Polüploidsus taimedes Student X Artiklist • Pealkiri: The advantages and disadvantages of being polyploid • Autor: Luca Comai • Ajakiri: Nature Reveiws Genetics • Uurimistöö eesmärk oli aru saada kas polüploidsus mõjutab taimi positiivselt ja/või negatiivselt. • Hüpotees: Polüploidsus mõjutab taimi nii positiivselt kui ka negatiivselt. Üldiselt • Polüploidsus on raku kromosoomikomplektide paljukordsus • Astet määratakse kromosoomikomplektide korduse kaudu. Tri-, tetra-, heksa-, oktaploidsus jne • Polüploidsus on laialt levinud taimeriigis, loomariigis esineb seda harva • Inimestele on polüploidsus reeglina Polüploidsuse teke • Genoomi duplikatsioon – mitoosijärgses rakujagunemises tekib viga • Gameetide mitte-redutseeriv jagunemine – meioosis tekib viga • Polüspermia – rohkem kui üks seemnerakk viljastab munaraku Polüploidsuse teke Kasulikkus • 3 ...
Downi sündroom Haigus, kus inimesel on 46 kromosoomi asemel 47 kromosoomi. (tuleneb 21. Kromosoomi kolmekordsusest). => väike kasv, mongoliidne silmalõige, vaimne alaareng, lame nägu. Geenifond Liigi v populatsiooni kõigi geenide ja nende alleelide kogum. Geenmutatsioon Väike muutus DNA nukleotiidses järjestuses. Geneetiline muutlikkus Erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. Generatiivne mutatsioon Hulkrakse organismi sugurakkudes tekkiv ja järgmistele põlvkondadele edasi kanduv mutatsioon. Genoommutatsioon Homoloogiliste kromosoomide arvu muutus. Indutseeritud mutatsioon Eksperimendi käigus esile kutsutud mutatsioon. Kaksikute meetod Viis uurida geneetilise ja modifikatsioonilise muutlikuse vahekorda tunnuste varieerumises inimese juures. Kantserogeen Tegur, mis kutsub esile vähktõve tekke. Kombinatiivne muutlikkus Muutlikkus, mis seisneb vanema...
keskkonnategurite koostoimest. (suhkrutõbi, lühinägevus) Pärilik ja mittepärilik muutlikkus; geneetika ja meditsiin Pärilikkus- seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad vanematele nii MÕISTED ehitustelt kui ka talitluselt. Downi sündroom- inimese kaasasündinud puuetekogum, mis on tingitud Reaktsiooninorm- tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piir. Kitsas- genoommutatsioonist. 21. Kromosoom on 3x -> keharakkus on 47 kromosoomi. juuksevärvus, karvade läbimõõt. Lai- kehakaal, kanade munatoodang, Veiste (väikest kasvu, mongoloodse silmalõikega, lameda näoga, kõrgete põsesarnadega, piimaand. Määratud isendi genotüübi poolt. vaimse alaarenguga, ,,ahvivagu") Somaatilised mutatsioonid- ke...
Mitoos Meioos Moodustavate rakkude tüüp Keharakud Eoste ja sugurakkude moodustumine Rakkude ploidsus Rakkudes diploidne Rakkudes haploidne romosoomistik kromosoomistik Rakkude genotüüp Rakud identsed Rakud geneetiliselt erinevad Tütarrakkude arv Moodustub kaks uut rakku Moodustub neli uut rakku Jagunemiste arv Üks Kaks Krossingoveri esinemine Ei Jah
Pärilik e geneetiline muutl. - konkreetselt geenidega seotud. Muutused toim geenides või kromos. Jag: kombinatiivne ja mutatsiooniline. Kombinatiivne vanemate genotüübid kombineeruvad järglaste genotüübis. Toimub meioosi käigus, kus toimub ristsiire, aga ka viljastumisel. Kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu. Saab tekkida, sest populatsiooni isenditel on alleelid ja homoloogilised kromosoomid. Sug palj organismidel moodustab komb muutl põhiosa pärilikust muutlikkusest. Mutatsiooniline muutused toimuvad raku geneetilises materjalis. Jag: geen-, kromosoom ja genoommut. Geenmutatsioon muutused toimuvad DNA molekuli tasandil, selle nukleotiidses järjestuses.. Selle tulemusena võivad tekkida uued alleelid. Suhkrutõbi. Kromosoommutatsioon muutused toim kromosoomide kujus ja pikkuses. See on nähtav mitoosi või meioosi krom mikrosk uurimisel. Mõni kromosoomilõik võib kaduma minna või mitmekordistuda, võib geenide järjestus või asu...
LK 104 1. Organismi fenotüüp on üheselt määratud tema genotüübi poolt. 2. Translatsioonile eelneb transkriptsioon. 3. Geen avaldub siis, kui mingil geenil tekib transkriptsioon. 4. Igale aminohappele vastab tavaliselt mitu erinevat koodoni. 5. Translatsioon toimub ribosoomides. 6. Koodon on geeni piirkond, millega seostub antikoodon 7. Stoppkoodon valgu sünteesi lõpetab. 8. Hulkrakse organismi kõik geenid avalduvad samaaegselt. 9. RNA sünteesiks peab transkriptsiooni läbiviiv ensüüm seostuma promootoriga. 10. Valgu süntees toimub ribosoomis 11. Ühele koodonile vastab maksimaalselt 1 aminohape. 12. Et geneetilist koodi iseloomustab mittekattuvus, siis üks ja sama nukleotiid ei kuulu kahe kõrvutiasetseva koodoni. 13. Promootor on osa DNA molekulist. 14. mRNA molekule sünteesitakse tsütoplasmasse 15. Molekulaargeneetika- uurib pärilikkuse molekulaarseid mehhanisme. 16. Koodon AUG alust...
!!!Taime kui eluvormi paikutamine paljuriigilisse elupuusse. Fotosünteesijad Taimeriik (nt rohevetikad, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, soontaimed) Esiviburlaste riigi mõni esindaja (nt ränivetikad) Silmviburlaste riigi osad esindajaid Osad alveolaadid (nt neelvetikad) Punavetikad Sinivetikas(bakter) esiviburlased(kõik rohelised taimed) ja üks veel mingi ainurakne vist on. Taimeraku erilised osad: plastiidid(kloro, kromo, leuko, amülo), vakuool, rakukest-tselluloosist, hemitselluloosist, pektiinist või ligniinist, erilised rakkude vahelised ühendused- plasmodesmid. Rakukest seab rakkudevahelisele kommunikatsioonile teatud piirangud. Seetõttu on taimerakkudel olemas plasmodesmid - rakukesta läbivad kanalid, mis ühendavad naaberrakkude tsütoplasmat. Fotosünteesi 4 vaianti ja näited aint 3 leidsin B.1) fotoheterotroofid- kasutavad valgusenergiat ATP saamiseks. Rohelised mitte-väävli bakterid. B.2) foto-autotroofid- toodav...
Muutlikkus. MÕISTED. Downi sündroom - inimese kaasasündinud puuetekogum, mis on tingitud kromosoomide arvu muutusest. Tuleneb 21. kromosoomi kolmekordsusest ja seetõttu on indiviidi keharakkudes 47 kromosoomi Geenifond - liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogum Geenmutatsioon - mutatsiooniline muutlikkuse vorm, mis seisneb väikestes muutustes mingi geeni DNA nukleoiidses järjestuses. Põhjustab uute alleelide teket Geneetiline muutlikus - pärilik muutlikus on erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. Jaguneb kombinatiivseks ja mutatsiooniliseks Generatiivne mutatsioon - mutatsioon, mis tekib hulkrakse organismi sugurakkudes ja kandub sugulisel paljunemisel edasi järgnevatele põlvkondadele Genoommutatsion - mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb kromosoomide arvu muutuses. Genoommutatsioonist on näiteks i...
a) suureneb kõigi kromosoomide arv. b) väheneb kõigi kromosoomide arv. c) Suureneb ühe kromosoomi arv(võrreldes normaalsega) d) Väheneb ühe kromosoomi arv ü Imetajatel on levinud genoommutatsioonid, mis muudavad sugukromosoomide arvu. Genoommutatsioonide tekkepõhjused: 1. endomitoos DNA kahekordistub, aga raku jagunemist ei toimu. 2. Viljastumisel osaleb diploidne sugurakk areneva organismi ploidsus on suurenenud. 3. Hübridiseeruvad erineva kromosoomide arvuga vanemad. Organismide kaitsevõimalused mutatsioonide kahjuliku mõju eest: 1. reparatsioon DNA vigade leidmine ja kõrvaldamine 2. diploidsus geenialleelid on keharakkudes kahes korduses 3. regulaatorgeenide mõju ei luba mutanteerunud alleele avalduma. 4. Polügeensus üks tunnus määratakse paljude geenide poolt(seda loetakse suurimaks bioloogiliseks saavutuseks organismidel)
Kokkuvõte secunda neljandast bioloogia kontrolltööst läbi aastate (2004- 2010) * 1. Osa Mõisted (1p) -) Gameet organismi sugurakk. -) Meioos sugurakkude jagunemine, mille käigus tagatakse kromosoomide arvu kahe kordne vähenemine. -) Mitoos ühest keharakust saab mitoosi teel kaks. Tuumas on vahetult enne seda toimunud DNA replikatsioon ja nüüd tekib kaks isengile vastava kromosoomide arvuga tütarrakku. -) Rakutsükkel raku eluring ühe mitoosi lõpust teise lõpuni. -) Spermatogoon meessuguraku eellane, millest areneb spermatogeneesi kaudu sperm. -) Spermatogenees spermi areng spermatogoonist spermini. -) Postembrüogenees loote järgne areng sünnist surmani. -) Menstruatsioon viljastumata munaraku väljumine naise kehast koos emaka seina rakkudega. -) Entoderm sisemine lootekiht, millest arenevad hingamis- ja seedeelundkonnad. -) Karükokinees eukariüootse rakutuuma jagunemin...
Kus toodetakse nais-, kus meessugurakke? Ovulatsiooni tähtsus järglaste saamisel. Tervete laste saamise eeldused naistel ja meestel (sugurakkude kvaliteedi tagamine kummalgi sool). (õpik lk 48-53) SARNASUSED ERINEVUSED Tekivad sugurakud Spermide moodustumine toimub terve elu Kas tõesti? Vaata üle! Milline ploidsus on sugurakkudel? Kas toimub meioosi või mitoosi teel? Munarakkude moodustumine lõppeb naistel u keskeas Vaata üle, millal neid toodetakse ja millal need küpsema hakkavad. Lk 49 on sellest juttu. Naistel on pisut keerulisem see asi Spermide arenguks on oluline kehatemperatuurist
MUUTLIKKUS I MÕISTED 1. Downi sündroom-kõige sagedasem genoonmutatsioon.tuleneb 21. kromosoomi kolmekordsusest.mutatsioon on toimunud vanema sugurakkude arengus. 2. geenifond-nim liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogumit. 3. geenmutatsioon-on väikesed muutused DNA struktuuris. Tekivad tavaliselt replikatsioonil-DNA kahekordistumine 4. geneetiline muutlikkus-on organismide genotüüpide erinevus. Jaguneb mutatsiooniliseks,-ja kombinatiivseks muutlikkuseks. 5. generatiivne mutatsioon-kui mutatsioonid tekivad hulkrakse organismi sugurakkudes ja kanduvad edasi järgmistele põlvkondadele. 6. genoommutatsioon-toimuvad homoloogiliste kromosoomide kordsuse muutused. 7. indutseeritud mutatsioon-on kuntslikult esilekutsutud. 8. kaksikute meetod-abil saab uurida modifikatsioonilise muutlikkuse avaldumist. 9. kantserogeen-tergurid,mis kutsuvad esile vähktõve teket. 10. k...
Dominantsus - domineerimine ehk ühe tunnuse prevaleerumine tunnusepaaris teise üle · Näide: silmade värv Retsessiivsus - ühe tunnuse varjuvus tunnusepaaris heterosügootse genotüübi puhul; tunnuse avaldumine ainult homosügootsuse (aa) korral. Fenotüüp - indiviidi (morfoloogiliste, füsioloogiliste, keemiliste, etoloogiliste, arenguliste) tunnuste kogum Genotüüp - indiviidi kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi Homosügoot - lookustes on identsed alleelid · Homosügoot retsessiivse tunnuse osas (aa) · Homosügoot dominantse tunnuse osas (AA) Heterosügoot - diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses asuvad erinevad alleelid (nt. Aa). Kromosoom - eukarüootse organismi genoomi struktuurselt individuaalne element, milles asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega geenid ning mitmesugused mittegeensed nukleotiidijärjestus...
a) mutatsioonid eostes b) geenide ümberkombineerumine spoorse meioosi käigus Suguline paljunemine Sugulise paljunemise erijuhud 1. Partenogenees - neitsisigimine - organismi areng viljastamata munarakust. Esineb taimedel (võilill, kortsleht), selgrootutel (mesilased, lehetäid) ja selgroogsetel (kalad, kahepaiksed, roomajad) ja lindudest ainult teatud kalkunitõugudel. Isend Sugu Ploidsus Viljakus (kromosoomistiku kordsus) Emamesilane emane 2n + Töömesilased emased 2n - Isamesilased ehk isased n (partenogenees) + lesed Emamesilase munemine a) viljastatud munad - neid muneb palju
5) Eoseid iseloomustab pärilik muutlikkus, mis avaldub kahel tasemel a. Mutatsioon eostega b. Spoorne meioos eostega 6) Eoselisel paljunemisel toimub ploidsuse vaheldumine elutsüklis. Suguline paljunemine Erijuhtumid Partenogenees e. neitsisigimine organismi areng viljastamata munarakust, iseloomustab nii taimi kui loomi, ainsana puudub partenogenees imetajatel. Nt. mesilased Isendid Ploidsus Viljakus Sugu Emamesilan 2n + Emane e Töömesilane 2n - Emane Lesed n + Isane Miks pole töömesilased viljakad? Moondega arengu käigus hooldatakse neid vastseid nii, et nad muutuvad hiljem steriilseteks (hormoonidega). Kuidas saavad emamesilase munadest tekkida: a) töölised, b) uued emamesilased, c) lesed.
Mitoosi teel jagunevad tütarrakud on emarakuga geneetiliselt identsed. Meioosi teel jagunevad tütarrakud on emarakust geneetiliselt erinevad, tagades geneetilise varieeruuvuse indiviidide vahel. Meioosis erinevad juba peale esimest jagunemist tütarrakud emarakust, mis peale seda saavad veel üks kord jaguneda. Lisaks toimub meioosi esimeses profaasis kromosoomide ristsiire ning esimeses anafaasis liiguvad raku vastaspoolustele homoloogilised kromosoomid, mitte tütarkromatiidid. 2. PLOIDSUS. Mitoosi teel jagunedes on nii emarakk kui tütarrakud on diploidsed. Meioosi teel jagunedes moodustub kokku 4 haploidse genoomiga gameeti. 3. AEG. Sõltuvalt organismist ja rakkude keskkonnast, võib mitoos kesta mõnest tunnist mõne päevani. Meioosi puhul võib aga juba ainult esimene profaas osadel loomadel kesta aastaid. 4. RAKUJAGUNEMISTE ARV. Meioosis toimub rakujagunemine 1 kord, kus tekib 2 diploidset rakku. Meioosis toimub kaks rakujagunemist:
- Inimesel võivad mõned autosoomid esineda 3. Korduses. (ühes korduses ei saa esineda ükski kromosoom). - Imetajatel on levinud genoommutatsioonid, mis muudavad sugukromosoomide arvu. 0+ (X, XXX, XXXXX) 0-> (XXY, XYY, XXXY) Genoommutatsioonide tekkepõhjused : 1. endomitoos DNA kahekordistub, aga raku jagunemist ei toimu. 2. Viljastumisel osaleb diploidne sugurakk areneva organismi ploidsus on suurenenud. 3. Hübridiseeruvad erineva kromosoomide arvuga vanemad. 4. Häired meioosis mõnes rakus on mõni kromosoom rohkem või vähem · inimesed on võtnud sihiks saada selliseid taimesorte, kus kõikide kromosoomide arv on kahekordistunud. + polüploididel on suurem saagikus - kasulikke aineid on taime massis vähem. - Polüploididel on seemnete valmimine häiritud. Organismide kaitsevõimalused mutatsioonide kahjuliku mõju eest : 1
toituvaid röövloomi kolmanda astme tarbijateks. Tarbijate klassifitseerimine eri troofilistel tasemetel on sageli ebatäpne, sest röövloomad võivad hankida toitu mitmelt tasemelt. Omnivoorid, kes kasutavad nii taimset kui loomset toitu, tegutsevad ühtaegu vähemalt kahel troofilisel tasemel. Lihasööjad taimed, nagu huulhein või võipätakas, on aga samaaegselt tootjad ja mingil määral tarbijad. 11. Ploidsused, ha,di,polü. Näide kus või millal. !!! ploidsus... kus esineb või millal.. Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nimetatakse haploidseks. Haploidsus indiviidi (raku) kromosoomistiku poolkordsus, liigi haplofaasile omase (gameetse) kromosoomistiku olemasolu, mida tähistatakse sümboliga n. Enamikul loomadel võib haploidsuse sünonüümiks lugeda monoploidsust (n = x, genoome üks). Erandiks on polüploidsed liigid, kus haploidne kromosoomiarv võib mitmekordselt ületada monoploidset põhiarvu, sümbolina (n>x, genoome mitu)
Aastaarvud: · 4.6 miljardit a. Maa vanus · 4.4 miljardit a. kõige vanemate siiani leitud mineraalid (tsirkoonkristallid) · 4.1-3,5 miljardit a tagasi tekkisid esimesed organismid · 4 miljardit a. kõige vanemad settekivimid (leitud Gröönimaalt) · 3,5 miljardit a Lääne-Austraaliast ja Lõuna-Aafrikast leitud fossiilide vanus · 1,7 miljardit a esimesed üherakulised eukarüoodid · 1683 a A von Leeuvenhoek avaldas esimese joonistuse bakteritest · 1836 a - C. Ehrenberg vaatles esimesena vibureid · 1872 a - F. Cohn avastas viburid teistkordselt · 1893a. - Pfeiffer toksiinid endo - ja eksotoksiinideks · 1920a Oparin ja Haldan näitasid üksteisest sõltumatult, et tingimused primitiivsel Maal toetasid keemilisi reaktsioone · 1970 Richard Blakemore isoleeris järvemudast bakterid, kes reag magnetväljale, avastati magnetosoomid · 1977 a hakati võrdlema erinevate organismide RNAde järjestusi, sai sel...
taimed, loomad Tuum ja tuuma DNA Nukleoid. DNA ei ole tuumast Esineb tuumamembraan ja organisatsioon eraldatud membraaniga ega histoonid. ole seotud histoonidega. Ainult mõnedel arhedel on histoonid. Kromosoomide arv. Ploidsus. Üks rõngaskromosoom. Mitu kromosoomi kas Haploidne garnituur. Borrelia diploidne või haploidne. burgdorferil ja mõnel aktinobakteril on lineaarne kromosoom. Tsütoplasmaatiline DNA Plasmiidid. DNA, mis sisaldub mitokondrites, Glolgi
BIOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED Alleel ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises. Analüüsiv ristamine ristamine, millega uuritakse katseloomade või -taimede genotüüpide homo ja heterosügootsust. Antigeen selgroogsesse organismi sattunud võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab antikehade teket. Antikoodon tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. Autosoom kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost. Avalduv geen (geeniekspressioon) geen, milles toimub RNA süntees. Bakteriofaag viirus, mille peremeesrakus on bakter. Daltonism (punarohepimedus) - inimesel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-romosoomis. Dihübriidne ristamine ristamine...
· Hea valgustatus arenevad emased · Halb valgustatus arenevad isased · Vahepealne liitsugulised b. Temperatuuriga: Loomad roomajad. Liigist sõltuvalt 7 kombinats. Kui munad kooruvad temp vahemikus: · 28-32 C isased, emased · soojemaga emased · jahedamaga isased Soo määramine keskkonnaga kätkeb endas riske 2) Ploidsus: nt. mesilased (isased-lesed n, emased töölised + ema 2n) 3) Sugu määratakse sookromosoomidega a. Süsteem xx/x ühel soopoolel 1 kromosoom vähem b. Süsteem zz/zw ei seostu sugukromosoomide kujuga. Kasutusel lindudel. Ühesugused sugukromosoomid isastel, erinevad emastel c. Süsteem xx/xy imetajatel, kahepaiksetel, kaladel emastel xx, isastel xy Esmased sugutunnused:
PALJUNEMINE, areng, geneetika Järgnevat tabelit tihti küsitud eksamil 1) Mittesuguline a) Vegetatiivne * Ühest rakust lähtuv * Hulkraksusest lähtuv b) Eoseline 2) Suguline Vegetatiivne paljunemine............................................................................................................2 Vegetatiivne paljunemine raku tasandil- rakutsükkel, mitoos.................................................... 3 Rakutsükkel.................................................................................................................................3 MITOOS..................................................................................................................................... 4 Mitoosi bioloogiline tähtsus:.......................................................................................................5 EOSELINE PALJUNEMINE:...................................................................................
tuum ja tuuma Tuumamembraan puudub. Erandiks esineb tuuma membraan DNA Planctomyces ja Gemmata. DNA ei ole ja histoonid organistatsioon enamasti seotud histoonidega. Histoonide homoloogid esinevad osadel arhedel. kromosoomide üks haploidne rõngaskromosoom, Borrelia mitu kromosoomi, kas lineaarne arv. Ploidsus burgdorfer´il ja paljudel aktinomütseeridel või haploidne lineaarne kromsoom tsütoplasmaatiline plasmiidid DNA, mis sisaldub DNA mitokondrites, klorplastides, tsentrioolides, Golgi kompleksis
Ribosoomid 70S 80S, organellides 70S - + Tuum ja tuuma DNA Tuumamembraan puudub. Esineb tuumamembraan ja organisatsioon Histoonide homoloogid histoonid. esinevad osadel arhedel. Kromosoomide arv, Üks rõngaskromosoom, kuju ja ploidsus. haploidne. Borrelia burgdorfer Mitu kromosoomi. Kas ´il ja paljudel haploidne või diploidne. aktinomütseeridel lineaarne kromsoom. Plasmiidid DNA, mis sisaldub organellides Tsütoplasmaatiline
Võimalik probleem: geenide kuhjumine (stacking) Pesa pCR- 2 praimeri paari (teine paar on esimese lõigu sisene-> tundlikkuse tõstmine) Multiplex PCR- mitu paari praimereid-> mitu järjestust. Hübridiseerimistemp peavad sarnased olema. RRsoja- kahe elemendi vaheline ala amplifitseeritakse (konstrukti spetsiifiline). Efektiivsus sõltub DNA kvaliteedist. Probleemiks: koopiate arv genoomis, heterosügootsus ja ploidsus. 8) PCR meetodite detektsioonipiir ja kvantiseerimispiir. Konkreetselt. Detektsioonipiir (limit of detection, LOD) on kõige väiksem usaldusväärselt detekteeritav kogus (mis ei pea tingimata olema kvantiseeritav). ENGL kriteeriumide järgi loetakse GMO-de määramisel sobivaks meetod, mille LOD < 1/20 spetsifikatsiooni väärtusest standardhälbe £ 30% korral. Näiteks: 1% nominaalväärtuse korral on LODmin = 0,05% või siis 500 koopia LODmin = 25 koopiat.
Paretenogenees-neitsisigimine Organismi areng viljastamata munarakust. Esineb taimedel kui ka loomadel(selgrootutel-lülijalgsed-putukad, selgroogsetel, aga puudub imetajatel. a) võivad tekkida ahploidsed organismid-areng algab sellega haploidsest munarakkust. b) Võivad tekkida ka diploidsed organismid- aren algab diploidsest munarakkust, pseudoviljastumine- munarakk+polotsüüt.[HARVA] isend sugu ploidsus viljakus Töölis mesilane emane 2n - vastesete erinevatel hooldamisel kujuneb Emane mesilane emane 2n + ,,-,,-,, Isased"lesed"mesilase isased N sugurakud +
Partenogeneesil võivad tekkida a.) haploidsed isendid või b.) harvem võivad moodustuda diploidsed (areng käivitub diploidsest munarakust) või ühineb munarakk ja polotsüüt (pseudoviljastumine). Partenogeneesil võivad tekkida a.) emased isendid (levinum selgroogsetel) või isased (putukatel). Partenogenees võib olla ainus paljunemisviis organismi jaoks nt: teatud kõrbesisalikud (elavad ainult emased, ca. 20 liiki) või vahelduv (nii partenogeneetilisel kui tavalsielt). Tabel 3. Ploidsus mesilastel Ploidsus viljakus sugu Emamesilan 2n + nais e Tööline 2n - nais Lesk (isane) n - mees 37 Ühiselulisetel putukatel esineb soo määramine ploidsusega. Emane saab reguleerida, kas ta muneb viljastatud või viljastamata munad. Partenogeneesi bioloogiline tähtsus. Levinud
Bioloogia mõisteid gümnaasiumi osast Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püoviinamarihappe molekuli AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV- iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide h...
Mida tähendab fingerprintimine. See on mikrosatelliitse kordus DNA määramine. Mikrosatelliidid on kiiresti muteeruvad mittekodeerivad DNA lõigud, mis koosnevad tandeemselt korduvatest nukleiididest. Kuna nad muteeruvad suhteliselt kiiresti, siis populatsioonid erinevad korduste arvu poolest. Esmalt koguti üle Aafrika eri elevantide fecest, eraldati sealt DNA ja määrati referents proovid. Seejärel eraldati spetsiaalse meetodiga salakaubana konfiskeeritud elevandiluust DNA ja võrreldi mikrosatellitide korduseid referntsiga. Genotüüp = organismi geenide (alleelide) kogum Fenotüüp = organismi tunnuste kogum Monohübriidne = kahe erineva homosügoodi ristamine (erinevad tunnused) Vastastikune ristamine (retsiprookne) = tunnused vahetatakse ristamiseks erinevatel sugupooltel (kui tulemus ei muutu, siis tunnus ei ole seotud sooga) Dihübriidne ristamine = ristatakse kahe tunnuse suhtes erinevaid homosügoote F1 x F1 ristamine: Mendel avastas, et t...
- loomadel on genoommutatsioone harvem, ja nende olemus on piiratud. - Inimesel võivad mõned autosoomid esineda 3. Korduses. (ühes korduses ei saa esineda ükski kromosoom). - Imetajatel on levinud genoommutatsioonid, mis muudavad sugukromosoomide arvu. 0+ (X, XXX, XXXXX) 0-> (XXY, XYY, XXXY) Genoommutatsioonide tekkepõhjused : 1. endomitoos DNA kahekordistub, aga raku jagunemist ei toimu. 2. Viljastumisel osaleb diploidne sugurakk areneva organismi ploidsus on suurenenud. 3. Hübridiseeruvad erineva kromosoomide arvuga vanemad. 4. Häired meioosis mõnes rakus on mõni kromosoom rohkem või vähem · inimesed on võtnud sihiks saada selliseid taimesorte, kus kõikide kromosoomide arv on kahekordistunud. + polüploididel on suurem saagikus - kasulikke aineid on taime massis vähem. - Polüploididel on seemnete valmimine häiritud. Organismide kaitsevõimalused mutatsioonide kahjuliku mõju eest : 1
taimed, loomad Tuum; tuuma DNA Tuumamembraan puudub Tuumamembraan ja histoonid organisatsioon (erandid Planctomyces ja esinevad. Gemmata). DNA ei ole seotud histoonidega. Osadel arhedel histoonide homoloogid. Kromosoomide arv, 1 rõngaskromosoom, haploidne. Mitu kromosoomi, haploidne või kuju ja ploidsus Borrelia burgdorfer'il ja diploidne paljudel aktinomütseetidel lineaarne kromosoom Tsütoplasmaatiline Plasmiidid DNA, mis sisaldub organellides DNA (mitokondrites ja kloroplastides) Membraanid Ei ole steroole (erand Sisaldavad steroole mükoplasmad), steroolide rollis osadel bakteritel hopanoidid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
