BIOLOOGIA KT Rakuõpetus Mikroskoope leiutati 17. saj. algul. Esimese mikroskoobi (liitmikroskoobi) tegid Hans ja Zacharas Janssen. Robert Hook leiutas e simese valgusmikroskoobi. (uuris korgilõike, võttis kasutusele raku mõiste.) A nton van Leeuwenhoek uuris 17. saj teisel poolel ainurakseid, baktereid. Leiutas mikroskoope. Karl Ernst von Baer avastas imetaja munaraku. (Järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust.) a) Matthias Schleiden ja b) T heodor Schwann tulid järeldusele et a) kõik taimed ja b) kõik loomorganismid on rakulise ehitusega. (hiljem sõnastasid nad, et kõik organismid on rakulise ehitusega.) Rudolf Virchof avastas, et Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel
Rakkude aastamine 4 Näide valgusmikroskoobist 6 Väike ülevaade: Robert Hooke 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 2 Sissejuhatus Referaat räägib kuidas Robert Hooke nägi esimest korda taimerakku ja ehitas mikroskoobi, et näha teisi kehi, mis muidu on silmaga nähtamatud. Sai teada, et kõikidel taimerakkudel on paksem või õhem kest. See on taimerakkudele eriomaduseks. Samal ajal kui Hooke uuris rakke, oli teiseks meheks uurija Anthony van Leeuwenhoek. Keda samuti huvitas mikroskoopiliste suuruste maailm. Leeuwenhoek valmistas õhtuti oma klaase ning lihvis neid hoolikalt lihvimiskettal. Ja päeval võttis uue, äsjavalmistatud mikroskopiumi, ise istus aga akna juures, vaatas läbi tillukese avause ja kirjutas ning joonistas üles kõik, mis ta nägi. Mikroskopiumid olid vahendid, mille abil ta rajas endale teed elava looduse salakambritesse. Hooke nägi mikroskoobis ainult rakkude kesti. Aga Leeuwenhoek'i avastatud
RAKK 9. klass Koostas: Kristel Mäekask Raku mõiste Rakk on organismi väikseid ehituslik ja talituslik üksus, millel esinevad kõik elu tunnused. Inimese kehas on üle 200 erineva raku. Rakkude uurimine Mikroskoopide leiutamine 17. saj. alguses võimaldas näha mikroskoopilist elu. Esimene valgusmikroskoop Inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. millega uuris korgilõike. Võttis kasutusele raku mõiste. Robert Hooke´i joonis korgi rakkudest Antony van Leeuwenhoek Saksamaa teadlane Anton van Leeuwenhoek valmistas mitmesuguseid mikroskoope ning uuris ainurakseid ja baktereid 17.saj. teisel poolel. (1632 - 1723) Karl Ernst von Baer Karl Ernst von Baer avastas 1826.a. imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. (1792-1876) munarakk Karl Ernst von Baer on Eestis sündinud ja õppinud saksa päritolu teadlane, keda peetakse embrüoloogia rajajaks. Tal on silmapaistvaid
1595 .a. See oli toruke mis oli kahelt poolt varustatud läätsetega. See annab 10x lähendatud kujutist Zacharias Janssen Ajalugu Robert Hooke Inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665. a. Robert Hooke Valgusmikroskoop, millega ta uuris korgilõike. Avastas Raku Ajalugu Antonie van Leeuwenhoek Antonie van Leeuwenhoek Hollandi kaupmees Ta õppis lihvima väga häid läätsi ning valmistas neist palju mikroskoope. Tema mikroskoop koosnes vaid ühest läätsest. Läätse ühel pool oli teravik, millele tuli asetada
Meditsiini ja bioloogia areng 19. sajandil Meditsiin Joseph Lister Bakterite avastus 1676.a - Antony van Leeuwenhoek (1632-1732) Antony van Leeuwenhoek Desinfitseerimine Joseph Lister (1827-1912) Louis Pasteur teooria 1865. a. haigused seotud bakteritega Haavapuhastus karboolhape, jooditinktuur Haavasidemete steriliseerimine Steriliseeritud kummikindad Kirurgi näomask Louis Pasteur Meditsiin Viirused marutõbi, tuberkuloos 1882. a. Kochi kepike Robert Koch Röntgeniaparaat Katoodkiired Wilhelm Conrad Röntgen
Zacharias Janssenid esimsed liitmikroskoobi. See koosnes torukestest, mille mõlemad otsad olid varustatud läätsedega. Mikroskoobi suurendus oli 3x-9x. Mõnevõrra täiuslikumuma konstruktsiooniga oli inglase Robert Hooki poolt leiutatud mikroskoop. Ta vaatles sellega korgilõiku ning nägi seal sees õõnsusi, mida eraldasid üksteisest vaheseinad ehk rakukestad. Oma vaatlusandmed avaldas Hool alles 1665. aastal. Hollandlane Anton von Leeuwenhoek valmistas 17. Sajandi teasel poolel mitmesuguse konstruktsiooniga mikroskoope ning uuris nendega ainurakseid. Arvatavasti oli ta ka esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid. Anton von Leeuwenhoek valmistas mikroskoope ka kõige paremini. Ta oli ka täielik iseõppija. Oma läätsed lihvis ta kõik ise, ( tal oli selleks ka piisavalt raha), ja ta oli ka piisavalt uudishimulik. Vaatas esimest korda rakke ja mikroorganisme nende loomulikus keskkonnas. 1) Bakterite ja ainuraksete esmakirjeldaja
Nitraadi lagundamine - Oksüdaastest + Katalaasitest + Süsivesikute metabolism - Leutsiini arülamidaas + Antibiootikumid Tundlik: Ampitsilliin Polümüksiin B Tetratsükliin Tundetu: Vankomütsiin Penitsilliin G Fülogeneesipuu 16sRNA põhjal Kasutatud allikad Haematospirillum jordaniae gen. nov., sp. nov., isolated from human blood samples Antonie van Leeuwenhoek International Journal General And Molecular Microbiology Volume 109, issue 4, pp.493-500 DOI:10.1007/s10482-016-0654-0 B. W. Humrighouse . B. D. Emery . A. J. Kelly . M. G. Metcalfe . J. Mbizo . J. R. McQuiston (internetis artikkel 8.veebruar 2016)
· Teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust nimetatakse tsütoloogiaks ehk rakubioloogiaks. · Mikroskoopide leiutamine 17 sajandi alguses võimaldas näha mikroskoopilist elu. Esimene mikroskoop · Esimene mikroskoobi valmistasid 1595. a. Hollandi prillimeistrid Hans ja Zacharias Jannsen Esimene valgusmikroskoop · Inglane Robert hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. Millega uuris korgilõike. Võttis kasutusele raku mõiste. Antony van Leeuwenhoek · Saksamaa teadlane Anton van Leeuwenhoek valmistas mitmesuguseid mikroskoope ning uuris ainurakseid ja baktereid 17. sajandi teisel poolel. Koolis kasutusel olev valgusmikroskoop Karl Ernst von Baer · Karl Ernst von Baer avastas 1826. a. Imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Matthias Scleiden ja Theodor Schwann · Mattias Schleiden jõudis 1838.a. Järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega.
Rakuteooria kujunemine *Teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitust nimetatakse Tsütoloogia *Esimene mikroskoop valmistati 1595.a. Hollandi prillimeistri Hans ja Zacharias janssen *Esimene valgusmikrostkoop leitutai 1665.a. Robert Hooki poolt *Saksa teadlane Anton Van Leeuwenhoek valmistas mitmesuguseid mikroskoope ning uuris ainurakseid ja baktereid 17.saj. Teisel poolel *Karl Ernst Von Baer avastas 1826.a.a imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakst *Matthias Schleiden jõudis 1838.a. Järeldusele, et küik taimed on rakulise ehitusega *Theodor Schwann leidis 1839.a. Et ka loomorfanismid on rakulise ehitusega *Saksa päritolu teadlane Rudolf Virchow sõnastas 1858.a. Teooria organismide jagunemisest. Rakuteooria põhiseisukohad:
selgrootud, selgroogsed loomad, taimed, kandseened) iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega. § Rakud jagunevad mitoosi teel (keharakud, ainuraksed) vi meioosi teel (sugurakkude moodustumine). Tähtsat saavutused Ø Esimese mikroskoobi valmistasid 1595.a. hollandi prillimeistrid Hans ja Zacharias Janssen Ø Inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. ja võttis kasutusele raku (cellula) mõiste. Ø Saksamaa teadlane Anton van Leeuwenhoek valmistas mitmesuguseid mikroskoope ning uuris ainurakseid ja baktereid 17.saj. teisel poolel. Ø Karl Ernst von Baer avastas 1826.a. imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Ø Matthias Schleiden jõudis 1838.a. järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. Ø Theodor Schwann leidis 1839.a. et ka loomorganismid on rakulise ehitusega. Silm mikromaailma Ø Binokulaarne mikroskoop - võimalik vaadelda
Ontogenees ja fülogenees (põlvnemiskäik – mingi organismide rühma evolutsiooniline päritolu). /Gould, Hall. Peamiste koolkondade kujunemine 1914-1927. Arenguteooriad: - Respekteerivad üldist teadmist. - On põhimõtteliselt kontrollitavad. - Aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid. - On vähem keerukamad kui seda on inimene ise. - On üldistavad. Varased arengukäsitlused: Preformatsiooniteooria (17.-18.saj) – Leeuwenhoek ja Hartsoeker. Locke (assotsiatsioonid, kordamine, jäljendamine, tasu ja karistus, enesekontroll, enesedistsipliin, reeglid, laste kognitiivne võimekus, sünnipärane uudishimu). Rousseau (looduse ja inimühiskonna mõjud vastandlikud, lastel oma viis näha ja tunda; arengustaadiumid – imikustaadium, varane lapsepõlv, hiline lapsepõlv, noorus). Psühhodünaamiline/psühhoanalüütiline paradigma. Sigmund Freud (struktuurne isiksuseteooria – id, ego, superego;
peaaegu kogu rakus olev DNA. 5. Mis on karedapinnalise- ja siledapinnalise tsütoplasmavõrgutiku erinevus ja ülesanded? (3p) 6. Nimeta rakukesta kaks ülesannet. (2p) 7. Ühenda teadlane ja tema rakuteooriaga seotud avastus (teadlasi on liiaga!). (2p) Teadlane Avastus uuris algelise mikroskoobiga korgitamme ja võttis kasutusele mõiste A Antonie van Leeuwenhoek ,,rakk" mikroskoopia arendaja ja vaatles esimesena elavaid rakke mikroskoobi B Theodor Schwann all C Rudolf Virchow sai teada, et uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemisel D Karl Ernst von Baer üks rakuteooria rajajatest, avastas, et loomad koosnevad rakkudest E Robert Hooke 8. Nimeta inimese kudede põhitüübid. (2p)
........................................................................ 13 Kasutatud kirjandus..................................................................................................14 Rakkude avastamise ajalugu Rakud avatati 1665. aastal, kui inglise füüsik Robert Hooke nägi primitiivse mikroskoobiga korgilõiku vaadeldes, et see koosneb väikestest kambrikestest. Need kambrikesed nimetas ta rakkudeks. Hollandlane Antony van Leeuwenhoek vaatles esmakordselt isetehtud mikroskoobiga rakke nende loomulikus keskkonnas, kirjeldas esmakordselt ainurakseid ja baktereid. Samuti olitema esimene, kes avastas erütrotsüüdid ja spermatosoidid. 1839. aastal tõesasid botaanik Theodor Schwann, zooloog Matthias Jakob Schleiden ja vähemal määral patoanatoom Rudolf Virchow, et kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Seda ideed nimetatakse rakuteooriaks. Varasema ettekujutuse järgi nähti rakke kui organismi
aastal ühe rakuteooria põhiseisukoha: iga rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. e) Karl Ernst von Baer– Avastas 1826. aastal imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Seega peetakse teda loomade embrüoloogia rajajaks. f) Hans Janssen ja Zacharias Janssen– ehitasid 1590. aastal esimese liitmikroskoobi, mis koosnes torukestest, mille mõlemad otsad olid varustatud läätsedega. g) Anton van Leeuwenhoek– Valmistas 17. sajandi teisel poolel mitmesuguse konstruktsiooniga mikroskoope, millega uuris ainurakseid ja nägi arvatavasti esimesena baktereid. Kordamisküsimused 1. Mis on tsütoloogia uurimisobjektid? Tsütoloogia uurimisobjektid on rakud (Tsütoloogia on teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust). 2. Miks pani valgusmikroskoobi leiutamine aluse tsütoloogia tekkele? Paljud rakud on mikroskoopiliste mõõtmetega ja palja silmaga pole neid võimalik uurida
tiirlevad kaaslased. Johannes Kepler (1571-1630) (astronoomia) Arvutas lõpuks välja, et maa ja teised planeedid liiguvad ümber päikese mööda elliptilist (ehk pisut lapiku ringi kujulist) trajektoori. 17. sajandi lõpuks olid teadlased jõudnud veendumusele, et Koperniku maailmasüsteem on õige. William Harvey (1578-1657) (meditsiin) Esitas 1628. aastal esimesena tõepärase pildi kogu keha hõlmavast vereringest ja südamest kui pumbast, mis verd ringi ajab. Antonie van Leeuwenhoek (1632-1723) (meditsiin) Kudede uurimiseks kasutati mikroskoope ning tema avastas selle abil punased verelibled, spermatosoidid ja mikroorganismid. • Usuline tagakiusamine Õpikust lk. 30 „Usulised vähemused“ • Läbi lugeda ptk. 5-7 (lk. 24-35)
langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. 4) Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. Arstiteadus: 1676. aastal oli hollandlane Anthony van Leeuwenhoek avastanud mikroskoobi abil bakterid, kuid läks veel kaua aega, enne kui tuldi mõttele, et bakteritel võib olla mingi seos haigustega. Varem kasutasid arstid ühtesid ja samu tööriistu, ilma et oleks neid peale ühe patsiendi ravimist pesnud või desifitseerinud. Desifitseerimisele pani aluse inglise kirurg Joseph Lister. Olles alustanud 1852. aastal arstipraksist, puutus ta kokku küsimusega, miks haavad mädanema lähevad.Probleem oli
Positivistid eelistasid eelkõige matemaatikat ja teisi täppisteadusi ning eitasid arutlevat filosoofiat. Nad panid andsid tõuke realismile kunstis ja kirjanduses. Kuulsaim bioloog 19.saj oli Karl Ernst von Baer, kes rajas võrdleva embrüoloogia. Saksa keemik Justus von Liebig uuris mulla ja taimede keemilist koostist ning määras kindlaks, et taimekas oleneb pinnase lämmastiku- ja fosforiidisisaldusest. Seega pani ta aluse kunstväetiste kasutuselevõtule. Antony van Leeuwenhoek avastas 1676. aastal bakterid, kuid läks veel kaua aega kuni neid hakati seostama haigustega. Kirurg Joseph Lister pani aluse desinfitseerimisele. Ta järeldas, et õhus leidub midagi, mis paneb haava mädanema ja põhjustab surma, kuna kinnised luumurrud paranesid palju kiiremini kui lahtised. Veinis leiduvaid baktereid, mis panid veini roiskuma, uurides avastas Louis Pasteur, et bakterid hävivad kuumutamisel. Seda protsessi hakati nimetama pastöriseerimiseks.
Kunsti ja Concerto grosso Swammerdam avastab iseloomustab ning tähtsateks punased verelibled tundeküllasus.Muusika on kujunesid ka prelüüd 1683 - Hollandi teadlane kaunistatud,ülepaisutatud ja fuuga. Antony van ja emotsionaalne Leeuwenhoek avastab Nt.A.Vivaldi "Neli bakterid aastaaega" 1736 - esimene edukas pimesooleoperatsioon Kestis ~1750- Klassitsisme ajastul Viini *Richelieu asutas 1635.a 1800
Kitiin sahhariid, esineb lülijalksete välisskeletis Glükogeen sahhariid, energiaallikas Hemoglobiin valk, trantspordi funktsioon D vitamiin lipiid, energiaallikas, luud tugevaks Mesilas vaha lipiid, energiaallikas, ehitus materjal Teadlased Teadlased Tegelesid K. Linne kaasaegse elusorganismide süstemaatika A. van Leeuwenhoek on enim tuntud mikroskoobi (tänapäeval peetakse seda pigem luubiks) täiustajana ja oma vaatlustöödega lõi ta eelduse mikrobioloogia tekkeks. L. Pasteur üks mikrobioloogia rajajaist K. E. von Bear embrüoloogia teke rajaja
2) Seoses millise leiutisega sai võimalikuks raku avastamine? Mikroskoopide leiutamine 17. saj. alguses võimaldas näha mikroskoopilist elu. 3) Sõnasta rakuteooria kolm põhiteesi. a) Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust. b) Kõik organismid koosnevad rakkudest. c) Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. 4) Rakuõpetuse kujundajad ajalises järjestuses; nende avastused/leiutised. Jannsenid; Hook; Leeuwenhoek; Baer; Scleiden; Schwann; Virchow. Hans ja Zacharias Janssen - Hollandi prillimeistrid, kes valmistasid 1595.a. esimese mikroskoobi. Robert Hook - Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. millega uuris korgilõike. Võttis kasutusele raku (cellula) mõiste. Anton van Leeuwenhoek - Saksamaa teadlane, kes valmistas mitmesuguseid mikroskoope ning uuris ainurakseid ja baktereid 17.saj. teisel poolel. Karl Ernst von Baer - Baltisaksa teadlane, kes avastas 1826.a
2) Seoses millise leiutisega sai võimalikuks raku avastamine? Mikroskoopide leiutamine 17. saj. alguses võimaldas näha mikroskoopilist elu. 3) Sõnasta rakuteooria kolm põhiteesi. a) Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust. b) Kõik organismid koosnevad rakkudest. c) Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. 4) Rakuõpetuse kujundajad ajalises järjestuses; nende avastused/leiutised. Jannsenid; Hook; Leeuwenhoek; Baer; Scleiden; Schwann; Virchow. Hans ja Zacharias Janssen - Hollandi prillimeistrid, kes valmistasid 1595.a. esimese mikroskoobi. Robert Hook - Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. millega uuris korgilõike. Võttis kasutusele raku (cellula) mõiste. Anton van Leeuwenhoek - Saksamaa teadlane, kes valmistas mitmesuguseid mikroskoope ning uuris ainurakseid ja baktereid 17.saj. teisel poolel. Karl Ernst von Baer - Baltisaksa teadlane, kes avastas 1826.a
piirjoonteta. Rahuliku ühtlase valgustatuse asemel eelistatakse heleda-tumeda suuri kontraste. Maalid on ebatavalised ja ebarealistlikud. Teadus 1593 - Galileo Galilei konstrueerib termomeetri 1609 - Galileo Galilei konstrueerib teleskoobi 1628 - Inglise arst William Harvey avastab vereringe 1632 - Galileo avaldab töö Maa liikumisest 1658 - hollandlane Jan Swammerdam avastab punased verelibled 1683 - Hollandi teadlane Antony van Leeuwenhoek avastab bakterid 1736 - esimene edukas pimesooleoperatsioon. Kunstnikud Peter Paul Rubens •Sai hea hariduse ja reisis palju. •Oli väga menukas kunstnik. •Lävis kõrgseltskonnaga ja valitsejate õukondadega. •Tohutult tellimusi, kasutas õpilaste abi. •Suuremate tööde puhul on ta teinud ainult kavandi ja viimistluse. •Teemad on piiblist, antiikmütoloogiast, allegoorilised ja dekoratiivsed teosed, portreed ja maastikupildid. •Oma piltides ühendab eluläheduse
Anafaas lühenevad tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Anafaas algab kromatiitide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele. Telofaas - kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti ja tekivad tuumakesed. R.Hooke inglise füüsik kes avastas raku K.Linne - looduse klassifikatseerimine A.van Leeuwenhoek valmistas mikroskoobi L.Pasteur - kõige kuulsam bakterite uurija Kromosoomide ritsiire meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine Meioos sugurakkude jagunemine Haploidne kromosoomide arv ühekordne kromosoomistik
Pärastpoole koliski kunstnik oma ämma juurde elama. Abielust sündis 14 last, kellest 4 suri enne ristimist, kuid registreeriti Johan Vermeeri lastena. 1675. aasta detsembris haigestus Vermeer raskelt ja suri poolteist päeva hiljem. Tema lesk seostas tema surma rahaliste raskustega. Kunstituru kokkulangemine kahjustas tema sissetulekuid nii kunstniku kui kunstikaupmehena. Pärast tema surma kuulutati välja tema pankrot ja pankrotihalduriks oli mikroskoobi leiutaja Antoni van Leeuwenhoek. Üldiselt on Vermeeri elust vähe teada. Tundub, et ta oli täielikult kunstile pühendunud, elades kogu oma elu Delftis. Tema nime kohtab üksnes mõnes registris, mõnes ametlikus dokumendis ja teiste kunstnike kommentaarides. Tema kuulsus hajus pärast tema surma. Arnold Houbrakeni 17. sajandil kirjutatud kolmeköiteline suurteos hollandi kunsti kuldajast käsitles 440 kunstnikku, kelle seast aga Vermeer puudub, teda mainitakse vaid ühes kohas
1 Teadus 1593 Galileo Galilei konstrueerib termomeetri 1609 Galileo Galilei konstrueerib teleskoobi 1628 Inglise arst William Harvey avastab vereringe 1632 Galileo avaldab töö Maa liikumisest ("Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta") 1658 hollandlane Jan Swammerdam avastab punased verelibled 1683 Hollandi teadlane Antony van Leeuwenhoek avastab bakterid 1736 esimene edukas pimesooleoperatsioon Ajalugu 1611 Gustav II Adolf saab Rootsi kuningaks 1618 Saksamaal algab Kolmekümneaastane sõda protestantide ja katoliiklaste vahel 1631 Vesuuvi purse 1633 Galilei peab inkvisitsiooni survel tagasi võtma teesi, et maakera liigub ümber päikese 1640 Portugal lööb Hispaaniast lahku ja saab iseseisvaks riigiks 1643 Louis XIV saab Prantsusmaa kuningaks 1649 Inglismaa kuningal Charles I raiutakse pea otsast
Tsütoloogia on teadus rakkude ehitusest ja talitlusest. R.Hook 1665.a. nägi esimesena rakku valgusmikroskoobiga.A won Leeuwenhoek 17. Saj- esimene tsütoloog 300 x suurendav mikroskoop.Nägi ripsloomi,vereliblesid,vere liikumist kapillaarides,vöötlihasrakke ja baktereid. Rakuteooria põhiseisukohad:1. Kõik organismid on rakulise ehitusega.2. Uued rakud tekivad olemasolevatest rakkudest jagunemise teel.3. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Üks väiksemaid rakkudest on mükoplasma ja üks suurimaid on munarakk. Millised organismirühmad kuuluvad eukarüootide hulka? Protistid,
rakus:tsütoplasmas,karedapinnalisel RE- il,mitokondorites,kloroplastides.Taimerakk:kest,kloroplast,kesk valkool.Looma:ei ole kesta,kloroplasti,kesk valkooli on tsentrioolid.Rakuteooria:kõik org.koosnevad rakudest ja nende elutegevus produktidest;saab alguse ainult rakust;erinevate org.rakud on oma päritolult ehituselt ja talituselt sarnased;ehitus ja talitus on kooskõkas.Janssenid- mikroskoop(1590),Hooke-valgusmikroskoop(1665),uuris korgilõike,võttis kasutusse kaku mõiste.A.van Leeuwenhoek-uuris ainurakseid ja baktereid(17 saj.2 pool).Schleiden-et taimed on rakulise ehitusega(1838).Schwann-loomad rakkulise ehitusega,kõik elav koosneb rakudest(1839).Virchow-sõnastas reegli:iga rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel.
Robert Hook leiutas 17.saj keskpaigal valgusmikroskoobi. Matthias Schleiden uuris paljude taimeliikide kudede ehitust ja jõudis 1838.a. järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. Theodor Schwann leidis, et ka loomorganisme iseloomustab rakuline ehitus ja sõnastas 1839.a rakuteooria ühe põhiteesi, mille kohaselt nii taimed kui loomad on rakulise ehitusega. Karl Ernst von Baer avastas 1826.a imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Anton van Leeuwenhoek valmistas 17.saj teisel poolel mitmesuguse konstruktsiooniga mikroskoope ning uuris nendega ainurakseid. Arvatavasti oli ta ka esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid. Louis Pasteur (27. detsember 1822 28. september 1895 Pariis) oli prantsuse keemik ja üks mikrobioloogia rajajaist (teised kaks olid Ferdinand Cohn ja Robert Koch). Tema eksperimendid kinnitasid, et nakkushaiguseid tekitavad organismivälised elusolesed.
kl. 3.KONTROLLTÖÖ RAKU EHITUS JA TALITLUS 1. Seosta tabeli lahtrid! Pane nad ajaloolisse järjekorda! Punktiirile number täht. 5 p 1 Karl Ernst von Baer A Esimene mikroskoop ...5A..... 2 Robert Hook B Ainurakne ...4B...... 3 Rudolf Virchow C Rakuteooria ...3C...... 4 Anton van Leeuwenhoek D Munarakk ...1D.... 5 Hans ja Zacharias Jannsen E Valgusmikroskoop ...2E.... 2. Pildil on kaks organelli. Milliste organellidega on tegu? 2 p A ...Mitokonder........... B ....Kloroplast................ Nimeta nende erinevus ja sarnasus lähtuvalt nende ehitusest ja ülesannetest. 4p
Rakuteooria põhiseisukohad: · Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. · Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas.( nt:närvirakud) · Kõik uued rakud saavad alguse olemasolevast rakust jagunemise teel. · Hulkraksetes organismides on rakud diferentseerunud ( eristunud) ja integreerunud ( on omavahel seotud.) Tähtsad isikud · Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Esimesena hakkas rääkima taime rakust. · A.von Leeuwenhoek ainuraksete kirjeldaja. · Karl Ernst Von Baer Tartu ülikooli teadlane avastas munaraku, oli embrüoloogia rajaja. · Matthias Schleiden uuris taimi ja avastas nende rakulise ehituse. · Theodor Schwann uuris loomkudesid ja avastas nende rakulise ehituse. 1. Epiteelkude - rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb teisi kudesid keskkonna mõjutuste eest. 2
1. Millal avastati bakterid? Esimesed bakterid avastas 17. saj. A. Van Leeuwenhoek, kes nägi liikuvaid osakesi mikroskoobis sellest järeldas, et tegu on elusolenditega. 2. Kes või mis on arhed? Ehk ürgbakterid on prokarüootsete organismide rühm, millese kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed. 3. Millised ehituslikud üksused kuuluvad bakteriraku piiristava, reproduktiivse ja millised ainevahetuse süsteemi alla? Piiristav- kapsel, rakukest, rakumembraan
Arenguteooriad: aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid; põhimõtteliselt kontrollitavad; üldistatavad PREFORMATSIOONI teooria (17-18saj) A. Leeuwenhoek spermatosoide sees juba kvalitatiivselt valmis inimene, emakas hakkab kasvama kvantitatiivne areng. MATERIALISTLIK-SENSUALISTLIK NAVISTLIK looduslähedus J.LOCKE tabula rasa teadvus on PUHAS LEHT J. ROUSSEAU- sündides on laps HEA(kristlik väärtus) - KK+kogemused= teadmiste allikad Lastel oma viis näha ja tunda. Keha ja vaim
Robert Hooke leiutas valgusmikroskoobi, uuris korgilõike, võttis kasutusele raku mõiste Matthias Schleiden kõik taimed on rakulise ehitusega Rudolf Virchow sõnastas rakuteooria ühe põhiseisukoha: iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakus selle jagunemise teel Hans ja Zacharias Janssen esimene mikroskoop Karl Ernst von Baer avastas imetaja munaraku Anton van Leeuwenhoek avastas ainuraksed ja bakterid ; spermid Theodor Schwann kõik loomorganismid on rakulise ehitusega RAKUTEOORIA PÕHISESIUKOHAD: · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Iga uus rakks saab aluse olemasolevast rakust · Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas UURIMISMEETODID: Binokulaarsed mikroskoobid võimalik vaadelda preparaati kahe silmaga Stereomikroskoobid suuremate objektide uurimiseks
silmad, tal puudus habe ja vuntsid ning seega tundus ta näol olevat lahke ilme Maria Thins vanaema, maja omanik, Katariina ema Maetge lastest vanim, 10aastane (algselt), tumepunaste juustega Lisbeth blondide juustega Cornelia erepunaste juustaga Aleydis blondide juustega Johannes Franciscus Beatrix Tanneke teenjatüdruk Vermeeride juures Lihunik ja ta poeg Pieter Lisaks veel: apteeker, van Ruijen ja ta naine, van Leeuwenhoek, ... 1664 Tegevus toimus Hollandis Delfi linnas ja selle eri osades. Seni on raamat kirjeldanud tegelasi, Griet päris- perekonda ja perekonda, kus ta töötas. Griete töötas suures majas teenijana. Seal ta pidi tegema igasugu töid pesu pesema, koristama, trii- kima, kokku panema ja lisaks veel koristama ühte erilist tuba, kuhu mitmed perekonna liikmed ei või- nud siseneda. Nimelt oli ainult Grietel õigus koristada peremehe töötuba.
RAKUTEOORIA Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Esimesena hakkas rääkima taime rakust. K.E von Bear munaraku avastaja. A.von Leeuwenhoek ainuraksete kirjeldaja. Rakuteooria põhiseisukohad: · Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. · Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas.( nt:närvirakud) · Kõik uued rakud saavad alguse olemasolevast rakust jagunemise teel. · Hulkraksetes organismides on rakud diferentseerunud ( eristunud) ja integreerunud ( on omavahel seotud.) Loomarakk e. eukarüoodne rakk. Loomarakk koosneb: rakumembraanist, tsütoplasmast, lüsosoomidest, golgi kompleksist, raku
Fakte barokiperioodist: Teadus 1593 Galileo Galilei konstrueerib termomeetri 1609 Galileo Galilei konstrueerib teleskoobi 1628 Inglise arst William Harvey avastab vereringe 1632 Galileo avaldab töö Maa liikumisest ("Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta") 1658 hollandlane Jan Swammerdam avastab punased verelibled 1683 Hollandi teadlane Antony van Leeuwenhoek avastab bakterid 1736 esimene edukas pimesooleoperatsioon Ajalugu 1611 Gustav II Adolf saab Rootsi kuningaks 1618 Saksamaal algab Kolmekümneaastane sõda protestantide ja katoliiklaste vahel 1631 Vesuuvi purse 1633 Galilei peab inkvisitsiooni survel tagasi võtma teesi, et maakera liigub ümber päikese 1640 Portugal lööb Hispaaniast lahku ja saab iseseisvaks riigiks 1643 Louis XIV saab Prantsusmaa kuningaks 1649 Inglismaa kuningal Charles I raiutakse pea otsast
Bioloogia uurimismeetodid 24.10.11 Teadusliku uurimismeetodi põhietapid 1)Probleemi püstitamine 2) Taustinfo kogumine 3) Hüpoteesi sõnastamine - probleemi oletatav vastus - Hüpoteesi kontrollimine katsed, vaatlused, ekspriment - Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Uued teaduslikud faktid Tähtsamaid bioloogia alaseid avastusi 1590. a. Vennad Janssenid Esimene mikroskoop 1665. a. R. Hooke raku mõiste 1670. a. Leeuwenhoek bakteri avastaja 1859. a. Ch. Darwin evoulutsiooni õpetus 1826. a. K. E. von Baer imetaja munaraku avastaja 1856. a. G. Mendel pärilikkusseaduste sõnastaja (3 seadust) 1990. a. Esimene geenisiirdamine 1997. a. glooniti esimene imetaja 2001. a. kaardistati inimese genoom (kogu kromosoomistik) 3 Organismi keemiline koostis Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides
5.2 Charles Darwin · Charles Darwin avaldas 1859. a oma peateose `'Liikide tekkimisest loodusliku valiku teel'', milles väitis, et arengu aluseks on looduslik valik: ellu jäävad tugevamad ja need, kes kohanevad muutuvate elutingimustega. · 1871. Darwin avaldas teose, milles väitis, et inimene on tekkinud loomariigist pikaajalise arengu evolutsiooni teel. 6. Desinfitseerimine · 1676. hollandlane Antony van Leeuwenhoek avastas mikroskoobi all bakterid. 1852. inglise kirurg Joseph Lister pani aluse desinfitseerimisele(Märkas, et kinnised luumurrud paranevad kiiremini, s.o need, mis ei puutu kokku õhuga. Ta järeldas, et õhus leidub midagi, mis satub haava ning põhjustab mädanemist ja surma). · 1865. Louis Pasteur esitas teooria, et haigused on seotud bakteritega. Sellest järeldatuna hakkas Lister haavu puhastama 6.1 Steriliseerimine ·
Biheeliks- tähendab seda, et DNA on enamasti rakkudes kaksikahelaline heeliks- biheeliks. 18. Milline on DNA roll erinevates organismides DNA roll on päriliku info säilitamine ja edasikandmine. 19. Millele viitab evolutsiooniliselt see, et DNA ja selle kodeeriv süsteem on kõigis elusorganismides sama? 20. Mida saab vaadata valgus- ja mida elektronmikroskoobiga millised on suurenduse piirid 21. Millise panuse on andnud rakubioloogiasse: R. Hook, A.v. Leeuwenhoek, K.E.v. Baer R.Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.aastal ning võttis esimesena kasutusele mõiste rakk. Sakslasest A.v. Leeuwenhoek valmistas mitmeid erinevaid mikroskoope, uuris ainurakseid ning baktereid. K. E. V. Baer avastas 1826. Aastal imetaja munaraku. Järeldas sellest, et loomaorganism saab alguse munarakust. 22. Kuidas jagatakse organismid vastavalt rakulisele ehitusele kolm erinevat viisi. Prokarüoodid ehk eeltuumsed ning eukarüoodid ehk päristuumsed
S.t.teooria jätab alati mingid asjad seletamata, sest inimest ei saa ära seletada kuna teist nii keerulist süsteemi kui ta ise · On üldistavad. S.t teooria seletab inimese olemuse neid omadusi, mis on üldiselt enamusel Varased arengukäsitlused Preformatsiooniteooria (17.-18. saj.) metafüüsilise arengu teooria (elusolend on mehe sugurakus täielikult valmis = humunkolos.)-> Preformatsiooniteooria Antony van Leeuwenhoek (1632 -1723) - Lõi mikroskoobi - Nägi, et spermatosoidi otsas on inimene olemas- kui kasv toimub ainult läbi naise organismi. - Nicolas Hartsoeker (1656 -1725) John Locke (1632-1704) -baas haridus arst -esindab keskkondliku teadmist Assosatsioon-> Kordamine-> Jäljendamine-> areng toimub läbi jäljendamise. Olenevalt keskkonnast muutub laps samalaadseks. -1671
Inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. millega uuris korgilõike. Binokulaarne mikroskoop - võimalik vaadelda preparaati kahe silmaga. Stereomikroskoop - suuremate objektide uurimiseks. Elektronmikroskoop - valguskiirt asendab seal elektronvoog. Leiutati 1931.a. Tähtsad mehed ja avastused: · Inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. ja võttis kasutusele raku (cellula) mõiste. · Saksamaa teadlane Anton van Leeuwenhoek valmistas mitmesuguseid mikroskoope ning uuris ainurakseid ja baktereid 17.saj. teisel poolel. · Karl Ernst von Baer avastas 1826.a. imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. · Matthias Schleiden jõudis 1838.a. järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. · Theodor Schwann leidis 1839.a. et ka loomorganismid on rakulise ehitusega. Rakuteooria põhiseisukohad on: · Kõik organismid koosnevad rakkudest.
selle ümber. TEISED TEADUSHARUD Lisaks kõigele muule arenes 17.sajandil kiiresti ka meditsiin ning seda tänu põhjalikumale inimkeha uurimisele. Inglane William Harvey, esitas 1628.aastal tõepärase pildi kogu keha hõlmavast vereringest ja südamest kui pumbast, mis verd ringi jagab. Kujunes arusaam, et inimene on justkui omalaadsest masinast, mille mehanismi on võimalik tundma õppida. Keha erinevate kudede uurimiseks võttis hollandlane Antonie van Leeuwenhoek (1632- 1723) kasutusele mikroskoobi. selle abil avastas ta punased verelibled, spermatosoidid ja mikroorganismid. Laboratoorsete katsete abil uuriti ainete koostist. Rootsi apteeker Carl Scheele (1742-1786) jõudis 18.sajandi lõpul järeldusele, et õhk polegi algelement vaid koosneb erinevatest gaasides, sealhulgas hapnikust. Prantslane Antoine Lavoisier (1743-1794), keda peetakse moodsa keemiateaduse rajajaks, tõestas, et põlemine
selle ümber. TEISED TEADUSHARUD Lisaks kõigele muule arenes 17.sajandil kiiresti ka meditsiin ning seda tänu põhjalikumale inimkeha uurimisele. Inglane William Harvey, esitas 1628.aastal tõepärase pildi kogu keha hõlmavast vereringest ja südamest kui pumbast, mis verd ringi jagab. Kujunes arusaam, et inimene on justkui omalaadsest masinast, mille mehanismi on võimalik tundma õppida. Keha erinevate kudede uurimiseks võttis hollandlane Antonie van Leeuwenhoek (1632- 1723) kasutusele mikroskoobi. selle abil avastas ta punased verelibled, spermatosoidid ja mikroorganismid. Laboratoorsete katsete abil uuriti ainete koostist. Rootsi apteeker Carl Scheele (1742-1786) jõudis 18.sajandi lõpul järeldusele, et õhk polegi algelement vaid koosneb erinevatest gaasides, sealhulgas hapnikust. Prantslane Antoine Lavoisier (1743-1794), keda peetakse moodsa keemiateaduse rajajaks, tõestas, et põlemine
- Sarnasused:*sisaldavad DNAd ja ribosoome,*ümbritsetud membraaniga*sisaldavad tsütoplasmat*elus, erinevused:*prokarüootidel puudub membraaniga ümbritsetud tuum*pr.rüo(puuduvad membraansed)lihtsama ehitused.NT:pr.rüo-arhebakterid e ürgid ja pärisbakterid, eu.rüo-taimed, loomad, seened Rakuõpetusega seotud teadlased ja nende avastused:Haus ja Zacharias Janssen-esimene mikroskoop, Robert Hook-1 valgusmikroskoop, Antony van Leeuwenhoek-valmistas mitmesuguseid mikroskoope, Karl Ernst von Baer-avastas imetaja munaraku.Erinevad koed ja nende üldine iseloomustus:Epiteelkude-katab keha ja elundite pinda, kude kiire taastumisvõimega ja slp paranevad haavad ruttu, ül-eraldab keha väliskeskkonnast, kaitseb keha välismõjude eest, eritab nõresit(higi, rasu).Närvikude-koosneb pikkadest jätketega närvirakkudest e neuronitest,
mükotoksiin- mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine mükoriisa- taimejuur koos seeneniitidega 1.Rakuteooria põhiseisukohad. *kõik organismid on rakulise ehitusega *iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel *rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas 2.Milline osa on tsütoloogia arengus Baeril, Hookil, Leeuwenhoekil? Baer avastas imetaja munaraku ning järeldas, et nendest saab loomorganismi areng alguse Hook valgusmikroskoop Leeuwenhoek valmistas mitmesuguseid mikroskoope ja uuris ainurakseid; arvatavasti nägi ka baktereid 3.Millega on võimalik uurida rakke? Valgus- ja elektronmikroskoobiga 4.Kuidas jaotatakse organismid ehitusplaani alusel? 1) ainuraksed ja hulkraksed 2) raku ehituse alusel eukarüoot ja prokarüoot 5. Milline on väikseim ja suurim rakk? Mükoplasma on väikseim, jaanalinnumuna suurim 6. Miks on kõik üherakulised organismid väikesemõõtmelised?
eksperiment, analüüs ja matemaatiline modelleerimine. Hüpoteesi kontrolliks on bioloogia teadusharudel erinevad meetodid. Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad selgitada loodusnähtusi. 1.6 TÄHTSAMAID BIOLOOGIAALASEID AVASTUSI 1590 H. Ja Z. Janssenid võtsid kasutusele mikroskoobi. 1665 R. Hooke vaatles valgusmikroskoobiga korgilõike, nägi kambrikesi (cellula) ja võttis kasutusele raku mõiste 1670 A. van Leeuwenhoek vaatles valgusmikroskoobiga ainurakseid ja baktereid. 1677 kirjeldas ta esimest korda teadusajaloos baktereid. 1735 C. von Linne sõnastas liigi mõiste, lõi binaarse nomenklatuuri ja süstemaatikas kategooriate hierarhilise süsteemi. 1809 J. B. Lamarck esitas esimese tervikliku evolutsioonikäsitluse. Ta hindas üle keskkonna mõju organismidele, väites, et elu jooksul omandatus tunnused päranduvad järglastele. Ei olnud valikõpetus. 1817 G
RAKU EHITUS R.Hook – K. E von Baer- M. Scleiden- A. Leeuwenhoek T. Schwann- R Virchow Rakuteooria 3 põhiteesi: 1)kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega 2)uus rakk saab alguse olemasolevast rakust (pooldub) 3)rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas (hulkraksetel elusolenditel) Rakkude uurimine: 1)valgusmikroskoobiga -binokulaarsete mikroskoopidega -stereomikroskoobiga 2)värvimise teel 3)elektromikroskoobiga Loomsed koetüübid. Näited
2. TEEMAD 1. Rakuteooria põhiseisukohad, teadlased, avastused Postulaat: Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega Postulaat: Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel Postulaat: Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas - Vennad Janssenid – liitmikroskoop - Robert Hook – valgusmikroskoop, raku mõiste (cellula) (1665) - Antony van Leeuwenhoek – mitmesugused liitmikroskoobid, uuris ainurakseid (kingloom, amööb) (elas 1632-1723) - Karl Ernst von Baer – imetaja munarakk (embrüo) (1826) KORDAMINE BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖKS NR 2 – „LOOMARAKK“ 10. KLASS - Matthias Schleiden ja Theodor Schwann – I postulaat (1838, 1839) - Rudolf Wirchof – II postulaat (1858) 2. Hulkrakses organismis on rakkude ehitus ja talitus kooskõlas.
Kontrolltöö küsimused rakust RAKUTEOORIA LK.64-69 1.Millega tegelevad TSÜTOLOOGID? Nimeta 3 tsütoloogi. Rakkude uurimisega. Schwann, Schleiden 2.Millal konstrueeriti esimesed mikroskoobid, kes seda tegid? 17. sajandi teisel poolel, Antony van Leeuwenhoek 3.Mis on PREPARAAT, MIKROTOOM ? Preparaat- see mida uuritakse, väike õhuke lõik Mikrotoom- nendega saab teha preparaate 4.Millal konstrueeriti esimesed elektronmikroskoobid? Mille poolest erineb valgusmikroskoobi tööpõhimõte elektronmikroskoobi omast? Kui palju suurendavad tänapäeva elektronmikroskoobid? Kas nendega saab näha aatomeid ? 20 sajandil. Elektronmikroskoobiga saab vaadata ruumiliselt; 800 000 korda suurendab; nendega ei saa näha aatomeid 4.Iseloomusta K.E.von Baeri, M
Koch, R. (uusaeg, XIX-XX saj) oli saksa arstiteadlane, üks mikrobioloogia rajajaid. Aastal 1877 avastas ta Siberi katku, 1882 tuberkuloositekitaja (Kochi kepike) ja 1883 kooleratekitaja. Uuris haavanakkusi põhjalikult. Ta sõnastas ka Kochi postulaadid. Pälvis Nobeli preemia. Laennec, R. (uusaeg, XIX saj) prantsuse arstiteadlane, kes leiutas 1816. aastal kuuldetoru. Laja, F. (Eesti) tegeles brutselloosi ja marutaudiga. Oli erizootoloogia ja mikrobioloogia prof. Leeuwenhoek, A. (uusaeg, renessanss) oli hollandi loodusteadlane, elukutselt kaupmees. Leeuwenhoeki on sageli tituleeritud mikrobioloogia isaks. Ta nägi ja kirjeldas esmakordselt üherakulisi organisme, lihaste vöödilisuse, baktereid, loomade ja inimese spermatosoide, vererakke jmt. Oma eluajal konstrueeris ta üle 400 mikroskoobi, saladuse jättis enda teada. Linné, C. (uusaeg, XVIII saj) oli rootsi loodusteadlane ja arst, kaasaegse elusorganismide süstemaatika ja
annaabi.ee 
