Kontrolltöö nr IV 1. Vaimuelu 18.saj (pietism, Vennastekoguduse liikumine, teoloogiline ratsionalism) Pietism on usuvool mis levis peale Põhjasõda. Pietistidest kirikuõpetajad kutsusid rahvast usuvabadusele s.t inimene ei tohi olla mässaja ja peab suutma Piiblit ise lugeda. Pietistidest kujuneski välja Vennastekoguduse liikumine ehk hernhuutlus. Hernhuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust, kõlblust aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Võrdsus ja vendlus tähendas siis seda, et kõik on võrdsed. See liikumine toimus luteri kiriku siseselt. Positiivne külg : kadus ära selline sotsiaalne pahe nagu vargus, eneseteostuse võimalused, lugemise- ja kirjaoskuse tähtsustamine. Negatiivne külg : hakati hävitama vanu ohvrikohti, ehteid ja uhkuseasju teatud vastandumine ühiskonnale (suleti baare, kuna keegi seal ei käinud) ...
piiritletud ka eelduses(äärmise termini reegel). Termini lubamatu laiendamine (S- muutub S+ või P- muutub P+) Kui termin on eelduses osalises mahus, siis saabki järelduse teha vaid termini mahu selle osa kohta, millest eelduses juttu oli. Kui äärmine termin esineb lõppjärelduses täies mahus, siis öeldakse lõppjärelduses midagi termini mahu iga elemendi kohta. EELDUSTE REEGLID 1. Ei tohi olla kaks eitavat eeldust – puuduvad ühised elemendid 2. Kui üks eeldus on eitav, peab ka lõppjäreldus eitav olema 3. Ei tohi olla kaks osalist eeldust. 4. Kui üks eeldus on osaline väide, siis peab ka lõppjäreldus olema osaline väide. 5. Kahe üldise eelduse korral võib järeldus olla osaline väide vaid siis, kui on tagatud, et terminite mahud pole tühjad. FIGUURID I figuur: suurem eeldus – üldine väide Väiksem eeldus – jaatav väide
24.02.1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamine 11.11.1918 Esimese maailmasõja lõpp 18.11.1918 Läti iseseisvaks kuulutamine 1918-1920 Vabadussõda 23.06.1919 Võnnu lahingu lõpp ; Tähistatakse võidupühana ©2012 | Mr.SmartFiles Ajaloo Kontrolltöö 23.01.2012 02.02.1920 Tartu rahu allkirjastamine 1920 Eesti esimene põhiseadus 12.03.1934 K.Pätsi riigipööre, vaikiva ajastu algus 3. Nimeta 4 Eesti iseseisvumis eeldust, 3 sündmust iseseisvumise käigus, 3 poliitikut iseseisvumise ajast 4 eeldust: * Algas tööstuse areng. * Tõusis eestlaste osatähtsus riigiametites. * Suurüritused suurendsasid rahva eneseteadvust. * Pikale veninud I maailmasõda kurnas välja Venemaa. 3 sündmust: * Eestile anti autonoomia - Eestist sai ühtne tervik, maapäev liitis Liivimaa ja Eestimaa. * Päästekommitee loomine - Iseseisvumise väljakuulutamine. * Eesti Vabariigi väljakuulutamine - Esmakordselt suudeti oma rahvusriik
Näited Kolm kurti inimest ajaloos on olnud muusikaliselt andekad. Beethoven oli kurt. Beethoven oli muusikaliselt andekas. Üheksakümmend üheksa protsenti kurtidest inimestest on muusikaliselt andetud. Beethoven oli kurt. Beethoven oli muusikaliselt andetu. Fotosüntees toimub ainult taimedes. Kaktused on taimed. Kaktustes toimub fotosüntees. Deduktiivselt kehtival arutlusel võib olla · kõik eeldused ja järeldus tõesed · üks või rohkem väära eeldust ja tõene järeldus · üks või rohkem väära eeldust ja väär järeldus Deduktiivselt kehtival arutlusel ei saa olla ainult tõeseid eeldusi ja väära järeldust. Näited Eesti iseseisvus aastal 1910. Eesti iseseisvus enne aastat 1915. Iga ruut on ring. Iga ring on ristkülik. Iga ruut on ristkülik. Igal naisel on ema. Monica Lewinsky on naine. Bill Clinton on mees. Deduktiivne korrektsus
Eristatakse algmõistet (üldtunnust) ja eritunnust. 3. Teoreem Teoreemiks nimetatakse mingi lause tõestust matemaatikas varem tuntud tõdede abil. Teoreemi tõestamist nimetatakse teoreemi tõestuse põhjendamist Aktsioomideks nimetatakse varem teada olevaid tõdesid. Teoreemi eelduseks nimetatakse lauset, mis on antud või on teada. Teoreemi väiteks nimetatakse lauset, mida saab eeldusest järeldada ehk mida on tarvis tõestada. Tähistades teoreemi eeldust tähega p ja väidet tähega q, siis teoreemi üldkuju on p q (lausest p järeldub q) - järeldusmärk 3.Pöördteoreem Pöördlauseks nimetatakse lauset, mis saadakse eelduse ja väite vahetamisel. Kui teoreemi pöördlause on tõene, siis nimetatakse seda pöördteoreemiks. Teoreemist ei olene pöördlause tõesus, see tuleb ise tõestada. Teineteise pöördteoreemid võib kokku võtta sõnadega ,,parajasti siis".
ühiskondlik hoiak, mis keskendub rahvusele. Sotsialistid ehk utopistid mõtteviis oli naiivne ja kaugel reaalsest elust. Marksism Karl Marxi ja Friedrich Engelsi ajaloofilosoofilistel ja majandusteoreetilistel vaadetel põhinev ühiskonnaõpetus ning sellel põhinevad poliitiline ideoloogia ja revolutsiooniline praktika, mille sihiks on kapitalistliku ühiskonna asendamine sotsialismiga. 1. Kolm eeldust valgustusajastuks koos selgitustega? Maadeavastus Teaduse ja tehnika areng Maailmapildi avardumine Hariduse levik (renessanss ja reformatsioon) Valgustatud absolutism Parima ja ideaalse ühiskonna otsimine Rahulolematus feodaalkorraga 2. Valgustusajastu põhitunnused?(3) Vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse
Millest sõltuvad Y väärtused? Eelduste arv, kehtivus ja mõju Näiteks mudel yi b1 b2 x2i b3 x3i ui · Erinevad autorid annavad erineva arvu. Gujarati ,,Basic Econometrics" 10 eeldust (Ch. 3.2). Väärtused yi sõltuvad nii regressorite x2 ja x3 väärtustest kui ka Wooldridge ,,Introductory Econometrics" 6 eeldust. juhuslikest liikmetest ui. Brooks ,,Introductory Econometrics for Finance" 5 eeldust (elementaarsemad ära jäetud, ainult olulisemad).
Eesti Vabariigi iseseisvumine Arvestuslik töö nr.2 Õpilase nimi .................................... klass.............................. 1. Esita omal valikul 3 iseseisvumise eeldust ja põhjenda oma valikut argumenteeritult. Eeldus 1: ...majanduslikud eeldused............................................................................................................................... Põhjendus:...seoses talude päriseksostmisega muutus talupoeg oma maaperemeheks,algas tööstuse areng..................................................................................................................... .........................................................................
Oma kolmele põhiseadusele rajab Aristoteles oma süsteemi loogilistest järeldustest, mida kutsutakse süllogismideks. Süllogisme on palju. Nendega tegelev teooria on süllogistika. Kõik süllogismid on kehtivad järeldused, nad on loogiliselt ranged. Klassikaline näide süllogismist nimega BARBARA: Kõik inimesed on surelikud. Sokrates on inimene. Sokrates on surelik. Joone peal on järelduse eeldused ning joone all on järelduse tulem. Kõikidel süllogismidel on kaks eeldust. Tulem on see, mis eeldustest järeldub. Kui kõik inimesed on surelikud ja kui Sokrates on inimene, siis järelikult on Sokrates surelik. Antud eelduste korral ei saa me seda tulemit eitada, sattumata vastuollu juba eeldatuga. Igal süllogismil on vähemalt üks eeldus kas üldjaatav või siis üldeitav lause. Kui süllogismi üks eeldus ütleb midagi üksiku objekti kohta, teeb seda ka tulem. Kui süllogismi üks eeldus on väljendiga "mõned", on seda ka tulem
Ettevõtlus turumajanduses VII peatükk Ettevõtja Ettevõtja on isik, kes riskib selleks, et luua uut toodet või töötada välja paremaid viise ettevõtte tegutsemiseks. Mõned ettevõtjad - alustavad varajases nooruses - töötavad välja ja müüvad tavalisi tooteid - leiavad müümiseks uusi meetodeid - avastavad tühje turge ja töötavad nende tarbeks välja uusi tooteid - järgivad ja arendavad peretraditsioone Ettevõtluse strateegiad ootamatute võimaluste kasutamine muutuvate turuoludega arvestamine toote või protsessi täiustamine alternatiivse toote või teenuse pakkumi...
ülesmärkimise viise. Sellega oli sündinud esimene kahekordse kirjendamise õpperaamat, mis kaotas järk-järgult juhuslikkuse ja erinevuse arvepidajate seas. . Tänu teosele on Luca Pacioli nimi tuntud ka kõikidele raamatupidajaltele tänapäeval. Luca Pacioli töötas ka paljudes Itaalia ülikoolides matemaatikaprofessorina. Ta tähendas ka üles äripidamise aluse ja arvestuse edukuse kolm põhireeglit, ehk eeldust: 1) raha või samaväärse väärtuse olemasolu, 2) olla äris hea matemaatik ja raamatupidaja 3) osata korrastada arvepidamise süsteeme nii, et kõik oleks hetkeliselt selge vaid pilgu peale heitmisega. Viimaste aastasadade jooksul on kasutusel olnud mitmekümneid eriilmelisi raamatupidamise süsteeme. Tänapäeva majandusteoreetikud soovitavad raamatupidajal teadlik olla neljast aegade jooksul väljatöötatud levinumaist raamatupidamise põhisüsteemist itaalia, saksa,
Luca Bartolomeo Pacioli, tuntud ka nime all Frater Lucas, kes lõi matemaatilis arvestusliku arvepidamise koolkonna Itaalias. Tema peateos ilmus 1494. aastal, mis käsitles aritmeetikat, geomeetriat ja proportsiooni. Pacioli on töötanud ka paljudes itaalia ülikoolides, kuigi enamus oma teostest oli ta sunnitud välja andma Veneetsias, tänu tollasele poliitilis majanduslikule olukorrale. Ta tähendas ka üles äripidamise aluse ja arvestuse edukuse kolm põhireeglit, ehk eeldust: 1) raha või samaväärse väärtuse olemasolu, 2) olla äris hea matemaatik ja raamatupidaja 3) osata korrastada arvepidamise süsteeme nii, et kõik oleks hetkeliselt selge vaid pilgu peale heitmisega. Arvestuste põhisüsteeme on maailmas mitmeid. Neid nimetatakse reeglina päritolumaa järgi. Nii algselt Veneetsia ja Itaalia arvestuslikud süsteemid. Millele hiljem lisandusid Saksa, Prantsuse, Inglise ja Ameerika süsteemid. Meile küll võõrad,
a. Jah on b. Ei ole Küsimus 8 Valmis Hindepunkte 1,0/1,0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kuidas tähistatakse laminaadi koodis erinevaid kihtide paksusi (t1 = 0,2mm; t2= 0,4mm; t3= 0,6mm)? Valige üks või mitu: a. [90@t1, 60@t2, 0@t3] b. [90t1, 60t2, 0t3] c. [90Mat1, 60Mat2, 0Mat3] Küsimus 9 Valmis Hindepunkte 1,0/1,0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Millist eeldust kasutatakse klassikalises laminaatplaadi teoorias? Valige üks või mitu: a. Iga üksikkiht on ortotroopne b. Iga üksikkiht on anisotroopne c. Iga üksikkiht on isotroopne Küsimus 10 Valmis Hindepunkte 1,0/1,0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kuidas kirjeldatakse pealistustes kasutatavate laminaatide ja täidise omadused sandwichi 2D tugevusanalüüsis? Valige üks või mitu: a. Laminaat isotroopse materjalina b.
See on vabadus kitsas mõttes ning ei määratle mingil viisil, mis sellest vabadusest positiivses mõttes tuleneb või kuidas seda peaks kasutatama. Seega võib ütelda, et negatiivne vabadus on vabadus millestki, seevastu positiivne vabadus on vabadus millekski, st sisuliselt on tegemist õigusega millelegi või millekski. Positiivne vabaduse määratlus märgitseb midagi väärtusena, mida on keegi või miski vaba taotlema ja sisaldab varjatult ka eeldust, et keegi või miski peaks tahtma seda taotleda. Lihtsaimad näited negatiivsest vabadusest oleks nt vabadus mitte maksta maksu, vabadus mitte võtta osa sõjaväelisest ajateenistusest, vabadus mitte alluda käsule, kui see on vastuolus isiklike veendumustega, vabadus mitte võtta osa kehalise kasvatuse tunnist jne. Negatiivse vabaduse piirjuhuks võib pidada anarhiat, kui selle sisuks on igasuguste piirangute
kohaldatava sunni liik ja määr. Kõige levinum liik karistus, milles heidetakse isikule midagi ette/ mingit käitumist ja isiku suhtes rakendatakse selle eest koormavat meedet, näiteks vara ära võtmine või inimese vangi panek. Lihtne struktuur üks eeldus ja tagajärg. Kui juhtub nii, siis tuleb teha nii. Eelduse aset leidmisel tuleb kohaldada nimetatud tagajärge. Kuhjuv struktuur õigusnormil on mitu eeldust või mitu tagajärge. Kui normil on mitu eeldust, siis tagajärge saab kohaldada vaid sel juhul kui kõik eeldused on täidetud, muidu ei tohi tagajärge kohaldada. Kui mitu tagajärge on õigusnormil, siis eelduse toimumisel, tuleb neid kõiki tagajärgi kohaldada, ei piisa vaid ühe tagajärje kohaldamisest. Valikuline ehk alternatiivne struktuur Õigusnormil on mitu eeldust või mitu tagajärge aga kohaldada saab samaaegselt vaid ühte või erandkorras paari. Kui õigusnormil on mitu
võimalik kooskõlaliselt jaatada tema eeldusi ja eitada järeldust). Vastasel juhul on arutlus deduktiivselt mittekehtiv. Näited Iga kurt on muusikaliselt andekas. Beethoven oli kurt. Beethoven oli muusikaliselt andekas. Iga indialane on budist. Igal budistil on kaks pead. Beethoven oli indialane. Beethovenil oli kaks pead. Deduktiivselt kehtival lausel võib olla kõik eeldused ja järeldus tõesed üks või rohkem väära eeldust ja tõene järeldus üks või rohkem väära eeldust ja väär järeldus Deduktiivselt kehtival arutlusel ei saa olla ainult tõeseid eeldusi ja väära järeldust. Näited Eesti iseseisvus aastal 1910. Eesti iseseisvus enne aastat 1915. deduktiivselt kehtib Iga ruut on ring. Iga ring on ristkülik. Iga ruut on ristkülik. Deduktiivselt kehtib – väärus läheb tõeseks Igal naisel on ema. Monica Lewinsky on naine. Bill Clinton on mees. ei kehti – järeldus pole seotud eeldustega Deduktiivne korrektsus
Algmõiste Ei defineerita, aga teame. Mõisted Defineerime algmõiste abil. Teoreem Kui mingi lause tõesust saab matemaatikas põhjendada varem teada olevate tõdede abil, siis nimetatakse seda lauset teoreemiks. Lauseid, mida pole küll keegi tõestanud, kuid mille tõesuses pole põhjust kahelda, nimetatakse aksioomideks. Teoreemi tõesuse põhjendamist nimetatakse tõestamiseks. Teoreemi eeldus ja väide Teoreemis saab eristada kaht osa eeldust ja väidet. Teoreemi eeldus ütleb, mis on antud või mis on teada. Väide aga ütleb, mida saab eeldusest järeldada ehk mida on tarvis tõestada. Näide. Kui-siis vormis on sõnastatud teoreem kui naturaalarv lõppeb nulliga, siis see arv jagub viiega. Selle teoreemi väide on : see arv jagub viiega. Pöördteoreem Lasuet, mis saadakse eelduse ja väite vahetamisel antud lauses, nimetatakse selle lause pöördlauseks. P G (P on parajasti siis, kui on G) Näide
indiviidide ja poliitiliste esindusorganisatsioonide vahel. Kuigi assotsiatsioonilise lähenemise esindajad teadvustavad, et kodanikeühiskonna areng ei ole (ainu)piisav demokraatia konsolideerumiseks, on selle lähenemise järgijatel üsna kindel veendumus, et kodanikeühiskond omab olulist rolli demokraatia edendamisel. 1 KODANIKEÜHISKOND KUI AVALIKKUSSFÄÄR Avalikkussfäär on inimese "paiknemise" koht, mis sisaldab jagatud huvide eeldust, luuakse ühistähendusi ja otsitakse teed parimate lahendusteni avaliku demokraatliku arutelu abil. Avalik sfäär on indiviidide ja ühiskondlike osalejate vahelise debati ala, kes proovivad edendada oma enda eesmärke argumenteerides, et need eesmärgid on üldise avaliku hüve edendamise teenistuses. Nende toimijate partikulaarsete huvide kaitse õigustus lähtub sellest, et nad peavad
1) Miks 1970-ndatel aastatel hakkas välja kujunema infoühiskond? Too välja vähemalt 3 eeldust, mis tagasid infoühiskonna arengu. Eeldused olid:Sidetaristu kujunemine,tööstustööliste osakaal suurenes, tehnoloogilised uuendused 2) Millised protsessid maailmas võimendusid tänu uute ühiskondlike suhete kujunemisega? Too välja enda meelest 3 olulisemat tagajärge, mis mõjutavad majanduse arengut infoajastul. Tagajärjed olid: Globaliseerumine arengumaades ei maksta õiglast hinda, arenenud maad kasutavad
motivatsioon oma tööd teha ja kes teevad seda hingega. Ühtlasi ei saa antud olukorras olla haridussüsteemi kvaliteet parem kui õpetajate kvaliteet, mistõttu tuleb just panustada õpetajate väljakoolitamisse, et tõsta harisussüsteemi kvaliteeti. Lisaks ei tohiks tööle võtta neid inimesi, kelle pädevus antud alal on küsimärgi all. See tähendab, kes pole läbinud vastavat kvalifikatsiooni ja kellel pole eeldust saavutada häid tulemusi. Kindlasti tuleks seejuures koolides õpetaja valimisel viia väbi konkurss, testida õpetajaid erinevates valdkondades ja seejärel valida välja just sobivam õpetaja. Võrdlus Eestiga: Eestis kontrollitakse õpetajaks sobimist koolides kvalifikatsiooni olemasolu alusel. Kuulutatakse tavaliselt välja konkurss. 3. Kõikide õpilaste tulemused on head: . Seejuures ongi parimate
Koostas: Keity Eres Progressiivne rock Oktoober 2010 Areng 1960.aastate lõpul hakkas bluusi ja jazz- muusika rock-muusika otsima uusi teistest vormidest, ideid rock'i peasuunast üha erinevate maade kaugemal olevatest rahvamuusikast muusikalistest allikatest: klassikalisest muusikast. Kaks tähtsamat arengu eeldust olid : pillimeeste mängutaseme tõus stuudioelektroonika ja instrumentide täiustumine Rock'ist oli saanud uus omaks võetud nähtus. 70.aastate algul oli progressiivset rock'i mängivate ansamblite tõusuperiood. Üldiselt Progressiivne (rock) muusika: puuduvad kindad rocki elemendid
Teiseks katsete arv peab olema suur, ei piisa ainult 1-2 katsest, neid peab olema hulgaliselt. Ning kolmandaks kõik väited peavad olema kooskõlas mõne universaalse seadusega, mis on selle kogu asja aluseks. 3. Mis puhul ja mil moel saab loogilist arutlust kasutades kindlalt selgeks teha, kas mõni väide on tõene või mitte? Seda saab kindlaks teha siis, kui mõni väide põhineb loogikale ja sellel on mõned eeldused. Näiteks, kui on kaks kindlakstehtud eeldust, siis on loogiline, et ka väide on tõene. Loogilist arutlust saab kasutada siis, kui on kindlalt teada eeldused ning, et need eeldused on tõesed. Need eeldused, millele hakatakse kogu arutlust ehitama peavad olema ka kontrollitavad nt kui keegi väidab, et õues paistab päike, seega peaks olema soe – siis peab olema võimalik välja vaadata ja uurida järgi, kas see päike siis tõesti ka paistab. 4. Kirjelda, kuidas seonduvad 3
Tollest põhjendusest ei saa tuletada nimelt väidet, et kõik asjad tõepoolest sõna otsese mõttes veest moodustuksid. Pigem jääb neist põhjendustest mulje, et vesi on kõige oleva olemasoluks vajalik tingimus ja sellisena alus, mis valitseb tervikuna oleva üle. Niisugune väide aga eeldab, et olev tervikuna on elav--argument viitab just vee hädavajalikkusele kõige elava elusana olemaolemise jaoks. Üks teine Thalese ütlus paistab sellist eeldust seletavat; nimelt ,,kõik on tulvil jumalaid". Esmapilgul võib see tunduda müüdilisse käsitlusse tagasilangemisena, kuivõrd me ei tea, kas ta oma kujutletavat vedela algaine maailmakujundavat jõudu ning toimet selgesti eristaski jumaluste tegevusest. Kuid--sõna ,,jumal" kasutamine muutüübilises, näiteks teoreetilises arutluses, võib kanda hoopis teistlaadi tähendust. Antud juhul paistab Thales väitvat, et maailm tervikuna on hingestatud ja elav, et hingestatus on
07km²=7 ha Võrrelge oma riikide maakasutust ja tehke järeldused, kummas riigis on paremad eeldused põllumajanduse arendamiseks. Põhjendage. Eesti pindala on Fidži omast pea 2,5 korda suurem, kuid rahvaarvul nii suurt vahet ei ole. Eestis on põllumajanduslikku maad 100 652,3 km², mida on 96 394,5km² rohkem, kui seda on Fidži saartel. Eesti eeldused on suuremad, sest maad on rohkem. Suurim takistus on kliima, mis nii soodne Eestis ei ole. Paremat eeldust näitab veel põllumajandusliku maa suurus inimese kohta. Eestis on igale inimesele põllumajanduslikku maad 7 ha, mida on 14 korda rohkem, kui Fidži saartel. Riik Fidži Eesti Kliimavööde Niiske troopiline Üleminekuline parasvöötme passaatkliima kliima Kliima iseloomustus Passaattuuled puhuvad idast Tugevad tuuled, sademed, ja kagust
• Väärtusväide – väide, mis ütleb midagi selle fakti kohta, iseloomustab seda, annab talle (faktile) mingi väärtuse . PEAKS, TOHIKS, HEA „Hea leib on laual“ „leib peaks laual olema“ Hume: ütleb, et faktiväidetest ei saa tuletada väärtusväidet. 1. Joosep tahab petta, et eksamil läbi saada. 2. Järelikult Joosep peaks petma 7 Hume: • Väärtusväidet saab esitada vaid siis, kui me ka eeldame, et on olemas väärtusväide. Kui sellist eeldust väärtusväiteks ei ole, siis on Hume arvates tegu naturalistliku loogikaveaga. • Aga väärtusväite eeldust tuleb ikkagi põhjendada KOGNITIVISM ja MITTEKOGNITIVISM 2 põhilist erinevat seisukohta eetikaväidete kohta. KOGNITIVISM – eetikaväited väljendavad uskumusi, mis võivad olla nii tõesed kui väärad Eetikaterminid näitavad maailma omadusi. NONKOGNITIVISM - Eetikaväidetel puudub tõeväärtus. Eetikaväited ei olegi nagu päris väiteid,
.? 3. TEOREEM * Kui mingi lause tõesust saab matemaatikas põhjendada varem teada olevate tõdede abil, siis nimetatakse seda teoreemiks. * Teoreemi tõesuse põhjendamist nimetatakse teoreemi tõestamiseks. * Tõestamist mitte vajavaid lauseid nimetatakse aktsioomideks. * Paralleelide aktsioom Väljaspool sirget olevat punkti läbib ainult üks sirge, mis on paralleelne antud sirgega. * Teoreemis saab eristada kaht osa eeldust ja väidet. Teoreemi eeldus ütleb, mis on antud või mis on teada. Väide aga ütleb, mida saab eeldusest järeldada ehk mida on tarvis tõestada. - Üks osalause algab sõnaga kui ja teine algab sõnaga siis . - Märk on järeldusmärk. 3. ÕPIME TÕESTAMA Teoreemi tõestamisel lähtume teoreemi eeldusest ning varem teada olevatest tõdedest. Järgnema loogilise arutluse käigus jõutakse lõpuks tõsikindla otsustuseni, et teoreemi
või kohustustest. See on vabadus kitsas mõttes ning ei määratle mingil, mis sellest vabadusest positiivses mõttes tuleneb või kuidas seda peaks kasutatama. Seega võib ütelda, et negatiivne vabadus on vabadus millestki, seevastu positiivne vabadus on vabadus millekski, st sisuliselt on tegemist õigusega millelegi või millekski. Positiivne vabaduse määratlus märgistab midagi väärtusena, mida on keegi või miski vaba taotlema ja sisaldab varjatult ka eeldust, et keegi või miski peaks tahtma seda taotleda. Lihtsaimad näited negatiivsest vabadusest oleks nt vabadus mitte maksta maksu, vabadus mitte võtta osa sõjaväelisest ajateenistusest, vabadus mitte alluda käsule, kui see on vastuolus isiklike veendumustega, vabadus mitte võtta osa kehalise kasvatuse tunnist. Positiivseks võib pidada kodanikuaktiivsust. Igal inimesel on võimalus osa võtta erinevatest organisatsioonidest, mida ka riik toetab. Inge Ojala
Samuti määratakse audiitor üldkoosolekul. 1.8 Laenu andmine Aktsiaselts võib anda laenu aktsionärile, kui ta on väiksem kui 1%. Tütarettevõte ei tohi märkida emaettevõtte aktsiaid, sest ei tohi tekkida olukorda, kus tütarettevõte kontrollib emaettevõtte aktsiaid ja seega sisuliselt iseennast. 1.9 Dividendide jagamine Dividendide jaotamise kellele, kui palju ja millal otsustab üldkoosolek. Et osaühingus või aktsiaseltsis jagada dividende, peab olema 4 eeldust: · Majandusaasta aruanne · Eelmiste perioodide jaotamata kahjum tuleb likvideerida · Maksud peavad olema makstud · Üldkoosolek Kui üks nendest eeldustest on täitmata, on dividendide väljamaksmine ebaseaduslik. 1.10 Aktsiaseltsi lõpetamine Lõpetada saab samadel tingimustel nagu osaühingut üldkoosoleku otsusel, pankroti tõttu või muul põhjusel. Kui filiaali (välismaise äriühingu osakond) emaettevõte läheb pankroti, siis toimub menetlus emaettevõtte juures
· Väärtusväide väide, mis ütleb midagi selle fakti kohta, iseloomustab seda, annab talle (faktile) mingi väärtuse . PEAKS, TOHIKS, HEA ,,Hea leib on laual" ,,leib peaks laual olema" 2 Hume: ütleb, et faktiväidetest ei saa tuletada väärtusväidet. 1. Joosep tahab petta, et eksamil läbi saada. 2. Järelikult Joosep peaks petma Hume: · Väärtusväidet saab esitada vaid siis, kui me ka eeldame, et on olemas väärtusväide. Kui sellist eeldust väärtusväiteks ei ole, siis on Hume arvates tegu naturalistliku loogikaveaga. · Aga väärtusväite eeldust tuleb ikkagi põhjendada KOGNITIVISM ja MITTEKOGNITIVISM 2 põhilist erinevat seisukohta eetikaväidete kohta. KOGNITIVISM eetikaväited väljendavad uskumusi, mis võivad olla nii tõesed kui väärad Eetikaterminid näitavad maailma omadusi. NONKOGNITIVISM - Eetikaväidetel puudub tõeväärtus. Eetikaväited ei olegi nagu päris väiteid,
kordamisküsimused Mis on filosoofia? · Filosoofia on üks ühiskondliku teadvuse vorme. Tema eripära seisneb selles, et ta seletab maailma ja inimese kohta selles maailmas ratsionaalsete mõistete süsteemi abil · teaduslik püüe lahti mõtestada kõiki inimese ja maailmaga seotud probleeme Mis on filosoofia eesmärgiks tekkides? · Filosoofia tekib orjanduslikus ühiskonnas kui püüe lahendada kultuuri arengu vastuolusid. Millised on 4 filosoofia tekkimise eeldust? · 1. mütoloogia · 2. teaduste alged · 3. argiteadvus · 4. ühiskond teatud arengutasemel Milline on filosoofia põhiküsimus? · Kuidas on seotud materiaalne vaimsega, s.t. teadvuse ja olemise vahekorra küsimus. Nimeta 3 põhjust, miks on see filosoofia põhiküsimus. · 1. ta määrab ära filosoofilise kooli kuuluvuse ühte kahest suunast · 2. määrab ära kõik muud filosoofilised probleemid · 3. annab suuna inimkonna ja kultuuri arengule
Volitusnorm peab olema kõige kõrgemal tasandil antud( selleks tasandks on ps andtud). Selleks et anda dekreeti peab olema volitus PS-s. Dekreete on 3 liiki: 1) dekreetseadused 2) erakorralised võib olla vastuolus seadusega 3) häda dekreedid - peab olema eriolukord või seisund (looduaõnnetus, epideemia või mni muu oht, mis eeldab mingisuhust käitmist. Võib olla vastuolus seadusega. Seadlusandlus õigus on Eestis EV Presidendil, peab olema kaks eeldust olema samaaehselt. Parlament ei saa kokku tulla, on mingi valdkond mis vajab kiiret sekkumist. Seadlsuega nt ei saa kehtestada maksupoliitiat, eelarvet ei saa kehtestada. Selleks on seadlus eestis jõustuks on vaja kontrasignatuuri e teist allkija ( riiigikogu esimes, peaminister, Määrus - õigustloov akt, reguleerib teatud valdkonda üksnes formaalses mõttes, allub seadusele., luba ehk delegatsioon seadusandjalt. Nteest panga presidendil on õigus anda määrus.
- õigusnormide järgimine (eelkõige karistusõiguse normide järgimine), - õigushüvede kaitse (individuaalsed, üldised), - isikute subjektiivsete õiguste kaitse (on ainult füüsiliste ja eraõiguslike juriidiliste isikute suhted, ei reguleerita riigi või muu võimukandja suhteid) - eraõiguse normide järgimine ja isiku subjektiivsete õiguste ning õigushüvede kaitse on avaliku korra osa niivõrd (kolm eeldust peavad esinema kumulatiivselt): o kohtulikku õiguskaitset pole võimalik õigel ajal saada o korrakaitseorgani sekkumiseta ei ole õiguse realiseerumine võimalik või on oluliselt raskendatud o ohu tõrjumine on avalikes huvides. Näit: Eraõigushüvede kaitsmine toimub isiku hagi alusel tsiviilkohtumenetluses. Isik võib kohtult taotleda määrusega oma õiguste esialgset kaitset. Nt vaidlus kinnisvara üle, üks omanikest ei
isiksuse konstrukte tuletada. “Suur Viisik” (Big Five) • Kas isiksuse kirjeldamiseks on alati tarvis viit dimensiooni? • Ei, näiteks poliitikute isiksuse kirjeldamiseks piisab kolmest faktorist! Gian Vittorio Caprara Claudio Barbaranelli Philip Zimbardo Caprara, G.V., Barbaranelli, C., & Zimbardo, P. (1997). Politicians uniquely restricted Personalities. Nature, 385, 493. Kaks olulist eeldust (1) Isiksuse seadumused on ajas püsivad. • Ilmselt on suurem osa inimesi nõus „teooriaga”, et inimese käitumine sõltub eelkõige olukorrast: karm ja jäärapäine ülemus võib olla kodus vagur naise tuhvlialune. Samas näib enamik inimesi nõustuvat ka vastupidise vaatega, et iga inimese iseloomu omadused eriti palju ei muutu moodustades tema „tõeline olemuse”. • Teisisõnu, inimesed erinevad üksteisest teatud püsivate
Ükski kellel polnud kutset nimetatud üritusele ei saanud sellest osa. Ühelgi meist ei olnud kutset nimetatud üritusele. Tuletis: Ükski meist ei saanud osaleda nimetatud üritusel. 2) Kui üks eeldus on eitav on tuletis eitav. 3) Kahest osalisest eelduses ei saa tuletis. 4) Kui üks eeldus on osaline, siis on tuletis osaline. Süllogismi figuuri reeglid: MaP SaM I figuur AAA EAE AII EIE 1. Reegel. Suurem eeldus on üldine 2. Keksmine täht fikseerib väiksemat eeldust A või I otsus, ehk väiksem eeldus peab olema alati jaatav 3. Tuletise rida II figuur AEE EAE AOO EIO 1. Reegel. Suurem eeldus peab olema üldine 2. Tuletis on eitav. 3. Üks eeldus on alati eitav III figuur AAI AII IAI EAO OAO EIO 1. Reegel. Väiksem eeldus jaatav 2. Tuletis on alati I või O, ehk osalised otsustused. IV figuur AAI IAI AEE EAO EIO 1. Puudub üldjaatav tuletis 2
keskkonna väljendamise meisterlikkusega, selleks et soovitud efekti saavutada. Käitumine lahendab tegevusega seotud probleeme. Enda tugevate ja nõrkade külgede tundmine. Restorative (Taastav) – käitumine, mis on seotud energilise tasakaalu säilitamisega ja taastamisega, nt väsimusest vabastamine, pärast haigestumist taastamine, magamine, vaba aja sisustamine, haige huvid. Struktuuri ja selle allsüsteemide tegevuste kohta saab teha neli eeldust: "Käitumisest ja selle tagajärgedest võib teha järeldusi, et motiiv oli stimuleeritud ja eesmärk taotletakse". Igal inimesel on "eelsoodumus tegutsemiseks, viitega eesmärkidele, teatud viisil, mitte muul viisil" Iga allsüsteem omab repertuaari valikut või tegevuste valdkonda, alternatiive, mille abil saab teha valikuid. Toodetakse käitumise vaadeldavad tulemused Iga allsüsteemi funktsionaalsed nõuded:
3. Füsioloogilised faktorid ja agressiivus- testosterooni kõrge tase muudab agressiivseks. -Psühholoogilise teooriad 1. Frustratsiooni/agressiooni hüpotees-frustratsioon motiveerib agressioonile;mõne agressioonivormi jaoks on frustr. Olulisem kui teiste jaoks. 2. Valu ja agressiivus- valu põhjustab agressiivsust. 3.Kogemus ja agressiivsus. 4. Agressiivsus ja keskkonnastressorid- agressiivsust provotseerivad keskk-st lähtuvad stiimulid. -Psühhoanalüütilised teooriad- kolm eeldust : -agressiivsus on sisemine tung; - see on mõjutatud senise elu poolt; -kui mõju on olnud negat., siis võib tulemuseks olla patoloogiline agressiivus. -Sotsiaalsed teooriad- vägivaldse käitumise sotsiaalne tähendus; rõhutatakse ideoloogilisi ja poliitilisi aspekte. 3.Psühhopaatia mõiste kohtupsühholoogias Kohtupsühholoogia mõistes on psühhopaatia isikule püsivalt omane tunnustekogum, mis seostub kõrge retsidiivusriskiga; ei ole isiksushäire; kasut. retsidiivsusriski alastes
Varu on kogus, mis on olemas teatud ajamomendil. Voog on koguse muutus teatud perioodi jooksul. Majandusteooria eesmärgiks on seletada majanduslike muutujate ja nähtuste omavahelisi seoseid. Teooria annab loogilise struktuuri muutujate korrastamiseks ja analüüsimiseks. Teooria sisaldab kolme komponenti: 1) definitsioonid, mida selles teoorias kasutatakse; 2) eeldused, mis näitavad, missugustel tingimustel üks või teine teooria on rakendatav. Teaduses tähistatakse eeldust ladinakeelse väljendiga ceteris paribus; 3) hüpoteesid, mis väljendavad nende majandusnähtuste vahelisi seoseid, mida teooria uurib. Majandusteoreetiliste konspektsioonide analüüsimiseks kasutatakse mudeleid. Mudel võib hõlmata kogu majandust või majanduse teatavat osa. Mudel on reaalse maailma lihtsustatud kujutis ja väljendab põhjus tagajärg seoseid. Mudel kujutab endast alati abstraktsiooni. Mudel esindab uuritavat probleemi palju komplekssemalt ja detailsemalt kui teooria.
Tööprojektis täpsustatakse eelprojektis ja põhiprojektis toodud lahendusi selliselt, et oleks võimalik ehitis terviklikult valmis ehitada. Kui ehitise osadele või ehitises kasutatavatele ehitustoodete hooldusele on erinõuded, kajastatakse hooldusjuhend tööprojekti seletuskirjas. Tööprojekt sisaldab põhiprojektis esitatud tehniliste lahenduste teostamiseks vajalikke jooniseid ja juhendeid koos erinõuete äranäitamisega. 28. Nimetage 3 eeldust standardi koostamisel ja kasutamisel. Kandesüsteemi skeemi valib ja konstruktsiooni projekteerib kvalifitseeritud ning kogemustega personal; ehitajal on tööks vastavad oskused ja kogemused; konstruktsioone hooldatakse nõuetele vastavalt. 29. Kuidas leitakse enamasti konstruktsiooni kasuskoormus? Muutuvkoormus inimeste, mööbli, teisaldatavate vaheseinte, ladustatud kaupade, seadmete, liiklusvahendite jms kaalust. Arvestada tuleb ka erandolukordi, näiteks mööbli jm esemete kuhjumine
Kodanikuühiskond mõistena Kodanikuhiskond, Tsiviilühiskond, Kolmas sektor, Mittetulundussektor, Vabatahtlik sektor, Kolmas sektor Strukturaalsus, Erasus, Mittetulunduslikkus, Omavalitsuslikkus, Vabatahtlikkus Assotsiatsiooniline tegevusväli- riigist ja majandusest eraldiseisev väli, kus tegutsetakse vabatahtlikkuse alusel üldiste ühishuvide edendamiseks. Avalikkussfäär- inimene „paiknemise“ koht, mis sisaldab jagatud huvide eeldust, luuakse ühistähendusi ning otsitakse teed parimate lahendusteni avatud ja avaliku demokraatliku arutelu abil. KAASATUS Kaasamine- võimaldab avalikul võimul saada poliitikate ja regulatsioonide väljatöötamisel arvamusi, infot, ettepanekuid erinevatelt osapooltelt, kontrollida regulatsioonide tegelikkusele vastavust ja rakendamise potentsiaali , tagada toimimise läbipaistvus ning suurendada usaldust riigi suhtes. Kaasamise tasandid: 1. Kaasamine ehk teavitamine.
Lahtikorgitud veinidel on erinev säilivusvõime. Kuldreegel on selline: mida noorem, kergem ja värskem on vein, seda lühema aja jooksul on võimalik teda kvaliteetsena säilitada, mida küpsem või magusam on vein, seda kauem saab taas-suletuna hoida. Sest küpsetes veinides on rohkem tugevaid aroome ja maitseid, mida värskem on vein, seda hapram ja kiiremini hajuv on lõhnabukett. Valgete, kuivade ja poolkuivade veinide; roosade ning noorte punaste veinide puhul saab ära kasutada eeldust, et enne avamist ja tarbimist on need veinid nagunii maha jahutatud. Peale pudeli avamist, aroomide kontrollimist ning oma pokaalide täitmist tuleb vein uuesti korgiga tihedalt sulgeda ning kohe külma tagasi panna. Selliselt, vaid jahedana hoides, ilma soojenemata, on võimalik veini omadusi edukalt hoida mõne päeva jooksul. Vahuveiniga on samamoodi, tingimusel, et leiate pudelile õige ja sobiva korgi mis gaase kindlalt kinni hoiab.
tõestamisel (Kemp & Kalali jt, 2008). Sellised andmed näitavad ehk seda, et kuigi üksikisiku tasandil potentsiaalne risk mingeid tulemusi platseebo-ravist mitte saada või siis psüühilise seisundi halvenemiseks on jäädavalt olemas, ei saa platseebo efekti sagedust alahinnata. Ei saa alati eeldada, et alternatiiviks platseebo-ravile kliinilistes katsetes on standartne ravimeetod, mille tõhusus on kinnitatud. Reaalsed olukorrad sellist eeldust alati ei toeta. Erisugustel põhjustel ei saa väga paljud psüühiliste probleemidega inimesed efektiivset ravi. Mõne inimese jaoks võib platseebot rakendavates katsetes võimalus tulemuslikku ravi saada olla palju kõrgem, kui seda pöördudes lihtsalt psühhiaatri poole, veel enam siis kui viimast üldse ei tehtagi. Tulemuslikku ravi võib eeldada muidugi vaid sel juhul, kui kliinilised katsed on läbimõeldult disainitud. Kuigi platseebo rakendamine on
Sellist käitumist esineb igapäevaselt töökohtades, avalikult eelkõige poliitikas ja ka inimeste isiklikes suhetes. Palju on paraku neid inimesi, kes ei tunne demagoogiat, alluvad sellele ja usuvad seda. Osad inimesed ei saa aru, et nendega manipuleeritakse ning teevad kõik kaasa mida manipuleerija nendelt ootab, olgu sees mingi tegu, millegi uskumine või millegi toetamine. Selleks, et ära tunda demagoogiat ja manipuleerimist, on vaja üsna mitut eeldust. Inimene peab olema haritud, hästi informeeritud ning kindlasti on vaja olla küllalt kogenud. Vastasel juhul inimene lasebki ennast mõjutada ja ei saa isegi aru, et allub teise tahtele. Ma arvan, et sellised inimesed ei saa ju isegi aru, et midagi valesti on. Kui nad ei taba ära endaga lollitamist ja manipuleerimist ja nad siiralt usuvad manipuleerijat, siis nad ei tunne ka end halvasti tema mõtete või tegudega kaasa minnes. Kusjuures mulle tundub, et poliitilisi iidoleid on lihtsam
Lisaks peeti tähtsaks veel väljaspool linnu asuvate kinnisvarade hindamist ja maksustamist, riigimaade korraldamist ning loomulikult maakatastri kokku seadmist ja korraldamist 5. Milline oli maakorraldustööde läbiviimise kord Eesti Vabariigis (1918 1939)? Töid alustati vastavalt avalduse alusel, mis esitati asjast huvitatu poolt maa-ametile. Järgnes tööde ettevalmistamine (eeltöö), uuriti kohalike olusi, uuriti, kas on eeldust soovitud tööde tegemiseks, koguti andmeid. Seejärel kutsuti kokku komisjon maa- ameti juhataja poolt, seal tutvustati infot kõikidele asjaosalistele. Kui oli vaja ka hindamist, siis telliti see. Seejärel loodi maakorralduskava koos erinevate lisadega ning seda esitleti samuti kõikidele asjaosalistele. 6. Kuidas iseloomustada sõjaeelset eesti maakatastrit (1918 1939)
= 0.0035832 + (0.000053339 )0.75 = 0.0036232' ' w4 = w3 + f 2 (r3 , u3 , w3 )h = -0.000011785 + f 2 (5.75,0.0035920,-0.000011785)0.75 = 0.000053339 + (0.000060813)0.75 = 0.000098948 Saime nihke välimisel raadiusel, milleks on u 4 = u (8) 0.0036232' ' Kuigi mõõdetud väärtus välimisel raadiusel on u 4 = u (8) = 0.0030769' ' Anname uue väärtuse dr (5). Selleks baseerume esimesele eeldatud väärtusele ja kasutame du seda eeldust kaks korda. Saame diferentsiaali uueks väärtuseks w(5) = du (5) 2 u (8) - u (5) = 2(- 0.0002654) = -0.00053080 dr 8-5 Kasutame tulistamismeetodit sammuga h = 0.75 ja Euleri meetodit. Teeme läbi arvutused sarnaselt eelolevale lahenduskäigule ning saame nihkeks välimisel raadiusel u 4 = u (8) 0.0029664' ' Mõõdetud väärtus on on siiski erinev u 4 = u (8) = 0.0030769' '
Mis ongi lokaalsuse printsiip relatiivsusteoorias. Einsteini lokaalsus: 1935 aastal esitasid Einstein, Podolsky ja Rosen mõttelise eksperimendi mille eesmärgiks oli näidata, et kvantmehaanika pole täielik teooria. Eksperimendis kirjeldati kahest ühe lainefunktsiooniga kirjeldatavast nn. põimunud olekus elektronist koosnevat süsteemi, milles elektronid 1 ja 2 asuvad üksteisest eemalolevates ruumipunktides. Mõttelises eksperimendis oli kaks sisulist eeldust: esiteks, kvantmehaanika ennustused eksperimentide tulemuste kohta on tõesed ning teiseks, on võimalik konstrueerida katse milles garanteeritakse, et elektroni 1 mingi omaduse (nt. värvuse) mõõtmisel ei toimu elektron 2.e oleku mingisugust füüsikalist häirimist. /Albert, lk 64/ On palju võimalusi selle eelduse praktiliseks teostamiseks, näiteks asetada kahe elektroni vahele läbitungimatu sein, või ümbritseda mõlemad elektronid läbitungimatute kilpidega
kartus. Nõuandjate hulgas on tähtsaimad kogenud ettevõtjad, sõbrad (eestlastel) aga kõige rohkem; lätlased on eestlaste ja või pereliikmed, mitte ärinõuandlate konsultandid või pangaametnikud. leedulaste vahepeal (nagu geograafiliseltki) · Ka Eesti ettevõtjate hulgas rohkem mehi kui naisi, eriti väljakujunenud · See kinnitab eeldust, et ettevõtjalik orientatsioon ja ettevõtjate hulgas. Alustab kaks korda rohkem mehi ning alustanutest jõuavad aga just meesettevõtjad väljakujunenud ettevõtteni. tegelik ettevõtl(ikk)us ei ole samastatavad ning seda ka · Ettevõtjate keskmine vanus on 38,5 aastat, varases faasis on noorte
Seesama võrrand on graafiliselt regressioonisirge võrrandiks, kus vabaliige kirjeldab y-teljega lõikumispunkti (intercept) ning sirge tõus (gradient) kirjeldab sirge paiknemist y- ja x-telje vahel (vt Fieldi õpikust lk 199). Sisuliselt üritab lineaarne regressioon läbi andmepunktide parve joonistada sirge, millest võimalikult palju väärtusi on sarnase kaugusega. Regressioonianalüüsi läbiviimiseks on 6 eeldust: 1 sõltuva muutuja andmed on intervall- või suhteskaalal (st on pidevtunnus); 2 muutujatevaheline suhe on lineaarne; 3 puuduvad märkimisväärsed erindid (outliers); 4 vaatluste sõltumatus; 5 püsihajuvus (homoskedastilisus; homoscedasticity); 6 jääkide normaaljaotuslikkus (normality of residuals). Kui 1. ja 4. eeldust saab juba lausa enne uuringu läbiviimist täita, siis eeldused 2, 3 ja 5 on testitavad
bioloogiline ja idee seisneb selles,et intellektuaalset arengut võib vaadata kui evolutsioonilist protsessi.Hilisemad staadiumid järgnevad varastematele,kuna on kohanemisvõimelisemad ehk siis vastavad paremini reaalsuse nõuetele. Piaget kirjeldas nelja peamist arengustaadiumit: Sensomotoorne staadium - sünnist kuni 2. eluaasta lõpuni Õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemise, kuulmise, maitsmise) ja liigutuste (haaramine) abil. Piaget jagas lähte eeldust,et varases arengus ,,õpetab käsi silma"Ta arvas ,et vastsündinu nägemismaailm kahemõõtmeline,ilma süavuseta.Piaget väitis,et oma tegevuse kaudu õpib laps järk-järgult tundma objektide omadusi. Ja laste tajulised võimed esimese kuue elukuu jooksul on väga piiratud. Kriitika Piaget´ teooriale-sensomotoorne arengustaadium. Piaget´ vaatlusi imikute kohta on kinnitanud ka teised uurijad ,kuid tõenäoliselt alahindas ta imiku tajumise võimet
77. oskab etteantud infoallikate abil analüüsida riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi; · Otepääle tahetakse rajada uut slaalominõlva. Nii nagu ikka, on ettevõtmisele pooldajaid ja vastaseid. Mis võiksid olla slaalomiraja ehitamise poolt- ja vastuargumendid? 4 punkti Pooltargumendid Vastuargumendid · Itaalia ja Prantsusmaa on tuntud turismimaad. Nimeta vähemalt 4 eeldust, miks neist riikidest on saanud populaarsed turismipiirkonnad. 78. oskab tuua näiteid maailma tuntumatest turismipiirkondadest ning analüüsida turismi mõju massiliselt külastatavatele piirkondadele. Maailma tuntumad turismipiirkonnad: Prantsusmaa, Hispaania, USA, Itaalia, Hiina, Vahemeremaad, Kariibi mere regioon, Kagu-Aasia, Euroopa pealinnad (London, Pariis, Madrid jt) jne.
Teisel reisil kulub tal pärivoolu liikumiseks 80 / 20 = 4 tundi ja vastuvoolu sõitmiseks 80 / 16 = 5 tundi. Kokku kulub teisel reisil 4 + 5 = 9 tundi. Ülesanne 2 (9) Kontroll klappis, võime kirjutada vastuse. Vastus : Laeva kiirus seisvas vees on 18 km/h ja jõe voolukiirus on 2 km/h. Nuputamist füüsikahuvilistele Lahendamisel eeldasime salamisi, et laeva kiirus seisvas vees on suurem kui jõe voolukiirus. Kuskohas seda eeldust kasutasime? Mis muutuks lahenduses, kui kehtiks vastupidine jõe voolukiirus oleks suurem kui laeva kiirus? Kas ülesanne oleks lahenduv, kui need kiirused oleksid võrdsed? Ülesanne iseseisvaks lahendamiseks Ülesanne 3 Kaks lennukit stardivad üheaegselt,et lennata punkti, mis on lennuväljast 3600 km kaugusel. Ühe lennuki kiirus on 100 km/h võrra suurem kui teisel ja seetõttu jõuab ta sihtkohta 30 minutit enne teist. Leida kummagi lennuki kiirus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
