Muna koosneb: munakoor, munavalge ja munakollane ehk munarebu. Muna on üks paremaid ja täiuslikumaid toiduaineid, milles on muu hulgas olemas kõik vitamiinid peale C, ning väga palju proteiini. Muna on söödavat osa kaaluliselt 90%, koort 10% KANAMUNA KANAMUNA KATEGOORIAD XL – raskemad kui 73 g. L 63–73 g. M 53–63 g. S kergemad kui 53 g. Mõned suhtarvud: 1 muna – umbes 0,5 dl, 1 munavalge – umbes 2 sl, 1 rebu – umbes 1 sl. MUNA KASULIKKUS Munarebus on keskmiselt 49% vett, 32 % lipiide, 17% valke ja 2 % mineraalaineid (nt kaltsiumi, fosforit). Letsitiin on hädavajalik rakkude kppstises, normaalseks ainevahetuseks ning aitab vähendada vere kolesteroolisisaldust. Ühe keskmise suurusega kanamuna söömisel saame 60-80 kcal energiat. KANAMUNAD MUNADE KVALITEET Muna kvaliteet ei sõltu tema värvusest. Küll on tumedamad munad paksema koorega
Linnukasvatuse KT 1.Muna moodustumine 1. Lehter 8-9 cm 15-20 minutit. Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas moodustub rebukeeriste valgukiht. Muna viljastumise koht. 2. Valgu- osa 30- 35 cm 3 tundi. Siin paiknevad munavalku eritavad näärmed. Kõigepealt moodustub rebu kattev sisemine vedel munavalgekiht, seejärel tihe munavalge kiht. Muna edasiliikumis kiirus on suurem kui 2 mm minutis. 3.Kitsus8 cm, 60-70 minutit Kitsuse algosa näärmete valguline sekreet imab vett, terakesed paisuvad ja moodustavad muna kiudkesta ning seejärel koorealuse kiudkesta. Samaaegselt kiudkestade moodustamisega toimub ka välimise vedela valgukihi suurenemine. Kitsuses liigub muna aeglasemalt umbes 1,4 mm minutis. 4
haneliste selts tuviliste selts jaanalinnu selts Munelust väljendatakse protsentides: (munade arv/periood)*100 Rümp- lihakeha puhastatud, ilma peata Lindudel üks munajuha ja munasari Isastel kaks mundandit Testosteroon- valmivad sekundaarsed suguorganid MUNA TEKE: Tibul pole alguses munasarju, arenevad 2 nädalaga Munajuha Pikkus, Muna Funktsioon alaosa cm viibimise aeg Lehter 89 1520 Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas minutit moodustub rebukeeriste valgukiht (keeriskiht). Muna viljastuskoht. Valgu-osa 3035 3 tundi Siin paiknevad munavalku (-valget) eritavad näärmed. Kõigepealt moodustub rebu kattev sisemine vedel munavalge kiht, seejärel tihe munavalge kiht. Muna edasiliikumise kiirus on >2 mm minutis.
MUNAEHITUS 1.Munakoor ehk koorkest. 2.Nahkkest 3.Sisememrbaan 4.Rebuväät 5.Väline munavalge 6.Seesmine munavalge 7.Rebukest 8.Rebu 9.Looteketas ehk blastodisk 10.Kollane rebu 11.Valge rebu 12.Seesmine munavalge 13.Rebuväät 14.Õhuruum 15.Kultiikula
Munakest Munavalge sid Munavalge side Keeris Keeris Kollane rebu Rebu kihid: Koorekest Koor Valge rebu Kutiikula · Idukettast areneb loode; · Tibu pea tömbi otsa poole (õhukamber); · Haudumiseks 37,6 kraadi, 55% õhuniiskus; Muna moodustumine: Munajuha Pikkus, Muna Funktsioon alaosa cm viibimise aeg
toiduaineks. Sisaldab elutegevuseks vajalikke vitamiine, eriti oluline laste ja vaimse töö tegijate toidus. Olenevalt linnuliigist liigitatakse kana-, pardi -,kalkuni- ,hane- , vuti- ja jaanalinnumunad. Muna sisaldab üsna palju kolesterooli, kuid seda leidub ainult munakollases. Muna ehitus. Koosneb kolmest põhiosast koor, munavalge ja munakollane ehk munarebu. · Muna mass oleneb kana tõust ja vanusest. · Munarebu sees paikneb looteketas, munavalge on vahetult ümber rebu kõige tihedam ja kelme all kõige vedelam. · Munarebu asetseb muna keskel ja on ümbritsetud kilega. Teda hoiavad asendis munaväädid, mis muna pikemal säilitamisel venivad välja ja rebu muudab oma keskset asendit. · Munakoor kaitseb muna väliskeskkonna mõjude eest ja on arenevale lootele mineraalainete allikas. · Munakoor kaetud pealt poore sulgeva liimja kaitsekihiga kutiikula - , mis on tähtis koore tugevuse kujunemisel
korda rohkem kui kõrgetoodanguline piimalehm. Vutid ületavad oma toodanguintensiivsuselt ca 1,8...2 korda ka kõrgetoodangulisi munakanu. Muna moodustumine munajuhas Munajuhas lisatakse rebule 2/3 muna massist: munavalge, koorealused kiudkestad ja lubikoor Munajuha Pikku Muna Funktsioon alaosa s, cm viibi mise aeg Lehter 89 15 Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas moodustub rebukeeriste 20 valgukiht (keeriskiht). Muna viljastuskoht. minut it Valgu-osa 30 3 Siin paiknevad munavalku (-valget) eritavad näärmed. Kõigepealt moodustub rebu 35 tundi kattev sisemine vedel munavalge kiht, seejärel tihe munavalge kiht. Muna edasiliikumise kiirus on >2 mm minutis.
Linnumuna toitaineterikas. Teadmiseks: Munakanal 1 kuuselt tibusulestik – 4 kuuselt juveniilne sulgumine. 25h läheb ühe muna moodustamiseks. Munad säilivad 4 nädalat. Ristandumisel tuleb valida emapooleks see, kes rohkem muneb. Hanedel munevus sessoonne, tavaliselt märtsis, siis sulgumine ja seejärel munemine jätkub. Kana kõrvaklappide järgi saab öelda muna värvuse. Ajuripats toodab: FSH(emastel munasarjas rebu, isastel spermatosoidid), LH(emastel ovulatsioon, isastel testoretsoon). Nisu on hea toit kanadele. Muna on emassugurakk. Standardne kanamuna: ruumala 53,0 cm3, tihedus 1,09 g/cm3, pikem ümbermõõt 15,7 cm, lühem ümbermõõt 13,5 cm, kuju indeks 74, pinnalaotus 68 cm2. Muna morfoloogiline koostis: 10% munakoor ehk lubikest, 30% rebu, 60% munavalge, koorealused kiudkestad. Muna morfoloogiline koostis: rebu, munavalge, koorealused kiudkestad ja lubikest (munakoor)
* munarebu vitelliinmembraan muutub nõrgemaks * osa munavalge veest liigub osmoosi tõttu rebusse * munavalge kahevalentsed katioonid liiguvad rebusse ja munavalge veeldub üha enam * munarebu viskoossus ja struktuur muutuvad, munarebu kaotab oma kuju. Kui sellised muutused rebus toimuvad väga kiiresti (mõnedest söötadest põhjustatud, koktsidiostaatikumide või ussirohu kasutamise tõttu), siis on rebul plekid, laigud. Pärast munade pikaaegset säilitamist toimuvad muutused: * vedel rebu (suur rebu veesisaldus) * rebust läheb raud munavalgesse munavalge roosakas * rebusse lähevad proteiinid munavalgest rebu lõhevärvi Säilitamisel munavalge tihedus väheneb, munavalge veeldub, munarebu liigub muna õhukambri suunas (tömpi otsa), suureneb muna dehüdratatsioon, mis halvendab hautamistulemusi. Embrüo Munade säilitamise tingimused Temperatuur munade kiire mahajahutamine võimaldab lootel säilitada saavutatud arengutaseme, mis on vajalik pikemaks säilitamiseks.
Keeriskiht Õhukamber Munakest Munavalge side Munavalge side Keeris Keeris Kollane rebu Rebu kihid:Valge rebu Koorekest Koor Kutiikula Kanamuna ehitus Muna moodustumine munajuhas Munajuhas lisatakse rebule 2/3 muna massist: munavalge, koorealused kiudkestad ja lubikoor Munajuha Pikkus, Muna viibimise Funktsioon alaosa cm aeg Lehter 8–9 15–20 minutit Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas moodustub
MUNAROAD (PLATS D'OEUFS) Sisukord Keedetud munaroad Praetud munatoidud Üleküpsetatud munaroad Keedetud munaroad Koorega keedetud munad 11,5 h enne keetmist võtta välja külmikust. Mikropragude esinemisel lisada vette soola või äädikat. Munad asetakse ettevaatlikult keeva vette, keedetakse vajalik aeg. v vedel muna> keedetakse 23min. Valge kergelt, rebu kalgendumata. Serveeritakse suupistena. v poolpehme muna> 35 min. Munavalge kalgendunud, rebu poolvedel. Serv suupistena. v kõva muna> 67 min. Munavalge kalgendunud, rebus kalgendamata täpike. Serv suupistena, kasutatakse lisandina suppide ja selgete puljongite juurde. v võileivamuna> keetakse 8min. Munavalge kui ka munakollane kalgendunud. Kasutatakse võileivakattena Mune võib keeta ka veearuga, sel juhul tuleb keetmisaega kahekordistada. Keedetud munaroad Kooreta keedetud munad
pikem ümbermõõt 15,7 cm, lühem ümbermõõt 13,5 cm, 2 kuju indeks 74, pinnalaotus 68 cm2. Muna moodustumine munajuhas Munajuhas lisatakse rebule 2/3 muna massist: munavalge, koorealused kiudkestad ja lubikoor Munajuha Pikku Muna Funktsioon alaosa s, cm viibimise aeg Lehter 8–9 15–20 Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas minutit moodustub rebukeeriste valgukiht (keeriskiht). Muna viljastuskoht. Valgu-osa 30–35 3 tundi Moodustub rebu kattev sisemine vedel munavalge kiht, seejärel tihe munavalge kiht. Muna edasiliikumise kiirus on >2 mm minutis. Kitsus 8 60–70 Kitsuse algosa näärmete valguline (terakestena) sekreet imab vett,
Munavalge on väga kalorivaene, sellepärast on eriti meelepärane see kaalujälgijatele. [10; 26.03.2008] 6 Munakollane ehk munarebu Munarebu arvele langeb muna kogukaalust 29-36%. Toores munarebus leidub keskmiselt 50% vett, 17% valku, 32% lipiide ja lisaks veel mineraalaineid ja vitamiine. Munarebus leiduvad peamiselt küllastumata rasvad, mis on meile väga olulised. Rebu sisaldab ka letsitiini, mida organism vajab rakkude ülesehitamiseks ja normaalseks ainevahetuseks. Rebu värvus varieerub kahvatukollasest oranzini. Värvus sõltub kanade söödast ja aastaajast. Suvel on munas palju karoteene, millest organism moodustab A-vitamiini ja rebu on seetõttu tumedam. Mida kollasem rebu, seda tervislikum ja parem see on. Samuti leidub seal ksantofülle ja ovoflaviine. Noore kana munades on vitamiine rohkem. Keetmisel-praadimisel rebu tumeneb.
c) saba - tüüpiline päristuumse raku vibur - sõudev liikumine (mitte pöörlev) Sabade arv: a) 1 sperm, 1 vibur - levinuim, ka inimesel. b) 1 sperm, 2 viburit - opossum, kuukala, teatud tirtsuliigid. c) 1 sperm ja rohkem kui 2 spermi - vähkidel d) ilma viburiteta sperm - puukidel, solkmetel e) liitsperm mitmete viburitega - rändtirtsud Munarakud 1. Ehitus a) kestade olemasolu - vt rakubioloogiast rakukestad b) munarakku isel. varuainete kogum ehk rebu, jagatakse hulga alusel - 1. minimaalselt rebu - pärisimetajad (platsentaga), k.a inimene 2. väga vähe rebu - kukkurloomad 3. keskmine rebuhulk - kahepaiksed 4. väga palju rebu - need, kelle mune süüakse - kalad, linnud, roomajad ja putukad paigutuse alusel - 1. rebu ühtlaselt üle kogu raku - imetajatel 2. rebu munaraku keskel - linnud, roomajad 3. rebu munaraku ühes otsas - kahepaiksetel, molluskitel 4
arstirohtude abiga. Ka Maailma Tervishoiuorganisatsiooni viimastes soovitustes on öeldud: "Ei soovitata liigselt rõhutada vajadust piirata munade söömist, kuna need on paljude toitainete odavaks ja väärtuslikuks allikaks." 3 Munaehitus kanamuna näitel 1.munakoor ehk koorkest 2. nahkkest 3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15. kutiikula 4 Muna toitainesisaldus Muna on väga väärtuslik meie toidulaual,sest se sisaldab palju valke,lipiide,vitamiine ja mineraalaineid. Koor moodustab kanamuna massist umbes 11-14%,munavalgele langeb 54-60% ja muna kollasele 29-36%.Munas leiduvaid toitaineid omastab meie organism95-97% ulatuses. Muna on inimesele kergesti omastatav toiduaine.
TT05 Muna ehitus Muna koosneb Munakoor Munavalge Munakollane ehk munarebu Munakoor 1. Munamassist moodustab koor umbes 1114 % 2. Koore paksus on 0,4 mm ja enam 3. Kaitseb muna mikrobioloogilise saastumise eest Munavalge 1. koosneb veest ja valkudest 2. kogumassist moodustab 5460% 3. munavalges on 87% vett ja 12% valke 4. sisaldab valku avidviin, mis ei lase organismil omastada Hvitamiini 5. kalorivaene, sobib kaalujälgijatele Munakollane ehk rebu 1. Keskmiselt sisaldab 50% vett, 17% valku, 32% lipiide, lisaks mineraalaineid, vitamiine 2. Sisaldab letsitiini organism vajab rakkude ülesehitamiseks ja normaalseks ainevahetuseks. 3. 1 munakollases on keskmiselt 260300 mg kolesterooli Kanamunade kaal 1. JUMBO üle 80 g 2. XL 7380 g 3. L 6373 g 4. M 5363 g 5. S 4553 g 6. Väike alla 45 g Kanamuna sisaldab Valku 13 g Vett 76 g Rasvu 11 g E vitamiini 2 mg C grupi vitamiine
ekleeride, lehttaignast kookide (s. h. Napoleoni koogi) täitmiseks Creme l'anglaise e. inglise kreem on vanilliga või muude maitseinetega (nt laimikoore, tekiila (tequila) või brändiga) maitsestatud keedukreem rõõsast koorest ja munarebudest. Lisanditega valmistamise 3 viisi 1. Külmalt segamine ained segada, lasta keema 2. Lisandid eelnevalt pehmeks keeta 3. Pehmed marjad lisada valmis kreemile külmalt VÕIKREEMID Klassikaline võikreem Suhkur, rebu, vesi, sulavõi. Suhkrust keeta siirup (niidistaadiumini). Vahustada rebu, lisada joana sisse suhkrusiirup koguaeg segades. Kloppida sisse sulavõi. Sokolaadi-võikreem klassikalisele võikreemile lisatakse 50g harilikku tumedat sokolaadi Kohvi-võikreem kl. võikreemile lisatakse 2tl jahv. kohvi, mis on lahustatud spl keevas vees. Vanill-võikreem kl. võikreemile lisatakse tl vanillekstrakti või pastat.
Head lugemist! Kanamuna toiteväärtus 12% valku 12% rasva 1% mineraalaineid 0,5 süsivesikuid 74% vett Inimese organism omastab munavalkudest kuni 98% Muna ehitus Koor Muna väliskiht- katab muna sisemust, koosneb suuremas osas kaltsiumkarbonaadist. Võib olla nii valget kui pruuni värvi, sõltuvalt kana tõust. Koore värvus ei mõjuta muna kvaliteeti, toiteväärtust, ega koore paksust. Muna rebu Muna kollase värvus varieerub sõltuvalt kana toitumisest, kuid ei mõjuta toiteväärtust. Peamine muna osa, mis sisaldab vitamiine, mineraale ja rasva. Munavalge side Läbib keereldes munavalget Hoiab munarebu muna keskel Õhuruum Tekib muna sisemuse jahtumisel ja kokkutõmbumumisel peale munemist. Suureneb vastavalt muna vanusele. Koore membraan Koosneb kahest osast- sisemine ja välimine membraan. Kaitsevad munavalget bakterite vastu. Mõlema membraani vahele tekibki õhuruum.
luteiniseeriv hormoon - gonadotropiin, vabastatakse ajuripatsist e hüpofüüsist (GnRH), indutseerib Leydigi rakke testosterooni tootma Oogenees Kuidas on munarakud klassifitseeritud vastavalt rebukogusele ja paigutusele? See teadmine teeb ka lõigustumise/gastrulatsiooni osa õppimise lihtsamaks – (märksõnad: aletsitaalne, isoletsitaalne, oligoletsitaalne, mesoletsitaalne, polületsitaalne, tsentroletsitaalne, teloletsitaalne- oska tuua näiteid loomariigist) Kogus: aletsitaalne - pole rebu (imetajad) oligoletsitaalne - vähe rebu (ainuõõssed) mesoletsitaalne - keskmiselt rebu (kahepaiksed) polületsitaalne - palju rebu (linnud) Paigutus: isoletsitaalne - ühtlaselt paigutunud rebu (imetajad) tsentroletsitaalne - rebu keskel (putukad) teloletsitaalne - polaarne, rebu ühel poolel (linnud) Millised on munakestad (primaarne, sekundaarne ja tertsiaarne kest(ad)) – oska tuua näiteid! - primaarne munakest- esmane munakest, toodetud munaraku
süsivesikuid, 0,2% lipiide ja väheses koguses mineraalaineid. Tasub teada, et munavalges on ka üks eriline valk - avidiin. Toores, kalgendumata munavalges on see valk aktiivne ja toimib antivitamiinina, takistades meie organismil biotiini omastamist. Meie vitamiinivarudele muutub olukord ohtlikuks siis, kui toorest munavalget süüakse tihti väga suurtes kogustes. Paar-kolm munavalget ei tekita probleeme. Munakollane ehk rebu on kahvatu- kuni oranzhkollase värvusega. Rebus on keskmiselt 49% vett, 32% lipiide, 17% valke ja 2% mineraalaineid. Ka muna vitamiinid on põhiliselt koondunud rebusse. Rasvlahustuvatest vitamiinidest on munarebus vitamiinid A, D ja E ning vees lahustuvatest pantoteenhape ja biotiin. Mida vanem on muna, seda vedelam on munakollane ja seda kergemini see laiali valgub. munakollane Kogu muna kolesterool on koondunud rebusse.
• Eripärad o Haploidse kormosoomistikuga o Muutunud tuuma ja tsütoplasma suhe o Küpsed sugurakud paljunemisvõimetud o Ainevahetus allasurutud o Kõrgelt diferentseeritud, st raku eri osad on erineva bioloogilise tähtsusega o Ei kuulu ühegi koe koostisse o Kõige tulemus: kehavõõrad rakud • Munaraku ehitus o Suurte mõõtmetega o Rebu, mis koosneb valkudest ja lipiididest o Mitokondreid oluliselt rohkem kui spermis o Kestad § Esmaskest/rebukest (sünteesib munarakk ise, kõikidel) § Teisene kest/oolemm (sünteesib munasari, oleneb organismi rühmast) § Kolmandas kest/koorin (sünteesib munajuha, oleneb organismi rühmast) • Munaraku jaotus o Rebu hulga järgi
Iga 100g kuiva pasta kohta arvesta keetmiseks 10g soola ja vähemalt 1 liiter vett ühele inimesele 50g / õli hoiab keeduvee vahutamast ja ülekeemast Ära kunagi pane pastat vette enne, kui see on keema tõusnud ja sool lahustunud, ära keeda pastat kauem, kui vajalik Al Dente- kergelt krõmpsuv MUNA Munavalge 54-60% Munarebu ehk kollane 29-36% Koor 11-14% Kuna munast koorub elusolend, siis on loodus paika pannud, et muna sisaldab kõike eluks vajalikke toitaineid. Valge, rebu, koor · Munavalge sisaldab täisväärtuslikke valke · Munarebu sisaldab palju vitamiine, mineraalaineid, küllastunud ja küllastumata rasva. · Rasv sisaldab letsitiini, mis emulgaator ja seob vee ning õli ühtseks · Organismis seob ka kolesterooli ja viib organismist välja Munas on palju poore, läbi mille tungivad muna sisemusse lõhnad, bakterid, hallitused Koort katab looduslik kest, mis kaitseb kahjulike bakterite eest. Pesemisel kest kaob ja muna ei säilu
MUNAREBU Koostis: -Vesi 50% - Valgud 17% - Rasv 31% -VITAMIINID A,D,E,K,B -Fe - Rebus vitamiine lõhustavaid aineid pole Omastub nii toorelt kui kõvaks keedetult - Kolesterool küll, kuid küllastunud ja küllastamata rasvhapped on tasakaalus ja ei mõjuta kolesteroolitaset. - Tervisemunas 4-7 korda rohkem küllastumata rasvhappeid - Munarebu värvus oleneb toidust, mida kana sööb. -Seismisel munaväädid lõtvuvad ja rebu liigub munas - Pikal keetmisel tekib raudsulfiid, mis on sinakas - Muna reageerib hõbedaga, niiet ära söö muna hõbelusikaga ja serveeri muna hõbenõudel. - Härjasilma maitsesta oskuslikult SÄILITAMINE -Pesemata muna seisab kauem - Külmikus säikita tömp ots üleval- nii püsib rebu paremini keskel - Toatemperatuuril säilib 2-3 nädalat - Üks päev toasoojas on sama, mis nädal külmikus. -Külmikus max. 1 kuu NB!
rohkem pruunikad munad Keskmine kaal 1,5- Keskmine kaal 10- Keskmine muna kaal 1,8kg 11g on 60-62g Kaal Palju vettt, valgud, Vutimuna valgud on Keskmise suurusega lipiidid, süsivesikud täisväärtuslikud. muna (rebu + Toiteväärtus ning vitamiinid Rohkesti munavalge, st mineraalaineid. Rasv munasisu) sisaldab ca on koondunud 7,5g valku, 6g rasvu, munarebusse. 0,6g süsivesikuid, 90 Peamiselt A ja B kcal energiat. rühma vitamiinid
kestuse. Kaob sünkroonsus, sest erinevad rakud sünteesivad erinevaid MPF regulaatoreid. Transkibeeritakse uusi mRNA-sid. Toimub karüokinees (mitootiline tuumade jagunemine) ja tsütokinees (mitootiline raku jagunemine) Sügoodi genoomi aktivatsioon: munarakupoolsed mRNA-d degradeeritakse ja hakatakse transkribeerima sügoodi genoomi enda mRNA-sid. Millest sõltub lõigustumise tüüp? Lõigustumise tüüp sõltub rebu hulgast ja jaotusest tsütoplasmas. Rebu inhibeerib lõigustumist: vegetatiivsel poolusel on rebu rohkem, seega on seal ka lõigustumine aeglasem. Animaalsel poolusel, kus rebu on vähem, toimub lõigustumine kiiremini. Rebu hulk ja jaotus on liigiti erinev. Samuti mängivad rolli faktorid munaraku tsütoplasmas, mis mõjutavad mitoosikäävi formeerumist ja asendit. Lõigustusmise tüübid, klassifikatsioon: Mõisted- täielik e. holoblastiline, osaline e. meroblastiline lõigustumine ning nende alatüübid
· Rakumembraan kaitseb rakku ning tagab aine- ja energiavahetuse raku ja väliskeskkonna vahel. Taime- ja loomaraku võrdlus. · Taimerakku katab rakukest ja rakumembraan. · Taimerakkudele iseloomulikud organellid on plastiidid: kloro-, kromo-, ja leukoplastid. · Taimerakkudele on iseloomulikud suured vakuoolid õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid. Taime- ja loomarakk Rakkude suurus · Suurim rakk jaanalinnu munarakk (rebu): läbimõõt 5 cm, kaal 500 g Väikseim rakk mükoplasma (ainurakne bakter 0.1- 0.3 mikromeetrit). Miks on rakud väikesed? · Iga rakuosa vajab elutegevuseks toitaineid, mis sisenevad rakku selle välismembraani kaudu. · Mida suuremad on rakud, seda kaugemal välimembraanist nende sisestruktuurid asuvad. · Seetõttu jääb nende varustamine toitainete ja infoga ümbritsevast keskkonnast kehvemaks või koguni puudulikuks. · Väiksed rakud talitlevad paremini, sest
50g kala annab Sulle tippvalgud ja praktiliselt päevakoguse väärtuslikke n3 rasvhappeid. Soolatud ja suitsutatud ja konserveeritud tooted sisaldavad ohtralt keedusoola. Nende sage söömine pole sobilik neile, kellel on kõrge vererõhk. MIS TEEB LÕHE JA FORELLI ERITI VÄÄRTUSLIKUKS ? Toorelõhe valgusisaldus on 1720%. Kalaliha valkude väärtust tõstab nende kerge omastatavus. AGA KALAMARI ? Kalade munarakkudes on rikkalikult toiteainerikast rebu. Neis on ka palju kolesterooli 400600mg 100g kohta. Kalamarjas on ka rohkesti puriinaluseid.
· Rakumembraan kaitseb rakku ning tagab aine- ja energiavahetuse raku ja väliskeskkonna vahel. Taime- ja loomaraku võrdlus. · Taimerakku katab rakukest ja rakumembraan. · Taimerakkudele iseloomulikud organellid on plastiidid: kloro-, kromo-, ja leukoplastid. · Taimerakkudele on iseloomulikud suured vakuoolid õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid. Taime- ja loomarakk Rakkude suurus · Suurim rakk jaanalinnu munarakk (rebu): läbimõõt 5 cm, kaal 500 g Väikseim rakk mükoplasma (ainurakne bakter 0.1- 0.3 mikromeetrit). Miks on rakud väikesed? · Iga rakuosa vajab elutegevuseks toitaineid, mis sisenevad rakku selle välismembraani kaudu. · Mida suuremad on rakud, seda kaugemal välimembraanist nende sisestruktuurid asuvad. · Seetõttu jääb nende varustamine toitainete ja infoga ümbritsevast keskkonnast kehvemaks või koguni puudulikuks. · Väiksed rakud talitlevad paremini, sest
munemispäevast. Tegelikult on õigetes tingimustes säilitatud muna tarbimiskõlblik isegi veel paar nädalat pärast seda, ehkki konsistents muutub vedelamaks ja lõdvemaks. Kui panete muna laual keerlema, siis jääb toores muna peagi seisma, keedetud muna aga keerleb usinasti edasi. Munade värskuse määramine Väga värske muna vajub vees kohe põhja või jääb põhja ligiduses külili ujuma. Taldrikule löödud ülivärske muna rebu on kumer ja kõrge ning munavalge seisab tiheda rõngana selle ümber. Veidi vanemad muna hõljuvad vees, 3 nädala vanune muna seisab vees püsti (just sellise muna maitse on parim), paari kuu vanune või soojas riknenud muna aga hulbib külili pinnal. Vanemad munad tuleks igaks juhuks alati kõigepealt eraldi tassi lüüa, et mitte kogu rooga ära rikkuda. Väike veretäpp munarebus või pruunid täpid munavalges on kergesti eemaldatavad iluvead, mis ei mõjuta muna kvaliteeti
keskmiselt 12,5 % valke, 12 % rasvu, 1 % mineraalaineid, 1 % süsivesikuid ja 74 % vett. Kuigi muna omastatakse organismi poolt üldiselt hästi, oleneb munade toiteväärtus suurel määral sellest, kui palju ning mis kujul neid toiduks kasutatakse. Muna on üks väheseid loomseid toiduaineid, mille me saame looduslikus pakendis - munakoores. Tervetelt lindudelt saadud munade sisu on steriilne Munakoor moodustab munast 10%, rebu 30%, munavalge 60%. Erinevatel linnuliikidel on need vahekorrad erinevad Munavalges leidub umbes 20% kogu muna kaloritest ja seega on ta toitainevaene. Sisaldab naatriumi ja kaaliumi. Rebusse on koondunud suurem osa muna toitaineid. Ta sisaldab suhteliselt palju A vitamiini ja B rühma vitamiine, D ja E vitamiini. Temas on kogu munas leiduv rasv, kolesterool ning kaltsium, raud, fosfor ja tsink. Nii munavalge kui rebu sisaldavad seleeni.
keskmiselt 12,5 % valke, 12 % rasvu, 1 % mineraalaineid, 1 % süsivesikuid ja 74 % vett. Kuigi muna omastatakse organismi poolt üldiselt hästi, oleneb munade toiteväärtus suurel määral sellest, kui palju ning mis kujul neid toiduks kasutatakse. Muna on üks väheseid loomseid toiduaineid, mille me saame looduslikus pakendis - munakoores. Tervetelt lindudelt saadud munade sisu on steriilne Munakoor moodustab munast 10%, rebu 30%, munavalge 60%. Erinevatel linnuliikidel on need vahekorrad erinevad Munavalges leidub umbes 20% kogu muna kaloritest ja seega on ta toitainevaene. Sisaldab naatriumi ja kaaliumi. Rebusse on koondunud suurem osa muna toitaineid. Ta sisaldab suhteliselt palju A vitamiini ja B rühma vitamiine, D ja E vitamiini. Temas on kogu munas leiduv rasv, kolesterool ning kaltsium, raud, fosfor ja tsink. Nii munavalge kui rebu sisaldavad seleeni.
2) Keha a) mitokondrid (suht vähe ~10), mitokondrite energiast ei jätku, peab saama mujalt juurde b) teine tsentriool 3) Saba e. tüüpiline vibur Spermide mitmekesisus: a) suurus (väga erinevad suurused) b) viburite arvus ja olemasolus (klassika: üks sperm-üks vibur) (erand: pole üldse vibureid, liiguvad amöbioidselt [puugid, vähid]) (erand: ühel spermil mitu saba [osad kalad, vähid] Munarakkude ehitus: 1) munaraku kest- (oli juttu rakubioloogias) 2) varuained munarakkudes- rebu, peamiselt valgu- ja lipiididerikas kogu (mitte süsivesikud!) Jaotatakse: a) rebu hulga alusel: * minimaalse rebusisaldusega munarakud (nt: pärisimetajad [platsentaga, ürgimetajad pole] * keskmise rebuhulgaga munarakud (nt: kahepeaiksed) * väga suure rebuhulgaga munarakud (need mida inimene sööb) (nt: linnud, roomajad [kilpkonnad], kalad [kalamari], putukate munarakud) b) rebu paigutus: * rebu on munaraku keskel (nt: lindude, roomajate munarakud)
· pH langus on aeglane · pH lõppväärtus on kuni 6,2 · glükoos on eluajal ära lagunenud ja peale tapmist pH langemine ja piimhappe moodustamine ei toimu LIHA RIKNEMINE Hallitamine-> hallitusseened käärimine-> pärmseened-> bakterid roiskumine-> mikroorganismid Värskuse määramine. Väga värske muna vajub vees kohe põhja või jääb põhja ligiduses külili ujuma. Taldrikule löödud ülivärske muna rebu on kumer ja kõrge ning munavalge seisab tiheda rõngana selle ümber. Veidi vanemad muna hõljuvad vees, 3 nädala vanune muna seisab vees püsti (just sellise muna maitse on parim), paari kuu vanune või soojas riknenud muna aga hulbib külili pinnal. Vanemad munad tuleks igaks juhuks alati kõigepealt eraldi tassi lüüa, et mitte kogu rooga ära rikkuda. Riknenud munal on sees tumedad laigud, kui seda vastu valgust vaadata. Heledad,
4) Viljastumisvõimelised sugurakud ei jagune. Nad on ülispetsialiseerunud ja (n). 5) Allasurutud ainevahetus mutatsioonide vältimiseks. 6) Teatud arenguetappidel on sugurakud kehavõõrad, s.t. ei tohi verega otseselt kokku puutuda. 7) Sugurakud on olemuselt ,,vabad rakud" nad ei kuulu ühegi koe koostisse. 8) Sugurakkude eriosad on erineva bioväärtuse ja biorolliga. viljastumisejärgselt kasutatakse ära vaid pea. Viljastatud munarakus on valdav osa e. rebu toitevaru. Spermide ehitus ja mitmekesisus Osad : 1) Pea tuum, tuumas on kokkupakituse aste kõige suurem maailmas. Akrosoom muundunud Golgi kompleks, mis sisaldab lõhustavaid ensüüme. Tsütoplasma. 2) Keha e. vaheosa mitokondrid (kuni 10) ATP, tsentrioolid 3) Saba e. vibur tüüpiline päristuumne vibur (korrapärane siseehitus(2+9*2) ja tubuliini mikrotorukesi Spermide mitmekesisus 1) Viburitest viburite arvust a. Vibureid pole. Nt
Ehitus: pea, keha, saba · Peas: o Tuum (tuumas kromosoomid) o Veidi tsütoplasmat o Muundunud Golgi kompleks e akrosoom, mis sisaldab lõhustavaid ensüüme · Kehas: mitokondrid ligi 10 · Saba e tüüpiline päristuumse raku vibur. Sõudev liikumine · Inimesel üks vibur · Kaks viburit (opossum) · Ilma viburita (puukidel) · Liitsperm Munaraku ehitus Eripära: 1) Kestade olemasolu 2) Isel varuainete kogum e rebu Rebu: 1) Hulk munad jag 4 rühma: a. Minimaalselt rebu b. Väga vähe rebu c. Keskmine rebuhulk d. Hästi palju rebu 2) Paigutuse alusel a. Rebu ühtlaselt üle raku b. Rebu munaraku keskel c. Rebu munaraku ühes otsas d. Rebu kesk- ja ääreosa vahel Viljastamine spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb spermi ja munaraku tuumade ühinemine ja genoomide kombineerumine
Suurim järvede koondumisala on Kurtna mõhnastikus, kuid järvi on rohkesti ka IisakuJõugaIlluka oosideaheliku piires (Jõuga ja Kõnnu järved). Nimetamisväärsed on ka kaugemal soodes asuvad Arvila ehk Ratva, Tudu ja Imatu järv ning Puhatu järved. Rannal... Seos inimkonnaga Alutagusel on traditsiooniliselt tegeldud soomaagist raua tootmisega (Rebu, Rääsa), kalapüügiga (Narva jõe ja Peipsi ääres), metsalangetamise, parvetamise ja puutööndusega. Viimane on olnud eriti iseloomulik Avinurme ümbruse küladele. Kuna põldu oli vähe, metsa aga palju, siis pärandati puutööoskust põlvest põlve. Ajapikku kujunesid välja teatud toodetele spetsialiseerunud külad. Avinurme laadad on tuntud üle Eesti. 4
maitsetaimi. Omletisegu valatakse pannile kuuma vähese rasva sisse ja praetakse kas pliidil kaanega kaetud pannil või küpsetatakse praeahjus temeratuuril 180-200 kraadi juures 5-8 min. Omleti põhiretsept on: * kanamuna 3 tki | 0,170g * koort, piima või vett 2 sl * soola, valget pipart * võid või õli Härjasilm on tervelt praetud munad. Härjasilmi praetakse väheses rasvas. Munad lüüakse lahti otse kuuma rasva sisse, nii et rebu terveks jääb ja praetakse, kuni munavalge on piimjas-valge ja rebu kergelt hüübinud. Härjasilma praetakse ainult ühelt poolt ja praadimise lõpus maitsestatakse soola ning jahvatatud pipraga(pipart raputatakse ainult munarebule). 31.Milliseid kisselle keedetakse konsistentsi järgi? Vedelad kissellid 1kg kissellile lisatakse 20-40 g tärklist. Poolvedelad kissellid 1 kg kissellile lisatakse 40-50 g tärklist. Paksud kissellid 1 kg kissellile lisatakse 50-80 g tärklist. 32
( munakanad hakkavad munele u 4, 5 kuuselt, kana haub 21 päeva) ( Generatsiooni intervallic arvutamine = aasta päevade arv / munele hakkamise päevad + haudumise kestus), hea söödavääring ( söödahulk, kg/ toodang , kg ) , noorlindude kiire kasv, suur toitainete saagis kehamassi kohta 2. Linnumunade morfoloogiline koostis (kana-, vuti-, hane- ja pardimunad). Morfoloogiline koostis % Munakoor Munavalge Rebu Kana 9,0 63,8 27,2 Vutt 14,72 55, 81 29,37 Kalkun 11,97 58,63 29,40 Hani 12,4 52,5 35,1 Part 12,0 53,0 35,0 1munas 185 h kolesterooli ja 41g D vitamiini. 2. Kana- ja vutimunade keemiline koostis.
Koorumine hilineb ja venib pikale. Koorumise ahal leidub palju lootevedelikku, mis muutub kuivades kleepuvaks. Tibud on kleepuva, määrdunud udusulgedega Niiskuse vähesus: suur munade massi vähenemine, koorumine algab varem, kael või selg kuivavad koore külge. Puudulik ventialtsioon: Väike munade kaalu kahanemine. Verine amnionivedelik. Tibude väärasendid munas. Koore praostumine algab enamasti muna teravas otsas. Munade liiga harv pööramine: Rebu, loode või lootekestad on kleepunud koorealuste kestade külge. Munakanatibudel, faasanitibudel hakkavad paari päevaselt kasvama kontuursuled. Lihakanatibudel 2-nädalaselt. Pardi- ja hanetibudel ilmuvad kontuursuled 1 kuu vanuselt. Kanatibudel algab juveniilne sulgimine 1 uu vanuselt ja kestab 3-4 kuud. Partidel algab juveniilsulgiine 60-80 päevaselt ja kestab 2 kuud. Sel ajal neil ei vahetu hoo- ja tüürsuled. Kanad sulgivad 1 kord aastas
FSH seondub Sertoli rakkudes FSH retseptoriga aidates stimuleerida spermatogeneesi; toodetakse ajuripatsis LH indutseerib Leydigi rakke testosterooni tootma; toodetakse ajuripatsis Enne puberteedi saabumist indutseerib kisspeptiin GnRH (gonadotropiini vabastava hormooni) sekretsiooni ajuripatsist vabanevad FSH ja LH 2.Oogenees 19. Munarakk, mida see sisaldab? Munaraku tsütoplasma sisaldab mitmeid organelle (mitokondrid, ribosoomid) ja toitainete reservi (rebu), mis on rikas lipiidide, valkude ja polüsahhariidide poolest, sisaldab maternaalseid mRNA-sid ja valke, mis on vajalikud embrüo arengu varastel etappidel – järgneb spermi eduka viljastamise poolt. Osad sisaldavad ka kaitsemehhanisme UV kiirguse vastu, repellente munasööjate vastu ja antibiootikume Morfogeenid Faktorid, mis mõjutavad morfogeneesi – transkriptsioonifaktorid, parakriinsed faktorid Morfogenees on seotud mitmete protsessidega:
Vitamiinid jaotatakse rasvas lahustuvateks (A,D,E,K) ja vees lahustuvateks (B,C). Vitamiinirikkad toiduained: (Sulgudesse taha on kirjutatud päevane vajadus milligrammides.) A-vitamiin - veisemaks, seamaks, munarebu. (0,8-1,1).Naha kuivenemine, karedus ja pigmentatsiooni häired. Ületarbimisel peavalu, juuste väljalangemine. Provitamin B-karoteen - köögivili, spinat, till, petersell jne. D-vitamiin - kalamaksaõli, heeringas, kanamuna rebu jt. (5-8). E-vitamiin - taimeõlid, kalamaks, pähklid. (8-13) B1-vitamiin - teravili, teraviljasaadused, liha, lihatooted, kartul, köögivili, piim, piimasaadused. (1,1-1,5).Väsimus, unetus, isutus, seedehäired. B2-vitamiin - kanamunad, juust. (1,3-1,7).Väsimus, kaalukaotus, naha punetus, kestendamine ja lõhenemine, põletikud suunurkades ja silmade ümbruses, suus haavandid, nägemishäired.
Linnud on lahksugulised.Isastel seemnesarjad,kus tekivad seemnerakud,emastel munasarjad,kus tekivad munarakud.Lindudel on sisemine viljastamine:munaraku viljastamine toimub emaslinnu munajuhas.Linnud munevad ja hauduvad.Väikesed linnud hauvad 2nädalat suured linnud 2kuud.Otsene areng.Pesitsemine toimub kevadel ja suvel.Pesitsemiseks valib isaslind pesitsemisala ja kinnitab oma valiku lauluga mis meelitab kohale emaslinnu. 4.Looteketas(areneb lind),munarebu(tagavara toit),rebuväädid(pooravad rebu lootekettaga üles poole),valkkest e munavalge(säilitab niiskust)nahkjad kestad munavalge-ja koore vahel õhukamber,lubjakest ja kilekest(kaitseb mikroobide eest) 5.Pesahoidjad-linnupojad on paljad ja sulgedeta,neil on silmad kinni ja vajavad vanemate hoolt. N: pääsuke,kuldnokk,tihane. Pesahülgajad-nendel linnupoegadel on kohe suled ja silmad lahti ja lahkuvad kohe peale kuivamist pesast ema järel toitu otsima. N:tedre,part,metsis. 6.Paigalinnud-püsivad pidevalt ühes kohas.
24 5 11 11 27 27 4 9 9 22 30 3,5 8 8 19,5 Joonis 3. Kartulimardika munad Kartulimardika munad on tavaliselt 1,7-1,8 mm pikkused, 0,8 mm laiused ja neid ümbritseb kaks kesta väline munakest ehk koorion ning rebu ümbritsev rebukile. Munad paistavad meile kollased, sest välimine kiht on läbipaistev ja rebu paistab välja. [2] 5 Pärast koorumist hakkavad tõugud sööma ning toidulaua vähenemise tõttu hakkavad peagi liikuma mööda taimelehti. Mida suuremaks tõuk kasvab, seda rohkem vajab ta toitu ning umbes 75% lehtedest süüakse ära tõuguperioodi viimases veerandis. Kui tõugud on piisavalt
· Kissellid mahladest, mehudest, püreedest · Kissellid piimast- karamellkissell, kakaokissell · Köögiviljakissellid Magusad supid puuviljadest ja marjadest · Puuviljad või marjad keedetakse pehmeks, lisatakse suhkur ja maitseained ja keedetakse läbi · Lisatakse ettevalmistatud tärklis · Serveeritakse jahutatult 10-14`c Piima-munasupid · Piim, muna, tangained, maitsestamine · Piim kuumutatakse keemiseni sõristataske sisse tangained või jahu · Muna- rebu ja valge eraldi või koos · Lumepallisupp munavalge klimbid Supi valmistamiseks lisada samale piimale suhkur ja vahustatud munakollased Leivasupid · Leib,vesi või mahl, rosinad, maitsestamine · I moodus - ilma koorikuta leib leotatakse ja kuumutatakse koos leotusvedelikuga, keedetakse tasasel tulel + lisad ja m.a · II moodus Leib pruunistatakse praeahjus koos suhkru ja võiga. Lisatakse vesi, lisad ja m.a ja keedetakse läbi . Lõpus lisatakse mahl
2. realattiivne niiskus oleneb haude perioodist on kõikuv 54-70% 3. õhu vahetus, sund ventilatsioon sest lagu produktid on ohtlikud. Peab olema tugevam haude perioodi lõppul. 4. Haude raamide liigutamine et soojus ühtlustub ja hautamis aja pikkused kanadel 20- 21päeva, partidel kalkunitel 26-27 päeva ja hanedel 29-30päeva. Tibude valik. Kasvama jäetakse elujõulised tibud kes. 1. On liikuvad. 2. Seisavad kindlalt jalgadel. 3. Rebu jäägid on tõmbunud kõhu õõnde. 4. Jalad ja nokk intensiivse värvusega. Kõige paremini taluvad transportimist ööpäeva vanused tibud. Ööpäeva jooksul toituvad tibud rebu jääkidest. Tibude üles kasvatamis viisid. 1. Ülas kasvatamine põrandatel sügav alla panu.= kunst ema perioodil on tibud ttibulates ja see järel viiakse noor lindude pidamis ruumi või aklimatisaatorisse. 2. Kombineeritud pidamis viis kuni 30 päeva on puurides see järel 30 päeva tibulates
Bioloogiliselt mitmes mõttes väga erinevad 1. üldjuhul haploidsed 2. tuumas muutunud tsütoplasma suhe, spermides 1:1 ja munarakkudes 1:500 või 1:1000 3. meioosi läbinud sugurakud enam ei jagune. 4. Alla surutud ainevahetus mutatsioonide vältimiseks. 5. Sugurakud on vabad rakud ei kuulu koe koostisse. 6. Teatud arengu etapis on sugurakud kehavõõrad 7. sugurakkude eri osadel on erinev bioloogiline väärtus, näiteks spermi pea ja sama, munarakul tuum ja rebu. 8. Sugurakkudes on DNA tihedalt kokku pakitud. 9. ühe isendi sugurakud on erineva pärilikkusega. Spermides eristame 3 erinevat osa: 1. Pea a) akrosoom, mis sisaldavad lõhustavaid ensüüme b) tuum c) väike osa tsütoplasmat + 1 tsentriool 2. Keha a) mitokondrid(umbes 10 ja see on vähe) b) 1 tsenriool 3. Saba vibur Spermide mitmekesisus: Mitmekesisus määrab paljugi viburi olemas olu a) vibureid pole(puuk) b) 1sperm, 1vibur(valdav osa imetajaid)
Vitamiinid jaotatakse rasvas lahustuvateks (A,D,E,K) ja vees lahustuvateks (B,C). Vitamiinirikkad toiduained: (Sulgudesse taha on kirjutatud päeva vajadus milligrammides.) 1. A-vitamiin---veisemaks, seamaks, munarebu. (0,8-1,1).Naha kuivenemine, karedus ja pigmentatsiooni häired. Ületarbimisel peavalu, juust väljalangemine, . 2. Provitamin B-karoteen---köögivili, spinat, till, petersell jne. 3. D-vitamiin---kalamaksaõli, heeringas, kanamuna rebu jt. (5-8). 4. E-vitamiin---taimeõlid, kalamaks, pähklid. (8-13) 5. B1-vitamiin---teravili, teraviljasaadused, liha, lihatooted, kartul, köögivili, piim, piimasaadused. (1,1-1,5).Väsimus, unetus, isutus, seedehäired. 6. B2-vitamiin kanamunad, juust. (1,3-1,7).Väsimus, kaalukaotus, naha punetus, kestendamine ja lõhenemine, põletikud suunurkades ja silmade ümbruses, suus haavandid, nägemishäired. 7
Seetõttu kasutatakse munavalku võrdluseks teiste toitude valgusisalduse hindamisel. Muna rasvast moodustavad 32% küllastunud rasvhapped, 38% monoküllastunud rasvhapped ja 14% polüküllastamata rasvhapped. Suures munas on 5% kolesterooli. Munad sisaldavad ka vitamiine ja mineraalaineid: B12-vitamiini, D-vitamiini, riboflaviini, foolhapet, pantoteenhapet, fosforit, tsinki, rauda ja kaaliumi. Toitained ei jagune munavalge ja rebu vahel võrdselt. Enam kui pool valgust sisaldub munavalges, rebus on aga A- ja D- vitamiini ning enamik muudest vitamiinidest ja mineraalainetest. Rebus on ka kogu muna rasv. Seeduvatest toitainetest on munavalges kõige olulisemad valgud. Lisaks tulevase loote arenguks mõeldud varuvalkudele (albumiinidele) on munavalges ka ensüüme. Tuntum munavalgeensüüm on mikroobivastase toimega lüsotsüüm, mida munavalges on kuni 3%.
· Kaljasupp · Leivasupp SUPPIDE SERVEERIMINE · Eelroana (konsomeed e.selged puljongid, püreesupid, külmsupid) · Pearoana (tükeldatud toiduainetest supid) · Vaheroana (kerged supid) · Järelroana (magusad supid) MUNAROAD Muna Kulinaarias · Kanamuna enimkasutatav TOIDUVALMISTAMISE ALUSED · Vutimuna · Pardimuna · Hanemuna · Kalkunimuna · Faasanimuna · Jaanalinnumuna Kanamuna · Umbes 10% koor, 30% rebu, 60% munavalge · Munade suurus o S 53g o M 53-63g o L 63-73g o XL 73-80g · Tervisemunad kanade toidule lisatud rapsiõli · Kollased munad A-vitam.,karotinoide (rohelist ja porgandit) Toiteväärtus, omadused Toitainesisaldus Täisväärtuslikud valgud Rasvad Teised väga vajalikud toitained Toiduvalmistamisel kasutatavad omadused
Koore värvus ei viita muna toiteväärtusele või maitsele, vaid sõltub kana tõust. Kooremembraanid- on koore külge liibuvad kaks- kolm valgukihti, mis annavad munale täiendava kaitse, näiteks hallituse ja bakterite vastu. Muna ümaras otsas paikneb õhuruum, mis on seda suurem, mida vanem on muna. Munavalge ehk albuumen koosneb 87% veest ja 12,55 valkainest, millest suurem osa albumiin. Munavalge sidemed on kaks albumiinist spiraalset membraanivääti, mis asuvad kummalgi pool rebu ja hoiavad seda paigal. Mida värskem on muna, seda tihedam ja tugevam on rebu ümbritsev munavalge ehk munavalge tihekiht.Rebu ehk munakollane moodustab mitu kihti tüüpilist munavalku nimega viteliin, mille värvus varieerub tume- ja helekollase vahel. Rebu kaitseb läbipaistev membraan. Rebu värv sõltub kana toidust. Rebu sisaldab tahket ainet ligi 50%, valke 16% ja rasvu 30%. 50g muna sisaldab: B12 vitamiini, D vitamiini, foolhapet, fosforit, tsinki, rauda, kaaliumi,
annaabi.ee 
