Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tervisekaitse spetsialisti õppekava Martin Marii, Rajang Liia, Savostkina Diana KASVAJAD Referaat Juhendaja: Valentina Timpmann, õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2010 SISUKORD Rinnanäärmevähk...........................................................................................lk 3 Kopsuvähk...................................................................................................lk 6 Jämesoolevähk.......................................
BK ravi sõltub kasvaja tüübist, suurusest, asukohast ja hulgast. 1. Küretaaz Sellel meetodil saab eemaldada väikseid, selgepiirilisi sõlmelisi või pindlevivaid kasvajaid. Protseduuri käigus eemaldataks naha pindmine kiht koos kasvajarakkudega. Paranemine võtab aega mõned nädalad ja haav õmblemist ei vaja. 2. Kirurgiline eemaldamine Kasvaja lõigatakse kirurgiliselt välja ja haav õmmeldakse. Kirurgilist eemaldamist vajavad sõlmelised, sklerodermiataolised ja infiltreerunud kasvajad. 3. Krüoteraapia e. külmutusravi Külmutamiseks kasutatakse vedelat lämmastikku, kahekordse külmutustsükliga. Sellel meetodil saab ravida väikseid pindlevivaid kasvajaid. Külmutamise järgselt tekib nahale vill, hiljem koorik, paranemine võtab aega mõned nädalad. Nahale jääb valkjas arm. 4. Fotodünaamiline ravi Kasvajat ravitakse esmalt naha valgustundlikkust suurendava ravimiga (nt. Metvix) ja mõned tunnid hiljem ravitakse valgusega. Kosmeetiline tulemus on väga hea ja 85 %
Iluravi Rahvusvaheline Erakool Kosmeetiku eriala Kati Sepp, Ave Liiviku, Triin Ruukel, Merli Mikko, Birgit Pajuri, Birgit Taliväting PAPILLOOMVIIRUSTE POOLT PÕHJUSTATUD KASVAJAD Referaat 3 Tartu 2009 SISSEJUHATUS HIV kõrval jäetakse tahaplaanile väga tõsine viirus papilloomiviirus Human Papilloma Virus (HPV), mille levikust ja ennetamisest ollakse suhteliselt vähe teadlikud. Papilloomiviirused on väikesed ja väga salakavalad DNA viirused, mis ei anna esialgseid sümptomeid
haigustest Sporditraumade ennetamine ja ravi Loomuliku ilu esiletoomine Parem kontakt oma kehaga Haiguste ennetamine ja terve olemine Näidustused: lihas-, liiges- ja närvihaigused insuldijärgsed seisundid seedetrakti häired südame- ja vereringehäired pingepeavalu ja migreen unetus neuroosilaadsed seisundid allergia ja hingamisteede haigused (bronhiaalastma) Vastunäidustused: pahaloomulised kasvajad verehaigused ägedad palavikuga kulgevad haigused rasked südame- ja neeruhaigused kopsutuberkuloos naha seenhaigused rasedus Akupunkt Eluvärav Ming Men asub selja keskteljel, teise nimmelüli all. Umbes naba vastas seljal. Akupunkt Feng Chi Tuulte Häärber, mis asub kukla keskel koljuääre all lohus, umbes 1 sõrmelaius juuste piirist üles. Akupunkt Energiameri QI HAI Asub nabast 2 sõrmelaiust allapoole. Akupunkt SHU FU
Suutubakas Huuletubakas Raili Tiits 3 Naine ja suisetamine ohud! Sigimatus Viljastumise raskused komplikatsioonid raseduse ajal ja sünnitusel Lapse väike sünnikaal Surnult sündinud laps Südame-veresoonkonna haigused, sh südame koronaarhaigus (pärgarterite kahjustus), südame infarkt, ajurabandus Pahaloomulised kasvajad, sh kopsu-, söögitoru, suu- ja kõri-, pankrease, põie-, neeru-, emaka- ja emakakaela vähk Kroonilise hingamispuudulikkusega kopsuhaigused, kaasa arvatud bronhiit ja kopsu emfüseem (kopsupuhitus) Raili Tiits 4 Mehed ja suitsetamine ohud! Nikotiinil on EREKTSIOONI NÕRGENDAV mõju. Suitsetavatel meestel esineb jalavalusid ja krampe reie-ja sääreosas, mille põhjuseks on arterite ahenemisest tingitud
VEISTE ENZOOTILINE LEUKOOS Maari Aru ANTE MORTEM leiud • Pindmised lümfisõlmed suurenenud, eriti kaela- ja tagakehapiirkonnas • Depressioon • Krooniline kõhulahtisus • Eesmao atoonia • Libediku nihkumine • Lonkamine • Paralüüsid Suurenenud pindmised lümfisõlmed (Vetnext) Konjunktivaalprolaps (Wiki) POST MORTEM leiud • Organites ja kudedes uudismoodustised, diferentseerunud kasvajad • Põrn ja lümfisõlmed difuusselt suurenenud • Maks suurenenud • Leukoossed kasvajad on hallikaskollase värvusega, lõikepinnad struktuuritud Lümfisõlmede hüpertroofia (Fmv) Kasvajalised moodustised südames. Asuvad tavaliselt emakas, südames, pindmistes lümfisõlmedes ja libedikus (Vetnext) Neoplastiline mass südamelihases – lümfosarkoom Lihainspektsiooni otsus • Lümfosarkoomiga looma korjus läheb hävitamisele • Kui surmajärgselt pole võimalik kliinilise pildi alusel diagnoosi panna, tuleb uurida laboratoorselt
Analuusi ei kaasatud patisente, kelle isikukood sisaldas tähti, kuna antud patsiendid olid tõenäoliselt teise riigi kodakondusega. Lisaks ei saanud analuusida patsiente, kellel oli analuusiks vajalikud andmed puudulikud. (Rahvusvaheline Haiguste Klassifikatsioon...:2010) ITK kliinilisest andmebaasist saadud tulem edastati Vähiregistrile. Päritavateks tunnusteks olid vähi diagnoosikoodid (RHK-10 diagnoosikoodid) C00-C14 (huule, suuõõne ja neelu pahaloomulised kasvajad), C15-C26 (seedeelundite pahaloomulised kasvajad), C30-C39 (hingamiselundite ja rindkeresiseste elundite pahaloomulised kasvajad), C40-C4 (luu ja liigesekõhre pahaloomulised kasvajad), C43-C44 (melanoom ja naha muud pahaloomulised kasvajad), C45-C49 (mesoteelkoe ja pehmete kudede pahaloomulised kasvajad), C50 (rinna pahaloomuline kasvaja), C51-C58 (naissuguelundite pahaloomuline kasvaja), C60-C63 (meessuguelundite pahaloomuline kasvaja), C64-C68 (kuseteede pahaloomuline kasvaja), C69-
• Poistel <0,05% • Poistel 2% Teilmann et al., 2005, Encyclopedia of Molecular Pediatrics. Mechanisms of Disease, 2009 Enneagne puberteet - jaotus Enneaegne puberteet (precocious puberty) Gonadotropiinsõltuv Gonadotropiinsõltumatu • Hüpotaalamust haaravad kasvajad (hamartoom, glioom, • Autonoomne gonaadide aktivatsioon (MAS) astrotsütoom) • Kasvajad • Aju arenguhäired (SOD, ektoopiline hüpofüüs) • Adrenogenitaalne sündroom • Vigastus (kiiritus, trauma, infektsioon)
Kusepõiepõletik (tsüstiit) Põletikulised muutused kusepõie limaskestas Põhjuseks mikroobide sattumine põide (sagedasemad: soolekepike, stafülokokk, Proteus vulgaris). Soodustavad tegurid: 1. Uriini äravooluhäired (kivid kuseteedes või põies; kuseteede väärarendid, kasvajad eesnäärmes või kusepõies) 2. Põie kateteriseerimine 3. Naistel lühike ureetra, anatoomiliselt vagina ja rektumi lähedus 4. Organismi vastupanuvõime langus (haiguse või külmetuse tõttu) 5. Rasedus 6. Ülemiste kuseteede haigused Mikroobide sattumine põide kusiti kaudu vere või lümfi vahendusel (harvematel juhtudel) Sümptomid Tihe ning valulik urineerimine Pidev kusepakitsus, sage urineerimine uriini eritub korraga vähe. Hematuuria
10 x 109 raku/l. Mitmesuguste patoloogiliste seisundite korral täheldatakse mõõdukat leukotsütoosi, väärtusega 15 25 x 109/ l. Harvem kohtab leukotsütoosi suuri (40 ja enam x 109 / l), veelgi vähem ülisuuri väärtusi. Sagedamini täheldatakse neutrofiilset, harvem lümfotsütaarset leukotsütoosi. Leukotsütoosi põhjused: · äge infektsioon, põletik, sidekoehaigus; · verehaigused (leukeemia), muud pahaloomulised kasvajad; · koekahjustus (hüpoksia, põletus, operatsioon jt); · kooma, ureemia, tokseemia, eklampsia; · äge verejooks, äge hemolüüs; · vastsündinud, lapsed, eakad, rasedus; · füsiliine koormus, stress, valu; · kõrge või madal keskkonnatemperatuur, päikesekiirgus; · suitsetamine. Valgeliblede haigused on nt leukeemia ja müeloom. Neid tuntakse ka verevähi nime all. Mõlema peatamiseks kasutatakse keemiaravi. Noorematel tehakse ka luuüdi siirdamist.
osteoporoos Bronhiit, tsirroos, osteoporoos 5. Kesknärvisüsteem on paremini kaitstud kui piirdenärvisüsteem, aju-vere barjäär kaitseb. Kesknärvisüsteemi haigused: võivad tekkida trauma (selgroo vigastus) või raske nakkushaiguse tagajärjel, kaasasündinud väärarengud, kasvajad, põletikud. Siia alla kuuluvad ka teadvushäired, vaimuhaigused, käitumishäired (nt entsefaliit, lastehalvatus, dementsus, Alzheimer, Parkinson, epilepsia) Piirdenärvisüsteemi haigused : omandatud traumad, kasvajad, mürgid, ainevahetushäired, HIV, vitamiinipuudus, alkoholism. Kaasasündinud ei ole enamasti ravitavad - geeni v kromosoomi vead, väärareng, nakkus, emakasisene keskkond, mürgid. 6
hambad, palpeeritakse looma, et avastada kasvajaid). Kui tekib mingisugune kahtlus , saab alati teha lisauuringuid. Vere biokeemiline ja kliiniline uuring ning uriinianalüüs oleks mõistlik teha igale üle 7 aastasele koerale paari aasta tagant ka ilma kaebusteta. See võimaldab avastada mitmeid haigusi enne kui looma enesetunne sellest märku hakkab andma. Sagedasemad vanemat looma kimbutavad tervisehädad on: ülekaalulisus, kasvajad, neeru-, maksa- ja südamepuudulikkus, suhkruhaigus, hambaprobleemid, liigesehaigused samuti muutused looma käitumises. Vanematel loomadel esineb sagedamini ülekaalulisust kuna on vähenenud nende aktiivsus ja alanenud päevane energiavajadus. Ülekaalulisus soodustab haigestumist suhkruhaigusse, kardiovaskulaar-, respiratoor- ja liigestehaigustesse. Ka seedetegevus jääb viletsamaks ning seetõttu on parem sööta vana
DALY = YLL + YLD Käitumuslikest riskifaktoritest avaldavad rahvastiku haiguskoormusele kõige suuremat mõju (Lai et al 2005) ebatervislik toitumine suitsetamine, 4,1% alkoholi tarbimine, 4,0% vähene kehaline aktiivsus, ülekaal Üks ja sama riskitegur soodustab mitmete haiguste avaldumist ja võib põhjustada märkimisväärset tervisekaotust. S üdameveresoonkonna haigused Kasvajad Vigastused Inimese tervisekäitumine WHO: rasvumine alates 1980. aastast rohkem kui kahekordistunud; 2014. a kuni 600 miljonit täiskasvanut kogu maailmas. Ülekaalulised moodustavad maakera täiskasvanud elanikest 39% (üle 1,9 mljr) 2013. a alla viieaastastest lastest ülekaalulisi 42 mljn 65% maakera rahvastikust elab praegu riikides, kus rasvumise tagajärjel sureb rohkem inimesi kui nälga.
– Takistus helilainetele esineb välis- või keskkõrvas – Sellega häiritud helilainete edasikandumine sisekõrva – Erinevad põhjused: Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks • väliskuulmekäigu ummistus kõrvavaigu, võõrkehadega, põletikulise turse või sekreediga • kuulmekäigu kasvajad (eksostoosid) • kuulmekäigu kaasasündinud atreesia või omandatud põletikujärgne stenoos • kuulmekile põletikuline paksenemine, kuulmekile perforatsioon • sekreet (mäda, lima) või granulatsioonid keskkõrvaruumis • kuulmeluude ahela katkemine trauma, kolesteatoomi või kroonilise põletiku tagajärjel • otoskleroos
Kaebused: tükitunne, toidu peetumine Dgn: Rö (vesilahustuva kontrastainega) Ravi: võõrkeha eemaldamine rigiidse ösofagoskoobiga (risk perforatsiooni tekkeks; mõelda, et söögitoru sein on õrn nagu vettinud paber), kõige parem on siiski see, kui võõrkeha liigub edasi ja väljub ise. Lihasrelaksandi manustamine (näiteks buskopaan) aitab spasmi vähendada. Distaalselt paiknevat võõrkeha võib edasi lükata, et ta satuks makku. 11. Kaasasündinud kaela massid- tsüstid ja kasvajad Türeoglossaalne tsüst on kõige sagedasem kaasasündinud kaela mass, mis tegelikult on kilpnäärme laskumisel kujunev arenguhäire. Enamus juhtudel asetseb keskjoonel ja on seotud keeleluuga st. liigub kaasa neelates, keele liigutamisel. Ravi kirurgiline eemaldamine. Kaela lateraalne tsüst avanevad erinevatest lõpuspiludest. Võib infitseeruda, võib esineda fistul mandliloozi. Veel on pea- ja kaelapiirkond kõige sagedasemaks lokalisatsiooniks
palu kaastöötajatelt abi. Paljud leelised ja happed on väga tugevalt söövitavad ( HCl, NaOH, KOH) ning söövitatud kohad paranevad kaua. · Plahvatusohtlike ainetega tuleb olla väga ettevaatlik, sest paljud ained plahvatavad löögi tulemusena või kuumutamisel. Plahvausohtlikke ainetes on palju hapnikkum, mis vabaneb kiirelt ja põhjustab suure plahvatuse, mis on väga ohtlik. Ülitundlikus, kasvajad ning mürgitus Viibimine mürgiste ainete keskel võib tekitada pahaloomulise kasvaja nim kantserogeeniks. Paljud ained pole korraga kokkupuutel ohtlikud, kuid pikka aega kogunevad organismis, ning põhjustavad raskeid mürgitusi. Need kemikaalid kogunevad enamasti maksa või neerudesse. Organismis võib koguneda ning põhjustada raskeid mürgitusi näiteks elavhõbe (leidub kraadiklaasis). On paljusid kemikaale, mille vastu on inimestel ülitundlikkus- allergia. Enamus
rinnavähk ning melanoom. PEAAJU METASTAASID II · 15%-l peaaju metastaaside juhtudest jääb kasvaja algkolle selgitamata. · Ajumetastaaside ravivõtted sõltuvad haige üldseisundist, metastaatiliste kollete arvust ja metastaasi suurusest. · Ravi: kortikoidhormoonid, kirurgiline eemaldamine. RETSIDIVEERUMINE I · Kasvaja taasteke endisel kohal pärast ravi. · Taastekke põhjustab kasvajarakkude säilimine algkoldes. · Pahaloomulised kasvajad retsidiveeruvad sagedamini kui healoomulised. · Retsidiiv on tavaliselt kliiniliselt pahaloomulisem kui esialgne kasvaja. RETSIDIVEERUMINE II · Mida varem kasvaja retsidiiv avastatakse, seda suuremad on haigusprotsessi peatamise võimalused. · Vajalik on patsiendi pikaajaline ja regulaarne järelkontroll. · Retsidiivid võivad tekkida juba mõne nädala möödudes või alles aastate pärast. · Retsidiivide alusel hinnatakse kasvaja ravi tulemusi
Ajukestad ja meningeaalsündroom. Meningeaalsündroom - Peavalu, iiveldamine, oksendus, valguskartus, kuulmise ja naha ülitundlikkus, kuklakangestus(opistotoonus), Kernigi sümptom (ülestõstetud jalga ei saa põlvest sirutada reie tagumise rühma lihaste kontraktsiooni tõttu), Brudzinski sümptom (pea tõstmisel tõuseb reis). Põhjused – neuroinfektsioonid, ajusisene verevalum, subarahnoidaalne verevalum(aneurüsmi ruptuur), ajukontusioon(ajupõrutus), kasvajad(intrakraniaalne rõhu tõus). Närvisüsteemi funktsionaalne anatoomia ja füsioloogia. Motoorsed juhteteed, püramidaaltrakti kahjustussündroomid. 2 neuronit - *tsentraalne (pretsentraalkäärumotoneuronid); *perifeerne - seljaaju eessarve rakud (eesmine motoneuron) •kraniaalnärvide motoorsed tuumad (ajutüves) Motoorne juhtetee I – püramidaaltrakt. Motoorne juhtetee II. Püramidaaltrakt kujutab endast otsest juhteteed koorest ajutüve motoorsete rakkude juurde ning seljaaju
Stress: hormonaalse tasakaalu häired Pidev kiirustamine Töö ka puhkeajal Kriiditolm 2. SÕDURID Stress Halvad elutingimused Mürgised gaasid, toksiinid mutatsioonid spermatosoidide ehituses Vigastused JALGRATTURID Pikk sadulas istumine: Ülekuumenemine Väheneb spermatosoidide hulk Surve, hõõrdumine veresoonte ja närvide kahjustused Kukkumised, vigastused PÕLLUHARIJAD Kemikaalid Mutatsioonid spermide ehituses Kasvajad Spermide arvu vähenemine BÖRSIMAAKLERID, FINANTSANALÜÜTIKUD Stress Pidev kiirustamine Ebakorrapärane WCs käimine Puudulik toitumine KAUGSÕIDUAUTOJUHID Vereringehäired Ülekuumenemine Ebakorrapärane WCs käimine Stress Ebaregulaarne magamisaeg Pidev valveolekuseisund Juhusuhted haigused ITALAL TÖÖTAVAD MEHED Pikk paigalistumine Ülekuumenemine Öised ülevalolemised Kiirgus Ebaregulaarne WCs käimine INSENERID JA TEHNILINE PERSONAL LABORITES
Pikematel sukeldumistel veri liigub vähemtähtsamatest elunditest südamesse, ajju ja kesknärvisüsteemi, et säilitada normaalne elutalitlus. Must merikilpkonn kaevab ennast liiva sisse või mutta ja jääb tegevusetuks novembrist märtsini. http://www.seaworld.org/animal-info/info-books/sea-turtle/adaptations.htm Ohustatus Merikilpkonni ohustavad paljud tegurid, mida saab rühmitada suuremateks kategooriateks fibropapilloom kasvajad, pesitsemist takistavad tegurid, teised liigid, inimtegevus. Fibropapilloom kasvajad võivad tekkida kõikjale kilpkonnale. Algselt nahapinnale, kuid võivad esineda ka kilbil ja seal vahel, silmas, suus ja siseorganites. Kasvaja tavaliselt suureneb ja paljuneb arvuliselt, kuni kilpkonn on täiesti kurnatud. Tüüpiliselt viib see isendi hukkumisele. Kasvajetest on esimesed andmed 1930-datest aastates, kuid oma massilise proportsiooni saavutas see 80-ndatel
rakud. Vähirakud ei ole võimelised talitlema normaalselt, seetõttu saabub mingi elutähtsa koe asendumisel vähkkoega surm. Oma töös räägin erinevatest vähkkasvajatest, nende raviviisidest, ennetamisest ja muust olulisest, mis on seotud vähktõvega. Kuna minu lähitutvusringkonnas on üks lõppstaadiumis vähihaige, on see teema praegu minu jaoks väga aktuaalne ja raske. VÄHIPAIKMED Levinuimad vähktõve liigid on pea ja kaela pahaloomulised kasvajad, seedetrakti pahaloomulised kasvajad, uroloogilised ja meessuguorganite pahaloomulised kasvajad ja günekoloogilised pahaloomulised kasvajad. Väga haruldased on näiteks südamevähk ja merkelirakk-kartsinoom jt. 1. EESNÄÄRMEVÄHK Eesnäärme pahaloomuline kasvaja (eesnäärmevähk) on eesti meestel kopsuvähi järel teiseks kõige sagedasemaks kasvajaks ja sellesse kasvaja vormi haigestumine kasvab kiires tempos. Paljudes arenenud maades on eesnäärmevähk kujunenud juba kõige sagedasemaks diagnoositud vähi vormiks
Alkohol noorte seas Triin Laud Fakte Keskmiselt alustatakse alkoholi tarbimist vanuses 1213 ning varakult alustajate osakaal tõuseb. 1115aastaste koolinoorte hulgas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 76,8% ja purjus olnud 41% Alkoholiga kaasnevad haigused: Südameveresoonkonna haigused Välispõhjused Seedeorganite haigused Psühhiaatrilised haigused Pahaloomulised kasvajad Purjus noorte ohud Alaealiste organismi alkoholitaluvus on väiksem, seepärast tekib ka alkoholimürgistus palju kergemini. Purjuspäi tehakse asju, mida muidu mingil juhul ei tehtaks: minnakse tülli oma sõprade või kallimaga, satutakse kaklustesse või rikutakse seadusi. Ollakse suurema tõenäosusega kaitsmata vahekorras, mistõttu võib nakatuda suguhaigustesse, HIVi või jääda rasedaks. Mida alkohol organismiga teeb? Pidurdub kasvuhormooni tootmine ja keha jääb kängu.
kaugmetastaaside olemasolu. (Padrik jt 2013: 92). Ravivõimalused Osteosarkoomi ravi sõltub kasvaja tüübist ja tema levikuulatusest. Ta on kiire kasvuga ja metastaseerub (levib siirdkolletena) algkoldest kaugemale. Enamike luusarkoomide puhul on valikmeetodiks tervendav kirurgiline ravi koos keemiaravi ja/ või kiiritusraviga. Erinevalt healoomulistest kasvajatest, mille lokaalne resektsioon tehakse kasvaja lähedalt tervetest kudedes, tuleb pahaloomulised kasvajad eemaldada võimalikult laialt tervete kudede piires. (Haagedoorn jt 1996: 257). Lokaalse haiguse korral on luuvähi ravi kombineeritud ehk tuleb teha nii keemiaravi kui ka kirurgiline ravi. Kombineeritud ravi korral on vähist vabanemise tõenäosus 60% ja rohkem, samal ajal kui ainult kasutades kirurgilist ravi on vähist vabanemise tõenäosus 10- 20%. Kirurgilise ravi eesmärgiks on eemaldada kasvaja ohutult, säilitades niipalju funktsioone kui võimalik. (Padrik jt 2013: 92).
SISUKORD : TÖÖÕNNETUS.........................................................................................3 KUTSEHAIGUS JA TÖÖGA SEOTUD HAIGUS...................................3 Respiratoorsed kutsehaigused ja -kasvajad : ............................................3 TÖÖÕNNETUSE JA KUTSEHAIGUSTUMISE UURIMINE JA REGISTREERIMINE................................................................................ 8 STATISTIKA.............................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS :................................................................ 14
erinevad raskusastmed hoogudevahelisel peridoodil terve Diagnoosimine küsitlus aju elektriline uuring kompuutertomograafia magnetresonantstomograafia raske diagnoosida Tekkepõhjused(1) peaaju närvirakkudes tekivad ülemäärased laengud suureks riskifaktoriks alkohol raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused mürgitused ainevahetushäired Tekkepõhjused(2) ajuhaigused või kasvajad peaaju vereringehäired peaajutraumad kesknärvisüsteemi infektsioonid Sümptomid Osalised hood Ulatuslikud hood tõmblused teadvuse kadu tundehäired krambid nägemishäired lühiajaline uni lõhna- ja tahtmatu roojamine ja maitseelamus urineerimine lühike teadvuse kadu Statistika USA-s 100 000-st inimesest 700-l
Plaastrid ei kaitse suguhaiguste eest. Tuleb asetada iga nädal erinevasse kohta, et kaitsta nahka võimaliku ärrituse eest. Kipuvad lahti tulema. Kallimad kui pillid. Plaaster pole läbipaistev. Plaaster Kuhu plaaster asetada? Alakõhule Tuharale Selja ülaosale Õlavarre välisküljele Ära kasuta rasestumisvastast plaastrit järgmistel juhtudel: Rasedus või selle kahtlus Rinnaga toitmine Migreen Verejooks tupest teadmata põhjusel Suhkrutõbi Rinnanäärme, emaka või munasarja kasvajad Muud Hind jääb 8,16 piirdesse. Plaastreid saab osta ainult retseptiga. 2002.aasta üks põnevaim leiutis maailmas. Eestis saadaval on vaid ühte tüüpi rasestumisvastane plaaster Evra Plaaster Kasutatud kirjandus www.google.ee http://www.kool.ee http://www.amor.ee/17385#2
Seega b) Magnetvälja tugevus moodustab piirväärtusest Suurim magnetvälja tugevus 0,006 A/m. Seega 2. Laboratoorse töö põhjal võib öelda, et magnetväli on tugevam elektriliste seadmete läheduses ja väheneb kauguse kasvades. 3. Jah, elektromagnetvälja allikaid oli näha, näiteks valgustid, seinakontaktid ja muud elektrilised seadmed. 4. Elektromagnetväljad mõjutavad inimese tervisele kahjustavalt. Võivad tekkida väsimustunne, krooniline peavalu, kasvajad, mälu nõrgenemine ja muud sarnased kõrvalmõjud. Elektromagnetväljas paiknevate osakeste liikumine põhjustab muutusi inimorganismis. 5. Magnetväljade mõju puudutavate uuringute tulemused pole ühesed, sest täielikke tõendeid magnetväljade kahjulikkusest tervisele pole. Siiski on seadmete puhul leitud ohutud kaugused nendest ja potentsiaalselt kahjuliku magnetvälja kogused. Seniavaldatud tulemustest võib öelda, et
HIV Mis on hiv HIV on viirus, mis suurendab inimese vastuvõtlikkust teistele nakkushaigustele. HIV-nakkus on eelkõige nakkus, mis halastamatult hävitab inimese organismi võimet kaitsta end haiguste eest. Inimese organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustele (ka sellistele, mida terve immuunsüsteemiga inimesed põevad väga harva ja mille põhjustajateks on suhteliselt ohutud bakterid, seened jmt). Samuti võivad hakata arenema harvaesinevad kasvajad. HIV põhjustab kroonilise seisundi, mida saab vaos hoida. 2 Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase 3 kUIDAS HIV LEVIB HIV levib kaitsevahenditeta seksi kaudu. HIV levib ühist süstalt kasutades ehk otsesel kontaktil nakatunu verega
HIV on viirus, mis suurendab inimese vastuvõtlikkust teistele nakkushaigustele. HIVnakkus on eelkõige nakkus, mis halastamatult hävitab inimese organismi võimet kaitsta end haiguste eest. Inimese organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustele (ka sellistele, mida terve immuunsüsteemiga inimesed põevad väga harva ja mille põhjustajateks on suhteliselt ohutud bakterid, seened jmt). Samuti võivad hakata arenema harvaesinevad kasvajad Mis põhjustab HIVi? HIV põhjustab kroonilise seisundi, mida saab vaos hoida. HIVi nakatumine ei tähenda veel, et inimene oleks haige. Kui ravi alustatakse õigel ajal ja eluviisid on tervislikud, võib veel pikka aega hea tervise juures püsida. Milline on ravi? HIVnakatunud inimeste ravimiseks kasutatakse antiretroviirusravimeid. Ravi alustamise aeg sõltub inimese enesetundest ja vereanalüüside näitajatest
herpes simples viirus- epiteelkoe rakke nakatab, levib närvisüsteemis Tuulerõuge viirus- herpes viiruse alaliik. Tekivad rõugesarnased täpid, kui ära põdeda, peaks olema eluaegne immuunsus. Võimalik vaktsineerida. Herpes barri viirus- 90% inimestest on nakatunud sellesse, kandub üle süljega (nakkuslik suudeldes) võib põhjustada kasvajaid. Bapiloon viirused Bapiloon viirused paljunevad epiteel koe rakkudes. Onkovalk- rakuvohamist põhjustavad. Põhjustavad heakoelised kasvajad (soolatüükad, konnasilmad). Enam kui 90% emakaela vähkidest on põhjustatud bapiloon viiruste põhjustades. Võimalik vaktsineerida (suhteliselt kallis, mõistlik enne suguelu haigust). Muud viirused Rinoviirused- põhjustavad nina ja kõrguepiteeli probleeme. Marutõve viirus- viirus paljuneb inimese mõtmetest kudedes. Ohtilkus seisneb, et viirus on võimeline sisenema kesknärvi süsteemi. Marutõve viirus on võimeline nakatama kõiki soojaverelisi
aastaseks saamist, saavad hilisemas elus alkoholisõltlased. Pärast 21. eluaastat alkoholi joomist alustanutest saavad sõltlased vaid 9%. Alkoholi tarvitamise probleemid Alkoholi tarvitamisest tulenevad probleemid alkoholitarvitajale on tavaliselt seotud * pikaajalise regulaarse tarbimisega: alkoholi kuritarvitamine pikema aja vältel põhjustab psüühikahäireid (sõltuvus, psühhoos) ja organite patoloogiat (maksahaigused, südamehaigused, maohaavandid, kasvajad jne). * joobeseisundiga (kuritegevus, riskikäitumine, liiklusõnnetused, vigastused, mürgistused jne): vigastused võivad olla nii tahtmatud (õnnetused) kui ka tahtlikud (tapmised, enesetapud). * alkoholisõltuvusega (ärajäämanähud, kontrolli kaotus, sotsiaalne võõrandumine) SÜDAME-VERESOONKONNA HAIGUSED Südame-veresoonkonna haigused on kõige olulisemad alkoholi liigtarbimise põhjustatud haigustest. Alkoholi mõju südamele on väga kompleksne. Purjus noorte ohud
pahaloomulised moodustused. MELANOOM Naha või limaskestade pigmentrakkudest tekkinud pahaloomuline kasvaja, mis võib anda metastaase e. siirdeid mistahes organisse. Melanoom võib tekkida sünnimärgi ehk neevuse muutumisest või eelnevalt täiesti normaalsele kohale nahal. Peamiseks kasvaja teket soodustavaks põhjuseks peetakse ultraviolettkiirgust. PAPILLOOM ehk näsakasvaja Healoomulised epiteliaalsed kasvajad arenevad karvafolliiklitevahelise ala pealisnahast, karvafolliikli epiteelist või higinäärmete epiteelist. Papilloomid lokaliseeruvad näole, kaelale, käte sirutuspindadele ja mujale kehale. Algfaasis on kolle teravalt piiritletud, väike “ liha” värvi või tuhmkollane pehme sõlmeke, mis kasvab nahapinnast väljapoole. Keratiniseerunud kolded võivad olla kuni 1 cm. Tavaliselt kasvavad papilloomid terve naha pinnale ja nende
· Asendusravi - näiteks suhkrutõve puhul insuliini süstimine verre · Dieetravi - näiteks fenüülketoonia puhul fenüüalaniinivaba toit · Kirurgiline ravi - näiteks liigsõrmsuse korral · Eriõpetus - näiteks Down'i sündroomiga laste puhul MITTEPÄRILIKUD HAIGUSED Organite ja organsüsteemide haigused - suguelundkonna-, veresoonkonna haigused jm. Keskkonna ja organismi koosmõjust tingitud tervisehädad - allergiad, kasvajad. Väärast eluviisist - toit, liikuvus, suits, alkohol, keemilised ühendid, kiirgused. Näiteks loote väärarengud. Punetised Normaalse lapse ja alkoholist mõjutatud lapse aju Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus www.sjg
stress vallandama töölt inimesi 4 Haigused Venelased Halb meditsiini olukord, Anda ( südame- ja ravimeide puudutus, Tervishoiduministeeriumile raha veresoonkonnahaigu- halbad aparaadid uusi aparaadide ostmise jaoks, sed; kasvajad) AIDS 5 Madalad palgad Kõik rahvased Vähe finantseeriumine Vähendada riigiametnikke (med.töötajad, tööpalku 500 euroni ja suunata õpetajad, polit- raha med.töötajate, õpetajate, seinikud,tuletõrjujad politseinikute ja tuletõrjujate
Mõju järgi-1.kahjulikud, neutraalsed,kasulikud. Tekkepõhjuse järgi-iseeneslikud-raku jagunemisel. Mutageenide toimel.Tekkekoha järgi-keharakkudes-elu jooksul tekkinud, Ei pärandu. Sugurakkudes-päranduvad. HAIGUSED. Mittepärilikud-põhjustab keskkond. *mürgitused, tarumad, arenguhäired, viirused. Pärilikud-vigased geenid.*värvipimedus, vere hüübimatus. Päriliku eelsoodumusega-tekivad geenide ja keskkonna mõjul. *maohaavad, vähk, kasvajad, suhkrutõbi, soonkonna haigused. Vähirakud erinevad normaalsetest rakkudest mitmeti: *kromosoomistikus on kõrvalkaldeid *suudavad tungida kudedesse *ei reageeri normaalselt siganaalidele *hakkavad kontrollimatult jagunema *jagunevad kiiremini, moodustavad kasvajaid. Mutatsioone põhjustavaid tegureid nim mutageenideks. Organismis toimub mutatsioone ka ilma väliste teguriteta. Need spontaansed mutatsioonid on tavaliselt DNA Replikatsiooni käigus toimunud vigade tagajärg.
Olid väga osavad kütid Tegid lihvitud tööriistu Järglased vähe elujõulised Vara suremine Edevad Pildid Miks välja surid Palju oletusi: 1) Ristumine tänapäeva (DNA reostus) ja targa inimesega 2) Vulkani pursked ja kliima külmenemine 3) Tänapäeva inimene tuli peale 4) Vähe järglasi, varajane suremine Faktid Kiviaeg jaguneb kolmeks (M, P, N) Liitikum tuleb kreekas keelest lithos Tänapäeva inimese päritolu on ebaselge kuna... Neil olid ka kasvajad (vanim tõestus) Eellaseks peetakse Homo heidelbergensis'it, kes oli ilmselt Homo ergaster'i järeltulija. Leiutasid toidukotis keetmise Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Neandertallane http://www.novaator.ee/ET/biotehnoloogia/neandertallaste_kaks_suurt_kusimust/ http://epl.delfi.ee/news/kultuur/neandertallane-elab-tanapaeva-inimeses? id=51056576 http://www.postimees.ee/1703447/oletus-inimese-ja-neandertallase-seksist-tugines- saastunud-dna-l
Suitsetaja elab tavaliselt 7-13 aastat vähem kui oleks võinud... Suitsetamine lühendab eluiga ja halvendab elukvaliteeti. Eestis võib ligikaudu 1/5 kõigist surmajuhtumitest olla põhjustatud otseselt või kaudselt suitsetamisest, suitsetamine toob endaga kaasa keskmiselt kümme surmajuhtu päevas. Sigareti suitsuga tõmbab inimene oma hingamisteedesse suurel hulgal erinevaid gaase ja tahkeid osiseid. Suitsetamise mõju hingamiselunditele on väga otsene. Suitsetamine ja kasvajad Suitsetamisega kaasneb oluliselt kõrgenenud risk haigestuda vähki. Suitsetajal on see risk kaks korda suurem ja ahelsuitsetajal neli korda suurem. Seejuures võib kasvaja tekkida väga erinevatesse kohtadesse, nii hingamiselunditesse, suuõõnde, huultele, söögitorru. Suitsetamine ja rasedus Last ootav naine kahjustab suitsetamisega nii enda kui oma sündiva lapse tervist, kuna suitsetamisega saadavad kahjulikud ühendid jõuavad ka looteni
vägivallapuhangud Võimalikud vaimsed ja emotsionaalsed probleemid on näiteks masendus ärevus ülemäärane muretsemine ärrituvus tähelepanu halvenemine ükskõiksus keskendumisvõime halvenemine madal enesehinnang suutmatus teha tulevikuplaane Tööstressist võivad tekkida järgmised haigused südame ja veresoonkonnahaigused ainevahetushäired luu ja lihaskonnavaevused depressioon pahaloomulised kasvajad Inimesed on erinevad stressi vastuvõtmisel (talumisel) Kuidas ennetada tööstressi? Korraldada töötajatele koolitusi pingelistes olukordades toimimiseks Koolitada keskastmejuhte- kuidas alluvaid abistada ja nendega suhelda Soodustada töötajate tervislike eluviise Võimaluste loomine üksteisega suhtlemiseks Milline peaks olema juhtkonna ja kolleegide poolne toetus töötajale? Korraldage silmast- silma vestlusi
8. Süljes lahustunud aineosakesed satuvad maitsmispunga sisse. Maitsmispungas puutuvad aineosakesed kokku tunderakkudega. Tekivad närviimpulsid. Närviimpulsid kanduvad mööda maitsmisnärve ajukoorde. Ajukoore vastavas piirkonnas impulsid analüüsitakse ning maitsed eristatakse. 9. Kuulmist kahjustavad müra, kõrvaosade vigastused, kuulmekäigu ummistumine, viirushaigused ning ravimid. Tasakaalu kahjustavad sisekõrva kahjustused(traumad, põletikud, kasvajad jne). Maitsmist kahjustavad nohu, suitsetamine, vananemine. Haistmist kahjustavad nohu, vananemine.
samast soost, nad on geneetiliselt identsed. kahemunakaksikud:kaks seemnerakku viljastavad kaks munarakku, nad on ühest või erinevast soost, nad on geneetiliselt sarnased nagu kõik ühe pere lapsed. 18.Pärilikud, päriliku eelsoodumusega ja mittepärilikud haigused. Pärilikud haigused: Downi sündroom, daltonism, albinism, kurtus. Päriliku eelsoodumusega: suhkrutõbi, alkoholism, kopsuvähk. Mittepärilikud haigused: gripp, allergia, herpes, kasvajad. 19.Pärilike haiguste ennetamine. suguvõsa uurimine, DNA-analüüsi abil, kromosoomide arvu ja struktuuri järgi. 20.Pärilike haiguste ravi. Asendusravi, diietravi, kirurgiline ravi, eriõpetus või -treening.
See esineb päris harva, kuid iga arst võiks osata selle ära tunda. Horneri sündroom võib avalduda onkoloogia, neuroloogia, neurokirurgia, veresoontekirurgia ja ka teiste erialade patsientidel. Horneri sündroom koosneb klassikalisest sümptomite triaadist: ühepoolsed ptoos, mioos ja näo anhidroos . Lastel võib esineda ka iiriste hetorokroomsust (1). Sageli Horneri sündroomi sümptomid aitavad diagnoosida mitmeid haigusi (nt kasvajad, Sclerosis multiplex, põletikulised haigused jne). Mõnikord Horneri sündroom võib tekkida ka mõne meditsiinilise protseduuri tüsistusena, nt epiduraalanesteesia või kaelaoperatsiooni järgselt (3). Tavaliselt Horneri sündroomi diagnoositakse ainult anamneesi ja füüsilise uurimise alusel (4). Mõnikord diagnoosi kinnitamiseks kasutatakse ka farmakoloogilisi teste – Eestis enamasti kokaiini testi (1).
keskkõrvas krooniline põletik või limakõrv. Konduktiivne kuulmislangus võib kergel või mõõdukal kujul mööduda või süveneda. – Takistus helilainetele esineb välis- või keskkõrvas – Sellega häiritud helilainete edasikandumine sisekõrva – Erinevad põhjused: • väliskuulmekäigu ummistus kõrvavaigu, võõrkehadega, põletikulise turse või sekreediga • kuulmekäigu kasvajad (eksostoosid) • kuulmekäigu kaasasündinud atreesia või omandatud põletikujärgne stenoos • kuulmekile põletikuline paksenemine, kuulmekile perforatsioon • sekreet (mäda, lima) või granulatsioonid keskkõrvaruumis • kuulmeluude ahela katkemine trauma, kolesteatoomi või kroonilise põletiku tagajärjel • otoskleroos • keskkõrvaruumi kasvajad (n. facialise neurinoom)
Loomulik iive- sündimuse ja suremuse vahe--arvutatakse absoluut arvudes Sündimus suremus või promillides Sündimus-Suremus/riigi rahvaarv x 1000. Sündimuse mõjutegurid. Riigi arengutase, moetrendid, naiste haridus ja positsioon, traditsioonid, usk, puudulikud teadmised kaitsevahenditest. Surma põhjused: joogivee vähedus, toidu puudumine, hügieeni puudumine, meditsiin puudub, kehv ja ühe külgne toit, nakkushaigused, südame-verekonna haigused, kasvajad, õnnetusjuhtumid, enesetapp, narkootikumid. Rhavaarvu muutumine: algusest_ põllu harimine, karjakasvatus, tekkisid linna, elu edens ja lihtsustus- rahvaarvu kasv, kiire ülesminek tööstuse kasvuga,.miljardi piiri ületas 1804.a. edasi järjest suuremaks. Mix kiire kasv päh on? Vee, toidu, meditsiiniabi, rõivaste puudus, suur ränne, ei jätku haridust, tööd.
(nt. veresooni) · Tavaliselt ei vaja üldanesteesiat või sedatsiooni · Võimaldab teostada täpset peennõela punktsiooni ja biopsiat Ultraheli puudused · Aparatuur on kallis · Artefaktide tõttu palju valediagnoose · Ei võimalda vaadelda skeletistruktuure, väljaarvatud luupinnad · Teatud patoloogiliste seisundite puhul on raske kaja ehhogeensuse erinevusi hinnata (nt. fokaalsed koemuutused maksas võivad olla rasva infiltratsioon või ka kasvajad) Ultraheli kasutamine tehnikas · Meditsiinilises diagnostikas kasutatakse ultraheli inimkeha sisemuse visualiseerimiseks. Näiteks : raseduse jälgimine, siseorganites paiknevate haiguskollete avastamiseks. · Ultraheli kasutatakse ka kirurgias. · Esemete pesemisel. Ultraheliga pesemine tagab esemete kõrge puhtusastme. Näiteks: Laboratoorsete nõude pesemine. Ultraheli kasutamine kosmeetikatööstuses: · Kehahooldused.Ultraheli kolm
insomniat, seda ise teadmata. Insomnia sagedasemad põhjused on: Infektsioossed haigused Alkohol Südamehaigused Nikotiin Kõik valusid põhjustavad Kofeiin haigused Vererõhku alandavad Kroonilised ravimid kopsuhaigused Steroidid Stress Vähivastased Paanikahäire preparaadid Kohanemishäire Jet lag Depressioon Kasvajad Kuidas ravida insomniat? Sageli tekivad unehäired mõne kindla haiguse kaasnähuna. Sellisel juhul tuleb esmalt ravida unehäireid põhjustavat haigust. Unehäireid on võimalik ravida tablettravi abiga, selleks kasutatakse psühhostimulante ja antidepressante. Kasuks tuleb regulaarne spordiga tegelemine ning alkoholist ja suitsetamisest loobumine. Tuleb lõpetada unehäireid põhjustavate ravimite kasutamine. Olulisem kui farmakoteraapiline ehk tablettravi on
VIIRUSED DEFINITSIOON Viirus on rakusisesed parasiidid. On elus molekulid või struktuuriüksused, päris elusorganismiks nimetada ei saa. On väga väikesed geneetilised elemendid, mis paljunevad teise organismi rakus. Viirused on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid. Puudub rakuline ehitus. Paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Kujutavad endas DNA vei RNA molekuli, mida ümbritseb valkudest ja lipiididest kest. EHITUS Valkudest koosnev kest ehk nukleiinkapsiid olev DNA või RNA. Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidikest. On olemas ka viiruseid mis rake tungimisel vajalikke ensüüme ja ribosomen omavad paljunemiseks. ELUTEGEVUS 2 olulist etappi: Peremeesrakus, mida ta nakatab ja väljaspool peremeesrakku, kus ta eksisteerib sisuliselt koi keemiline ühend. Viiruste eluviisid rakkudes: Produktiivne e lüütiline e tsütolüütiline kas...
on sageli põhjustatud kontrolli kaotamisest auto üle või lubatud sõidukiiruse ületamisest ning need juhtuvad suurema tõenäosusega öösel. Surmade arv sõltub ka rahvastiku vanusekoosseisust. Suur probleem surmade puhul on AIDS, eriti Saharast lõuna poole jäävas Aafrikas. Eestis Eesti Meditsiinistatistika andmetel on Eesti elanike peamiseks surma põhjuseks : südame-veresoonkonna haigused, pahaloomulised kasvajad vigastused ja mürgistused. Lisaks suremusele mõjutavad need probleemid ka ravikulusid, ajutist ja püsivat töövõimetust ning vähendavad inimeste toimetulekuvõimet. Peamised surmapõhjused Euroopas Mittenakkuslikud haigused Mittenakkuslikud haigused, nagu vähk ja krooniline kopsuhaigus, on Euroopas 80% surmajuhtumite põhjuseks. Vereringesüsteemi haigused (südamehaigused, ajurabandus jne) põhjustavad selles regioonis
haigusega seotud vaevustele. 1.2. Märg pleuriit (pleuritis exsudativa) Märg ehk eksudatiivne pleuriit jaguneb veel omakorda kolmeks erinevaks liigiks, mille kõigi põhitunnuseks on vedelik pleuraõõnes. (Jaanson 1996.) Serofibrinoosne pleuriit on pleuralestmete põletik vedeliku kogunemisega pleuraõõnde. Iseseisva haigusena esineb ka see väga harva, kuid võib seostuda järgmiste haigustega: kopsupõletik, tuberkuloos, kopsuinfarkt, kopsukasvaja, kopsuvälise lokalisatsiooniga kasvajad, kõhunäärmepõletik, reuma. (Kristman 1978.) Tavaliselt on kliinilised ilmingud põhjustatud haigusest, mille tõttu märg pleuriit tekkis. Kopsupõletik toob kaasa palaviku, külmatunde, valu rindkeres, hingelduse, higistamine, röga ja köha. Vedeliku kogus ja patsiendi aluseks olev kopsu haigus paneb paika sümptomite tõsiduse. Suur pleuraefusioon (suur kogus vedelikku pleuras) põhjustab astmat. Kui tegemist on väikese kuni keskmise vedeliku hulgaga, siis võib hingeldus
organismi kontrollile. Erinevalt healoomulistest kasvajatest on pahaloomulistele omane kiire kasv, tungimine naaberorganitesse ning levik siirete ehk metastaaside teel. Vähkideks loetakse pahaloomulisi kasvajaid, mis arenevad organismi katte- ehk epiteelrakkudest. Teiseks pahaloomulise kasvaja tüübiks on sarkoomid, mis saavad alguse sidekoe rakkudest. Kuna mõlemale tüübile on omane ühtne käitumne, siis on populaarteaduslikus kui ka kohati teaduskirjanudses pahaloomulised kasvajad kokku võetud ühe nimetuse- vähk alla. (Labotkin 2004). Kasvajate teke Ühtset seisukohta kasvajate tekke põhjuste kohta pole. Kasvajate põhjuste kohta on esitatud palju teooriaid ja nende modifikatsioone. Enamasti peavad need silmas pahaloomuliste kasvajate , esmajoones vähi teket. Põhilisi seisukohti on võimalik klassifitseerida. 1. Füüsikalis-keemilise teooria järgi põhjustavad kasvajate teket füüsikalised või
3) majanduslikud vimalused laste kasv N: eluase,t66, haridus, riigi toetus 4) traditsioonid hiskonnas N: normiks peetav laste arv, suhtumine pereellu, lapse saamisesse 5) kooselu traditsioonid N: partnerite arv, kuna alustada kooselu 6) ebatervislik eluviis 7) naiste ja meeste seisud hiskonnas 8) religioon 9) sda 10) haigused 11) samasoo ihaldajad 12) armastus PEAMISED SURMA PHJUSTAVAD TEGURID: 1)Krgelt arenenud riikides: sdameveresoonkonna haigused, vhid ja kasvajad, nnetused, vgivald, aids 2)vhem arenenud riikides: nlg, kehv tervishoiu korraldus ning arstiabi kttesaadavus, vaesus,sda,veepuudus, aids DEMOGRAAFILINE LEMINEK Demograafia ehk rahvastikuteadus on teadusharu mis uurib rahvaarvu, rahvastiku koosseisu ning rahvastiku arengut. Demograafilise lemiku teooria vidab et iga hiskond siirdub aja jooksul krge sndimuse ja suremusega traditsiooniliselt tbilt madala sndimuse ja suremusega kaasaegsele tbile. RNNE Rnde 3peamist alaliiki: 1) vljarnne e
annaabi.ee 
