liikmeks. Ta on embrüoloogia rajaja, kellena on ta läinud kogu maailma teaduse ajalukku. Baer unistas ammu reisist polaaraladele. Just seal, kaugel põhjas, karmi looduse rüpes, lootis ta välja selgitada orgaanilise elu levikuvorme. 1820. aasta maikuus asus Baer koos Tartu ülikooli loodusteadlase Lehmanni, Peterburi rahapaja kunstniku Rederi, zooloogiamuuseumi preparaatori Filippovi ja teenistuja Dronoviga Novaja Zemlja poole teele ning juulikuus atsus Karl Baer Novaja Zemlja pinnale, mida polnud veel ükskiloodusteadlane uurinud. Teda huvitasid nii hiiglaslikud merihobud kui väikesed meduusid, jääkarud ja põhjapõdrad, polaarrebased ja veetaimed, meelespead ja kääbuspajud, Novaja Zemlja kliima iseärasused ja geoloogiline ehitus. Karl oli sellel kaugel maal nähtust väga imestunud. Rohelises rohuvaibas leidis ta kirevaid lilli. Kõige rohkem oli õrnsiniseid meelespeasid, mille värv oli haruldlases kooskõlas violetsete kaljudega
aastal neli aastat pärast inglasi. Alates 1584. aastast üritasid hollandlased liikuda ka ida poole 1611. aastal pani Madal maade Generaalstaadid välja suure auhinna esi m esele Kirdeväila läbijale, kuid ei 17., 18., e ga ka 19. sajandil (kuni 1878 ja 1879. aastani) suudetud e es m ärki täita. Enamasti ei jõudnud ei hollandlased e ga teised m ereriigid kauge male Jugorski Sari väinast, kus nende tee peatas jäine Kara m eri. 159497 a sõitis Wille m Barents (u. 155097) m ö öda Novaja Ze mlja läänerannikut ja kaardistas seda maad. Osa tema laevu sõitis mandrit ja Vaigatsi saart eraldavat Jugorski Sari väina m ö öda Kara m erre oletades, et Hiina ei saa olla ena m kaugel. Pärast tagasipöördu mist 1596. aastal v õttis Barents suuna Skandinaaviast oluliselt põhjalaiuskraade pidi idasse. Seda retke kroonis Karusaare ning viikingite avastatud Terav mägede taasavastamine. Erakordselt soodsad jääolud või maldasid Barentsil m ö öduda isegi Novaja Ze mlja
KLASS PÕHJA JÄÄMERE ÕPPEMATERJAL Põhja jäämeri on pindalalt maailma kõige väiksem meri. Jäämeri on ainuke meri, mis on tervenisti külmvöös. Merd piiravad Euraasia ja PõhjaAmeerika. Põhja jäämere kõige suuremad ja olulisemad saared/saarestikud on: · UusSiberi saarestik · Severnaja Zemlja saar · Novaja Zemlja saar · Franz Josephi maa (saarestik) · Teravmäed (saarestik) · Gröönimaa · Arktilised saared Jäämere mered ja lahed on: · Tsuktsi meri · IdaSiberi meri · Laptevite meri · Kara meri · Barentsi meri · Grööni meri · Baffini laht · Hudsoni laht · Beauforti meri · Valge meri Pindala: 14,7 (mln km²) Osa maailmamere pindalast: 4% Maht: 18,1 (mln km³) Keskmine sügavus: 1300m. Suurim sügavus: 5450m. (Nanseni nõgu)
EESTIMAALT MAADEUURIJAD F. G. Von Bellingshausen- Eestist pärit baltisakslane. Antarktika avastamisega seotud. Laevakapten ja meresõitja. Vene tsaari teenistuses. J. F. Parrot- arst, tartu ülikooli rektor, Käis Püreneedes, Kaukasusel. Esimene Eurooplane Ararati mäel (Noa laev!). 5165 m. K. E. von Baer- loodusteadlane, lõpetanud Tartu ülikooli. Baeri seadus (Kui jõgi voolab L-P, siis kulutab paremat kallast ja vice versa). Uuris Arktika saart Novaja Zemja, Lapimaad ja Peipsi-Pihkva järve. J. von Krusenstern- 1803 juhatas Vene esimest ümbermaailmareisi. Baltisakslane. F. von. Wrangel- 1817-1819 ümbermaailmareis. Avastas Wrangli saare Põhja-Jäämeres. Otto von Kozebue- purjetas Vaiksel ookeanil, avastas 400 saart, läbis Loodeväila. Eduard von Toll- Avastas P-Jäämeres Uus-Siberi saarestiku. Jäi kadunuks P-Jäämere ekspeditsioonis.
Poolsaared, saared 1)Skandinaavia ps 15)Iiri s 29)Kesk-Vene k 2)Koola ps 16)Suurbritannia s 30)Karpaadid 3)Jüüti ps 17)Baleaari s 31)Dinaarid 4) Pürenee e.Ibeeria ps 18)Korsika s 32) Alpid 5)Apenniini ps 19)Sardiinia s 33)Püreneed 6)Balkani ps 20)Sitsiilia s 34)Sudeedid 7)Krimmi ps 21)Malta s 35)Vogeesid 8)Novaja Zemlija s 22)Kreeta s 36)Shwarzwald 9)Franz Josephi maa 23) Bornholm'i s 37)Kesk-Doonau m 10)Teravmäed 24) Öland'I s 38)Alam-Doonau m 11)Islandi saar 25)Gotland e. Ojamaa 39)Hibiinid 12)Fääri saared 26)Ahvenamaa stk 13)Shetlandi s 27) Sjalland Lolland 14)Briti saared 28) Valdai Kõrgustik Lahed mered väinad
KARA MERI 1) Kara meri on Põhja Jäämere osa. 2) Kara meri on ääremeri , ta asub Euraasia mandri ääres ja teda ümbritsevad Novaja Zemlja saar, Severnaja Zemlja saar, Taimõri poolsaar, Jamali poolsaar. 3) Kara mere pindala on 880000 km², keskmine sügavus on 110 meetrit ja soolsus on umbes 30 35 . Mandrilava on Kara merel kitsas. Kõige sügavam koht on 620 meetrit. 4) Kara merre läheb PõhjaAtlandi hoovus. 5) Kara meres on palju kala sorte nt. siig, lest jpt. ja palju taimi. 6) Kara meri erineb teistest meredest sellepärast, et see on üle poole aasta jääs. 7) Kara mere rannikul paikneb Venemaa.
Maavarariks; mäe-ja masinatööstus. Uurali andmed ● Uural ehk Uuralid (varem ka nimekujudel Uraal või Uraalid) on mäestik Venemaal ja osalt Kashstanis Euroopa ja Aasia piirialal. Uuralid moodustavad pika (umbes 2500 km, laius kuni 150 km) kuid võrdlemisi madala ning erodeeritud mäestik Venemaa lääneosas. Geograafiliselt on tegemist Euroopa ning Aasia piiriga (mäestiku idajalamil). Mäestiku jätkuks põhja suunas on Vaigatši saar ja Novaja Zemlja saarestik. Kõrgemad tipud on Narodnaja Lähis-Polaar Uuralis (1895 m) ning Jamantau (1640 m) ja kahetipuline Iremel (1590 ja 1450 m) Lõuna-Uuralis. Pilt Pilt Kasutatud kirjandus ● http://entsyklopeedia.ee/artikkel/uural4 ● http://et.wikipedia.org/wiki/Uural
Uural Uural ehk Uuralid (nimekuju Uraal ei ole soovitatav) on mäestik Euroopa ja Aasia piiril. Uuralid moodustavad pika (umbes 2500 km), kuid võrdlemisi madala ning erodeeritud mäestiku Venemaa lääneosas. Geograafiliselt on tegemist Euroopa ning Aasia piiriga. Mäestiku jätkuks põhja suunas on Novaja Zemlja saarestik. Uuralite moodustumine Paleosoikumis oli üks osa viimase hiidkontinendi Pangaea moodustumisest. Mäestik tekkis kolme laama Baltika, Siberi ja Kasahstani kollisiooni ehk kokkupõrke käigus. Hilisema Mesosoikumis toimunud Pangaea lagunemise käigus moodustus Lauraasia laam, kuid Uuralid olid nüüd mitte laama äärel, vaid selle sisemuses ning nii on see püsinud praeguseni. Uuralite tektooniline areng algas Devonis, kui moodustusid
Norra Meri Piirneb põhjas Teravmägedega, läänes Jan Mayeni saare, edelas Islandi, Fääri saarte ja Shetlandi saartega, kagus Skandinaavia poolsaarega. Norra mere ja Põhjamere piir kulgeb tinglikult mööda 61. laiuskraadi. Sügavus on kuni 3960 meetrit. Mere pindala on 1 380 000 km² ning soolsus 35. Merel valitseb jahe kliima, ent merd läbiva Põhja-Atlandi hoovuse tõttu ta ei külmu. Norra meres on palju naftapuurauke. Kara Meri Piirneb läänes Novaja Zemljaga ja Franz Josephi maaga, idas Taimõri poolsaare ja Severnaja Zemljaga. Asub mandrilaval, sügavam vagumus on Franz Josephi maast idas. Merre suubuvad Ob ja Jenissei, seetõttu on rannikualadel riimvesi. Looded on nõrgad. Meres on suvelgi jääd. Laptevite meri Piirneb läänest Taimõri poolsaarega ja Severnaja Zemljaga, idast Uus-Siberi saartega. Laptevite merre suubub Leena, seetõttu on rannikualadel riimvesi. Looded on nõrgad. Jääd leidub meres suvelgi.
Jäävöönd Koostas: Laura Kaseküli Asend Jäävöönd asub arktilises ja antarktilises kliimavöötmes. Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Kliima Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Suvi on väga lühike ning kui lumi ära sulab levivad külmakõrbed. Talvel valitseb ligi pool aastat lausa pimedus - polaaröö. Seda pimedust leevendavad vahel kõrgetes atmosfäärikihtides tekkivad
isikud, edu ei saavutatud sest riigi monopolistlik partei ei lasknud sellel juhtuda. Need probleemid on väga kaua olnud Venemaa kultuuris. Alates sajandeid tagasi, aegadest, millal on reaalselt võimul olnud ainult üks inimene. Paraku on see vaid üks Venemaa probleemidest, mille lahendamiseks kulub veel kaua aega. Kui see poleks nii kurb, oleks see naljakas: lugeda Venemaa presidendi Dmitri Medvedjevi hilist interviuud Novaja Gazetas, milles ta ütles: ,,Demokraatia (Venemaal) eksisteeris, eksisteerib ja jääb eksisteerima. .
·Lennuk - Enola Gay ·Surma tõi see 78 150 Aatompomm "Little Boy" inimesele Järeltulijad ·9. august 1945 kell 11.02 Nagasaki ·239Pu, pikkus 4,5 meetrit, läbimõõt Fat Man 1,5 meetrit, kaal 4,5 tonni ·Lennuk Bock´s Car ·Surma tõi 80 000 inimesele Ka nii võib inimeste arvu Maal vähendada!? "Elu" pärast aatompommi Pilte tuumapommist Vesinikpomm · 12. august 1953 · 1961.aastal Novaja Zemlja lähistel lõhatud vesinikpomm kõige võimsam plahvatus · Ühinevad deuteeriumi ja triitiumi tuumad · 1g heeliumi tekkimisel vabaneb 1952 Eniwetok 4,2*1011 J energiat (=10t atoll esimene diislikütuse põlemine) vesinikpommi plahvatus Vesinikpomm Väike võrdlus
Euroopa asend ja piirid 1. Piiritle Euroopa kontuurkaardil Euroopa maailmajagu ja kanna kaardile järgmised geograafilised objektid: Saared: Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, Teravmäed, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Rügen, Gotland, Öland, Sjælland Neemed: Nordkapi, Marraqui, Roca Jõed: Uural, Volga, Rein, Doonau, Dnepr, Don, Neeva, Visla, Daugava Pinnavormid: Mont Blanci mäetipp, Alpid, Karpaadid, Sudeedid, Maagimäestik, Dinaari mäestik, Soti mägismaa, Reini Kiltkivimäestik, Püreneed, Apenniinid, Balkani mäed, Kesk Doonau madalik, AlamDoonau madalik, Olympose mäetipp, Pindose mäestik, Zemgale
Euroopa. Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit ning rahvaarv umbes 733 miljonit. Euroopa rahvastik moodustab 11% kogu maailma rahvastikust. Sügavale maismaasse lõikuvate merede (Vahemeri, Läänemeri) ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared (Skandinaavia, Pürenee, Balkan) ja saared (Briti saared, Island, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Teravmäed) hõlmavad kolmandiku Euroopa pindalast. Euroopa on madal ja valdavalt tasane. Idaosas laiub ulatuslik Ida- Euroopa lauskmaa, loodes asuvad Fennoskandia tasandikud ja platood, mida läänest äärestab vana Skandinaavia mäestik. Suure osa Kesk-Euroopast hõlmavad vanad kulunud keskmäestikud (Tsehhi massiiv, Reini Kiltkivimäestik, Keskmassiiv). Neist lõuna pool paikneb noorte kurdmägede vööde: Euroopa kõrgeim mäestik Alpid
Jäävöönd Asend: Jäävöönd asub arktilises ja antarktilises kliimavöötmes. Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Põhja poolkeral asuvat Gröönimaad ümbritsevad lõunast Atlandi ookean ja põhjast Põhja-Jäämeri. Lõunas asuvat Antarktist ümbritsevad Lõuna ookean, Atlandi ookean, India ookean ja Vaikne ookean. Mandritest piiravad Gröönimaad Põhja-Ameerika ja Euraasi, kuid Antarktist Lõuna- Ameerika ja Aafrika.
Antarktika , panemata küll kordagi jalga jäisele kontinendile. Adam johann von Krusenstern: baltisakslane, sünd. 1770 Hagudis, surnud 1846 Kiltsis Virumaal. Juhtis esimest Vene ekspeditsiooni, mis ületas ekvaatori ning seilas ümber maailma. Uuris Kamtsatka poolsaart. Ferdinand v.Wrangel: ümbermaailmareis, Põhja-Jäämeri; Johann Friedrich Parrot: Alpid, Püreneed, Kaukaasia; Karl E. v. Baer: Novaja Zemlja, Lapimaa...; veel E.v.Toll, Al. V. Middendorff jt. 8. Al-Idris Araabia geograaf 1154.a. mainis esmakordselt maailmakaardil Tallinna, seda Kolõvani nime all. Korrata arvestustööks Teemad: Suur rahvasteränne. Feodaalkorra kujunemine.Frangi riik, Vana-Vene riik, Bütsants. Suured maadeavastused. 1. Keskaeg 5-15 saj.
Paikneb põhja ja ida poolkeral. Suurus üle 10 km2. Mered ja lahed euroopas: Mered: 1) Läänemeri 1. Põhjameri 2. Baarensi meri 3. Valge meri 4. Vahemeri 5. Egeuse meri 6. Aadria meri 7. Must meri 8. Aasovi meri? Lahed: 1. Botnia laht ehk Põhjalaht 2. Biskaia laht 3. Soome laht Saared ja saarestikud: Saared: 1. Briti saared 2. Island 3. Kreeta 4. Küpros 5. Sitsiilia 6. Sardiinia 7. Korsika Saarestikud: 1. Novaja Zemlja 2. Franz Joosepi maa 3. Teravmäed Poolsaared: 1. Skandinaavia poolsaar 2. Jüüti poolsaar (taani) 3. Pürenee poolsaar ( Hispaania ja Portugal) 4. Apeniini poolsaar (Itaalia) 5. Balkani poolsaar Väinad: 1. Taani väinad (Suur Belt, Väike Belt, Sundi) 2. Skagerakk 3. Kattegat 4. Giblartari väin 5. La Manche ehk Inglise kanal 6. Bosporus 7. Dardanellid Euroopa suurimad jõed: 1. Volga ( suubub Kaspia merre) 2
septembril 1522 Juan Sebastián Elcano juhtimisel Victoria. 11. Henry Hudson sündis u 1550 a. ja suri 1611 a. Ta oli Briti meresõitja ja Arktika-uurija. Ta lahkus Londonist 23. aprillil 1607 a., purjetas Shetlandi saartelt Gröönimaa idarannikule kuni 73° põhjalaiuseni, jälgis jääpiiri kirde suunas ja randus Teravmägedel. Viie kuu pärast jõudis ta tagasi Londonisse. 1608. a. aprillis tegi ta teise katse vallutada Kirdeväil. Novaja Zemlja jäämassid ajasid jälle Hudsoni plaani luhta. Kolmandat katset tegi ta 1609 a. märtsis Hollandi kompanii laeval. Kui ka see reis ei õnnestunud, Novaja Zemlja jäämasside tõttu Hudson muudas kurssi, sõitis nüüd Gröönimma lõunatippust Põhja-Ameerika rannikule Nova Scotias. Ta avastas Hudsoni jõe suudmem kuhu ehitati 1626 a. meresadama, mis hiljem nimetati New Yorgiks. 17. aprillil 1610. a. sõideti Gröönimaa lõunatippu, avastati Hudsoni väina
Vesinikupomm Vesinikupomm, ehk termotuumapomm on suurima ja tugevaima löögijõuga pomm, mille on inimene kokku pannud.Tänapäeval on vesinikupommi katsetused keelatud. Siiski on neid varem mitmel pool tehtud. Novaja Zemlja elanikkonna enamiku moodustavad sõjaväelased: saartel on Venemaa tuumapolügoon. Suur osa saartest on radioaktiivselt saastatud: alates 1950ndatest lõhati seal Nõukogude tuumapomme ja 1961 maailma suurim vesinikupomm. Pärast tuumakatsetuste keelustamist atmosfääris lõhati pomme maa-alustes sahtides ja atmosfäärist väljas, kosmoses. Marshalli saarte hulka kuuluval Enewetaki saarel paiknes USA sõjaväebaas ja seal viidi läbi tuumapommi katsetusi. 19481958 toimus
Kuma-Manõtsi nõgu Aasovi mereni või Suur-Kaukasuse Peaahelik. Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit ning rahvaarv umbes 733 miljonit. Euroopa rahvastik moodustab 11% kogu maailma rahvastikust. Liigendus Sügavale maismaasse lõikuvate merede (Vahemeri, Läänemeri) ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared (Skandinaavia, Pürenee, Balkan) ja saared (Briti saared, Island, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Teravmäed) hõlmavad kolmandiku Euroopa pindalast. Pinnamood Euroopa on madal ja valdavalt tasane. Idaosas laiub ulatuslik Ida-Euroopa lauskmaa, loodes asuvad Fennoskandia tasandikud ja platood, mida läänest äärestab vana Skandinaavia mäestik. Suure osa Kesk-Euroopast hõlmavad vanad kulunud keskmäestikud (Tsehhi massiiv, Reini Kiltkivimäestik, Keskmassiiv).
põllumajandusega ja loomade tõuaretusega. Erilist tähelepanu pälvis hobusekasvatus. Aastatel 1875-84 tegutses ta Pööravere mõisas, kuid elu viimased kümme lõpuaastat veetis siiski Hellenurmes. Mõisates tegutsemise perioodil võttis Middendorffl ette veel mitu reisi. 1867 saatis ta suurvürst Alekseid Vahemere reisil, 1868 suurvürst Vladimiri reisil Lääne-Siberi kubermangu. 1870. aastal võttis osa ekspeditsioonist Novaja Zemljale ja Islandile. Selle reisi ajal Barentsi meres tehtud vee temperatuuri mõõtmiste põhjal tegi Middendorff olulisi üldistusi Põhja-Atlandi hoovuse liikumissuuna kohta. (Nordkapi neemest ida poole). 1878. aastal uuris ta Fergana oru füüsilist geograafiat. Nende reiside kohta avaldas ta ka trükiseid. Middendorff oli paljude akadeemiate, ülikoolide ja teadusseltside liige ja auliige. Tema järgi on nimetatud hulk taime- ja loomaliike ning
-4- Selle taga Aasias laiub Siber, mis omakorda jaguneb kolmeks suureks osaks: Lääne-Siberi lauskmaa, Kesk-Siberi lauskmaa ja mägine idaosa. Viimast koos poolsaarte ja paljudest saartest liigestatud Vaikse ookeani rannikuga tuntakse Kaud-Idana.Venemaa tugevasti liigestatud ja hõredalt asustatud põhjarannikut uhuvad Jäämere ehk Artika ookeani külmad veed. Seal asuvad suured saarestikud, nagu Novaja, Zemlja, Severnaja Zemlja, Uus-Siberi saarestik jt. Need, peaaegu aasta ringi jäised rannikusaarestikud, on tooreainerikkad. Seal asub rohkesti kaevandusi ja naftaleiukohti, ent karmi kliima tõttu on neid raske kasutada. Riigi kaart: -5- Ülevaade majandusest : Mida Venemaa toodab ? · Masinaid ja tööstusseadmeid: naftat, maagaasi, kivisütt, keraamikat, nahatooteid, toiduaineid, jooke. · Veiseid
Jäävöönd Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. ASEND Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Ühesõnaga jäävöönd on Euraasias, Põhja Ameerikas ja Antarktisel . KLIIMA Peamine kliimat kujundav tegur on asend/asukoht. Kindlasti ka hoovused. Sademeid on seal väga vähe ja kui sajab siis peamiselt uduvihma, udu esineb sageli. Temperatuur on aasta ringselt madal, kuigi Põhja poolkeral on umbes aasta ringselt
Christoph Adam von Stackelberg Järgnevas essees räägin Eestimaa vabahärra ja haridustegelase Christoph Adam von Stacklebergi elust ja saavutustest, ning nende rollist eesti kultuuriloos. Christoph Adam von Stackelberg sündis 1777.a Väänas Tolli, Vääna, Tilli, Novaja Derevnja ja Vormsi mõisniku ja vabahärra O. C. E. Von Stackelbergi ja A. G. von Dückeri pojana ja suri 1841 aastal. Stackelberg lõpetas Tallinna kubermangugümnaasiumi, ülikoolis käis Saksamaal Göttingenis, kus õppis arsti- ja õigusteadust, täiendas ennast veel Šveitsis Johann Heinrich Pestalozzi käe all Yverdoni õpetajate instituudis. Tema suurimateks panusteks Eesti hariduse- ja kultuurilukku on Kuuda seminari idee
hoovused jahutavad omakorda soojade merede vett. Nii avalduvad ka hoovuste kliimat kujundavad mõjud. Troopikast pooluste poole liikuv suhteliselt soe veemass annab oma teekonnal suurematel laiuskraadidel pidevalt atmosfäärile soojust ära ning pehmendab nii lähemate alade kliimat. Väga hästi väljendub see Põhja-Atlandi ookeani põhjaosas. Euroopa pool pehmendavad kliimat nii Atlandilt puhuvad soojad tuuled kui ka soe Golfi hoovus, mille mõju ulatub Novaja Zemlja saarteni. Teisel pool Atlandit jahutab aga külm Labradori hoovus Kanada idarannikut. Coriolisi jõud mõjutab vee liikumist maailmameres: põhjapoolkeral kalduvad hoovused paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Hoovuste lõpliku liikumistee määrab ära mandrite asend. Soojad hoovused: Golfi hoovus Madagaskari hoovus Lõunapasasaathoovus Ekvatoriaalne vastuhoovus Külmad hoovused: California hoovus Labradori hoovus Kanaari hoovus
Venemaa Euroopa-osa on kõige tihedamini asustatud ja kõige viljakam. Seda ala ääristavad lõunas Kaukasuse mäestik ja idas Uurali mäestik. Selle taga asub Siber, mis jaguneb samuti kolmeks piirkonnaks. (Lääne-Siberi lauskmaa, Kesk-Siberi lavamaa ning mägine idaosa), Mägist idaosa tuntakse Kaug-Idana. Venemaa põhjarannik on hõredalt asustatud. Seal uhub põhjarannikut Arktika ookean ehk Põhja-Jäämeri. Seal asuvad veel sellised suured saarestikud nagu Novaja Zemlja, Severnaja Zemlja, Uus-Siberi saarestik jt. Need on peaaegu aasta läbi jääs. Seal asub ka palju kaevandusi ja naftaleiukohti. Venemaa suurt territooriumi läbivad paljud jõed. Tuntuimad on Siberi jõed, Jenissei, Ob ja Leena. Need kannavad väga külma vett. Siberis asub ka maailma sügavaim magedaveeline järv Baikali järv. Teised tuntumad järved on Laadoga ja Äänisjärv. Need asuvad Euroopa- Venemaa põhjaosas. Venemaal esineb külma kliimaga kohanenud taimestik
Temperatuuri muutudes tekivad kivimitesse paisumise ja kokku tõmbumise tõttu praod. Viimaseid omakorda laiendab pragudesse tunginud ja seal jääks külmunud vesi, sest jää ruumala on vee omast suurem. Mandriliustik. ASEND. Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. TAIMESTIK. Jäävööndis leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, kes kasutavad ajutisi sulakuid, mis tekivad soojemate ilmade korral jää ja lume pinnale. Vetikakolooniate asupaiku tähistavad värvilised laigud lumel
Laevadesse pandi suur hulk loomi (sead, kitsed, meisead, rotid, hiired jne.). Nende abil sai kindlaks määrata tuumapommi mõju elusorganismidele. Bikini atolli avastas oma ümbermaailmareisil Tallinnast päris maadeavastaja Otto von Kotzebue. (Vaher, 2012) 3. Izdelie 202 (Tsar Bomba) Maailma võimsaim termotuumapomm, mida on lõhatud, on venelaste pomm ''Izdelie 202'' (toode ehk asi 202). Izdelie lõhati 30. oktoobril Novaja Zemljal. Seda pommi kutsusid tehnikud omavahel ka Ivaniks. Pommi pikkus oli 8m, diameeter 2m ja kaalus 26 tonni. Kuna pomm oli väga suur, ei mahtunud ta ka suurima Nõukogude Liidu pommilennukisse Tupolev Tu-95'e sisse ning pomm riputati lennuki alla, alumine pool jäi sahtiavast välja. Kuna pomm oli väga raske, tuli tema kukkumist kuidagi aeglustada (muidu oleks ta 10.5 km kõrguselt pilbasteks kukkunud ja lennuk poleks jõudnud ohutusse kaugusesse), selleks pandi pommile
Saaremaal 1778, surnud Kroonlinnas 1852, uuris Antarktika vetevälju, oli sõitnud ümber Antarktika , panemata küll kordagi jalga jäisele kontinendile. Adam johann von Krusenstern: baltisakslane, sünd. 1770 Hagudis, surnud 1846 Kiltsis Virumaal. Juhtis esimest Vene ekspeditsiooni, mis ületas ekvaatori ning seilas ümber maailma. Uuris Kamtsatka poolsaart. Ferdinand v.Wrangel: ümbermaailmareis, Põhja-Jäämeri; Johann Friedrich Parrot: Alpid, Püreneed, Kaukaasia; Karl E. v. Baer: Novaja Zemlja, Lapimaa...; veel E.v.Toll, Al. V. Middendorff. Frangi riik- oli riik varakeskaegses Euroopas. Suures osas langeb Frangi riigi territoorium kokku tänapäevase Prantsusmaaga. Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast. Merovechi sugukonda kuuluv Chlodovech I võttis 496. aastal vastu ristiusu, tehes seda katoliikluse, mitte teiste germaanlaste kombel ariaanluse põhimõtetel
kuna Loode-Eesti rannikul ja Osmussaarel avastati hulgaliselt kristalse aluspõhjaga purustatud rahne. Meteoriit tekitas maapinnale langedes seitsmekilomeetrise läbimõõduga kraatri ning plahvatuse mõju ulatus mitmekümne kilomeetrini, purustades kivimeid. Geoloogi kinnitusel oli meteoriidi ja maapinna kokkupõrkel tekkinud plahvatus neli-viis korda võimsam kui seni suurim inimeste korraldatud plahvatus 1961.a. Novaja Zemljal, kus NSV Liidu korraldatud termotuumaplahvatus tekitas kolmekilomeetrise läbimõõduga kraatri. Neugrundi kraatri asukoht. Kärdla kraater Kärdla meteoriidikraater, ringvalli harjalt 4-kilomeetrise läbimõõduga ja enam kui 0,5 km sügavune mattunud meteoriidkraater Hiiumaa kirdeosas, moodustus umbes 455 miljonit aastat tagasi ülem- Ordoviitsiumi aegses madalmeres umbes 100 meetri sügavuses toimunud,
Juhtis Adolf Hiltler. Hitlerist sai Saksamaa diktaator. SS- Hitleri võimu tugisambaks oli SS, mida juhtis Hitleri lähim kaastööline H.Himmler. Gestapo- Riiklik salapolitsei. SS'i alus. NSVL- 1922.a ühendati Venemaa, Ukraina, Valgevene ja TagaKaukaasia Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks, kus ametlikult olid kõik liiduvabariigid võrdsed, kuid tegelikult tähendas see Vene impeeriumi taastamist punases kuues ja keskusega Moskvas. NEP- 1921.a uus majanduspoliitika (Novaja Ekonomitseskaja Politika) isikukultus- Stalini võimuletulekuga järgnes tema lõputu ülistamine. industrialiseerimine- suurtööstuse eelisarendamine viisaastak- kulak- jõukas talupoeg. GULAG- Ülemaailmne Sunnitöölaagrite Süsteem.Siberis surid paljud ! Stalini jaoks kujunes GULAG oluliseks vahendiks nõukogude rasketööstuse ülesehitamisel. NKVD- lapua liikumine- 1920.aasate lõpul tekkis rahvuslikparempoolne liikumine. Selle mõjul suruti kommunistid Soome poliitikaelust kõrvale. J
JÄÄVÖÖND SISSEJUHATUS Kirjutan rehveraadi jäävööndist,sest see tundub juba oma nimepoolest huvitav.Tahan teada rohkemat mis selles vööndis toimub. Asend ja Kliima. Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Lühikesel suvel levivad lumest vabanenud aladel külmakõrbed.. Pooluste lähedal on aasta läbi külm, sest päikesekiired langevad sinna suvelgi väga väikese nurga all ning peegelduvad helevalgelt lumepinnalt suuremalt jaolt atmosfääri tagasi
Ioniseeriv radiatsioon (Ionizing radiation)--5% energiast Jääk (Residual radiation)--5-10% kogu energiast Tuumapommide testimine Tuumapommide testimine annab informatsiooni: kuidas relvad töötavad, kuidas käituvad erinevates olukordades ja millist mõju ümbritsevale osutavad. Esimese aatompommi Trinity testimine oli USA-s 16. juunil 1945 (võimsus umb. 20 kt). Suurim, seni testitud, aatompomm on "Tsar Bomba" (võimsus umb. 50 mt). Katse viis läbi NSVL 30.okt. 1961. aastal Novaja Zemljas. 1963. aastal kirjutasid paljud riigid alla Testide Piiratud Keelustamise Lepingule (Limited Test Ban Treaty), et ära hoida tuumarelvade testid atmosfääris, vee all või kosmoses. Leping lubas maaaluseid teste. Testide Laiahaardelise Keelustamise Lepinguga (Comprehensive Test Ban Treaty) 1996. aasta on enamus tuumariike tõotanud, et ei soorita enam tuumakatsetusi. Viimane aatompommi test (maaalune) oli Põhja-Koreas 9. Okt. 2006. Kasutatud materjal http://et.wikipedia
NSVL • 1922 aastal ühendati nimetatud riigid Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks (NSVL) – ametlikult olid kõik liiduvabariigid võrdsed, – tegelikkuses tähendas Vene impeeriumi taastamist keskusega Moskvas, – kõrgeim võim kuulus kommunistlikule parteile. Majanduspoliitika • 1920datel polnud kommunistide võim päris kindel, rahulolematud talupojad sundisid muutma senist röövellikku majanduspoliitikat. • NEP (Novaja Ekonomitšeskaja Politika) Majanduspoliitika - NEP • Toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla suurusega maksuga – ülejäägid võis talupoeg realiseerida turul • Viidi läbi rahareform – taastati raha väärtus • Ennistati kauplemisvabadus ning ettevõtted said õiguse taastegutseda • Enamik majandusest jäi riigi kontrolli alla Majandus • Venemaa majandus hakkas taastuma, kuigi ebaühtlaselt
Jäävöönd ASEND. Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. TAIMESTIK. Jäävööndis leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, kes kasutavad ajutisi sulakuid, mis tekivad soojemate ilmade korral jää ja lume pinnale. Vetikakolooniate asupaiku tähistavad värvilised laigud lumel. Vetikad ja seened saavad mineraalseid toitaineid õhus leiduvast vähesest tolmust ja sooladest.
JÄÄVÖÖND Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. ASEND. Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Paikneb põhja- ja lõunapooluse lähedal. Põhja pool esineb ta saartel ja hõlmab suure osa Gröönimaast, lõunapoolkeral hõlmab Antarktika piirkonna. Antarktika pole siiski kaetud ainult paksu igijääga, vaid seal on ka järvi, kusjuures veel õige erineval moel. Seal võib nautida kaunist vaadet
Tähtis oli ka rahvuslik aspekt: Eestiga liidetud Setumaad ja Narva linna nähti eestlaste igipõliste asualadena. Täpsemalt läks uus piir alates "Narva lahest rööbiti Narva jõega, sellest 7-12 km ida pool. Edasi läks see mööda Peipsi ja Pihkva järve ida poolt Piirissaart, Kolpina, Kolontsõ, Kamenka ja Semski saart kuni Vidovitsi külani Pihkva järve lõunakaldal (Poddubje külast lääne pool). Sealt suundus piir lõunasse üldjoonel: Grajadistse, Sahintsõi ja Novaja küla, Poganovo järv, Babina ja Võmorski küla vahelt, Sprehtitsi küla ja Läti piirini" (Mattisen: 59). Nii oli riigipiiride küsimus lahendatud. Sõjaliste tagatistena lubasid mõlemad riigid ära tuua teises riigis asuvad väed ning likvideerima igasugused organisatsioonid, mis teise riigi territooriumil vaenu õhutaksid või riigi julgeolekut ohustaksid. Need kokkulepped parafeeritud, allkirjastati vaherahuleping 31. detsembril kell 19.45 ning see hakkas kehtima 3. jaanuaril
25)Apenniinid 26)Dinaarid 27)Krimmi mäestik Poolsaared, saared 1) Skandinaavia ps 15) Iiri s 2) Koola ps 16)Suurbritannia s 3) Jüüti ps 17)Baleaari s 4)Pürenee e. Ibeeria ps 18)Korsika s 5)Apenniini ps 19)Sardiinia s 6)Balkani ps 20)Sitsiila s 7)Krimmi ps 21) Malta s 8)Novaja Zemlja s 22) Kreeta s 9)Franz Josephi maa 23) Bornholm'i s 10)Teravmäed 24)Öland'i s 11)Islandi saar 25)Gotland e. Ojamaa 12)Fääri saared 26)Ahvenamaa stk. 13)Shetlandi s 27)Sjalland Lolland 14)Briti saared Lahed, mered väinad 1) Põhjalaht(Potnia l) 14)Aadria m 2)Soome l. 15)Egeuse m 3)Biskaia l. 16)Marmaari m 4)Barentsi m. 17)Must m 5)Valge m
impeeriumi taastamist punases kuues ja keskusega Moskva · 1921 puhkes kommunistidevastane ülestõus Kroonlinnas · Kommunistidele ustavaks jäänud üksused suutsid õlestõusu suurte kaotuste hinnaga maha suruda, kuid rahulolematus sellega ei lõppenud UUS MAJANDUSPOLIITIKA · Tugevneva rahulolematuse tõttu, olid kommunistid sunnitud 1921 otsustavalt muutma senist röövellikku majanduspoliitikat · NEP Novaja Ekonomitseskaja Politika 1. Toiduainete riigile andmise kohustus asendus kindla suurusega maksuga, mille tasumise järel võis talupoeg toodangu ülejäägid turule viia 2. Rahareform taastas raha väärtuse 3. Ennistati kauplemisvabadus 4. Eraettevõtlusele anti taas õigus tegutseda 5. Suurtööstus jäi riigi kontrolli alla · Uue majanduspoliitika tingimustes hakkas Venemaa majandus taastuma, ehkki ebaühtlaselt
Seal käiakse kivisütt kaevandamas ning saarestikku kasutatakse ka teaduslike uurimustööde paigana. Põhjapoolkera jäävöönd ja külmakõrb on jaotunud mitme riigi vahel. Antarktika ei kuulu aga ühelegi riigile. Antarktikasse ei ole lubatud paigutada sõjaväge ega korraldada militaarõppusi. Levik Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja - jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz - Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. 6 Kokkuvõte Pooluste lähedal on aasta läbi külm, sest suvel langevad päikesekiired väga väikese nurga all, talvel valitseb ligi pool aastat polaaröö
Registreeritud on üle 250 linnuliigi, kellest pesitsemas võib kohata 112; arvukamalt hahku (üle 4000 paari). Läbirändel peatub Vilsandi vetes tuhandelistes parvedes "http://et.wikipedia.org/wiki/Valgep%C3%B5sk-lagle" o "Valgepõsk-lagle" valgepõsk- laglesid, "http://et.wikipedia.org/w/index.php? title=Kirjuhahk&action=edit&redlink=1" o "Kirjuhahk (pole veel kirjutatud)" kirjuhahku ja teisi merelinde. Valgepõsk-lagle pesitseb Novaja Zemljal, Teravmägedes ja Ida-Gröönimaal. Talvituvad Madalmaades ja Briti saartel . Lääne-Eesti jääb idapoolsete rändlindude tähtsaks puhkepaigaks, üksikud ka pesitsevad seal.Linnu üldpikkus on 5870 cm, tiibade siruulatus 132145 cm. Valgepõsk-lagled on keskmise suurusega partlane, kes mõneti sarnaneb hanega. Lindudel on valge peaosa ja must pea, kael ning ülakeha. Linnu kõhuosa on valge, tiivad ja seljaosa on hõbejas-hallid.
oblast piirneb Leedu ja Poolaga. Põhjas piirneb Venemaa mitme Põhja-Jäämere ala meredega: Barentsi mere, Kara mere, Laptevite mere, Ida-Siberi mere ja Tsuktsi merega, idas piirneb Beringi väina, Beringi mere, Ohhota mere ja Jaapani merega, lõunas piirneb Musta merega ning läänes- Soome lahe ja Läänemeraga. Venemaale kuulub suur hulk saari: Põhja-Jäämeres Franz Josephi maa (ligi 100 saarest koosnev arhipelaag), saared Novaja Zemlja, Vaigats, saarestik Severnaja Zemlja, Uus-Siberi saared, Wrangeli saar; Vaikses ookeanis Kuriilid, mis venivad Kamtsatka poolsarelt kuni Jaapanini ning Sahhaliin. Geograafiliselt võib Venemaa jaotada kolmeks üsnagi suureks regioonika: Venemaa Euroopa osa, mis paikneb Uurali mägedest läänepoolsel territootiumil; Siber, mis laiub Uuralist peaaegu kuni Vaikse ookeani rannikuni ja Venemaa Kaug-Ida piirkond. Igal regioonil on omakorda väga iseäralikud füsiograafilised jooned
mereni või Suur-Kaukasuse Peaahelik. Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit ning rahvaarv umbes 733 miljonit. Euroopa rahvastik moodustab 11% kogu maailma rahvastikust. 3 Üld info euroopa kohta Sügavale maismaasse lõikuvate merede (Vahemeri, Läänemeri) ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared (Skandinaavia, Pürenee, Balkan) ja saared (Briti saared, Island,Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Teravmäed) hõlmavad kolmandiku Euroopa pindalast. Euroopa pinnamood on madal ja valdavalt tasane. Idaosas laiub ulatuslik Ida-Euroopa lauskmaa, loodes asuvad Fennoskandia tasandikud ja platood, mida läänest äärestab vana Skandinaavia mäestik. Suure osa Kesk-Euroopast hõlmavad vanad kulunud keskmäestikud (Tsehhi massiiv, Reini Kiltkivimäestik, Keskmassiiv). Neist lõuna pool paikneb noorte kurdmägede vööde: Euroopa
liikmed. Pruunsärklaste põhilisteks ülesanneteks oli valvata NSDAP (Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei) koosolekutel korra järele ning propageerida rahvuslust. Gestapo-Hitleri võimu tugisambale SS’ile allunud riiklik salapolitsei, mis jälitas ja arreteeris teisitimõtlejad ning viis nad seejärel koonduslaagritesse Hitlerjugend- Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei skautlik paramilitaarne noorteorganisatsioon. NEP(Novaja Ekonomitšeskaja Politika)-Venemaal kommunistide poolt loodud uus majanduspoliitika, et muuta senist röövellikku majanduspoliitikat, mille tulemusena kujunes NSVL’is välja omapärane segamajandus Kulak-NSVL’i talupoeg, kellel oli kasvõi natukenegi rohkem vara, kui teistel; kõik talupojad, kes skasutasid palgatööjõudu, omasid meierit, veskeid ja tegelesid nö liigkasuvõtmisega Indsutrialiseerimine-suurtööstuse eelisarendamine, mida Stalin panustas, et valmistuda pealetungisõjaks
· Jääk (Residual radiation)--5-10% kogu energiast Tuumapommide testimine · Tuumapommide testimine annab informatsiooni: kuidas relvad töötavad, kuidas käituvad erinevates olukordades ja millist mõju ümbritsevale osutavad. · Esimese aatompommi Trinity testimine oli USA-s 16. juunil 1945 (võimsus umb. 20 kt). · Suurim, seni testitud, aatompomm on "Tsar Bomba" (võimsus umb. 50 mt). Katse viis läbi NSVL 30.okt. 1961. aastal Novaja Zemljas. · 1963. aastal kirjutasid paljud riigid alla Testide Piiratud Keelustamise Lepingule (Limited Test Ban Treaty), et ära hoida tuumarelvade testid atmosfääris, vee all või kosmoses. Leping lubas maaaluseid teste. · Testide Laiahaardelise Keelustamise Lepinguga (Comprehensive Test Ban Treaty) 1996. aasta on enamus tuumariike tõotanud, et ei soorita enam tuumakatsetusi. · Viimane aatompommi test (maaalune) oli Põhja- Koreas 9. Okt. 2006.
Talikülalisena ilmub lumekakk aeg- ajalt ka parasvöötme lagendikele. Barentsi meres söövad tirgud ja kaljukajakad pesitsusajal 700 000 tsentneri kala. Mida suurem on linnulaat, seda vähem ohustavad pesitsejaid röövkajakad ja ännid, kes hangivad saaki koloonia äärtelt. 1930 laastas tirgukolooniaid inimene, kasutades tirgumune ja –liha toiduks ja koerasöödaks, toorainena seebi keetmisel. Hahasulgedest valmistati vatitekke , sulejopesid. 1930-ndatel veeti Novaja Zemljalt välja 1,5 t hahasulgi aastas. 100 000 tundra püüd aastas, jätkus sulgivate hangelindude ja linnumunade kogumine veel 1960. Nüüd on Arktika loodus looduskaitse all. Paljud haned ja lagled otsivad häda korral toitu mereheidisest, mustlagle võib toituda ka samblast ja samblikest, hangelind süüa vaid seemneid. Kõik 141 arktilist linnuliiki munevad vaid ühe kurna aastas , kuid nende eluiga on pikem, aga pesitsusaeg on lühenenud märgatavalt võrreldes parasvöötme lindudega.
diktaatorliku keskvõimuga riik. hitlerjugend - hitlerinoored, noorsooorganisatsioon natslikul Saksamaal. Wehrmacht - kaitsejõud, Saksa sõjaväe nimetus aastail 1935-1945. Holokaust juutide massiline hävitamine natside poolt Saksamaal ja Saksamaa poolt okupeeritud maades aastai 1933-1945; ohvreid 5,75-6 miljonit. Peamiselt hävitati Saksamaa koonduslaagrites (Dachau; Auschwitz; Buchenwald jt.) nepp (NEP) - uus majanduspoliitika (novaja ekonomitseskaja politika ) 1920. aastatel NSV Liidus, mille tulemusel kehtestusid taas turusuhted, ettevõtetele anti iseotsustamisõigus, kaasati era- ja väliskapitali. Nepp likvideeriti 1928-1929. a. industrialiseerimine - tööstuslikuks muutmine, rasketööstuse eelisarendamine. kulak rikka, talupoja sõimunimetus Venemaal. desarmeerimine - sõjavägede ja -varustuse vähendamine või likvideerimine. ansluss - (Anschluß - saksa k
perspektiiv on täpselt paigas ja detailid on väga üksikasjalikult ära joonistatud. Gattsinasse tuli Hau esimest korda 1862 selleks, et teha akvarellid Nikolai I ja Aleksander II kabinettidest. Gattsina akvarellid on hindamatu väärtusega sellepärast, et Teise Maailmasõja ajal põletasid taganevad sakslased lossi maani maha. Loss taastati suures osas Hau akvarellide põhjal. Oskar Georg Adolf Hoffmann (5. veebruar 1851 Tartu 3. märts 1912 Novaja Derevnja) oli baltisaksa maalikunstnik. Õppis 18711877 Düsseldorfi Akadeemias Eugen Dückeri ja Eduard von Gebhardti käe all. Peale akadeemia lõpetamist töötas F. Cormoni juures Pariisis. 1883. aastal asus Peterburisse, kus valiti järgmisel aastal akadeemia auliikmeks. Alexander Friedrich Wilhelm Franz von Kotzebue (9. juuni 1815 Königsberg 24. august 1889 München) oli baltisaksa maalikunstnik. Alexander oli näitekirjanik August von Kotzebue poeg. Pärast isa surma 1819.
Duce-ehk juht(mussolini) NSDAP- Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (1923) PutS- "mein kampf"- Hilteri programmi tutvustav teos ( "minu võitlus"), milles kuulutas saksamaale suurt tulevikku Füürer- ehk Hilter, saksamaa diktaator Aarja rass- Kolmas reich- SS- kaitsemalev, füürerile alluvad relvastatud rühmitused Gestapo- riiklik salapolitsei, mis allus SS-ile Nürnbergi kogunemised- NSVL- Nõukogude sotsialistliku Vabariigi Liit, 1922 NEP- uus majanduspoliitika, (novaja ekonomitseskaja politika) 1921, eraettevõtlusele anti taas võimalus tegutseda, suurtööstus jäi riigi kontrolli alla Industrialiseerimine- suurtööstuse eelisarendamine Kollektiviseerimine- talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse Kulak- jõukas talupoeg, kes saadeti sunnitöölaagrisse või siberisse, tema rikkuse tõttu Viisaastak- viie aastane majandusplaan?, (1928-1932) nägi ette NVSL mõõdumist teistest riikidest, NKVD-
kingamääre, kingakreem. Kingakreemi ülesandeks on: kaitsta jalga niiskuse eest, säilitada kinganaha elastsust, katta kinga kriimustused ja soolarandid, puhastada jalatsit, anda harjamisel läige. Kingakreemide koostisse kuuluvad silikoonõli, vaha, loomarasv, toonimisvärvid ja orgaanilised lahustid. Troinoi on odekolonn (näovesi). Seda toodetakse Moskvas Genrih Brokari asutatud ettevõttes, mis nõukogude ajal sai nimeks Novaja Zarja. Nimetus "kolmekordne" tuleneb sellest, et odekolonnis on kasutatud sidruni-, bergamoti- ja pomerantsiõlide aroome. Troinoi ja teiste piiritust sisaldavate parfümeeriatoodete müük ja tarbimine on põhjustanud endises 3 Nõukogude Liidus ja praegusel Venemaal probleeme, sest neid tarvitatakse laialdaselt joomiseks (alkohoolse joobe saavutamiseks). Troinoi on käibel ka Eestis. Et seda turustatakse
annaabi.ee 
