Polüploidsus taimedes Student X Artiklist • Pealkiri: The advantages and disadvantages of being polyploid • Autor: Luca Comai • Ajakiri: Nature Reveiws Genetics • Uurimistöö eesmärk oli aru saada kas polüploidsus mõjutab taimi positiivselt ja/või negatiivselt. • Hüpotees: Polüploidsus mõjutab taimi nii positiivselt kui ka negatiivselt. Üldiselt • Polüploidsus on raku kromosoomikomplektide paljukordsus • Astet määratakse kromosoomikomplektide korduse kaudu. Tri-, tetra-, heksa-, oktaploidsus jne • Polüploidsus on laialt levinud taimeriigis, loomariigis esineb seda harva • Inimestele on polüploidsus reeglina Polüploidsuse teke • Genoomi duplikatsioon – mitoosijärgses rakujagunemises tekib viga • Gameetide mitte-redutseeriv jagunemine – meioosis tekib viga • Polüspermia – rohkem kui üks
juures. Kantserogeen Tegur, mis kutsub esile vähktõve tekke. Kombinatiivne muutlikkus Muutlikkus, mis seisneb vanemate geelialleelide ümberkombineerumises järglaste genotüüpideks. Kromosoommutatsioon Kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutus. Modifikatsiooniline muutlikkus Keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine. Mutageen Mutatsioone tekitav tegur. Mutatsioon Muutused kromosoomide v geenide struktuuris. Polüploidsus Organismi kogu kromosoomistiku kordistumine. Pärilik haigus Kombinatiivse muutlikkuse tulemusena lapse genotüüpi sattunud retsessiivsed alleelid, mis tekitavad haiguse. Päriliku eelsoodumusega haigus Haigus, mis kujuneb pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimel. Reaktsiooninorm Tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piir. Somaatiline mutatsioon Keharakkudes esinev mutatsioon. Spontaanne mutatsioon Organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkinud mutatsioon.
Turneri sündroom- naisel on ainult 1 x-kromosoom, teine puudub. Kokku 45. (ei Variatsioonirida- pannes mingid mõõdetavad tunnused koos nende saa lapsi, ei arene välja sekundaarsed sugutunnused) esinemissagedustega kasvavasse/kahanevasse ritta saame variatsioonirea. Geenifond- liigi või populatsiooni kõigi geenide ja alleelide kogum Polüploidsus- organismi kogu kromosoomistiku mitmekordistumine (3n- Geenmutatsioon- mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb väikestes triploidsus, 4n-tetraploidsus) muutustes mingi geeni DNA nukleotiidses järjestuses. Põhjustab uute alleelide deletsiooni- väljalangemine teket. duplikatsioon- kahekordistumine
Mitoos Meioos Moodustavate rakkude tüüp Keharakud Eoste ja sugurakkude moodustumine Rakkude ploidsus Rakkudes diploidne Rakkudes haploidne romosoomistik kromosoomistik Rakkude genotüüp Rakud identsed Rakud geneetiliselt erinevad Tütarrakkude arv Moodustub kaks uut rakku Moodustub neli uut rakku Jagunemiste arv Üks Kaks Krossingoveri esinemine Ei Jah
mikrosk uurimisel. Mõni kromosoomilõik võib kaduma minna või mitmekordistuda, võib geenide järjestus või asukoht. Põhjuseks viga mitoosis või meioosis. Genoommutatsioon - muutused toimuvad homoloogiliste kromosoomide arvus. Põhjustab nt DOWNI SÜNDROOM inimese keharakkudes on 47 kromosoomi, sest 21. kromosoom on kolmekordne. Põhjustab väikest kasvu, mongoliidset silmalõiget, lamedat nägu ja kõrgeid põsesarnu ning vaimset alaarengut. Polüploidsus kogu kromosoomistiku mitmekordistumine, triplodisus 3n ja tetraploidsus 4n, inimesel põhj loote surma. Mutatsioone põhjustavad tegurid e. mutageenid: 1) Replikatsiooni, meioosi või mitoosi käigus tekkinud vead. 2) Keemilised üh., nt benseen ja benseenituuma sisaldavad üh., mõned halogeenderivaadid(DDT) ja raskmetalliüh. 3) radioaktiivne-, röntgen- ja UVkiirgus. Spontaanne mutatsioon - organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkiv mutatsioon.
6. Geenimutatsioon - muutunud võib olla 1 geen ja selle tagajärjel võivad toimuda suured muutused välisilmes või talitluses. 7. Kromosoommutatsioon- muutub kromosoomide ehitus ja arv (downi sündroom) 8. Genoommutatsioon - tähendavad indiviidi normaalse liigomase kromosoomistiku arvuline muutus, kas kogu kromosoomikomplekti kordne muutus. 9. Downi sündroom ehk trisoomia 21 on inimese kõige levinum kromosoomhaigus. 10. Ploidsus- on samatüübiliste ehk homoloogiliste kromosoomide või liigiomaste kromosoomikomplektide kordsus indiviidi (raku) kromosoomistikus. 11. Spontaansed mutatsioonid. - normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkinud mutatsioonid. 12. Indutseeritud mutatsioon - kunstlikult esile kutsutud mutatsioon. 13. Mutageen on mutatsioone esilekutsuv tegur. Kuna paljud mutatsioonid põhjustavad vähki, siis nimetatakse mutageene sageli kantserogeenideks. 14
Geenimutatsioonid: Parandatakse, Enamus neutraalsed, Negatiivsed, Nende toimumine sisse programmeeritud. Kromosoommutatsioonid: 1. Deletsioon (väljalangemine), 2. Duplikatsioon (2x), 3. Inversioon (järjestuste vahetamine), 4. Translokatsioon (teise kromosoomi üleminek), 3, 4 mõjutavad geeni avaldumise regulatsiooni Genoommutatsioonid: Aneuploidsus, Hüpoploidsus (monosoomik), Hüperploidsus (trisoomik, tetrasoomik), Inimesel: Downi sündroom (3x 21 kromosoom), Euploidsus, Polüploidsus, Taimedel, seentel (liikidel, isenditel), Koespetsiifiline, Autopolüploidus, allopolüploidus. Looduslik valik (4 varianti-konspas on aint 3) ja mis seal toimub. 1) Stabiliseeriv valik äärmuslikud variandid kõrvaldatakse, keskmine domineerib. 2) Suunav valik valik teatud tunnuse poolest, tunnuse keskväärtuse muutumine. 3) Lõhestav valik äärmused soosingus võrreldes keskmisega. Mendeli 3 seadust Mendeli 1. seadus ühetaolisuse e. uniformsusseadus:
Kantserogeen - mutageen, mille poolt tekitatud mutatsioon põhjustab vähkkasvaja teket Kromosoommutatsioon - mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb muutustes kromosoomide pikkuses ja struktuuris. On nähtav mitoosi vi meioosi kromosoomide mikroskoopilisel uurimisel Mutageen - mutatsioone tekitav tegur. Mutageenideks võivad olla mitmesugused keemilised ühendid, süüsikaliised ja bioloogilised tegurid. Mutatsioon - muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus Polüploidsus - organismi kogu kromosoomistiku mitmekordistumine. Näiteks triploidsus, tetraloidsus Pärilik haigus - isendi genotüübi iseärasustest tulenev haigus, mis võib olla põhjustatud nii kombinatiivsest muutlikkusest kui ka sugurakkudes toimunud mutatsioonist Reaktsiooninorm - ühe tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piirid Spontaane mutatsioon - organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkiv mutatsioon
10) Kromosoommutatsioon- mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb muutustes kromosoomide pikkuses ja struktuuris. On nähtav mitoosi vi meioosi kromosoomide mikroskoopilisel uurimisel 11) Mutageen- mutatsioone tekitav tegur. Mutageenideks võivad olla mitmesugused keemilised ühendid, süüsikaliised ja bioloogilised tegurid 12) Mutatsioon- muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus 13) Polüploidsus- organismi kogu kromosoomistiku mitmekordistumine. Näiteks triploidsus, tetraloidsus 14) Pärilik haigus- isendi genotüübi iseärasustest tulenev haigus, mis võib olla põhjustatud nii kombinatiivsest muutlikkusest kui ka sugurakkudes toimunud mutatsioonist 15) Reaktsiooninorm- ühe tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piirid 16) Somaatiline mutatsioon- hulkrakse organismi keharakkudes tekkinud mutatsioon, mis
Kokkuvõte secunda neljandast bioloogia kontrolltööst läbi aastate (2004- 2010) * 1. Osa Mõisted (1p) -) Gameet organismi sugurakk. -) Meioos sugurakkude jagunemine, mille käigus tagatakse kromosoomide arvu kahe kordne vähenemine. -) Mitoos ühest keharakust saab mitoosi teel kaks. Tuumas on vahetult enne seda toimunud DNA replikatsioon ja nüüd tekib kaks isengile vastava kromosoomide arvuga tütarrakku. -) Rakutsükkel raku eluring ühe mitoosi lõpust teise lõpuni. -) Spermatogoon meessuguraku eellane, millest areneb spermatogeneesi kaudu sperm. -) Spermatogenees spermi areng spermatogoonist spermini. -) Postembrüogenees loote järgne areng sünnist surmani. -) Menstruatsioon viljastumata munaraku väljumine naise kehast koos emaka seina rakkudega. -) Entoderm sisemine lootekiht, millest arenevad hingamis- ja seedeelundkonnad. -) Karükokinees eukariüootse rakutuuma jagunemin...
Kus toodetakse nais-, kus meessugurakke? Ovulatsiooni tähtsus järglaste saamisel. Tervete laste saamise eeldused naistel ja meestel (sugurakkude kvaliteedi tagamine kummalgi sool). (õpik lk 48-53) SARNASUSED ERINEVUSED Tekivad sugurakud Spermide moodustumine toimub terve elu Kas tõesti? Vaata üle! Milline ploidsus on sugurakkudel? Kas toimub meioosi või mitoosi teel? Munarakkude moodustumine lõppeb naistel u keskeas Vaata üle, millal neid toodetakse ja millal need küpsema hakkavad. Lk 49 on sellest juttu. Naistel on pisut keerulisem see asi Spermide arenguks on oluline kehatemperatuurist
8. kaksikute meetod-abil saab uurida modifikatsioonilise muutlikkuse avaldumist. 9. kantserogeen-tergurid,mis kutsuvad esile vähktõve teket. 10. kromosoommutatsioon-kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutustest põhjustatud. 11. mutageen-on tegurid,mis kutsuvad esile mutatsioonide teket. 12. mutatsioon-on muutused raku geneetilises materjalis,võivad toimuda DNAga, geenidega või tervete kromosoomidega. 13. polüploidsus-kordistub organismi kogu kromosoomistik. Tuleneb homoloogiliste kromosoomide mittelahknemisest meioosis. Esineb taimeriigis rohkem kui loomariigis. 14. pärilik haigus-põhjustav genotüüp võib moodustuda kas kombinatiivse või mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel. 15. reaktsiooninorm-mõistet kasutatakse modifikatsiooni iseloomustamiseks. Mõiste määrab tunnuse avaldumise ulatuse. Kitsas ja lai- reaktsiooninorm 16
ühe või mitme tunnuse arengu. (loeng 2 rakk,paljunemine) Alleel - üks kahest või mitmest alternatiivsest geenivariandist, mis asuvad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samas lookuses ja toimivad sama tunnuse kujunemisele. Alleele tähistatakse tähtedega. Suur täht tähendab dominantsust, väike retsessiivsust. · Täht valitakse retsessiivse tunnuse järgi (inglise keeles) (loeng 2- rakk,paljunemine) Polüploidsus - kui kromosoomistikke on rohkem kui 1. Aneuploidsus - kui kromosoomide arvu muutus ei hõlma tervet kromosoomistikku, vaid ainult ühte või kahte (ühe konkreetse kromosoomi arvu muutus). Aneuploidsus inimesel : Kassisilma sündroom (Cat Eye Syndrome) inimesel on põhjustatud kromosoom 22 osalisest (lühike õlg ja osa pikast õlast) kolme kordsusest (trisoomik) või neljakordsusest (tetrasoomik). · Nimi tuleneb sellest, et silmades on piklikud laigud. Downi sündroom
a) mutatsioonid eostes b) geenide ümberkombineerumine spoorse meioosi käigus Suguline paljunemine Sugulise paljunemise erijuhud 1. Partenogenees - neitsisigimine - organismi areng viljastamata munarakust. Esineb taimedel (võilill, kortsleht), selgrootutel (mesilased, lehetäid) ja selgroogsetel (kalad, kahepaiksed, roomajad) ja lindudest ainult teatud kalkunitõugudel. Isend Sugu Ploidsus Viljakus (kromosoomistiku kordsus) Emamesilane emane 2n + Töömesilased emased 2n - Isamesilased ehk isased n (partenogenees) + lesed Emamesilase munemine a) viljastatud munad - neid muneb palju
5) Eoseid iseloomustab pärilik muutlikkus, mis avaldub kahel tasemel a. Mutatsioon eostega b. Spoorne meioos eostega 6) Eoselisel paljunemisel toimub ploidsuse vaheldumine elutsüklis. Suguline paljunemine Erijuhtumid Partenogenees e. neitsisigimine organismi areng viljastamata munarakust, iseloomustab nii taimi kui loomi, ainsana puudub partenogenees imetajatel. Nt. mesilased Isendid Ploidsus Viljakus Sugu Emamesilan 2n + Emane e Töömesilane 2n - Emane Lesed n + Isane Miks pole töömesilased viljakad? Moondega arengu käigus hooldatakse neid vastseid nii, et nad muutuvad hiljem steriilseteks (hormoonidega). Kuidas saavad emamesilase munadest tekkida: a) töölised, b) uued emamesilased, c) lesed.
Mitoosi teel jagunevad tütarrakud on emarakuga geneetiliselt identsed. Meioosi teel jagunevad tütarrakud on emarakust geneetiliselt erinevad, tagades geneetilise varieeruuvuse indiviidide vahel. Meioosis erinevad juba peale esimest jagunemist tütarrakud emarakust, mis peale seda saavad veel üks kord jaguneda. Lisaks toimub meioosi esimeses profaasis kromosoomide ristsiire ning esimeses anafaasis liiguvad raku vastaspoolustele homoloogilised kromosoomid, mitte tütarkromatiidid. 2. PLOIDSUS. Mitoosi teel jagunedes on nii emarakk kui tütarrakud on diploidsed. Meioosi teel jagunedes moodustub kokku 4 haploidse genoomiga gameeti. 3. AEG. Sõltuvalt organismist ja rakkude keskkonnast, võib mitoos kesta mõnest tunnist mõne päevani. Meioosi puhul võib aga juba ainult esimene profaas osadel loomadel kesta aastaid. 4. RAKUJAGUNEMISTE ARV. Meioosis toimub rakujagunemine 1 kord, kus tekib 2 diploidset rakku. Meioosis toimub kaks rakujagunemist:
- Inimesel võivad mõned autosoomid esineda 3. Korduses. (ühes korduses ei saa esineda ükski kromosoom). - Imetajatel on levinud genoommutatsioonid, mis muudavad sugukromosoomide arvu. 0+ (X, XXX, XXXXX) 0-> (XXY, XYY, XXXY) Genoommutatsioonide tekkepõhjused : 1. endomitoos DNA kahekordistub, aga raku jagunemist ei toimu. 2. Viljastumisel osaleb diploidne sugurakk areneva organismi ploidsus on suurenenud. 3. Hübridiseeruvad erineva kromosoomide arvuga vanemad. 4. Häired meioosis mõnes rakus on mõni kromosoom rohkem või vähem · inimesed on võtnud sihiks saada selliseid taimesorte, kus kõikide kromosoomide arv on kahekordistunud. + polüploididel on suurem saagikus - kasulikke aineid on taime massis vähem. - Polüploididel on seemnete valmimine häiritud. Organismide kaitsevõimalused mutatsioonide kahjuliku mõju eest : 1
toituvaid röövloomi kolmanda astme tarbijateks. Tarbijate klassifitseerimine eri troofilistel tasemetel on sageli ebatäpne, sest röövloomad võivad hankida toitu mitmelt tasemelt. Omnivoorid, kes kasutavad nii taimset kui loomset toitu, tegutsevad ühtaegu vähemalt kahel troofilisel tasemel. Lihasööjad taimed, nagu huulhein või võipätakas, on aga samaaegselt tootjad ja mingil määral tarbijad. 11. Ploidsused, ha,di,polü. Näide kus või millal. !!! ploidsus... kus esineb või millal.. Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nimetatakse haploidseks. Haploidsus indiviidi (raku) kromosoomistiku poolkordsus, liigi haplofaasile omase (gameetse) kromosoomistiku olemasolu, mida tähistatakse sümboliga n. Enamikul loomadel võib haploidsuse sünonüümiks lugeda monoploidsust (n = x, genoome üks). Erandiks on polüploidsed liigid, kus haploidne kromosoomiarv võib mitmekordselt ületada monoploidset põhiarvu, sümbolina (n>x, genoome mitu)
tuum ja tuuma DNA nukleoid. DNA ei ole tuumast esineb tuuma membraan organistatsioon membraaniga eraldatud ega ole ja histoonid seotud histoonidega. Histoonid esinevad vaid mõnel arhel kromosoomide arv. üks haploidne rõngaskromosoom, mitu kromosoomi, kas lineaarne Ploidsus mõnel vaid on lineaarne või haploidne kromosoom tsütoplasmaatiline DNA plasmiidid DNA, mis sisaldub mitokondrites, klorplastides, tsentrioolides, Golgi kompleksis
taimed, loomad Tuum ja tuuma DNA Nukleoid. DNA ei ole tuumast Esineb tuumamembraan ja organisatsioon eraldatud membraaniga ega histoonid. ole seotud histoonidega. Ainult mõnedel arhedel on histoonid. Kromosoomide arv. Ploidsus. Üks rõngaskromosoom. Mitu kromosoomi kas Haploidne garnituur. Borrelia diploidne või haploidne. burgdorferil ja mõnel aktinobakteril on lineaarne kromosoom. Tsütoplasmaatiline DNA Plasmiidid. DNA, mis sisaldub mitokondrites, Glolgi
kromosoomide või geenide struktuuris. Polüalleelsus geenifondi omadus, mille korral ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli. Polüalleelsus ilmneb näiteks inimese AB0-süsteemi vererühmade määramisel. Polügeensus genotüübi omadus, mille korral isendi ühe tunnuse määramiseks osaleb samaaegselt mitu mittealleelset geeni. Polügeensed on näiteks inimese kasv, kehakaal ja nahavärvus. Polüploidsus organismi kogu kromosoomistiku mitmekordistumine. Näiteks triploidsus (3n), tetraploidsus (4n) jne. Promootor DNA nukleotiidne järjestus, millega transkriptsiooni läbiviiv ensüüm (RNApolümeraas) peab sünteesi alustamiseks ühinema. Pärilik haigus isendi genotüübi iseärasustest tulenev haigus, mis võib olla põhjustatud nii kombinatiivsest muutlikkusest kui ka sugurakkudes toimunud mutatsioonidest.
Väikseim kromosoomide arv 2 (naaskelsaba), suurim 1500 (sõnajalgtaimed), imetajatel 7-106 Kromosoomistiku puhul on oluline kromosoomide kordsus: a) Haploidsus kõik kromosoomid rakus ühes korduses (tähis n). See iseloomustab teatud keharakke (Hallitus, sammaltaimed, bakterid, sugurakud) b) Diploidsus 2n kromosoomistik rakkudes esineb kahes korduses (üks osa isalt, teine emalt). Iseloomustab kõrgemate organismide keharakke. c) Polüploidsus rakkudes kromosoomistik esineb 3-10x. Iseloomustab taimi. Tsütoplasma ...vesilahustel põhinev raku sisekeskkond, mis sisaldab: a) Anorgaanilisi ühendeid (vesi, soolad, ioonid) b) Orgaanilisi (happed, süsivesikud, valgud, nukleotiidid, nukleiinhapped, lipiidid, pigmendid) Tsütoplasma ülesanded: a) Seob raku tervikuks b) On ainevahetuskeskkonnaks c) On varuainete talletamiskoht d) Jääkide kogumiskoht
) b) naise poolsed- 40% c) sobimatus- 10% (selektiivne immuunvastus teatud mehe spermidele; naise suguteede tugev happelisus- mehe sperma hulk on väike ja väga nõrgalt aluseline d) ?- 10% (ei saada aru miks) Viljatuse puhul rakendatakse: a)kunstlik kehasisene viljastamine b) kunstlik kehaväline viljastamine ja sellele järgnev siseembrüo siire Rasestumisvastased vahendid, eriti ei küsita, pigem terviseõpetuses Viljastumise bioloogiline tähtsus: 1) Taastatakse diploidsus (esialgne ploidsus) 2) Tagatakse pärilik kombinatiivne muutlikkus kolmandal alatasandil 3) Paljudel organismidel määratakse sugu 4) Aktiveeritakse munarakk edasisteks jagunemisteks 5) Viljastumise tagajärjel tekib sügoot e. viljastatud munarakk Sügoodiga toimuvad muutused e. lõigustumine: Lõigustumine on eriline väga kiire rakkude jagunemise viis, mille tagajärjel rakkude arv suureneb ja mõõtmed vähenevad. Lõigustumisel rakkudel puudub kasv, ainuke sünteesiprotsess on DNA kahekordistumine
tuum ja tuuma Tuumamembraan puudub. Erandiks esineb tuuma membraan DNA Planctomyces ja Gemmata. DNA ei ole ja histoonid organistatsioon enamasti seotud histoonidega. Histoonide homoloogid esinevad osadel arhedel. kromosoomide üks haploidne rõngaskromosoom, Borrelia mitu kromosoomi, kas lineaarne arv. Ploidsus burgdorfer´il ja paljudel aktinomütseeridel või haploidne lineaarne kromsoom tsütoplasmaatiline plasmiidid DNA, mis sisaldub DNA mitokondrites, klorplastides, tsentrioolides, Golgi kompleksis
Ribosoomid 70S 80S, organellides 70S - + Tuum ja tuuma DNA Tuumamembraan puudub. Esineb tuumamembraan ja organisatsioon Histoonide homoloogid histoonid. esinevad osadel arhedel. Kromosoomide arv, Üks rõngaskromosoom, kuju ja ploidsus. haploidne. Borrelia burgdorfer Mitu kromosoomi. Kas ´il ja paljudel haploidne või diploidne. aktinomütseeridel lineaarne kromsoom. Plasmiidid DNA, mis sisaldub organellides Tsütoplasmaatiline
Võimalik probleem: geenide kuhjumine (stacking) Pesa pCR- 2 praimeri paari (teine paar on esimese lõigu sisene-> tundlikkuse tõstmine) Multiplex PCR- mitu paari praimereid-> mitu järjestust. Hübridiseerimistemp peavad sarnased olema. RRsoja- kahe elemendi vaheline ala amplifitseeritakse (konstrukti spetsiifiline). Efektiivsus sõltub DNA kvaliteedist. Probleemiks: koopiate arv genoomis, heterosügootsus ja ploidsus. 8) PCR meetodite detektsioonipiir ja kvantiseerimispiir. Konkreetselt. Detektsioonipiir (limit of detection, LOD) on kõige väiksem usaldusväärselt detekteeritav kogus (mis ei pea tingimata olema kvantiseeritav). ENGL kriteeriumide järgi loetakse GMO-de määramisel sobivaks meetod, mille LOD < 1/20 spetsifikatsiooni väärtusest standardhälbe £ 30% korral. Näiteks: 1% nominaalväärtuse korral on LODmin = 0,05% või siis 500 koopia LODmin = 25 koopiat.
Paretenogenees-neitsisigimine Organismi areng viljastamata munarakust. Esineb taimedel kui ka loomadel(selgrootutel-lülijalgsed-putukad, selgroogsetel, aga puudub imetajatel. a) võivad tekkida ahploidsed organismid-areng algab sellega haploidsest munarakkust. b) Võivad tekkida ka diploidsed organismid- aren algab diploidsest munarakkust, pseudoviljastumine- munarakk+polotsüüt.[HARVA] isend sugu ploidsus viljakus Töölis mesilane emane 2n - vastesete erinevatel hooldamisel kujuneb Emane mesilane emane 2n + ,,-,,-,, Isased"lesed"mesilase isased N sugurakud +
Partenogeneesil võivad tekkida a.) haploidsed isendid või b.) harvem võivad moodustuda diploidsed (areng käivitub diploidsest munarakust) või ühineb munarakk ja polotsüüt (pseudoviljastumine). Partenogeneesil võivad tekkida a.) emased isendid (levinum selgroogsetel) või isased (putukatel). Partenogenees võib olla ainus paljunemisviis organismi jaoks nt: teatud kõrbesisalikud (elavad ainult emased, ca. 20 liiki) või vahelduv (nii partenogeneetilisel kui tavalsielt). Tabel 3. Ploidsus mesilastel Ploidsus viljakus sugu Emamesilan 2n + nais e Tööline 2n - nais Lesk (isane) n - mees 37 Ühiselulisetel putukatel esineb soo määramine ploidsusega. Emane saab reguleerida, kas ta muneb viljastatud või viljastamata munad. Partenogeneesi bioloogiline tähtsus. Levinud
Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, kromo- ja leukoplaste Platsenta - imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaufu loode on ühenduses emasorganismiga Polüalleelsus - geenifondi omadus, mille korral ühe fenotüübilise tunnuuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli. Polüalleelsus ilmneb näiteks inimese AB0 süsteemis vererühmade määramisel Polüploidsus - organismi kogu kromosoomistiku mitmekordistumine. Näiteks triploidsus, tetraloidsus Polüsoom - ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Populatsioon - selle moodustavad ühel asustusalal elavad sama liiki organismid Prokarüoot - organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid
kromosoomide arvu muutus karüotüübis. See tekib meioosi käigus. Aneuploidia; Tavaliselt organismid aneuploidiat üle ei ela. See on pigem erand. Väga sageli spontaansetes abortides. Neli põhitüüpi: Nullisoomia kromosoomi paari kadu Monosoomia ühe homoloogia kadu Trisoomia üks ekstra kromosoom Tetrasoomia üks täiendav kromosoomi paar . Sugukromosoomide aneuploidiat sagedamini kui autosoomidel, inaktiivne X kompenseerib; autosoomsed trisoomiad on 50% juhtudest letaalsed. Ploidsus: Tekib kui meioosis ei ole lahknemist, või kromosoomid ei segregeeru. Loomadel letaalne. Monoploidsus loomadel äärmiselt harv, sest ekspresseerub retsessiivsus. Polüploidsus sage taimedel, sest neil iseviljastumine; mänginud olulist rolli taimede evolutsioonis ja sordiaretuses. Paaris ja paaritud polüploidid; paaris olulisemad, sest need on viljakad; paaritud sageli steriilsed näit. Enamus seemneteta puuvilju on triploidsed.
teda väliste muutuste eest. Nad kontrollivad ka päriliku info avaldumist. Kromosoomide arv : -liigile omane tunnus, mida võib anda keha või sugurakkude kohta. *väikseim arv võib olla 2. * suurim arv võib olla kuni 1000(mõned sõnajalad) Äädikakärbes - 8 kromosoomi Inimene - 46 kromosoomi Shimpans - 48 kromosoomi Haploidsus(n) - kõik mkromosoomid rakus on ühes korduses (N: sugurakud) Diploidsus(2n) - kõik kromosoomid on rakus 2 kordselt(N: loomade keharakud) Polüploidsus(3n - 10n) - kõik kromosoomid on rakus rohkem kui 2 kordselt. Homoloogilised kromosoomid : - esinevad paarina. üks kromosoom on saadud ühelt, ja teine teiselt vanemalt. - Nad on sarnased ehituselt ja suuruselt. - nad erinevad geneetilise info poolest. Autosoomid : - kromosoomid, mis isastel ja emastel on sarnased. Inimesel on 44 autosoomi, e. 22 paari autosoome. Sugukromosoomid : - kromosoomid, mis isastel ja emastel on erinevad. - erinevus on : a)sugukromosoom
taimed, loomad Tuum; tuuma DNA Tuumamembraan puudub Tuumamembraan ja histoonid organisatsioon (erandid Planctomyces ja esinevad. Gemmata). DNA ei ole seotud histoonidega. Osadel arhedel histoonide homoloogid. Kromosoomide arv, 1 rõngaskromosoom, haploidne. Mitu kromosoomi, haploidne või kuju ja ploidsus Borrelia burgdorfer'il ja diploidne paljudel aktinomütseetidel lineaarne kromosoom Tsütoplasmaatiline Plasmiidid DNA, mis sisaldub organellides DNA (mitokondrites ja kloroplastides) Membraanid Ei ole steroole (erand Sisaldavad steroole mükoplasmad), steroolide rollis osadel bakteritel hopanoidid.
annaabi.ee 
