Kasvuks vajavad niiskemat, keskmise viljakusega mulda ja eelistavad päikeselist kasvukohta. Hirss on väikeste teristega üheaastaste teraviljade rühm, mis ei moodusta ühtset taksonoomilist gruppi. Kultuurtaimed kasvavad peamiselt kuivemas troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes. Kuigi hirssi kasvatatakse Aasias ja Põhja-Aafrikas eelajaloolistest aegadest, ei teata, kust see täpselt pärineb. Oletatakse, et hirss on pärit Ida- või Kesk-Aasiast, teine seisukoht on, et esimesena kasvatati seda Etioopias. Aafrikas on hirss tänapäevalgi oluline toiduaine. Hirssi kasvatatakse eelkõige toidu- ja söödateraviljana. Teristest keedetakse peamiselt putru, valmistatakse jahu ja helbeid või need söödetakse koduloomadele ja -lindudele....
Teraviljad kultuurid Peamised teraviljakultuurid, millest valmistatakse ka jahu ning tangaineid: o Nisu o Tatar o Rukis o Hirss o Oder o Mais o Kaer o Kaunviljad (hernes, uba, soja) Teravilja ehitus: o Pealt katab terakest 6-8% , mis koosneb tselluloosist ja mineraalainetest (P, K, Ca, Mg) o Kesta all on aluskoore kiht, mis moodustab 5-9% tera kaalust. Aluskoore kihis on B1 - vitamiin o tuum 80%, koosneb peamiselt tärklisest ja valkudest...
põhiline inimtoit, tähsal kohal meie toiduvalikus 2. toorest teraviljast valmistatud tuntum toode on hommikueinehelbed 3. purustatud ja jahvatatud teraviljast valmistatkse jahu, manna, tangud, kruubid, helbed, pastad 4. teraviljadest kääritatakse jooke õlu, viin, viski, sake Teravilja ehitus Väline kest katab tera. Rohkesti kiudaineid, mida organism ei suuda hüdrolüüsida. Jahvatamisel eraldatatakse täielikult või osaliselt Endosperm jahuline tuum tera suurim osa, mis koosneb peamiselt tärklisest Aleuroonkiht-koosneb mitmest kiulisest kihist, mis sisaldavad palju vitamiine ja min.aineid Idu tera alumises osas, rohkesti rääsuvat rasva. Kõige toitaineterikkam Kliid jahvatamisel eraldatud seemnekestad koos aleuroonkihi ja idu osakestega. Ergutavad seedeelundkonda, aitavad vältida kõhukinnisust. Teraviljakultuurid sisaldavad peaaegu kõiki organismile vajalikke toitaineid (eriti süsive...
1. Põllumajandusliku tootmise vormid: Intensiivne põllumajandus toodangu kasv väikesel maa-alal, mahutades sinna palju kapitali, väetisi või tööjõudu. Ekstensiivne põllumajandus tagatakse toodangu kasv laiendades põllumaad või suurendades kariloomade arvu . Omatarbeline põllumajandus toodetakse peamiselt oma pere tarbeks. Kaubanduslik põllumajandus kogu toodang või suurem osa sellest läheb müügiks. 1.2. Ekstensiivne omatarbeline põllumajandus: alepõllundus - kasutatakse laialdast maa-ala - palju tööd põllu rajamisel - põld kasutusel 1-2 aastat - saagikus väike - kogu saak oma toiduks - kasvatatakse peamiselt tera- ja mugulvilju - Lääne- ja Kesk-Aafrika, Kagu-Aasia, Amazonase piirkond ja Kesk-Ameerika rändkarjakasvatus - karjaga rännatakse ühest piirkonnast teise - loomadelt saadakse oma tarbeks piima, liha, nahka, villa, mida vahetatakse ka mõningate põllukultuuride vastu - kasvatatakse peamiselt kitsi, kaamleid, laama...
saj seoses hunnide liikumisega. Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elanu germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug-Idast ja olid sunnitud liikuma läände, klimaatiliste muutuste tõttu. Nende välimus on hirmuäratav ja hirmul on oluline osa nende vallutustaktikas. Hunnid olid osavad vibukütid ja ratsutajad, nad kasutasid sadulat, jalaseid ja erilisi hobuseid Germaanlased kujunesid välja noorema kiviaja lõpus läände tunginud megaliitkultuuri, lehterpeekrite ja nöörke-raamika- e venekirveste kultuuri esindajaist. Elasid nad Lõuna Skandinaavias, Taanis ja Schleswi-gis. Esimese...
Täisterajahu pannkoogid piimaga Müsli piima või jogurtiga Täisteraleib juustuga Jogurt nisuidudega · TERAVILI KOOS KAUNVILJAGA o Riis, kaer, nisu, oder oad, herned, sojaoad Oasupp riisiga, hernesupp täisteraleivaga Valgu imendumist soodustavad (järg) · TERAVILI MUNADEGA o Riis, kaer, nisu, oder, tatar, hirss munad Tatrajahupannkoogid munadega · KARTULID MUNADE VÕI PIIMAGA o Kartulid munad, piim, jogurt, juust, kohupiim Kartulid kohupiimaga Kartulid juustuga Spordiga tegeleja valguvajadus on suurenenud · lihaste areng jõutreeningu foonil · vastupidavustreeningul esinevad muutused rakumembraanides, ensüümides, hormoonides ja lihaskiududes...
Kasvatatakse talitaimena väikestel pindadel Taga-Kaukaasias. 21. Juurestiku kaudu mõjuvad kasvu- ja arengufaktorid, nende reguleerimisvõimalused. Mullastruktuur (kerged ja rasked mullad, pH, niiskus, mullaviljakus). Reguleerida saab viljakust väetamise teel, hapnikku saab muldamise teel, niiskust saab kastmise teel jne. 22. I ja II rühma teraviljade morfoloogilised ja bioloogilised iseärasused. I rühm: Kaer, oder, nisu, rukis. II rühm: mais, riis, hirss , sorgo. Morfoloogilised iseärasused- Juured-kõrreliste teraviljade eos on 1 kuni mitu idujuurealget. Juurestiku moodustavad lisajuured, neist narmasjuurestik. Juurte põhimass paikneb huumushorisondis, kust omistatakse suurem osa toitaineid. Kõrs(vars)-koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja õõnsatest torujatest sõlmevahedest. Kasvuajal ümbritseb kõrt lehetupp. II rühma teraviljadel on varre hargnemine ja võrsumine. Leht- kinnitub igale kõrisõlmele...
aedviljad (lehtsalat, spargel, till), oad, liha, piimasaadused, kala, munad, verivorst, pähklid, tsitruselised, teraviljad, kartul. 10 Vitamiin B1 Kõik kolm vitamiini B1-, B2-, Pärm, hirss , kaerahelbed, rukis, (tiamiin) ja B3, aitavad organismil linnuliha, kala, täisteraviljatooted, 1,6-1,7 mg omastada toiduenergiat. päevalilleseemned. Vitamin B2 Vitamiinid B1 ja B2 on eriti Piim, jogurt, pärm, maks, kala, (riboflaviin) olulised raseduse teisel poolel, muna, teraviljad, kaunviljad, 1,6-1,7 mg kui energiavajadus tõuseb. spinat. Vitamiin B3 Maks, muna, pärm, piima,...
Paepealsetel rannikualadel on küllalt õhukesed aga viljakad mullad, mida oli kergem harida. Peamiseks elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus. Kasvatati lambaid, kitsi, veiseid, sigu, hobuseid. Peamised põlluviljad olid nisu, oder, hirss , hernes, uba, lina. Sel ajal kujunes ka üksiktaluline asutus ja kujunes välja põllumaa eraomandus tekkis varanduslik ebavõrdsus. Eelrooma rauaaeg (500eKr-50pKr) rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, teravamad, vastupidavamad. Uued põllud oli korrapärasemad, suurus ja asend määrati varem paika. Surnuid hakati matma tarandkalmetess, mis koosneisd kiviridadest või müüridest. Majandus hakkas kiiremini arenema seoses rauatootmisega, võeti kasutusele omasoorauamaak...
Kuivatatud banaan 88 Grahamjahu, nisuhelbed 64 Karamell 87 Kuivatatud õun, ploom & ananass, küpsis, kaerahelbed 63 Maisihelbed 86 Aprikoos, kuivatatud 61 Kartulijahu, kuivatatud kibuvitsamarjad 83 Kuivatatud herned, hirss 59 Mesi, pulgakomm 81 Apelsinimarmelaad 58 Pastilaa, vahukomm, vahvel, küpsis 80 Shokolaad, õuna-, ploomimoos 56 Kuivatatud datllid, riis 78 Kartulikrõpsud 55...
Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hoold...
Maagaas Moslavacka mora gaasimaardlast saatakse 1,7-1,8mln. M3 maagaasi aastas , mis rahuldab 60% siseturu majandusest. Sealt suunduvad gaasijuhtmed Zagrebisse ja Sisakisse. Metsandus Dinaari mäestikus raiutakse aastas u. 3,0- 3,5 mln. m3 metsa, et toota tseluloosi, mööblit ja paberit. Taimekasvandus Taimekasvanduse olulisemad saadused on nisu, mais, kartul, oder, riis, tater, hirss ja soja. Tehnilistest kultuurtaimetest on olulusemad suhrrupeet, päevalill, raps ja tubakas. Tegeltakse ka söödataimede- ja köögivilja kasvatamisega. Viinamarjaistandusi ja puuviljaaedu, kus kasvatatakse ploome ; õunu; pirne;mureleid ja kirsse, moodustub 2,3% riigi territoorumist. Horvaatia puuviljaaed Rahvastik 1990-date alguses toimus Horvaatia-Serbia sõda, mille tõttu paljud serblased horvaatiast lahkusid(a...
Peaks mahult olema väiksem kui lõunasöök; toit, mis on hästiseeduv. Vahepalad annavad 15-20% päevasest energiavajadusest, mis peaksid olema vitamiini ja mineraalaineterikkad. Jogurt, puuviljad, piimajoogid jne. Toidukaupade märgistamine. Toiduteraviljad ja toiteväärtus. Toiduteraviljad tüüpilised leivaviljad: nisu, rukis, oder,kaer - hirsilaadsed: riis, hirss , sorgo, mais Paljateralised: nisu, rukis Kestteralised: riis, oder, kaer, hirss Viljapea: 1.viljakest 2.seemnekest 3.aleuroonkiht 4.endosperm Teraviljad sisaldavad süsivesikuid 60-75 %, valke 8-15%, lipiide 1,4-7%, vett 7-13%. Valgurikkamad nisu kaer, teravilja valk on mittetäisväärtuslik vähe lys. Asendamatuid aminohappeid enim tatar, kaer, riis, rukis. Lipiide enim idus ja aleuroonkihis. Sisaldavad rohkem kui 20 erin rasvhapet...
Riike saab tunnustada de jure(selgesõnaliselt, pole mingeid piiranguid omavahelisteks suhtlemiseks ja riiki võetakse täieõigusliku rahvusvahelise õiguse subjektina) ja de facto(kaudselt,ei peeta riiki täieõiguslikult rahvusvahelise õiguse subjektina).1990a kirjutasid Belgia,Holland,Luksemburg,Prantsusmaa ja Saksamaa alla lepingule mis sätestab liikumisvabaduse rakendamise korra ja tagatised,tuntud Schengeni lepinguna.(kontroll kaob ühispiiridelt ja kodanike liikumisvabadus).RIIGIVORMID: 1.)monarhia : *absoluutne monarhia-monarhile kuulub seadusandlik,täidesaatev kui ka kohtuvõim(Katar,Omaan,Saudi-Araabia) *konstitutsiooniline monarhia-monarhi võimu ulatus määratud põhiseadusega,peamine seadusandlik organ riigis on parlament. (Suurbritannia,Holland) 2.)vabariigid- riigivalitsemisvorm mille puhu...
Põlluharimine ja loomade kodustamine ja pidamine sai alguse piirkondades, kus olid selleks soodsad tingimused ning arvatavasti kujunes see välja kolmes piirkonnas: 1. Lähis-Ida Mesopotaamia, Väike-Aasia, Vahemere rannik. Selles piirkonnas kasvatati otra ja nisu, loomadest lammas ja kits Viljelusmajanduse algus dateeritakse siin u 8000 eKr. 2. Hiina ja Kagu-Aasia, sealsed põllukultuurid olid hirss (u 7000 a eKr) ning pisut hiljem riis ja sojauba. 3. piirkond oli Lõuna- ja Kesk-Ameerika, kus u 7000 eKr hakati kasvatama kõrvitsat ja uba ning u 5000 eKr maisi. Terve rida alasid olid ilmselt ka iseseisva arenguga, seda näiteks Aafrikas, Indias ja mujal. Viljaliikide kõrval kasvatati ka õlitaimi ja juurvilju. Vanimaks teraviljaks oli nisu, u 8000 eKr, sellele järgnes 1000 aasta jooksul oder. Vanimaks põllunduse vormiks oli kõplapõllundus, selleks aga olid...
Päeva võiks alustada klaasi mahlaga. Juua tuleb enne sööki, söögikordade vahel ja pärast sööki. Vältida tuleks kaloririkkaid jooke, sest seal on liigseid süsivesikuid. Peamised toidugrupid 1) Tärkliserikkad toidud. Tärkliserikkaid toiduaineid tuleks süüa rohkesti. Siia kuuluvad leib, makaronid, kartulid, maguskartulid, tangained, teraviljad (kaer, oder, riis, hirss , mais, tatar). Võimalusel tuleks valida tooted, kuhu pole lisatud rasva ega suhkrut. 2) Puu- ja köögiviljad. Tuleks tarbida palju puu- ja köögivilju. Eriti kasulikud on rohelised lehtköögiviljad ning kollased, oranzid ja punased puu- ja köögiviljad. 3) Kala, liha ja muud valkude allikad. Siia gruppi kuuluvad liha, kala, linnuliha, munad, kaunviljad, koorikloomad, pähklid ja seened, mida tuleks tarvitada mõõdukalt....
Brasiilia, Jaapan ja USA Suurima eksportija USA - Suurimad eksportijad Tai (29 % maailma ekspordist), Vietnam (15 %), USA (11%) Teisi teravilju Oder - Vähenõudlik, kasvab peaaegu kõikjal, Hirss - Toiduks, loomasöödaks ja õllepruulimiseks - Põuakindel - Suurimad kasvatajad: Venemaa, Kanada, - Elatusmajanduse kultuurtaim Saksamaa,Prantsusmaa, Ukraina - Kõige suurem kasvataja India Rukis Sorgo...
summa 11 000°C. Suurimad kõrbed. Põllumajandus vaid oaasides suhkruroog, puuvill, datlipalm, kohvipuud. Kõrbekarjamaadel kaameli- ja lambakasvatus. LÄHISEKVATORIAALNE VÖÖDE Aastaringselt soe, sademed langevad aga ebaühtlaselt Eristatakse : 1) Lühikese vihmaperioodiga savannialad sagedased ikaldused. Hirss , maapähkel, sisal....niisutavatel aladel puuvill, riis. Veisekasvatus 2) Pika vihmaperioodiga savannialad- niisutavatelt aladelt saab 3 saaki/a. Saagikus väike. Maniokk, jamss, mais, banaan, maapähkel, kohvipuu, teepõõsas, Aasias riis EKVATORIAALNE KLIIMAVÖÖDE Viljatud mullad, väga niiske kliima, temperatuur kõigub vaid 2-4 ° C Vähe põllumaid Kakao-, kohvi, õlipalmi-, kautsukipuu. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes...
7 Tärklisesisaldusega köögi- ja juurviljad. Sellise toidu seedimiseks nagu maapirn, tammetõrud, kõrvitsad, magus ja tavaline kartul, jamss ja kastanid, kulub umbes tund aega. Ükskõik millised kaks ülalloetletud toiduainetest võivad moodustada peamise eine teie toidulaual. Tärkliseline toit. Kooritud riis, tatar, hirss (eelistatud on tarvitada just neid kruupe), maisijahu, kaeratangud (-helbed), malts, abessiinia rukis, kruubid seeduvad keskmiselt 60-90 minutit. Maksimaalne kogus üheks toidukorraks 120 g kuivaine kaalus, mis teeb keedetult 480g. Kaunviljad tärklis ja proteiinid (valgud). Läätsed, aed- (türgi-) ja tavaline uba, põishernes (nuut), tuvihernes ja teised, vajavad seedumiseks 90 minutit. Maksimumkogus ühele inimesele on 120 g kuivkaalus (keedetult 210g). 30-45g...
2000 a 333000 ha. Praegu rukist 28000ha. Talinisu vähenes ja suvinisu suurenes. Odrapind on vähenenud. Saagikus on 2000a keskmiselt 2t/ha. Kogutoodang oli 80-tel üle milj t. 90-te II poolel aga 426-741000 t. Piisav on kui toodetakse 1 t teravilja in toidux ja loomadle. 1999 a oli aga 281 kg. 11) Kõrreliste teraviljade morfoloogilised iseärasused. Jaotatakse 2 rühma: I kuuluvad rukis, nisu , oder, kaer, II kuuluvad mais, hirss , riis, sorgo.Juured-kõrreliste teraviljade eos on 1- mitu idujuurealget.Juurestiku moodustavad lisajuured, neist narmasjuurestik.Juurte põhimass paikneb huumushorisondis, kust omastatakse suurem osa toitaineid. Kõrs(vars)- koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja õõnsatest torujatest sõlmevahedest. Kasvuajal ümbritseb kõrt lehetupp. II rühma teraviljadel on varre hargnemine ja võrsumine.Leht-kinnitub igale kõrresõlmele...