Keemiast argielus Tarbekeemia tooted Igapäevaelus kasutavad inimesed mitmesuguseid aineid ja vahendeid, millel on otsene seos keemiaga. Need ained võivad olla nii looduslikud kui inimese poolt loodud. Pesemisvahendid Pesemisvahendite hulka kuuluvad seebid, sampoonid ja pesupulbrid. Vanimaks pesemisvahendiks on seebid. Seebid · Valmistatakse rasva keetmisel seebikiviga · Ei pese hästi karedas vees ja merevees · Pesevad hästi soojas vees · Ei saasta loodust mikroorganismid lagundavad seepi · Tekitavad vees aluselise keskkonna (pH=910) Värvid ja liimid Argielus läheb sageli tarvis värve ja liime. Mõlemad on tarbekeemia tooted ja neil on palju ühiseid jooni: · on polümeerid · on algul vedelad ja kasutamise käigus kõvastuvad · nakkuvad tugevasti pinnaga, millele neid kantakse Värv kaitseb pinda välismõjude eest ja muudab pinna ilusamaks, lim liidab oma...
väga palju. Inimene ei oska kasutada tooteid ja enda jääke keskkonnasõbralikult. Seetõttu saastub meie atmosfäär tootmises ning ka peale seda. Osooni kiht aina hõreneb ja see on kahjulik. Jäätmete suur ülekaal kahjustab ka väga meie oma loodust ja loomi. Kas teadsid, et kilekott laguneb looduses umbes tuhat aastat? Nii see on ja kilekotte muudkui toodetakswe juurde ja ei taaskasutata neidki. Antud referaat räägibki materjalidest ja nende omadusftest ning keemiast ja elukeskkonnast. Sõnaseletused: Plastifikaator – näiteks määrdeõli, mis lisatakse puhastele polümeeridele rabeduse vastu ja see muudab plastmassi sitkeks ja painduvaks. Ohutusnõuded kemikaalide kasutamisel Mürgisus Paljud kemikaalid on mürgised. Uuritakse nii inimestel kui ka katseloomadel (valged rotid, merisead)
orgaanilised ühendid- on keemiliste ainete klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsiniku aatomitest moodustunud ahelad. -side(sigmaside)- on tugev side süsiniku ja vesiniku aatomite vahel, kovalentne side, mida moodustavate elektronide pilv asub aatomeid ühendaval sirgel. tetraeedriline süsinik-süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. süsivesinikud- on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest, molekul sisaldab süsinikahelat alkaanid-süsivesinikud, mille molekulid sisaldavad ainult -sidemeid. triviaalnimetus- aine(peamiselt ajalooline) nimetus, mis ei vasta nomenklatuurireeglitele. nomenklatuur-reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. tüviühend-süstemaatilist või triviaalnimetust kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. asendusrühm- on aatom või ...
n - moolide arv (mol ) m - mass ( g ) M - molaarmass ( g / mol ) V - ruumala (dm 3 ) V0 - molaarruumala ( gaasidel 22, 4 dm3 / mol ) molekulide arv N - moolide arv N A - Avogadro arv (6,02 × 1023 ) r - tihedus ( g / cm 3 ) TESTID JA HARJUTUSÜLESANDED TEST ÜLDISTE TEADMISTE KOHTA KEEMIAST (I) 1. Anna ühendile nimetus. a) NaOH f) Li2O b) HCl g) SO2 c) Al2O3 h) FeSO4 d) H2SO4 i) Fe(OH)2 e) CH3 CH2 CH2 j) CH3 CH2 CH2 OH 2. Kirjuta ühendi valem.
Mõisteid keemiast aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa. ioon aine osake, laenguga kas pluss või miinus, tekivad elektronide liitmisel või loovutamisel molekul aine väikseim osake, koosneb aatomitest. keemiline side moodus, millega on kaks või enam aatomit, iooni, omabahel seotud aine molekulis või kristallis. kovalentne side ühiste elektronpaaride abil aatomite vahele moodustuv side. iooniline side side, mis on moodustunud erinevate laengutega ioonide vahel.
derivaatide keemia. Kuid tänapäeva teadlased ütlevad selle kohta, et see pole päris ammendav. Orgaaniliseks keemiaks saab nimetada keemia haru, mis käsitleb orgaanilisi ühendeid ja tegeleb nende ehituse, omaduste, koostise, saamisviiside ja reaktsoonide uurimisega. Lisaks võib väita, et teadlased muutsid oma arusaamu orgaanilise keemia olemusest. Näiteks arvati, et orgaanilisi aineid laboratooriumis valmistada on võimatu. Keemia algusaastatel arvati orgaanilisest keemiast ainult väikest keemia haru, kuhu hulka kuuluvad mõned üksikud orgaanilised ained. Hiljem hakati mõistma, et see ei ole pelgalt nii väike ''teadusmaailm'', kui esialgu oli arvatud.
Orgaaniline keemia on süsiniku ühendite keemia. Orgaaniliste ainete omadused: sageli suure molekulmassiga, kuumutamisel lagunevad, reaktsioonid sageli aeglased, ainete omadused sõltuvad aatomite järjestusest molekulis. Orgaanilised ained jaotatakse: 1)Mitte tsükliline Ahel on sirge ch3 ch2 ch2 ch3 Ahel on hargnenud ch 3 ch / ch3 ch3 2) tsükliline ch 2 ruuduna Valents näitab mitu keemilist sidet võib antud aatomil olla. Süsinik on nelja valentne. Hapnik on kolmevalentne Lämmastik on kolmevalentne Vesinik on ühevalentne Lihtsustatud struktuur valem: ch3 ch2 ch2 ch3 Molekul valem C4H10 Alkaanid on orgaanilised ained, kus süsinik aatomite vahel on üksiksidemed. Alkaanidel on nimetuses lõppliide aan. 1 meta 2 eta 3 propa 4 buta 5 penta Alkaanide esindajad Metaan CH4 - Soogaas, maagaas, kaevandusgaas Kasutatakse majapidamis gaasina Nafta on süsivesinike segu. Naftast toodetakse: bensiini, petrooliumi, kütteõli, diislit ...
Elva Gümnaasium Hapnik Referaat keemiast Karl-Gabriel Hiie 9.C klass 2013/2014 õppeaasta Sisukord Sisukord..........................................................................................2 Hapnik.............................................................................................3 Üldiseloomustus......................................................................3 Avastamine..............................................................................3 Saamine...................................................................................3 Omadused................................................................................3 Kasutamine..........................................................................3-4 Osoon ja Osoonikiht............................................
NAHK Kaitseb keha välismõjude eest Laseb läbi natuke õhku ja vett Nahk peab püsima elastne ja painduv Nahal on väga keeruline struktuur Pakseim osa on pärisnahk - 2mm Koosneb valgukimpudest: - Kollageen hästi painduv, vananedes tekivad, põikispiraalid, mistõttu naha elastsus väheneb - Elastiin valgukimpude vahel, veniv, annab elastsust - Retikulaarkiht kollageenide peal, aitab pärisnahka moodustada Pärisnahas u 60% vett Pärisnaha peal asub marrasnahk Keratiin valgud muutuvad suremisel, kõva, jäik, vees ei lahustu aga kuumas vees pundub Keratiinist koosnevad küüned ja juuksed Pärisnahka ulatuvad higi-ja rasunäärmed (seal palju veresooni ja närve) Naha kõige pealmine osa on sarvkiht (Ph5) Sarvkiht kaitseb nahka nii keemilises kui mehhaanilises mõttes, silma ümbruses pole Sarvkihist eraldub surnuid rakke kõõma Inimese nahal on karboksüülhapped, mille tõttu tekib happ...
1. Mool - aine hulk, mis sisaldab 6,02 * 1023 aineosakest. (n, mol) 2. Molaarmass - ühe mooli ainemass grammides. (M, g/mol) 3. Molaarruumala - suurus, mis on arvuliselt võrdne ühe mooli selle aine osakeste ruumalaga.(Vm, n = V / Vm) gaaside puhul Vm=22,4 dm3/mol 4. Keemiline reaktsioon - protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest tekib keemiliste sidemete moodustumise ja/või katkemise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet. 5. Reaktsioonivõrrand - keemilise reaktsiooni üleskirjutus, mis näitab reaktsioonis osalevaid aineid ja nende osakeste arvu. Reaktsioonivõrrandi koefitsendid näitavad molekulide arvu. n=m/M n - moolide arv - mol m - aine mass - g M - molaarmass - g/mol n=V/Vm V - ruumala - dm3 Vm - molaarruumala - dm3/mol n=N/NA N - aineosakeste arv NA - avogadro arv - ...
Millega tegeleb keemia Keemia teadus, mis uurib aineid ja ainetega toimuvaid muundumisi. Puhas aine koosneb ühte liiki aineosakestest (molekulid, aatomid või ioonid). Kindel koostis ja kindlad omadused. Nt, keedusool(NaCl), suhkur( C12 H 22 O11 ), kuld(Au), vask(Cu). Ainete segu koosneb mitme aine osakestest. Kindel koostis puudub. Omadused sõltuvad koostisest. nt, õhk, looduslik vesi, muld, pronks. Ainete füüsikalised omadused: Värvus, lõhn, maitse iseloomulikud omadused, mille järgi saab aineid kergesti eristada. Agregaatolek aine võib tavatingimustel olaa tahke(kindel kuju), vedel(voolav, võtab anuma kuju) või gaasiline(levib kogu ruumi ulatuses). Tihedus näitab, kui suur on kindla ruumalaga ainekoguse mass Tähis (roo). Valem =m/V. Mõõtühikud: kg/m 3 ; g/cm 3 ; kg/dm 3 . Tugevus aine vastupidavus painutamisele, venitamisele või survele. Kõvadus aine vastupidavus kriimustamisele või lõikamisele. Sulamis- ja keemistempe...
Kuidas 19. sajandi jooksul muutsid teadlased arusaamu orgaanilise keemia olemusest? Orgaaniline keemia tegeleb orgaaniliste ainetega. Veel 19. sajandi keskpaiku ja hiljemgi määratleti orgaanilist keemiat kui elusorganismidest pärinevate ainete keemiat. Algul oli keemia kirjeldav teadus. 17. sajandi ja 19. sajandi alguse keemiaõpikud koosnesid peamiselt ainete loeteludest ja nende kirjeldusest. Aastal 1808 nimetas kuulus rootsi keemik J. Berzelius orgaanilisi aineid käsitleva valdkonna orgaaniliseks keemiaks. Berzelius uskus kindlalt, et orgaanilisi aineid laboratooriumis valmistada pole võimalik. Sellisest mõtteviisist hoolimata sai F. Wöhler pliitsüaniidi kuumutamisel ammoniaagiga karbamiidi ehk kusiaine. Wöhleri avastus ei kõigutanud vitalismi teooriat, kuid varsti järgnesid teated äädikhappe, sipelghappe , etüülalkoholi ainete sünteesi kohta lihtsatest anorgaanilistest ainetest. Järgnenud sajandivahetusel ei kaheldud enam inimese...
ANALÜÜTILINE KEEMIA I loeng Analüütilise keemia tähtsus : Analüütiline keemia-keemia haru,mis tegeleb proovi komponentide eraldamise,identifitseerimise ja määramisega. Traditsiooniliselt kuulub analüütilise keemia valdkonda ka keemiline tasakaal ja andmete statistiline töötlus. Jagatakse 2 põhiklassi : Kvalitatiivne analüüs- identifitseeritakse, mis komponendid on proovis Kvantitatiivne analüüs- määratakse komponentide kogused. Analüütilise keemia meetodid : Osa on kvalitatiivse analüüsi meetodid,teised kvantitatiivse analüüsi meetodid Mõned annavad mõlemat informatsiooni GC/MS- gaaskromatograafia massspektromeetria-meetod sisaldab eraldamist (gaaskromatograafia) ja spektraalset meetodit (massspektromeetria).Väga võimas analüütiline meetod. Kvantitatiivse analüüsi meetodite klassifikatsioon : Gravimeetria- meetodid põhine...
Anorgaaniline keemia 1. Aine ehitus Aatom on keemilise elemendi väikseim osake. Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate koosneb elektronkihtidest, millel liiguvad elektronid. Esimesele kihile mahub kuni 2 elektroni, teisele kihile kuni 8 elektroni, kolmandale kihlie kuni 18 elektroni ja neljandale kihile kuni 32 elektroni. Väliskihil pole kunagi üle 8 ja eelviimasel kihil üle 18 elektroni. Anorgaaniliste ühendite hulka kuuluvad vesi, soolad, happed ja alused. 2. Aatomi ehituse seos perioodilisustabeliga Elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust (s.t. kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste o...
Orgaaniline keemia Süsinikuühendite keemia põhineb süsinikuaatomi võimel moodustada piki ahelaid kovalentsete sidemetega. Süsinikuahel võib olla lineaarne, hargnenud, tsükliline. c-c-c-c-c (lineaarne) c c-c-c-c (hargnenud) c c c c (tsükliline) c c c Kehtib HONC reegel, mis ütleb et vesinik saab moodustada ühe kovalentse sideme,hapnik 2, lämmastik 3 ja süsinik 4. ALKAANID (süsivesinikud) Süsiniku ja vesiniku ühendid; küllastunud ühendid e. Süsinikuaatomite vahel on ainult üksik sidemed. -aan (peaahela lõpp) -üül (kõrvalrühm) 1-met 6-heks 2-et 7-hept 3-prop 8-okt 4-but 9-non 5-pent 10-dek Isomeerid Nähtus ,kus sama elementkoostisega ainetel on erinev struktuur ja seetõttu ka erinevad omadused. Süsinikuoksüdatsioonide määramine C oksüdatsiooni astmete summa C keskmine= sü sin ike arv Orgaaniline keemia Süsinikuühendite ke...
Kosmeetiline keemia Koostajad: Liis ja Gerta Kosmeetiline keemia Kosmeetiline keemia kasutab väga palju loodusliku päritoluga aineid, mis on sarnased nendega, mida inimorganism ise toodab või siis omastab väliskeskkonnast, näiteks toiduna. Tähtsamad kosmeetilise keemia lähtained on järgmised keemiliste ühendite klassis: alkaanid, alkoholid, karbonüülühendid, karboksüülhapped, estrid, sahhariidid, aminohapped ja valgud. Oluline on ka ainete liigitamine nende füsioloogilise ja kosmeetilise funkrsiooni järgi. Kosmeetika ja parfümeeriatööstuses kasutatavatest vähemalt 10000 keemilisest ja looduslikust ainest on üle 500 üldtuntud allergeenid. Kasutatavad ained Rasva-ja õlitaolised ained Zeleetaolised ained (kolloidid) Niisutavad (niiskust säilitavad) ained Emulgaatorid ja pindaktiivsed ained Desinfitseerivad ja konserveerivad ained Lõhnaained Lahustid ...
5.loeng Kompleksonomeetria Kompleksimoodustamise reaktsioonid Mõisted Ligand Koordinatsiooni arv Kompleksimoodustaja Kompleksonomeetria mõiste Kelaat Dentaatsus : unidentaatne ligand, didentaatne ligand, tridentaatne, tetradentaatne, pentadentaatne, heksadentaatne Kompleksühendite mõiste *Ühendite klass, kus iooni või molekuli moodustavate osakeste (ioonide, aatomite, radikaalide, molekulide)vaheline keemiline side on tekkinud doonoraktseptor mehhanismi järgi. *Kompleksimoodustaja tsentraalaatom, mis on võimeline koordinatiivselt siduma kindla arvu ioone või molekule, d ja f elemendid; *Ligand tsentraalaatomi ümber paigutunud osakesed,aatomid, ioonid või molekulid milledel on vaba elektronpaar (H2O, NH3, halogeniidioonid, CO), millega ta moodustab kovalentse sideme katiooniga Põhimõisted *Koordinatsiooniarv iga kompleksimoodustaja võib siduda tüü...
2.LOENG Tiitrimeetrilised analüüsi meetodid Vesilahuste keemia Tiitrimeetria tüübid · volumeetriline tiitrimeetria- registreeritakse titrandi ruumala, mis kulub reaktsiooniks analüüsitava ainega; · gravimeetriline tiitrimeetriaregistreeritakse titrandi kaal; · kulonomeetriline tiitrimeetriaregistreeritakse aega või voolutugevust,mis on vajalik analüüsitava aine oksüdeerimiseks või redutseerimiseks. Volumeetriline tiitrimeetria · Tiitrimeetria meetodid nõuavad, et tiitrimisel kasutataks tuntud kontsentratsiooniga lahust - standardlahust ehk titranti · Näiteks kloriidide määramine :Cl- + Ag+ AgCl Tiitrimeetria põhimõisted Definitsioonid · standardlahus ehk standard titrant · tiitrimine · tiitrimise ekvivalentpunkt · tiitrimismeetodid 1) otsene tiitrimine 2) tagasitiitrimine 3) kaudne tiitrimine · t...
3.loeng Neutralisatsiooni tiitrimine Lahused ja indikaatorid · Standardlahused Tugevad happed ja alused HCl, HClO4, H2SO4 NaOH, KOH · Indikaatorid ja nende toime mehhanism - happe-aluselised indikaatorid on nõrgad orgaanilised happed või alused, milledega toimuvad sisemised struktuuri muutused kui nad dissotsieeruvad või assotsieeruvad, põhjustades värvimuutuse Indikaatorid · Indikaatorite värvimuutust kirjeldavad võrrandid: · HIn+ H2O = H3O+ + In- Happe värv aluse värv · In + H2O = InH+ + OH Alus värv happe värv Indikaatori molekulaarse vormi värv on erinev ioonse vormi värvist Indikaatorid · Tasakaalukonstandid-dissotsiatsioonikonst. Happe-aluseliste indikaatorite tüübid 6 klassi orgaanilisi ühendeid · Ftaleiin indikaatorid fenoolftaleiin tümoolftaleiin · Sulfoonftaleiin indikaatorid ...
Prooton, elektronkonfiguratsioon, tuum, perioodinumber, neutron. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomi elektronkonfiguratsiooni terooria käsitleb aatomi ehitust. Perioodinumber näitab mitu elektronkihti on aatomis. 5. Iseloomustge Bohri aatomimudel. Bohri aatomimudelil on positiivse elektrilaunguga tuum ning negatiivse elektrilaenguga elektronid.Elektronid tiirlevad ümber tuuma diskreetsetel ringjoonelistel orbiitidel KT KEEMIAST TEEMA: AATOMI EHITUS Õpilase ees-ja perekonnanimi: Klass: 10 P Kuupäev:11.10.2014 II rida 1. Kirjutage Vismuti aatomi elektronvalem, ruutskeem, elektronskeem ja vastake Küsimustele: Elektronvalem: 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d10 4p6 5s2 4d10 5p6 6s2 5d10 5f14 6p3 Elektronskeem: Z=(Bi)=83 2) 8) 18) 18) 32) 5) G. Mitu elektronkihti on Vismuti aatomis:6 H. Mitu alakihti on Vismuti aatomis: 4 I. Mitu elektronpaari on Vismuti aatomis: 2
Üldine keemia 1. Aine ehitus Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Aatomi elektronkate jaguneb elektronkihtideks, need omakorda alakihtideks. 1. elektronkihis on üks alakiht, igas järgmises kihis on üks alakiht rohkem. Igas alakihis on kindel arv orbitaale. Orbitaal ruumiosa, kus elektroni leidumise tõenäosus on väga suur. salakihis on 1 orbitaal, palakihis on 3 orbitaali, dalakihis on 5 orbitaali jne. Üks orbitaal mahutab kuni kaks elektroni ehk ühe elektronipaari. 2. Aatomi ehituse seos perioodilisustabeliga Aatomiraadius suureneb rühmas ülevalt alla, sest kasvab elektronkihtide arv. Aatomiraadius väheneb Arühmades perioodis vasakult paremale, sest suureneb tuumalaeng ja seega tuuma mõju elektronegatiivsuse ja mittemetallilisuse kasv elektronkatte...
11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 ...
Keemiline side Kovalentne side Keemilise sideme teooria põhiseisukohti vaatleme vesiniku molekuli tekke näitel: H + H H2 + 431 kJ Vaba vesiniku tuuma ümbritseb 1s kerasümmeetriline elektronpilv. Aatomite Ha ja Hb lähenemisel teineteisele tekivad kahte tüüpi elektrostaatilised jõud: 1. tõmbejõud ühe aatomi tuuma ning teise aatomi elektroni vahel, 2. tõukejõud kahe tuuma vahel. Kui teineteisele lähenevad kaks aatomit, mille elektronide spinnid on antiparalleelsed, siis esialgu on ülekaalus tõmbejõud, edasisel lähenemisel aga tõukejõud. H2 molekuli moodustumisel kattuvad aatomite elektronorbitaalid ning moodustuvad molekulaarsed kaheelektronilised pilved, mis ümbritsevad kahte positiivse laenguga tuuma. Tuumadevahelises alas on kattuvate elektronpilvede tihedus maksimaalne. Negatiivse laengu tiheduse suurenedes tuumade vahel tugevnevad märgatavalt erinimeliste laengute tõmbejõud, võrreldes vastavate jõududega üksikute aa...
Elva Gümnaasium ''Kosmeetiline keemia'' Referaat keemiast 9. D klass 2009 Sisukord 1. Nahk 1.1. Naha struktuur 1.2. Nahaniiskus 1.3. Abi kuiva naha vastu 1.4. Naha rasusus 1.5. Nahk ja ultarviolettkiirgus 1.6. Naha hooldamine 2.Juuksed 2.1. Juuste struktuur 2.2. Juuksed ja rass 2.3. Juuste värvus 2.4. Juuste kasvamine 2.5. Juuste pesemine ja hooldamine 3.Küüned 3.1. Ilusate küünte 5 kuldreeglit 4.Kasutatavad ained 4.1. Rasva- ja õlitaolised ained 4.2. Zeleetaolised ained 4.3
Alumiinium on üks tuntumaid p-metalle ning kõige levinum metalliline element maakoores (Al (13): 1s²2s²2p 3s²3p ). Füüsikalised omadused: hõbevalge, läikiv, suhteliselt väikese tihedusega, suhteliselt sulav, plastne, mehhaaniliselt hästi töödeldav, kerge ja küllaltki pehme hea elektri- ja soojusjuhtivusega metall. Tavatingimustes tänu kaitsvale oksiidikihile vastupidav õhu ja vee suhtes. Looduses ei leidu vabalt, savide, päevakivide ja mineraalide koostises. Tuntuimateks mineraalideks on boksiit (Al2O3; valge, tahke, kristalne, reageerib hapete ja leelistega) ning kaoliin. Küllaltki aktiivne metall, loovutab kõik väliskihi elektronid. Saab loovutada paadunud väliskihi elektrone s-alakihilt. Oksiididel ja hüdrooksiididel avalduvad aluseliste omaduste kõrval ka happelised omadused. Näiteks alumiiniumhüdroksiid on tüüpiline amfoteerne ühend, mis reageerib kergesti nii hapete kui leelistega. Kontsentreeritud väävel- või lämmastikhappega alu...
Keemiline reaktsioon on protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed. KEEMILINE SIDE-jõud mis hoiab koos molekule. Keemiliste sidemete tekkel energia alati eraldub, keemiliste sidemete lõhkumiseks tuleb energiat kulutada. EKSOTERMILISTES reaktsioonides energia eraldub H<0(ühinemisreaktsioon), endotermilistes re.. neeldub(lagunemisreaktsioon). Suurus H näitab reaktsiooni saaduste ja lähtainete energiaTE vahet(reaktsioonil eralduvat või neelduvat energiat nim. Reaktsiooni soojusefektiks) VESINIKSIDE-on molekulide vaheline keemiline side kus ühe molekuli vesiniku aatom on seotud teise molekuli hapniku,lämmastiku või fluori aatomiga.METALLILINE SIDE-on negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vasttastikune tõmbumine. Kui osakeste vahel on tugev side siis on ka kõrge sulamis- ja keemistemperatuur(ja vastupidi).KOVLENTNE SIDE-aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moo...
4.loeng Karbonaatsete segude tiitrimine.Potentsiomeetria. Karbonaatne segu Na2CO3 + HCl = NaHCO3 + NaCl NaHCO3 + HCl = H2CO3 + NaCl Arvutused CO32- + H2O = HCO3- + OH- HCO3- + H2O = H2CO3 + OH Koostada tiitrimiskõver kui tiitritakse 25,00 ml 0,1000 M Na2CO3 0,1000 M HCl-ga. I puhverala 5-95% CO32- Et pH selles alas sõltub ainult CO32- ja HCO3- suhtest, saab lahuse pH arvutada Henderson- Hasselbalchi valemit kasutades Esimene ekvivalentpunkt Proovis esineb vesinikkarbonaat ioon. Ekvivalentpunkti pH arvutamiseks saab kasutada alljärgnevat valemit: Teine ekvivalent punkt Praktiliselt kogu proov on muudetud H2CO3-ks, oletame et [HCO3-] on ülivähe. Tiitrimise alguses oli 25 ml proovi ja oleme lisanud 50 ml titranti, nii et kogu karbonaadi kontsentratsioon on 0,0333 M. Karbonaatide segud Elektrokeemilised meetodid 4tüüpi 1. potentsiomeetria- mõõdetakse elektroo...
orgaanilise keemia olemusest? Orgaaniline keemia on noor teadusharu, iseseisva teadusharuna kujunes see välja alles 19. sajandil. Küll aga ulatuvad orgaanilise keemia algus kaugesse aega inimkonna ajaloos. Juba esimesed inimesed puutusid kokku orgaaniliste ainetega ja nende reaktsioonidega, ehkki nad ise sellest teadlikud polnud. Valmistati toitu, töödeldi loomanahku, saadi taimedest värvaineid need kõik protsessid on osa orgaanilisest keemiast, mida siis veel määratletud poldud. Ajapikku hakati meie jaoks tuntud orgaanilist keemiat kutsuma elusorganismidest pärinevate ainete keemiaks. See orgaanilise keemia definitsioon ei erine palju tänapäevasest, kuid erinevuse tekitas see, et usuti kindlalt, et orgaanilisi ühendeid ei ole võimalik laboratoorselt valmistada, vaid need tekivad vaid organismides erilise elujõu ehk vis vitalis mõjul. 18. ja 19
RAUD-tähtsaim metall Leidumine Raud on inimesele tuntud väga ammu. Oli ju pärast pronksiaega rauaaeg, mis Eestiski algas juba e. m. a. Metallidest on levikult raud teisel kohal pärast alumiiniumi, kuid toodangult esikohal, sest on kõige kättesaadavam metall. Lihtainena leidub rauda vaid Maale langenud meteoriitides. Rauda toodetakse rauamaakidest, mis põhiliselt koosnevad oksiididest. Parimaks rauamaagiks loetakse magnetrauamaaki ehk musta rauamaaki ehk magnetiiti (Fe3O4), mis on värvuselt must ja on magnetiliste omadustega. Magnetiidi rauasisadus ulatub kuni 72% ni. Eestis leidub seda Jõhvi lähedal. Lisaks eelnevale kasutatakse raua tootmiseks punast rauamaaki ehk hematiiti(Fe2O3) ja pruuni rauamaaki ehk limoniiti, mis oksiidile sisaldab ka kristallvett. Pruuni rauamaagi värvus varieerub kollasest kuni pruunini, olenevalt raua sisaldusest. Ka Eestis leidub pruuni rauamaaki (Põltsamaa lähedal), kuid tema rauasisaldus on väike ja rau...
ANTOINE LAURENT LAVOISIER 1743-1794 HAPNIKU AVASTAJA NING KAASAAGSE KEEMIA ISA Lavoisier' panus teadusesse: · Katsed ja avastused magnetismi, kehade suhtelise tiheduse, optika, suhkru, püssirohu jmga. · Tegi kindlaks õhu koostise. · Pani aluse kaasaaegsele keemiliste elementide uurimisele. · Pani aluse keemiateadusele. Teosed: "Elementaarne trakaat keemiast" "Esseed füüsikast ja keemiast" "Mälestused keemiast" A.L. Lavoisier' isa oli advokaat ja kuulus Prantsusmaa parlamenti. Oma isa eeskujul valmistus Antoine advokatuuri eksamiks. Kuid tema huvid olid teadusliku kallakuga. Ta oli oma teaduslikesse eksperimentidesse nii süvenenud, et ei hoolinud isegi noore tudengina seltskondlikest ajaviidetest. Ta vabandas seltskonnast kõrvalejäämist kehva ...
mida maailmas vaja. Kuigi keemia on minu jaoks kahe aasta jooksul raske olnud, olid vahepeal mõtted teha ka eksamit, kuna sain 11 klassi esimesest perioodit üsna palju aru, sain isegi nelja perioodi hindeks, mis oli nii mulle kui kõigile klassikaaslastele suureks üllatuseks. Enne viimast perioodi, oli aga mitu perioodi vahel, kõik ununes, ja enam tundides järele ei jõudnud. See kustutas eksamimõtted. Ma arvan ka, et inimene, kes teab keemiast midagi, näitab ka kindlasti rohkem oma haritust, sest üldjuhul teavad tänapäeva inimesed keemiast ainult seda, et on olemas selline aine, kus on hapnik ja vesinik ja toimuvad igasugused reaktsioonid. Kuna gümnaasium hakkab varsti läbi saama, hakkan kindlasti keemia tundidest puudust tundma. Kaob tund, mille pärast oleme ööd ja päevad värisenud hirmust, või siis vastupidi oodanud väga huvitavat ja naljakat tundi, kus saab palju naerda.
Keemia minu elus Igapäevaelus me puutume kokku erinevate keemiliste elementitega ja keemiliste ühenditega. Ma arvan , et inimene kes teab keemiast midagi, väljendab sellega ka kindlasti oma haritust, sest üldjuhul teavad tänapäeva inimesed keemiast ainult seda, et on olemas selline aine, kus on hapnik ja vesinik ja toimuvad igasugused reaktsioonid. Iseenesest keemia on aga kindlasti iga inimese jaoks väga tähtis ning esineb inimeste igapäevases elus. Võib võtta lihtsa näite vahenditest, mida kasutame kodus või mujal. Naised kasutavad keemiat väga palju, kui teevad süüa, koristavad, meigivad, kasutavad aias putukate hävitamiseks putukatõrjet. Sidrunhapet kasutatakse üsna sagedalt toitude ja jookide valmistamisel
Maa ...,et füüsikalise maailmapildi areng toimus nii: ...,et maailma struktuur on järgmine: ...,et... Universum on maailmakõiksus Meie kodugalaktikaks on Linnutee Päikesesüsteem koosneb 8st planeedist, kääbusplaneetidest ja hulgaliselt väikekehadest Maa on meie koduplaneet Organismid on elusolendid planeedil Maa, keda oleme õppinud bioloogias Rakud on organismide koostisosad, mida oleme õppinud bioloogias Molekulid ja aatomid on tuttavad keemiast Liit- ja algosakesed on kõige väiksemad osakesed, mida inimene teab ...ning iga loetletud asja kohta veel midagi... ...ja... ...,et on olemas suur hulk valemeid ning E = mc 2 seadusi, mis neid kõiki omavahel seob! jne... ...ning minu füüsikaline maailmapilt lähtub printsiibist: Mitte ükski sündmus ei ole täiesti kindel ega ka täiesti võimatu! ..
Puiga Põhikool Keemiast argielus referaat Koostaja: Gertu Teidla Juhendaja: Helve Ruul 2010 Sissejuhatus Üha enam ja enam toodetakse enamasti inimeste heaoluks erinevaid materjale ja tooteid, ühesõnaga keemiat on argielus väga palju. Inimene ei oska kasutada tooteid ja enda jääke keskkonnasõbralikult. Seetõttu saastub meie atmosfäär tootmises ning ka peale seda. Osooni kiht aina hõreneb ja see on kahjulik. Jäätmete suur ülekaal kahjustab ka väga meie oma loodust ja loomi. Kas teadsid, et kilekott laguneb looduses umbes tuhat aastat? Nii see on ja kilekotte muudkui toodetakse juurde ja ei taaskasutata neidki. Antud referaat räägibki materjalidest ja nende omadustest ning keemiast ja elukeskkonnast. Sõnaseletused: Plastifikaator näiteks määrdeõli, mis lisatakse puhastele polümeeridele rabeduse vastu ja see muudab plastmassi sitkeks ja painduvaks. ...
Enam ei osta ma näiteks Coca-Colat nii tihti kui vanasti, sest olen saanud aru selle tegelikust kahjulikkusest. Keemia on osaliselt ka toidu tegemise südameks. Olen täheldanud, et minu söögitegemisel on loogiline mõtlemine paranenud. Näiteks oskan umbkaudu ette kujutada, kui palju peaks lisama midagi, et saada teatud lahust. Keemia aitab mul teha teadlikke otsuseid. Kas toode toimib nii, nagu teda on reklaamitud, või on see pettus? Kui saan keemiast aru, oskan eristada mõistlikud ootused puhtast väljamõeldisest. Keemial on minu arvates ka tulevikus perspektiivi. Keemia õppimine võimaldab mul tulevikus võimalik õppida edasi ülikoolis ning saada ka keemiat vajavatele erialadele tööle. Isegi kui mitte minna tööle keemia aladele, on sellegipoolest keemia õppimisest tekkinud analüütilistest oskustest kasu ka muudes ametites.
Teab kõikke arvutist, surfab WORDIS ja EXELLis. Oskab nalja hästi visata! Aitäh õpetamast! IX klass Diplom õpetajale Mare Kõige mõnusam õpetaja Mõnuverest! Alati tore ja viisakas! Diplom õpetajale Küllike Kõige naljakam õps meie koolist, Alati tore ja huumorikas. Diplom õpetajale Maarja Tema lemmik teema vaaria, muidugi on ta Maarja. Aineosakesi kokku peab, keemiast füüsikast kõike teab. Diplom õpetajale Tiia Kõige sportlikum meie koolist, teab kõike füüsilisest vormist! Aitäh õpetamast! IX klass Diplom Merike K. Maja koguaeg soe kui vaja, hoiab isegi vihma ja äikest ära kui vaja. Aitäh! IX klass Diplom Merike N. Niidukil on pöörded laes, Hekiringi jälle saeb.
Keemia 8 ja 9 klass. Alused & Happed Alused : Alused on ained mis koosnevad metallist ja OH rühmast. Aluseid on 2 liiki : leelised ja väga vähe lahustuvad alused. Leelised on söövitavad ja kui panna indikaator alusesse näitab see sinist värvi mis tähendab et tema pH on 7(KÕIK ALUSED). Leelised on IA ja II A alates kaltsiumist. Need ained on söövitavad ja kui nendega teha katseid tuleb olla väga ettevaatlik. Neutralisatsioonireaktsioon on aluse ja happe reageerimine , millest tekib sool ja vesi. Sellega tehakse aine neutraalseks (pH 0). Aluseline oksiid on Metall ja Hapnik koos. Aluselisest oksiidist on kõige lihtsam alust saada. Näide : CaO + H2O -> Ca(OH)2 Nii saab aluselisest oksiidist hüdroksiidi. On ka selliseid metalle, mis ei anna hüdroksiidi ioone. Selleks et neist saada hüdroksiid tuleb panna see aine reageerima algul happega ja pärast hüdroksiidiga ja tulemuseks on see et saab sellest ainest hüdroksiidi. Näide : CuSO4 + NaOH ...
K113 Keemia on tänapäevase elukvaliteedi pant. Kuna kemikaalina käsitletakse ainet või valmistist, mis on looduslik või saadud tootmismenetluse teel, siis kõik meie sees ja ümber ongi keemia. Laialdaselt levinud arusaam nagu oleksid kemikaalid vaid laborites kasutatavad või sünteetilised ained, on tõest väga kaugel. Kuna elusolemise ja ümbritseva tunnetamise aluseks on meie kehas toimuvad biokeemilised reaktsioonid, siis on maailma mõistmiseks hädavajalik omada teadmisi keemiast.Kogu meid ümbritsev mateeria koosneb Mendelejevi tabelis toodud elementide erinevatest kombinatsioonidest ja variatsioonidest, kusjuures võimalused näivad lõpututena. Tuues igapäevaelu keemiast mõned näited, siis näiteks ilutooted sisaldavad kõik äärest ääreni keemiat. Juukselakid, kreemid, ripsmedushid, sampoonid, palsamid, jumestuskreemid, näohooldusvahendid jne. Puhastusvahendid sisaldavad enamasti ainult keemiat, et mustus ikka korralikult ära tuleks
Keemia on tänapäevase elukvaliteedi pant. Kuna kemikaalina käsiteletaksee ainet või valmistist, mis on looduslik või saadud tootmismenetluse teel, siis kõik meie sees ja ümber ongi keemia. Laialdaselt levinud arusaam nagu oleksid kemikaalid vaid laborites kasutatavad või sünteetilised ained, on tões väga kaugel. Kuna elusolemise ja ümbritseva tunnetamise aluseks on meie kehas toimuvad biokeemilised reaktsioonid, siis on maailma mõistmiseks hädavajalik omandada teadmisi keemiast. Kogu ümbritsev mateeria koosneb mendelejevi tabelis toodud elementide erinevatest kombinatsioonidest ja variatsioonidest, kusjuures võimalused näivad lõpututena. Keemiat käsitletakse kahjuks mingite ohtlike ainetega ja paugutamistega seotud teadusharuna, millel pole reaalse igapäevaeluga mingit pistmist. No olgu, riided, autod ja puhastusvahendid - niipalju küll. Tegelikult ükskõik, mida me sööme sh säilitusained, mitte et ülejäänud on
Keemiaga seotud ametid Keemiaga on seotud väga palju erinevaid ameteid. Oma essees räägin järgmistest ametitest: Agronoom, apteeker, arst, juuksur, kosmeetik, kokk, kondiiter, keskkonna- spetsialist ja keemia õpetaja. Agronoom on kõrgema põllumajandusharidusega isik, kelle ülesandeks on tunda kõiksugu erinevaid taimi, taimekaitsevahendeid, taime kasvatusmeetoteid, taimehaigusi ja sellega kaasnevaid riske. Peab oskama majandada erinevate põllutaimedega. Apteeker ja arst, mõlemad on isikud kes on väga palju seotud meditsiinis erinevate rohtude, vaktsiinide ja kõigega mis kuulub meditsiini juurde. Peab oskama neid väga hoolikalt kasutada ja säilitada. Väga hästi peavad oma töös tundma keemiat ka juuksur ja kosmeetik, eriti need, kes tegelevad juuste värvimisega. Peavad oskama kasutada erinevaid värve, lakke, puhastus vahendeid ning ka erinevaid küünte ja näohooldus vahendeid. Et mis mis võivad olla ...
Keemilise analsi valikkursuse eesmrgid. Keemilise analsi valikkursuses antakse lhike levaade hest keemia harust - analtilisest keemiast. Kursuse eesmrgiks on eelkige praktiliste oskuste omandamine. Seetttu on teoreetilistele ksimustele pratud vhe thelepanu.Philise osa ainekavast hlmavad praktilised td kvalitatiivsest analsist. Kursuse lbinud pilased peaksid oskama iseseisvalt kasutada analsil vajalikke laborivahendeid (arvestades ohutusnudeid) , koostada juhendite alusel analsi plaani ja seda lbi viia, mrgata reaktsioonide kigus toimuvaid muutusi, neid phjendada ja teha katsete tulemustest jreldusi. Kursuse rakendamisest.
Kasvuhoonegaasid Maa atmosfääris Kasvuhoonegaasid atmosfääris ei lase soojuskiirgusel kosmosesse tagasi peegelduda ja seega rikutakse ära Maa soojuslik tasakaal ning algab planeedi globaalne soojenemine. Siseenergia muutumine soojusenergiaks Muutke teksti laade Keemiast teame, et kütuse Teine tase põlemisel vabaneb Kolmas tase soojusenergia. Neljas tase Viies tase Tänan tähelepanu eest!
Nimi .................................................................. Hindeline arvestus keemiast VIII klassile 1. Tõmba õigele vastusevariandile joon alla. (10 p) 1) Allotroopiaks nimetatakse a) teemantit ja grafiiti b) ühe ja sama elemendi esinemist erinevates ühendites c) ühe ja sama elemendi esinemist mitme erineva lihtainena 2) Molekulivalem väljendab a) aine ehitust b) aine koostist c) aine olekut 3) Liitaineteks nimetatakse a) elemente, mis kuuluvad ühendite koostisse
Molekulaarkineetilise teooria käsitleb aine koosnemist osakestest ja nende liikumist. Erinevalt keemiast nim. Molekuliks sellist aineosakest, mis esineb soojusliikumises. Molekuli mõõtmed: mass 10e-27g , kg 10e-26 , molekulide suurusjärk d=10e-10m. Na=6,02*10e23 1/mol. Makroparameeter - füüsikalised suurused, mille abil ainet makroskoopiliselt kirjeldatakse , vastavalt teooriat makrokäsitluseks. Makrokäsitlus lähtub sellest, et aine koosneb osakestest. Mikroparameeter on seotud molekulide ja nende liikumisega. Kõigi mikroparameetrite oluliseks tunnuseks on see, et nad iseloomustavad ainet molekulaarsena. Konsentratsioon osakeste arv ühes ruumalaühikus. Ideaalne gaas lihtsaim gaasi mudel. 3 põhipunkti 1) molekulid on punktmassid. V=0. 2) molekulide põrked anuma seintel on absoluutselt elastne (molekuli kiiruse arvväärtus põrkel ei muutu) 3)Molekulide vahel ei ole vastastikmõju. Normaaltingimused : P0= 101325Pa, T=273K. Temperatuu...
aineid ja leiti ka sobivamad meetodid, kuidas nende ainetega töötada ning neid lähemalt uurida. Kuid juba enne 18.sajandit oli tehtud mitmeid katseid liigitada aineid mineraalseteks ja orgaanilisteks. Esimsese sellise liigituse autoriks loetakse Abu Bakr ar-Razidi. Rootsi keemiku J.Berzeliuse ettepanekul hakati 1808. aastast alates orgaanilisi ühendeid käsitlevat keemiat nimetama orgaaniliseks keemiaks. Berzeliusel ilmus õpik, mille ühes peatükis räägis ta orgaanilisest keemiast. Selles propageeris Berzelius sel ajal valitsenud seisukohta, et anorgaanilisi aineid saab valmistada laboratoorselt, orgaanilisi aga ei saa. Berzelius väitis, et orgaanilised ained tekkivad ainult elusorganismides erilise elujõu (vis vitalis) mõjul. Viimasest terminist tuleneb ka vitalistliku teooria nimetus. Vitalismi ehk elujõu teooria pidurdas orgaanilise keemia arengut kaua aega. Esimesena hakkas Berzeliuse teooriat kahtluse alla seadma tema hea sõber ja õpilane, Berliini Ülikooli
Mida olen õppinud septembris ? Krista Tuuling 10A Mida olen mina septembris õppinud ? Esimese asjana meenuvad muidugi uued teadmised keemiast, matemaatikast, eesti keelest jne. Aga hoolega järele mõeldes meenuvad üha uuemad ning isegi tähtsamad asjad ja tegevused. Sellel aastal oli minu elus suur samm kodust väljakolimine ning ühiselamusse elama minek. See toob kaasa palju muudatusi, mõned on positiivsed ning samas leidub ka negatiivseid muudatusi. Hommikuti äratas mind alati ema, kes tegi kõik endast oleneva, et jõuaksin kooli õigeks ajaks. Nüüd pean ise iga hommik ülestõusma. Septembri alguses oli see väga raske ja vaevaline, aga kuu lõpuks olen sellega üsnagi ära harjunud. Vähemalt siia-maani ma ei ole esimesse tundi hilinenud. Ning arvan, et paari kuu pärast tõusen juba enne kellahelinat. Kõik on vaid harjuta...
KIRJANDUSE LOETELU 1. Ahmotov, N. 1974. Anorgaaniline keemia. Tallinn: Valgus. 2. ENE 2 = Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 2. köide. 1987. Tallinn: Valgus. 3. Karik, H.; Palm, U.; Past, V. 1981. Üldine ja anorgaaniline keemia. Tallinn: Valgus. 4. Korzev, P. 1963. Keemia teatmik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. 5. Timotheus, H. 1999. Praktiline keemia. Riia: Avita. 6. Vlassov, L.; Trifonov, D. 1970. Huvitavat keemiast. Tallinn: Valgus. 7. VSL = Kleis, R.; Silvet, J.; Vääri, E. 1983. Võõrsõnade leksikon. Tallinn: Valgus. 7 LISAD Joonis 1 Joonis 4 Joonis 2 Joonis 5 Joonis 3 Joonis 6 8 Joonis 7 9
algavad teiselt lehelt numbriga "2" sisukorraleht). Elva Gümnaasium 4. Tiitelleht vaata näidist. 5. Sisukord on eraldi lehel (teisel lehel) ja selles peavad kajastuma kõik töös olevad pealkirjad ja alapealkirjad, samuti kasutatud kirjanduse lehekülje märge- vt. näide "Fotograafia" 6. Töö kirjutamist alusta kolmandalt lehelt. Referaat keemiast 7. Soovitav on kasutada teksti liigendamist. See tähendab alapealkirjade kasutamist Näide teksti liigendamine ja sisukord Pealkiri: Fotograafia lk.3 Ivan Orav 9.A klass Alapealkiri: Mustvalge fotograafia lk. 4 Alapealkiri: Värvifotograafia lk. 5 2004/2005 õppeaasta 8
Trkivrvi kllus ja kvaliteet annavad meile suureprased tapeedid mis oleks kui ksit. Duro modernses laboratooriumis ttatakse pidevalt vlja uuendusi materjalides ja protseduurides. Duro kasutab pigmente, mis on kige kiirema valguse juhtivusega i.e. 6-8 (skaalal 1-8), mis tagab pleekimiskindluse ja tapeedid on pestavad. le 50 aasta on teinud Duro tapeete, mis on looduse vastu leebed. See thendab, et nad kasutavad ainult veebaasil tehtud trkivrve ja kattematerjale, mis on puhtad keemiast ja PVC-st. Kik materjalid, mis on vajalikud uue toote arendamiseks, valitakse eelkige just loodust silmas pidades. Duro on olnud varustajaks kuninglikule Rootsi ukonnale juba kolme kuninga valitsemise ajal. Esimesed kontaktid kuningliku ukonnaga olid juba aastal 1946. See thendab kindlat kvaliteeti.
KIRJANDUSE LOETELU 1. Ahmotov, N. 1974. Anorgaaniline keemia. Tallinn: Valgus. 2. ENE 2 = Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 2. köide. 1987. Tallinn: Valgus. 3. Karik, H.; Palm, U.; Past, V. 1981. Üldine ja anorgaaniline keemia. Tallinn: Valgus. 4. Koržev, P. 1963. Keemia teatmik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. 5. Timotheus, H. 1999. Praktiline keemia. Riia: Avita. 6. Vlassov, L.; Trifonov, D. 1970. Huvitavat keemiast. Tallinn: Valgus. 7. VSL = Kleis, R.; Silvet, J.; Vääri, E. 1983. Võõrsõnade leksikon. Tallinn: Valgus. LISAD Joonis 1 Joonis 4 Joonis 2 Joonis 5 Joonis 6 Joonis 3 Joonis 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
