Türi Majandusgümnaasium HAIGUSTE GEENITERAAPIA Koostaja: Aiki Metssalu 12A Juhendaja: Kersti Kont Bioloogiaõpetaja Türi 2007 Geenitehnoloogia on tänapäevane uus tehnoloogiavaldkond, mille eesmärk on geneetilise info kasutamine rakenduslikel eesmärkidel. Geenitehnoloogias rakendatakse pärilikkuse muutumist DNA siirdamise teel. Selle teadusharu saavutusi kasutatakse taimede ja loomade pärilike omaduste ning inimese haiguste diagnoosimiseks ja ravika.(1) Uute geenide viimine inimesesse eesmärgiga ravida teatud haigusi, eelkõige pärilikke haigusi ja vähki.(1) Uusi, terveid geene võib inimese somaatilstesse rakkudesse siirdada organismi kas väliselt (ex vivo)või siseselt (in vivo). Ex vivo geenide siirdamise korral eraldatakse esmalt inimesel soovimatud elundi rakudja sisestatakse laboritingimustes sin...
Kõrge riskiga viiruste korral võivad healoomulise kasvajad muutuda pahaloomulisteks. Hingamisteede põletikke põhjustavad viirused: Hingamisteedes põhjustavad põletikke nii RNA- kui ka DNA-viirused. Sellised nakkused on väga sagedased. Rinoviirused: on väikesed RNA-genoomiga viirused. Nad on kõrge nakatamisvõimega ja levivad piisknakkusena. Sümptomid sarnanevad paragripiviiruste põhjutatud sümptomitega. DNA- viirustest tekitavad hingamisteede põletikke adenoviirused. Enteroviirused: paljunevad soolestiku rakkudes ning põhjustavad soolepõletikke ja kõhulahtisust. Need on väga stabiilsed viirused vees ja väliskeskkonnas, ka happelistes tingimustes. Reeglina möödub nakkus kergelt. Retroviirused: Inimesel esineb peamiselt kahe retroviiruse nakkust: Leukeemia HIV1 Leukeemia nakkus toimib kolmel moel: 1) rinnapiimaga emalt lapsele 2) sugulisel mehelt naisele 3) vere kaudu Erinevalt leukeemiale HIV1 kutsub esile nakatunud rakkude surma
Sellised viirused säilivad organismis elu lõpuni. Nt. herpes (I tüüp- ohatis), papilloomi viirus, avaldub soolatüükana (naistel teatud vormid võivad tekitada emakakaelavähki) Inimese viirushaigused Nakatumine 1. Piisknakkus (köhimine, aevastamine, rääkimine) - gripp, nohu 2. Otsene kontakt - tuulerõuged, rõuged, leetrid 3. Biovedelikega (veri, sperma) - HIV ja hepatiidi teatud vormid 4. Toidu ja joogiga - reoviirused (kõhugripid), adenoviirused (kõhugripid), hepatiidi teatud vormid 5. Siirutajate vahendusel - nt puugid levitavad entsefaliiti, marutõbised loomad marutaudi 6. Emalt lootele läbi platsenta - punetised (püsiva immuunmäluga) Inimese organsüsteeme kahjustavad haigused 1. Närvisüsteem - entsefaliit, marutõbi, lastehalvatus, viiruslik meningiit 2. Nahk - tuulerõuged, punetised, rõuged, leetrid 3. Hingamisteed - gripp, paragripp, viiruslik nohu, viiruslik kopsupõletik 4
Viiruse genoom- kõige tähtsam komponent ja kõigi omaduste määraja viirusel, milleks on DNA või RNA molekulid. Viiruse geenid- replikatsioonigeenid, regulaatorgeenid, struktuurgeenid. Viirusvalgud- replikatsioonivalgud: vastutavad viiruse genoomi paljunemise eest. Regulaatorvalgud: kontrollivad raku ainevahetust. Struktuurvalgud: moodustub koos genoomiga viirusosakesi ja kaitsevad neid väljaspool rakke. DNA- viirused-1) herpesviirused (tuulerõuged, ohatis), 2) adenoviirused, 3)bakuloviirused,4) papilloviirused (soolatüükad). RNA- viirused- 1)gripiviirused, 2)paragripiviirused,3) enteroviirused ja rinoviirused,4) leetriviirus,5) mumpsiviirus, 6) marutõveviirus,7) suu ja sõrataudi viirus. Viiruse kapsiid- viiruse genoomi ümbritsev tihe ja tugev kapsel koosneb kindlast arvust valkudest, mis on omavahel seotud füüsikaliste ja keemiliste sidemetega. Viiruse ümbris- pärineb
Tõvestavad priionvalgud tekitavad priionhaigusi. 1) priionhaigustele pole ravi ning nad lõpevad surmaga. 2) tõvestavad priionvalgud on erilised : a) ei lagune ensüümide toimel. b) ei denatureeru. kõrgel temperatuuril, kiirguste ega lahustite toimel. 3) organism ei erista normaalseid ja tõvestavaid priionvalke. (antikehi ei teki =ei teki loomulikku kaitset). Seega EI SAA Priionhaigusi diagnoosida. 4) priionhaigused ei tunnista liikidevahelisi barjääre Haigestumise võimalus 1. Toitumine nakatunud looma ajust või meeleelunditest.(kotletid ja hakkliha - võib olla ajulisand). 2. Organite siirdamine (silma sarvkest). 3.Meditsiiniline nakkus (ajukirurgia), nüüdseks on välistatud. 4. Elukutsest tingitud nakkus(lihunik, talunik, arst). 5. Priionhaigus võib organismis iseenesest tekkida Priionhaigused.Sinna juurde kirjuta,et need on ravimatud. Loomadel: Skreipi - lammaste kratsimistõbi, hullu lehma tõbi- veistel algul tugevad lii...
HIV Ehitus Rakk puudub. Genoom- pärilikkusaine (DNA või RNA) Kapsiid- koosneb valkudest. Ümbris- koosneb valkudest ja lipiididest. Puudub ainevahetus, ei kasva ega paljune iseseisvalt. Paljunemine - elusates rakkudes Levimine Õhu kaudu Mustade kätega Sugulisel teel ja verega Saastunud esemetega: toidunõud, töövahendid, käterätikud jne. Saastunud toiduga Loomade vahendusel Gripi-, paragripi-, rino-, RS- ja adenoviirused Tekitavad hingamisteede infektsioone. Tunnused: nohu, valus kurk, köha, külmavärinad, palavik, lihasvalu, peavalu. Peiteaeg tavaliselt 1 päev-nädal. Levimine õhkpiisknakkusena, mustade kätega (süües ja ka limaskestasid puudutades), saastunud toidu ja toidunõudega. Norwalk viirus ehk noroviirus Nakatumine: mustade kätega, saastunud toiduga. Haigustunnused: iiveldus,
mis tekitavad haigusi • Üsna kallis • Siiani veel veidi segane Kuidas? • Keerukas on ravida polügeenseid haiguseid: • Südamehaigused, kõrgvererõhktõbi, Alzheimeri tõbi, artriit, diabeet ja kasvajad • Kasutatakse somaatilise rakke (ehk keharakke), vähem ka sugurakke • Sugurakkudega tehtava teraapia tulemused kanduvad ka järglastele • Kehasisene in vivo ja kehaväline ex vivo • Geeni kehasse viimiseks kasutatakse kandjat ehk vektorit • Nt adenoviirused, vähem ka retoviirused • Ravi töötatakse välja haigustele, millele senine ravi on olnud tulemusteta või puudu Lubada või mitte lubada, selles on küsimus • Hirm loodusliku olemuse kadumise pärast • Kas inimene omandab tänu uuele geenile ka uue omaduse/tunnused? • Neid geene, mida oleme omandanud pole õigus muuta! • Milliseid omadusi võib raviotstarbel muuta ja milliseid mitte? • Inimloodetega katsed on keelatud! (kuigi see võib lootele olla kasulik)
Kontaktnakkus Palavik. Ülemiste hingamisteede põletik. Papilloomviirused Healoomulised kasvajad, Rakkude vohamine, võib muutuda Kontaktnakkused. Suguelundite soolatüükad,konnasilmad pahaloomuliseks. epiteelkoes Rinoviirused (RNA-genoomiga) ja adenoviirused (DNA-genoomiga) Hingamisteede põletikud Nina- ja kurguepiteeli põletik Piisknakkus Retroviirused T-rakuline leukeemia Verevähk Rinnapiimaga emalt lapsele, sugulisel teel, vee kaudu. HI-viirus AIDS e immuunpuudulikkus Seksuaalkontaktiga:vere kaudu, emalt
3) kehavedelikud(veri) - HIV(AIDS), hepatiidi teatud vormid. 4) siirutajad - puugid (puukentsefaliit),imetajad (marutõbi),sääsed (sindbis). 5) alimentaarne (toit ja vesi) - enteroviirused(kõhugripp ja hepatiit). 6) emalt lootele(punetised, tsütomegaviirus). Inimese organid, ja neid kahjustavad viirused : NAHK - papiloom (soolatüükad), leetrid, tuulerõuged, herpes. NÄRVISÜSTEEM - entsefaliit, marutõbi, lastehalvatus, viiruslik meningiit. HINGAMISTEED - nohu, gripp, paragripp, adenoviirused, rinoviirused. LIHASED, VERESOONED - sindbisviirus(lihased), tsütomegaloviirus (lihased), Ebolaviirus (veritsus), kollapalavik(veritsus) SISEELUNDID - hepatiit(maks), enteroviirused (seedekulgla). SUGUELUNDID - herpes II vorm IMMUUNSUSSÜSTEEM - HIV Organismi kaitse viirushaiguste eest : 1. biobarjäärid(terve nahk ja limaskestad) 2. antikehad a) saadakse emalt (rinnapiim) b) tekivad haigestumise korral. c) vaktsineerimine. 3
vaid nii, et jäävad üksikahelalised osad kleepuvad otsad Need seonduvad teiste fragmentide kleepuvate otstega Restriktaasid Looduses restriktaasid bakterile vajalikud lõikavad katki rakku sisenenud viiruse DNA Bakteri kromosoomi ei lõika, see metüleeritud, viiruse DNA ei ole metüleeritud Inimese geenide üleviimiseks kasutatakse viirusvektoreid: 1. Retroviirused 2. Adenoviirused Viirused põhjustavad haigusi!? Ohtlikud järjestused lõigatakse viiruse genoomist välja või blokeeritakse nende geenide ekspressioon Retroviirused: * üleviidav geen liidetakse viiruse genoomiga viirusvektor * inimese rakud nakatatakse viirusega * pöördtranskriptaas sünteesib viiruse RNA pealt cDNA * cDNA liitub inimese kromosoomiga * transkribeeritakse ka üleviidud geen
Viirushaigused Referaat Tallinn 2010 Viirushaigused Inimesel tuntakse umbes viitsada levinumat viirushaigust,kuid nenede arv on tegelikult aravtavasti märksa suurem. Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem. Nakatmise viisid: · Piisknakkus(aerosoolid)-gripp ja nohu,mis levivad läbi õhu. · Kontaktnakkus-herpes,tulerõuged,leetrid. · Kehavedelikud(veri)-HIV(AIDS),hepatiidi teatud vormid. · Siirutajad-puuk(puukentsefaliit),imetajad(marutõbi). · Alimentaarne(toit ja vesi)-euteroviirused(kõhugripp ja hepatiit). · Emalt lootele-punetised. Inimese organid ja neid kahjustavad viirused: · Nahk-papiloom(soolatüükad),leetrid,tuulerõged,herpes. · Närvisüsteem-entsefallit,marutõbi,lastehalvatus,viiruslik meningiit. · Hingamisteed-nohu,gripp,paragripp,adenoviirused. · Lihased,veresooned- sindbisviirus(lihased),tsütomegaloviirus(lihased),ebaolaviiru...
· Viirushaiguse kulgemine 1. Äge nakkus rakkude surm (lüütiline tsükkel) 2.Peidetud nakkus sarnane lüsogeensele tsüklile (huuleohatis) 3. Krooniline e pidev nakkus viiruse omadused muutuvad kiiremini, kui organism suudab neid hävitada (hepatiit, AIDS) · Inimesi nakatavad viirused herpesviirused, papilloomviirused(DNA viisrused, paljunevad epiteelkoe rakkudes, SOOLATÜÜKAD) paragrippviirused(RNA), rinoviirused, adenoviirused, gripiviirused, enteroviirused (seedehäired, lastehalvatus)
Ägedad respiratoorsed viirusinfektsioonid - kõige laiemalt ja arvukamalt levinud piisknakkused inimestel 1. Gripiviirus2. rinoviirus3. koroona-,paragripp-, RS-, adenoviirused Süsteemsed nähud: palavik. Nõrkus, pea-ja lihasvalu Respiratoorsed nähud: kõha, hingeldus, kurgupõletik, nohu Puhang- elanike rühma lühiajaline haigestumise tõus Epideemia- ühisest allikast või ühiste levikuteede kaudu massiliselt levinud haiguspuhang Pandeemia- väga laialdase levikuga. Kuulutab välja WHO
Kaitsebarjääriks: happeline KK, lima, seedeensüümid on antimikroobse aktiivsusega, sapp ja pankreasenõre, esinevad defensiinid ja antikehad (IgA). Nakatatakse epiteeli ja Peyeri naaste. Rotaviirused ja enteroviirused – happe ja sapi resistentsed. Coronaviirus on küll labiilne, kuid noorloomadel on piim happe suhtes puhvriks. Rotaviiruseid proteaasid ei heiduta – hoopis soodustab nakatamist. Rotaviirus ja coronaviirus põhjustavad tõsiseid haiguseid, kuid entero- ja adenoviirused võivad toimida asümptomaatiliselt. Parvoviirus ja morbilliviirus võivad põhjustada gastrointestinaalseid haigusi, juhul kui nad on vireemiaga sinna kohta levinud. Nahk – madal pH, keratiniseeritus, rasvhapped nahas – kaitse. Lisaks ka Langerhansi rakud (dendriitrakud). Putukahammustuste tõttu saavad ka viirused levida – nt puugid, loomahammustus (marutaud), iatrogeenne – veterinaarse protseduuri tõttu. Suguteede kaudu – herpesviirus, papilloomviirus.
Sagedamini 6 -24 kuu vanustel lastel. Astroviirus põhjustab nii imikutel, lastel aga vahel ka täiskasvanutel gastroenteriiti. Nakkus levib fekaal-oraalsel teel. Põhilisteks haiguse sümptomiteks on oksendamine ja vesine kõhulahtisus. Nakatunul võib esineda ka peavalu, palavik ja kõhuvalud.Sümptomid tekivad tavaliselt 1-2 päeva peale nakkumist ning kestavad 3 päeva. Adenoviirus. Kõige enam põhjustavad adenoviirused hingamisteede infektsioone.Viiruse inkubatsiooniaeg 5-14, hingamisteede infektsioonide korral keskmiselt kuus ööpäeva. Levinum kliiniline sündroom on äge ülemiste hingamisteede infektsioon. Tüüpiline haiguspilt on tonsilliit, millega lisaks kurguvalule kaasneb ka nohu, köha ja palavik. Alla kolmeaastastel lastel on adenoviirus levinub katulise tonsilliidi põhjustaja. Adenoviirused põhjustavad
viiruse geneetilist informatsiooni. Kapsiidi sümmeetria: 1. Helikaalne (TMV, faag M13;) TMV (Tubaka Mosaiigiviirus): 6400 nt, 2130 identset valgu subühikut pakitud helikaalselt ümber ssRNA, iga valgu subühik interakteerub 3 nt-ga. Assambleerumise ühikuks 34 subühikut. 1955. a. näitasid Fraenkel-Conrat ja Williams, et dissotseerunud valgud ja NH on võimelised spontaanselt reassambleeruma. 2. Ikosaeedriline - 12-nurkne 20 võrdkülgse kolmnurgaga hulktahukas. Näit. faag X174, adenoviirused, pikornaviirused. Kui kapsiidis on rohkem kui 60 subühikut, on kapsiid kvaasi-ekvivalentne. Viiruste ümbris ehk kest esineb peamiselt loomaviirustel. Ümbris pärineb peremeesraku membraanist; herpesviiruste puhul on ümbriseks tuumamembraan. Ümbris sisaldab lipiide ja valke. Valgud on viirusspetsiifilised: 1. Maatriksvalgud, tavaliselt glükosüleerimata 2. Glükoproteiinid a) eksternaalsed - "spikes" (gripiviirus - hemaglutiniin) b) transportkanalivalgud.
ja myc valk , E2F kui transkroptsioonifaktor · DNA viirused: Herpesviirus, papilloome · myc ja E2F mõjutavad otseselt põhjustavad papovaviirused, hingamisteede geeniekspressiooni, olles seega haigusi põhjustavad adenoviirused. transkriptsioonifaktorid. Onkogeenid · Retroviiruste onkogeenid (v-onc): DNA indutseerivad rakuproliferatsiooni. fragmendid, millel on rakke kasvajaliseks 13. Onkogeenide ja tuumori suppressorgeenide muutev omadus ja mis on millalgi rakust kaasa aktivatsiooniteed-mehhanismid: võetus retroviiruse poolt
ohurühm viibida tööl hingamisteede Viirused Paragripiviirused (tüübid 1-4) – 2. ohurühm III nakkushaigusega – võimalik teiste nakatamine. Töötajaid, Adenoviirused – 2. ohurühm kes peavad palju erinevate Kokkupuude ja võimalus nakatumiseks on inimestega verbaalselt minimaalne
4 TOIDUMÜRGISTUS, TOIDUINFEKTSIOON JA HELMINTOOS Toidumürgistus Toidumürgitus on bakteri või bakteri poolt toodetud mürgise aine ehk toksiini või viiruse poolt põhjustatud haigus, mis tekib järsku (tavaliselt 24 tunni jooksul) pärast riknenud toidu söömist. Sagedamini tekib iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, harvem palavikku, botulismi korral närvide halvatust. Sagedasemad põhjustajad · Salmonelloos · Kampülobakterioos · Viirused: rotaviirus, Norwalki viirus, adenoviirused · Escherichia coli · Staphylococcus aureus · Clostridium perfringens · Bacillus cereus · Botulism Haruldasemad põhjustajad · Koolera · Lamblioos · Krüptosporidioos · Aeromonas hydrophila · Plesiomonas shigelloides Diagnoosimine Oluline on välja selgitada, mida inimene on söönud ning, kas sarnaseid haigusnähtusid esineb ka teistel inimestel (pereliikmetel, reisikaaslastel, kooli- või lasteaiakaaslastel jne).
Põhjustaja: Parvoviridae ·Üheahelaline DNA Parvovirus ·Hävib formaliinis või NaOH toimel Kasside parvoviirus ·Mitmed parvoviirused paljunevad efektiivsemalt "abistavate viiruste" toel ·"Abistavateks viirusteks" on adenoviirused, mille geneetiline materjal kaasatakse parvoviiruse · Nakkusallikaks on haiged ja viiruskandjad loomad, kes eritavad viirust rooja, uriini ja süljega. Haigusele on vastuvõtlikud kõik kaslased ja pesukarud. · Nakatumine toimub oronasaalselt, viiruse esmane replikatsioon toimub farünksi lümfoidkoes, kust viirus levib vere kaudu teistesse organitesse ja kudedesse.
perekonnas on 0- vererühmaga laps.milline on TS ,et sellesse perekonda järgmiena sündiva lapse vererühm on AB?-AB vererühmaga laps sünni TS on 25% XVI.1.millised on inimeste viirushaigused? Inimese viirushaigused Nakatumine Piisknakkus (köhimine, aevastamine, rääkimine) - gripp, nohu Otsene kontakt - tuulerõuged, rõuged, leetrid Biovedelikega (veri, sperma) - HIV ja hepatiidi teatud vormid Toidu ja joogiga - reoviirused (kõhugripid), adenoviirused (kõhugripid), hepatiidi teatud vormid Siirutajate vahendusel - nt puugid levitavad entsefaliiti, marutõbised loomad marutaudi Emalt lootele läbi platsenta - punetised (püsiva immuunmäluga) Inimese organsüsteeme kahjustavad haigused Närvisüsteem - entsefaliit, marutõbi, lastehalvatus, viiruslik meningiit Nahk - tuulerõuged, punetised, rõuged, leetrid Hingamisteed - gripp, paragripp, viiruslik nohu, viiruslik kopsupõletik
Üldbioloogia Bioanorgaaniline keemia 13.10.08 - Piiriteadus, mis uurib organismide elementaarkoostist ja seda mõjutavaid tegureid - Organismidest on tuvastatud ~70-90 keemilist elementi Makroelemendid (98-99%) C, H, O, N, S, P 1) Mittemetallid 2) Väikese aatommassiga C elukeskne element: a. C võib moodustada erinevaid keemilisi sidemeid (üksiksidemeid, kaksiksidemeid) b. Sidemed on ensümaatiliselt sünteesitavad ja lagundatavad c. Süsinikühendid võivad moodustada erinevaid struktuure: · Lineaarne ehk sirge · Hargnev · Tsükliline d. Süsinike aatomivaheliste üksiksidemete vahel on lubatud ruumpaigutuse muutus ja see omakorda põhjustab molekuli kuju muutuseid e. Süsinikühendite bioloogilisel lagunemisel vabaneb süsihappegaas. Süsihappegaas ei ole mürgine gaas H biosüsteemides järgm ül: 1) Osaleb vesiniksidemete tekkes (H ja O, H ja ...
saab viia inimese organismi. Ex vivo geeni teraapia – patsiendilt eraldatakse rakud. Korrigeeritakse geenidefekt uue geeni sisse viimisega isoleeritud rakkudesse. Selekteeritakse ja kasvatatakse korrigeeritud rakud ning viiakse patsienti tagasi. In vivo geeni teraapia – funktsionaalne geen viiakse otse patsiendi rakkudesse või vastavasse koesse. Nt ajukoe rakke ei saa kultuuri viia. Vektorid geenide ülekandeks: Viiruslikud süsteemid: Adenoviirused, retroviirused – retroviirused on head, kuna integreeruvad peremehe genoomi ja võivad transgeeni ekspresseerida pikaajaliselt. Mitteviiruslikud süsteemid: on ohutumad kuid vähem efektiivsemad. Liposoomid – DNA konstrukti ümbritsemine kunstliku lipiidmembraaniga Nanopartiklid 49. Kirjeldage skemaatiliselt protsessi kuidas saab toota
Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks KUULMIS- JA KÕNEELUNDITE ANATOOMIA, FÜSIOLOOGIA JA PATOLOOGIA Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia ja füsioloogia. Nina- ja ninakõrvalkoobaste anatoomia ja füsioloogia. Nina koosneb välisninast, ninaõõnest ja ninakõrvalurgetest. Välisnina on korrapäratu kuju ja suurusega, toestik on ülemises osas luuline, alumises osas kõhreline ja pehme. Eristatkse ninajuurt, ninaselga, ninaotsa ninasõõrmed ja ninaesikut. Ninaesikus paiknevatel karvakestel on kaitsefunktsioon ning välisnina verevarustus on väga hea. Ninaõõs on eest avatud ninasõõrmete, tagant poolt tagasõõrmete ehk koaanide. Ninaõõnel eristatakse ninaesikut ja pärisninaõõnt. Ninavahesein jagab ninaõõne kaheks sümmeetriliseks pooleks, kumbki pool omakorda jaguneb kolme ninakarbiku varal kolmeks ninakäiguks - ülemine, keskmine ja alumine ...
Nt. B-hepatiit talletab viirusosakeses päriliku info DNA kujul, kuid paljuneb RNA vahevormi kaudu. 3. RNA-viirused nt. gripp. 4. Viirustega sarnanevad nakkuslikud geneetilised elemendid nt. satelliitviirused. 17 Viirusosakeste jagunemine kuju alusel 1. Ikosaeedrilised viirusosakesed viirusosakese kapsiid on ikosaeedrilise kujuga. Meenutavad kujult kristalle. Nt. adenoviirused. 2. Silindrilised viirusosakesed nt. tubaka mosaiikviirus. 3. Ümbrisega viirusosakesed ümbris võib olla nii ikosaeedrilise kujuga kui ka silindrilise kujuga viirusosake. Nt. gripp. 4. Keerulise struktuuriga viirusosakesed viiruse kapsiidile on kinnitunud lisaks kindla ülesandega struktuurid. VIIRUSTE ELUTEGEVUS Jaguneb kaheks etapiks: 1. Eluetapp peremeesrakus, mida ta nakatab. Peremeesrakuks võib olla bakterirakk, pärmirakk, taime- või loomarakk, inimese rakk
suuremaks ega iseseisvalt paljuneda. § Viirused on palju väiksemad kui elusorganismid. Viirused on keskmiselt 0,01 0,3 mikromeetri suurused. v Viiruste ehitus (HIV) § Viiruste kõige tähtsam osa on genoom, mis sisaldab pärilikku infot. Genoomiks on DNA või RNA. § Genoomi katab valkudest struktuur nn. kapsiid. See on jäik, kindla ehitusega struktuur. Lihtsamate viiruste ehitus sellega piirdubki. Sellised on näiteks adenoviirused ja papilloomiviirused. § Kapsiid võib mõnedel viirustel olla kaetud lipiididest ja valkudest koosneva ümbrisega. Sellised on näiteks HIV-viirus, gripiviirus ja herpesviirus. Ümbris koosneb lipiidisest ja valkudest, pärineb reeglina peremeesraku rakumembraanist ja viirus lülitab sinna ka oma struktuurvalke. Kapsiid ja ümbris kaitsevad genoomi ning aitavad viirusosakesel peremeesrakule kinnituda. 1 v Viiruste paljunemine
1. Nina anatoomia ja füsioloogia Inimese nina koosneb: luulise ja kõhrelise toesega välisninast, näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise ku...
1. Nina anatoomia ja füsioloogia Inimese nina koosneb: luulise ja kõhrelise toesega välisninast, näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab v...
Kuulmis-ja kõneelundite anatoomia, füsioloogia ja patoloogia 1.Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia ja füsioloogia Nina- ja ninakõrvalkoobaste anatoomia ja füsioloogia. Nina koosneb välisninast, ninaõõnest ja ninakõrvalurgetest. Välisnina on korrapäratu kuju ja suurusega, toestik on ülemises osas luuline, alumises osas kõhreline ja pehme. Eristatkse ninajuurt, ninaselga, ninaotsa ninasõõrmed ja ninaesikut. Ninaesikus paiknevatel karvakestel on kaitsefunktsioon ning välisnina verevarustus on väga hea. Ninaõõs on eest avatud ninasõõrmete, tagant poolt tagasõõrmete ehk koaanide. Ninaõõnel eristatakse ninaesikut ja pärisninaõõnt. Ninavahesein jagab ninaõõne kaheks sümmeetriliseks pooleks, kumbki pool omakorda jaguneb kolme ninakarbiku varal kolmeks ninakäiguks - ülemine, keskmine ja alumine ninakäik. Nina vaheseina ja karbikute vahele jääb ühine ninakäik. Ülemisse ninakäiku avanevad tagumised sõelluurakud a põhiluu-urge. Keskmisesse ni...
Varased valgud põhjustavad rakukasvu, varane valk on ka DNA polümeraas, mis osaleb genoomi replikatsioonis. Hilised valgud on peamiselt kapsiidi komponendid. Üks viirustsükkel võta 32…36 tundi, toodab 10000 virioni. Rakupinnaretseptoritega seostumine on kaheastmeline: kiud interakteerub immunoglobuliini superperekonna glükoproteiinse liikmega (igal rakul umbes 100000 vastavat retseptorit). Sama retseptorit kasutavad Coxsackie B viirused. Mõned adenoviirused kasutavad ka MHC I molekule. Viirus lüüsib endosoomi, kapsiid viib DNA tuuma, pentoni ja kiu valgud on rakule toksilised, inhibeerivad makromolekulide sünteesi. Viiruse DNA polümeraasi süntees aktiveerib hiliste geenide sünteesi. Paljud mRNAd kasutavad sama promooterit ja algjärjestust, saadakse erinevate intronite splaissingul. DNA replikatsioon toimub tuumas, vahendab viiruse kodeeritud DNA polümeraas, praimerina kasutatakse
Sigade dermatiidi ja nefropaatia sündroom: Iseloomulik lahanguleid - verevalumid nahal, neerud suurenenud, pindmised verevalumid. Iseloomulikud mikroskoopilised muutused - nekrootiline vaskuliit, fibrinoosne glomerulonefriit. Parvoviridae – ümbriseta Parvoviridae -> Perekond – Parvovirus -> Liik - Sigade parvoviirus (PPV) -> Sigade parvoviirusinfektsioon Mitmed parvoviirused paljunevad efektiivsemalt “abistavate viiruste” toel. “Abistavateks viirusteks” on adenoviirused. “Abistavate viiruste” geneetiline materjal kaasatakse parvoviiruste replikatsiooni. Iseloomulik TPE rakukultuuris tekib viiruse replikatsiooni ajal. Mitmetel parvoviiruse liikidel on hemaglutineerivad omadused. Mõned viiruse liigid levivad transplatsentaarselt. Levib horisontaalselt ja vertikaalselt. Sigade parvoviirus on maailmas ulatuslikult levinud ja põhjustab emistel sigimishäireid, nn SMEDI sündroomi. Parvoiirus on väga püsiv, kuumutamine 70oC ei vähenda viiruse infektsioossust
Herpes, tuulerõuged, leetrid. 3) Kehavedelikud(veri) - HIV(AIDS), Hepatiidi teatud vormid. 4) Siirutajad. N: Puukentsefaliit. Imetajad = Marutõbi. 5) Alimentaarne(toit ja vesi) - euteroviirused(kõhugripp ja hepatiit). 6) Emalt lootele. (punetised) Inimese organid, ja neid kahjustavad viirused : 1)NAHK - Papiloom(soolatüükad), leetrid, tuulerõuged, herpes. 2)NÄRVISÜSTEEM - entsefaliit, marutõbi, lastehalvatus, viiruslik meningiit. 3) HINGAMISTEED - Nohu, Gripp, Paragripp, adenoviirused. 4) LIHASED, VERESOONED - sindbisviirus(lihased), tsütomegaloviirus(lihased), ebolaviirus(veritsus), Kollapalavik(veritsus) 5) SISEELUNDID - Hepatiit(maks), enteroviirused(seedekulgla). 6)SUGUELUNDID (herpes IIvorm). 7)IMUUNSÜSTEEM - HIV Organismi kaitse viirushaiguste eest : 1)Biobarjäärid(terve nahk ja limaskestad) 2)Antikehad a) saadakse emalt.(rinnapiim) b) Tekivad haigestumise korral. c) Vaktsineerimine.
3.) siirutajate vahendusel, puugid- entsefaliit, marutaudis loomad. 4.) biovedelikega HIV, hepatiidi vormid. 5.) kontaktnakkus- otsesed kokkupuuted viirushaiustega- tuulerõuged, rõuged, 6.) emalt lootele- punetised, tsütomegaloviirus. Haigustekitajad kahjustavad: Nahka- papilloom, tuulerõuged; KNS- entsefalliit, marutaud; Hingamisteed- gripp, viiruslik kopsupõletik; Veresooned- Ebola viirus, Dengue palavik, kollapalavik; Seedekulgla- enteroviirused, reoviirused, adenoviirused. Suguelundid- herpesviiruse teatud vormid; Näärmed- maksas hepatiit, mumps. Immuunsüsteem- HIV. Lihased- gripp, sindbis viirus põhjapoolkeral. Viiruste elutegevus rakkudes. A.) Lüütiline tsükkel ja B.) Lüsogeenne tsükkel. Lüütilise puhul toimub nakatunud rakus uute viirusosakeste moodustumine ning lõppeb rakusurmaga ja uute rakkude nakatumisega. Lüütilise tsükli puhul võib olla viiruse kulg A.) äge (gripp, tuulerõuged), B
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
