Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"viljad" - 501 õppematerjali

thumbnail
2
docx

VILJAD

Kus kasvab? Iseloomustus Toiteväärtus Kulinaarne Iseloomulik 100 g kohta kasutus tunnus Apelsin Vahemere Koor sisaldab Vesi- 85,97 Apelsinimahl Ümar, koor on maad,Lõuna eeterlikke Kcal- 49 Apelsiniõli oranz,sektorite -Aafrika, õlisi,sisekest Valgud- Apelsinipuu õis s on seemned Argentiina jaotatud kilega 0,91 Apelsinimarmela 10ks sektoriks Süsivesikud ad -12,45 Kuivatatud Sahharoos- apelsin 4,28 Alkoholitõmmis...

Toiduainete õpetus
11 allalaadimist
thumbnail
13
wps

Maailma viljad

Mango on 10-30meetri kõrguse laiuva võraga igihalja puu luuvili, mis ripub üksikult või kobaratena pikkade viljaraagude otsas. Vili võib olla väga erineva kuju ja suurusega alates ploomist ja lõpetades meloniga. Kaalub keskmiselt 300g, kuid võib ette tulla kuni 2kg raskuseid vilju. Vili võib olla ümmargune, muna-või silindrikujuline, neerule või sidrunile sarnanev, värvuselt rohekaskollasest kuni punaseni. Erineva värvusega viljad kasvavad sageli samal puul. vilja õhukese nahkja ja tärpentiinilõhnalise koore all on väga mahlakas magushapu aprikoosivärvi viljaliha, milles sisaldub suur kiuline, munakujuline ja raskesti eraldatav luuseeme. Mangot nimetatakse tema suurepärase virsikutaolise maitse ja erilise mahlakuse tõttu puuviljade kuningannaks. Seejuures on rohekate ja pruunikate viljade maitse ülekaalukalt magus, punastel aga hapukam. Valmimata ja metsiku mango viljadel esineb kergelt tärpentiini kõrvalmaitset...

Bioloogia
76 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Eksootilised viljad

TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Manilkina TÖ21Mk EKSOOTILISED VILJAD Juhendaja: Aive Antson TALLINN 2010 · Eksootilised viljad 1. Karamboola 2. Cherimoya või pannoona 3. Ananass 4. Mango 5. Kuningkookos 6. Punane banaan 7. Rambutan 8. Liti 9. Shiso lehed 10. Füüsal 11. Artiokk 12. Papaia 13. Durian 14. Jaka · Kuidas serveerida · Kuidas poes eksootilisi puuvilju valida · Kokkuvõtlik ülevaade eksootiliste puuviljade kasutamisest Eksootilised viljad 1. Karamboola...

Toiduainete õpetus
49 allalaadimist
thumbnail
14
docx

EKSOOTILISED VILJAD

EKSOOTILISED VILJAD Kokkuvõte Tallinn 2010 SISUKORD Eksootilised viljad SISSEJUHATUS Sageli on poodides müügil ostjale tundmatuid puuvilju, millest pole teada, on nad magusad või soolased, hapud või pähklimaitsega, kuidas ja kui kaua neid säilitada, kas nad on küpsed või toored ja äkki neid süüaksegi just toorelt. Seega selles töös kirjeldame mõningate viljade iseloomustust ja omadusi, et tekiks väike arusaam, millised need eksootilised viljad siis on? 1. EKSOOTILISED VILJAD...

Toiduainete õpetus
52 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Kuulsuse mõrud viljad

Kuid kas see ikka on nii hea, kui tihti välja paistab. Tihti on juba väikestel lastel unistus saada kuulsaks ja tuntuks üle maailma. Vanemaks saades hakatakse ka juba mõtlema, et kui kuulsaks saada , siis proovida kuidagi maailma muuta. Kuulsana on seda ju väga lihtne teha. Alles vanemas eas hakatakse mõtlema , kas see on ikka hea ­ olla kuulus. Sellel on nii häid kui ka halbu külgi. Hea on see, et oled tihti peale rikas, kui oled kuulus. Kõige sellega kaasnevad erinevad tiitlid ja kõik muu hea. Kõigile meeldib, et neid kiidetakse. Raha omades saab ka kõike endale lubada. Ostad mida tahad ja teed mida tahad. Tööl pole vaja ka väga käia, muidugi oleneb , mis on see asi mis teeb kuulsaks. Tihti ollakse kuulus, oma annete poolest või lihtsalt kõrgemasse klassi kuuluvuse pärast. Tava inimese mõt...

Kirjandus
33 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Puuviljad - kasulikud viljad

Puuviljad · Puuviljad on ühed kõige ilusamad, vajalikumad ja kasulikumad viljad mida loodus meile andnud on. Enamik puuvilju on rasvavabad ning parim viis päeva alustada on süüa rohkelt puuvilju. Puuviljad sobivad ideaalselt kokku juustude ja vürtsikate toitudega Kiivi · Viljaliha roheline või kollane, sisaldab paju musti seemneid, mille sisu on mõru · 1 kiivi=120% ööpäevasest C-vitamiini vajadusest, 100g=40 kcal...

Kultuurilugu
31 allalaadimist
thumbnail
26
ppt

Maailma viljad - teravili

nisu Triticum · http://nammy.pbwiki.c om/Nisu · http://www.hagar.ee/es t/company/reading/nis u Pildi allikas: http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Koeh-274.jpg nisu kasvatavad riigid NB! Kaardil pole suurtootjaid Hiinat, Venemaad ja Ukrainat! nisu tootmine ja tarbimine 2005. a....

Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
19
pptx

EKSOOTILISED VILJAD

HURMAA SISSEJUHATUS Hurmaad ei saa pidada väga uueks viljaks Eestis, kuid tema tarbimine on siiski väga vähene. Tomati välimuse kuid pehme magusalt hapuka viljalihaga puuvili on pärit Hiinast, arvatavasti. Maitselt meenutab varianti, kus melon kohtub tomatiga, mekk on sametiselt pehme ning kerge. Samas on hurmaas piisavalt väärtust, et olla ka eraldi toitainena meie päevamenüüs. HURMAA Viljad on olnud eelajaloolisel perioodil oluliseks toiduallikaks nii Hiinas, Koreas kui ka Jaapanis. Hurmaade värvus on sõltuvalt kultivarist oranzikaspunane kuni kollakasoranz. Viljad valmivad tavaliselt viie kuu jooksul pärast õitsemist, tavaliselt oktoobris. Kasvuhoones kasvatatud taimedel on võimalik esimest saaki saada kaks kuud varem ­ augusti keskel. RAMBUTAN EHK LITS SISSEJUHATUS Veidra valkjalt läbipaistva viljaliha maitse on kummaliselt maguslääge....

Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Kuldsõstar

Euroopa mandrile toodi 1806 aastal. Põõsas 2-3 meetrit kõrge, millel on püstised kaarduvad oksad. Vanematel okstel on koor hallikaspruun, noored oksad on peened, pruunikad, lühikarvased. Lehed on 3-5 tömpjad lihtlehed, mis sügisel on kollased või punased. Õitseb mais. Õied kollased või oranzid tugevasti lõhnavad. Õied asuvad kobaras, mis on kuni 7 cm pikkused ja rippuvad. Põõsas külmakindel, valgusenõudlik ja mullastiku suhtes vähenõudlik. Kasvatatakse peamiselt ilupõõsana aga on aretatud sorte mis annavad korraliku saagi. Parema saagi jaoks oleks vajalik 2 põõsast kõrvuti (tolmendamiseks). Saak saab valmis Juulis-augustis. Põõsas paljuneb väga hästi vegetatiivselt. 1. 2. 3. 4. 1- võrsed 2- õitsvad võrsed 3- kolme kuni viie tömpja hõlmaga lehed 4- viljadega v...

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Puuliikide seemnete kandvus

ÕITSEB VILJAD VARISEVA VILJAKND SEEMNEAA VALMIVAD D VUSE STA ALGUS H. MÄND Juuni algul Teise aasta Järgmisel 25-30 novembris kevadel H. Sügisel Kevadel Mai algus KADAKAS H. KUUSK Mai lõpp Oktoobri novembris 35-40 lõpp H. aprill juuni Iga aasta JALAKAS ARUKASK mai Valmib juuli 20-25 3 aasta tagant lõpus- augusti algul KÜNNAPU Aprilli-mai juuni Iga aasta U SOOKASK mai Augusti lõpp 2 aasta tagant SARAPUU Märtsis- Augu...

Metsamajandus
10 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Õis ja vili

3. Seemnealgme väliskihtidest areneb seemnekest. 4. Sigimiku seinast kujuneb viljakest, mis võib erinevatel liikidel olla väga erinev nii kuju kui ka teiste tunnuste poolest, nt kuiv ja kõva või mahlane ja lihakas. Pärast viljastamist arenevad ja kasvavad seemned sigimiku sees, kuni saavad küpseks. Sigimik koos selles arenevate seemnetega moodustab vilja. Veesisalduse järgi jaotatakse viljad kuivviljadeks ja lihakviljadeks. Kuivviljadel veesisaldus vilja valmides väheneb, lihakviljadel suureneb. Kui viljas olevad seemned on valmis, siis avanevad paljude taimede viljad ning seemned kukuvad välja (avanevad viljad). Enamikul taimedest jäävad viljad siiski suletuks. Seemned jäävad vilja sisse, ega vabane sealt enne, kui vili laguneb. Seemned peavad levima, sest kui kõik taimed jääksid emataime lähedale, siis tekiks nende vahel tihe...

Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Maasikas

4 2. Sordid......................................................................5 3. Taime ehitus...............................................................6 4. Juurestik.....................................................................6 Maasika maapealne osa.....................................................7 Võsundid......................................................................7 Maasika õied..................................................................8 Maasika viljad .................................................................9 Viljade põhikujud...........................................................10 4. Viljade iseärasused......................................................10 5. Paljundamine............................................................13 6. Maasika istandiku hooldus.............................................14 7. Kokkuvõte................................................................15 8...

Aiandus
94 allalaadimist
thumbnail
32
ppt

Maailma peamised põllumajandustooted

Maailma peamised põllumajandustooted Peamised tootjad* ja tarbijad** riigid (toodangu ja tarbimise hulgalt) FAO andmed (2009* ja 2007**) Ringi pindala kaartidel väljendab riigi osakaalu maailma kogutoodangus ja ­tarbimises. Nisu. Tootmine Rukis. Tootmine Mais. Tootmine Oder. Tootmine Kaer. Tootmine Riis. Tootmine Jamss. Tootmine Kartul. Tootmine Maapähkel. Tootmine Kohv. Tootmine Tee. Tootmine Kakaouba. Tootmine Viinamari. Tootmine Banaan. Tootmine Suhkruroog. Tootmine Suhkrupeet. Tootmine Kookospähkel. Tootmine Õlipalm. Tootmine Sorgo. Tootmine Hirss. Tootmine Sojauba. Tootmine Datlid. Tootmine Oliivid. Tootmine Puuvill. Tootmine Raps. Tootmine Lina. Tootmine Dzuut. Tootmine Apelsinid. Tootmine Mandariinid ja klementiinid. Tootmine Sidrunid ja laimid. Tootmine Greibid ja pompelmuusid. Tootmine ...

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kokkuvõte aru ja sookasest

Kokkuvõte aru ja sookasest Kased uuenevad hästi looduslikult .Mõlemad kased paljunevad hästi seemneliselt , eriti arukask . Arukask õitseb Aprillis-mais . Viljad valmivad Juuli lõpus või augustis .Varisevad sügisel .Sookask õitseb Mais arukasest hiljem .viljad valmivad suve lõpul .Varisevad suvel .Vilja kandvus iga 2 aasta tagant .Seened on kerged ja väikesed ja nad lendavad kaugele .Paljunevad ka vegetatiivselt sookased on enamasti kännuvõsu tekkelised .Arukask kasvab parasniisketel viljakatel muldadel ega talu kõrget põhjavett .Sookask on levinud niisketel ja vähe viljakatel muldadel .Kased on mullaparandajad puuliigid täna...

Metsandus
12 allalaadimist
thumbnail
48
pdf

Ilupõõsad

H. pukspuu (Buxus) Kuni 1,5m kõrge igihaljas põõsas. Väga aeglasekasvuline. Lehtpuudest kõige varjutaluvam Varjutaluv. Igal viisil pöetav. Viljakas lubjarikas muld, mis on kuiv kuni parasniiske. Vajab talvekatet kevadise päikese eest. Sobib hästi ka hekiks MÜRGINE H. kikkapuu (Euonymus) Kuni 3m kõrgune põõsas Mais rohekasvalged 3-5 kaupa asetsevad õied. Lehed on alt lühikarvased. Septembris oktoobris dekoratiivsed roosakas-oranzid viljad . Liik on külma- ja põuakindel. Erinõuded: talub pügamist Lubjarikas, viljakas muld Siberi kontpuu (Cornus) Kuni 2,5m kõrgune põõsas varasuvel tagasihoidlikud õied Võrsed on veripunased, talvel erkpunased. Lehed on alt sinakasvalged ja tihedalt karvased, pealt tumerohelised. Õied on kreemikasvalged, koondunud kännasesse Vili on sinakasvalge kaetud kirmega. Talub õhusaastet. Varjutaluv. Sobib linnatingimustesse. Verev kontpuu (Cornus) Kuni 3-4m kõrgune...

Ilutaimede kasutamine
49 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Veetaimede kirjeldused

13)Sanglepp (ehk Must lepp) kuni 30 m tüveümbermõõt 4m Koor: mustjas, rõmeline lehed: ümar, läikiv, tumeroheline; tipp tömp või õnar eelistab viljakamaid muldasid - > vähem huumusrikkaid mulldasid puisniit, jõekaldad jne ei talu: varju ja kaua seisvat põhjavett kasutamine: mööblid, vineer, muusikariistad, naha ja lõnga värvimine, Ravimtee, tuletikkude valm., pinnase parandajad, toiduks toiduks: Õietolm: mesilased viljad : leevikesed, tihased vigastatud koht muutub punaseks hübriid: värdlepp lepatriinud -> punanevärv (sai sellest nimest) Harilik toomingas: · tuum, toom, meied · sugukond: roosõielised; perekond: toomingas · kuni 10 m · puu või põõsad, elliptilised lihtlehed, sakkidega · lehti ja koort hõõrudes eraldub iseloomulik lõhn; Koor- mustjashall, tuhm, oranzikad täpid, tüvi: rohkesti harunev · Himaalajas kasvab 3600 m...

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
14
docx

TERVISLIKUD ELUKOMBED

Janu kustutada just veega, juua erinevaid teesid. Lisaks kolmele põhitoidukorrale on hakatud soovitama ka kahte väiksemat toidukorda ehk süüa 3+2 korda päevas. väiksemad toidukorrad on head enne ja pärast lõunat. Hea oleks sel ajal süsivesikuid vältida, kasulikud on piimatooted. Puuviljad Olulised viljad on: õun, viinamarjad, ananassid, kiivid, banaanid, kirsid, maasikad, apelsin, arbuus, aprikoos, avokaado, granaatõun, mango, mustikas, pirn, ploom, rabarber, sõstar, viigimari, vaarikas, virsik, tsitrused, sidrun, kuivatatud puuvili. Apelsin On leitud hea toime mao, soolestiku haiguste ning stressi vastu Aprikoos Aitab stressi vastu, sel on hea toime nahale, limaskestadele, nägemisele, maksale ja infektsioonihaiguste vastu. Avokaado...

Kehaline kasvatus
11 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused

4. Söögipeedi iseloomustus ja kasutamisvõimalused. Eestis tunti söögipeeti juba ammu.Väga hinnatud köögivili. Kaheaastane tuule abil risttolmleja taim. 1. aastal kasvatab leheroseti ja juurvilja. 2. aastal kasvatab tugeva puitunud varre ja õisiku. Lehed on: - mahlakad, - pikarootsulised,- laia kolmnurkse lehelabaga,- tumerohelise kuni punakasvioletse värvusega Õied: - kahesugulised, - väikesed. Viljad : - asuvad ligistikku, - 2 ­ 5 kaupa kokku kasvanud Söögipeedi juurviljad on olenevalt sordist:- ümmargused, - lapikümmargused,- piklikümmargused,- silinderjad. Sisu värvus varieerub: - tavalisest mustjaspunasest - heledama või tumedama lillakaspunaseni. On olemas ka oranzpunase, kollase või valge sisuga sorte. Toiduks tarvitatakse peamiselt juurvilja, mõnel pool ka noori lehti. Peeti süüakse:- toorelt,- keedetult,- küpsetatult,- konserveeritult,...

Toitlustus
19 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Köögileksikon

Tallinna Ülikool KÖÖGILEKSIKON Toiduvalmistamise tehnoloogia I Tallinn 2012 1 A (Crassostrea virginica) ja suur hiidauster(Crassostrea gigas). Sisaldavad rohkesti fosforit, rauda, tsinki, joodi ja vitamiine. Austriliha värvus varieerub roosakaspunakast rohekassiniseni, al dente - tähendab, et ,,on hamba all tunda". Väljendit olenevalt sordist on liha sitke ja krõmpsuv või rasvane ja pehme. kasutatakse pasta ja köögiviljade küpsuse väljendamiseks. Ei ole Karpi avatakse spetsiaalse noaga ja kindaga,...

Toiduvalmistamise tehnoloogia...
29 allalaadimist
thumbnail
3
docx

VILI

Õisikust omakorda hakkab arenema vilikond (Vilikond on ühest õisikust kujunenud viljade kogum (näiteks sõstrakobar, maisitõlvik)) Vili ei tarvitse alati koosneda ainult edasiarenenud sigimikust, mitmetes sugukondades esineb: *rüüsvilju (vananenud nimetus - ebavili), kus viljade arenemisest võtab lisaks viljalehtedele osa ka teisi kudesid, näiteks õunvilja või maasika lihakas osa on arenenud õiepõhjast. Levinud nähtuseks on viljakestade kokkukasvamine seemnekestadega, mis muudab viljad väliselt seemnetega sarnaseks. *partenokarpia -- seemneteta vilja arenemist. Partenokarpia tekib osal liikidel spontaanselt, välismõjuta, kuid teistel on selleks vaja, et õied tolmleksid võõra õietolmuga Viljade ehitus: Viljasein ehk perikarp võib olla arenenud ainult emaka seinast või ka teistest kudedest. Kui perikarp koosneb erineva anatoomiaga kihtidest, kasutatakse võrdlevas...

Bioloogia
3 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun