Otsingule "koostisosa" leiti 1108 faili

koostisosa on osutunud mittenĂ”uetekohaseks, oleks vĂ”imalik selle partii ettevĂ”ttes tuvastada ning kĂ€itlemisest kĂ”rvaldada (tootjale/maaletoojale tagastada).  Vahetooteid (tĂŒkeldatud kurgid, marineeritud lihad jms) markeeri valmistamise ajaga ja vajadusel nimetusega, et oleks vĂ”imalik jĂ€lgida nende
1
doc

R-ained koristuses.

R- ained Meie ei kasutada alltoodud R- grupi ained nagu ĂŒlitundlikkust pĂ”hjustavad ained Aine vĂ”i koostisosa kontsentratsioon, mille kohta kehtib hoiatusmĂ€rge R 42 ja/vĂ”i R 43 ei tohi lĂ”pptootes olla ĂŒle 0.1 massiprotsendi. R 42 ("VĂ”ib sissehingamisel pĂ”hjustada ĂŒlitundlikkust") ja/vĂ”i R43 ("VĂ”ib nahale sattudes pĂ”hjustada ĂŒlitundlikkust"). Ohtlikud vĂ”i mĂŒrgised ained vĂ”i valmistised Ei tohi k...

Kodumajandus - Kutsekool
7 allalaadimist
10
docx

Ainevahetus ehk looduse loomade ja inimese tekkimine maa peal.

Mind on alati huvitanud see mis ĂŒmbritseb mind ja tuginedes loogikale pĂŒĂŒdnud mĂ”ista seda maailma nii nagu ta tĂ”esti eksisteerib aga mitte nii nagu on see kirja pandud inimeste poolt. Juba inimkonna ajalugu Ă”petatakse lastele poliitilisest seisukohast ja erinevalt erinevates riikides. Peale minu viim...

Bioloogia -
1 allalaadimist
18
pptx

Jood

ineb kĂ”ige rohkem TĆĄiilis ‱ Joodi saadakse naftapuuraukude veest ja merevetikatest ‱ Looduses leidub joodi peamiseltÂ ĂŒhenditena ‱ MereÀÀrsetes paikades on suurem joodisisaldus ‱ Joodi leidub taimedes, toidus ja vees JOODI SISALDUS JOOD ORGANISMIS ‱ Joodi vĂ€hesus organismis pĂ”hjustab erinevaid haigusi ‱ Jood on kilpnÀÀrme hormooni koostisosa ‱ Joodi puudus vĂ”ib kaasa tuua raseduse katkemise ja lastel  vÀÀrarenguid ‱ Joodi puudus vĂ”ib tekitada ka kilpnÀÀrme haigust­ struumat ‱ Jood mĂ”jutab juuste, kĂŒĂŒnte ja naha seisundit JOODI VAJADUS JOODI KASUTAMINE ‱ Tööstustes ‱ Keemilises analĂŒĂŒsis ‱ Meditsiinis ‱ Keedusoola lisandina KASUTATUD ALLIKAD ‱ http:vegan.eesoomine­elustiiltoitumisinfoolulisemad­toitainedjo od#pea...

Bioorgaaniline keemia - Keskkool
2 allalaadimist
7
pptx

Soolad

NaCl sisaldus ei tohi olla vÀiksem kui 97% kuivainest. Siis tohib nimetada teda keedusoolaks. Keedusoola liigitatakse mitmesuguste erinevate nÀitajate jÀrgi nÀiteks: peensuse (jÀme, peenike), puhtuse (rafineeritud - lisaained on Àra vÔetud, rafineerimata), saamise ja töötlemise ning keedusoola sisalduse jÀrgi. PÀritolu jÀrgi lii...

Keemia - Keskkool
11 allalaadimist
2
doc

Inimese organism - mÔisted

SisenĂ”renÀÀrmed-sĂŒnteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. KĂ€bikeha-peaajus olev sisenĂ”renÀÀre. HĂŒpofĂŒĂŒs-ajuripats KĂ”hunÀÀre-mao taga olev sisenĂ”renÀÀre. Insuliin-kĂ”ige tĂ€htsam hormoon. Diabeed-suhkrutĂ”bi Adrenaliin-neerupealsete tuntuim hormoon. KesknĂ€rvisĂŒsteem-juhib kogu organismi tegevust. Suuraju-kĂ”ige suurem j...

Ajalugu - PÔhikool
223 allalaadimist
1
doc

Nukleiinhapped

Ande Andekas Bioloogia ­ Nukleiinhapped Nukleiinhapped avastati 1869. a. Need on biopolĂŒmeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tĂŒĂŒpi nukleiinhappeid ­ desoksĂŒribonukleiinhape (DNA; m...

Bioloogia - Keskkool
67 allalaadimist
1
doc

FĂŒĂŒsika – TuumafĂŒĂŒsika

Ande Andekas-Lammutaja FĂŒĂŒsika ­ TuumafĂŒĂŒsika Tuum on kerataoline keha aatomi keskmes, mille ĂŒmber tiirlevad elektronid, tema lĂ€bimÔÔt on suurusjĂ€rgus 10 -15 m. Tuuma on koondunud enamus aatomi massist, tema tihedus on 10 18. Tuum...

FĂŒĂŒsika - Keskkool
334 allalaadimist
1
doc

Alkaanid - keemia

Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide ĂŒldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lĂ”puks ­aan. Alkaanid on kĂŒllastunud sĂŒsivesinikud, kus sĂŒsiniku aatomi vahel on kĂ”ik ĂŒhekordsed sidemed. KĂŒllastunud tĂ€hendab seda, et nad sisalda...

Geograafia - Keskkool
62 allalaadimist
2
doc

Keemia - Alkoholid

Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkoholid Alkoholid on ained, mille molekulis sĂŒsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hĂŒdroksĂŒĂŒlrĂŒhmaga ( -OH ). Alkoholide nimetused tuletatakse vastava sĂŒsivesiniku nimetusest, millele lisat...

Rekursiooni- ja... - Keskkool
227 allalaadimist
32
doc

Rassid, rahvad ja usundid

Antropoloogia - [kreeka keelst - inimeseteadus] Eristatakse kahte kĂŒlge. · FĂŒĂŒsiline antropoloogia - uurib inimese vĂ€liseid tunnuseid. · Kultuurikline antropoloogia - uurib inimeste ĂŒhtekuuluvust keele kasutuse, kĂ€itumise, usundi ja muu sarnase jĂ€rgi. Rassid - nimetatakse vĂ€liste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rĂŒhmi. Rassism ehk rass...

ÜhiskonnaĂ”petus - Keskkool
469 allalaadimist
4
doc

Ilukirjandus,eepika,lĂŒĂŒrika,dramaatika

Ilukirjandus Ilukirjandusliku teksti kaks tavapĂ€rast esitusviisi on seotud ja sidumata kĂ”ne. Seotud kĂ”net nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kĂ”ne proosaks. Poeesia keel on rĂŒtmistatud, proosa keel on lĂ€hedane kĂ”nekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema ­ nĂ€htuste ring, mida teoses kĂ€sitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejate...

Kirjandus - Keskkool
164 allalaadimist
110
doc

Kino infosĂŒsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut InfosĂŒsteemide Ă”ppetool Iseseisev töö aines 'InfosĂŒsteemide projekteerimine': Kino infosĂŒsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon Teostajad: Indrek Kempi (0...

InfosĂŒsteemi projekteerimine - Tallinna TehnikaĂŒlikool
97 allalaadimist
3
doc

"TÀhendusest ja osutusest" Gottlob Frege - kokkuvÔte

Gottlob Frege "TĂ€hendusest ja osutusest" - kokkuvĂ”te (Akadeemia 1/1995, lk 87) Mis on vĂ”rdsus? (A=A) Oletus: vĂ”rdsus e. identsus on suhe objektide nimede vĂ”i mĂ€rkide vahel. Selle oletuse kasuks rÀÀgib see, et a=a ja a=b on erineva tunnetusvÀÀrtusega laused. a=a kehtib a priori, see on analĂŒĂŒtiline vĂ€ide. a=b vormis vĂ€ited ei ole alati a priori pĂ”hjendatavad, sisaldavad vÀÀrtuslikke tĂ€iendusi meie teadmistele, s...

Kirjandus - Keskkool
38 allalaadimist
18
doc

FĂŒĂŒsika riigieksami konspekt

MÕÕTÜHIKUD SI ­ System International, 7 pĂ”hisuurust ja pĂ”hiĂŒhikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfĂŒĂŒsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusĂ”petus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) TĂ€iendavad ĂŒhiku...

FĂŒĂŒsika - Keskkool
1269 allalaadimist
12
doc

LĂŒhikokkuvĂ”te

Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide ĂŒldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lĂ”puks ­aan. Alkaanid on kĂŒllastunud sĂŒsivesinikud, kus sĂŒsiniku aatomi vahel on kĂ”ik ĂŒhekordsed sidemed. KĂŒllastunud tĂ€hendab sed...

Keemia - Keskkool
293 allalaadimist
11
sxw

Liiv

VĂ”ru Kesklinna GĂŒmnaasium Liiv Uurimistöö Koostaja: Oliver Kelder Klass: 9a Juhendaja: Ene Laane VĂ”ru 2007 Sisukord · Sissejuhatus..............................................................................................................3 · Altern...

Keemia - PÔhikool
60 allalaadimist
3
doc

Melhior

MELHIOR Prantsuse leidurite Maillet ja Chorier i jÀrgi on Melhior oma nime saanud. Melhior on vase ja nikli sulam, mis on hÔbedaga sarnanev korrosoonikindel sulam. Melhior vÔib veel sisaldada ka rauda ja mangaani( need suurendavad sulami tugevust ja korrosiooni kindlust ) Melhior on vÀga plastne ja korrosiooni kindel hÔbevalge sulam. Melhior sisaldab umbes 30% nikklit, 0,6-1...

Keemia - PÔhikool
37 allalaadimist
7
doc

Ajaloo eksami materjal

Muinasaja uurimine Esiaeg ehk muinasaeg on ajajÀrk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabadusvÔitluse kaotuseni 13. s. alguses p.Kr. Sellest ajast saame teadmisi inimeste endi poolt rajatu vÔi mahajÀetu pÔhjal. Muistis on muinasjÀÀnus. Muinasaega uurivad arheoloogid, neile on suureks abiks tÀppis- ja loodusteadused. Dendroloogiline skaala on skaala, mis kajastab puude kasv...

Ajalugu - Keskkool
198 allalaadimist
5
doc

Alkaanide tabel ja pÔhjalik kirjeldus

1) JĂ€ta meelde valem: Cn H2n+2 · Alkaanid on kĂŒllastunud sĂŒsivesinikud, mis sisaldavad SĂŒsinikaatomite vahel kovalentseid ĂŒksiksidemeid · Orgaanilised ĂŒhendid, mis koosnevad ainult sĂŒsiniku ja vesiniku aatomitest on sĂŒsivesnikud · Triviaalsed nimetused ­ inimene andis keemilistele ainetele nimed juhuslikult, sageli saamisviisi vĂ”i omaduste jĂ€rgi · SĂŒstemaa...

Keemia - Keskkool
499 allalaadimist
3
odt

Vingugaas ehk CO

CO ehk vingugaas CO ehk sĂŒsinikoksiid ehk sĂŒsinik(II)oksiid on rahvapĂ€raselt tuntud vingugaasi nime all. SĂŒsinikoksiid on vĂ€rvuseta, lĂ”hnatu, maitsetu vĂ€ga mĂŒrgine gaas. Vingugaasi tihedus on 1,25 kg/m3, keemistemperatuur 191,5 C ja sulamistemperatuur 204 C. CO tekib kĂŒtuste ja muu orgaaniliste ainete pĂ”lemisel, kui pĂ”lemiseks pole piisavalt hapnikku. Kui koldes pole pĂ”...

Keemia - PÔhikool
111 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !