pol geenid 5'LTR-i kontrolli alla ja env geeni tsütomegaloviiruse promootori kontrolli all. (Sellist konstrukti nim. plasmoviiruseks ja see ei tohiks rekombineeruda replikatsiooni kompetentse retroviirusega. Sinna saab sisestada vaid 3.5 kb DNA-d). Teine võimalus on vektori pakkimine teise viiruse valk-kesta (envelope) sisse, mis määrab seostumise ja infektsiooni spektri. Nimetatakse viiruse pseudotüüpideks.(2) Adenoviirused Nakatavad arvukalt mittejagunevaid inimese rakke. Hingamisteed, sooletrakt. Kasutatakse ulatuslikult elusvaktsiinina respiratoorsete infektsioonide korral. Adenoviiruse DNA läheb raku tuuma, kus ekspresseeritakse transgeen. Rekombinantne DNA ei integreeru raku kromosoomi ja ei püsi seetõttu rakutuumas kaua. Seetõttu tuleb adenoviirus süsteemi puhul teraapiat korrata. Adenoviirusvektorite puhul on probleemiks mõne adenoviiruse geeni
Osadel viirustel on viirusosakese koosseisus genoom üheahelaline, teistel kaheahelaline DNA või RNA. Viiruse genoom võib koosneda ühest või mitmest nukleiinhappe molekulist. Väiksemate viiruste genoomid koosnevad u. kolmest tuhandest nukleotiidist (bakterviirused), suurimad aga kuni 300 000 nukleotiidist (rõugeviirus). Seega on väiksematel kuni 3 geeni suurimatel kuni paarsada. (Geeni keskm. suurus on 1000 nukleotiidi). DNA-VIIRUSED: a) Üksikahelaline DNA b) Kaksikahelaline DNA (adenoviirused, herpesviirused). RNA-VIIRUSED: a) Üksikahelaline RNA (paragripp, gripp, polioviirus, retroviirus). b) Kaksikahelaline RNA (reoviirus, rotaviirus). iirused kasutavad oma genoomi rakusiseseks paljundamiseks paljusid erinevaid mooduseid, kuid kindlasti peab nende genoomis olema kolme tüüpi geene. Replikatsiooni geenid: kindlustavad viiruse genoomi paljundamise. Regulaatorgeenid: mõjutavad nakatunud raku aktiivsust selliselt, et soodustada viiruse paljunemist
Sellised viirused säilivad organismis elu lõpuni. Nt. herpes (I tüüp- ohatis), papilloomi viirus, avaldub soolatüükana (naistel teatud vormid võivad tekitada emakakaelavähki) Inimese viirushaigused Nakatumine 1. Piisknakkus (köhimine, aevastamine, rääkimine) - gripp, nohu 2. Otsene kontakt - tuulerõuged, rõuged, leetrid 3. Biovedelikega (veri, sperma) - HIV ja hepatiidi teatud vormid 4. Toidu ja joogiga - reoviirused (kõhugripid), adenoviirused (kõhugripid), hepatiidi teatud vormid 5. Siirutajate vahendusel - nt puugid levitavad entsefaliiti, marutõbised loomad marutaudi 6. Emalt lootele läbi platsenta - punetised (püsiva immuunmäluga) Inimese organsüsteeme kahjustavad haigused 1. Närvisüsteem - entsefaliit, marutõbi, lastehalvatus, viiruslik meningiit 2. Nahk - tuulerõuged, punetised, rõuged, leetrid 3. Hingamisteed - gripp, paragripp, viiruslik nohu, viiruslik kopsupõletik 4
Viiruse genoom- kõige tähtsam komponent ja kõigi omaduste määraja viirusel, milleks on DNA või RNA molekulid. Viiruse geenid- replikatsioonigeenid, regulaatorgeenid, struktuurgeenid. Viirusvalgud- replikatsioonivalgud: vastutavad viiruse genoomi paljunemise eest. Regulaatorvalgud: kontrollivad raku ainevahetust. Struktuurvalgud: moodustub koos genoomiga viirusosakesi ja kaitsevad neid väljaspool rakke. DNA- viirused-1) herpesviirused (tuulerõuged, ohatis), 2) adenoviirused, 3)bakuloviirused,4) papilloviirused (soolatüükad). RNA- viirused- 1)gripiviirused, 2)paragripiviirused,3) enteroviirused ja rinoviirused,4) leetriviirus,5) mumpsiviirus, 6) marutõveviirus,7) suu ja sõrataudi viirus. Viiruse kapsiid- viiruse genoomi ümbritsev tihe ja tugev kapsel koosneb kindlast arvust valkudest, mis on omavahel seotud füüsikaliste ja keemiliste sidemetega. Viiruse ümbris- pärineb
Bakterite elutegevus.Bakterite paljunemiseks vajalikud tingimused.Spooride eripära Nakatumise viisid : 1) piisknakkus(aerosoolid) gripp levib läbi õhu. 2) kontaktnakkus - herpes 3) kehavedelikud(veri) - HIV(AIDS). 4) siirutajad - puugid (puukentsefaliit), 5) toit ja vesi - enteroviirused(kõhugripp). 6) emalt lootele(punetised, tsütomegaviirus). Inimese organid, ja neid kahjustavad viirused : NAHK - papiloom (soolatüükad).NÄRVISÜSTEEM - entsefaliit. HINGAMISTEED - adenoviirused. LIHASED, VERESOONED - sindbisviirus(lihased), SISEELUNDID - hepatiit(maks), SUGUELUNDID - herpes II vorm IMMUUNSUSSÜSTEEM - HIV Organismi kaitse viirushaiguste eest : 1. biobarjäärid(terve nahk ja limaskestad) 2. antikehad a) saadakse emalt (rinnapiim) b) tekivad haigestumise korral. c) vaktsineerimine. 3. õgirakud e fagotsüüdid - hävitavad viirusosakestega nakatunud rakke. Õgirakud hävitavad ka viiruste ja antikehade komplekse.
HIV Ehitus Rakk puudub. Genoom- pärilikkusaine (DNA või RNA) Kapsiid- koosneb valkudest. Ümbris- koosneb valkudest ja lipiididest. Puudub ainevahetus, ei kasva ega paljune iseseisvalt. Paljunemine - elusates rakkudes Levimine Õhu kaudu Mustade kätega Sugulisel teel ja verega Saastunud esemetega: toidunõud, töövahendid, käterätikud jne. Saastunud toiduga Loomade vahendusel Gripi-, paragripi-, rino-, RS- ja adenoviirused Tekitavad hingamisteede infektsioone. Tunnused: nohu, valus kurk, köha, külmavärinad, palavik, lihasvalu, peavalu. Peiteaeg tavaliselt 1 päev-nädal. Levimine õhkpiisknakkusena, mustade kätega (süües ja ka limaskestasid puudutades), saastunud toidu ja toidunõudega. Norwalk viirus ehk noroviirus Nakatumine: mustade kätega, saastunud toiduga. Haigustunnused: iiveldus,
mis tekitavad haigusi • Üsna kallis • Siiani veel veidi segane Kuidas? • Keerukas on ravida polügeenseid haiguseid: • Südamehaigused, kõrgvererõhktõbi, Alzheimeri tõbi, artriit, diabeet ja kasvajad • Kasutatakse somaatilise rakke (ehk keharakke), vähem ka sugurakke • Sugurakkudega tehtava teraapia tulemused kanduvad ka järglastele • Kehasisene in vivo ja kehaväline ex vivo • Geeni kehasse viimiseks kasutatakse kandjat ehk vektorit • Nt adenoviirused, vähem ka retoviirused • Ravi töötatakse välja haigustele, millele senine ravi on olnud tulemusteta või puudu Lubada või mitte lubada, selles on küsimus • Hirm loodusliku olemuse kadumise pärast • Kas inimene omandab tänu uuele geenile ka uue omaduse/tunnused? • Neid geene, mida oleme omandanud pole õigus muuta! • Milliseid omadusi võib raviotstarbel muuta ja milliseid mitte? • Inimloodetega katsed on keelatud! (kuigi see võib lootele olla kasulik)
Kontaktnakkus Palavik. Ülemiste hingamisteede põletik. Papilloomviirused Healoomulised kasvajad, Rakkude vohamine, võib muutuda Kontaktnakkused. Suguelundite soolatüükad,konnasilmad pahaloomuliseks. epiteelkoes Rinoviirused (RNA-genoomiga) ja adenoviirused (DNA-genoomiga) Hingamisteede põletikud Nina- ja kurguepiteeli põletik Piisknakkus Retroviirused T-rakuline leukeemia Verevähk Rinnapiimaga emalt lapsele, sugulisel teel, vee kaudu. HI-viirus AIDS e immuunpuudulikkus Seksuaalkontaktiga:vere kaudu, emalt
3) kehavedelikud(veri) - HIV(AIDS), hepatiidi teatud vormid. 4) siirutajad - puugid (puukentsefaliit),imetajad (marutõbi),sääsed (sindbis). 5) alimentaarne (toit ja vesi) - enteroviirused(kõhugripp ja hepatiit). 6) emalt lootele(punetised, tsütomegaviirus). Inimese organid, ja neid kahjustavad viirused : NAHK - papiloom (soolatüükad), leetrid, tuulerõuged, herpes. NÄRVISÜSTEEM - entsefaliit, marutõbi, lastehalvatus, viiruslik meningiit. HINGAMISTEED - nohu, gripp, paragripp, adenoviirused, rinoviirused. LIHASED, VERESOONED - sindbisviirus(lihased), tsütomegaloviirus (lihased), Ebolaviirus (veritsus), kollapalavik(veritsus) SISEELUNDID - hepatiit(maks), enteroviirused (seedekulgla). SUGUELUNDID - herpes II vorm IMMUUNSUSSÜSTEEM - HIV Organismi kaitse viirushaiguste eest : 1. biobarjäärid(terve nahk ja limaskestad) 2. antikehad a) saadakse emalt (rinnapiim) b) tekivad haigestumise korral. c) vaktsineerimine. 3
vaid nii, et jäävad üksikahelalised osad kleepuvad otsad Need seonduvad teiste fragmentide kleepuvate otstega Restriktaasid Looduses restriktaasid bakterile vajalikud lõikavad katki rakku sisenenud viiruse DNA Bakteri kromosoomi ei lõika, see metüleeritud, viiruse DNA ei ole metüleeritud Inimese geenide üleviimiseks kasutatakse viirusvektoreid: 1. Retroviirused 2. Adenoviirused Viirused põhjustavad haigusi!? Ohtlikud järjestused lõigatakse viiruse genoomist välja või blokeeritakse nende geenide ekspressioon Retroviirused: * üleviidav geen liidetakse viiruse genoomiga viirusvektor * inimese rakud nakatatakse viirusega * pöördtranskriptaas sünteesib viiruse RNA pealt cDNA * cDNA liitub inimese kromosoomiga * transkribeeritakse ka üleviidud geen
· Kehavedelikud(veri)-HIV(AIDS),hepatiidi teatud vormid. · Siirutajad-puuk(puukentsefaliit),imetajad(marutõbi). · Alimentaarne(toit ja vesi)-euteroviirused(kõhugripp ja hepatiit). · Emalt lootele-punetised. Inimese organid ja neid kahjustavad viirused: · Nahk-papiloom(soolatüükad),leetrid,tuulerõged,herpes. · Närvisüsteem-entsefallit,marutõbi,lastehalvatus,viiruslik meningiit. · Hingamisteed-nohu,gripp,paragripp,adenoviirused. · Lihased,veresooned- sindbisviirus(lihased),tsütomegaloviirus(lihased),ebaolaviirus(veritsus),kollapalavik (veritsus). · Siseelundid-hepatiit(maks),enteroviirused(seedekulgla). · Sugelundid-herpes. · Imuunsüsteem-HIV. Organismi kaitse viirshaiguste eest: · Biobarjäärid-terve nahk ja limaskestad. · Antikehad. a)saadakse emalt-rinnapiimaga b)tekivad haigestmise korral(nt tuuklerõuged) c)vajktsineerimine
· Viirushaiguse kulgemine 1. Äge nakkus rakkude surm (lüütiline tsükkel) 2.Peidetud nakkus sarnane lüsogeensele tsüklile (huuleohatis) 3. Krooniline e pidev nakkus viiruse omadused muutuvad kiiremini, kui organism suudab neid hävitada (hepatiit, AIDS) · Inimesi nakatavad viirused herpesviirused, papilloomviirused(DNA viisrused, paljunevad epiteelkoe rakkudes, SOOLATÜÜKAD) paragrippviirused(RNA), rinoviirused, adenoviirused, gripiviirused, enteroviirused (seedehäired, lastehalvatus)
Ägedad respiratoorsed viirusinfektsioonid - kõige laiemalt ja arvukamalt levinud piisknakkused inimestel 1. Gripiviirus2. rinoviirus3. koroona-,paragripp-, RS-, adenoviirused Süsteemsed nähud: palavik. Nõrkus, pea-ja lihasvalu Respiratoorsed nähud: kõha, hingeldus, kurgupõletik, nohu Puhang- elanike rühma lühiajaline haigestumise tõus Epideemia- ühisest allikast või ühiste levikuteede kaudu massiliselt levinud haiguspuhang Pandeemia- väga laialdase levikuga. Kuulutab välja WHO
Kaitsebarjääriks: happeline KK, lima, seedeensüümid on antimikroobse aktiivsusega, sapp ja pankreasenõre, esinevad defensiinid ja antikehad (IgA). Nakatatakse epiteeli ja Peyeri naaste. Rotaviirused ja enteroviirused – happe ja sapi resistentsed. Coronaviirus on küll labiilne, kuid noorloomadel on piim happe suhtes puhvriks. Rotaviiruseid proteaasid ei heiduta – hoopis soodustab nakatamist. Rotaviirus ja coronaviirus põhjustavad tõsiseid haiguseid, kuid entero- ja adenoviirused võivad toimida asümptomaatiliselt. Parvoviirus ja morbilliviirus võivad põhjustada gastrointestinaalseid haigusi, juhul kui nad on vireemiaga sinna kohta levinud. Nahk – madal pH, keratiniseeritus, rasvhapped nahas – kaitse. Lisaks ka Langerhansi rakud (dendriitrakud). Putukahammustuste tõttu saavad ka viirused levida – nt puugid, loomahammustus (marutaud), iatrogeenne – veterinaarse protseduuri tõttu. Suguteede kaudu – herpesviirus, papilloomviirus.
Sagedamini 6 -24 kuu vanustel lastel. Astroviirus põhjustab nii imikutel, lastel aga vahel ka täiskasvanutel gastroenteriiti. Nakkus levib fekaal-oraalsel teel. Põhilisteks haiguse sümptomiteks on oksendamine ja vesine kõhulahtisus. Nakatunul võib esineda ka peavalu, palavik ja kõhuvalud.Sümptomid tekivad tavaliselt 1-2 päeva peale nakkumist ning kestavad 3 päeva. Adenoviirus. Kõige enam põhjustavad adenoviirused hingamisteede infektsioone.Viiruse inkubatsiooniaeg 5-14, hingamisteede infektsioonide korral keskmiselt kuus ööpäeva. Levinum kliiniline sündroom on äge ülemiste hingamisteede infektsioon. Tüüpiline haiguspilt on tonsilliit, millega lisaks kurguvalule kaasneb ka nohu, köha ja palavik. Alla kolmeaastastel lastel on adenoviirus levinub katulise tonsilliidi põhjustaja. Adenoviirused põhjustavad
viiruse geneetilist informatsiooni. Kapsiidi sümmeetria: 1. Helikaalne (TMV, faag M13;) TMV (Tubaka Mosaiigiviirus): 6400 nt, 2130 identset valgu subühikut pakitud helikaalselt ümber ssRNA, iga valgu subühik interakteerub 3 nt-ga. Assambleerumise ühikuks 34 subühikut. 1955. a. näitasid Fraenkel-Conrat ja Williams, et dissotseerunud valgud ja NH on võimelised spontaanselt reassambleeruma. 2. Ikosaeedriline - 12-nurkne 20 võrdkülgse kolmnurgaga hulktahukas. Näit. faag X174, adenoviirused, pikornaviirused. Kui kapsiidis on rohkem kui 60 subühikut, on kapsiid kvaasi-ekvivalentne. Viiruste ümbris ehk kest esineb peamiselt loomaviirustel. Ümbris pärineb peremeesraku membraanist; herpesviiruste puhul on ümbriseks tuumamembraan. Ümbris sisaldab lipiide ja valke. Valgud on viirusspetsiifilised: 1. Maatriksvalgud, tavaliselt glükosüleerimata 2. Glükoproteiinid a) eksternaalsed - "spikes" (gripiviirus - hemaglutiniin) b) transportkanalivalgud.
ja myc valk , E2F kui transkroptsioonifaktor · DNA viirused: Herpesviirus, papilloome · myc ja E2F mõjutavad otseselt põhjustavad papovaviirused, hingamisteede geeniekspressiooni, olles seega haigusi põhjustavad adenoviirused. transkriptsioonifaktorid. Onkogeenid · Retroviiruste onkogeenid (v-onc): DNA indutseerivad rakuproliferatsiooni. fragmendid, millel on rakke kasvajaliseks 13. Onkogeenide ja tuumori suppressorgeenide muutev omadus ja mis on millalgi rakust kaasa aktivatsiooniteed-mehhanismid: võetus retroviiruse poolt
ohurühm viibida tööl hingamisteede Viirused Paragripiviirused (tüübid 1-4) – 2. ohurühm III nakkushaigusega – võimalik teiste nakatamine. Töötajaid, Adenoviirused – 2. ohurühm kes peavad palju erinevate Kokkupuude ja võimalus nakatumiseks on inimestega verbaalselt minimaalne
4 TOIDUMÜRGISTUS, TOIDUINFEKTSIOON JA HELMINTOOS Toidumürgistus Toidumürgitus on bakteri või bakteri poolt toodetud mürgise aine ehk toksiini või viiruse poolt põhjustatud haigus, mis tekib järsku (tavaliselt 24 tunni jooksul) pärast riknenud toidu söömist. Sagedamini tekib iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, harvem palavikku, botulismi korral närvide halvatust. Sagedasemad põhjustajad · Salmonelloos · Kampülobakterioos · Viirused: rotaviirus, Norwalki viirus, adenoviirused · Escherichia coli · Staphylococcus aureus · Clostridium perfringens · Bacillus cereus · Botulism Haruldasemad põhjustajad · Koolera · Lamblioos · Krüptosporidioos · Aeromonas hydrophila · Plesiomonas shigelloides Diagnoosimine Oluline on välja selgitada, mida inimene on söönud ning, kas sarnaseid haigusnähtusid esineb ka teistel inimestel (pereliikmetel, reisikaaslastel, kooli- või lasteaiakaaslastel jne).
Põhjustaja: Parvoviridae ·Üheahelaline DNA Parvovirus ·Hävib formaliinis või NaOH toimel Kasside parvoviirus ·Mitmed parvoviirused paljunevad efektiivsemalt "abistavate viiruste" toel ·"Abistavateks viirusteks" on adenoviirused, mille geneetiline materjal kaasatakse parvoviiruse · Nakkusallikaks on haiged ja viiruskandjad loomad, kes eritavad viirust rooja, uriini ja süljega. Haigusele on vastuvõtlikud kõik kaslased ja pesukarud. · Nakatumine toimub oronasaalselt, viiruse esmane replikatsioon toimub farünksi lümfoidkoes, kust viirus levib vere kaudu teistesse organitesse ja kudedesse.
perekonnas on 0- vererühmaga laps.milline on TS ,et sellesse perekonda järgmiena sündiva lapse vererühm on AB?-AB vererühmaga laps sünni TS on 25% XVI.1.millised on inimeste viirushaigused? Inimese viirushaigused Nakatumine Piisknakkus (köhimine, aevastamine, rääkimine) - gripp, nohu Otsene kontakt - tuulerõuged, rõuged, leetrid Biovedelikega (veri, sperma) - HIV ja hepatiidi teatud vormid Toidu ja joogiga - reoviirused (kõhugripid), adenoviirused (kõhugripid), hepatiidi teatud vormid Siirutajate vahendusel - nt puugid levitavad entsefaliiti, marutõbised loomad marutaudi Emalt lootele läbi platsenta - punetised (püsiva immuunmäluga) Inimese organsüsteeme kahjustavad haigused Närvisüsteem - entsefaliit, marutõbi, lastehalvatus, viiruslik meningiit Nahk - tuulerõuged, punetised, rõuged, leetrid Hingamisteed - gripp, paragripp, viiruslik nohu, viiruslik kopsupõletik
vaikivas olekus paljude rakupõlvkondade vältel. Koos rakkude paljunemisega levib ka viirus. Mingi sise- või välismuutuse korral viirus aktiveerub, läheb lüütilisse tsüklisse ja tekib haigus (I tüüpi herpes, papilloomi viirus) Inimese viirushaigused Nakatumine: 1) Piisknakkus (gripp) 2) Otsene kontakt (tuulerõuged, leetrid) 3) Biovedelikega (veri, sperma) 4) Toidu ja joogiga (reoviirused, adenoviirused) 5) Siirutajate vahendusel (puugid, marutõbised loomad) 6) Emalt lootele läbi platsenta (punetised) Organsüsteem: · Närvisüsteemi kahjustavad (entsefaliit) · Nahka kahjustavad (rõuged, punetised, tuulerõuged) · Hingamisteed (gripp, paragripp, viiruslik nohu) · Veresooned (ebolaviirus, kollapalavik) · Seedeelundkond (reoviirused, adenoviirused) · Suguelundid (II tüüpi herpes, mumps) · Näärmeid kahjustavad (hepatiit, mumps)
saab viia inimese organismi. Ex vivo geeni teraapia – patsiendilt eraldatakse rakud. Korrigeeritakse geenidefekt uue geeni sisse viimisega isoleeritud rakkudesse. Selekteeritakse ja kasvatatakse korrigeeritud rakud ning viiakse patsienti tagasi. In vivo geeni teraapia – funktsionaalne geen viiakse otse patsiendi rakkudesse või vastavasse koesse. Nt ajukoe rakke ei saa kultuuri viia. Vektorid geenide ülekandeks: Viiruslikud süsteemid: Adenoviirused, retroviirused – retroviirused on head, kuna integreeruvad peremehe genoomi ja võivad transgeeni ekspresseerida pikaajaliselt. Mitteviiruslikud süsteemid: on ohutumad kuid vähem efektiivsemad. Liposoomid – DNA konstrukti ümbritsemine kunstliku lipiidmembraaniga Nanopartiklid 49. Kirjeldage skemaatiliselt protsessi kuidas saab toota
Poolkõrva ehk HALF CONCHA aparaat Kanali ehk CANAL aparaat Kuulmekäigusisene ehk CIC aparaat Heli ülekande süsteemid (FM) Äkk-kurtuse põhjused ja ravi. Põhjused: Äkk-kurtus on mõne tunni jooksul tekkiv kuulmislangus ühes kõrvas, vähem kui 10% võib esineda mõlemas kõrvas. Täpset tekkemehhanismi ei teata. Arvatakse et tegemist võib olla kas sisekõrva hetkelise verevarustuse häirega, või on tekitajaks viirused- (mumps, leetrid, punetised; samuti gripi- ja adenoviirused). Mõnikord eelneb kurtusele ka trauma või õhurõhu kiire muutus (sukeldumine, lendamine). Äkk-kuulmislangusega isikutel võib esineda ka kõrgvererõhutõbi ja halb emotsionaalse stressi taluvus. Trummiakna membraani rebenemist on kirjeldatud ka seoses tugeva aevastamisega. Tulemuseks on sisekõrva kahjustus, mille tagajärjel tekib kuulmislangus. Tavaliselt on kuulmislangus pöörduv, vertiigo lisandumine halvendab paranemise prognoosi.
Nt. B-hepatiit talletab viirusosakeses päriliku info DNA kujul, kuid paljuneb RNA vahevormi kaudu. 3. RNA-viirused nt. gripp. 4. Viirustega sarnanevad nakkuslikud geneetilised elemendid nt. satelliitviirused. 17 Viirusosakeste jagunemine kuju alusel 1. Ikosaeedrilised viirusosakesed viirusosakese kapsiid on ikosaeedrilise kujuga. Meenutavad kujult kristalle. Nt. adenoviirused. 2. Silindrilised viirusosakesed nt. tubaka mosaiikviirus. 3. Ümbrisega viirusosakesed ümbris võib olla nii ikosaeedrilise kujuga kui ka silindrilise kujuga viirusosake. Nt. gripp. 4. Keerulise struktuuriga viirusosakesed viiruse kapsiidile on kinnitunud lisaks kindla ülesandega struktuurid. VIIRUSTE ELUTEGEVUS Jaguneb kaheks etapiks: 1. Eluetapp peremeesrakus, mida ta nakatab. Peremeesrakuks võib olla bakterirakk, pärmirakk, taime- või loomarakk, inimese rakk
suuremaks ega iseseisvalt paljuneda. § Viirused on palju väiksemad kui elusorganismid. Viirused on keskmiselt 0,01 0,3 mikromeetri suurused. v Viiruste ehitus (HIV) § Viiruste kõige tähtsam osa on genoom, mis sisaldab pärilikku infot. Genoomiks on DNA või RNA. § Genoomi katab valkudest struktuur nn. kapsiid. See on jäik, kindla ehitusega struktuur. Lihtsamate viiruste ehitus sellega piirdubki. Sellised on näiteks adenoviirused ja papilloomiviirused. § Kapsiid võib mõnedel viirustel olla kaetud lipiididest ja valkudest koosneva ümbrisega. Sellised on näiteks HIV-viirus, gripiviirus ja herpesviirus. Ümbris koosneb lipiidisest ja valkudest, pärineb reeglina peremeesraku rakumembraanist ja viirus lülitab sinna ka oma struktuurvalke. Kapsiid ja ümbris kaitsevad genoomi ning aitavad viirusosakesel peremeesrakule kinnituda. 1 v Viiruste paljunemine
esineda mõlemas kõrvas. Täpset tekkemehhanismi ei teata. Arvatakse et tegemist võib olla kas sisekõrva hetkelise verevarustuse häirega (vaskulaarne oklusioon- sisekõrva verevarustuse tagab a. labyrinthi, kollateraalringe puudub), või on tekitajaks viirused- viiruslik kohleiit või labürintiit (mumps, leetrid, punetised; samuti gripi- ja adenoviirused). Sümptomaatika annavad ka perilümfi fistul, Meniere tõbi ja pontotserebellaarnurga tuumor (kuni 40% akustikusneurinoomi haigetel avaldub esimese sümptomina äkk-kuulmislangus, teha ABR uuring). Mõnikord eelneb kurtusele ka trauma või õhurõhu kiire muutus (sukeldumine, lendamine). Äkk-kuulmislangusega isikutel võib esineda ka kõrgvererõhutõbi ja halb emotsionaalse stressi taluvus. Trummiakna membraani rebenemist
Põhjused: Äkk-kurtus on mõne tunni jooksul tekkiv kuulmislangus ühes kõrvas, vähem kui 10% võib esineda mõlemas kõrvas. Täpset tekkemehhanismi ei teata. Arvatakse et tegemist võib olla kas sisekõrva hetkelise verevarustuse häirega (vaskulaarne oklusioon- sisekõrva verevarustuse tagab a. labyrinthi, kollateraalringe puudub), või on tekitajaks viirused- viiruslik kohleiit või labürintiit (mumps, leetrid, punetised; samuti gripi- ja adenoviirused). Sümptomaatika annavad ka perilümfi fistul, Meniere tõbi ja pontotserebellaarnurga tuumor (kuni 40% akustikusneurinoomi haigetel avaldub esimese sümptomina äkk-kuulmislangus, teha ABR uuring). Mõnikord eelneb kurtusele ka trauma või õhurõhu kiire muutus (sukeldumine, lendamine). Äkk- kuulmislangusega isikutel võib esineda ka kõrgvererõhutõbi ja halb emotsionaalse stressi taluvus. Trummiakna membraani rebenemist on kirjeldatud ka seoses tugeva aevastamisega. Tulemuseks on
Poolkõrva ehk HALF CONCHA aparaat Kanali ehk CANAL aparaat Kuulmekäigusisene ehk CIC aparaat •Heli ülekande süsteemid (FM) Äkk-kurtuse põhjused ja ravi Põhjused: Äkk-kurtus on mõne tunni jooksul tekkiv kuulmislangus ühes kõrvas, vähem kui 10% võib esineda mõlemas kõrvas. Täpset tekkemehhanismi ei teata. Arvatakse et tegemist võib olla kas sisekõrva hetkelise verevarustuse häirega, või on tekitajaks viirused- (mumps, leetrid, punetised; samuti gripi- ja adenoviirused). Mõnikord eelneb kurtusele ka trauma või õhurõhu kiire muutus (sukeldumine, lendamine). Äkk- kuulmislangusega isikutel võib esineda ka kõrgvererõhutõbi ja halb emotsionaalse stressi taluvus. Trummiakna membraani rebenemist on kirjeldatud ka seoses tugeva aevastamisega. Tulemuseks on sisekõrva kahjustus, mille tagajärjel tekib kuulmislangus. Tavaliselt on kuulmislangus pöörduv, vertiigo lisandumine halvendab paranemise prognoosi.
korral). Koekultuure ei kasutata. Ravi ja profülaktika. Spetsiifiline ravi puudub, võib katsuda immuunsupressiooni vähendada. Kuna päris täpselt aru ei saada, kuidas ülekanne toimub, ja nad on laialt levinud, siis primaarset infektsiooni ilmselt vältida ei saa. Viirused mõmm :) 05/06 Adenoviirused Struktuur. Üle 100 serotüübi, vähemalt 47 infitseerivad inimesi. Viirused on jagatud 6 alagruppi (A-F). Kaheahelaline DNA, suur genoom (36000 aluspaari). Virion ümbriseta ikosaeedriline, diameeter 70…90 nm. Kapsomeere 240, heksonitest ja pentonitest. 12 pentonil (tippudes) on viiruse seostumisvalkudega (viral attachment protein) kiud, mis võivad toimida hemaglutiniinina. Pentonitel ja kiududel on ka tüübispetsiifilised antigeenid. Kapsiidi sees on DNA ja vähemalt kaks suurt
Sigade dermatiidi ja nefropaatia sündroom: Iseloomulik lahanguleid - verevalumid nahal, neerud suurenenud, pindmised verevalumid. Iseloomulikud mikroskoopilised muutused - nekrootiline vaskuliit, fibrinoosne glomerulonefriit. Parvoviridae – ümbriseta Parvoviridae -> Perekond – Parvovirus -> Liik - Sigade parvoviirus (PPV) -> Sigade parvoviirusinfektsioon Mitmed parvoviirused paljunevad efektiivsemalt “abistavate viiruste” toel. “Abistavateks viirusteks” on adenoviirused. “Abistavate viiruste” geneetiline materjal kaasatakse parvoviiruste replikatsiooni. Iseloomulik TPE rakukultuuris tekib viiruse replikatsiooni ajal. Mitmetel parvoviiruse liikidel on hemaglutineerivad omadused. Mõned viiruse liigid levivad transplatsentaarselt. Levib horisontaalselt ja vertikaalselt. Sigade parvoviirus on maailmas ulatuslikult levinud ja põhjustab emistel sigimishäireid, nn SMEDI sündroomi.
Herpes, tuulerõuged, leetrid. 3) Kehavedelikud(veri) - HIV(AIDS), Hepatiidi teatud vormid. 4) Siirutajad. N: Puukentsefaliit. Imetajad = Marutõbi. 5) Alimentaarne(toit ja vesi) - euteroviirused(kõhugripp ja hepatiit). 6) Emalt lootele. (punetised) Inimese organid, ja neid kahjustavad viirused : 1)NAHK - Papiloom(soolatüükad), leetrid, tuulerõuged, herpes. 2)NÄRVISÜSTEEM - entsefaliit, marutõbi, lastehalvatus, viiruslik meningiit. 3) HINGAMISTEED - Nohu, Gripp, Paragripp, adenoviirused. 4) LIHASED, VERESOONED - sindbisviirus(lihased), tsütomegaloviirus(lihased), ebolaviirus(veritsus), Kollapalavik(veritsus) 5) SISEELUNDID - Hepatiit(maks), enteroviirused(seedekulgla). 6)SUGUELUNDID (herpes IIvorm). 7)IMUUNSÜSTEEM - HIV Organismi kaitse viirushaiguste eest : 1)Biobarjäärid(terve nahk ja limaskestad) 2)Antikehad a) saadakse emalt.(rinnapiim) b) Tekivad haigestumise korral. c) Vaktsineerimine.
) siirutajate vahendusel, puugid- entsefaliit, marutaudis loomad. 4.) biovedelikega HIV, hepatiidi vormid. 5.) kontaktnakkus- otsesed kokkupuuted viirushaiustega- tuulerõuged, rõuged, 6.) emalt lootele- punetised, tsütomegaloviirus. Haigustekitajad kahjustavad: Nahka- papilloom, tuulerõuged; KNS- entsefalliit, marutaud; Hingamisteed- gripp, viiruslik kopsupõletik; Veresooned- Ebola viirus, Dengue palavik, kollapalavik; Seedekulgla- enteroviirused, reoviirused, adenoviirused. Suguelundid- herpesviiruse teatud vormid; Näärmed- maksas hepatiit, mumps. Immuunsüsteem- HIV. Lihased- gripp, sindbis viirus põhjapoolkeral. Viiruste elutegevus rakkudes. A.) Lüütiline tsükkel ja B.) Lüsogeenne tsükkel. Lüütilise puhul toimub nakatunud rakus uute viirusosakeste moodustumine ning lõppeb rakusurmaga ja uute rakkude nakatumisega. Lüütilise tsükli puhul võib olla viiruse kulg A.) äge (gripp, tuulerõuged), B
annaabi.ee 
