Otsingule "vereringe" leiti 1628 faili

vereringe ehk tsirkulatsioon (circulatio) on organismi trantspordifunktsioon, mis tagab kudede totainetega varustamisega seedetraktist (hapnik, glükoos, rasvhapped, vitamiinid, mineraalained) ja jääkainete eemaldamisega kopsudesse, neerudesse (CO2, kusihape, kreatiniin, anorgaanilised jääkained), toimetab hormone jt bioaktiivseid aineid nenede toimekohtadesse. Vere vahendusel jaguneb organismis ka ainevahetuses tekkinud soojus ja happelisuse erinevus.
vereringe

Kasutaja: vereringe

E-mail: rein.vahter[ät]mail.ee
Faile: 0
Veresooned ja vereringe
12
pptx

Veresooned ja vereringe

A klass Tamsalu Gümnaasium Veresooned. Inimesel on suletud vereringe, st südamest välja paisatud veri liigub  kogu kehas vaid mööda veresooni. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veresooni on kolme põhitüüpi: arterid, veenid, kapillaarid. Veri liigub südamest artereisse, nendest kapillaaridesse ja lõpuks  veenidesse, mis viivad vere tagasi südamesse. Arterid. Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest organitesse. Arterites (välja arvatud kopsuarterites) voolab hapnikurikas veri. Arterites liigub veri südame kokkutõmmete survel. Iga kokkutõmbega  paiskab süda artereisse suure rõhu all verd. Et süda pumpab verd  arteritesse suure survega, liigub veri seal kiiremini, kui veenides. Arterite seinad on paksud, tugeva lihaskihiga ja elastsed, nad on  väikse läbimõõduga. Seinte tugevus ja elastsus võimaldab arteritel  suurt survet (vererõhku) taluda ning venida, ühtlustades sellega vere  liikumist. Arterite seinad venivad ja tõmbuvad kokku vastavalt vere  paiskumisele südamest, seda on tunda pulsina keha pinnal. Kapillaarid Kapillaarid on kõige peenemad veresooned ja nad ühendavad  artereid veenidega. Kapillaarid juhivad verd organites rakkudeni. Läbi kapillaaride seinte toimub keharakkude ja vere vahel nii  gaasivahetus kui ka toit­ ja jääkainete vahetus. Kapillaarisein koosneb ainult ühest rakukihist. Õhuke sein hõlbustab  ainete vahetust.  Veri voolab väga aeglaselt, mis soodustab ainete vahetust. Veenid Veenid juhivad verd organitest südamesse, neis (v.a kopsuveenides)  voolab hapnikuvaene veri. Veenides on vere rõhk palju väiksem kui arterites, sest siin on  südame surve verele väike. Veenide seinad on pehmed ja õhukesed, nende lihaskiht on õhem kui  arteritel. Keha lihaste kokkutõmbed panevad vere veenides liikuma. Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Seetõttu liigub  veri ainult ühes suunas. Väikese surve all liikuva vere edasiliikumist  kergendab ka soone suhteliselt suur läbimõõt.  Veri liigub ühtlaselt, pole pulssi.  Mis toimub kapillaarides? Kapillaarides toimub ainete vahetus keharakkude ja vere vahel.  Läbi õhukese kapillaariseina liiguvad hapnik ja toitained (nt glükoos)  verest kudedesse, jääkained (sh ka süsihappegaas) aga siirduvad  kudedest verre.  Kuna mõlemal pool kapillaariseina on mingit ainet (nt hapnikku)  erineval hulgal, liigub see aine sealt (verest), kus selle sisaldus on  kõrgem, sinna (kudedesse), kus selle sisaldus on madalam, st toimub  difusioon. PULSS Iga kord, kui süda kokku tõmbub ja vere suure jõuga soontesse  surub, venivad südamelähedaste arterite seinad välja. Kui südamelihased lõtvuvad, tõmbuvad arterid jälle kokku. Kokku tõmbudes suruvad nad verd soontes edasi, südamest  kaugemale. Arterite lõtvumist ja kokkutõmbumist, s.o pulssi, on tunda seal, kus  arterid on kehapinna lähedal, näiteks randme siseküljel ja kaelal. Arterite pulsisagedus ja südame löögisagedus on ühes...

Bioloogia - Põhikool
40 allalaadimist
Vereringe ülesanded
1
rtf

Vereringe ülesanded

Kannab kehas laiali toitaineid 2.Kannab laiali hormoone 3.Vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri. 4.Transpordib veres sisalduvaid kaiserakke ja antikehi,mis aitavad kahjutuks teha haigustekitajaid. 5.Viib ära rakkudes tekkinud jääkaineid, tagades sellega pideva ainevahetuse 6. Kannab Kehas laiali hapnikku. ...

Bioloogia - Põhikool
10 allalaadimist
Vereringe elundkond
2
docx

Vereringe elundkond

Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Inimese südames on neli kambrit- kaks koda ja kaks vatsakest. Südame osad: parem koda, vask koda, ülemine õõneseen, aort, kopsuarter, kopsuveenid, hõlmased klapid, poolkuuklapid, vasak vatsake, parem vatsake, alumine õõneseen. Vereringe ülesanded : Seob...

Bioloogia - Põhikool
5 allalaadimist
Vereringe
3
doc

Vereringe

Süda on lihaseline elund ,mis paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul kopsude vahel ning teda kaitsebluustunud rinnakorv., südame paneb tööle südamelihas ja see töötabki rütmiliselt ja ei allu meie tahtele. Süda töötab rütmiliselt ja ei allu meie tahtele. Vereringe ülesanded: 1 See kindlustab pideva ainevehetuseorganismis 2 Vereringe kannab kehas laiali toitaineid ja hapnikku...

Bioloogia - Põhikool
41 allalaadimist
William Harvey - vereringe avastaja
2
doc

William Harvey - vereringe avastaja

a Inglismaal, Folkstone’is. Ta oli vanim seitsmest pojast. Ta käis Cambridge ülikoolis ja õppis meditsiini Padua ülikoolis. Ta abiellus Elizabeth Browniga (kuninganna Elizabeth I ja kuninga James I õukonna arsti tütrega). Tänu sellele märkasid teda rikkad ja mõjukad inimesed ja ta liikus kiirest karjääriredelil ülespoole ning sai väga edukaks. Lõpuks sai ta nii James I kui ka Charles I...

Bioloogia - Põhikool
20 allalaadimist
Vere ja vereringe
1
doc

Vere ja vereringe

(ül. Viib vere südamest kudedesse) Veenid: keskmise suurusega, vererõhk kõige madalam, õhukeste seintega, seinte lihaskiht on õhuke. (ül. Toob vere kudedest südamesse) Kapillaarid: peened veresooned, õhukeste seintega, lihaskiht puudub, vere liikumiskiirus kõige aeglasem, neid toimub gaasivahetus. (ül. Kannavad verd elundite ja kudede vahel) Suur- ja väike vereringe (vere liikumine, ülesanne jne) Väike vereringe: parem vatsake, kopsuarter, kopsud, verekapillaarid, kopsuveenid, südame vasak koda. Suur vereringe: vasak vatsake, arter, kapillaarid, veenid, südame parem koda. Vererakkude võrdlus ja ülesanded vere koostis Vere hüübimine Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta, käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela, keemiliste muutuste lõpptulemusena tekib fibri...

Bioloogia - Põhikool
10 allalaadimist
Vereringe regulatsioon
14
ppt

Vereringe regulatsioon

Suletud kapillaarid avanevad ning kohalik verevool suurenevad kehalisel tegevusel. Vereringe veenides Veenides toimuva vere liikumise käigus surutakse veri edasi raskustungi toimel. Selle protsessi tagasiliikumist takistavad vastavad klapid. Rõhu muutumise veenides põhjustab rindkere liikumine...

Bioloogia - Keskkool
21 allalaadimist
VERERINGE
4
pptx

VERERINGE

VERERINGE Gertrud Ilsjan Kristiine Sakkool PM3A RINGEELUNDKOND Ringeelundkonna moodustavad : süda, veresooned ning nendes ringlev veri. Vereringe jaguneb kaheks: suur vereringe ehk kehavereringe ning väike vereringe ehk kopsuvereringe. SÜDA Suur vereringe algab vasakust südame vatsakesest. Sealt paisatakse hapniku rikas veri aorti. Aordist liigub veri arterite ja arterioolide kaudu kõigi...

Bioloogia - Kutsekool
3 allalaadimist
Vereringe ja Immuunsüsteem
2
docx

Vereringe ja Immuunsüsteem

Vereringe , Immuunsüsteem Vereringe elundkond: veri, vereringe, süda südame ehitus: on 2 poolt, üleval on vatsake, selle all kojad, nende vahel on klapid. Südame vasakusse kotta lähevad kopsuveenid ja hapnikurikas veri, paremasse kotta kehaveenid ja hapnikuvaene veri. Veresoonte ja vatsakeste vahel on klapid. südame talitus: süda lööb rütmiliselt(südamelihased tõmbuvad kokku, lõtvuvad).kojad tõmbuvad, vatsad tõmbuvad, kõik lõtvub. v...

Bioloogia - Põhikool
48 allalaadimist
Veri ja vereringe
2
doc

Veri ja vereringe

Moodusta sobivad paarid. a) Arter f. varustabsüdant hapniku ja toitanietega b) Kopsuarter a. mööda seda pumbatakse hapnikurikas veri kehasse c) Veen b. viib hapnikuvaese vere südame paremast vatsakesest edasi d) Kopsuveen g. kokkutõmbel surutakse veri suurde vereringesse e) Kapilaari d. viib hap...

Bioloogia - Põhikool
24 allalaadimist
Vereringe elundkond
1
rtf

Vereringe elundkond

, seob tervikuks kõik organismiosad. Vereinge jaguneb suureks(kehavereringe) ja väikeseks(kopsuvereringe) KEHAVERERINGE: vasak vatsake → vs → parem koda KOPSUVERERINGE: parem vatsake → vs →vasak koda VERI on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. 5-6 liitrit. koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest V...

Bioloogia - Põhikool
9 allalaadimist
Väike ja suur vereringe
1
rtf

Väike ja suur vereringe

Suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest ja lõpeb paremas kojas. Suure vereringe ülesandeks on rikastada verd hapnikuga. Väike vereringe tagab organismi vabanemise CO2-st.Suure vereringe ülesandeks on varustada keharakke hapniku ja toitainetega. Pähe suubuvad veresooned kuuluvad suure vereringe koosseisu. ...

Bioloogia - Põhikool
21 allalaadimist
Vereringe ja südametöö
2
rtf

Vereringe ja südametöö.

Arteriaalne ja venoosne veri on eraldatud. Kummaski pooles on koda ja vatsake seega on süda nelja osaline. Ka imetajatel. Vasakul vatsakesel on ümber kõige tugevamad lihased. 3.Südametöö tsükkel Südame töötsükkel koosneb 3 etappist: a)Kodade kokkutõmbumine(0,1 sek) b)Vatsakeste kokku tõmbumine ( 0,3 sek) c)Südamelihase lõtvumine (0,4 sek) 1 südametsükli kestus on (0,8 sek) 4.Iseloomusta väikse vereringe teekonda. väike vereringe : 1) kopsuarterite kaudu viib venoosne veri süsihappegaasi kopsudesse 2)kopsukapillaarides veri vabaneb süsihappegaasist ja rikastub hapnikuga 3) kopsuveenide kaudu toob arteriaalne veri kopsudest hapniku südamesse . 5. Iseloomusta suure vereringe teekonda. suur vereringe : 1)arterite kaudu viib arteriaalne veri hapniku ja toitained kõikidesse kehaosadesse 2) keha kapillaarides toimub gaasi - ja toitainete vah...

Bioloogia - Põhikool
41 allalaadimist
Vereringe
1
odt

Vereringe

Vere ringlemine kindlustab organimsis ainevahetuse, tagab erinevate rakkude ja ühendite laialikandumise kehas, seob organismi tervikuks ja aitab ühtlustada keha temperatuuri. Süda on lihaseline elund, mis paneb vere soontes liikuma. Inimese süda asub rindkere vasakus pooles kopsude vahel ning teda kaitseb rinnakorv. Lihaseline vahesein jaotab süda...

Bioloogia - Põhikool
10 allalaadimist
Vereringe
1
docx

Vereringe

Vereringe üles. :pidev ainevahetus,kannab kehas laiali toitained ja hapniku, eemaldab jääkained.Süda on lihaseline elund mis paneb soontes vere liikuma.In. süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustund rinnakorv.Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun, mille õõs on täide...

Bioloogia - Põhikool
6 allalaadimist
Anatoomia II töö - seedeelundkond ja süda-vereringe
4
docx

Anatoomia II töö - seedeelundkond ja süda, vereringe

Vahelmine on südamelihas ehk müokard (koosneb südamelihaskoest,kodades eristatakse kahte lihaskihti, vatsakestes kolme). Välimine kest on seroosne kelme ehk epikard (moodustab veel ühe kesta – südamepauna). 112. Südame paun, selle moodustumine, tähtsus. Epikard pöördub südame põhimikul ümber ja moodustab perikardi. 113. Südame enda verevarustus – pärgvereringe. Ehk koronaarvereringe ülesandeks on varustada verega südame kõiki kudesid, eriti aga südamelihast. Siia kuuluvad vasak ja parem pärgarter ja südameveenid. 114. Südamenärvid. Südant innerveerib autonoomne närvisüsteem, reguleerides selle kokkutõmmete tugevust ja rütmi. Sümpaatilised närvid ja parasümpaatilised närvid moodustavad südame närvipõimiku. 115. Südame erutusjuhtesüsteem. On moodustunud spetsialiseerunud südamelihask...

Anatoomia - Tallinna Ülikool
115 allalaadimist
Bioloogia 9 kl Vereringe
1
txt

Bioloogia 9.kl Vereringe

Vereringe �lesanded: * Seob tervikuks k�ik organismi osad; * Kannab CO2 kudedest kopsudesse; * Kannab O2 kopsudest kopsudesse; * Kannab kehas laiali toitaineid,hapnikku,hormoone; * Kindlustab pideva ainevahetuse; * Osaleb j��kainete eemaldamises; * �htlustab keha temperatuuri. Veresooned -Veresooned on torujad elundid mida m��da veri ringleb. -Veresooni on kolme p�hilist liiki: 1)veeni 2)arterid 3)kapillaarid...

Bioloogia - Põhikool
3 allalaadimist
Vereringe avastamine
2
doc

Vereringe avastamine

sajandil. Vereringe avastajaks oli inglise arst ja anatoom William Harvey. Varasemalt arvati, et venoosne veri ja arteriaalne veri on kaks erinevat vedelikku. Vereks peeti ainult venoosset verd ning arvati, et maks toodab seda pidevalt juurde ning veenid kannavad ta lihastesse ja kudedesse laiali. Enne William Harvey sündi oli aga Galenos, V...

Meditsiin - Keskkool
1 allalaadimist
Südame ja vereringe füsioloogia
7
pdf

Südame ja vereringe füsioloogia

Vahtramäe 2011 1 Südame ja vereringe füsioloogia • Südame ehitus - Süda on neljakambriline ja on jaotatud vaheseinaga kaheks pooleks – paremaks ja vasakuks. Kodasid lahutavad vatsakestest hõlmased klapid. Need kinnituvad kõõluskeelikute abil vatsakeste sisekihi (endokardi) külge. Atrioventrikulaarklapid avanevad vaid ühtepidi – kodadelt vatsakeste suunas. Kui klapid verd tagasi lasevad, on tegemist patoloogilise seisundi – klapipuudulikkusega....

Bioloogia -
11 allalaadimist
Veresooned ja vereringe
18
pptx

Veresooned ja vereringe

Veresooned ja vereringe Sandra Ivanov Inimesel on suletud vereringe: Ø See tähendab, et südamest välja paisatud veri liigub kogu kehas vaid mööda veresooni. Jätke meelde! Veresoonte põhitüübid: Vere ringlus Kapillaari Arterid Veenid Süda d Vere ringlus: http:www.youtube.comwatch?v=oE8tGkP5_tc&feature=rela...

Geograafia - Põhikool
3 allalaadimist
T e a t a   v e a s t