Dimorfism Aleksandra- Juzeffa Belaišis 9B Paabulind ● Isane ● Emane Lõvi ● Isane ● Emane Faasan ● Isane ● Emane Sinikael part ● Isane ● ● Emane Hirv ● Isane ● Emane Põder ● Isane ● Emane
kliimas. Suurimad pingviinid on keiserpingviinid, kes võivad kasvada kuni 120 cm pikkuseks. Pingviinidel on voolujooneline keha ja lühikesed tiivad pingviinid on lennuvõimetud linnud. Nad liiguvad vees palju paremini kui maal. Maal on nad veidi kohmakud, kuid ujuda suudavad nad isegi kuni 40 km/h. Kõik pingviinid, peale suurte keiserpingviinide, pesitsevad kevadel, kui emane pingviin muneb üheainsa muna ja ujub seejärel minema. Siis seab isane pingviin muna oma jalgadele ja katab selle erilise nahakurruga mis hoiab muna soojas. Niimoodi seisab isane pingviin 64 päeva lumetornide keskel ja haob muna. Kogu selle aja ei söö pingviin üldse ja jääb kõhnaks. Pingviin Emane pingviin naaseb kevadel,kui jää murdub ja poeg koorub.Nüüd läheb isane pingviin endale toidupoolist jahtima.Poja eest hoolitsevad nii emane kui isane pingviin Pingviinipojad on sündides üleni hallid.Kui pingviin on ise
Paarumissüsteemide tüübid Sugulisel sigimisel peavad eri soost isendid järglaste soetamiseks koopereeruma ja omavahel paaruma. Seda, mil viisil, kui püsivalt ja kui mitme partneriga loomad sigimiseks koopereeruvad, iseloomustab antud liigil või populatsioonis kasutuses olev paarumissüsteem. Paarumissüsteeme on looduses väga mitmesuguseid ja kogu pilt on üsna kirju. Laias laastus võib selles mitmekesisuses eristada järgmisi põhitüüpe: · · monogaamia (ainuabielu), kus üks isane ja üks emane moodustavad paari kas üheks (ajutine monogaamia) või mitmeks sigimiskorraks (püsiv monogaamia). Monogaamsed on näiteks enamik linde; · · polügaamia (mitmikabielu), kus isendil on rohkem kui üks sigimispartner. Polügaamia jaguneb omakorda alatüüpideks: o o polügüünia (mitmenaisepidamine), kus üks isane paarub mitme emasega, igal emasel aga on vaid üks isane sigimispartner. Polügüünia puhul eristatakse
· Talvituvad · Elavad kivide, kändude vahel · Valgust eritavad elundid (lutsiferiin) · Euroopas 3 liiki 1. Lampyris noctiluca 2. Lamprohiza splendidula 3. Phosphaenus hemipterus Lampyris noctiluca · Enamlevinuim · Emane: Tiivutu 15-20 mm Pruuni värvi, roosakas nahk Viimases kolmes lülis valgusorganid · Isane Kuni 15 mm Pruun, nagu enamus mardikaid Suured silmad Helendab paari valgusorganiga kui häiritud Lamprohiza splendidula · Emane: 10-15 mm Lennuvõimetu kuid tiivad on olemas Kollakas Valgusorganid üle keha · Isane: Kuni 10mm Välimuselt sama, kuid väiksem Kaks helendavat "rõngast" keha tagaosas Phosphaenus hemipterus · Haruldaseim · Emane: 10 mm Pruuni ja roosat värvi
kiiruse pealt veest välja ja maanduvad jääserval täpselt jalgadele. Vaenlased, toit Vaenlased Suur-änn Merileopard Toit Kalmaarid, kalad, vähilised Paljunemine Pingviinlased ei vaheta paarilisi kiiresti, hoiavad ühte paarilist mitu aastat Kui pesitsev paar kohtub, hõõruvad nad teineteise peasid, puhastavad ja kohendavad vastastikku sulgi Munevad 1-3 muna, seejärel emane läheb ära Isane sätib muna jalgadele ja katab selle erilise kotja nahakurruga, mis hoiab muna soojas Isane haub muna 64 päeva, seejuures ei söö ega liigu Emane tuleb tagasi muna koorumise ajaks ja alles siis võib isane endalesööki otsima minna Tänan kuulamast!
lõugkobijad. Organismis olevat vett kasutavad skorpionid, aga nii säästlikult, et neil ei ole kunagi vaja juua. Kogu vajaliku vee saavad nad toiduga. Kuumenemist ja sellest tingitud vedeliku kaotust vähendab ka koorikuline ja pisut läikiv kest. 4 Sigimine Skorpionide sigimisbioloogia on küllaltki omapärane. Viljastamisele eelneb iseloomulik pulmamäng. Emane ja isane käivad tunde ja vahel isegi päevi koos, kusjuures sabad on mõlemal üles tõstetud ning on omavahel sõrgadega kokkuhaakunud. Harilikult veab isane tagurdades enda järel passiivset emast. Seejärel peituvad nad urgu, mille isane puhastab (emast seejuures lahti laskmata) jalgade ja sabaga. Viljastamine toimub spermatofoori abil. Tagakeha kõhtmised küljed vastandatakse ning isane viib spermapakikese emase sugujuhadesse. Skorpionidel eelneb viljastamisele omapärane pulmamäng.
järel langeb temperatuur kõrbes kiiresti ning vee aurumine skorpioni keha pinnalt on väiksem. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/skorpion2.htm). Skorpionid on enamasti sünnitajad, kuid mõned liigid munevad ka mune, milles loode on juba lõplikult välja arenenud. Loodete arenemine emaihus kestab kaua mõnest kuust kuni aastani ja enamgi. Looteid on 5-6-st kuni mõnekümneni, harvem saja ümber. Paarituvad varjatult. Paaritumise eel kõnnivad isane ja emane, lõuakobijad kokku haakunud, tunde (nn pulmajalutuskäik). Harilikult veab isane tagurdades enda järel passiivset emast. Seejärel peituvad nad urgu, mille isane puhastab (emast seejuures lahti laskmata) jalgade ja sabaga. (http://www.zbi.ee/satikad/ammelgad/skorpio/). Isane viib spermatofoori emase sugujuhasse. Emane sünnitab poegi, need elavad mõnda aega ema seljal ja kestuvad seal esimest korda. Skorpion saab täiskasvanuks 1-1,5-aastaselt
Kui saak on nii suur, et seda on kerge alistada, halvab ja surmab skorpion selle, sirutades saba ettepoole ning lüües mürgiastla ohvri kehasse. Skorpionidel on hästi väikesed suised, seetõttu peavad nad kinnipüütud saagi sõrgadega kõigepealt väikesteks tükkideks rebima. Kui skorpion on kõhu täis söönud, on ta võimeline ilma toiduta mitu nädalat või isegi kuud läbi ajama. PALJUNEMINE Skorpionide kurameerimine saab alguse pulmatantsust. Isane läheneb emasele, seisab tema vastu ning püüab oma sõrgadega emase omi. Seejärel pööravad partnerid end ringi ning liigutavad üheskoos sõrgu üles-alla. "Tantsu" juhib isane. Isane otsib tasasel maal koha, kus vabastab oma spermatofoori spetsiaalse spermat sisaldava anuma. Seejärel seab ta emase ettevaatlikult niisugusesse asendisse, kus viimane saab sperma oma suguavasse vastu võtta. Kohe pärast seda püüab isane kibekiiresti jalga lasta, kuna emane on niisuguses
naist, sest ta hoolis oma naisest samamoodi nagu hiljem hoolis merest. 5. Vanamees kasutab kilpkonni toiduna ning kilpkonnaliha on teinud ta tugevaks. 6. Kala näkkab kui ritv järsult alla nõksatab, kuid seda ei juhtunud tihti. Vanamees teadis kohe, kes ridva otsas on või kus see kinni on jäänud. Üks asi oli kala tõmme, kui oli lootust, et näkkab. Teine asi oli raskus, mis tekkis kui kala näkanud oli. 7. Kõige kurvem lugu: Ükskord sai mees kahest kalast ühe- isane ja emane. Isane laseb emase alati esimesena sööda kallale. Konksu võtnud emane oli meeleheitlikult rabelenud ja puigelnud ja kõik see aeg oli isane sealsamas püsinud, läinud emakalale veel lähemale ning temaga koos rabelema hakanud. Napilt oleks isase kala terav saba liini läbi lõiganud, kuid seda ei juhtunud ja emane tõmmati paati. Isane hüppas veel, et emakala näha, kuid kadus siis tagasi vette. 8. Mees oli väsinud ja kala oli väsinud
kui mitte, siis võtab ta sisse ähvarduspoosi: käänab saba pearindmiku kohale ja viibutab seda küljelt küljele. Kui saak osutab vastupanu, siis skorpion salvab seda, sageli mitu korda. Skorpionid võivad söömata olla mitu kuud. On juhtunud, et isegi poolteist aastat. Enamik liike saab arvatavasti kogu elu läbi ilma veeta, aga mõned niiskete troopikametsade liigid joovad vett. Paljunemine Skorpionite kurameerimine saab alguse pulmatantsust, Isane läheneb emasele, seisab tema vastu ning püüab sõrgadega emase omi. Seejärel pööravad partnerid end ringi ning liigutavad üheskoos sõrgi üles alla."Tantsu" juhib isane. Isane otsib tasasel maal koha, kus vabastab oma spermatofoorispetsiaalse spermat sisalduva anuma. Seejärel seab ta emase ettevaatlikult niisugusesse asendisse, kus emane saab sperma oma suguavasse vastu võtta. Kohe pärast seda püüab isane kibekiiresti jalga lasta, kuna emane on niisuguses staadiumis
oma kahe tugeva esijala vahele. Lõugtundlate abil hammustab ta saagi kitiinkesta katki ning nõrutab ohvri kehasse mürki, mis tapab saagi ja muudab ta ämblikule seeditavaks. Enamus huntämbliklasi on peamiselt tegevad päeval ja varjavad end öösiti vaenlaste eest varjualustesse. Kõrbetes elavad liigid on aga tegusad öösiti. Sealse kõrge temperatuuriga kliimas nad lihtsalt hukkuksid, ent ka nemad ei kasuta saagi püüdmisel võrgu abi. Huntämbliklaste kurameerimine algab sellest, et isane saadab erilisi signaale, millega teavitab oma olemasolust emaseid, ilmselt selleks, et too ei ajaks tulevast abikaasat segi toidupalukesega. Isane läheneb emasele aeglaselt ning kui too on paaritumisvalmis, püsib ta liikumatult paigal, lastes väiksel isasloomal endale selga ronida. Isane on emase seljas pea tagapool ning veidi küljetsi, et lõugkobijate lõpus asuvad kopulatsioonivahendid emase tagakeha kõhupoolel suguavasse viia. Emane ei lase end sellest sugugi häirida ja võib samal
Raisamatjal on tugevad lõuad, millega ta purustab toidu. Vastavalt eluviisile on raisamatjal kaevjajalad, millega ka kaevab oma saaki aeglaselt maa alla, et emane saaks sinna lähedale munad muneda ja siis on tulevastel väiksestel kohe süüa. Emane rajab muna ümber kaarja käigu mille seinte väikestesse koobastesse muneb. See järel toitub ise. Vastsed ei söö kohe korjust vaid algul toidab neid nende ema pruunikate toidutilgakestega. Korjuse matmisel töötavad koos nii emane kui ka isane raisamatja. Peale raipe matmist hakkavad emane ja isane putukas "rituaalitsema", mis võtab aega kuni 8 tundi. Nimelt nad eemaldavad raipelt karvad ja suled. See on selleks, et aeglustada mädanemisprotsetuuri. Raisamatja ema hoolitseb eest kuni nad on valmis ise elama hakkama. See võib kesta kuni poolteist nädalat. See on mardikate puhul suhteliselt haruldane, et mardikas hoolitseb poegade eest.
Ülesanne: Suguline valik 1. Paabulind – Pikkade, värviliste sulgedega ja paremate geenidega isastel paabulindudel on emastest väiksem ellujäämistõenäosus, sest nad on kiskjatele kergesti nähtavad. See näitab emastele, et vaatamata väljapaistavast sabast on nad olnud suutelised varasemalt toime tulema, mis näitab, et tegemist on tugeva ja paremate geenidega isasega. 2. Putukas - Achias rothschildi – Kui isane putukas on sümmeetriline, siis see peegeldab emastele usaldusväärsust, et järglased tulevad ka sarnased. Lõppude lõpuks oleksid sama liigi putukad ühesugused eristamatud kloonid. Siis poleks emasputukatel vahet kellega paarituda ja tekiks neid liiga palju, mis ohustaks teiste taime/loomaliikide ellujäämisi. 3. Punahirv – Paaritumiseks valitakse tavaliselt võimsate sarvedega isane. Kahjulik pool seisneb selles, et
tulevaseid vastseid toita.Raisamatja tunneb korjuste lõhna mitmesaja meetri kauguselt.Raisamatjal on väga tugevad lõuad millega ta purustab toidu.Vastavalt eluviisile on raisamatjal kaevejalad millega ta kaevab oma saaki aeglaselt maa alla,et emane saaks sinna lähedale munad muneda ja siis oleks väikestel süüa kohe.Vastsed ei söö kohe korjust vaid algul toidab neid nende ema pruunikate toidutilgakestega.Korjuse matmisel töötavad koos nii emane kui ka isane raisamatja.Peale raipe matmist hakkavad emane ja isane putukas ''rituaalitsema'' mis võtab aega kuni 8 tundi.Nimelt nad eemaldavad raipelt karvad ja suled.See on selleks et aeglustada mädanemisprotseduuri.Raisamatja ema hoolitseb oma poegade eest kuni nad on valmis ise elama hakkama.See võib kesta kuni poolteist nädalat maksimum.See on mardikate puhul suheliselt haruldane,et mardikas hoolitseb poegade eest.Raisamatja on mardikaline
Kõige suuremad pingviinid on keiserpingviinid, kes võivad kasvada kuni 120 cm pikkuseks. Kõigil pingviinidel on voolujooneline keha ja lühikesed tiivad. Pingviinid on lennuvõimetud linnud. Vees suudavad nad liikuda palju paremini kui maismaal, kus nad tunduvad veidi kohmakad. Ujuda suudavad nad isegi kuni 40 km/h! Kõik pingviinid peale suurte keiserpingviinide pesitsevad kevadel. Emane pingviin muneb üheainsa muna ja ujub seejärel minema. Isane pingviin aga seab muna oma jalgadele ja katab selle erilise nahakurruga, mis hoiab seda soojas. Siis seisab isane pingviin 64 päeva lumetormide keskel ja haub muna. Kogu selle aja ei söö pingviin üldse ja jääb kõhnaks. Emane pingviin naaseb kevadel jää murdumise ja poja koorumise ajal. Isane pingviin peab endale toidupoolist jahtima. Emane ja isane pingviin hoolitsevad väikese poja eest koos. Sündides on pingviinipojad üleni hallid. Kui
Inimese ja ämbliku armu ja pereelu võrdlus Nagu teada on nii inimesed kui ka ämblikud lahksugulised, mis tähendab seda, et on nii emasorganism kui ka isasorganism. Inimeste ja ämblike paljunemises ja pereelus on palju sarnasusi kui ka erinevusi. Vastupidiselt inimestele saavutab enamike ämblikulaadsete puhul isane suguküpsuse varem kui emane. Sigimisperioodil, mis on ämblikel tavaliselt soojadel kuudel soovivad isasämblikud saavutada emase poolehoidu sooritades erinevaid kurameerimisrituaale. Erinevad ämblikud olenevalt liigist tantsivad, liigutades jäsemeid ja lõugkobijaid, tiirlevad ümber emase ja võtavad sisse erinevaid asendeid. Tihti juhtub ka nii, et tantsimisest hasarti sattunud isane demonstreerib oma liigutusi hoopiski teiste isaste ees. Harilikult lõppeb see aga süütu kokkupõrkega
ILVES Ilves ehk harilik ilves on kaslaste sugukonna ilvese perekonda kuuluv looma liik .Euraasia ilves on ilvestest kõige suurem. Eriti suured ilvesed elavad IdaSiberis. Ilves kaalub kuni 30 kg. Täiskasvanud isane euraasia ilves kaalub keskmiselt 21 kg, emane 18 kg. Ilves on kuni 110 cm pikk. Mida põhja pool ilves elab, seda suuremaks ta kasvab. Näiteks Lapimaa ilvesed on Eesti ilvestest suuremad. Erinevus on eriti märgatav talvel, kui ilvestel on seljas talvekasukas. Ilvese õlakõrgus on 6075 cm. Saba on lühike: 1523, maksimaalselt 31 cm. Saba pikkus on ilvesele eluliselt tähtis. Võibolla takistaks pikk saba ilvesel
Kuningpingviinid ja mitmed teised liigid sigivad kõik Antarktika saartel. Pingviinid toituvad kaladest ja kalmaaridest. Tihedad veekindlad karvataolised suled ja paks rasvakiht naha all annavad pingviinidele sooja. Nad sigivad maismaal suurtes kolooniates. Ühes koloonias võib olla kuni tuhat isendit. Palju pingviine koos annavad üksteisele sooja ja kaitset. Pingviinid munevad tavaliselt 1-3 muna. Olles munenud, sukeldub emane merre ja ujub minema. Isane sätib muna oma jalgadele ja katab selle erilise kotja nahakurruga, mis hoiab seda soojas. Järgnevad 64 päeva seisab pingviin pilkases pimeduses keset lumetorme ja haub muna. Kogu selle aja pingviin ei söö ja kõhnub. Emane saabub tagasi kevadel, siis kui jää hakkab murduma, just poja koorumise ajal. Isane võib lõpuks minna ja endale toitu otsida. Vanemad tunnevad poja ära hääle järgi. Hiljem aga hakkavad mõlemad vanemad poja eest hoolitsema
Tavaliselt on nad aeglaselt voolavate jõgede, luhaveekogude, järvede ja karjääride asukad, kuid mõnikord võivad sattuda ka kiirevoolulistesse ojadesse. Üldiselt armastavad mudamaimud taimestikurikkaid ja sooje veekogusid. Oma väikese kasvu tõttu hoiduvad nad parvedesse, mis tegutsevad päevasel ajal ja veekogu pinnalähedastes kihtides. Mudamaimud koevad kevadsuvel, kui vesi on piisavalt soe. Vaatamata oma miniatuursetele mõõtmetele, hõivab isane kala omale kudemisterritooriumi, mis kujutab endast meetrilaiust või väiksemat lagedavõitu kohta veetaimede vahel või ujuvate roosaarte ümbruses. Kudemine leiab aset enamasti hommikuti. Emane mudamaim paigutab oma marja 1...3 marjatera laiuse ribana veetaimede ujuvate lehtede alumisele küljele. Ühes ribas on mõnikümmend kuni sada marjatera. Marjaterade triipe võib leida ka veekogu põhja löödud postidelt, vaiadelt, veepinnal ujuvatelt keppidelt, pudelitelt ja muudelt esemetelt
[], [] Päevasel ajal kapibaarad puhkavad ja on loiumad. Nad pidevalt ujuvad ja püherdavad vees, et võidelda kuumusega. Päikese loojudes hakkavad nad toituma aktiivsemalt, sest siis on nende jaoks piisavalt jahe, et eemalduda veekogude äärest. Erinevate gruppide vahel on keskmiselt 100 500 meetrised vahed ning nad ei häiri üldjuhul üksteist. Nad liiguvad pidevalt oma territooriumil ringi ning karja juhib üldjuhul dominantne isane, kui harva võib liikumist juhtida ka emane loom. Neil on karjas hierarhia vägagi kindel, kuid üldjuhul on kapibaarad rahumeelsed üksteise suhtes ning füüsilise konflikte üksteise vahel tuleb neil suhteliselt harva ette. [] Nad eelistavad üldjuhul väiksemaid karju, kuna siis ei hävita ega talla oma territooriumi taimestikku liiga palju. Mida rohkem isaseid karja tekib, siis suureneb ka konfliktide arv.
ehitusega. Gonaadid paiknevad tagakehas võrgunäärmete peal. Nendest lähtub kaks seemnejuha mis hiljem ühinevad ja moodustavad paaritu lõppkanali, mis avaneb tagakeha kõhtmisel poolel. Sperma ülekandmisega seotud struktuurid paiknevad aga hoopis lõugkobijatel. Lõugkobija otsal paikneb eriline pirnja kujuga bulbus. Ämblike paaritumine on isasele sageli surmatants. Et ämblikud söövad kõike, millest jõud üle käib ja mis liigub, peab emasele lähenev isane juba eemalt daamile delikaatselt selgitama, et ta pole kohale tulnud ainult ärasöömiseks. Olukorda komplitseerib asjaolu, et mõne ämblikuliigi isasloom võib olla emasest 1000-1500 korda väiksem. Et isase lähenemine meenutaks emasele võimalikult vähe saaklooma käitumist, esitavad isasloomad potentsiaalsele partnerile sageli pikki koregraafilisi etendusi, mis peaksid mõtte söögist mujale viima. Kes tantsida ei oska, meelitab kingiga- heidab daamile ette mõne kinnipüütud ja
• REBANE EI MAGA TALVEUND. KARVKATE. • REBASE SABA MUUTUB TALVEL KOHEVAMAKS. PALJUNEMINE. • EMASLOOM INDLEB KORD AASTAS JA JOOKSUAEG VÄLTAB 1–6 PÄEVA. • INNAAEG JA POEGIMISE TÄPNE AEG VARIEERUVAD LEVILA PIIRES: LÕUNAS DETSEMBER-JAANUAR, KESKPIIRKONDADES JAANUAR-VEEBRUAR, PÕHJAS VEEBRUAR-APRILL (EESTIS ENAMASTI APRILL). SEE SÕLTUB KA ILMAST JA LOOMADE TOITUMUSEST. MÕNEL AASTAL JÄÄB 60–70% EMASEID JÄRGLASTETA. • KURAMEERIMISE AJAL MÄRGISTAVAD ISANE JA EMANE OMA TERRITOORIUMI LÕHNAGA. SELLEKS NAD URINEERIVAD PUURONTIDELE, KIVIDELE JA PÕÕSASTELE, MIS KOOS SABANÄÄRME ERITISEGA TEKITAB AINULAADSE REBASELÕHNA. JÄRGLASED. • KUTSIKAD TULEVAD ILMALE PESAURUS. PESAKONNAS ON 3–6, HARVA KUNI 12-13 KUTSIKAT. NENDE SÜNNIKAAL ON 50–150 G. • KUTSIKAD SÜNNIVAD TUMEPRUUNIS UDUKARVASTIKUS. KUNI KUTSIKAD ON ABITUD (KAKS NÄDALAT), ON EMASLOOM KOGU AEG NENDE JUURES, TOITES NEID PIIMAGA NING HOIDES NAD SOOJAD JA PUHTAD. ISANE
teisi linde toidust eemale peletada. Siidisaba lühikesed teravatipulised tiivad ning sirgjooneline, vahelduseks liuglev lennustiil meenutab kuldnoka oma. Paljunemine Enne paljunemist saadab isaslind välja valitud partnerit ning laseb kuuldavale iseloomulike häälitsusi. Seejärel ajab ta oma suure peatuti turri, laseb saba rippu ja ajab suled nii kohevile, et näeb palju suurem ning ümaram välja, kui ta tegelikult on. Kui emaslinnule isane meeldib, ajab ka tema oma suled puhevile ning seisab isaslinnu kõrvale, isane aga kostitab teda toiduga ning ulatab talle kingitusi, milleks võib olla oksake või puukooretükike. Niisugune rituaal kordub mitu korda .Siidisaba pesa näeb välja nagu sambla või rohukõrtega vooderdatud kausike. See paikneb 3-15 meetri kõrgusel maapinna kohal, enamasti samblaga kaetud puuoksal. Mune haub põhiliselt emane, selleks kulub umbes 14-15 päeva. Toitu toovad poegadele mõlemad vanalinnud. Toitumine
Kahetiivalised Kiletiivalised Sihiktiivalised Lepatriinu Lepatriinu Lepatriinud on eredavärvilised, tavaliselt punase mustakirjud. See värvus on neile kaitsevärvuseks. Omavad kaks paari tiibu lennutiivad ja kattetiivad. Parm Sugukond parmlased kuuluvad putukate klassi kahetiivaliste seltsi. Parmud on levinud kogu maailmas ja neid tuntakse verdimevate putukatena. Emane ja isane parm Kõik isased parmud toituvad Emane parm munemas. eranditult taimsest toidust. Parm Isased isendid toituvad õietolmust ja nektarist, mõned liigid ka kõdunenud taimejäänustest. Keha võimas, lapiku kujuga, kohanenud kiireks lennuks. Emased isendid toituvad verest, nende suised on võimsamad kui sääskedel ja võivad tungida läbi paksu naha. Sääsed
Üks allikas väidab, et kasside paar anti khmeeri templimunkade poolt major Gordon Russelile ja tema sõbrale August Paviele kingituseks. Teine lugu räägib, et kassid soetas ameerikalne nimega Vanderbildt ühelt teenrilt, kes oli kunagi Lao-Tsuni templis olnud, kus kasse pühade loomadena hoiti. (Selle kohta on täpsemat informatsiooni Legendi lehel.) Mis iganes olid siis ka uute omanike nimed, enamik ajaloolasi nõustub, et esimesed kaks Birma kassi saadeti Prantsusmaale ja isane kass suri tee peal. Emane, nimega Sitha, oli tiine ja ta tõi ilmale kassipoja, kes sai endale nimeks Poupee de Madalpour. 1925. aastal tunnistas Federation Feline FranSais Püha Birmat võistlustõuna. Üks foto, mis tehti 1930. aastal, kujutab isast kassi, kelle nimi oli Dieu d'Arakan ja kes oli paljude praeguste Birmade esiisa. Selle kassi omanik oli M. Baudoin-Crevoisier kes oli sel ajal hästi tuntud Birmade kasvataja. Hiljem müüdi Dieu d'Arakan koos kuue teise Birma kassiga printsess
-isane kaitseb emast teiste isaste eest Sooline valik ühe isendi partneri valik teatud teiseste tunnuste põhjal tulemus, need tunnused kinnistuvad. Näiteks paabulinnu suled. SV tulemusena on edukad ka sellised tunnused, mis ei mõjuta isendi edukust võitluses resursside nimel. See-eest võivad need tunnused järglaste edukuse kaudu suurendada emase kohasust (nt isane osaleb kasvatamisel). LV ei eemalda SV-d, sest see on juba juurdunud sugulises valikus ebaedukad ei saa järglasi ja need teatud ebaedukad surevad välja populatsioonis. Geneetiline triiv geenisageduste muutumine põlvkondade lõikes juhusliku pärandumise tagajärjena. Mida väiksem populatsioon, seda intensiivsem GT. Põhjustab muutusi genotüübis (LV fenotüübis). Erinevalt LV-st ei allu GT tavatingimustes mingitele keskkonnamuutustele ega ole kuidagi seotud kohanemuse või
maol alla neelata tema keha laiusest kaks korda suurema looma. Pärast niisugust suurt jõupingutust ei pea anakonda mitu nädalat üldse midagi sööma. PALJUMEMINE Anakonda elab harilikult täpselt kindlaksmääratud piiridega territooriumil erakuelu. Iga suguküps emasloom hakkab vihmaperioodi saabumisel eritama erilisi lõhnaaineid, nn feromoone. Ümbruskonnas elutsevad isasloomad on võimelised neid üsna kaugelt tundma ning suunduvad kohe sinna, kust lõhna tuleb. Kurameerimise ajal surub isane end vastu emast, mässib end ta ümber ning tõstab üles niiviisi, et ta pea emase kaelal puhkab. Seejärel laseb isane käiku anaalava külgedel paiknevad küünised. Nende funktsioon kopulatsiooni stimuleeriva elundina on säilinud vaid boalastel ja püütonitel: enne paaritumist stimuleerib isasloom nendega emase kloaagi ümbrust. Enamik madusid munevad, ent anakondad ja teised boalased sünnitavad eluspoegi. Emasloom toob korraga ilmale 20-40 poega
mõnedes piirkondades juba väga haruldane. Kapibaarad elavad harilikult karjadena, mida juhib domineeriv isasloom, kes märgistab oma territooriumi oma nina kohal paiknevate lõhnanäärmete eritisega. Kari koosneb harilikult ühest või kahest emasloomast, mõnest alluvast isasest ja erinevast arvust poegadest. Palju kapibaarasid elab erakuna. Isased püüavad sageli edutult ühineda suuremate karjadega.Domineeriv isane säilitab oma positsiooni tänu sellele, et ajab pidevalt rivaale eemale ja näitab oma karjas kõigile, kes on võimul. Tõelisi lahinguid esineb siiski harva.Nende näriliste elus mängib suurt rolli vesi. Kapibaarad veedavad hommikupoolikud maismaal, keskpäevaste leitsakute ajaks lähevad aga vette end jahutama. Nad võivad vees viibida pikki tunde, olles veetaimestikus peaaegu märkamatud. Vee kohal on näha vaid nende silmi, kõrvu ning ninasõõrmeid
mängides. Noores eas sööb latikas küll põhiliselt zooplanktoneid, kuid peatselt läheb üle põhjas elavatele selgrootutele. Suuremad kalad rändavad sügavamasse vette, et seal mudasel põhjal toitu otsida. Toidu leidmisel on peamiseks meeleks nägemine, tähtis roll on ka kuulmisel. Latikatel on söögiaeg ainult kaks korda päevas - hommikul ja õhtul. Tavaliselt elavad nad suures parves, aga paljunemise ajaks otsib iga üksik isane endale kodu. Kudemisperioodil moodustub isaste peal, kehal ja uimedel tugev helmeskate. Suguküpsuse saavutab suhteliselt hilja (isastel 5...9 aastaselt, emastel 6...10 aastaselt). Kudema läheb mais või juunis. Kudemise algul peab veetemperatuur olema 12...13 °C, aga massilise kudemise ajal on see 15...17 °C, mis on suhteliselt soe. Eelnevalt hõivab iga isane oma ala (tavaliselt vaatevälja suurune), mida kaitseb rivaalide eest. Kudemine toimub madalas kaldaäärses vees olevatele
Neid on umbes 30000 kuni 50000 paari pesitsedes7 Mõni aeg tagasi olid sinikael-pardid meil peaaegu täielikult rändlinnud, kes lendasid Taani või Lääne-Euroopasse talvituma. Nüüd, tänu inimeste abistavale käele, julgevad tuhanded linnud jääda kodumaale põhjamaa karget talve üle elama. Nõnda talitades usaldavad nad end kõige raskemal ajal inimese hoolde, sest enamik looduslikke toiduallikaid mattub jää alla, muutudes seeläbi kättesaamatuks. 8 Eluviis Emane ja isane lind valivad pesa koha vee äärde. Tavaliselt ehitatakse pesad varjatud kohta maa peal, aga vahel ka kõrgemal nagu näiteks endisesse varesepessa.9 Tavaliselt ehitab pesa varjatud kohta maapinnale, kuid mõnikord ka kõrgemale, näiteks endisesse varesepessa. Aprillis muneb emaslind 8-11 muna, mida haub 22-30 päeva. Isane lahkub siis, kui emane asub hauduma ja läheb teiste isastega koos sulgima. Pärast poegade koorumist juhatab ema nad veekokku ja enam pere pessa tagasi ei tule
urge, kus nad püsivalt elavad. Osa huntämbliklastest armastab soojust ja on aktiivne päeval teised liigid harrastavad aga öist eluviisi. Mõned liigid armastavad päikesepaistel peesitavad ja neid võib neid näha kuumenenud kividel või puutüvedel. Paljunemine Innaaeg on parasvöötmekliimas suvel ja troopilistel liikidel aastaringselt. Huntämbliklaste paaritusrituaal algab eriliste signaalidega, millega isane emast oma olemasolust teavitab. Isasloom läheneb emasele ettevaatlikult ning liigutab kergelt oma lõugkobijaid (kopulatsioonielundeid) ning esimest paari jalgu üles-alla. Kui emane on paaritumisvalmis, püsib ta liikumatult paigal, lastes väiksemal isasloomal endale selga ronida. Isane on emase seljas pea tahapoole ja veidi küljetsi, et lõugkobijate lõpus paiknevaid kopulatsioonielundeid emase tagakeha kõhupoolel asuvasse suguavasse viia. Emane ei lase end paaritumisprotsessest häirida
Gorilla on kõige suurem Poeg elab koos kui ka kõige tugevam emaga 3 aastat. ahviliik Gorilla on inimlaste sugukonda kuuluv perekond inimahve Täiskasvanud isane võib Gorillad on arglikud, kasvada kuni 2 rahuarmastavad ja meetri sõbralikud pikkuseks ja loomad,kuidi jätavad kaaluda 250 pahura ilme. kuni 300 kilogrammi Vabas looduses elavad Kesk-Aafrika elab neid alla 1000 troopilist...
Mink Välimus Mingi kasukas on tume must ja tal on varvaste vahel ujulestad. Mingid ulatuvad tavaliselt kuni 45-e cm pikkuseni. Emane mink on 0,4-1,2 kg raske. Isane mink on 0,5-2,3 kg raske. Päritolu Mink on originaalselt Ameerikast. Mink on tulnud Ameerikast puuriloomana. Eestisse on mink jõudnud 1938 a. Elu koht Mink elab jõgede ja ojade ääres. Söök Mingid söövad peamiselt mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni, vähke ja limuseid Sigimine
( Eneke 4 [Autorite E63 kollektiiv] - Säga lk.14 - Tln.: Valgus,1986 ) Säga on suur mageveekala. Säga elutseb paljudes Euroopa ja Aasia jõgedes. Ta võib kasvada kuni 3m pikkuseks ja kaaluda kuni 300kg. tal on lai pea, mille ülalõual kasvab 2 pikka poiset.Särjal pole soomuseid, teda katab pehme limane nahk. ta sööb kalu, konni, limuseid ja veelindude poegi.Emaskala koeb marja veetaimedest pessa. Isane valvab marja, kuni see koorub. Särg võib elada isegi 100 aastat. Särja püüdmine on keelatud. Eesti vetes on särg tavaline. Ta eelistab taimerohkeid mage- ja riimveekogusid, toitub peamiselt taimedest, koeb kevadel madalaisse kohtadesse.Särg on tööstuskala. ( Eesti NSV Kalad [ N.Mikelsaar] - Säga lk.252-255.) Selts: Sägalised, Siuluriformers ;Sugukond: Sägalased, Siluridae Särja seljauim on väga lühike, pärakuuim väga pikk. Rasvauime ei ole.Eesmised ninaavad tagumistest eemal
Ainus vahe isaslinnu ja emaslinnu värvuse vahel on see, et emaslinnu sulestik on tagasihoidlikum. Linnu pea on pruun, kõht helepruun ja tema tiiva peal on valge triip. Mõlema nokk on musta värvusega, lühike, kooniline ja kõver. Metsvindi võib segi ajada põhjavindiga, kellel on sarnane kehaehitus, kuid erinevalt metsvindist on tal kohati oranzid suled. Joonis 1. Emane metsvint (Ader, 2016) 4 Joonis 2. Isane metsvint (Ader, 2016) 1.2 Toitumine Metsvint on peamiselt taimetoiduline seega sööb ta mitmesuguseid seemneid, kõrsi, taimede pungi, kuid pesitsusajal toitub putukatest näiteks röövikutest, üraskitest, putukavastsetest . Poegi toidab lind putukatega. See tõendab, et vindid on arenenud putuktoidulistest lindudest ja läinud hiljem üle taimetoidule. Kahjurputukate ja umbrohuseemnete hävitajana on metsvint põllumajanduses väga vajalik. T
JÄÄKARU Ursus maritimus Põhiandmed Kõrgus: 2,4-2,3m Eluiga: 15- Jalatalla suurus: 18aastat 30cm pikk ja 25 Kaal: cm lai isane-350-650kg Eluviis: elavad ja emane 175- eraldi 300kg Toitumine ja jahipidamine Hüljestest: põhitoit, Taimestikust: tapavad ainsa marjad, seened, käpahoobiga rohi, samblikud, oblikad jms loomakarjustest Paljunemine Paaritusperiood: Poegade arv: märts- mai tavaliselt 2, Tiinus kestab:195- hoolitseb 2a, 265 päeva sündides 450- 900g Okt/nov uuristavad koopad Kas tead, et... Karudel on tundlik haistmine(30km kaug.) Nad võivad joosta 40km/h Nende temperatuur urgudes võib olla 40kraadi välistemperatuurist kõrgem ...
· Kehaõõs on vedelikuga täidetud, milles paiknevad sooltoru ja sigimiselundid · Solge toitub inimese sooles olevas poolseeditud toidus · Sooltoru algab suuavaga ja lõpeb pärakuga · Toit ja toidujäägid ei segune omavahel · Kaks torukujulist neeru · Puudub vereringe-ja hingamiselundid Siseehitus · Pärak · Suu · Sooltoru · Neerud · Sigimiselundid · Neel · Närviväät · Eritusava Paljunemine · Lahksuguline loom · Isane on kõvera tagakehaga · Munetud munad ei saa areneda · Muna peab viibima vähemalt kaks nädalat õhu ja niiskuse käes · Inimene sõltub saastunud toiduga
(a) Kooruvad munast vastsed; (b) Vastsed elavad jõe mudas kuskil 5-6 aastat. Nad filtreerivad orgaanilist detriidi toiduks; (c) Vastsed moonduvad täiskasvanuteks ja rändavad merre; (d) Täiskasvanu elab 4 mere; (e) Täiskasvanud tagasi jõgedesse kudema ja see järel hukkuvad. (Cuddington and Yodzis, 2002) Kudemise ajal kogunevad silmud parvedesse ja ehitavad pesi piklikke ovaalse kujuga lohke. Pesa ehitamist alustab isane. Imedes end suulehtriga kivikese külge, tõstab ta seda tagakehale toetudes üles ja paigutab kõrvale, kaugemale tulevase pesa kohast. Siis, imedes end pesa eesosas mõne suure kivi külge, paiskab ta peenema kiviklibu ja liiva järskude madujate kehaliigutustega eemale (Stoddard et al., 2006). Kogu selle aja teeb emane pesa kohal sujuvaid ringe. Isase kohal laskub ta iga kord natuke allpoole ja puudutab oma kõhuga partneri pead, justkui ergutades teda tööle
Jaanimardikad veedavad päeva varjualuses. Neid on küll lihtne leida piisab vaid kivi ülestõstmisest. Emased väljuvad oma varjupaikadest hämaras. Sageli näeb ühes kohas mitut emast. Kui neid ehmatada, lõpetavad nad helendamise, kui aga ettevaatlikult läheneda, jätkavad helendamist. JAANIMARDIKA ISELOOMULIKUD OMADUSED Emane: Tiivutu. Tema lüliline keha meenutab vastse oma. Helenduselund paikneb tagakeha tipul. Isane: Emasest väiksem. Suurte silmade ja hea nägemisega. Isane on tiibadega ning lennuvõimeline. Kattetiivad kaitsevad kilejaid tiibu ajal, mil putukas ei lenda. Vastsed: Võimsate suistega varustatud röövloomad. Neilgi on tagakeha lõpul helenduselundid. SUURUS Pikkus: Emasel 10-18 mm, isasel 10-13 mm. Välimus: Emasel ja vastsetel on pikk lüliline keha, isastel on tiivad ning nad on lennuvõimelised. Suised: Vastsetel haukamissuised, täiskasvanud mardikatel on suised kärbunud. PALJUNEMINE Munad: 1 mm suurused. Munade arenguperiood: 2-4 nädalat.
Tõsi, seksuaalsuhetel on Kati Murutari loomingus oluline koht, kuid peaks siiski täpsustama, mida kirjanik väärtustab ja mida mitte. Pealiskaudsel lugemisel võiks "Abitut" tõesti kergekaaluliseks seksiraamatuks määratleda. Nii palju suguaktide kirjeldusi, hüperseksuaalsed tegelased, isegi muid valdkondi puudutav sõnavara ja fraseoloogia genitaalse sfääriga seotud (pabereid vägistatakse, juuksed kasvavad kohitsematult jne). Naise ja mehe asemel kasutatakse sõnu emane ja isane. Muide, need sõnad on tänases keelepruugis käibel ka omadussõnadena. Isane märgib loomulikult parimat ja esmajärgulist, emane on kehvake või vähemalt teisejärguline. Keel väljendab mõtteviisi eks vasta see täpselt valitsevale patriarhaalsele ideoloogiale. Mis puudutab Kati Murutari romaani keelt üldisemalt, siis siin on kirjanik täpne vahendaja. Värdsõnad inglise keelest, lohakas lausestus, lame ja kitsalt konventsionaalne argoo ning rohke
ja ühepäevikute vastseid, selgsõudureid j.t selgrootuid. Suurte kiilide vastsed söövad peale selgrootute ka väikesi kalu ning konnakulleseid 6 5.Sigimine ja areng Paarumisrituaalid on küllalt keerulised. Isased konkureerivad emaste pärast võideldes omavahel, mille käigus võidakse üksteisele tekitada küllaltki raskeid vigastusi. Võitluses peale jäänud isane haarab emase rindmikust jalgadega kinni ning täidab seejärel tagakeha ette painutades suguaparaadi spermaga. Sellele järgneb kopulatsioon, mille käigus isane kinnitub sabajätketega emase külge ning viib seejärel sperma emaslooma suguteedesse. Paarumine võib toimuda kas maapinnal või siis osaliselt või ka täielikult õhus. Viljastatud emane alustab munemist peatselt pärast suguühte toimumist. Enamus taolistiivalisi muneb oma munad
Aafrika elevant Aafrika elevant (Loxodonta africana) on imetaja elevantlaste sugukonnast. välimus India elevant ja aafrika elevant on üpris sarnased, kuid aafrika elevant on suuremate kõrvade ja võhkadega (on nii isastel kui emastel). Isane elevant võib seistes olla 3,64 m kõrgune, 6...7,5 m pikk, (koos londiga) kaaluda kuni 5455 kg; emane 3 meetrine ja kaaluda 36364545 kg toitumine Aafrika elevant on taimtoiduline, ta kulutab 16 tundi päevas taimede (lehtede, bambuse, okste jne) söömisele. Ta võib päevas süüa 140270 kg toitu levik Ajavahemikus 18891946 on Aafrikast välja veetud umbes 2 280 000 elevandi võhka paljunemine Aafrika elevandi tiinus kestab 18-21 kuud
· Levik: Uus-Meremaa · Sigimine: Emane muneb ühe muna, kuni 13 cm pikkuse, mida haub11-12 nädalat. Dodo · Väljasurnud · 1m kõrgune, kaal 20kg · Toitus puuviljadest · Pesa tegi maapinnale NANDU · Lõuna Ameerika · Kasv 150cm, kaal 40kg · Võib elada 20 aastat. · Hauduja ja poegade eest hoolitseja on isa. KAASUAR · Austraalia, Uus-Meremaa · 180 cm kõrge · Isane haudub 52 päeva ja kasvatab poegi üksi. · Agressiivne · Hävimisohus Andeelia pingviin · Antarktika · Elu kolooniates, · 30...50 cm kõrged · Kaaluvad 4,5 kilogrammi. · Valged rõngad silmade ümber. Jaanalind · Isaslinnu sulestik on must, valge saba ja tiivaotstega. · Jalal on 2 varvast. · Kehatemperatuur on 39-40°C · Paaritusaja pikkus sõltub linnu toiduvalikust, tervislikust seisundist ja ilmast.
Nad puuduvad täielikult külmas vees. Kõige rohkem esinevad nad troopikas, suhteliselt haruldased parasvöötmes. Kuigi enamik liike elab rannalähedases ja suudmevetes, siis 29 liigid veedavad kogu oma elutsükli jooksul magevees. Neid liike on leitud troopilistes piirkondades Lõuna-Ameerikas (üks liik), Kesk- Aafrikas (kolm liiki) ja Kagu-Aasias (25 liiki). Paljudel merelistel kerakaladel on pelaagiline või avatud ookeani eluetapp. Kudemine esineb pärast seda, kui isane lükkab emase aeglaselt veepinnale või ühineb emastega, kes juba on seal. Munad on kerakujulised ja uppumatud. Koorumine toimub pärast nelja päeva. Pisikestel on suurenduse all kerakala meenutav kuju, neil on funktsionaalsed suu ja silmad ning nad peavad sööma paari päeva jooksul või hukkuvad. (Heller, 2012) Magevee liikide paljunemine erineb mereliste kerakalade omast. Isane kerakala kurameerib emasega. Kui emane aktsepteerib isasese, juhatab ta nad edasi taimede või mõne muu varju
Putukate sigimine ja arenemine Putukad on lahksugulised loomad. Paljude putukaliikide puhul on isaseid ja emaseid kerge üksteisest eristada, teistel on nad aga omavahel väga sarnased. Vaata allpool toodud pilte liblikatest. Kas oskad öelda, kumb on isane, kumb emane? Viljapuutupslane Kollapaabusilm Enamasti esineb putukatel normaalne suguline sigimine, kuid haruldane pole ka partenogenees, see on järglaste arenemine viljastamata munarakust. Tavaline nähtus on see lehetäide puhul. Partneri leidmiseks kasutavad putukad mitmesuguseid signaale. Levinuimad on lõhnasignaalid, mille puhul isased lendavad emaste poolt eritatava erilise lõhna peale kilomeetrite kauguselt kohale
nende partnerid jalgade kaudu. Jaanimardikad vallandavad valgussähvatusi, mõne päevaliblika tiivamustrid peegeldavad ultraviolettkiirgust ja elektrikalad suhtlevad oma elupaikade tumedas läbipaistmatus vees üksteisega, vallandades elektrienergia impulsse. (Sparks, 2001). Tiigis peetakse naisi kalliks mõnikord ei lase kavalerid emast embusest lahti. Isased ei kaota isegi pulmade ajal pead: niipea kui emane kudu välja laseb ta teeb seejuures erilist häält laseb isane ta otsemaid lahti aga et sõbranna omavoliliselt käest ei libiseks, paisuvad isase eesjala esimesel varbal niinimetatud pulmatüükad. Need karedates mõhnades asuvad erilised näärmed. Nende eritised on bakterisiidsed. Vahel kestavad konnade embused kuni kolm ööpäeva emane millegipärast venitab kudemisega. Ja isane ootab rakkuskäsi kinni hoides. (Starikovits, 1990). Kokkuvõtteks võib öelda, et loomad on väga erinevad. Kõigil on oma isiklik viis sigimiskäitumises
HEINARITSIKAS 1. Välimus ja erilised tunnused. Suur ritsikas, isane on 21-28 mm pikk, emane 26-45 mm pikk. Värvus on väga muutlik, kuid sagedamine roheline tumedate laikudega. Tundlad on umbes kehapikused. Siristamine meenutab õmblusmasina heli. Laul on kõige aktiivsem hommikul ja päeval, õhtuks vaibub. 2. Elupaik ja levik. Heinaritsikas on levinud kõikjal Eestis see ritsikaline on arvukas puisniitudel, vanadel kesapõldudel metsa lähedal, kasevõsades, noortel ristikupõldudel, metsaservadel, raiesmikel, üksikult ka madalsoodel ja rabadel. 3
Nende paksud valged vastsed (konud) elavad kõdupuidus, mullas, sõnnikus ja mujal kõdunevas orgaanilises aines. Aedades,õitel,metsades,mullas,kõdus TOITUMINE Valmikud toituvad peamiselt taimede lehtedest ja õitest Sitikate valmikud ja vastsed toituvad peamiselt loomade väljaheidetest Teiste põrniklaste valmikute menüüsse kuuluvad ka taimede maapealsed osad - noored võrsed, lehed ja õied. PALJUNEMINE Isane liigub emase ümber ülestõstetud keha ja laialiaetud tundlatega Pärast paaritumist muneb emane kõdupuidu sisse munad ning sureb seejärel Igast munast koorub teatud aja pärast välja valkjashall, tumepruuni pea ning kortsulise kehaga vastne AITÄH, ET TE MIND KUULASITE!
Diretkor on Mati Kaal Loomaaia osad Troopikamaja Kullimägi Elevandimaja Kaug-Ida Sise-Aasia Faasanid Alpinaarium Boreaalium Lõuna-Ameerika Polaarium Linnutiik Insektaarium Kured Laste loomaaed(suvel) Elevandimaja avati 1989 Tallinna Loomaaia 50. sünnipäevaks Hoones saab näha elevante ninasarvikuid ja jõehobusid ja ka roomajaid ja pisinärilisi. Hoones elab kolm elevanti: kaks emast Draay ja Fien ning isane Carl Carl - Toetajad Tallinna loomaaeda toetab ligikaudu: 50 firmat (McDonald's) 20 õppeasutust(Gustav Adolfi Gümnaasium ) 20 eraisikut. Lisaks on ka teisi toetajaid (Saku Läte) Sihtgrupp Väga lai. Teenindab kõiki vanusegruppe, rahvusi ja eluvaldkondi. Loomaaias peetav loomkond on ammendamatu uurimismaterjal õpilastele ja teadlastele Üritused Loomaaia sünnipäev 25.augustil.
ROTID, TAIMED VAHEL VÄIKSEMAD LUTIKAD PUTUKAD LOOMAD PESA · Metsas olevad kuhilad on kuklaste pesad. · Maa- aluseid ehitavad aga raudsikud. · Enamus pesi asuvadki maa- all, sest seal hoiavad nad oma mune. · Suures pesas võib olla 100 000 sipelgat. PALJUNEMINE · Paljunemiseks lendab emane pesast välja ja otsib isast. · Peale paaritumist isane hukkub. · Peale paaritumist kaotab emane tiivad. LISAD · · Raudsikud- Rändsipelgas- ·
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
