Koos östrogeeni ja progesterooniga Hüpofüüs (eessagar) interstitsiaalrakke stimustimuleerivaks stimuleerib emaka limaskesta paksenemist. Meestel põhjustab hormooniks (meestel) androgeenide moodustumist. Koos LHga põhjustab kollakeha hormoonide sekretsiooni. Stimuleerib Laktogeenne hormoon e. PR prolaktiin == Hüpofüüs (eessagar) piima teket pärast sünnitust. Hüpotaalamus. Stimuleerib emakalihaste kokkutõmbeid sünnituse ajal ja piima sekretsiooni Oksütotsiin == Salvestub hüpofüüsi
Nääre Näärme osa Hormoon Toime Hüpotaalamus *Adriuretiin Suureneb vee tagasiimendumist neerude kogumistorukestes ja väheneb nii uriini taket *Oksütotsiin Emaka ja tupe (efektoorsed) konteahtsioonid, rinna näärmest piima eritumine Liberiinid/ statiinid Vabastab/ takistavad hüpofüülisid hormoonide vabanemist Hüpofüüs -tagasagar ...
Hüpotalamus "mõõdab" vere temperatuuri. Kui temperatuur muutub on tagajärjeks kas higistamine või külmavärinad. Soojusbilanss: Soojust võib saada või kasutada neljal viisil: soojusjuhtivus, kovektsioon, soojuskiirgus, aurustumine. Kriitilised temperatuurid: kui temperatuur on kõrgem või madalam normaalsest, peab organism kehatemperatuuri hoidmiseks kulutama lisaenergiat. Hüpotermia- kehatemperatuuri langus alla 35*C. MÕISTED: antidiureetiline hormoon- ajuripatsi poolt eritatav hormoon, mis vähendab vee hulka hormoonis. konvektsioon- soojuse liikumine õhu- või veevooluga osmoregulatsioon- kehavedelikes ja rakkudes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine. osmoretseptorid- rakud, mis on tundlikud kehavedelike osmootse kontsentratsiooni suhtes. soojusbilanss- soojusliikide summa, mida organism saab,kulutab või akumuleerib. soojusjuhtivus- soojuse ülekanne ühelt kehalt teisele, temaga kontaktis olevale kehale soojuskiirgus- soojakadu infrapunase kiirguse näol.
Hormoonid 2012 Mis on hormoonid? Hormoon ehk sisenõre ehk inkreet on bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse. Hormoonid kannavad infot edasi aeglasemalt kui närvid ja ka nende mõju on pikaajalisem, sest nad jäävad mõneks ajaks vereringesse, enne kui nad lagundatakse. Hormoonid on väga aktiivsed, juba väga väikesed kogused mõjutavad organismi mõne elundi ja elundkonna talitlust. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit
(kortikotropiin) -ACTH stimuleerib kortisooli produktsiooni ja eritumist neerupealise koore vahelmises tsoonis -türeoidnääret -türeoidhormoonide sünteesi stimuleeriv stimuleerimine ja sekretsiooni hormoon reguleerimine kilpnäärmes (türotropiin) TSH gonado- -FSH ja LH stimuleerivad tropiin sugurakkude produktsiooni sugunäärmetes ja küpsemist munasarjades ja munandites -folliikuleid -soodustab folliikulite valmistumist
a) kõhunäärmest 4% - insuliin ja glükagoon (ülejäänud 96% toodab seedeensüüme) b) sugunäärmed - suguhormoonid c) platsenta ehk emakook (põhiülesanne ainevahetus loote ja ema vahel) - sünnitust kontrolliv progesteroon. d) (harknääre - signaalmolekulid, mis kontrollivad immuunsusfunktsiooni) Hormoontoime jaotus 1. Endokriinne - hormoonid lähevad kedavedelikesse (verelümfi) ja mõjutavad kogu keha 2. Parakriinne - koehormoonid - hormoon toimib teatud kitsas piirkonnas nt seedekulglas on teada üle 30 koehormooni 3. Neurokriinne - hormoonid valmivad sünapsides ehk närvilõpmetes ja mõjutavad lähiümbrust, ehk närvirakke 4. Autokriinne - hormoon mõjutab rakku, milles ta ise sünteesiti Hormoonid ja keskkond 1. Hormoonmõjutustega kasvatatud liha söömine, eriti probleemne on see, et kasutatakse naissuguhormoone - meestel tekib feminisatsioon, keha läheb naiselikuks 2
Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem Organismi kudede ja elundite talitlust reguleerivad nii närvisüsteem kui ka hormoonid. Hormoone toodavad sisenõrenäärmed. Igal hormoonil on oma ülesanne. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust: hormoon algatab, lõpetab kiirendab või aeglustab ainevahetusreaktsioone vastavas koes või organis. Hormoonid on väga aktiivsed. Hormoonidel on erinev toimeaeg. Hormoon kannab infot edasi aeglasemalt kui närv ja mõju on pikaajalisem, sest nad jäävad mõneks ajaks verre. Inimese sisenõrenäärmed on ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Kaks viimast on segatüüpi näärmed, täidavad teisi ülesandeid ka. Ajuripats e. Hüpofüüs on kõige tähtsam SNN. Ajuripatsi kaudu on närvisüsteem ja hormoonsüsteem omavahel seotud. Peaajus asuv ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste
Hormoonid- bioloogiliselt aktiivsed sisesekretsiooninäärmetes tekkivad ained, mis reguleerivad organismi ainevahetust ja elutegevust. Feromoonid- on loomade poolt keskkonda eritatavad bioaktiivsed ained, mis samasse liiki kuuluvatel isenditel kutsuvad esile käitumuslikud, harvem füsioloogilised, muutused. Allomoonid- on näiteks puukide kaitseeritis sipelgate vastu. 2. Iseloomustage hormoone ning täitke tabel inimese hormoonide toime kohta. Hormoon Hormooni tootev Toime Ületalitluse Alatalitluse sisenõrenääre tunnused tunnused 1. Kasvuhormoon Hüpofüüs Stimuleerib Üleküllus põhjustab Kasvuhormooni neerupealise hiidkasvu ehk vähesus koore tegevust, gigantismi. põhjustab
kusiaine ehk uurea. Tagasiimendumise protsess: Na ja vee tagasiimendumine algab otsekohe juba esimese järgu väänilistes torukestes. Umbes 2/3 (160-180-st ehk 150 liitrit) Na ja veest imendub väänilistest torukestest tagasi, Na ees, vesi järel. Henle lingus imendub veel 15% Na ja esmasuriinist tagasi (= ligikaudu 20 liitrit veel). Lõplik uriini kogus otsustatakse tagasiimendumise intensiivsuse kaudu kogumistorukestesse. Tagasiimendumist kogumistorukestes reguleerib antidiureetiline hormoon (diurees – uriini teke; anti – vastand: järelikult uriini teket vähendav hormoon). Kui antidiureetilist hormooni (ADH-d) tekib rohkem, siis lõplikku uriini tekib vähem. Vastupidisel juhul tekib lõplikku uriini rohkem. ADH-d tekib rohkem siis, kui osmootne rõhk organismis on tõusnud. Osmootse rõhu tõus omakorda võib olla tingitud soolase ja magusa söömisest; suurest vedelikukaotusest (tugev higistamine, oksendamine või kõhulahtisus). ADH-d tekib rohkem, esmasuriini
Vitamiinide täielik puudumine (ka bioaktiivsuse minetanuna) toidus või organismi kestev vitamiinivaegus võib põhjustada näiteks hüpovitaminoosi ja avitaminoosi ning vitamiiniliigsus hüpervitaminoosi. Hormoonid on bioloogiliselt aktiivsed ühendid, mida toodetakse spetsiifiliste kudede ja rakkude poolt ja transporditakse oma mõjumise paika vereringe abil. Hormoonid aitavad korraldada ainevahetust. Nii näiteks reguleerib kilpnäärme hormoon toitainete lõhustumist rakkudes ning neerupealsete hormoon mineraalainete vahetust. Östrogeenid ehk folliikulihormoonid ehk östrogeensed hormoonid ehk emaslooma suguhormoonid ehk naissuguhormoonid on põhilised looduslikud naissuguhormoonid, mis reguleerivad naissoole omaseid bioloogilisi ja füsioloogilisi funktsioone, aga ka väliseid loomulikke anatoomilisi eripärasid. Östrogeene leidub enamiku selgroogsete emasloomade ja mõnede emaste putukate rakkudes. Östrogeeni valem C18H22O2
väiksema uriinieritusega ja janu suurenemisega. Füsiloogiline lahus – 0,9% NaCl – sellisel lahusel on sama osmootne rõhk nagu vereplasmal. Ravimeid manustatakse tavaliselt füsioloogilises lahuses. Osmootne rõhk on suurenenud ka nt soolase toidu söömisega – janu tekib + uriinieritumine väheneb. Osmoote rõhu langus on tav. siis, kui juuakse palju vett. Sellele reageerib organism suurenenud uriiniga. Selleks hormooniks, mis reguleerib uriinikogust, on antidiureetiline hormoon. Seda produtseeritakse hüpotalamuses – suurendab vee jäämist organismi, lõpliku uriini kogus väheneb. ADH – antidiureetiline hormoon. Osmootse rõhu juures nimetame ka osmootse rõhu võimalikke termineid, mis käivad lahuste kohta: a)isotooniline lahus – lahus, mille osmootne rõhk on võrdne organismi sisese osm. rõhuga. 0,9% füsioloogiline lahus. b) hüpotooniline lahus – osmootne rõhk on madalam organismisisesest. Nt vesi. Sellist lahust süstida ei tohi
Sn, B, As 22 Biomolekul orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jne) 23 bioaktiivne aine orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi 24 monomeer - 25 biopolümeer organismides moodustuv polümeer (polüsahhariidid, valgud jt) 26 hüdrofoobne aine aine, mis "kardab" vett 27 hormoon loomorganismide sisesekretsiooninärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. (eristatakse valgulisi ja steroidhormoone) 28 ateroskleroos veresoonte lupjumine, ahenemine 29 peptiidside kovalentne sida valgu ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel 30 ribosoom eel- ja päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest. (ribosoomides toimub valgu süntees)
· Transgeensete organismide loomine põhineb rekombinantse DNA tehnoloogial. · Siiratav geen tuleb ühendada niisugusesse DNA- või RNA kompleksi, mis saab siseneda rakku ja integreeruda selle genoomi. · Esimesed rekombinantsed viirused ja plasmiidid loodi 1973. aastal. · 1970. aastate teisel poolel hakati looma inimese ja mõne teise liigi genoomipanku bakterites ja pärmseentes. · Esimene inimese valku sünteesiv bakteritüvi saadi 1978a. Selleks oli hormoon insuliin. Transgeensed loomad · Esimene selline imetaja loodi aastal 1981. · Selleks oli hiir, kelle genoomi viidi roti kasvuhormooni geen. · Neid kasutatakse geenide avaldumise, nende produktide toimeviiside ja -teede uurimiseks. Transgeensed imetajad · Keerukas ja vaevaline. · Pole loodud geenivektoreid, mis integreeruksid genoomi DNA-sse soovitaval kohal. · Siiratav geen peab olema varustatud koespetsiifilise promootoriga.
Sünnitusjärgne depressioon Mis see on ? Sünnitusjärgne depressioon on tõsine haigus, mida kontrollivad hormoonid. Selle ravimata jätmine on ohtlik nii emale kui lapsele. Lapse eest hoolitsemine muutub emal väga raskeks. Sünnitusjärgne depressioon võib alata lapse sünniga või ka mõned kuud peale sünnitust. Kuidas see tekib ? Peale lapse sündi on naine õrn ja haavatav. Emal on tunne, et ta ei saa lapse kasvatamisega hakkama. Tekivad tuju muudatused ja närvilised olekud. 7 sümptomit 1. Laps on kohustus: tundub, et ei saa hakkama ja ei tahagi saada. 2. Väga madal enesehinnang. 3. Põhjendamatud nutuhood. 4. Vihapursked nutuhood ja süütunne. 5. Sõprade väljallülitamine: tunne, et kõik arvavad halvasti. 6. Tipphaavatus 7. Ebanormaalsed hirmud: kartus lapsele haiget teha ja et laps võetakse ära. Ajukeemia Lapse sünd toob naise ellu tohu...
Hormoonid on vajalikud teatud füsioloogiliste parameetrite hoidmisel suhteliselt püsival tasemel (osmootne rõhk, veresuhkrupeegel), s.t. homöostaatiline funktsioon. Reguleerivad ainevahetuslikku ja energeetilist tasakaalu. Hormoonide inaktivatsioon ja eritumine organismist Hormoonide sekretsiooni kontroll negatiivase tagasiside kontrolli mehhanism Hüpotaalamus ADH, Oksütotsiin on mitmekülgne hormoon. Peale selle, et ta viib edasi sünnitust ja sünnitusjärgselt paneb piima voolama, on oksütotsiin ka "mõnuhormoon", mis tekib kehas suguühte ajal, samuti vastuseks massaazile, silitustele, kallistustele ja rahuldusttoovale füüsilisele pingutusele.liberiinid (vabastajad faktorid), statiinid ( alandavad, vähendavad faktorid) Hüpofüüs Hüpofüüs ehk ajuripats. Adenohüpofüüs ehk ajuripatsi eessagar.
naistel. Hüpofüüs e. ajuripats (hypophysis): NB! Tähtsam endokriinnääre – juhib teiste tööd! - on ovaalse kujuga, 0,7 g raskune, asub koljupõhimiku keskel hüpofüüsiaugus, varre abil seotud vaheaju alaosa – hüpotaalamusega; - koosneb kahest osast: adenohüpofüüs – eesmine osa (ka eessagar), näärmekoest; neurohüpofüüs – tagumine osa (ka tagasagar), närvikoest; adenohüpofüüsi hormoone: somatotroopne e. kasvuhormoon – reguleerib kasvu türotroopne hormoon – reguleerib kilpnäärme tööd, gonadotroopne h. – reguleerib sugunäärmete tööd - neurohüpofüüsi hormoone: oksütotsiin – reguleerib emaka tegevust, antidiureetiline hormoon – neerude tööd jne. Käbikeha e. epifüüs (corpus pineale): - käbikujuline, ca 0,25 g raskune, asub keskaju ülapinnal, kuulub vaheaju tagumise osa – epitaalamuse koostisse (selle tõttu vahel ei loetagi teda endokriinnäärmeks!), -
Kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre. Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuste kiirust. Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed. Need näärmed on kõri piirkonnas ning nende hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Neerupealised Neerupealiste kõige tuntum hormoon on adrenaliin. Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Kõhunääre Kõhunäärme hormoonidest on kõige tähtsam insuliin. Insuliinil on kaks ülesannet: · Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse.
SISESEKRETSIOON Sisesekretoorsed näärmed saadavad oma produktid verre (hormoonid) või rakuvahelisse ruumi Välissekretoorsed aga saadavad produktid keha pinnale või kehaõõnde. (higi, rasu- ja mitmesugused seedeelundite näärmed, sülje, mao, kõhunäärmed, soolenäärmed) Maks toodab sappi. Hormoon transporditakse pärast väljutust efektorrakuni, efektorrakk selle hormooni jaoks tundlik retseptor. Hormoon saab avaldada mõju oma retseptori kaudu. Distants, millega hormoon tekib on alla mm. Mao limaskesta ECL rakud toodavad histamiini, ja toimub vastas olevale parietaalrakule. : KOPEERI SIIA PILT!!!!!!!!!hormoonide transport 1) Vere kaudu (endokriinne transport) 2) Parakriinne transport - hormoontransport rakuvälises ruumis vahetus naabruses olevatele rakkudele. 3) Neurokriinne närviraku aksonite kaudu toimuv transport, toimub neurosekretoorse raku tuumas ja sealt liigub hormoon piki aksonit närvilõpmele
Hormoonid Rakuvälise signaali ülekanne 1. Selgitage järgmisi mõisteid: a. Intratsellulaarne hormoon rakusisene hormoon. b. Ekstratsellulaarne hormoon rakuväline hormoon. c. Lokaalhormoon metabolismi produkt, mis on sekreteeritud ühtede rakkude poolt, mis mõjutavad lähedal asuvate rakkude funktsioneerimist. N: prostaglandiinid. d. Endokriinnäärmed - ehk sisesekretsiooninäärmed erinevad teistest näärmetest selle poolest, et neil puuduvad viimajuhad, mistõttu nende produktid satuvad verre, lümfi ja koevedelikku, mis transpordivad neid vajalikesse organitesse; endokriinnäärmed toodavad
soodusatavad hormooni ertumist, seega uriini vähem. Alkohol inhibeerib hormooni eritust, uriini rohkem! home.scarlet.be/~janson01/imgs/hersenen.JPG HÜPOFÜÜS e AJURIPATS · Hüpofüüsi eessagara hormoonid reguleerivad teiste endokriinelundite ja organite süsteemi: § Kasvuhormoon § Gonadotroopsed hormoonid. § Prolaktiin mõjutab rinnanäärmeid piima tootma § Luteiniseeriv hormoon mõjutab gonaade, ovulatsiooni, meestel testosterooni tootmist § Folliikuleid stimuleeriv hormoon naistel stimuleerib ovulatsiooni, folliikulite kasvu, meestel sperma produktsiooni. · Türoidhormoon mõjutab kilpnääret · Adrenokortikotroopne hormoon stimuleerivad neerupealiste koore stereoid hormoonide produktsiooni. EPIFÜÜS e KÄBIKEHA q Sünteesitavaks hormooniks on melatoniin. q Reguleerivad inimese ööpäevaseid rütme,
erinevat tüüpi endokriinsetest näärmerakkudest. Iga rakutüüp vastutab teatud hormooni eritumise eest. Adenohüpofüüsi jagatakse omakorda kolmeks osaks: pars distalis (suurim adenohüpofüüsi osa), pars intermedia (ongi kesksagaraks; eessagara osa, mis liitub tagasagaraga), pars tuberalis. Adenohüpofüüs toodab troopseid* hormoone: Türeotropiin — kilpnäärme sekretsiooni reguleeriv hormoon. Adrenokortikotroopne hormoon — reguleerib neerupealiste sekretsiooni. Gonadotroopsed hormoonid (reguleerivad suguelundkonna talitlust): o Folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) — stimuleerib folliikulite küpsemist munasarjades. o Luteiniseeriv hormoon (LH) — tagab ovulatsiooni teket ja kollaskeha moodustamist. Somatotroopne- ehk kasvuhormoon — stimuleerib valgusünteesi, glükoosi moodustumist
· Kõikvõimalike tagasisidestuse esinemine (lühikesed/otsesed,pikad, neg, pos) · Signaali realiseerumine, · Signaal võimendub kaskaadses süsteemis ülekandumisel võimsalt · Suhteline lühiajalisus. Signaalmolekule sekreteeritakse kiiresti ja metaboliseeritakse kiitresti. · Signaalmolekule iseloomustab kõrge struktuur-spetsiifilisus: väike muutus molekuli ehituses võib tunduvalt muuta signaalmolekuli bioaktiivsust. · Bioaktiivne on vaba hormoon: hormooni seostumine kandurvalkudega see pehmendab hormonikoguse järske muutusi hormoonide sekretsioonis ja metabolismis toimuvate füsioloogiliste nihete korral (nt rasedus) · Hormoonide sünteesi kontrollitakse negatiivse tagasisidestuse printsiibil tema kontsentratsiooni tõus veres nõjuta KNS ja vastava hormooni süntees pärssib. · Hormoonid erinevad toimespetsiifiliselt nt kilpnäärme hormoonid toimivad org-mi kõikidele rakkudele, FSH
organismis hajutatult paiknevaid näärmerakke, mis ka hormoone produtseerivad. Ei ole koondunud ühtseks näärmeks, neid on palju 1. seedekulglas ja 2. NS-s (osa neuroneid omab kahesuguseid funktsioone- erutuse juhtimine ja võime produtseerida hormoone, mis lähevad kas verre või rakuvahelisse ruumi)- seepärast ongi nimi neuroendokriinne, kuna neoronid omavad endokriinseid funktsioone. On veel 3. südames, 4. neerudes. Hormoonide transpordi viisid Kuidas hormoon oma tekkekohast efektorini jõab: 1. Endokriinne tee: transport vere kaudu. Näärmerakud, mille produtseeritav hormoon läheb verre, läheb sealt edasi. 2. Parakriinne tee: hormoon läheb rakuvahelisse ruumi ja toimib oma vahetus naabruses olevale rakule. Raku ja hormooni vahel ei ole veresooni, vaid rakuvaheline ruum. 3. Neorokriinne tee: hormooni transport piki närviraku aksonit. Hormoon tekib närviraku kehas, liigub piki aksonit.
...7 Sissejuhatus Hormoone võib nimetada meie keha "keemilisteks käskjalgadeks". Neid toodavad sisenõristusnäärmed. Verega lähevad hormoonid rakkudesse ja kudedesse ning annavad organismile edasi sisenõrenäärmete "teate". Koos peaaju signaalidega juhivad ja reguleerivad hormoonid elundite tegevust. Kui hormooninäärmete töö katkeb või poidurdub, tekivad organismis tõsised häired. Tuntuim näide on suhkruhaigus, mis tekib siis, kui kõhunäärme saarekesed toodavad liiga vähe hormoon insuliini. Vere suhkrusisaldus tõuseb, sest organism ei suuda küllaldaselt suhkrut omastada. Suhkur hakkab erituma uriiniga. Suhkruhaiged peavad kindlat dieeti pidama ja endale insuliiini süstima. Hormoonid aitavad korraldada ainevahetust. Nii näiteks reguleerib kilpnäärme hormoon toitainete lõhustumist rakkudes ning neerupealsete hormoon mineraalainete vahetust. Hormoonid mjuhivad ka sootunnuste kujunemist, mõjutavad rasedust ja sündi. Peaajus asub väikese kirsi suurune ajuripats
Sisesekretsioon, erutuvuse füsioloogia, kesknärvisüsteem 1. Hüpofüüs, hormoonid, nende ülesanded Hüpofüüs alumine ajuripats, mis asuv aju põhimikul ning koosneb ees-, vahe- ja tagasagarast. Hormoonid: 1) Adenikortikotroopne hormoon reguleerib neerupealiste tööd 2) Türeokortikotroopne hormoon reguleerib kilpnäärme aktiivsust 3) Gonadotroopne hormoon reguleerib sugunäärmete talitlust 4) Somatotroopne hormoon tagab normaalse kehalise arengu lapseeas 2. Somatotroopne hormoon ehk kasvuhormoon, selle ülesanded Kasvuhormooni ülesanneteks on reguleerida kehalise kasvu normaalset arengut, kiirendada valkude sünteesi ning intensiivistada rasvade vabanemist rasvkoest. 3. Antidiureetiline hormoon Reguleerib vee ainevahetust ning tõstab vererõhku. 4. Neerupealised Neerupealised koosnevad koorest ja säsist, mida võib vaadelda eraldi näärmetena.
Hüpotalamuse seosed hüpofüüsi e ajuripatsiga Ajuripatsil on 3 sagarat eesmine, tagumine ja vahesagar. Eesmine sagar näärmehüpofüüs e adenohüpofüüs. Seal produtseeritakse erinevaid hormoone (AKTH adrenokortikotroopne hormoon, FSH folliikulastimuleeeriv hormoon, LH luteiniseeriv hormoon; FSH ja LH on mõlemad gonadotroopsed mõjutavad gonaadide e sugunäärmete (glandula ld k) talitlust; 2. Sisesekretoorsed näärmed, TTH mõjutab kilpnääret, AKTH neerupealiste koort, peale nende 2 efektoorset hormooni, mis mõjutavad organismi talitlust kasvuhormoon STH e somatotroopne hormoon ja prolaktiin, mis mõjutab rinnanäärmete kasvu ja arengu, eriti raseduse ajal ja rinnaga toitmise ajal, stimuleerib piima teket rinnanäärmes). 1
organismis hajutatult paiknevaid näärmerakke, mis ka hormoone produtseerivad. Ei ole koondunud ühtseks näärmeks, neid on palju 1. seedekulglas ja 2. NS-s (osa neuroneid omab kahesuguseid funktsioone- erutuse juhtimine ja võime produtseerida hormoone, mis lähevad kas verre või rakuvahelisse ruumi)- seepärast ongi nimi neuroendokriinne, kuna neoronid omavad endokriinseid funktsioone. On veel 3. südames, 4. neerudes. Hormoonide transpordi viisid Kuidas hormoon oma tekkekohast efektorini jõab: 1. Endokriinne tee: transport vere kaudu. Näärmerakud, mille produtseeritav hormoon läheb verre, läheb sealt edasi. 2. Parakriinne tee: hormoon läheb rakuvahelisse ruumi ja toimib oma vahetus naabruses olevale rakule. Raku ja hormooni vahel ei ole veresoon, vaid rakuvaheline ruum. 3. Neorokriinne tee: hormooni transport piki närviraku aksonit. Hormoon tekib närviraku kehas, liigub piki aksonit
samas kehakaalu vähenemine. Nende vaeguse korral on muutused organismi talitluses vastupidise suunaga südame löögisageduse, vererõhu ja keha temperatuuri langus, söögiisu vähenemine, lihaste jõuetus, üldise apaatiaseisundi süvenemine. Kõrvalkilpnäärmed On väikesed ümarad kehakesed, mis asuvad kilpnäärme parema ja vasaku sagara tagaküljel ning neid on tavaliselt neli kaks alumist ja kaks ülemist. Kõrvalkilpnäärmetes toodetav hormoon mõjutab organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. 1 Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -10 Neerupealised On paarilised kehakesed neerude ülaosa küljes Toodavad mitmeid hormoone milledest tuntuim on adrenaliin. Adrenaliin kiirendab südametegevust, tõstab vererõhku ja
SISESEKRETSIOONINÄÄRMETE SÜSTEEM Hormooni mõiste ja funktsioon Hormoon on bioloogiline ühend (sisenõre), mis reguleerib ainevahetust, keha talitlust ning protsesse Hormoonide toime soodustavad vaimset, füüsilist ja sugulist arengut toetavad reproduktsiooni põhilisi protsesse nagu sugurakkude produktsioon, viljastumine, loote kasv ja areng, sünnitus tagavad organismi kohastumise mitmesuguste tingimustega (stress, trauma, temperatuuri kõikumine)
kuna lähtematerjali ei ole siis kilpnääre suureneb. Täiskasvanul põhjustab alatalitlus mälunõrgenemist, kõne ja liigutuste aeglustumist, lihastetoonuse nõrgenemist, uimasust, tüdimust. Ületalitluse ehk hüperfunktsiooni korral kiireneb südametegevus ja ainevahetus, alaneb kehakaal ja silmad punuvad. KÕRVALKILPNÄÄRE ehk PARATÜREOID NÄÄRE! 2-8, paiknevad kilpnäärme tagumisel küljel nende kõrvaldamisel tekivad krambid ja saabub surm. Hormooniks PARATHORMOON. See hormoon kindlustab Ca taseme veres mobiliseerides seda luukoest. Hüpofunkt. põhjustab tetaaniat ehk krampe Hüperfunkt. põhjustab häireid seedetraktis ( kõhulahtisus, oksendamine ) KÕHUNÄÄRE ehk PANKREAS. Pankreas produtseerib lisaks seedenõrele ka glükagooni ja insuliini. Suur osa kõhun. Toodab seedenõret. Näärmes paiknevad endokriinse aktiivsusega rakud e. LANGERHANSI saarekesed . - Alfa rakud produtseerivad veresuhkru hulka tõstvat glükagooni.
toitumiskäitumine, seksuaalne käitumine, antagonistlik käitumine,lendamine Retikulaarformatsio on aktiveerib NS teised osad virgeseisundi tekitamiseks, une ajal varjestab foonisignaalide eest Limbiline süsteem meeleolu, emotsionaalne käitumine, tegevusvalmidus Hüpotaalamus Kontrollib hüpofüüsi talitlust; Produtseerib endokriinnäärmete talitlust stimuleerivaid aineid; osaleb tagasisides; Põhjustab rütmilisi muutusi käitumises; Hüpofüüsi eessagar Kasvu e. somatotroopne hormoon (STH)- mõjustab noorloomade arengut ning toitumiskäitumist; Prolaktiin- reguleerib piimanäärmete arengut; Türeotroopne hormoon (TTH)- reguleerib kilpnäärme talitlust; Adrenokortikotroopne hormoon (ACTH)- mõjutab glükokortikoidide tootmist; Gonadotroopsed hormoonid- folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH), luteiniseeriv hormoon (LH) Hüpofüüsi tagasagar Oksüdotsiin- kutsub esile silelihaste kontraktsioone, soodustab piima eritumist; Adiureetiline hormoon e. adiuretiin (ADH)
närvisüsteemi) - sellesse süsteemi kuuluvad hajutatult erinevates elundites paiknevad sisesekretoorsed näärmerakud. Eriti rohkesti on neid närvisüsteemis ja seedeelundkonnas (peensooles ja mao limaskestas). Hormooni väljutus näärmerakust edasi võib toimuda mitmel erineval viisil: a) vere kaudu e endokriinselt b) parakriinselt - s.o vahetusnaabruses olevale efektorrakule (täidesaatvale rakule) c) autokriinselt - hormoon toimib sellele samale näärmerakule, mis teda väljutas. Autokriinselt reguleeritakse sageli näärmeraku aktiivsust negatiivse tagasiside teel (kui hormoon puutub kokku oma rakuga, siis see hakkab pidurdama edasist hormooni väljutamist). d) neurokriinselt - neurokriinselt tähendab seda, et hormooni süntees toimub närviraku kehas ja sealt transporditakse hormoon piki aksonit aksoni lõppjätkeni, kus ta vabaneb kas verre või rakuvahelisse ruumi. Hormooni toimemehhanism efektorrakkudele
produktsioonis. Mehel aga spermatotsoidide produktsioonis. 2) mitteklassikalised näärmed. Sellesse süsteemi kuuluvad hajutatult paigutunud sisesekretoorsed rakud. Ta on nendes kohtades hajutatud, kus pole endokriinne bla... Eriti rohkesti on neid NS-is ja seedeelundkonnas. Hormooni väljutus närvirakust ja transport: 1) vere kaudu ehk endokriinselt 2) parakriinselt - see on vahetus naabruses olevale efektorrakule 3) autokriinsed - hormoon toimib sellele samale näärmerakule, mis teda väljutas. Autokriinselt reguleeritakse näärmeraku aktiivsust negatiivse tagasiside teel. 4) neurokriinselt - neurokriinselt tähendab seda, et hormooni süntees toimub närviraku kehas ja sealt transporditakse hormoon piki aksonit aksoni lõppjätkeni, kus ta vabaneb siis kas verre või rakuvahelisse ruumi. Hormooni toimemehhanism efektorrakkudele Hormoon avaldab toimet nendele rakkudele, millel on vastava hormooni suhtes tundlik retseptor
Mineraalained ja vesi Naatriumi tagasiimendumine algab kohe prokstorudes, 2/3 imendub seal tagasi. Kui see läheb ümbritsevasse koesse, tõuseb seal osmrõhk, nende erinevuste tõttu liigub vesi..kuidagimoodi. 2/3 120st liitrist.. Henle lingus imendub tagasi veel umbes 20% naatriumist ja veest umbes 25L. 155L on tagasiimendunud siis, kui esmasuriin jõuab kogumistorukestesse. Kogumistorukestes toimub lõpliku uriinikoguse regulatsioon, reguleerib tagasiimenduse intensiivsust antidiureetiline hormoon ADH hüpotalamuses tekkiv. ADH sekretsioon sõltub osmrõhkust, kui see kõrgem, siis ADH-d rohkem , rohkem vett imendub tagasi, et osm normi viia. Kui osm normaalne, siis lõplikku uriini tekib ainult 1,5L. 25-st imendub 23,5 kogumistorukestesse. Lõpliku uriini kogus otsustatakse tagasiimendumise intensiivsuse põhjal kogumistorukestes. Kui osm langeb, juuakse palju, tekib ADH-d vähem, imendub tagasi vähem, lõplikku uriini rohkem. Kusepõie tühjenemine ja täitumine
kehades, mis paiknevad hüpotalamuses, käsitletakse neid sageli neurohormoonidena. Hüpofüüsi vahesagar on õhuke rakkude kiht ees- ja tagasagara vahel, mis on innerveeritud hüpotalamusest lähtuvate närvikiudude poolt, kuid mille sisesekretoorne funktsioon on inimesel võrdlemisi väheoluline. 2. Hüpofüüsi eessagara hormoonid Hüpofüüsi eessagaras produtseeritavate hormoonid on adenokortikotroopne hormoon, türeoidnääret stimuleeriv hormoon, folliikuleid stimuleeriv hormoon ja luteniseeriv hormoon. Nende hormoonide üldnimetus on glandotroopsed hormoonid. Nende vahendusel adenohüpofüüs sisuliselt kontrollib paljude ülejäänud sisenõrenäärmete talitlust. 3 Mitteglandotroopsete hormoonide toime organismis on laiem ega ole suunatud kitsalt teiste näärmete funktsiooni reguleerimisele. Hüpofüüsi eessagaras eristatakse neutrofiilseid ehk kromofoobseid rakkusid, mis on
tekitavad antikehi, teised aga hävitavad haigustekitajaid(nn. õgimisprotsess) 5. Vererakud- trombotsüüdid ehk vereliistakud osalevad vere hüübimisel so. organismi kaitse 6. Veritranspordib kudedest ära rakkudes tekkinud jääkained ja süsihappegaasi Südame töö regulatsioon .Südame tegevust reguleerib PIKLIK AJU 1.Hormoonide abil ADRENALIIN ehk " hirmuhormoon nõristub verre stressi,erutusseisundite ja hirmu ajal. Adrenaliin on hormoon, mis valmistab keha ette teatud otsustavaks tegevuseks(loomadel põgenemine, saaklooma ründamine), südame löögisagedus suureneb,kasvab vererõhk 2.Jäsemete liigutamine. Lihastes ja kõõlustes paiknevatest retseptoritest antakse signaal hingamiskeskusele-piklikule ajule, et hapnikusisaldus langeb ja süsihappegaasisisaldus kasvab. Selle vastuseks südame löögisagedus suureneb ja hingamine kiireneb.Südamelöökide arv võib kasvada 70-lt kuni 200ni
Taimede kasvu ja arengu regulaatorid (hormoonid) Millised omadused peavad ühendil olema, et olla hormoon? toime väga madalates kontsentratsioonides (10-6 – 10-9M); sünteesitakse taime ühes piirkonnas, aga toimet avaldab teises piirkonnas pole ainevahetuse vaheprodukt vaid spetsiaalselt sünteesitav ühend enamasti madalamolekulaarne tajutakse spetsiifilise retseptori vahendusel viib signaali ülekande ahelate vahendusel mitmesuguste effektideni Tagavad taime erinevate piirkondade omavahelise seose, samuti väliskeskkonna ja taime seose.
Mõisted Across 3. haiguste raviks või nende vältimiseks määratud kindel toitumisviis 5. kõige peenemad veresooned 7. inimese kõige suurem nääre 9. vedel sidekude 11. kõhunäärme hormoon 13. organismi väiksemad ehitusosad 14. naha alumine osa Down 1. piklikus ajus asuv keskus 2. söömishäire, mida iseloomustavad õgimissööstud ja kaalu kõikumine 4. neerudes toodetav vedelik 6. neerupealsete hormoon 8. maksast sünteesitud nõre 10. lahustumatu valk 12. elund, mis katab inimese keha VASTUSED: Across 3.dieet 5.kapillaarid 7.maks 9.veri 11.insuliin 13.rakud 14.pärisnahk Down 1.hingamiskeskus 2.buliimia 4.uriin 6.adrenaliin 8.sapp 10.fibriin 12.nahk
hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse valke. 16.3. Ajuripats on sisenõrenääre, mis reguleerib suhkru sisaldust veres Vale; Insuliin on sisenõrenääre, mis reguleerib suhkru sisaldust veres. 16.4. Sugunäärmed on nii sise-kui välisnõrenäärmed. Vale; Sugunäärmed on nii muna- ja seemnesarjad. 16.5. Pikim seedekulgla osa on kusejuha Vale; Pikim seedekulgla osa on peensool. 16.6 Adrenaliin on hormoon, mille põhitoime on glükoosi muutmine glükogeeniks Vale; Adrenaliin on hormoon, mis valmistab organismi ette suuremaks aktiivsuseks. 16.7. Seedekulglas hävitatakse mikroobe sülje, maomahla ning selle ensüümi pepsiini toimel ja ka sapi toimel Õige 16.8. Südametegevuse keskus asub väikeajus Vale; Südametegevuse keskus asub piklikajus. 16.9. Ülalõualuus on inimesel 8 tagapurihammast, neist viimane paar on silmahambad
hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse valke. 16.3. Ajuripats on sisenõrenääre, mis reguleerib suhkru sisaldust veres Vale; Insuliin on sisenõrenääre, mis reguleerib suhkru sisaldust veres. 16.4. Sugunäärmed on nii sise-kui välisnõrenäärmed. Vale; Sugunäärmed on nii muna- ja seemnesarjad. 16.5. Pikim seedekulgla osa on kusejuha Vale; Pikim seedekulgla osa on peensool. 16.6 Adrenaliin on hormoon, mille põhitoime on glükoosi muutmine glükogeeniks Vale; Adrenaliin on hormoon, mis valmistab organismi ette suuremaks aktiivsuseks. 16.7. Seedekulglas hävitatakse mikroobe sülje, maomahla ning selle ensüümi pepsiini toimel ja ka sapi toimel Õige 16.8. Südametegevuse keskus asub väikeajus Vale; Südametegevuse keskus asub piklikajus. 16.9. Ülalõualuus on inimesel 8 tagapurihammast, neist viimane paar on silmahambad
13. Hüpotaalamus ja seal produtseeritavad hormoonid, mõju käitumisele Hüpotaalamus _ Asub vaheajus _ Reguleerib mitmeid homeostaatilisi mehhanisme ja emotsionaalseid reaktsioone: Kehatemperatuur, nälja- ja janutunne, ainevahetus Seksuaalkäitumine, raev _ Reguleerib autonoomset närvisüsteemi ja seob seda endokriinsüsteemiga _ Hüpotaalamus reguleerib hüpofüüsi tööd neurosekretoorsete rakkude abil _Kasvu e. somatotroopne hormoon (STH, GH)- mõjustab noorloomade kasvu ja arengut, piimatoodangut ja immuunsust _ Melanotsüüte stimuleeriv hormoon (MSH)- reguleerib pigmentatsiooni teket. _ Türeotroopne hormoon (TTH, TSH)- reguleerib kilpnäärme talitlust, samuti hapniku tarvet, ainevahetust ning ka termoregulatsiooni. _ Adrenokortikotroopne hormoon (ACTH)- mõjutab glükokortikoidide tootmist ning mõjutab stressireaktsioone. _ Gonadotroopsed hormoonid- toime avaldub suguelundite endokriinse talitluse kaudu. Neil
neurosekretoorsetes tuumades. Neurosekretoorne tähendab seda, et tuumadel on nii erutust juhtiv kui sekretoorne (hormoonide süntees) funktsioon. Hüpotalamuse poolt sünteeitud hormoonid laskuvad mööda närvijätkeid ehk aksoneid hüpofüüsi varre kaudu tagasagarasse. Tagasagart nim ka neurohüpofüüsiks. Hüptalamuse neurosekretoorsed tuumad: 1)Nucleus paraventricularis (paraventrikulaarne tuum – ajuvatsakese kõrval olev tuum) 2)Nucleus supraoptieus Andidiureetiline hormoon (ADH) ja oksütotsioon – need kaks hormooni produtseeritakse hüpotalamuse neurosekretoorsetes tuumades. * hüpotalamuses sünteesitakse hormoone, mis laskuvad eessagarasse ja mõjutavad eessagaras seal sünteesitavate hormoonide teket. Produtseerda stimuleerivaid eessagara hormoone riliising (release) hormoonid (RH) ehk liberiinid ja statiine ehk inhibeerivaid hormmoone (IH). * hüpotalamuses paikneb termoregulatsiooni keskus – kehatemperatuuri regueeriv keskus. Inimene
Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mis moodustub organismide elutegevuse tulemusena (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid, nukleiinhapped, aminohapped, nukleotiidid). Kuuluvad rakkude ehitusse, ning reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd. · Bioaktiivsed ained- orgaanilised ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitlusi (ensüümid, vitamiinid, hormoonid). Orgaanilised ained organismides: 1. Sahhariidid (ehk süsivesikud)- süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm. · Monosahhariidid- madalmolekulaarsed, koosnevad ühest molekulist (glükoos, fruktoos, riboos) · Oligosahhariidid- madalmolekulaarsed, koosnevad 2-3st li...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool 10 Koostanud M. Kolga Biokeemia HÜPOTAALAMUSE HORMOONID Liberiinid Stimuleerivad hüpofüüsi vastavate hormoonide vabanemist (riliising-hormoonid; releasing hormone RH) ja nende esindajad: CRH kortikoliberiin; kortikotropiin-riliising hormoon GRH somatoliberiin, somatotropiin-riliising hormoon GnRH gonadotropiin-riliising hormoon PRH, PRF prolaktiin-riliising hormoon/faktor TRH türoliberiin; türeotropiin-riliising hormoon Statiinid Pärsivad hüpofüüsi vastavate hormoonide vabanemist (inhibeeriv hormoon; inhibiting hormone IH) GIH, GHIH somatostatiin GnRIH gonadotropiini vabanemist inhibeerivm hormoon PIF, PRIH prolaktiini inhibeeriv hormoon Hüpotaalamuse mõningaid teisi peptiidhormoone sünteesitakse inimkehas ka mujal
ainevahetusreaktsioone vastavas koes või organis. SISENÕRENÄÄRMED: a) Ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete talitlust ja sünteesib kasvuhormooni b) Käbikeha(hormoon) reguleerib ööpäevaseid rütme c) Kilpnääre kilpnäärmehormoonid reguleerivad ainevahetuse kiirust, organismi kasvamist ja arengut d) Kõrvakilpnäärmed nende hormoonid reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, mis on vajalik luukoe normaalseks arenguks e) Neerupealised hormoon adrenaliin kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s. o. ohule reageerimiseks f) Kõhunääre hormoon insuliin reguleerib glükoosi hulka veres g) Sugunäärmed suguhormoonid mõjutavad soost sõltuvate tunnuste arengut: mehel habeme kasvamist, naisel rindade arengut ja nahaaluse rasvakihi kujunemist Sisenõrenäärmete tegevus on tihedalt omavahel seotud ja koos reguleerivad nad kõiki organisme elutähtsaid protsesse.
impulsside mõjul Kontraktsioonivõime Südamelihas on võimeline pidevalt maksimaalselt töötama Refraktaalsus Vastuvõtmatus ärritusele, kui eelmine erutus veel püsib Repiratoorne arütmia Väljahingamisel muutub südametegevus aeglasemaks Tahhükardia Südamefrekvents üle 100 korra minutis Bradükardia Südamefrekvents alla 60 korra minutis ADH Hormoon, mis põhjustab eriti kapillaaride ja arterioolide ahenemist ning tõstab vererõhku Histamiin Laiendab kapillaare, tekib järsk vererõhu langus, mis võib viia eluohtliku seisundini Vererõhk Jõudu pinnaühiku kota, mida veri avaldab arterite seinale Süstoolne rõhk Näitab rõhku südame kokkutõmbe ajal Diastoolne rõhk Näitab rõhku südame puhkefaasis
Kaasasündinud refleksid on ühtmoodi kõigil inimestel ja võivad olla pärilikud IMIKUTEL: kõndimis-, haaramis- ja ujumisrefleks 1. VAATA KORDAMIST VIHIKUST ( RAKKUDE EAD) 2. ORGAANILISED AINED Kolesterool lipiididest, veresoonte elastsuseks, sapi tootmiseks HCL maos, toidu seedimiseks 1. ELUNDITE ÕPPIMINE 1.1 TÜROKSIIN Reguleerib kasvu, ainevahetust, intensiivistab rakuainevahetust Kilpnäärmes toodetav hormoon. 1.2 SAPP Sapipõide kogunev seedenõre, eritub maksast. ÜLESANNE: Sapp hoiustab sapivedelikku Aitab imenduda rasvadel ja lagundab rasvasi Sapp aitab mürgiseid aineid välja viia Aitab soolestiku tööle kaasa Aitab rasvlahustuvaid vitamiine omastada Tapab bakterid Intensiivistab ainevahetust 1.3 UUED VERERAKUD
Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuste kiirustKõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Ka need näärmed on kõri piirkonnas ning nende hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Neerupealised Neerupealisedpaiknevad neerude peal. Neerupealiste kõige tuntum hormoon on adrenaliin. Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Kõhunääre Kõhunääre asub mao taga. Kõhunäärme hormoonidest on kõige tähtsam insuliin insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse. Teiseks toimub insuliini mõjutusel maksas glükogeen sünteesimine Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, on tegemist suhkrutõvega ehk diabeediga
kasuhormooni ning neerupealiste ja kilpnäärme tööks vajaliku hormooni Kilpnääre- intensiivistab rakuvaheainet, reguleerib kasvu ja arengut ning põhiainevahetust Neerupealised- toodavad adrenaliini, ergutab südametegevust, tõstab veresuhkrut Kõhunääre- toodab insuliini, soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas Munasari- toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalike hormoone Munandid- toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalike hormoone Insuliin- valguline hormoon, mille toime reguleerib ka vereglükoosisisaldust Adrenaliin- Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku Türoksiin- kilpnäärmes toodetav hormoon. Noortel reguleerib türoksiin kasvu, vanematel ainevahetust Kasvuhormoon- soodustab valkude omandamist Stressihormoon- põhjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu
3) Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja küljel. Kõige suurem snn. Hormoonid mõjutavad erutusprotsesseide tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust (türoksiin). See vajab ka I2 normaaltalitluseks. 4) Kõrvalkilpnäärmed kõige väiksem snn, hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, mis on vajalik luukoe normaalseks arenguks. 5) Neerupealsed paiknevad neerude peal, tema kõige tuntum hormoon on adrenaliin. See eritub verre hirmu, ehmatuse, viha, positiivsete emotsioonide korral. See on keha ettevalmistus stressiolukorraks. Jõuad kiiremini joosta, kõvemini lüüa, meeled on erksamad jne. Muutused: südame töö kiireneb; hingamissagedus suureneb; vererõhk tõuseb; soodustab suhkrukasutamist rakkudes; aeglustatakse/lõpetatakse seedimine 6) Kõhunääre asub mao taga. Kõige tähtsam hormoon on insuliin, mis reguleerib veresuhkru taset
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
