Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"novaja" - 81 õppematerjali

thumbnail
2
odt

Karl Ernst von Baer

Ta on embrüoloogia rajaja, kellena on ta läinud kogu maailma teaduse ajalukku. Baer unistas ammu reisist polaaraladele. Just seal, kaugel põhjas, karmi looduse rüpes, lootis ta välja selgitada orgaanilise elu levikuvorme. 1820. aasta maikuus asus Baer koos Tartu ülikooli loodusteadlase Lehmanni, Peterburi rahapaja kunstniku Rederi, zooloogiamuuseumi preparaatori Filippovi ja teenistuja Dronoviga Novaja Zemlja poole teele ning juulikuus atsus Karl Baer Novaja Zemlja pinnale, mida polnud veel ükskiloodusteadlane uurinud. Teda huvitasid nii hiiglaslikud merihobud kui väikesed meduusid, jääkarud ja põhjapõdrad, polaarrebased ja veetaimed, meelespead ja kääbuspajud, Novaja Zemlja kliima iseärasused ja geoloogiline ehitus. Karl oli sellel kaugel maal nähtust väga imestunud. Rohelises rohuvaibas leidis ta kirevaid lilli...

Geograafia
23 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kraatrid

Meteoriit tekitas maapinnale langedes seitsmekilomeetrise läbimõõduga kraatri ning plahvatuse mõju ulatus mitmekümne kilomeetrini, purustades kivimeid. Geoloogi kinnitusel oli meteoriidi ja maapinna kokkupõrkel tekkinud plahvatus neli-viis korda võimsam kui seni suurim inimeste korraldatud plahvatus 1961.a. Novaja Zemljal, kus NSV Liidu korraldatud termotuumaplahvatus tekitas kolmekilomeetrise läbimõõduga kraatri. Neugrundi kraatri asukoht. Kärdla kraater Kärdla meteoriidikraater, ringvalli harjalt 4-kilomeetrise läbimõõduga ja enam kui 0,5 km sügavune mattunud meteoriidkraater Hiiumaa kirdeosas, moodustus umbes 455 miljonit aastat tagasi ülem- Ordoviitsiumi aegses madalmeres umbes 100 meetri sügavuses toimunud,...

Loodusõpetus
9 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

2. Põhja- ja Lõuna-Ameerika saared ja saarestikud. PILET 11 1. Jäävöönd. Arktika ja Antarktika. JÄÄVÖÖNDI LEVIK Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. JÄÄVÖÖNDI KLIIMA Jäävöönd on polaaralade igilume ja igijää maastikuvöönd, kus õhutemperatuur on peaaegu kogu aasta vältel alla nulli. Sellest tulenevalt ei sula lumi ega jää seal kunagi ära. Sademeid aga vähesel määral siiski esineb, mille tulemusena on seal tuhandete aastate jooksul moodustunud...

Geograafia
400 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vesinikupomm

Vesinikupomm Vesinikupomm, ehk termotuumapomm on suurima ja tugevaima löögijõuga pomm, mille on inimene kokku pannud.Tänapäeval on vesinikupommi katsetused keelatud. Siiski on neid varem mitmel pool tehtud. Novaja Zemlja elanikkonna enamiku moodustavad sõjaväelased: saartel on Venemaa tuumapolügoon. Suur osa saartest on radioaktiivselt saastatud: alates 1950ndatest lõhati seal Nõukogude tuumapomme ja 1961 maailma suurim vesinikupomm. Pärast tuumakatsetuste keelustamist atmosfääris lõhati pomme maa-alustes sahtides ja atmosfäärist väljas, kosmoses. Marshalli saarte hulka kuuluval Enewetaki saarel paiknes USA sõjaväebaas ja seal viidi läbi tuumapommi katsetusi. 1948­1958 toimus...

Füüsika
135 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti maadeuurijad

G. Von Bellingshausen- Eestist pärit baltisakslane. Antarktika avastamisega seotud. Laevakapten ja meresõitja. Vene tsaari teenistuses. J. F. Parrot- arst, tartu ülikooli rektor, Käis Püreneedes, Kaukasusel. Esimene Eurooplane Ararati mäel (Noa laev!). 5165 m. K. E. von Baer- loodusteadlane, lõpetanud Tartu ülikooli. Baeri seadus (Kui jõgi voolab L-P, siis kulutab paremat kallast ja vice versa). Uuris Arktika saart Novaja Zemja, Lapimaad ja Peipsi-Pihkva järve. J. von Krusenstern- 1803 juhatas Vene esimest ümbermaailmareisi. Baltisakslane. F. von. Wrangel- 1817-1819 ümbermaailmareis. Avastas Wrangli saare Põhja-Jäämeres. Otto von Kozebue- purjetas Vaiksel ookeanil, avastas 400 saart, läbis Loodeväila. Eduard von Toll- Avastas P-Jäämeres Uus-Siberi saarestiku. Jäi kadunuks P-Jäämere ekspeditsioonis....

Geograafia
72 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Maadeavastajad ja reisimehed

11. Henry Hudson sündis u 1550 a. ja suri 1611 a. Ta oli Briti meresõitja ja Arktika-uurija. Ta lahkus Londonist 23. aprillil 1607 a., purjetas Shetlandi saartelt Gröönimaa idarannikule kuni 73° põhjalaiuseni, jälgis jääpiiri kirde suunas ja randus Teravmägedel. Viie kuu pärast jõudis ta tagasi Londonisse. 1608. a. aprillis tegi ta teise katse vallutada Kirdeväil. Novaja Zemlja jäämassid ajasid jälle Hudsoni plaani luhta. Kolmandat katset tegi ta 1609 a. märtsis Hollandi kompanii laeval. Kui ka see reis ei õnnestunud, Novaja Zemlja jäämasside tõttu Hudson muudas kurssi, sõitis nüüd Gröönimma lõunatippust Põhja-Ameerika rannikule Nova Scotias. Ta avastas Hudsoni jõe suudmem kuhu ehitati 1626 a. meresadama, mis hiljem nimetati New Yorgiks. 17. aprillil 1610. a. sõideti Gröönimaa lõunatippu, avastati Hudsoni väina...

Geograafia
69 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Jäävöönd

Jäävöönd Asend: Jäävöönd asub arktilises ja antarktilises kliimavöötmes. Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Põhja poolkeral asuvat Gröönimaad ümbritsevad lõunast Atlandi ookean ja põhjast Põhja-Jäämeri. Lõunas asuvat Antarktist ümbritsevad Lõuna ookean, Atlandi ookean, India ookean ja Vaikne ookean. Mandritest piiravad Gröönimaad Põhja-Ameerika ja Euraasi, kuid Antarktist Lõuna- Ameerika ja Aafrika....

Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Jäävöönd

Jäävöönd Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. ASEND Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Ühesõnaga jäävöönd on Euraasias, Põhja Ameerikas ja Antarktisel . KLIIMA Peamine kliimat kujundav tegur on asend/asukoht. Kindlasti ka hoovused. Sademeid on seal väga vähe ja kui sajab siis peamiselt uduvihma, udu esineb sageli. Temperatuur on aasta ringselt madal, kuigi Põhja poolkeral on umbes aasta ringselt...

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Uural

Uural Uural ehk Uuralid (nimekuju Uraal ei ole soovitatav) on mäestik Euroopa ja Aasia piiril. Uuralid moodustavad pika (umbes 2500 km), kuid võrdlemisi madala ning erodeeritud mäestiku Venemaa lääneosas. Geograafiliselt on tegemist Euroopa ning Aasia piiriga. Mäestiku jätkuks põhja suunas on Novaja Zemlja saarestik. Uuralite moodustumine Paleosoikumis oli üks osa viimase hiidkontinendi Pangaea moodustumisest. Mäestik tekkis kolme laama ­ Baltika, Siberi ja Kasahstani kollisiooni ehk kokkupõrke käigus. Hilisema Mesosoikumis toimunud Pangaea lagunemise käigus moodustus Lauraasia laam, kuid Uuralid olid nüüd mitte laama äärel, vaid selle sisemuses ning nii on see püsinud praeguseni. Uuralite tektooniline areng algas Devonis, kui moodustusid...

Geograafia
33 allalaadimist
thumbnail
3
wps

Jäävöönd

Viimaseid omakorda laiendab pragudesse tunginud ja seal jääks külmunud vesi, sest jää ruumala on vee omast suurem. Mandriliustik. ASEND. Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. TAIMESTIK. Jäävööndis leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, kes kasutavad ajutisi sulakuid, mis tekivad soojemate ilmade korral jää ja lume pinnale. Vetikakolooniate asupaiku tähistavad värvilised laigud lumel...

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
6
ppt

Jäävöönd

Jäävöönd Koostas: Laura Kaseküli Asend Jäävöönd asub arktilises ja antarktilises kliimavöötmes. Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Kliima Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Suvi on väga lühike ning kui lumi ära sulab levivad külmakõrbed. Talvel valitseb ligi pool aastat lausa pimedus - polaaröö. Seda pimedust leevendavad vahel kõrgetes atmosfäärikihtides tekkivad...

Geograafia
25 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Fütobentos

7. Polaarvööde Antarktika lõunapoolkeral Hõlmab Antarktika mandriosa ja hulga saari. Vee temp ­ 1.8 C- 1 C, max 3.7 C. Esimene vetikate uurija oli Skottsberg, kes osales Rootsi Antarktika eksp-l 1901- 1903, kuid kaotas enamuse kollektsioonidest, kuna eksp.laev uppus. Järgmised olulisemad uurimused 1960.-70.-l a-l. Praeguseks loendatakse100 liiki, millest 1/3 on endeemid Antarktikale; Umbes sama arv on näit. Gröönimaa randadel (109 liiki), Novaja Zemljal ­ 120 liiki, kusjuures Arktikas on ainult 5% endeeme. Põhjuseks on Antarktika pika- ajaline külmaveeline ajalugu ja puuduvad rannikuühendused lähisantarktikaga. Enamikule Antarktika endeemidele on optimum 5C. Puuduvad täielikult Laminariales esindajad, domineeriva canopy moodustavad Desmarestiales liigid, levivad kuni 40 m sügavusele. Gigant Himantothallus kuni 10 m pika ja 1 m laia tallusega: 5-35 m sügavusel. (Varem loeti seda Lamin hulka...

Hüdroloogia
29 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Tuumapomm

· Jääk (Residual radiation)--5-10% kogu energiast Tuumapommide testimine · Tuumapommide testimine annab informatsiooni: kuidas relvad töötavad, kuidas käituvad erinevates olukordades ja millist mõju ümbritsevale osutavad. · Esimese aatompommi Trinity testimine oli USA-s 16. juunil 1945 (võimsus umb. 20 kt). · Suurim, seni testitud, aatompomm on "Tsar Bomba" (võimsus umb. 50 mt). Katse viis läbi NSVL 30.okt. 1961. aastal Novaja Zemljas. · 1963. aastal kirjutasid paljud riigid alla Testide Piiratud Keelustamise Lepingule (Limited Test Ban Treaty), et ära hoida tuumarelvade testid atmosfääris, vee all või kosmoses. Leping lubas maaaluseid teste. · Testide Laiahaardelise Keelustamise Lepinguga (Comprehensive Test Ban Treaty) 1996. aasta on enamus tuumariike tõotanud, et ei soorita enam tuumakatsetusi. · Viimane aatompommi test (maaalune) oli Põhja- Koreas 9. Okt. 2006....

Füüsika
80 allalaadimist
thumbnail
25
ppt

Tuumaenergia

·Lennuk - Enola Gay ·Surma tõi see 78 150 Aatompomm "Little Boy" inimesele Järeltulijad ·9. august 1945 kell 11.02 Nagasaki ·239Pu, pikkus 4,5 meetrit, läbimõõt Fat Man 1,5 meetrit, kaal 4,5 tonni ·Lennuk ­ Bock´s Car ·Surma tõi 80 000 inimesele Ka nii võib inimeste arvu Maal vähendada!? "Elu" pärast aatompommi Pilte tuumapommist Vesinikpomm · 12. august 1953 · 1961.aastal Novaja Zemlja lähistel lõhatud vesinikpomm ­ kõige võimsam plahvatus · Ühinevad deuteeriumi ja triitiumi tuumad · 1g heeliumi tekkimisel vabaneb 1952 Eniwetok 4,2*1011 J energiat (=10t atoll ­ esimene diislikütuse põlemine) vesinikpommi plahvatus Vesinikpomm Väike võrdlus...

Füüsika
109 allalaadimist
thumbnail
1
doc

7. klassi Põhja - Jäämere õppematerjal

Jäämeri on ainuke meri, mis on tervenisti külmvöös. Merd piiravad Euraasia ja PõhjaAmeerika. Põhja ­ jäämere kõige suuremad ja olulisemad saared/saarestikud on: · UusSiberi saarestik · Severnaja ­ Zemlja saar · Novaja Zemlja saar · Franz Josephi maa (saarestik) · Teravmäed (saarestik) · Gröönimaa · Arktilised saared Jäämere mered ja lahed on: · Tsuktsi meri · IdaSiberi meri · Laptevite meri · Kara meri · Barentsi meri · Grööni meri · Baffini laht · Hudsoni laht · Beauforti meri · Valge meri Pindala: 14,7 (mln km²) Osa maailmamere pindalast: 4% Maht: 18,1 (mln km³) Keskmine sügavus: 1300m. Suurim sügavus: 5450m. (Nanseni nõgu)...

Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Venemaa

Põhjas piirneb Venemaa mitme Põhja-Jäämere ala meredega: Barentsi mere, Kara mere, Laptevite mere, Ida-Siberi mere ja Tsuktsi merega, idas piirneb Beringi väina, Beringi mere, Ohhota mere ja Jaapani merega, lõunas piirneb Musta merega ning läänes- Soome lahe ja Läänemeraga. Venemaale kuulub suur hulk saari: Põhja-Jäämeres Franz Josephi maa (ligi 100 saarest koosnev arhipelaag), saared Novaja Zemlja, Vaigats, saarestik Severnaja Zemlja, Uus-Siberi saared, Wrangeli saar; Vaikses ookeanis ­ Kuriilid, mis venivad Kamtsatka poolsarelt kuni Jaapanini ning Sahhaliin. Geograafiliselt võib Venemaa jaotada kolmeks üsnagi suureks regioonika: Venemaa Euroopa osa, mis paikneb Uurali mägedest läänepoolsel territootiumil; Siber, mis laiub Uuralist peaaegu kuni Vaikse ookeani rannikuni ja Venemaa Kaug-Ida piirkond. Igal regioonil on omakorda väga iseäralikud füsiograafilised jooned...

Vene keel
55 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vilsandi rahvuspark

Läbirändel peatub Vilsandi vetes tuhandelistes parvedes "http://et.wikipedia.org/wiki/Valgep%C3%B5sk-lagle" o "Valgepõsk-lagle" valgepõsk- laglesid, "http://et.wikipedia.org/w/index.php? title=Kirjuhahk&action=edit&redlink=1" o "Kirjuhahk (pole veel kirjutatud)" kirjuhahku ja teisi merelinde. Valgepõsk-lagle pesitseb Novaja Zemljal, Teravmägedes ja Ida-Gröönimaal. Talvituvad Madalmaades ja Briti saartel . Lääne-Eesti jääb idapoolsete rändlindude tähtsaks puhkepaigaks, üksikud ka pesitsevad seal.Linnu üldpikkus on 58­70 cm, tiibade siruulatus 132­145 cm. Valgepõsk-lagled on keskmise suurusega partlane, kes mõneti sarnaneb hanega. Lindudel on valge peaosa ja must pea, kael ning ülakeha. Linnu kõhuosa on valge, tiivad ja seljaosa on hõbejas-hallid....

Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Venemaa

Venemaa Euroopa osa tähtsamate jõgede seast, peale Volga, väärib märkimist veel Don riigi lõuna osas; Narva ja Lääne-Dvinaa, mis suubuvad Läänemerre; Põhja-Dvinaa, Mezen ja Oneega, mis suubuvad Põhja-Jäämerre; Aasovi merre suubuv Kuban ja Kaspia merre suubuv Terek. VENEMAA SAARED Venemaale kuulub suur hulk saari: Põhja-Jäämeres Franz Josephi maa (ligi 100 saarest koosnev arhipelaag), saared Novaja Zemlja, Vaigats, saarestik Severnaja Zemlja, Uus-Siberi saared, Wrangeli saar; Vaikses ookeanis ­ Kuriilid, mis venivad Kamtsatka poolsarelt kuni Jaapanini ning Sahhaliin. VENEMAA TAIMESTIK Paikneb aladel, mis praktiliselt langevad kokku kliimatsoonidega. Põhjaregioonis asub tundra, kus kasvavad samblad ja samblikud, põõsad, vahest kääbuspuud. Praktiliselt paikneb terve regioon igikeltsi tsoonis, mis ei võimalda kõrgema taimestiku arengut...

Geograafia
126 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Jäävöönd

Tahan teada rohkemat mis selles vööndis toimub. Asend ja Kliima. Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Lühikesel suvel levivad lumest vabanenud aladel külmakõrbed.. Pooluste lähedal on aasta läbi külm, sest päikesekiired langevad sinna suvelgi väga väikese nurga all ning peegelduvad helevalgelt lumepinnalt suuremalt jaolt atmosfääri tagasi...

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Olmekeemia

Kingakreemi ülesandeks on: kaitsta jalga niiskuse eest, säilitada kinganaha elastsust, katta kinga kriimustused ja soolarandid, puhastada jalatsit, anda harjamisel läige. Kingakreemide koostisse kuuluvad silikoonõli, vaha, loomarasv, toonimisvärvid ja orgaanilised lahustid. Troinoi on odekolonn (näovesi). Seda toodetakse Moskvas Genrih Brokari asutatud ettevõttes, mis nõukogude ajal sai nimeks Novaja Zarja. Nimetus "kolmekordne" tuleneb sellest, et odekolonnis on kasutatud sidruni-, bergamoti- ja pomerantsiõlide aroome. Troinoi ja teiste piiritust sisaldavate parfümeeriatoodete müük ja tarbimine on põhjustanud endises 3 Nõukogude Liidus ja praegusel Venemaal probleeme, sest neid tarvitatakse laialdaselt joomiseks (alkohoolse joobe saavutamiseks). Troinoi on käibel ka Eestis. Et seda turustatakse...

Keemia
22 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun