakse aga uut veini. Minimaalselt küpseb serri solera süsteemis 3 aastat, aga tavaliselt üle kümne. 28. Tooge näiteid Aspergilluse liikide majanduslikust tähtsusest! 1. toiduainete vamistamine (sojaubade fermenteerimine, sake valmistamine) 2. ensüümide tootmine (lüsosoom, glükoosi oksüdaas, pektinaas, glükoamülaas) 3. toidu lõhna, värvi, struktuuri jm parendamine 29. Mis on aflatoksiin? Kus leidub? Mida tekitab? Aspergillus flavus ja Aspergillus parasiticus on letaalse aflatoksiini produtseerijad. Toiduainetest on Aspergilluse aflatoksiinide poolt enim ohustatud pähklid (eriti maapähkel), teraviljad, puuviljad ja kakaooad. Aflatoksiinid toimivad põhiliselt maksale, kuid leitud on ka nende mõju närvisüsteemi, kopsude, seedeelundite, neerude ja aju tegevusele. 30. Nimeta kolm viisi, kuidas inimene võib saada C. Jejuni nakkuse! 1. Korralikult läbiküpsetamata linnuliha 2. puhastamata vesi 3
gaasilisest (seente poolt eritatavad ained) komponentidest ning alluvad kõigile seaduspärasustele, mis on omane igale aerosoolile, nad võimaldavad mikroobide sattumist elusolendi organismi hingamise kaudu. Tooge välja patogeensete mikroobide osa õhus (tuntumad liigid ja nende poolt põhjustatud haigused.) Nakkushaigused, mis levivad õhu kaudu on näiteks tuulerõuged, tuberkuloos, külmetushaigused, nohu, gripp, leetrid. Olulisim invasiivne haigusetekitaja on Aspergillus Fumigatus, mis põhjustab tähtsaimat infektsiooni aspergilloosi. Tuberkuloos on nakkushaigus, mida põhjustab tuberkuloosibakter Mycobacterium tuberculosis. Difteeria on bakteriaalne nakkushaigus, mille põhjustab Corynebacterium diphteriae.
Bacillus cereus on endeemiline , pinnase-elamu, Gram-positiivsed, rod-kujuline,beeta hemolüütiline bakter. Mõned tüved on ohtlikud inimestele ja põhjustavad toidust haigust, samal ajal kui teised tüved võivad olla kasulikud näiteks probiootikumide loomadele. Clostridium botulinum Clostridium botulinum on Gram-positiivsed,varraste kujuline bakter , mis toodab Neurotoksiinide tuntud botulinum. Neurotoksiinide tüübid AG, mis põhjustab lõtv lihaste halvatuse. HALLITUSSEENED Aspergillus Aspergilluse liigid on väga aeroobsed ja leidub peaaegu kõigis hapnikurikkas keskkonnas, kus tavaliselt kasvavad hallitusseened pinnal, mis on tingitud kõrge hapniku pingest. Aspergillus'eliigid on olulised meditsiiniliselt kui ka kaubanduslikult.Mõned liigid võivad põhjustada infektsiooni inimestele ja teistele loomadel. Penicillium Perekonda Penicillium on mitmeid liike. Enim levinud sisaldavad Penicillium chrysogenum,
CLOSTRIDIUM BOTULINUM On lihashalvatusega kulgev väga raske haigus, mda põhjustab clostridium botulinum poolteritatav mürkaine ehk toksiin. inimene nakatub toidu söömisel - tavaliselt suitsutatud, konserveeritud või kuivatatud toiudy aga ka haavade kaudu. Toksiin tungib närvirakku, närirakk läheb katki ja sealt vabanevad erutusmediaatorid ja selle tulemusena tekib lihaskramp. peiteperiood 1-36 H. ASPERGILLUS esineb kõikjal looduses. See on seen, mille eoseid leidub õhus, mida hingame, kuid tavaliselt ei põhjusta haigust. Sümptomid: palavik, kõha, valu rinnas või õhupuudus. Kui hallitusseente eoseid satuvad hingamisteedesse ja kopsu võib areneda kpsupõletik. BACILLUS CEREUS haigus on eoseid moodustav mikroob mis saub pinnasest, puudulikult puhastatud ja konfitseeritud riistadelt. Bacillus cerus on soolpõletik. Haigusnähud: äge kõhuvalu, kõhulahtisus, mis muutub
Pärast kaseiini hüdrolüüsi kümosiini ja ekstratsellulaarsete proteinaasidega on laktokokkide peptidaasidega võimalik peptiidide täielik proteolüüs aminohapeteks. Järelvalmimise kiirendamine: 1. Ensüümmodifitseerimine ehk ensüümide lisamine. Kasutatakse mikroseente või bakterite proteinaase ja peptidaase sh eksopeptidaase varaste maitsevigade vältimiseks. Produtsendid: Penicillum, Aspergillus, Bacillus subtilis, P. Fl, Micrococcus 2. Sisestamine mikrokapslite meetodil. Kasutatakse liposoome, mis vabastavad ensümaatilise aktiivsuse alles järelvalmimisel. Tuumas ensüüm (lipaas, peptidaas), mis on ümbritsetud lipiidsete lamellidega (Nt: Brevibacterium linensi rakuvaba ekstrakt: a.)rakuekstrakt + Met --> metaantiool b.) rakuekstrakt + Cys --> toota H2S, mis stabiliseerib metaantiooli (vt joonis metioniini metabolism) 3
Sel viisil toituvad saprotroofid. Biotroofid aga ammutavad toitaineid otse teise organismi rakust muundunud hüüfide ehk haustorite abil. Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas suguliselt või mittesuguliselt. Seentele on iseloomulik, et ühel ja samal liigil võivad elutsüklis esineda mõlemad staadiumid. Sellisel juhul nimetatakse mittesugulist staadiumi anamorfiks ja tekkivaid eoseid koniidideks. Näiteks perekondade kerahallik (Aspergillus) ja pintselhallik (Penicillium) kõik liigid on anamorfid, mis moodustavad miljoneid koniide. Iga idanev koniid annab alguse uuele organismile. Nende perekondade liikidel esineb ka suguline arengustaadium, mida nimetatakse teleomorfiks. Sellisel juhul peab eosest või koniidist arenenud haploidne mütseel viljakeha ja seal eoste moodustamiseks kohtuma teise sama liigi haploidse mütseeliga. Mittesuguline ehk anamorfi staadium on seene leviku
4. Tooge välja patogeensete mikroobide osa õhus. Haigustekitavaid mikroobe välisõhus eriti palju ei esine, kahjulikud mikroobid esinevad seal, kus on palju inimesi. Nakkushaigused, mis levivad õhu kaudu on näiteks. Külmetushaigused: nohu, gripp köha on enam levinum Rhinoviiruse poolt tekitatud, M. tuberculosis- tuberkuloosi põhjustav, Morbilli viirusest- leetrid, tuulerõuged- varicella-zoster-viirus. Aspergillossi põhjustab hallitusseen Aspergillus Fumigatus KASUTATUD KIRJANDUS: 1.http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Kasulikku/Keskkonnatervis/Magtoo_siseklii ma_ja_energia.pdf 2. http://mycology.ee/test/images/upload/qzcke4bf514dd48574_hallitusseened.pdf 3. http://www.sm.ee/tegevus/tervis/tervislik-elukeskkond/keskkonnatervis.html 4. http://www.filtrimeister.ee/Nahtamatult-tervislik-kodu 5.http://www.vdh.virginia.gov/epidemiology/DEE/PublicHealthToxicology/documents/p df/bioaeros.PDF 6. http://www.lung
botulismi. Haiguse nimi on botulism. Lihashalvatusega kulgev väga raske haigus, mida põhjustab Bakter Clostridium botulinum poolt eritatav mürkaine ehk toksiin. Inimene nakatub botulismitekitaja toksiiniga saastunud toidu söömisel - tavaliselt suitsutatud, konserveeritud või kuivatatud toidu, aga ka haavade kaudu. Toksiin põhjustab halvatust lihastes, mille tagajärjel kahjustuvad ka eluliselt olulised funktsioonid, eelkõige hingamine. SEENED Aspergillus - hallitusseen , mis tekitab haigusi nii inimestel, kui ka loomadel. Penicillium- valge hallitus, mida kasutatakse piimatoodete hapendamisel. Fusarium- Anomorfsed halliusseened. Tekitavad inimestel mürgitusi.
hallitusseened pole enamasti terve immuunsussüsteemiga inimesele ohtlikud. Probleeme võib tekkida vaid seeneeoste väga suure kontsentratsiooni korral õhus või nõrga immuunsussüsteemi puhul. ENIMLEVINUD MIKROSEENED JA NENDE MÕJU TERVISELE Aspergilluse liikidest võib sagedamini leida õhu- ja pinnaproovidelt Eestis A. fumigatus, A. versicolor ja A. flavus. Neist esimene ja viimane vajavad kasvuks soojemat kliimat. Mitmed kerahalliku Aspergillus teisliigid on tuntud ohtliku mükoosi - aspergilloosi tekitajatena. Kui hallitusseente eosed satuvad hinga-misteedesse ja kopsu, võib areneda ka mükootiline bronhiit, mõnikord kopsupõletik. Kollane kerahallik Aspergillus flavus, vohades maapähklitel, suudab produtseerida inimesele väga mürgiseid aflatoksiine . Alfatoksiinid on akuutselt mürgised maksale, ajule, neerudele ja südamele. Pikaajalise kokkupuutumise korral on see maksavähi tekkimise eelduseks. Ägeda aflatoksikoosi
Seetõttu tuleb siseruume kindlasti õhutada, et õhk oleks puhas ja võimalikult väike võimalus haigestuda. Mikroobid satuvad õhku mullast, veest, puulehtedelt, inimese hingamisteedest (näiteks aevastamisel) jne tuule abil. Õhus on erinevaid mikroobe. Staphylococcus aureus on kõige rohkem leitud mikroob õhust. Teda võib olla õhus vahemikus 0-1/m3 ja 50/m3. Samuti on õhus selliseid mikroobe nagu Fusarium, Alternaria, Cladosporium, Penicillum, Aspergillus. Selge päevaga sisaldab õhk 500 jala kõrgusel Bacillumi ja Clostridiumi eoseid, Myceiliumi osakesi, kõduseene ja Streptomycetaceae spoore, pärmiseene askospoore, õietolmu, algloomade tsüste, Micrococcust, Coynebacteriumi. Kasutatud materjalid 1. http://www.bbc.co.uk/schools/ks3bitesize/science/organisms_behaviour_health/disease /revise4.shtml 2. http://www.edu.pe.ca/southernkings/microhabitats.htm 3. http://www.microbiologyprocedure
tõkestamise ning klientide ja enda kaitsmise viisid. Jalgade seenhaigus e. Dermatophytia pedum/ Tinea pedis (lad.k) ning küünte seenhaigus e. Onychomycosis (lad.k) on teatud liiki seente ehk dermatofüütide poolt põhjustatud haigus, mis kahjustab nahka ja küüsi. Mittedermatofüütidest põhjustavad küünte seenhaigust pärmiseened (Candida albicans, Candida tropicalis) ja hallitusseened(Scopulariopsis brevicaulis, Aspergillus niger). (www.inimene.ee; www.derma.ee). Seenhaigusesse nakatumine toimub tavaliselt üldkasutatavates pesemisruumides (kus on soe, niiske ning külastavad paljud inimesed), harvem kodustes tingimustes. Samuti on oluline teada, et seene eosed võivad pikka aega säilida kingades, dussiruumide vaipades ning vannimattides. Lisaks niisketele ja umbsetele jalanõudele soodustavad nakatumist halb hügieen, higistamine, organismi kaitsevõime langus (vananemine, HIV nakkus), väikesed
Proovide uurimine ettevõtte laboratooriumis põhineb analoogselt akrediteeritud laboratooriumis tehtavatel mikrobioloogilistel analüüsidel. Proovide analüüs riiklikus referentlaboratooriumis TOIDUKÄITLEMISRUUMIDE ÕHU KONTROLL Õhk võib olla saastunud perekondadesse Bacillus, Micrococcus, Staphylococcus, Aeromonas kuuluvatest liikidest. Pärmseentest sagedamini perekonna Torulopsis esindajad. Hallitusseentest võib õhus sagedamini esineda Aspergillus ja Penicillum perekondade esindajad. Õhk võib mõjutada toodete mikrobioloogilist kvaliteeti, lühendada nende säilivusaega ja avaldada mõju toodete mikrobioloogilisele ohutusele. TOIDUKÄITLEMISRUUMIDE ÕHU KONTROLL Koristamata, tolmuse ruumi 1 m³ õhus võib bakterite arv ulatuda kuni 10 000ni. Ollakse seisukohal, et kui bakterite arv 1m³ õhus on rohkem kui 500 mikroorganismi, tuleb koheselt rakendada abinõusid õhu puhtuse tagamiseks.
kuuluda nii häid kui halbu liike. Mõned liigid on hädavajalikud toiduainetööstusele (nt juustu, sidrunhappe ja teravamaitseliste kastmete valmistamiseks sojaubadest), teised ravimite tootmiseks. Kuid kasulike liikide kõrval on samas seeneperekonnas ka toitu rikkuvaid liike. Seepärast ei maksa arvata, et kõik Penicilliumi perekonna hallitusseened ravivad või annavad juustule hinnalist maitset ja lõhna. Tüüpilised mürgitootjad kuuluvad perekondadesse Penicillium, Aspergillus ja Fusarium. Penicillium toodab mürki, mis rikub kergesti puuvilju ja marju ning neist valmistatud mahla ja keedist. Samuti areneb seen niiskete, halvasti õhustatud ruumide seintel. Levides toiduainetele, kahjustab ka võid, liha, vorsti, juustu ja leivatooteid. Aspergillus areneb võil, tapetud lindudel, munadel ja taimsetel toiduainetel. Fusarium võib kahjustada kartulit nii põllul kui ka hoidlas. Fusarioos ehk kartuli kuivmädanik rikub mugulat
arahhis), Produtseerib inimesele väga mürgiseid aflatoksiine - termostabiilsed ained, st. kuumutamisel mürgisust ei kaota (ägedad seedimishäired, mõne kuu pärast maksavähk). Aflatoksiinid ühed kantserogeensemad looduslikud ühendid –põhjustavad vähki kõigil uuritud loomaliikidel! Mükotoksikoosidest hoidumiseks tuleb vältida hallitanud toiduainete ja hoidiste jmt. Toiduks tarvitamist. Ohratoksiinid. Kerahalliku liik Aspergillus ochraceus ja pintselhalliku liik Penicillium verrucosum toodavad ohratoksiini A, B ja C. Ohratoksiin on eriti tugev nefrotoksiline mürkaine, kuid tal on ka teratogeenne ja kantserogeenne toime. Tungaltera. Tungalteratoksikoosi saavad loomad aga ka inimene kõige sagedamini tungaltera (Claviceps purpurea) sisaldava jahu, kliide jne. söömisel. Toimeaineteks on tungalteras sisalduvad ergotoksiin, ergotamiin, ergometriin, türamiin, histamiin jt. toksilised ained.
võib hallitus sobiva niiskusega samuti kasvama hakata tänu nende materjalide pinnale sadenenud orgaanilisele ainele. Seega on hallituskahjustuse objektideks ka need materjalid, mis orgaanilisi aineid ise üldse ei sisalda. Hallitused võivad tekkida ka halvasti paigutatud akendest, umbest kanalisatsioonist ja rikkis pesumasin või muu vett tarvitav majapidamismasin mis laseb vett põrandale ning sealt edasi seinapragudesse. Enimlevinud hallitusseened hoonetes on kerahallik (Aspergillus), pintselhallik (Penicillium), Cladosporium, ,,Must hallitus" Stachybotrys chartarum (atra). Eestis ei ole paika pandud kindlaid norme hallitusseente sisaldususe kohta ruumiõhus ning puudub ka täpne hallitusest tingitud tervisehädade diagnoosimine. 4 Hallituse mõju inimorganismile Nii nagu toit ja vesi, mida me tarbime, mõjutab meie organismi majades ja
fluorescens, Bacterium prodigiosum jt. *Valkude lagundamisest võtavad osa fakultatiivsed anaeroobid (nt Proteus spp). *Valkude lagundamise hilisematel etappidel osalevad ka coli-laadsed bakterid. Nad kasutavad peptoone ja lõhustavad neid edasi, produtseerides keskkonda indooli, H2S, NH3 jt halvasti lõhnavaid ühendeid. *Anaeroobidest märgitakse klostriide nagu Clostridium sporogenes, Cl. perfringens jt. *Hallitusseentest osalevad valkude lõhustamisel Aspergillus spp., Penicillium spp., Mucor spp. jt. Valkude lõhustumine toimub proteolüütiliste ensüümide toimel. Hüdrolüüs toimub järk-järgult: valgudpolüpeptiididaminohapped. *Aminohapped desamineeritakse, mille tulemusel moodustuvad NH3 ja vastavad orgaanilised ained (happed: sipelghape, äädikhape, propioonhape, võihape; alkoholid: propüül-, amüül- jt alkoholid). *Aromaatse rea amiinohapete lõhustamise vahesaadusena moodustuvad fenool, skatool, indool ja teised
Aquificales - M + + + Ascomycota + S Aspergillus 0 + + + + S Azotobacteria - + + +
Erinevalt hallitusest on mükotoksiinid nähtamatud, lõhna ja maitseta. Hallituse esinemine ei ole veel tõendiks mükotoksiinide esinemisele, hallituse puudumine ei välista seda - mükotoksiinid on termoresistentsed ja püsivad materjalis pikka aega pärast neid produtseerinud seente hukkumist. Järgnev üksiktoksiinide üldiseloomustus tugineb eelkõige Jouany ja Diaz (2011) andmetele. 2.1 Aflatoksiinid Aflatoksiine produtseerivad perekond Aspergillus seened A.flavus ja A.parasiticus. Keemiliselt on need difuranokumariini derivaadid. Levinuim, ohtlikuim ja enimuuritum on aflatoksiin B1 (AFB1), tähtsad on ka aflatoksiinid B2, G1, G2. Mäletsejaliste vatsamikroobid on võimalised muundama aflatoksiine aflatoksikooliks, lagunemise ulatus on veel ebaselge: ühtede autorite uuringutes lagunes in vitro vatsavedeliku keskkonnas 42% toksiinist, kuna teistel andmetel olulist toksiinilammutamist ei toimu
Haigusnähud: · Äge kõhuvalu ja kõhulahtisus, mis muutub veriseks, · Võib esineda oksendamist. · Palavik on väike Vältimine: · Üldine hügieen · Kasutada puhat joogivett · Piima pastöriseerimine · Liha termiline töötlemine 5.Mikrobioloogilisi mürgitusi põhjustavad hallitused Mükotoksikoosid on seenelise päritoluga toidumürgitused. Haigestumise põhjustavad enamasti hallitusseente Aspergillus, Penicilum, Fusarium mõningad esindajad. 5.1.Toksiini toime: Mürgistuse võib põhjustada väga väike kogus toksiini - 0,01mg/1kg toidus. Eeskätt kahjustuvad maks ja neerud. · Kantserogeenne toime pahaloomuliste kasvajate teke · Mutageenne toime- kahjustab organismi pärikukku infot (DNA) · Teratogeenne toime kahjustab loodet (abordid) Osa mükotoksiine on väga termostabiilsed: · ei hävi pastöriseerimisel, keetmisel, küpsetamisel
teostatav järelevalve. Toidu saasteained ja nende seire. · Saasteaine on toidus leiduv aine, mis on sinna sattunud toidu tootmisel või esmasel töötlemisel kasutatud ainete tõttu, käitlemise ajal või keskkonna saastumise tagajärjel ning mis võib olla inimese tervisele ohtlik või halvendada toidu kvaliteeti · Saasteainete hulka kuuluvad näiteks: hallitusseente (Aspergillus jt.) mükotoksiinid, väetiste komponendid, pestitsiidide jäägid, veterinaarravimite ja kasvustimulaatorite jäägid, polüaromaatsed süsivesinikud (PAH), 3-monokloorpropaan-1,2-diool (MPCD), raskemetallid (Hg, MeHg, Cd, Pb), orgaanilised ühendid (PCB-d, dioksiinid) jt. · Saasteainete sisaldusele on kehtestatud piirnormid, mõne sisaldumine toidus pole üldse lubatud (nt. mõned veterinaarravimid). Järelvalve käigus võetakse proove
Peale esi m esi s ü mpto m eid
kaob teadvus, kra mbid--sur m.
SEENTE TÄHTSUS
Organismi rühm ja liik Kromosoomide DNA milj aluspaari
arv
nimetus eksotoksiinid. Haiguse põhjustavad eksotoksiinid, elusate mikroobide olemasolu söömise ajal ei ole vajalik. Tuntumad bakteriaalsed toidumürgistused on botulism, stafülokokkoos, Clostridium perfringensi ja Bacillus cereuse toksiinidega tekkivad haigused. Seente produtseeritud eksotoksiine nimetatakse mükotoksiinideks ja nende tekitatud toidumürgistused on mükotoksikoosid. Mükotoksiine toodavad põhiliselt hallitusseente Aspergillus, Penicillium ja Fusarium mõned liigid. Paljud mükotoksiinid on väga vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja ei hävine keetmisel, leiva küpsetamisel, praadimisel. Seetõttu ei tohi hallitanud toitu süüa isegi pärast termilist töötlemist. Toidumürgistuse peiteperiood on lühike, minimaalselt ainult paar tundi, sest seedekulglasse jõudnud toksiinid hakkavad kohe toimima ja põhjustavad haiguse.
vastunäidustuseks on samade organite põletikulised protsessid. Nagu kõik pähklid, sisaldavad ka maapähklid suures koguses kaaliumi, eriti aga mangaani. Juba 5-10 mg mangaani ööpäevas tagab organismis normaalse kolesteriininivoo. Seega ei tee natuke maapähkleid kurja ka volüümikamale põhjamaalasele, pigem madaldab kui tõstab vererasva. Riknenult ohtlik! Maapähklil parasiteerib hallitusseen Aspergillus flavus, mis toodab väga mürgiseid maksa kahjustavaid ja maksavähki põhjustavaid alfatoksiine - seega on riknenud ja hallitanud pähklite müümine ja kasutamine lausa kuritegu. Suuremas koguses säilivad maapähklid riidest kotis kuivas kohas 10-15 kraadi juures paar aastat. Maapähkleid süüakse toorelt või röstitult, neist valmistatakse õli, võid, halvaad ja lisatakse muidugi kondiitritoodetele.
Siseruumides hakkab ta kõige sagedamini kasvama keldris ja põranda alumistel puitdetailidel, ent leide on ka kõrgematel korrustel ning isegi katusekonstruktsioonil. Tekitab samuti pruunmädanikku. Areneb aga märksa aeglasemalt kui harilik majavamm. Sinetus-ja hallitusseened: Puit võib muuta värvi, tõmbuda sinisest kuni mustaks, rikkudes sellega oma dekoratiivsuse. Värvi muutuse põhjuseks on sinavusseened (Aureobasidium) või hallitusseened (Aspergillus, Penitsillum jt). Sinavusseente värviliseks pigmenteerunud seeneniidid tungivad puidu säsikiirtesse, kus neile leidub rikkalikult toitaineid. Hallitusseente hüüfid on sageli värvusetud ja puidul nähtavad väikeste mustade täppidena, sarnaselt sinavusseene viljakehaga. Kas tegemist on hallitus või sinavusseenega, selgub hööveldades või tahudes. Hallitus esineb ainult pinnal ega tungi puitu. Seevastu sinavusseente hüüfid ulatuvad
Suureks probleemiks on õigete rakkude leidmine hapnikukandjateks. Hapnikukandjaid saab lisada kasuvulahuse kaudu. On kahte hapnikukandja liike hemoglobiini sarnased ja tehislikud keemilised inertsed ained. Kuigi on mitemid hemoglobiini baasil olevaid kandjaid, on nende kasutamine ebatõenäoline nende päritolu pärast inimestelt või veistelt. Praegu proovitakse luua kandjaid E. Coli, pichia pastise ja Aspergillus nigeri põhjal. Sünteetilised kandjad võivad lahustada suuri hulki hapnikku ja seega võivad omada sama toimet, kui hemoglobiin. Siiski on nad väga ohtlikud kasvuhoonegaasidena ja seega nad ei ole ideaalsed hapnikukandjad. (Datar 2010) Takistused in vitro liha kasvatamisel Kõige suuremateks takistusteks praegu on a) homoöstaatilise regulatsiooni puudumine. Homoöstaasi puudumumine mõjutab
Sünteetilisest materjalist patjades lesta ja loomade allergeene 5 10 korda rohkem kui sulepatjades Päevas ca 20 ja elu jooksul ca 2000 väljaheitekuulikest, allergeen õhus püsib ~20 min, tolmulestad on loomulik inimasustuse koostisosa Allergeenide esinemist tolmus mõjutavad: · Väliskliima · Sisekliima · Hoonete tüüp · Koristamissagedus Hallitusseened eosed õhus, suurus eostel 2-50µm, allergeeniks hallitusseente spoorid Sisekeskkonnas Penicillium, Aspergillus, Cladosporium ja Alternaria (viimased 2 põhjustavad allergiaid) Seeneeoseallergia sagedamini lastel, välisõhus nende hulk suurim hilissuvel Välisõhust sisekeskkonda Euroopas piirkonnad, kus kõige rohkem seeneeoseid 1) Veneetsia (kanalite süsteem) 2) Holland Cladosporium IgE Alternaria Prussakad, 17 41%, allergeensed on sülg, väljaheide, sekreedid, kest Allergia tõsisem Ameerikas Saksa prussakas Blattella germanica
Parem on uurida hallitusseene noort kultuuri kuni eosed pole veel pudenenud. Mikroskopeerimiseks võetakse ettevaatlikult külviaasaga materjali hallituskoloonia pinnalt, pannakse esemeklaasi asetatud veetilka, kaetakse katteklaasiga ning vaadatakse kuiv või immersioonsüsteemil suurte suurendustega. Eoste loomulik asend mikroskoopimisel on rikutud, kuid tavaliselt õnnestub preparaadis leida kohti, kus on näha koniidikandja ehitus, koniidi kuju jms. Tuntumateks hallitusseenteks on Aspergillus`e ja Penicillium`i perekonda kuuluvad liigid, kes kuuluvad kottseente hõimkonda. Aspergillusè liigid paljunevad mittesuguliselt koniididega. Nendel on vaheseintega mütseel ja vaheseinteta koniidikandja, mille tipp on kergelt puhetunud. Koniidikandja laiendit katavad radiaalselt paiknevad sõrmjad kandjad ehk eostoed (sterigmad), millel arenevad ahelatena paiknevad lülieosed (koniidid). Eosed on peaaegu kerajad karedapinnalise kestaga.
Mycologia 94: 694–711. Moon, C.D., Scott, B., Schardl, C.L., & Christensen, M.J. 2000. Evolutionary origins of Epichloë endophytes from annual ryegrasses. Mycologia 92: 1103–18. Penalva, M.A., Moya, A., Dopazo, J. & Ramon, D. 1990. Sequences of isopenicillin N synthetase genes suggest horizontal gene transfer from prokaryotes to eukaryotes. Proceedings of the Royal Society of London, B 241: 164-169. Papa, K.E. 1979. Genetics of Aspergillus flavus: complementation and mapping of aflatoxin mutants. Genetical Research 34: 1–9. 89 Ramirez Carillo, R. & Leal Lara, H. Breeding of Pleurotus and Lentinula hybrids by pairing of neohaplonts for commercial cultivation. In: IMC7 Book of Abstracts. Oslo. 264. Saville, B.J., Kohli, Y. & Anderson, J.B. 1998. mtDNA recombination in a natural population. Proceedings of the National Academy of Sciences, USA 95:
üks tee) tõenäosus. Kovalentne Seondumine DNA-ga Toksikandi molekul võib seonduda kovalentselt raku makromolekulidega nagu strukturaalsed valgud, olulised ensüümid, lipiidid ja/või nukleiinhapped. Kui selliste reaktsioonide arv ületab raku eneseremondi võime, viib selline pöördumatule kasvaja tekke protsessile. Reaktiivse elektrofiili seondumine DNA nukleofiilse alaga (lämmastikalused) viib genotoksilisuse nähtusele. · Näide 1. Selliselt toimivad hallitusseente Aspergillus flavus ja A. parasiticus poolt toodetavad mükotoksiinid aflatoksiinid, kusjuures aflatoksiin B1 (AFB1) on neist kõige toksilisem ja kantserogeensem. AFB1, mis ise on algselt mitteaktiivne, metabolismi tulemusena tekkiv AFB1-8,9-epoksiid võib seonduda valkudega (tulemuseks tsütotoksilisus) ja DNA-ga (tulemuseks genotoksilisus ja pikas perspektiivis maksavähi teke). Toiduohutuse probleem. · Näide 2
lõhustumine.Algselt püroviinmarihape-siis piimahpe ja või etanool.Homofermentariivsel tekib piimahape. Heterofermentatiivsel- piimhape, äädik, sipelg, propioon ja sidrunhape ja etanool. Käärimisel osalevad : Bakterid(acteobacter-prod.süsivesikust äädikhapet, streptococcus-köögiviljadelt., Leuconostoc-produt.piimhapet.,Pedicoccous-köögiviljade ja õlle kääritamisel, Lactobacillus-piimhapet.), Pärmseened-Saccharomyces-cerevisae(leiva ja alkohili tootmisel) Hallituseened- Aspergillus,Penicillum-äädikhappe ja piimhappe produtseerimisel. 33. Aiasaaduste hapendamine Köögiviljadel:suhkur muutub piimhappebakterite toimel piimhappeks.Kasutatakse alati keedusoola-tõkestab kahjulike mikroor. Üldnõuded: puhtus, sobiv temperatuur algfaasi(16-18 kraadi), säilitusfaasis(0-4 kraadi), eelistada mahetoorainet, lisandidte sool. Liigne sool pidurdab hapnemist. Mida kauem hapnemine kestab, seda rohkem piimhapet, , seda hapumaks muutub. 34
ei ole võimelised paljuema. Kui tekib uuesti soodne keskkond siis endospoor hävib ja tekkib uus vegetatiivne rakk. Seente eosed on vegetatiivse- ja mittevegetatiivse paljunemise aluseks. 3. Milliste toiduainete valmistamisel kasutatakse hallitus-ja pärmseeni? Nimeta mõned Hallitusseen Rhizopus stolonifer põhjustab marjade, eriti maasikate riknemist Hallitusseen Fusarium culmorum põhjustab köögi- ja puuviljade riknemist Hallitusseen Aspergillus flavus grupp on levinum sinkidel ja vorstidel. Hallitusseene perekond kuuluvad hallituseene liike kasutatakse hallitusjustude Roquefort ja Camembert. Pärmid: Saccharomyces cerevisiae kasutatakse etanooli tootmisel, käärimis- ja pagaritööstuses. 4. Mis võetakse alusteks pärm-ja hallitusseente identifitseerimisel? Söötme erinevus? Hallitusseentel on vegetatiivne keha ja hüüfid ning eosed. Nad kasvavad Petri tassidel. Pärmid on üheraksed seened
aine lagundamisel looduses. Lahustuvad komponendid. Taimejnused sisaldavad vees lahustuvaid komponente-aminohapped, orgaanilised happed ja suhkrud. Need hendid kasutatakse kiiresti mikroobide poolt. Tselluloos moodustab peamise osa looduslikest polsahhariididest (15-50% taime kuivkaalust). T. lagundamine toimub eksoensmide abil, monomeerid (glkoos) sisenevad rakku. T. lagundavaid ensme nim. tsellulaasideks (eksotsellulaasid ja endotsellulaasid). Esmased t. lagundavad seened on Trichoderma, Aspergillus, Penicillium, Fusarium ja bakterid: aroobsed- Cellulomonas, Cellovibrio, Thermomonospora, Cytophaga ning anaeroobsed- Acetovibrio, Bacteroides, Clostridium, Ruminococcus. Aeroobsetes tingimustes lagundatakse tselluloos seente, aeroobsete ja fakultatiivselt anaeroobsete bakterite poolt ning lagundamise lppproduktideks on CO2, vesi ja mikroobne biomass. Anaeroobsetes tingimustes on peamised tselluloosi lagundajad bakterid (perekond Clostridum). Hemitselluloos (kuni 30% taime kuivkaalust)
• Komposti materjal koloniseeritakse mesofiilsete mikroobidega, temperatuur on vahemikus 10-40 oC, domineerivad bakterid (108-109 rakku g-1). • Kui temperatuur ületab 40 oC, siis hakkavad domineerima termofiilsed mikroobid, temperatuur on vahemikus 40-70 oC, org. aine laguneb kiiresti bakterite (Bacillus), aktinomütseetide (Streptomyces spp., Clostridium, Thermus, Thermoactinomyces spp.) ja seente (Aspergillus, Mucor) vahendusel. Üks arvukamaid bakteriliike kuumas kompostis on Bacillus stearothermophilus. • Jahtumise faas, temperatuur langeb mesofiilsetele mikroobidele sobilikku vahemikku. Selles faasis suureneb seente (0.01-1 x106 KMÜ g-1) ja aktinomütseetide (0.1-10 x106 rakku g-1) arv. • Küpsemise faas, temp. langeb väliskeskkonna tasemele, suureneb teiste troofiliste tasemete organismide - algloomad, nematoodid, lestad - arvukus. Selles faasis
Fosfor satub mulda taime- ja loomajäänustega, ning keemilste ühenditena (väetistena). Suurt osa orgaanilise fosfori reservi ei saa taimed omastada. Mikroobid peavad orgaaniliseaine lõhustama, viima anorgaanilisse vormi. Kõigepealt deposforüülitakse nukleotiinhapped->letsitiin. Orgaanilise fosfori ühenditest võtavad osa nt pseudomonas spp, ja bacilluse spp, aga ka hallitusseente penicillumi spp ja aspergillus spp. Osa võivad võtta ka mõned pärmseened. Fosfaatide lahustamine mullas toimub CO2 või hapete moodustumisel. CO2 lahustumisel vees tekib süsihape, mis suuremal või vähemal määral lahustab lahustamatut fosfaati. Fosfaatide lahustumisel aitavad kaasa ka nitrifitseerivate bakterite poolt mulda moodustunud nitritid ja nitraadi või siis väävli bakterite poolt moodustunud sulfaat. Ja ongi fosfor taimede poolt omastatav. 28
Inimpatogeensed on dermatofüüdid (Trichophyton, Microsporum, Epidermophyton) ja Candida spp. Pärmseened kuuluvad väikeses hulgas suuõõne, tupe ja jämesoole normaalsesse mikrobiootasse. Kui neist piirkondadest isoleeritakse pärmseeni suuremates kogustes, võib olla tegemist seeninfektsiooniga. Terminit «hallitusseen» kasutatakse meditsiinilises kirjanduses kõigi seeneniidistikku ehk mütseeli moodustavate seente tähistamiseks. Olulisemad patogeenid kuuluvad perekonda Aspergillus (Ascomycetes), Fusarium (Ascomycetes), Scedosporium (Hyphomycetes). Hallitusseened ei kuulu inimese normaalsesse mikrobiootasse. Seeneperekonna Aspergillus erinevad liigid võivad saprofüüdina koloniseerida siinusi, väliskõrva ja alumisi hingamisteid. Aspergillus-infektsiooni levinumateks vormideks on sinusiit ja kopsu aspergilloos. Harvem esineb mütsetoom (seenepall), haavainfektsioone (põletushaavad), postoperatiivseid ja võõrkehadega (kateetrid, liigeseproteesid) seotud infektsioone
Viljakehad kui lülieosed võivad omakorda asuda stroomas. Kottseeni kolm klassi: 1) Ürgkottseened (luudikulaadsed: tuulepesa; kääriseenelaadsed: õllepärm). 2) Pärmkottseened: reeglina sekundaarsed, üherakulised, ilma viljakehata, punguvad (pärmkottseenelaadsed: pärmseen). 3) Päriskottseened; kunstlikult moodustatud neli rühma: a) peiteoslaga (nt jahukastelaadsed, väga levinud parasiidid. Eurootsialaadsed (def viljakeha järgi. Kaks perekonda: penitsillum ehk pintselhallik ja aspergillus(?) ehk ), sitikaseenelaadsed, keratiiniseenelaadsed). b) sulgeoslaga tungalseened (helekottseenelaadsed (nt tungaltera (kõrreliste parasiit), punane komuseen), süsikulaadsed, musttäpptõvelaadsed). c) kamberseened, lehtereosla stroomas (mustlaikpõletikulaadsed). d) ketasseened, lehteroeslaga (tiksikulaadsed, liudikulaadsed, hirvepähklilaadsed, enamus samblikke). Teisseened seened, kes paljunevad sugutult, lülieostega. Hk Kandseened
mida soodustab portaalvere ümberjuhtimine Kliinik: unisus, tremor, käekirja muutus, maksa lõhn, ensefalopaatia, ei reageeri, kooma Diagnostika: maksahaiguse anamnees, kliinik, ammoniaak, alkaloos Ravi: 1. põhihaiguse ravi 2. sedatiivumid, diureetikumide lõpetamine 3. valgu piiramine 4. sooltrakti puhastamine 5. ammoniaaki moodustavate bakterite pärssimine (AB-ravi) Maksavähk Põhjused: maksatsirroos (80%), hepatiidid (C), androgeenravi, alfatoksiin B1 (seen Aspergillus flavus teraviljadel, maapähklitel) Muud kasvajad: healoomulised (hemangioom) ja pahaloomulised angiosarkoom, hepatoblastoom) Esinemine harva: 5 juhtu/100 000 el., m/n 3:1 Patogenees: solitaarne või infiltreeriv kasv, histoloogiliselt erinev diferentseerumine ja mts-d Kliinik: üldsümptomd, rõhumistunne paremal kõhus, kõhnumine, kõhu suurenemine Diagnoos: 1. anamnees 2. kliinik 3. piltdignostika (USG, CT, MRT) 4. alfa-fetoproteiin (AFP -tuumorAg) jm labor
jooksul. Hüdrokinooni efektiivsus kõigub 64-88% vahel. Tõhususe tõstmiseks kombineeritakse seda enamasti tretinoiini, AHA-hapete või koji happega. Juhul, kui mingit toimet ei saabu 3 kuuga, valitakse agressiivsem raviskeem. Hüdrokinooni ei kasutata raseduse ja rinnaga toitmise ajal, kuna ohutus lootele pole tõestatud. Samuti ei kasutata seda aastaid järjest. Koji hape - eriti populaarne Jaapanis. Ta on Aspergillus seente ainevahetusprodukt, mis pärsib melaniini sünteesi. Koji hape on näidanud hüdrokinooniga sarnast efektiivsust, kuid omab kõrgemat nahka ärritavat ja sensibiliseerivat potentsiaali. Tavaliselt kasutatakse teda alternatiivselt hüdrokinoonile. Koji hapet võib kombineerida mitmete teiste ainetega, sealhulgas hüdrokinooniga. Feerulahape - taimne antioksüdant, mida leidub feerula taimedes ja rohelises murus. Kaitseb taimi kahjuliku UV kiirguse eest. Kuulub fenoolhapete hulka
annaabi.ee 
