muutlikuse. 5.Võrdle meioosi ja mitoosi MEIOOS: Meioos on sugurakkude jagunemise viis Meioosil toimub 2 järjestikust jagunemist Meioosi tulemusena tekivad 4 haploidset rakku MITOOS: Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. 6. Mis toimub meioosi 1 jagunemise metafaasis 1. Homoloogilised kromosoomid liiguvad koos raku ekvatoriaaltasandile 2. Tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid 7. Võrdle ovogeneesi ja spermatogeneesi Ovogenees: 1. Munarakkude areng naisel 2. Algrakkudeks on ovogoonid 3. Toimub munasarjades 4. Algab looteeas, peatub 1. eluaasta lõpus ja jätkub suguküpsuse saabudes 5. Protsess on perioodiline 6. Saadakse 1 munarakk ja 3 polotsüüti 7. Kestab umbes 50 eluaastani spermatogenees : 1. Spermide areng mehel, 2
Bioloogia Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Iseviljastumine ühelt vanemalt Ristiviljastumine kahelt vanemalt Eri liiki esindajad tavaliselt ei ristu. Eri populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Kas siis eoseliselt või vegatiivselt. Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. Eoskotid võivad moodustada kas lülistunud mütseeli tippudes või viljakehal. Eoskande eosed arenevad rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel. Eoskupardid eosest areneb eelniit, millest mõne aja möödudes kujunev varre ja lehtedega taim. Vegatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. Bakterid jagunevad kaheks otsepooldumise teel. Pärmseened paljunevad enamasti pungumisega. Samb...
MITOOS (toimub keharakkudes) 1) Interfaasis toimud DNA replikatsioon (DNA kahekordistamine) 2) Profaasis jaguneb tuum 3) Metafaasis on kromosoomid liikunud ekvatoriaaltasapinnale 4) Anafaasis on kormosoomid hakanud liikuma poolustele 5) Telofaasis toimub tsütoplasma jagunemine (tsütokinees) ..ja tekibki 2 tütarrakku Mitoosi bioloogiline tähtsus: kromosoomid jaotatakse võrdselt tütarrakkude tuumade vahel. (kogu präiliku info edasi kandmine tütarrakkudele) Mittesuguline paljunemine toimub prokarüootsetes rakkudes (nt.bakterid), sest neil puudub tuum (seega ei toimu mitoosi)
Meioos Mitoos * Meioosi I interfaasis ja mitoosi interfaasis toimub * Profaas on ettevalmistav faas * I profaasis toimub ristsiire DNA replikatsioon ja tsentrioolid kahekordistuvad * I anafaasis lahknevad * Anafaasis kromatiidid liiguvad kromosoomid poolustele poolustele * Meioosi I metafaasis ja mitoosi metafaasis * II profaasis ei toimu DNA * Tekivad geneetiliselt identsed koonduvad kroosoomid tütarrakud replikatsiooni ekvatoriaaltasandile * Tekivad geneetiliselt erinevad * Tekib 2 tütarrakku * Meioosi I telofaasis ja * Kromosoomide arv tütarrakud
Interfaasi lõpus toimuva DNA kahekordistuminse tagajärjel on kromosoomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised.Kahekromatiidilise kromosoomi ehitust on mikroskoobis kõige parem uurida raku jagunemise metafaasis. Ühe kromosoomi kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Iga kromosoom on interfaasis ühekromatiidiline. DNA kahekordistumise tulemusena muutub ta raku jagunemise eel kahekromatiidiliseks.
MITOOS Uued rakud tekivad rakkude jagunemisel ja neid kutsutakse tütarrakkudeks Tsütokinees - rakutuuma jagunemine Mitoos päristuumsete rakkude jagunemine viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, koosneb karüokineesist ja tsütokineesist Mitoosi alguses keerduvad kromosoomid kokku, kromatiidid on ühendatud tsentromeeri abil, mis jagab iga kromatiidi kaheks ja neid nimetatakse kromosoomi õlgadeks ning need ei pruugi olla ühepikkused Interfaasis suureneb organellide arv, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees, millega rakk valmistub järgmiseks jagunemiseks, raku mõõtmed suurenevad, enne jagunemist toimub DNA kahekordistumine Profaasis keerduvad kromosoomid sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad, rakk polariseerub, tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid, mis koosnevad niitjatest valkudest Metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja ...
jagunemiseks vajalike valkude süntees ja tsentrosoomi pooldumine). Meioos I ja meioos II vahel on mõnel liigil lühike interfaas, kuid sel ajal ei toimu DNA replikatsiooni, vaid ainult tuumade ja tuumakeste ümberkorraldamine ja ettevalmistus meioosi teiseks pooleks. Meioos I ehk reduktsioonjagunemine Profaas I I profaas on kõige pikem faas meioosi jooksul (90% või rohkem), kus toimuvad põhilised iseloomulikud sündmused. Metafaas I I metafaasis hoiavad homoloogide paare kuni anafaasini koos kiasmid, mis täidavad siin sama funktsiooni kui tsentromeerid tavalises mitoosis. Anafaas I I anafaasis lahknevad poolustele homoloogilised kromosoomid, mis koosnevad 2 tütarkromatiidist. Homoloogilised kromosoomid lahknevad sõltumatult, mis tähendab seda, et kumbki tütarrakk saab juhusliklt nii isas- kui emasvanemalt pärit homolooge. Mida rohkem on kromosoome organismil, seda suurem on võimalike kombinatsioonide arv, inimesel
kromosoomide kokku keerdumine, ristsiire (homoloogiliste kromosoomide paarikaupa liibumine ja võrdse pikkusega osade vahetamine, kaasneb geenivahetus; suurendab pärilikku muutlikust) ning tsentrioolide paaride eraldumine ja nende vahele kääviniitide moodustumine. Kromosoommutatsioonid on ristsiirdes esinevate vigadega (vahetatavate kromosoomilõikude pikkused on erinevad) kaasnevad kromosoomide struktuurimuutused. Metafaasis liiguvad homoloogilised kromosoomid ekvatoriaaltasandile, nende tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. Anafaasis kääviniidid lühenevad ja kromosoomid lahknevad poolustele. Telofaasis nöördub rakumembraan sisse, kaasneb tsütoplasma kahestumine ja kahe tütarraku teke. Tsentrioolid kahestuvad, kromosoomid ei keerdu täielikult lahti, tuumamembraane ei teki ja tuumakesi ei moodustu. Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud
16.Milleks on vajalik DNA replikatsioon enne mitoosi? Tagatakse kromosoomide arvu püsivus ja kahe tütarraku geneetiline identsus. 17.Millised tütarrakud moodustuvad mitoosi tulemusena? Keharakud, geneetiliselt identsed 18.Millisteks faasideks jaotatakse mitoos? Profaas, metafaas, anafaas, telofaas 19.Mis toimub profaasis? Tuumamembraan laguneb, kromosoomid keerduvad kokku, tekivad kääviniidid 20.Mis toimub metafaasis? Kromosoomid ekvatoriaaltasandil ja tsentrioolid rakupoolustel 21.Mis toimub anafaasis? Kääviniidid lühenevad, toimub kromotiidide lahknemine poolustele 22.Mis toimub telofaasis? Tuumamembraani moodustamine 23.Milleks on meioos vajalik? Tagatakse sugurakkude teke, kombinatiivne muutlikkus tagatakse, kindlustab ploidsuse vaheldumise elutsüklis. 24.Millisteks faasideks jaotatakse meioos? Profaas, metafaas, anafaas, telofaas 2x 25.Mis toimub interfaasis enne meioosi?
Esineb näiteks liblikatel, Kas väited õiged või valed? Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. õige Tsütokinees on rakutuuma jagunemine. Vale. Tsütokinees on raku jagunemine. Polotsüütides ja ovotsüütides on identsed geenid Õige vastusevariant Inimese sugurakus on : a) 17 b)23 c)46 d)48 kromosoomi Munarakk on viljastumisvõimeline keskmiselt: a)8 b)12 c)36 d)48 e)72 tundi Replikatsioon toimub mitoosi: a) interfaasis b) profaasis c) metafaasis d) anafaasis c) telofaasis Munaraku viljastumine toimub: a) munasarjas b) munajuhas c)emakas d) tupes Täida lünk Inimese ontogenees algab viljastumisega ja lõpeb surmaga Inimese sügoot on diploidse kromosoomistikuga. Seemnerakkude arengut nimetatakse spermatogeeniks ja munaraku arengut ovogeeniks Ovulatsioonide lakkamist naisel nimetatakse menopausiks Selgita pikemalt ja too näiteid. 1.On teada, et sugurakkudes on kromosoomide arv poole väiksem, kui keharakkudes. Mis on selle nähtuse
Kolhitsiin 10 klass Valemid Aine summaarne valem: C22H25NO6 Aine struktuurvalem: Ruumiline: Kolhitsiin (1) Alkaloid ehk taimse päritoluga füsioloogiline toimeaine Mürgine Helekollane kristalliline pulber Lõhnatu Sügav värvimuutus valguse toimel Säilitamise tingimused: Jahe ja kuiv õhk Kasutatakse ravitööstuses (tabletid) Luuvalu vastu Kolhitsiin (2) Sulamistemperatuur: 155 - 157 Molaarmass: 399,437 g/mol Biosaadavus: 45%: Illegaalne (v.a retsept) Huvitavat Kui anda kolhitsiini inimesele, kes ei tohiks kolhitsiini tarbida, võib saada mürgituse Toksiline looduslik toode Harilik sügislill sisaldab palju kolhitsiini, kolhitsiin seostub mikrotuubulitega ja depolümeriseerib (lagundab) neid. Selle tulemusena peatub mitoos metafaasis, samuti inhibeeritakse aksonaalset transporti neuronites. Mürgistuse tagajärjed Pala...
Karüokinees ja tsütokinees. 12. Millistest osadest koosneb rakutsükkel? Interfaasist ja mitoosist. 13. Millest sõltub rakutsükli pikkus? Rakutüübist ja vastava koe füsioloogilisest aktiivsusest, ka keskkonnast. 14. Mis toimub karüokineesis? PROFAASis kromosoomid keerduvad, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad, rakk polariseerub, moodustuvad kääviniidid, tuumamembraanid lagunevad. METAFAASis liiguvad kromosoomid raku keskossa, moodustub raku ekvatoriaaltasand, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. ANAFAASis kromatiidid lühenevad ning lahknevad ekvatoriaaltasandil, jõuavad tagasi rakupoolustele. TELOFAASis kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Tekivad tuumakesed, kromosoomid keerduvad lahti, tsütoplasma jaguneb kaheks ja selle tulemusena saadakse kaks tütarrakku. 15. Mis toimub tsütokineesis?
Meioos Meioos rakujagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda => haploidne kromosoomistik Somaatilised rakud keharakud Gameedid sugurakud Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega. Meioosi käigus toimub kahest järjestikusest jagunemisest, tekib 4 tütarrakku. Meioosi interfaas DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv, sünteesitakse makroergilisi ühendeid, tsentrioolid kahestuvad I jagunemine a) profaas tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad kokku, moodustuvad kääviniidid tsentrioolide vahele, homoloogilised kromosoomid liibuvad kahekaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi, see on kromosoomide ristsiire ja sellega kaasneb geenivahetus b) metafaas kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele c) anafaas kääviniidid lühenevad, kromosoomid lahknevad poolustele d) te...
liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile. kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. anafaas- kääviniidid lähenevad, homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. telofaas- rakumembraan nöördub sisse, tsütoplasma kahestub, 2 tütarrakku. II jagunemine interfaas- meioosi kahe jagunemise vahel on mitoosiga võrreldes lühiajalisem. profaasis liiguvad tsentrioolide paarid raku poolustele ja nendest lähtuvad kääviniidid; metafaasis paiknevad kromosoomid ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele; anafaasis kromosoomide tsentromeerid kahestuvad; telofaasis keerduvad raku poolustele jõudnud kromatiidid lahti, moodustuvad tuumamembraanid ja tuumakesed, kokku tekib 4 tütarrakku.
Tsentroolipaarid liiguvad vastassuunas- selle tulemusena rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustavad kääviniidid. Need koosnevad niitjatest valkudest ja osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustavate tütarrakkude vahel. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. · Metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand. Metafaasis on kromosoomid max kokku keerdunud ja on mikroskoobis just siis kõige paremini vaadeldavad. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Osa neist jääb ühendama poolustel paiknevaid tsentrioole · Anafaas-lühenevad tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid ja kõiki kromosoomide kromotiidid eralduvad teineteisest. Selleks peavad tsentromeerid kahestuma. Anafaas algab
Mittesugulisel aga suur hulk järglasi. Suguline paljunemine: inimene paljuneb sugurakkude abil. Mittesuguline: käsn paljuneb pungudes Eostega paljunevad: sõnajalg, seened, sammaltaimed Vegetatiivselt: bakterid, protistid, samblikud. Risoomi/ sibula/ mugula/ varre abil, pungumise või otsepooldumise teel. 1.profaasis tuumakesed kaovad, tekivad kääviniidid. Kromosoomid keerduvad kokku nii, et neid on näha mikroskoobis. Rakutuum suureneb. 2. metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasandile. Kromosoomid moodustavad raku ekvatoriaaltasandi. Tsentrioolid liiguvad paarikaupa vastassuunas. Neile kinnituvad kääviniidid. 3. anafaasis hakkavad kromosoomide kromatiidid eralduma, sest kääviniidid, mis lähtuvad tsentrioolidest hakkavad lähenema. Toimub kromatiidide lahknemine. 4. telofaasis toimub tuumamemraani süntees. Kääviniidid kaovad ning tekivad tuumakesed ning tekib 2 tütarrakku.
tütarrakkudesse jäävad ühekromatiidilised kromosoomid. · Mitoosi võib jagada neljaks osaks: profaas, metafaas, anafaas ja telofaas. · Profaasis keerduvad kromosoomid nii kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. · Metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand. Kromosoomid on maksimaalselt kokku keerdunud. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. · Anafaasis lühenevad tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid, kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Tsentromeerid kahestuvad. Anafaas algab kromatiidide lahknemisega ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele.
Millised organismid paljunevad vegetatiivselt ? Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. 4. Kuidas rakud jagunevad ? mitoos? Päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks. 5. Millised rakusisesed muutused toimuvad interfaasis ? Raku ainevahetuse põhiprotsessid toimuvad mitoosieelses interfaasis 6. Kuis toimub mitoos? Mitoos toimub neljas erinevas osas: profaasis, metafaasis, anafaasis ja telofaasis 7. Meioos? Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda, nim. meioosiks. 8. Kuidas tekib meioos ? Esimeses jagunemise profaasis tuumamembraanide lagundatakse ja tuumakesed kaovad. 9. Kuidas moodustuvad mehe sugurakud? Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema suguküpsuse saabudes. 10. Kuidas moodustavad naise sugurakud? Naise munarakud valmivad munasarjades. Munaraku arengut nimetatakse ovogeneesiks. Kui
tütarrakkudes. Mitoos koosneb karüokineesist ja tsütokineesist. Karüokinees rakutuuma jagunemine; tsütokinees tsütoplasma jagunemine; interfaas kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood; rakutsükkel- raku eluring ühe mitoosi algusest järgmisse. FAASID: Profaas kromosoomid keerduvad niivõrd, et muutuvad miksroskoobis nähtavaks. Kaovad tuumakesed, suureneb rakutuum. Metafaas kromosoomid liiguvad raku keskossa, jäävad ühele tasandile. Metafaasis on kromosoomid kõige paremini vaadeldavad. Anafaas tsentromeerid kahestuvad kromosoomide kromatiidid eralduvad. Telofaas sünteesitakse tuumamembraanid. Interfaas enamik rakke diferentseerub MEIOOS - Rakkude jagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosis küpsevad sugurakud ning moodustuvad eosed. Haploidne kromosoomistik kaks korda vähenenud kromosoomistik (n); diploidne
Platsenta kaudu loode toitub, hingab ja eritab. Rakkude jagunemisviisi, mis leiab aset sugurakkude moodustamisel nimetatakse meioosiks . Sel puhul toimub kaks järjestikku rakujagunemist. Igas jagunemises eristatakse mitut faasi, mida nimetatakse (õige järjekord) profaas, metafaas, anafaas, telofaas, 2ne profaas, 2ne metafaas, 2ne anafaas ja 2ne telofaas . 3. Vali õige variant. ( 7 punkti ) 1) DNA kahekordistumine toimub: a) metafaasis b) telofaasis c ) interfaasis d) profaasis e) karüokineesis 2) Bakterid paljunevad enamasti: a) vegetatiivselt b) meioosiga c) eoseliselt 3) Naisel toimub viljastumine: a) emakas b) emakakaelas c) munajuhas d) munasarias 4) Homoloogilised kromosoomipaarid liiguvad koos: a) ekvatoriaaltasandile b) poolustele 5) Tigu paljuneb: a) ristiviljastumine b) iseviljastumine c) vegetatiivne paljunemine 6) Sugulise ja mitte sugulise paljunemise sarnasus on:
Üldine käik Mitoosi võime tinglikult jagada neljaks osaks: profaas, metafaas, anafaas, telofaas . Profaasis keerduvad kromosoomid järk-järgult kokku, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Rakk polariseerub ja poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid (osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustuvate tütarrakkude vahel). Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Metafaasis on kromosoomid maksimaalselt kokku pakitud. Anafaasis kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest (tsentromeerid kahestuvad). Anafaas algab kromatiidide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lõpeb jõudmisega rakupoolustele . Telofaasis kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti ja tekivad tuumakesed. Mitoosi lõpus toimuvat tsütoplasma jaotumist tütarrakkude vahel nim. tsütokineesiks. 3
Pari and Pattak Co. · Interfaasis on kromosoomid jälle lahtikeerdunud. · Rakujagunemise eel taastub kromosoomide kahekromatiidilisus. · Mitoosi saab jagada 4ks osaks profaas, metafaas, anafaas ja telofaas. · Profaasis keerduvad kromosoomid nii kokku, et nad muutuvad mikroskoobis nöhtavaks. · Tuumakesed kaovad. · Rakk polariseerub. · Metafaasis liiguvad kromosoomid tagasi raku keskossa. · Just siis on kromosoomid kõige paremini näha · Anafaasis kahestuvad tsentromeerid. · Kromatiidid jõuavad jälle poolustele. · Telofaasis sünteesitakse tuumamembraanid. · Kromosoomid keerduvad lahti ja tekivad tuumakesed. · Tekib 2 tütarrakku. Meioos: · Raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda, nimetatakse meioosiks.
geenid ning mitmesugused mittegeensed nuleotiidijärjestused. Kromosoom sisaldab ühe DNA molekuli, sellega massivõrdses koguses aluselisi valke -- histoone, varieeruvas hulgas mittehistoonseid valke ja vähesel hulgal RNAd; seda kromosoomi koostisainete kompleksi nim. kromatiiniks. Kromosoomid läbivad mitoosi ja meioosi eel ning ajal keerukaid reproduktsiooni, kondensatsiooni-dekondensatsiooni ja lahknemise protsesse. Mitoosi (ja meioosi) pro- ja metafaasis koosneb kromosoom kahest kromatiidist, mille ühendus katkeb viimasena tsentromeeri kohalt. Tsentromeer (e. primaarsoonis) jagab kromosoomi tavaliselt kaheks osaks (õlaks); mõnes kromosoomis esineb sekundaarsoonis, mis eraldab väikese (keraja) tipuosa, nn. satelliidi. Meioosi (ja mõnevõrra ebaselgemalt mitoosi) profaasis ilmnevad piki kromosoomi (kromatiidi) tihedamad helmesjad paksendid -- kromomeerid. Mikroskoopiliselt vaadeldavate kromosoomide erivormideks on
nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas selle tulemusena rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid, mis koosnevad niitjatest valkudest ha osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustuvate tütarrakkude vahel. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. 2) metafaas Kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand. Metafaasis on kromosoomid maksimaalselt kokku keerdunud ja on mikroskoobis just siis kõige paremini vaadeldavad. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Osa neist jääb ühendama poolustel paiknevaid tsentrioole. 3) anafaas Tsentrioolidest lähtuvad kääviniidid lühenevad ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Selleks peavad tsentromeerid kahestuma. Anafaas algab kromatiidide lahknemisega ekkvatoriaaltasanduk ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele.
Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nimetatakse interfaasiks(organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees, loomarakus algab tsentrioolide kahestumine). Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Profaasis keerduvad kromosoomid kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad, tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, moodustuvad kääviniidid, tuumamembraanid lagunevad. Metafaasis kromosoomid liiguvad raku keskossa, kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand, kromosoomid maksimaalselt keerdunud, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaasis lühenevad kääviniidid ja kromatiidid eralduvad teineteisest, jõuavad lõpuks rakupoolustele. Telofaasis kaovad kääviniidid ja sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti ja tuumakesed tekivad. Haploidne on meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistik. Kahekordne on diploidne
polotsüüt. Samuti jaguneb ka 2 eelmise jagunemise käigus 3 tekkinud polotsüüt. ootiid polotsüüt Ootiidist kujuneb valkude 23 kuhjumisel küps munarakk Ootiid ja polotsüüdid erinevad üksteisest vaid tsütoplasma hulga poolest. Viljastumine Viljastumine toimub naise munajuhas meioosi II jagunemise metafaasis. Bioloogiline tähtsus: taastub diploidsus; www.meelespea.net/i/str/gemalo.kelione.jpg toimub munaraku aktiveerimine edasiseks arenguks; viljastumise hetkel määratletakse sugu; kindlustab kombinatiivse muutlikkuse 3 alatasandit seoses genoomide ühinemise ja kombineerumisega.
lakkab; kromosoomid kondenseeruvad, sest M-CDK fosforüleerib kondensiine ja histoone; mikrotuubulid lagunevad ja hakkab moodustuma kääviniidistik. Kääviniidistik koosneb organiseeritud mikrotuubulitest ja nendega seotud valkudest (kinesiinid); tsentrosoomid liiguvad raku eri poolustele; lahknevate tsentrosoomide vahele moodustub kääv algul tuumaväliselt. Hiline profaas ehk prometafaas tuumake on kadunud, tuumamembraan hakkab lagunema 7. Mis toimub mitoosi metafaasis? Anafaasis ? Metafaas: Kromosoomid liiguvad ekvatoriaaltasandile käävipooluste vahel ja moodustavad nn. metafaasi plaadi; kromosoomide kinetohoorid on aktiivsed, aga ei funktsioneeri; kinetohooride tõmbejõud on tasakaalustatud kromatiide siduvate tsentromeeride poolt; kääviniitidele mittekinnitunud kromosoomid tekitavad signaali, mis lükkab edasi anafaasi alguse. Anafaas: algab äkiliselt seoses Anaphase-Promoting Complex (APC) aktiivsuse tõusuga rakus;
emakaseinale, spiraal- takistab embrüo kinnitumist emakaseinale. Steriliseerimine- mehe seemnejuhade sulgemine või läbilõikamine. Naise munajuhade sulgemine või läbilõikamine. Bioloogiline- välditakse suguühet ovulatsiooniperioodil. Embrüogenees- looteline arenemine. Viljastumisjärgselt: 1) Teised seemnerakud ei pääse enam munarakku 2) Kiireneb ainevahetus 3) Taastub liigile iseloomulik kromosoomide arv Muna- ja seemnerakk ühinevad meioosi teise jagunemise metafaasis. Lõigustumine- jagunemine ilma kasvamiseta. Taastab: 1) hulkraksuse 2) tuuma ja tsütoplasma suhe 1:10 a) kujuneb kobarloode ehk moorula, munajuhas 3 päeva b) embrüo rakud paigutuvad ümber, areneb bastotsüst ja moodustub seest tühi põisloode ehk blastula.blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast, millest areneb loode
Rakutsükkel kestab ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Interfaasis toimub oraganellide arvu suurenemine ja ATP ning teiste makroergiliste ühendite süntees. Suurenevad raku mõõtmed ja DNA kahekordistub. Kromosoomise ehituse muutused mitoosi käigus? Interfaasis on kromosoom ühekromatiidiline DNA kahekordistumise tulemusena muutub ta raku jagunemise eel kahekromatiidseks Mitoosi profaasis keerdub kromosoom järk-järgult kokku Metafaasis on kromosoom maksimaalselt kokku pakitud. Anafaasis kromatiidid lahknevad Telofaasi lõpuks keerduvad lahti Kuidas toimub mitoos? 1. Profaas: Tuumake kaob Kromosoomid keerduvad kokku Rakutuum suureneb Rakk polariseerub Moodustuvad kääviniidid Tuumamembraan laguneb 2. Metafaas: Kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasandile
poolustele ? Ootsüüdid. 13. Kas taimede vegetatiivne paljunemine on mittesugulise või sugulise paljunemise vorm, too 2 näidet vegetatiivse paljunemise kohta. Suguliselt paljunevad ainult õistaimed ja okaspuud. Ülejäänud taimed paljunevad mittesugulisel teel. Nt sibulate või risoomide abil. Paljunemine ja areng, kontrolltöö Brenda Holt 14. Kromosoomid paiknevad raku ekvatoriaaltasapinnal mitoosis metaFaasis. 15. Missuguses raku elutsükli faasis toimub DNA replikatsioon ? Interfaasis. 16. Inimese keharakus on 46 kromosoomi. Mitu kromosoomi on pärast keharaku jagunemist moodustunud tütarrakkudes ? Märkige tütarrakkude tuumadesse numbritega kromosoomide arv. 23 46 46 23 17. Selgitage, miks on pärisimetajate munarakud rebuvaesed, lindude munad aga reburikkad. 18
25.Millisteks faasideks jaotatakse mitoos? · Profaas · Metafaas · Anafaas · Telofaas 26.Milline on kahekromatiidilise kromosoomi ehitus? Koosneb kahest kromatiidist, mille ühenduskohas on tsentrosoom. 27. Milline on ühekromatiidilise kromosoomi ehitus? Koosneb ühest kromatiidist, tsentrosoom puudub. 28.Mis toimub profaasis? · Kromosoomide kokkupakkimine transpordiks · Tuumakesed ja tuumaümbris kaovad · Moodustub mitoosi kääv 29.Mis toimub metafaasis? 30.Mis toimub anafaasis? · Kahekromatiidiliste kromosoomide lahknemine (kõik paarid üheaegselt siit aja kokkuhoid) 31.Mis toimub telofaasis? · Kromosoomid pakitakse lahti · Kujunevad tuumaümbrised · Taastuvad tuumakesed · Rakk valmistub tsütokineesiks 32.Millised rakud jagunevad ja millised mitte? · Loomadel vöötlihaskoe, närvikoe, silmaläätse rakud (ei jagune) · Maksarakud jagunevad üliharva · Taimedel on enamus rakke mitoosivõimetud
21. Mis on mitoos? Raku jagunemine. 22. Millised tütarrakud moodustuvad mitoosi tulemusena? Niitjatst valkudest koosnevad kääviniidid 23. Millisteks faasideks jaotatakse mitoos? Profaas, metafaas, anafaas, telofaas. 24. Milline on kahekromatiidilise kromosoomi ehitus? Koostises kaks identset DNA molekuli 25. Milline on ühekromatiidilise kromosoomi ehitus?koostises vaid üks DNA molekul 26. Mis toimub profaasis? Metafaasis? Anafaasis? Telofaasis? LEHEL OLEMAS! 27. Millised rakud jagunevad ja millised mitte? Taimedel algkoerakud, hulkraksed ei jagune lõputult, sest mõõtmed ei suurene lõputult, seotud DNA kahekordistumisega (sellele järgneb mitoos), suur osa rakkudest jääb interfaasi (jagunemist pole) 28. Mis on rakkude diferentseerumine? Diferentseerumine on see, kui interfaasis rakk omandab vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. 29. Mis on meioos?
MITOOSI TÄHTSUS Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioos Meioos on sugurakkude jagunemise viis Meioosil toimub 2 järjestikust jagunemist Meioosi tulemusena tekivad 4 haploidset rakku Meioosi peamised erinevused I jagunemise profaas on pikem, selle ajal toimub kromosoomide ristsiire I jagunemise metafaasis kogunevad ekvatoriaaltasapinnale homoloogiliste kromosoomide paarid I jagunemise anafaasis lahknevad poolustele homo-loogilised kromosoomid I jagunemise telofaas on lühike, tuuma ja tuumamembraani ei moodustu II jagunemise eel ei toimu DNA replikatsiooni ja interfaas on lühike Meioosil tekkivad tütarrakud pole ristsiirde tõttu geneetiliselt identsed Sugurakkude areng: Spermatogenees Algrakkudeks on sperma-togoonid Toimub munandite vääni-listes seemnetorukestes Algab suguküpsuse saabudes
Toimub tuumas. Aeg: enne valgu sünteesi. Läbi viib RNA-polümeraas. Ülekande aluseks on komplementaarsus. translatsioon – ehk valgusüntees. Toimub tsütoplasmas ribosoomides, aeg – kui on vaja rakus valku, läbiviivaid ensüüme pole. Ülekandel on aluseks geneetiline kood. tRNA – antikoodon mRNA – koodon 6. DNA ja RNA sünteesi võrdlus. Vastus: Kahekordistunud kromosoomid DNA – replikatsioon RNA - transkriptsioon raku jagunemise metafaasis Eesmärk Päriliku info jõudmine kõigisse Päriliku info avaldumine rakkudesse ja selle edasiandmine järglastele Sisu DNA-ahela kopeerimine enne RNA-ahela sünteesimine DNA- raku jagunemist. ahelas sisalduva info alusel. Toimumiskoht Rakutuum Rakutuum
Toimub tuumas. Aeg: enne valgu sünteesi. Läbi viib RNA-polümeraas. Ülekande aluseks on komplementaarsus. translatsioon – ehk valgusüntees. Toimub tsütoplasmas ribosoomides, aeg – kui on vaja rakus valku, läbiviivaid ensüüme pole. Ülekandel on aluseks geneetiline kood. tRNA – antikoodon mRNA – koodon 6.DNA ja RNA sünteesi võrdlus. Kahekordistunud kromosoomid DNA – replikatsioon RNA - transkriptsioon raku jagunemise metafaasis Eesmärk Päriliku info jõudmine kõigisse Päriliku info avaldumine rakkudesse ja selle edasiandmine järglastele Sisu DNA-ahela kopeerimine enne RNA-ahela sünteesimine DNA- raku jagunemist. ahelas sisalduva info alusel. Toimumiskoht Rakutuum Rakutuum
samasugused muutused kui mitoosi eel · Meioosi puhul toimub kaks järjestikust jagunemist · Meioosi tulemusena saadakse 4 haploidset rakku · Meioos kindlustab sugurakkude haploidsuse · Meioosi mõlemal jagunemisle eristatakse samasuguseid osasid/ faase kui mitoosilgi · Meioosi faaside ajal toimuvad põhimõtteliselt sarnased muutused kui mitoosi faaside ajal Meioosi peamised erinevused · I jagunemise profaas on pikem, selle ajal toimub kromosoomide ristsiire · I jagunemise metafaasis kogunevad ekvatoriaaltasapinnale homoloogiliste kromosoomide paarid · I jagunemise anafaasis lahknevad poolustele homo-loogilised kromosoomid · I jagunemise telofaas on lühike, tuuma ja tuumamembraani ei moodustu · II jagunemise eel ei toimu DNA replikatsiooni ja interfaas on lühike · Meioosil tekkivad tütarrakud pole ristsiirde tõttu geneetiliselt identsed Sugurakkude areng Spermatogenees Ovogenees
Kromosoom joonistada, struktuurielemendid. Geen Nukleiinhappe järjestus, mis on vajalik funktsionaalse geeniprodukti (valk või RNA) sünteesiks. Sisaldab lisaks kodeerivatele eksonitele ka mittekodeerivaid introne, ja kontrollregioone. Geenistruktuur vaja teada, joonistada. Promootor Startsaidi lähedal asuv kontrollala (DNA regioon), mis reguleerib kogu operoni transkriptsiooni. Promootorites on spets DNA järjestus ja response elemendid, mis võimaldavad sidumissaidi RNA polümeraasile ja transkriptsioonifaktoritele. Transkriptsioonifaktor Järjestuse spetsiifiline DNAd siduv faktor. Valk, mis seonduv kindla DNA piirkonnaga. Osa süsteemist, mis kontrollib transkriptsiooni (DNA>RNA süntees). Teeb seda üksi või koos teiste valkkompleksidega, kas suurendades (kui aktivaator) või ära hoides (kui repressor) RNA polümeraaasi seondumist. Mobiilne DNA DNA, mis liigub iseeneslikult genoomis ringi. Võivad põhjustada mutatsioone ...
Tagatakse kromosoomide arvu püsivus ja kahe tütarraku geneetiline identsus. 17. Millised tütarrakud moodustuvad mitoosi tulemusena? Geneetiliselt identsed tütarrakud. 18. Millisteks faasideks jaotatakse mitoos? Profaas Metafaas Anafaas Telofaas 19. Mis toimub profaasis? Kromosoomide kokkupakkimine transpordiks Tuumakesed ja tuumaümbris kaovad Moodustub mitoosi kääv 20. Mis toimub metafaasis? Kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomid on max kokku keerdunud ja on mikroskoobis sel ajal kõige paremini vaadeldavad. 21. Mis toimub anafaasis? • Kahekromatiidiliste kromosoomide lahknemine (kõik paarid üheaegselt – siit aja kokkuhoid) 22. Mis toimub telofaasis? Kromosoomid pakitakse lahti Kujunevad tuumaümbrised Taastuvad tuumakesed Rakk valmistub tsütokineesiks 23
samasugused muutused kui mitoosi eel · Meioosi puhul toimub kaks järjestikust jagunemist · Meioosi tulemusena saadakse 4 haploidset rakku · Meioos kindlustab sugurakkude haploidsuse · Meioosi mõlemal jagunemisle eristatakse samasuguseid osasid/ faase kui mitoosilgi · Meioosi faaside ajal toimuvad põhimõtteliselt sarnased muutused kui mitoosi faaside ajal Meioosi peamised erinevused · I jagunemise profaas on pikem, selle ajal toimub kromosoomide ristsiire · I jagunemise metafaasis kogunevad ekvatoriaaltasapinnale homoloogiliste kromosoomide paarid · I jagunemise anafaasis lahknevad poolustele homo-loogilised kromosoomid · I jagunemise telofaas on lühike, tuuma ja tuumamembraani ei moodustu · II jagunemise eel ei toimu DNA replikatsiooni ja interfaas on lühike · Meioosil tekkivad tütarrakud pole ristsiirde tõttu geneetiliselt identsed Sugurakkude areng Spermatogenees Ovogenees
Organismide Paljunemine on üks olulisemaid eluavaldusi- liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt ( iseviljastumine) või kahelt vanemalt(ristiviljastumine). Sama liigi eri populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda, kuid eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu - kui toimub, siis järglased steriilsed. Üks olulisemaid liigi tunnuseid on ristumisel viljakate järglaste andmine. Mittesugulisel paljunemisel pärineb organism alati ühest vanemast. Ms.paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Suur osa protiste, seeni, taimi paljunevad eoste e. spooridega. üks ms.paljunemisviis Eoskott- kottseenele omane rakk, mille sees valmivad eosed. Eoskand- kandseentele iseloomulik rakk, mille peal valmivad eo...
eralduvad teineteisest. 4) Telofaas- Telofaasi lõpus ei moodustu tuumamembraani, kromosoomid ei keerdu lahti. Tekkinud tütarrakud alustavad kohe uut jagunemist. Kromosoomide ristsiire ehk krossingover · Meioosi I profaasis homoloogilised kromosoomid paarduvad ja vahetavad võrdse pikkusega osi · Meioosi I anafaasis kääviniidid lühenevad, homoloogilised kromosoomid tõmmatakse lahku · Meioosi II metafaasis on kromosoomid ekvatoriaaltasandil · Meioosi II anafaasis kromatiidid lahknevad üksteisest · Isas- ja emasorganismist pärit geenid on paigutunud homoloogiliste kromosoomide vahel ümber. I jagunemise lõpuks saadakse kaks rakku, 2n milles on paarilised kromosoomid kokku liibunud. II jagunemise faasis paarilised kromosoomid lahknevad ja lähevad eraldi rakkudesse. Lõpptulemusena saadakse neli 2n 2n
Tõene 7. Kromatiidid lahknevad teise jagunemise anafaasis. Tõene 8. Viljastunud munarakku nimetakse ovogooniks. Väär Viljastunud munarakku nimetakse sügoodiks. Leidke kõige õigem vastus 9. Meioosiga tagatakse tütarrakkudes kromosoomide arvu: a ) muutumatus b) vähenemine kaks korda c) suurenemine kaks korda d) suurenemine neli korda 10. DNA kahekordistumine toimub mitoosi: a) interfaasis, b) profaasis, c) metafaasis, d) telofaasis 11. Spermid moodustuvad: a) ovogeneesil, b) spermatogeneesil, c) meioosil, d) viliastumisel. 12. Bakterid paljunevad enamasti: a) mitoosiga b) meioosiga c) vegetatiivselt d) eoseliselt 13. Meioos esineb a) vegetatiivsel paljunemisel b) somaatiliste rakkude pooldumisel c) sügoodi lõigustumisel d) ovogeneesil 14. Meioosi lõpuks on inimese suguraku kromosoomides DNA molekule kokku: a) 23 b) 26 c) 43 d) 46 15. Geenivahetus kaasneb:
Tuleb aga arvestada, et pikaajalisel kultiveerimisel mutub rakupopulatsioon aina heterogeensemaks ja rakud polüploidiseeruvad. Kromosoomipreparaadi saamine Kromosoomipreparaadi saamiseks töödeldakse rakke järgnevalt: · ihibeeritakse mitoosi kääv · töödeldakse hüpotoonilise lahusega · fikseeritakse · tehakse kromosoomipreparaat · värvitakse Käävi inhibeerimine. Rakkude jagunemise peatamiseks metafaasis kasutatakse enamasti sügislillest (Colchicum autumnale) saadud alkaloidi kolhitsiin ja selle sünteetilist derivaati koltsemiidi. Mitoosi käävi inhibeerimiseks kasutatakse veel taimest Vinca saadud vähivastaseid ravimeid vinblastiin ja vinkristiin. Hüpotooniline töötlemine. Hüpotoonilise lausena kasutatakse 0.56% kaaliumkloriidi või 0.8% naatriumtsitraadi lahust. Kui rakud viia hüpotoonilisse lahusesse, siis võtavad need soolade
seda nimetatakse ka redutseerivaks jagunemiseks. Selle jagunemise käigus homoloogilised kromosoomid paarduvad omavahel ning lahknevad seejärel juhuslikkuse alusel tütarrakkudesse. Meioosi teasel jagunemisel (meioos II) mida nimetatakse ka võrdväärseks jagunemiseks jaotuvad tütarrakkudesse nii nagu see ka toimub mitoosis. Esimese meioosi profaas on puikk ja kompleksne. Esimeses profaasis kõige olulisemaks sündmuseks on on ristsiire eks rekombinatsioon.1 Esimeses metafaasis on kromosoomid tugevalt kondenseerunud ning homoloogiliste kromosoomide paarid asuvad raku ekvatoriaaltasapinnal. Nende tsentromeeride regiooni on seostunud mikrotuubulid ning homoloogiliste kromosoomide otste vahel on jälgitavad veel kiasmid. Esimeses anafaasis liiguvad homoloogilised kromosoomid raku vastaspoolustele. Tütarkromatiidi jäävad omavahel tsentromeeride kaudu ühendatuks! Seega koosneb iga kromosoom ikka veel kahest tütarkromatiidist.
Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas selle tulemusena rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Need koosnevad niitjatest valkudest ja osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustavate tütarrakkude vahel. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaas kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele ekvatoriaalsele tasandile. Metafaasis on kromosoomid maksimaalselt kokku keerdunud ja on mikroskoobis just siis kõige paremini vaadeldavad. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Osa neist jääb ühendama poolustel paiknevaid tsentrioole. Anafaas tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid lühenevad ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Selleks peavad tsentromeerid kahestuma. Anafaas algab kromatiidide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele.
risoomida, sibulate, varre- ja lehetükikeste abil. 6. Kõik inimese somaatilised rakud on haploidse kromosoomistikuga. Väär; Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. 7. Mitoosi ja meioosi alguses on kromosoomid kahekromatiidsed. Õige 8. Viljastatud munarakku nimetatakse gameediks. Väär; Vanemorganismide sugurakke nimetatakse gameediks. II Leia kõige õigem vastusevariant. 9. Replikatsioon toimub raku elutsükli: a) profaasis, b) interfaasis, c) telofaasis, d) metafaasis. 10. Munarakud küpsevad keskmiselt: a) 12-päevase, b) 23-päevase, c) 28-päevase, d) 46-päevase intervalliga. 11. Meioos esineb: a) sügoodi jagunemisel, b) spermatogeneesil, c) vegetatiivsel paljunemisel, d) somaatiliste rakkude pooldumisel. 12. Bakterid paljunevad enamasti: a) eoseliselt, b) mitoosi teel, c) meioosi teel, d) vegetatiivselt. 13. Interfaasi lõpuks on inimese keharakkude kromosoomides DNA molekule kokku: a) 92, b) 23, c) 46, d)12. III Vasta küsimustele. 15
faasides. G1 - 2n S - 2n >> 4n G2 - 4n M - 4n >> 2x2n 92. Rakk sisaldab mitoosi alguses .........kromatiidi. Mitoosi lõppedes moodustub 2 rakku, milles kromosoomide arv on............. 4v8, 2 Mitoosi alguses on kromatiide 2 korda nii palju kui kromosoome. Mitoosi lõppedes on kromosoome sama palju kui alguses (diploidsed rakud) 93. Raku keskosas algab fragmoplasti moodustumine ja raku vastasotstes on moodustunud tuumad. Millise rakuga on tegemist? 1. loomarakk metafaasis 2. loomarakk telofaasis 3. loomarakk tsütokineesis 4. taimerakk metafaasis 5. taimerakk tsütokineesis http://en.wikipedia.org/wiki/Phragmoplast Mitokondrid 94. Mitokondrite suurus ~0.5 - 1m 95. Iseloomustage mitokondrite DNA-d (% raku DNAst, molekuli suurus, struktuur, geneetiline kood, geenide paiknemine, millised valgud kodeeritud) 16.5kbp e 15k-17k aluspaari. Koosneb kergest ja raskest ahelast. Kodeerib kokku 37
Erinevaid kloone võib olla varieeruvalt 10-100 nt, igaüht toodab erinev B-rakk. Funktsionaalsed erinevused monoklonaalsest antikehast: parem tööriist, kui antikeha raskesti ligipääsetav. Suurem risk mittespetsiifiliseks seondumiseks. Ergastusmaksimum 488nm DAPI 350, Alexa Fluor 488. Emissioonimaksimum 530nm. DAPI 460, Alexa Fluor 530. Emissioonfluorestsents filtrid roheline: 500, kollane: 580, oraanz: 630, punane: 680. Kromosoomid ja rakutsükkel Genoom on mitoosi metafaasis kõige kokkupakitum, kõige paremini näha. 2kordne genoom. 1kromosoom = 1DNA molekul. Kromosoomide arv näitab mitu erinevat juppi DNA-d on. Kromosoomide kuju: kuju annab tsentromeer, kuhu kääviniidid kinnituvad: - Metatsentriline kui tsentromeer on keskel. - Submetatsentriline tsentromeer ühe otsa poole, üks lühike teine pikk õlg. - Akrotsentriline tsentromeer täitsa ühes otsas. Lühike õlg, otsas satelliidid. Neid kolme tüüpi esineb inimestel
- võimaldab tuvastada genoom- ja kromosoommutatsioone. 1. etapp- materjali võtmine võib toimuda: a) enne sündi b) peale sündi materjal: a) looterakud või koorionirakud b) veri-leukotsüüdid c) naharakud d)punane luuüdi- verevähi korral. Uuring: 1) rakud pannakse söötesse ja kutsutakse esile nende jagunemine 2) rakud surmatakse, kromosoomid värvitakse 3) rakud mikroskopeeritakse ja otsitakse metafaasis olevaid- kromosoomide arv hästi nähtav. tulemus: a) loetakse kromosoomide arv b) avastatakse muutus kromosoomistruktuuris. 29. Vastsündinute sõeluuringud: eesmärk: a) biokeemiliste testidega leida ainevahetushäireid põdevad isikud b) testitakse neid ainevahetushäireid, mida raviga saab leevendada uuritav materjal: 1) mõned tilgad verd- nabaväädist 2) uriin
eristamise aluseks on mikroskoobis jälgitavad rakusisesed muutused. Profaasis keerduvad kromosoomid kokku, muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas selle tulemusena rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad käviniidid. Need koosnevad niitjatest valkudest ja osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustuvate tütarrakkude vahel. Profaasi lõpus tuumamembraanid jagunevad. Metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomides moodustub raku ekvatoriaaltasand. Metafaasis on kromosoomid maksimaalselt kokku keerdunud ja on mikroskoobis kõige paremini vaadeldavad. Käviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Osa neist jääb ühendama poolustel paiknevaid tsentrioole. Anafaasis lühenevad tsentromeeridelt lähtuvad käviniidid ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
