Mis on marutaud ning kuidas sellesse nakatutakse? Marutaud on püsisoojaste loomade ja inimese ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. Inimese haigestumisel nimetatakse haigust marutõveks, loomade puhul käsitletakse haigust marutaudina. Haigus levib peamiselt haige looma hammustuse tagajärjel, kui sülg sattub haava. Võimalik on, et nakatutakse ka siis, kui haige looma sülg satub silma, ninna, suhu või värskele haavale, kuid tegelikus elus juhtub seda harva
Klass: 11.b Juhendaja: Evelyn Kostabi Ülenurme 2009 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mis on marutaud...................................................................................................................... 4 1.1 Haigestunud looma(ka inimese) sümptomid.....................................................................4 1.2 Kuidas teada saada, kas loom/inimene oli ikka marutaudis?............................................ 4 2.Kuidas ennetada marutõve?..................................................................................................... 5 2
Toore lihaga – tapamaja töötajad võivad haigestuda nakatunud koega kontaktis olles Töödeldud lihaga – haigestunud looma liha tarbides haigus ei levi Esinemissagedus Hetkeseisuga on Eesti marutaudist vaba Soome on samuti marutaudist vaba Lätis ning Venemaal võib esineda Maailmas esineb seda enim Aafrikas ning Aasias, eriti Indias Uus-Meremaal ning Austraalias pole esinenud Teatamiskohustuslik? Marutaud on teatamiskohustuslik haigus Kasutatud kirjandus Infektsioonhaiguste õppematerjal http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/3764878 http://www.fao.org/docrep/003/t0756e/T0756E03.htm https://www.spc.int/lrd/ext/Disease_Manual_Final/b058__rabies.html http://www.who.int/rabies/epidemiology/en/ Pildid: http://www.thehindu.com/2005/05/01/stories/2005050103620500.htm http://osp.mans.edu.eg/elsawalhy/Inf-Dis/Rabies.htm http://www.askjpc
MARUTÕBI Marutaud on püsisoojaste loomade ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. Inimese haigestumisel nimetatakse haigust marutõveks, loomade puhul käsitletakse haigust marutaudina. Tüüpilised viiruse levitajad on rebane, koer, kass, kährikkoer, nahkhiir. Haigus esineb suuremal osal maakeral. Inimine haigestub peale kontakti haige looma süljega, näiteks hammustusega. Otsene kontakt (haige looma süljega) - hammustus - kriimustus - lakkumine Esineb 50%-l haigetest, kestab prodroom ehk erutusstaadum 2-10 päeva. Viirus levib kesknärvisüsteemi ja edasi mööda neuroneid kogu organismi. Võivad esineda järgmised sümptomid: - peavalu - palavik - nõrkus - väsimus - iiveldus - oksendamine - hüperrefleksia - suurenenud sülje produktsioon samaaegse januga - valud hammustuse kohal - agressiivsus Hingamis neelamis ja vahel ka halvatus võivad esineda tingitud mar...
Marutaud (ka hüdrofoobia) on püsisoojaste loomade ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. Inimese haigestumisel nimetatakse haigust marutõveks, loomade puhul käsitletakse haigust marutaudina. Mis on marutaud? ● Marutaud on surmaga lõppev närvisüsteemi kahjustav viirushaigus ● Inimese haigestumisel nimetatakse haigust marutõveks. ● Haigustekitaja levib nakatunud isendi süljega, tavaliselt nakatutakse haigestunud looma hammustuse tagajärjel. ● Harvemini võib viirus üle kanduda ka marutaudis looma sülje sattumisel silma, ninna, suhu või värskele haavale
Marutaud on viirushaigus, mis levib nakatunud looma süljega. Kõige tavalisemalt nakatutakse, kui marutaudis loom kedagi pureb, samuti kui marutaudi nakatunud looma sülg satub värskele haavale, silma või suhu Kõikides euroopa riikides, kus on marutaudivastast suukaudset vaktsineerimist läbi viidud on rebaste ja kährikute arvukus kasvanud. 2003 aastal diagnoositi Eestis 863 marutaudi juhtumit, 2006 aastal marutaud vähenes märgatavalt, diagnoositi 114 juhtumit, 2009 aastal diagnoositi 3 loomal, ning viimane marutaudi juhtum diagnoositi 2011 aastal. Tänavu 2013 aastal kuulutati eesti marutaudi vanaks riigiks. Marutaudi vaktsineerimisega kährikute ja rebaste arvukus kasvab, kuna marutaud on regulaator, mis mõjutab loomade arvukust. Mida rohkem on rebaseid ja kährikuid, seda suurem on surve kanalistele, jänestele, närilistele ning teistele loomadele, kes kuuluvad nende toidu objektiks. Seega hakkab
Riinu Anslan 19. oktoober 2009 Viirushaigused Marutõbi e. Rabies Lyssa Hydrophobia Loomadel on marutaud, inimestel marutõbi. Marutõbi on viirushaigus, millesse inimene nakatub looma hammustusest, kui haige looma sülg satub haava. See kahjustab kesknärvisüsteemi ning kui ohvrit ei vaktsineerita, lõpeb haigus 100% juhtudest surmaga. Keeruliseks teeb olukorra fakt, et haige looma sülg on nakkusohtlik juba kuni 15 päeva enne kui loomal tekkivad haigusnähud. Marutõbi on levinud üle maailma, välja arvatd Austraalias ja Antarktikas
KUIDAS END VIIRUSTE EEST KAITSTA Sinu nimi Kuidas levivad viirused? • Piisknakkusena Näiteks: köha, leetrid, mumps, gripp • Vere ja muude kehavedelike kaudu Näiteks: HIV, HPV, B-hepatiit, C-hepatiit • Saastunud vee ja toidu abil Näiteks: A-hepatiit, salmonelloos, sooltepõletikud • Loomade kaudu Näiteks: puukentsefaliit, marutaud Piisknakkusena levivad viirused • Piisknakkused levivad õhu ja kontakti teel Vältimiseks: • Hoia puhtust, pese käsi • Ära aevasta ega köhi avatud peopessa või rusikasse • Gripihooajal vältida rahvarikkaid kohti • Mõnda piisknakkust saab ennetada vaktsineerimisega • Vältida kontakti haigega Vere ja muude kehavedelike kaudu levivad viirused Vältimiseks: • Kasutada kaitsevahendeid • Kasutada ühekordseid süstlaid
nande haigusi ja tihti ka surma. Viiruste poolt teostatavat geenide ülekannet nim.transduktsiooniks.Sel teel võivad ühe raku või organismi geenid üle kanduda teise rakku või organismi.Transduktsioon on üheks päriliku muutlikkuse allikaks. Inimese viirushaigused.Haigusi põhjustavad DNAkui ka RNAviirused.DNAviirused ;rõuged,tuulerõuged,herpesviirus,papilloomiviirus.RNAviirused:gripp,marutaud,mumps, punetised,HIV.Suur osa tõvestavaid viirusi kandub edasi õhu kauduhaigestumine toimub piisknakkuse teel,nt:gripp,tuulerõuged,punetised,leetrid,herpesjt.AIDSi ja mõnedesse hepatiidivormidesse nakatumine toimub põhilislt haige inim.verega või sugulisel teel.Toidugalastehalvatus,mõned hepatiidivormid.Loomad marutaud,ajukelmepõletik(puuk). Viirushaigustest tervenemiseks peavad organismis mood.antikehad.Kasu
Kinnitusniidid ehk fibrillid Viirused... Geenide ülesanded: Kindlustavad viiruse genoomi paljunemise Mõjutavad peremeesraku aktiivsust (endale soodsamaks) Kindlustavad viirusvalkude sünteesi Viirused... Klassifikatsioon: nukleiinhappe alusel RNA-viirus DNA-viirus Millised haigused on põhjustatud RNA- viiruste ja millised DNA-viiruste poolt? marutaud herpes hepatiit gripp punetised lastehalvatus rõuged AIDS Viirused... Klassifikatsioon: DNA-viirused DNA- ja RNA-viirused RNA-viirused sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) Viirus bioloogiline objekt Viirushaigus viiruse poolt põhjustatud haigus Viirused... Klassifikatsioon:
Rakukest-koosneb tselluloosist, annab rakule kuju ja kaitseb seda. Vakuool-annab viljadele hapuka maitse Kloroplast-nendes organellides toimub fotosüntees Tsütoplasmavõrgustik-seda esineb kahte tüüpi:sileda- ja karedapinnaline Golgi kompleks-rakus sünteesitud ainete kogumine, ümbertöötlus 4. Oskad organisme jagada päristuumseteks, eeltuumseteks, mitterakulisteks (viirused) objektideks. Päristuumne-kuuseriisikas, lihasrakk/kude. Eeltuumne-Salmonella bakter Mitterakuline object(viirus)-marutaud, HIV. 5. Milles seisneb kloroplastide olulisus? Kloroplastide peamine ülesanne on FOTOSÜNTEES. 6. Oskad võrrelda mitokondrit ja kloroplaste (nende ehitust ja ülesandeid). Tunned need ära joonisel. Mitokonder-raku energiat tootev organell. Ümbritsetud kahe membraaniga. Silindrikujuline. Liiguvad tsütoplasmas, seotud mikrotuubulitega. Kloroplast-taimerakkude organell, milles toimub fotosüntees. Päikesevalguse, vee ja süsihappegaasi abil toodetakse glükoosi.
ja vastupidavamaks. (http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/8talu/koer.htm) 1.3 Tõud Terves maailmas on 400 tõugu. 4243 koera oli kantud Eesti Kennelliidu registrisse aastal 2007. 1.3.1 Saksa-lambakoer 1.3.2 Chow chow 1.3.3 Berni karjakoer 1.3.4 Bernhardiin 1.3.5 Alaska malamuut 1.3.6 Śoti terjer ( http://et.wikipedia.org/wiki/Koer) 2. Haigused Koera levinumad haigused on hepatiit, katk, kennelköha, leptospiroos, marutaud, parvoviroos. 2.1 Hepatiit- ehk maksapõletik, hepatiidil ei esine kopsupõletiku. See haigus tuleb kontakti vahetusel, aga ainult siis kui koer on ise viirusekandja või on ise haige. Sellest haigusest saab aru kui koer keeldub söömisest, oksendab, pidevalt on kõht lahti- see on mürgitus. Silmad võivad olla natukene teistsugused, kui tavaliselt. 2.2 Katk- Samuti tekitajaks on viirus ning tekib teiste haigete koerte kontakti teel. Katkust
Mina, olles nüüd ametlik, karvane Väike-Maarja Õppekeskuse rebane. Olles veel väidetavalt täie mõistuse juures. Tõotan: Tahtlikult mitte levitada oma kirpe, Mitte nakatada teisi marutaudiga, mitte märgistada igat nurka, ning taltsutada oma jooksuaja tunge. Luban kutsuda oma fantastilisi, andekaid, 1000 korda lahedamaid 3nda kursuse õpilasi igale peole võimaldades neile alati tasuta sissepääsu, ohtralt süüa juua ja peo lõppedes nad kätel koju kanda. Luban regulaarselt toetada Kulinaaria sissetulekut. Kanda kaasas kõiki vajaminevaid kooliasju, ka 3-nda kursuse jaoks. Klassis olles: teen oma parima et eritada võimalikult vähe ebameeldivaid aroome. taltsutan oma kasvavat lobapidamatust. Luban igal hommikul pesta hambaharjaga 3-nda kursuse õpilaste autod puhtaks. Annan söökla järjekorras eesõiguse ja jagan oma sööki 3-nda kursusega. Iga kell olen valmis 3-ndat kursust aitama/toetama nii füüsiliselt, moraalselt kui majandusl...
replikatsioon ja kapsiidvalkude süntees, neist tekivad uued viiruseosakesed ning toimub bakteri surm. LÜSOGEENNE TSÜKKEL Rakku sisenenud GENOOM lülitub peremeesraku koostisesse ja säilib seal mingi aja mitteaktiivses olekus. Peremeesraku jagunemisega kanduvad geenid edasi tütarrakkudesse. Viirused on organismidele kahjulikud, põhjustades haigusi ja tihti ka surma. Nad võivad ka geene ühest organismist teistele üle kanda. LEVINUMAD VIIRUSED tuulerõuged, herpes, soolatüükad, marutaud, mumps, punetised, HIV. INIMENE kaitseb ennast viiruste eest, kui võtta antibiootikume või, kui keha toodab antikehi. TAIMED eritavad lipiide, mis vähendavad vastuvõtlikkust. GEENITEHNOLOOGIA on biotehnoloogia haru, mis tegeleb geenide ülekandmisega ühest organismist teise. GMO-de PLUSSID suurem saagikus, väiksem keskkonna saastatus, uued ravimid. GMO-de MIINUSED võib osutuda inimesele kahjulikuks, negatiivsus keskkonnale, halvem maitse.
VIIRUSHAIGUSED Karolin Luik Sille Liik Koevedelikega (B-hepatiit, AIDS) Piisknakkusega (gripp) Toidu ja joogiga (A-hepatiit) Haigete loomadega (marutaud, entsefaliit) Nakatumine viirushaigustesse Kontaktnakkus; saastunud toit ja jook Peiteperiood: 15-45 päeva Sümptomid: väsimus, palavik, tume uriin, maksatalitushäired, kollakas nahk A-hepatiit Levib otsese kontakti kaudu nakatunud verega (ka sülje, rinnapiima, sperma ja tupevedelikuga) Peiteperiood: võib ulatuda kuni poole aastani. Sümptomid: isutus, iiveldus, oksendamine, kollased silmavalged, tume uriin B- ja C hepatiit
on jätkuv linnastumine ning metsloomade elupaikade vähenemine. Loomad ei jõua linna eest ära kolida vaid kohanevad muutuva keskkonnaga. Teiseks põhjuseks on kitsad toiduvarud metsas. Haigused Rebaste ilmumine linna võivad levitada kahte inimestele väga ohtlikku nakkushaigust – marutõbe ja ehhinokokoosi. Linnarebased on jutuks tulnud pärast seda kui 2005. aastal alustati marutaudivastast vaktsineerimist ja see on olnud niivõrd edukas, et marutaud oli praktiliselt likvideeritud. Mida teha, et rebased aeda ei tuleks: ära toida metsloomi anna lemmikloomale toit ette korrapäraselt ja ära jäta poolikut söögiportsu õue komposti tee kinnises kastis vaata, et jäätmemahuti kaas oleks korralikult suletav ja alati kinni selgita ka naabrile, et linnades ja asulates metsloomi ei tohi metsloomi toita. Kuidas koduloomi metsloomadel levivate haiguste eest kaitsta? Taludes tuleks jälgida koduloomade
Viirushaiguste levik Pille-Riin Kärner L2E Kuidas võib nakatuda viirushaigustesse: Piisknakkusega - gripp Toitude ja jookidega A-hepatiit, kollatõbi Haigete loomadega entsefaliit, marutaud Koevedelikega AIDS, B hepatiit Gripp Gripp on tõsine nakkushaigus, mida põhjustavad põhiliselt gripiviirused A ja B. Levik: aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Sümptomid: palavik, köha, väsimus Tuulerõuged Tuulerõuged on tuulerõugeviirusest põhjustatud eriti kergesti nakatuv palavikuga kulgev lööbehaigus, mida enamik põeb lapsepõlves. Levik: hingamisteede kaudu, Piisknakkus Sümptomid: sügelevad villid, palavik Lastehalvatus
DNA ja RNA viirused(HIV,Bhepatiit jt) V. 1.kinnitub fibrillidega rakumembraanile(viirusosake) 2.osake vabaneb ümbirsest ja lagundab rakumembraani. 3.viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku. 4.viirusosake vabaneb kapsiidist VI. Nakatumine : piisnakkusega(gripp),toiduga ja joogiga(Ahepatiit/kollatõbi),koevedelik (AIDS,B hepatiit),haigete loomadega(puukentsefaliit,marutaud) AHepatiit ehk kollatõbi B ja Chepatiit AIDS LEVIK: Saastunudtoit,jook,kontaktnakkus Seksuaalkontakt,veri,kehavedeli Seksuaalkontakt,veri,rinnapii HAIGUSNÄ Nahk,silmavalgedkollased, k m maksatalitlushäired. Nahk,silmavalged Immuunpuudulikkus
) DNA- ja RNA viirused(HIV,B-hepatiit jt.) Viirushaigus-viiruse poolt põhjustatud haigus. Viiruste paljunemine:viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; viirusosake vabaneb kapsiidist. Nakatumine viirushaigustesse:piisknakkusega(gripp), toit ja jook(A-hepatiit, kollatõbi), koevedelikega(AIDS, B-hepatiit), haigete loomadega(entsefaliit, marutaud). A-hepatiit ehk kollatõbi: Levib-saastunud toit ja jook,kontaktnakkus. Haigusnähud-nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, maksatalitushäired. Peiteperiood-15-45 päeva. Vaktsiin-olemas. B ja C hepatiit: Levik-seksuaalkontakt, veri, kehavedelik. Haigusnähud-nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, maksakahjustused. Peiteperiood-kuni pool aastat. Vaktsiin-vaktsineeritakse plaaniliselt(B-hepatiit). Haigus võib muutuda eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks, mis võib viia maksa
Regulaatorgeenid-kontrollivad struktuurg avaldumist.Geneetiline kood-vastavus, kui 3 järjestikust mRNA molekuli määravad aminohappe valgu molekulis. Universaalne-koodonite ja aminohapete vastavus pea kõigis eel-ja päristuumsete organismide rakkudes. Sünonüümne-ühele aminohappele mitu koodonit.Mittekattuv-nukleotiid ei kuulu kahe kõrvuti asetseva koodoni koostisesse. Viirused-mitterakuline biol objekt,koosneb nukleiinhappes&valkudest. Ümbritseb valkudest kapsiid. Herpes, marutaud, mumps, leetrid,HIV. Viiruse seondumine rakuga-vabanemine ümbrisest-sisenemine rakku-viirusosakeste moodustumine(-genoomi vabanemine kapsiidist?)-regulaatorvalkude süntees-raku ainevahetuse muutumine-genoomi replitseerumine-struktuurvalkude sõntees. Peremeesrakus bakter-viirus bakteriofaag. DNA viiruses üks DNA molekul, RNAs võib mitu. Struktuurgeenid-info valkude sünteesiks. Replikatsiooni-viiruste DNA või RNA paljunemine.Regulaator-peremeesraku ainevahetus ümberkorraldamine
fosforiringes. Kahjulikud bakterid Bakterid tekitavad haigusi, nagu näiteks koolera, teetanus, ja tüüfus. Paljude nende haiguste ilminguid põhjustavad toksilised valgud, mida bakterid toodavad. Antibiootikumid ja korralik hügieen aitavad bakteriaalsete haiguste vastu võidelda. Siiski on maailma mõneski paigas vähe ravimeid ja madal hügieenitase, mistõttu rasked epideemiad levivad kiiresti. Kahjulikud viirused Gripp, mumps, marutaud ja AIDS on vaid mõned viirushaigustest. Erinevalt bakteriaalsetest haigustest on viirushaiguste vastu raske võidelda, sest viirused tungivad rakkudesse. Seega kahjustab ravim peale ka peremeesrakku. Kui loomal on viirushaigus, siis tekib selle põdemise järel loomulik immuunsus. Samamoodi saab inimesele surnud või lahjendatud viirust süstides tekitada looduslikku kaitsemehhanismi. Seda nimetatakse vaktsineerimiseks. Kasutatud kirjandus: · Looduse entsüklopeedia
seiklushimulisteks muutuvad ja ei taha enam urus püsida. Urust hakkavad pojad väljas käima ühekuusena, iseseisvuvad nelja kuu vanuselt. Suguküpseks saavad rebased ühe aasta vanuselt. KOHT ÖKOSÜSTEEMIS, OHUSTATUS ja KAITSE Looduses on rebane küllalt tähtis pisinäriliste ja kahjurputukate arvukuse reguleerija.Ohtlik on ta mitmesuguste haiguste nagu marutaudi ja kärntõve levitajana. Samas ohustavad ka teda ennast kärntõbi ja marutaud. Ülimalt ebameeldivat sügelust ja nahakahjustusi, mille käes kärntõvest vaevatud kannatavad, tuleb karta kui ühte külgehakkavat haigust. Marutaud on aga endale teinud nii sünget reklaami,et seda pole mõtet siin kirjeldama hakatagi. Pigem on oluline teada, et haigete rebaste elukombed ei ole kooskõlas rebaste tavaliste käitumisnormidega. On teada mitmeid juhtumeid, kus tõbised rebased on tulnud majade juurde, õuedesse ja tikkunud isegi tuppa, kus siis lapsed ja
15. Viiruseid jaotatakse nukleiinhappe alusel: o DNA-viirused (herpes, adeno, papilloom jt) o RNA-viirused (punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt) o DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt) o sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) 16. Viiruste jagunemine tõvestava objekti alusel o Herpesviirused – naharakkude viirused; võivad verega levida ka närvisüsteemi. Ohatised, tuulerõuged, marutaud (närvisüsteemile). o Papillooviirused – onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad. o Hingamisteede viirused – nina-, neelu-, kõri- ja kopsuhaigused. Gripp (geneetiliselt väga muutlik), adenoviirus, paragripp. o Enteroviirused – seedeelundkonna viirused o Retroviirused – HIV-viirus, leukeemia o Viiruseid levitavad ka puugid ja moskiitod (entsefaliit).
15. Viiruseid jaotatakse nukleiinhappe alusel: o DNA-viirused (herpes, adeno, papilloom jt) o RNA-viirused (punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt) o DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt) o sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) 16. Viiruste jagunemine tõvestava objekti alusel o Herpesviirused – naharakkude viirused; võivad verega levida ka närvisüsteemi. Ohatised, tuulerõuged, marutaud (närvisüsteemile). o Papillooviirused – onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad. o Hingamisteede viirused – nina-, neelu-, kõri- ja kopsuhaigused. Gripp (geneetiliselt väga muutlik), adenoviirus, paragripp. o Enteroviirused – seedeelundkonna viirused o Retroviirused – HIV-viirus, leukeemia o Viiruseid levitavad ka puugid ja moskiitod (entsefaliit).
Keha ise kaitseb: nahk- ei lase viiruseid kehasse; T-lümfotsüüdid- vererakud, mis hävitavad viiruseid; antikehad- valgud, mis tähistavad ära haigustekitajad vererakkude jaoks; vaktsineerimine · Viirushaigused Toidu-ja joogiveega: ajukelme põletik, lastehalvatustõbi, maksapõletik, kõhulahtisus Piisknakkus: gripp, hingamisteede põletik, tuulerõuged, mumps, punetised, leetrid, Kontaktnakkus: punetised Kehavedelike kaudu: AIDS, maksapõletik(hepatiit) Siirutajate kaudu: marutaud · Viiruste kasutamine Kasutatakse omadust, et viirustel on võime viia geene ühest organismist teise. Geenitehnoloogias kasutatakse: meditsiin(geeniteraapia, transgeensed organismid); põllumajandus (transgeensed taimed- viljakamad, haigus/külma kindlamad) keskkonna puhastamine(transegeensed organismid- ülireostuse puhastamine) · Biotehnoloogia Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haru, mis kasutab erinevate elusorganismide
Viirustest tingitud haigused Vova 11.klass Marutõbi Marutaud on püsisoojaste loomade ja inimese ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. Inimese haigestumisel nimetatakse haigust marutõveks, loomade puhul käsitletakse haigust marutaudina. Haigus levib peamiselt haige looma hammustuse tagajärjel, kui sülg satub haava. Võimalik on, et nakatutakse ka siis, kui haige looma sülg satub silma, ninna, suhu või värskele haavale, kuid tegelikus elus juhtub seda harva
*geenitehnoloogias viirusvektoritena viiruse genoomi lisatakse soovitav geen, mille viirus viib peremeesrakku transduktsioon-viiruste poolt teostatav geenide ülekanne, mille teel võivad ühe raku või organismi geenid üle kanduda teise rakku või organismi. On üheks päriliku muutlikuse allikaks. Viirushaigused Nakkuste teed: 1.piisknakkusega(gripp) 2.toidu,joogiga(a-hepatiit, kollatõbi) 3.koevedelikega(AIDS, b-hepatiit) 4.haigete loomadega(marutaud, entsefaliit) Ägedad nakkused: *viiruse kiire paljunemine rakkudes *lüütiline tsükkel(peremeesrakkude häving) *selle vastu toimub intensiivne antikehade ja T-lümfotsüütide süntees=eluaegne immuunsus *nt:tuulerõuged, punetised, leetrid, mumps Peidetud nakkused: *viirus lüsogeenses tsüklis *nt:herpes,ohatis Viirushaiguste vastu on võimalik vaktsineerida. Vaktsiin- surmatud või nõrgestatud viirused. Organism toodab viiruste vastu antikehi.
mõjutada??? molekulide vorm Transkribeerub ühe ahela Replitseeruvad lõik mõlemad ahelad Viiruste tähtsus looduses ja inimeste elus. Põhjusavad haigusi Organism muutub tugevamaks Suurendab bioloogilist mitmekesisust Inimesed kasutavad viiruseid geenide ülekandmiseks- GMO-d Nimeta viirusi: HIV, linnugripp, marutaud, puukentsefaliit, Newcastle'i haigus, tuulerõuged. Kuidas võidelda viirustega ja viirushaigustega? Vaktsineerimine. Viirushaigustest tervenemiseks peavad organismis moodustuma antikehad. Viirushaigus Nakatumine Ravi Sümptomid Rõuged Piisknakkus ennetav -inkubatsioon 10...12 vaktsineerimine päeva (7...17 p)
Viiruse genoom on väga sageli muutuv ja seetõttu viiruste vastu võitlemine on keeruline. Viiruste hävitamisega tegelevad kõrgematel loomadel antikehad, mis hävitavad viiruste valke. Inimene tõhustab organismis antikehade hulka vaktsineerimisega. Viirushaigused 1. Herpesviirused- DNA viirused, sisenevad epiteel- ehk kattekoerakkudesse. Ohatised, tuulerõuged, marutaud, suu limaskesta põletik (Epstein-Barri viirus). 2. Papilloomviirused- onkogeensed (kasvajaid tekitavad viirused), enamik haigusi on healoomulised- konnasilm, soolatüügas; emakakaela kasvaja. 3. Hingamisteede kahjustused- gripiviirus, adenoviirus, rinoviirused (nina ja kurgu piirkond), paragripiviirus, enteroviirused (seedekanaliviirused). 4. Retroviirused- tõsised organismi talitlushäirete põhjustajad (HIV- immuunsuspuudulikkust
sajandil ja alles 20. sajandil nad avastati. Esimene viirus, mis avastati oli tubakamosaiigiviirus (TMV). Viiruste ehitus: Viirustel pole rakulist ehitust, kuid nad koosnevad valgumolekulidest kestast ning pärilikkusainest selle sees. Viirustega nakatumise viisid: 1) Nakatumine toimub piisknakkusena (gripp, köha, nohu jt.) 2)Otsene kontakt viirushaigusega (lastehalvatus, papilloom jt.) 3)Siirtajate kaudu. Siirdaja on loom, kes toob või levitab viirust. Nt. Rebane, kährik, koer- marutaud; puugid- entsefaliit. 4)Kehavedelike kaudu (veri, rinnapiim, sperma, tupevedelik- HIV, viirushepatiit) Viirushaiguste vältimine: 1.Pesta käsi. 2.Köhimisel, aevastamisel katad suu. 3.Nuuskamisel kasutatud paberrätikud viskan minema. 4.Vaktsineerimine, mis peaks toimuma 1-2 kuud enne haigust. 5.Seksimisel kastutage kaitsevahendit. 6.Ühekordseid süstlaid kasutangi ainult ühe korra! 7.Võõra vere kokkupuutumisel kasutatakse kummikindlaid.
viirused. Lüsogenne infektsioon – sisestatakse viraalne DNA raku DNA-sse. Viiruse DNA paljuneb koos raku DNA-ga. Toimub normaalne rakutsükkel. Akuutne infektsioon – järsk haigssümptomite teke, kaasub raske või surmava infektsiooniga. krooniline infektsioon – pikenenud infektsioon Horisontaalne levik – viirus nakatab peremeeslooma igas vanuses Vertikaalne levik – viirus kandub emasloomalt järglasele Zoonoos – haigus, mis kandub looma ja inimese vahel – H1N1, marutaud Püsiv infektsioon – olukord, kus viirus on rakus, kuid ei paljune aktiivselt või kahjusta. Kui viirus integreerub genoomi või mitte. Eristatakse 3 tüüpi: * viiruse genoom on rakus ilma, et uusi viirusi vabastataks * viirus vabastatakse teatud aegade järel, kuid enamus ajal on latentne * viirus vabastatakse pidevalt ilma raku lüüsita. Inkubatsiooni aeg – aeg nakatumisest kuni haigussümptomite avaldumiseni. 5
organismist. Mis tähtsus on viirusel looduses? Mida nim transduktsiooniks? Viiruste poolt teostatavat geenide ülekanne. Sel teel võivad ühe raku või organismi geenid üle kanduda teise rakku või org. Transduktsioon on üheks päriliku muutlikkuse allikaks. Too nt inimesel haigusi põhjustavatest DNA- viirustest Rõuged, tuulerõuged, herpes huultel või teistel limaskestadel, soolatüükad, konnasilm. Millised haigused on inimesel tingitud RNA- viirustest? Gripp, marutaud, mumps, punetised, HIV, hepatiit (maksapõletik) Miks ei ole antibiootikumid viirushaiguste raviks efektiivsed? Viirustel puudub rakuline ehitus, siis ei ole olemas ka neile ainuomast transkriptsiooni ega translatsiooni, mida saaks antibiootikumidega pidurdada. Viirushaigustest tervenemiseks peavad organismis moodustuma antikehad. Selgita geeniteraapia põhimõtet Vahetada ära defektiga geen ning taastada geneetilise veaga kehaosa toimimine: 1
luban, et ei kohtle tema klassiruumi kui baari või sööklat ning luban alati ära õppida kõik 100 kuulamist, mis on igaks kontrolltööks üles antud. Tõotan likvideerida kõik konkureerivad rebased,et minust saaks parim rebane kõikide rebaste seas. Mina, Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi rebane, kannan oma tiitlit uhkusega kuni dementsus võtab mult mälu. Antud lubaduste mittetäitmisel tabagu mind suu, sõra ja marutaud. Vande andmisele võiks järgneda toostijoomine, joogiks mitte väga maitsev õli munaküüslaugu koks. Mis arvate?
nimetatakse tõvestaja (viiruse, bakteri) edasiandjat teisele organismile (nt. marutõbised loomad). Kaitse viiruste eest Organism toodab antikehi. Vaktsineerimine. Inimeste levinumad viirushaigused Gripp, hingamisteede põletikud, tuule-rõuged, mumps, punetised, leetrid. Kõhulahtisus (soolestiku põletikud, maksa-põletikud. Lastehalvatustõbi. Marutõbi. Soolatüükad. AIDS. Herpesviirus. HIV. Marutaudi põhjustav viirus. Marutaudis koer. Marutaud inimesel. Papilloomviirus. Rõugeid põhjustav viirus. Rõuged. Tuulerõugeid põhjustav viirus. Tuulerõuged. Gripiviirus Gripp on äge hingamisteede haigus, mida põhjustab nakatamine gripiviirusega. Gripiviiruse nakkusi esineb igal aastal. Vaktsineerimine annab kaitse gripiviiruse vastu 50- 80% juhtudest. Ülemaailmsed gripiepideemiad: Hispaania gripp (1918- 19) 20 ... 40 miljonit surnut; Aasia gripp (1957- 58) üle miljoni surnu; Hongkongi gripp
b) Vältida mutageene c) Teha sünnieelne diagnostika 12. Pärilike haiguste ravi 4 võimalust on: a) Asendusravi b) Dieetravi c) Kirurgiline ravi d) Geeniteraapia 13. Liigita antud haigused 3 rühma vastavalt nende tekkele: Koosta tabel! gripp, borrelioos, mumps, botulism, tuulerõuged, kõrgvererõhutõbi, lastehalvatus ehk poliomüeliit, salmonelloos, koolera, süüfilis, alkoholism, punetis, ohatis, leetrid, soolatüükad, konnasilmad, herpes, hepatiit, düsenteeria , AIDS, marutaud, entsefaliit, lühinägelikkus, rasvtõbi, Downi sündroom, hemofiilia, daltonism, lühinägelikkus, kopsuvähk, diabeet ehk suhkruhaigus Bakterhaigused Viirushaigused Pärilikud või päriliku eelsoodumusega haigused Borrelioos, botulism, Gripp, mumps, tuulerõuged, Kõrgvererõhutõbi, salmonelloos, alkoholism,
Leeuwenhock bakterid suukoopas E.Jenner rõuge vastane vaktsiin L. Pasteur ( kõik elus tekib elusast ) käärimised, siidi tootmine avastas pärmseemned [pastöriseerimine, vaktsineerimine,marutaud] R. Koch uuris Siberi katku, arvastas tuberkuloosi tekitaja A. Fleming antibiootikumid uuris gripiviirust Thomas Morgan püstitas hüpoteesi, et eri kudede rakkude suurtest ehituslikest ja talituslikest erinevustest hoolimata on neis kõigis olemas kogu organismi genotüüp. Greorg Mendel avastas geneetika seaduspärasusel põhinevad ristamis-ja valikumeetodid. Tänu millele taime-ja loomaaretus muutus märksa edukamas. Tema avastust kasutati ka taime aretusel,
objektid. Viirustel ei eksisteeri ainevahetust ega rakulist ehitust, nad ei kasva, ei arene ning ei paljune iseseisvalt, kuid viiruste ehituses on olemas valgud ja nukleiinhapped, nad muteeruvad ja evolutsioneeruvad. Viirustesse saab nakatuda piisknakkuse kaudu (näiteks grippi), söömise ja joomise kaudu (näiteks Ahepatiit), koevedelikega kokku puutudes (HIV, B hepatiit), samuti kokkupuutel haigete loomadega (näiteks) entsefaliit ja marutaud). Viroloogia on teadus, mis uurib viiruseid. AHEPATIIT EHK KOLLATÕBI Ahepatiit ehk kollatõbi on tõsine nakkushaigus, mis põhjustab maksapõletikku. Seda tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Teadaolevalt on olemas viis hepatiiditüüpi A, B, C, D ning E. Kollatõppe nakatutakse saastunud vee või toiduga, ka otsesel kontaktil nakatunud inimesega. Haigus võib esineda puhangutena lasteaedades ning
Viirused Viirushaigused - Nakatumine viirushaigusse viiruse kinnitumine rakupinnale - Erinevad viirushaiguste levikuviisid 1) Piisknakkused nt. gripp 2) Toidu ja joogiga levivad viirused nt. A hepatiit/kollatõbi 3) Koevedelikuga nt. B/C hepatiit ja AIDS 4) Haigete loomadega levivad viirused nt. ensefaliit ja marutaud - Tuulerõuged Levikuviis piisknakkus, naha haavandid Haigusnähud sügelus, villid, palavik Peiteaeg 10-20 päeva Vaktsiin kuid selle kasutamisvajadus on küsitav Mida vanemas eas seda põdeda, seda raskem. - Leetrid Levikuviis piisknakkus, kontakt Haigusnähud nahalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik Peiteperiood 10-15 päeva Vaktsiin plaaniline vaktsineerimine - Punetised
Tulemuseks võib olla sügav auk läbi naha põhjustades torkehaava ja sakiline haav või rebend (lõigatud) koos kraabitud naha osaga. Kuna lapsed on väiksemad, on kõige levinumad neil kaela ja näo piirkonnas, eriti huulte, nina ja põskede hammustused .Käed ja jalad on sagedamini hammustatud täiskasvanutel. Ohtlikumaks teeb hammustuse see, et koera ja muu looma süljes võib olla marutaudi viirus, mille peiteperiood on 3-6 nädalat loomal, inimesel aga 2-8 nädalat! Marutaud on ravimatu haigus! Marutõve vastu tehakse kaitsesüstimisi. ( WebMD, Dog bites, 2013) Esmaabi Ole kindel, et oled ohu allikast eemal, sest koer võib uuesti rünnata Puhasta haav koheselt: hoia seda sooja vee all ja veendu, et see on täielikult puhas Peata tugev verejooks näiteks kompressiga Pane haava peale steriilne side Võimalusel aseta haavale külmakompress (geelikott) (ahendab veresooni, takistab
16) Märgi rangelt anaeroobsed bakterid: Clostridium perfringens, Clostridium botulinum. 17) Pseudomonas aeruginosa tekitab söötmel kasvades imalmagusat lõhna. 18) Enterobakterid põhjustavad põhiliselt sooleinfektsioone. 19) Klostriidid ei ole ranged aeroobid 20) Enterobakterite põhiliseks looduslikuks esinemiskohaks on inimeste ja loomade seedetrakt. 21) Shigella sp. looduslik elukeskkond on ainult inimese ja loomade seedetrakt. 22) Märgi kõik viirushaigused gripp, marutaud, mumps, rõuged. 23) Lüsogeenne ehk temperatuurifaag ei pruugi alati peremeesrakku lüüsida, vaid võib asuda peremeesrakuga sümbioosi: faagi nukleiinhape lülitub raku genoomi. 24) Bakteri viirus ehk faag 25) Lüütiliste viiruste paljunemine lõpeb peremehe raku lüüsumisega, misjärel viirusosakesed vabanevad ning nakatavad uusi rakke. 26) Viirused on parasiidid. 27) Viiruse genoomiks võib olla:DNA kaksikahel, DNA üksikahel, RNA kaksikahel, (-) RNA üksikahel.
kanduvad viiruse geenid järgneva põlvkonna tütarrakudesse. Tingimuste muutudes võib viiruse DNA aktiveeruda või peremeesraku koostisest väljuda ja järgneb uute viirusosakeste moodustamine. Viiruste tähtsus looduses ja inimeste elus. Põhjusavad haigusi Organism muutub tugevamaks Transduktsioon- viirus viib ühe isendi geene teise isendisse Suurendab bioloogilist mitmekesisust Inimesed kasutavad viiruseid geenide ülekandmiseks- GMO-d Nimeta viirusi: HIV, linnugripp, marutaud, puukensefaliit, Newcastle'i haigus, tuulerõuged.... Kuidas võidelda viirustega ja viirushaigustega? Vaktsineerimine. Viirushaigustest tervenemiseks peavad organismis moodustuma antikehad.
12. Viiruse tähtsus looduses ja inimese elus * Viirused kui rakuparasiidi on nakatunud organismidele kahjulikud, põhjustades nende haigusi ja tihti ka surma. * Suurem osa tõvestavaid viirusi kanduvad edasi õhu kaudu (levib massiliselt) * Viirusi rakendatakse edukalt geenitehnoloogias * Viiruse paljunemisprotsess toob kaasa suuri muutusi rakkude talituses 13. Erinevad viirused * DNA viirused: rõuged, tuulerõuges, herpes, papilloomviirus. * RNA viirused: gripp, marutaud, mumps, punetised, HIV. 14. Kuidas võidelda viiruste ja viirushaiguste vastu? * Geenitehnoloogia > geeniteraapia * DNA viirus > inimese geeni > lülitub vajalike rakkude kromosoomidesse > saadakse vajalik valk > TERVE INIMLOOM!
lindudelt. Puukentsefaliidi suremus on umbes 0,5-1 %. Kõige sagedasemad järelnähud on uinumishäired, suurenenud ärrituvus, käitumishäired ja keskendumisraskused. Puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine hõlmab 3 süsti. Levinud on arvamus, et, kui puuk on nahas, tuleb talle peale määrida võid või õli, kuid see on vale, sest siis lähevad puugil lahti süljenäärmed, milles võibki viirus olla. MARUTÕBI Marutaud on püsisoojaste loomade ja inimese ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. Inimese haigestumisel nimetatakse haigust marutõveks, loomade puhul käsitletakse haigust marutaudina. Haigus levib peamiselt haige looma hammustuse tagajärjel, kui sülg sattub haava. Võimalik on, et nakatutakse ka siis, kui haige looma sülg satub silma, ninna, suhu või värskele haavale, kuid tegelikus elus juhtub seda harva.
Koos peremeesraku jagunemisega kanduvad viiruse geenid järgneva põlvkonna tütarrakkudesse. 5. Milline on viiruste osa looduses Viirused on rakuparasiidid, mis on nakatunud organismidele kahjulikud põhjustades nende haigusi ja tihti ka surma. See toob kaasa suuri muutusi rakkude talituses. 6. Millised on levinuimad viirushaigused On olemas DNA-viirused: tuulerõuged, rõuged, herpesviirus, soolatüükad, konnasilmad. Ja on olemas RNA-viirused: gripp, marutaud, mumps, punetised, aids/HIV, hepatiit. 7. Kuidas organism kaitseb end viiruste eest Organismi kaitseb immuunsüsteem, mille moodustavad valged vererakud e. Lümfotsüüdid. Inimene saab immuunsüsteemi esile kutsuda ehk vaktsineerida. B-lümfotsüüdid: toodavad antikehasid. T-lümfotsüüdid: lagundavad valesid valke tootvaid rakke ja Makrofaagid e õgirakud: fagotsütoosi teel toituvad antikehadega märgistatud ,,vanelastest". 8. Mis on geenitehnoloogia
viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas 2. Moodustavad uued viirusosakesed 3. Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad 4. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks 19. Nimeta viirushaigustesse nakatumisviise, too näiteid! Piiskankkusega- gripp, kontaktnakkus herpes, tuulerõuged. Toit/jook A hepatiit, rotaviirus. Koevedelik AIDS, B hepatiit. Siirutajatega entsefaliit, marutaud. 20. Nimeta inimeste enimlevinud viirushaigusi ning kirjelda nende levikuviise ja haigusnähtusid (rõuged- kontaktnakkus, piisknakkus tunnused: palavik, oksendamine, kõhulahtisus, ellööve ja seejärel villiline lööve, tuulerõuged-piisknakkus, naha haavandid tunnused: Sügelevad villid, palavik, leetrid-piisknakkus, kontakt tunnused: nahalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik, punetised- piisknakkus, kontakt
(AIDS) AIDSi vastu ravimit veel pole, kuid HIV-nakkuse ravimiseks kasutatakse antiretroviiruse- ravimeid, mis väldivad suure tõenäosusega haiguse progresseerumist AIDSi staadiumini. (AIDS) 7 4.4. MARUTÕBI Marutõbi ehk raabies on äge kesknärvisüsteemi kahjustusega kulgev nakkushaigus, mis esineb inimestel harva, ning selle tekitajaks on Rhabdovirus. Marutõve tagajärjeks on peaaegu alati surm. Marutõve peiteaeg varieerub nädalast aastani, keskmiselt aga 1-3 kuud. (Marutõbi, Marutaud) Marutõve sümptomiteks algfaasis on iiveldus, oksendamine, väsimus, palavik ja teised mittespetsiifilised sümptomid. Mõnedel esineb haava kohas valu, põletik, kihelev tunne. Haiguse õitsemisperioodis tekivad hingamishäired. Haiguspilt võib kulgeda erinevalt: osa haigetel ilmnevad ärritus- ja agressiivsusnähud, orientatsiooni kadumine, lihastõmblused, krambid, mis kaelas ja kõrilihases tingivad tugeva valu neelamisel või isegi vedeliku nägemisel (hüdrofoobia ehk veekartus)
5. KOERTE TERVIS Kutsikas – kas ema oli vaktsineeritud, kus on elanud, kuidas hooldatud, antud ravimid/vaktsiinid? Kutsikad peavad saama ussirohtu alates 4. elunädalast – kuni 6 kuu vanustele 1 kord kuus, edaspidi 2-4 korda aastas, kindlasti ka 10 päeva enne vaktsineerimist. Vahetada võiks toimeainet, et vältida resistentsuse tekkimist. Samuti anda pigem veidi rohkem kui vähem. Ussirohu kohta võib küsida! Vaktsineerimine – marutaud, koerte katk, koerte parvoriirus, viiruslik hepatiit, paragripp, leptospiroos. Varajast vaktsineerimist võib teha parvoviiruse vastu 6-nädalaselt (peensoole limaskesta probleemid). Lisaks kui kutsikad pole saanud ternespiima, ema polnud vaktsineeritud või puudub info, muud suurenenud riskitegurid. Klassikaliselt vaktsineeritakse 8 nädala vanuselt (parvo, katk, hepatiit), 12 nädala vanuselt (parvo, kark, hepatiit, marutaud) ja 16 nädala vanuselt (parvo, katk, hepatiit – marutaudi
Tuleb ka ette, et tütar aitab emal järgmisel aastal uue pesakonna üles kasvatada. Üldse, kui emaseid on territooriumil rohkem kui üks, siis tavaliselt poegib ainult üks nendest. Suguküpsus saabub 10-kuuselt kuni aastaselt.[1] Koht ökosüsteemis, ohustatus ja kaitse Looduses on rebane küllalt tähtis pisinäriliste ja kahjurputukate arvukuse reguleerija.Ohtlik on ta mitmesuguste haiguste nagu marutaudi ja kärntõve levitajana. Samas ohustavad ka teda ennast kärntõbi ja marutaud. Ülimalt ebameeldivat sügelust ja nahakahjustusi, mille käes kärntõvest vaevatud kannatavad, tuleb karta kui ühte külgehakkavat haigust. Marutaud on aga endale teinud nii sünget reklaami,et seda pole mõtet siin kirjeldama hakatagi. Pigem on oluline teada, et haigete rebaste elukombed ei ole kooskõlas 6 rebaste tavaliste käitumisnormidega. On teada mitmeid juhtumeid, kus tõbised
Viirus Kollatõbi Maks Piisknakkus, veri, must vesi Puhtuse hoidmine Viirus Lastehalvatus Närvisüsteem Piisknakkus, kontaktnakkus Vaktsineerimine Viirus Leetrid Hingamisteed, nahk Piisknakkus Vaktsineerimine, läbipõdemine Viirus Marutaud Närvisüsteem Siirutajad Vaktsineerimine Viirus Punetised Nahk, raseduse ajal loode Piisknakkus Läbipõdemisel tekib immuunsus Viirus Nahk Piisknakkus Läbipõdemisel tekib immuunsus Rõuged
See aitab kaasa uute viirusosakeste moodustamisele. 13. Viiruste tähtsus looduses ja inimese elus. Põhjustavad haigusi Organism muutub tugevamaks Transduktsioon- viirus viib ühe isendi geene teise isendisse Suurendab bioloogilist mitmekesisust Inimesed kasutavad viiruseid geenide ülekandmiseks- GMO-d 14. Nimeta viirusi. HIV---AIDS,papilloomviirus,gripp, rotaviirus,puukentsefaliit, hepatiit, kollatõbi, mumps,tuulerõuged,läkaköha,linnugripp,marutaud. 15. Kuidas võidelda viiruste ja viirushaigustega? Pesta käsi, toituda tervislikult,vaktsineerida. Viirushaigustest tervenemiseks peavad organismis moodustuma antikehad.
annaabi.ee 
