HARILIK TOOMINGAS Toomingas on kindlasti kõigil silme ees kevadise, valgeid õiekobaraid täis kauni puuna. Paljudele meenub ka tugev lõhn, mis on juba kaugelt tunda. Sageli vaadatakse õiget kartuli mahapaneku aegagi toominga järgi. Toominga õitsemise põhjal on ilmatargad ka mitmeid ennustusi teinud. Kuid alati ei olegi sellise ilusa puu imetlemine päris ohutu. Toominga tugev lõhn on uimastava toimega ning seepärast ei maksa ka tema õitsvaid oksi tuppa tuua. Uimastav on see lõhn seepärast, et õitest lenduvad ühendid on mürgised, suures koguses võivad nad ka peavalu tekitada. Kuid ilus pargipuu on toomingas siiski. Mõnel pool võib näha ka täidisõielisi või roosade õitega vorme. Ta ei ole kasulik ainult ilupuuna, vaid ka ravimtaimena. Toominga marjad on nagu väikesed ploomid, millel on viljaliha söödav, kuid keskel kõva kivi puudub
Ruusa Põhikool Toomingas referaat 10.05.10 koostaja: Aigar Konsing juhendaja: Inga Ennok Toomingas Toomingas on mitmeaastane heitlehine lehtpuu , tihedas metsas kasvab sageli põõsakujulisena . Toomingas võib kasvada kuni 16m kõrguseks. Toomingaõied Toominga õied paiknevad 10-12cm pikkustes rippuvates kobarates. Valged, tugeva uimastava lõhnaga õied on viietised kellukja õiepõhjaga . Toomingas õitseb mai lõpul ja juuni algul. Toomingalehed Toominga lehed on toomingal piklikelliptilised terava tipuga, teravsaagja servaga, sulgroodsed vahelduvad lihtlehed. Toominga Lehed on paljad, veidi kortsulised, pealt tumerohelised, alt helerohelised 4-10 cm pikad ja 2-6cm laiad.
Toomingas ärkab talvest tavaliselt aprillis, kui tekivad pungad ning ta lehtub. Noored võrsed on oliivrohelised, aga muutuvad hiljem kirsspruunideks. Kevadel pole toominga leidmisega mingeid probleeme sest õieehtes puu paitab silma ja kõditab meeldiva armoomiga haistmismeeli. Varajane õitseja- mais nagu võluväel hiirekõrvus helerohelises metsaservas osa puid-põõsaid valgeiks ja igal
Eelkõige on need hea vitamiinitee toormaterjaliks, kuid aitavad ka köha ning hingamisteede hädade puhul. pihlakamarjade söömisel peab aga arvestama, et kui väike laps neid liialt pugib , siis võib tekkida oksendamine, pea- ja kõhuvalu. Pihlakamarjadest on ka tööstuses palju hea tehtud. Temast saab keediseid, mahlasid, veine, likööre. · Toomingas Toomingas on kindlasti kõigil silme ees kevadise, valgeid õiekobaraid täis kauni puuna. Toominga õitsemise põhjal on ilmatargad ka mitmeid ennustusi teinud. Kuid alati ei olegi sellise puu imetlemine päris ohutu. Toominga tugev lõhn on uimastava toimega ning seepärast ei maksa ka tema õitsvaid oksi tuppa tuua. Uimastav on see lõhn seepärast, et õitest lenduvad ühendid on mürgised, suures koguses võivad nad ka peavalu tekitada. Ta ei ole kasulik ainult ilupuuna, vaid ka ravimtaimena. Toominga marjad on
Tuglase novellid ,,Toome helbed" -Kirjeldab toomehelveste langemist. On Leeni, kelle silad seda jälgivad. Ta pea kattus toomehelvestega. Tema kolm nukku magasid toominga juures, tema mõtetes keerles muinasjutt. Muinasjutus: tüdrukud pidid kasvama kuldjuukselisteks kuningatütardeks, nad pidid elama nõiutud metsas, ning seal nad pidid 100-aastast und magama, ning kuningapojad otsivad neid. Leeni armastas neid, kui tütreid, nukud ei pidavat enam ilma temata hakkama saama, nad ei osanud teda hinnata, ta pidi nende lapselikke soove täitma. Ta tahtis, et lapsed teda austakisd, kuid lapsed olid kurdid ja tummad. Leeni arvas, et tütardele piisab ka unest,
Tal on 6 last 1992-1995 kuulus ta Riigikokku On õppinud praeguses Hugo Treffneri Gümnaasiumis ning Tartu ülikoolis Looming Esimene luulekogu oli "Jäljed allikal", mis ilmus 1965. aastal Loomingu mõjutajateks on olnud idamaine filosoofia, antiikkultuur, religioon ja mütoloogia Tema sulest on ilmunud üle 40 raamatu Toetub kindlale elutunnetusele Ignoreerib tihti zanripiire Minu lemmikluuletus Istuksin terve öö õites toominga all aga need sääsed Mulle meeldib see luuletus, sest see räägib elust enesest ning kui kevadel õitsevad toomingad, siis need lõhnavad nii hästi, kuid alati on midagi, mis rikub kõik ära. Luule analüüs Jaan Kaplinski luuleraamatus on ainult haikud Haikudel puuduvad pealkirjad "Teiselpool järve" on tema kõige hilisem luuleteos Väga täpne sõnastus Luuletustes oli kasutatud kõiki aastaaegu iseloomustavaid sõnu Ilmus 2008. aastal Haiku
AS SULEPADI Toominga 68 10235 Tallinn Telefon 5623 0120 [email protected] Juku Ilves AS Nipi [email protected] 03.11.2017 nr 6-3/147 Kahju hüvitamine Lugupeetud tegevdirektor Saime kätte tellitud padjad. Kotid, millesse padjad olid pakitud, said transportimisel kahjustada.
Harilik toomingas (Padus avium) Toomingas on meie metsaservade kaunitar. Kuidas toomingat ära tunda kui tal õiekobaraid pole. Olgu suvi, sügis või talv, alati piisab vaid ühest liigutusest: murda katki toominga oks ja nuusutada. Proovige see ära ja vänge lõhn ei lähe kunagi meelest. Luuvili on läikivmust ja mõrkja maitsega, aeg-ajalt mõnus suhu pista. Viljad on head C-vitamiini allikad. Toomingal on võime inimese haigusi enda kanda võtta. Vanasti oli toomingas kõige tähtsam ravimtaimena. Toomingaõite tee auru sissehingamisel saab leevendust peavalule. Tiisikust ja kõhuhaigusi raviti toomingamarjadega. Selle puu oksad olid hoiatavaks vihjeks noorte daamide liiga kergetele elukommetele.
ravimtaimena, kuid selle katsetamine ei ole tema mürgisuse tõttu mingil juhul soovitatav. Kähar salusammal (Eurhynchium angustirete) ·Ta on tõesti rohkesti harunev, väga harali asetsevate okstega sammal. Loomastik Selgrootud: kasevaksik, pähklikärsakas, toominga võrgendikoi Linnud: ööbik, metsvint, salu-lehelind, väike lehelind, Imetajad: metssiga, karihiir, mullamutt, põder Pähklikärsakas Toominga võrgendikoi Ööbik Metsvint Salu-lehelind Väike lehelind Metssiga Mets-karihiir Euroopa põder Aitäh tähelepanu eest!
Too näiteid Kasvav populatsioon Stabiilne Kahanev populatsioon populatsioon Isendite arvukus suureneb Arvukus Suremus Iive on positiivne oluliselt ei suurem kui Parasiititde muutu sündimud masspaljunemine(õunamäh Raieküpsed Isendeid vähe kur, toominga võrgendi koi, metsad Kaitsealused lusitaania teetigu) liigid(euroopa Need kellel puuduvad naarit, suured looduslikud vaenlased ja on kasslased) sobiv kliima 7. Süsiniku, lämmastiku ja fosfori ringlemist elus eluta looduses Süsiniku ringe Lämmastiku ringe Fosfori ringe
tegutsenud noored lavastajad Evald Hermaküla ja Jaan Tooming, ajutisemalt ka Kaarin Raid. See avaldus näidenditekstidega ümberkäimise vabaduses, lavategevuse agressiivsuses ja füüsilisuses, sümbolite ja metafooride ohtras kasutamises. 1970. aastatel pöördus suur osa kogu eesti kultuurist nn. juurte temaatika poole, misläbi võimendusid selgesti ka võõrvõimu vastased alatoonid. Teatris sai üheks tähiseks Jaan Toominga lavastus „Laseb käele suud anda” (1969) August Kitzbergi vähemtuntud näidendi alusel; Toomingal mängisid meie-positsiooni loomises erilist Teater Nõukogude Eestis. Nii 1970. aastate kriitika kui ka publik hindasid kõrgelt kaasaja näitlejate isiksuslikkust ja näitlejameisterlikkust; väidetavalt tõusid toona isegi noorte vaatajate iidoliteks sageli just vanema põlvkonna näitlejad – Lisl Lindau, Ants Eskola, Jüri Järvet, Velda Otsus jt. (Neimar 2007: 148). 1970
Kujundile omastati mitmeid tähendusi korraga. Valdavaks sai tendents näidata lava teatrina, mitte püüda jäljendada ,,reaalseid" tegevuspaiku. Lisaks Vanemuises toimunule haakusid teatriuuendusega kaasa ka Kaarin Raidi, Kalju Komissaarovi lavastused. 8. Teatrimurrang 1960/70ndail kui "hüpe modernismi"? Põhjendage, tooge näiteid lavastustest. Olmerealism oli noorema põlvkonna jaoks oma elu ära elanud. Vajati mingit uut väljenduslaadi. Hermaküla ja Toominga (Vanemuime) eestvedamisel hakati looma uut teatrikeelt. Kogu teatri senituntud olemine muudeti. Oluliseks sai lavastaja, kunstniku ja näitleja töö, improvisatsioon, mitte tekstist lähtumine. Tekst oli abiks improvisatsioonile. Uus teatriparadigma ehitati mängu, müüdi, rituaali ümber, mõistes seda, kui tagasitulekut algteatri juurde, ehtsa teatri juurde. Usuti, et mäng avab tõelise ,,mina", rebib eest kõik maskid.
Meelise järelvaataja). 2.Kuhu viisid ristirüütlid Meelise? Nad viisid Meelise Riiga,Väina jõe suudmele püha Nigula mäele ehitatud Dünamunde kloostrisse. 3.Mida õpetati poistele kloostris? Õpetati kirikulaulu,palvetamist,ladina keelt ja teisi kristlaste kombeid. 4.Kuidas pääses Meelis kloostrist minema? Ta pääses niimoodi minema,et saarlaste laevad tulid ründama ja Matteus jättis poisid omapäi,sest ta läks vaatama,kas kloostris puhkes tulekahju.Poisid ronisid puu(toominga) otsast üle aia ja pääsesid minema. 5.Mis juhtus saarlaste laevaga? See sattus tormi kätte,laeva tekkisid praod,kust voolas vett sisse ja laev uppus ära. 6. Mida tehti Meelisega saarlaste laeva uppumise ajal? Ta seoti kahe veevaadi vahele ,nendega ta hüppas vette.Veevaatide vahele seoti ta, sest need olid õhku täis. 7.Kus Meelis tutvus Sigurdi tütre,Astridiga? Ta tutvus Sigurdi tütrega Kuramaa mereröövlite laevas,kui nad mõlemad olid mereröövlite pantvangid
..uks, vii...ib, hoo...les, är...les õ...etajana, õ...ilased, heliko...terit, koo...asti antiloo...ide, koo...ad 3.KIRJUTA T VÕI D Pi...i, en..., en...ale, maali...es, ülemjuha...ajal..., kas tea...e?, kallu...ada, näi...ab, hele...amini, hämmel...unult, rii...ed, lin...ude, looma...e kä...istamist, kä...in, hii...lane, raa...io, pil...istada, esin...amas, hõbe...ase, hun...ikoer, kabine..., oia...as, harsaltsel..., töö...ab hõbe...ased, hale...alt, tor...i, sõi...is, leh...i, toominga...e, Ei...e, spor...ialad, höbe...ase, hale...alt, muu...us, huvi...avat, tun...ud, ilusa..., töö...ab, Tobe...ad, sale...at, pude...ad, lähe...al, õde...ega, rohttaime...est, ai...ake, vii...ikas, Majahoi...ja, püksi..., kondi..., kõmpi...es, peal..., ime...les hääl..., hooksamal..., hii...lane, nõn...a, rän...ab, esin...amas, elevan...id, jaanalin...ude, maandu...a, tudu...a, triipu...est, rahul...ada, pil...istada, meelel...i, kohta...esse, kiskja...e, käi...uma, toi...ub , suur.
Ka nende paljundamine on lihtne: tuleb vaid oksajupp või vai maasse pista ja sellele tulevad piisava niiskuse korral ise juured alla. (lisa 13. pilt pajust). 18 Harilik toomingas (Padus avium) tumilgas, tuum, toom, meied Toomingas on kindlasti kõigil silme ees kevadise, valgeid õiekobaraid täis kauni puuna. Paljudele meenub ka tugev lõhn, mis on juba kaugelt tunda. Sageli vaadatakse õiget kartuli mahapaneku aegagi toominga järgi. Toominga õitsemise põhjal on ilmatargad ka mitmeid ennustusi teinud. Kuid alati ei olegi sellise ilusa puu imetlemine päris ohutu. Toominga tugev lõhn on uimastava toimega ning seepärast ei maksa ka tema õitsvaid oksi tuppa tuua. Uimastav on see lõhn seepärast, et õitest lenduvad ühendid on mürgised, suures koguses võivad nad ka peavalu tekitada. Kuid ilus pargipuu on toomingas siiski. Ta ei ole kasulik ainult ilupuuna, vaid ka ravimtaimena. Toominga marjad on nagu väikesed
,,Enne kukke ja koitu" originaalis. Libahundi konflikti varieerimine. Rahvalaule, pärimust, mänge. Folkloristlik rituaal. Sotsiaalsed küsimused. Vastuvõtt politiseerus. Esimese etenduse järel toodi teatrifuajeesse suur must kirst. Kirglik, jõuline, intensiivne lavastus. 8. Teatrimurrang 1960/70ndail kui "hüpe modernismi"? Põhjendage, tooge näiteid lavastustest. Olmerealism oli noorema põlvkonna jaoks oma elu ära elanud. Vajati mingit uut väljenduslaadi. Hermaküla ja Toominga (Vanemuime) eestvedamisel hakati looma uut teatrikeelt. Kogu teatri senituntud olemine muudeti. Oluliseks sai lavastaja, kunstniku ja näitleja töö, improvisatsioon, mitte tekstist lähtumine. Tekst oli abiks improvisatsioonile. Uus teatriparadigma ehitati mängu, müüdi, rituaali ümber, mõistes seda, kui tagasitulekut algteatri juurde, ehtsa teatri juurde. Usuti, et mäng avab tõelise ,,mina", rebib eest kõik maskid. Murrangulise
Varasemad rollid Vanemuises:- Lysander William Shakespeare ,,Suveöö unenägu" (1965) - Phaethon Mati Unt ,,Phaethon, Päikese poeg" (1968) - Prints Paul-Eerik Rummo ,,Tuhkatriinumäng" (1969) - John Hale Arthur Miller ,,Saalemi nõiad" (1969) - Mati Johkem Osvald Tooming ,,Külvikuu" (1972) - Belski Oskar Luts, Ardi Liive" Tagahoovis" (1974) - Jörgen Tesman Henrik Ibsen ,,Hedda Gabler" (1975) - Fjodor Leonov ,,Vallutusretk" (1975) - Kossecki Andrzejewski, Jaan Toominga, Heinsalu ,,Polonees 1945" (1976) - Robert Enn Vetemaa ,,Jälle häda mõistuse pärast" (1976) - Peeter Pärn August Kitzberg ,,Kauka jumal" (1977) - Paralepp Anton Hansen Tammsaare, Osvald Tooming ,,Tõde ja õigus" (1978) - Jutustaja Juhan Peegel, Kaarel Ird ,,Ma langesin esimesel sõjasuvel" (1979) - Heinz Kroetz ,,Ülem-Austria" (1980) - Astrov Anton Tsehhov ,,Onu Vanja" (1980) - Kreutzwald Vaino
Genotüüp on indiviidi (sageli ka raku) kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi. Genofond ehk geenifond on populatsiooni või liigi kõigi geenide ja nende alleelide ning muude geneetiliste elementide kogum. Modifikatsiooniline muutlikkus Keskkonna tingimustest tulenev fenotüübiliste tunnuste varieerumine. See on mittepärilik ja sellega ei kaasne geneetilisi muutusi. Nt toominga lehed on erineva suuruse, kuju ja värvusega. Mutatsiooniline muutlikkus Selle tulemusena võivad tekkida uued alleelid. Selle tulemusena võib näiteks häiruda normaalne insulin sünteessuhkruhaigus. Muutused fenotüüpides, kromosoomides nt kuningakepi taimede mutatsiooniline muutlikkus, mille avastas Hugo de Vries. See on pärilik ja sellega kaasnevad geneetilised muutused. Modifikatsioonilise ja geneetilise muutlikkuse avaldumist inimesel saab uurida kaksikute
.................................................................................................9 4.3. Laukapuu (Prunus spinosa)............................................................................................9 4.4. Pihlakas (Sorbus)..........................................................................................................10 4.5. Harilik sarapuu (Corylus avellana)...............................................................................12 4.6. Toominga (Prunus padus).............................................................................................12 4.7. Harilik vaher (Acer platanoides)..................................................................................13 4.8. Mets-õunapuu (Malus sylvestris).................................................................................13 5. Pärismaised puud-põõsad ravimiks..............................................................................14 5.1
palju varasematest aegadest ning meil on võimalus ajas tagasi rännata, kuna fotod aitavad luua nägemuse ajastust. Foto vaatajal hakkab tihti peas tekkima lugu ning mulje saamiseks ei pea tingimata kohal olema. Fotot vaadates saab olla omale ise giidiks ja teejuhiks enda fantaasia teekonnal. Eesti mastaabis võib öelda, et fotograafia on alguse saanud 19. sajandi lõpul. Hästi kirjeldab Eesti fotograafia arengut Peeter Toominga raamat ,,Hõbedane teekond," mis keskendub aastatele 1840-1940. P. Tooming pühendub oma raamatus sellele, millised olid tolle aja päevapiltnike võimalused ning koostatud on ka tähtsamate sündmuste kronoloog. Raamat annab hea ülevaate sellest, kui algelised olid tegelikult esimesed pildid: tuhmid must- valged toonid, hägune valgus ja halb kvaliteet.. Fotograafia mängib suurt rolli ka ühiskonnas ning fotodega on võimalik väga palju mõjutada.
rütmihäireid, hingamishäireid, neerukahjustusi. Prunus padus(harilik toomingas), Prunus serotina(hilistoomingas) ja Prunus trilobata(kolmehõlmaline mandlipuu) Viljaliha on tervisele kasulik. Marja sees olev kivi sisaldab seevastu mürgist ainet (amügdaliini). Kui amügdaliin seedekulglas laguneb, vabaneb happelises vesikeskkonnas soojuse ja ensüümide koosmõjul ühe ainena ka ülimürgine sinihape. Kõik toominga osad on mingil määral mürgised, kuid viljas asetsev kivi on kõige rohkem. Suure parkainete sisalduse tõttu võib toomingamarjade rohke söömine ärritada seedekulgla limaskesti. Toominga tugev lõhn on uimastava toimega ning seepärast ei maksa ka tema õitsvaid oksi tuppa tuua. Uimastav on see lõhn seepärast, et õitest lenduvad ühendid on mürgised, suures koguses võivad nad ka peavalu tekitada. Lehed sisaldavad rikkalikult vitamiini C
25.Milline metsatüüp on pildil? Missugune on selle metsatüübi mulla niiskuse- ja toitainetesisaldus? 25.Salumets: niiske ja toitaineterikas, kõige viljakam maa. 26.Missugune laialehine puu on selles metsas enamuspuuliigiks? 26.Tamm. 27.Kuidas on omavahel seotud kasepuravik ja kask? 27.Sümbioosisuhted. 28.Kus paiknevad fotol sarapuu isasõisikud, kus emasõisikud? 28.Isasõisikud on fotol keskel, emasõisikud ülal vasakul. 29.Millised toominga osad lõhnavad tugevalt? 29.Õiekobarad, lehed, koor, puit. 30.Kes ja kuidas tolmeldavad sinilille õisi ja levitavad tema seemneid? 30.Putukad tulevad õietolmu sööma ja tolmeldavad õisi. Sipelgad söövad õlirikka osa viljast ja levitavad seemneid. 31.Miks on maikellukesel valged õied ja laiad lehed? 31.Et putukad õied kergesti leiaksid hämara metsa all. Laiad lehed püüavad hämaras kinni vajaliku hulga valgust. 32.Millega sõnajalad paljunevad? Kus paiknevad laanesõnajala eoslad?
· Üha enam võidab populaarsust aianduskauplustes müügil olev vibratsiooniseadeldis mutipeletaja · Et mutid on paikse eluviisiga ega jäta kodu maha kerge südamega, võib nende lahkumine pärast seadeldise tööle rakendamist võtta aega kuni kolm nädalat. · Muttide peletamiseks on saadaval ka vänge lõhnaga Detia kuulid, mis iga poole meetri järel maasse kaevatult moodustavad läbimatu tõkke. · Veel võib mutte kiusata õitsvate toominga-, leedripuu- ja ebajasmiiniokste, bensiiniga immutatud kaltsude ning muu sellise urgudesse toppimisega. · Muttide füüsiliseks hävitamiseks on soovitav appi võtta koer ja voolikust nende käigud vett täis lasta. · Kevadel ja sügisel võib asetada mutiurgu petrooleumiga niisutatud väävlit, süüdata see põlema ning pärast urg kinni tallata · Lõksuga püüdmisel tuleb see kõrvaliste lõhnade eemaldamiseks kallata üle keeva veega .
häirub nägemine (MRI Loodusteaduste didaktika lektoraat, 2008). Harilik kuslapuu. Hariliku kuslapuu marjad on ohtlikult mürgised. Paari kauni, aga halvamaitselise marja söömine tekitab kõhulahtisuse. Veidi suurem kogus võib põhjustada juba ohtlikke tervisehäireid. Mürgituse tunnused on oksendamine, verine väljaheide, näo punetus koos rõhutundega peas, korrapäratu pulss, külm higi kehal (Mürgimarjad, 2013). Harilik Toomingas. Toominga tugev lõhn on uimastava toimega, sest õitest lenduvad ühendid on mürgised ja võivad suurtes kogustes peavalu tekitada (MRI Loodusteaduste didaktika lektoraat, 2008). Toominga viljades on palju tanniine, lehtedes, õites, koores ja seemnetes ka amügdaliini ja selle lähedast glükosiidi prunasiini. Mürgistustunnuseks on peapööritus, iiveldus, oksendamine, näopunetus, suu limaskestade kahjustused,
Salumetsa loomastik Salumets on kõige viljakama mullaga ning kõige liigirohkem mets. Salumetsades pesitsevad kasevaksikud, pähklikärsakad ja toominga võrgendikoid. Salumetsas on veel palju erinevaid putukaid, kuid need on erilisemad. Veel on liblikalisi, kiililisi ja sihktiivalisi, mille alla kuuluvad rohutirtsu laadsed. Salumetsas esineb palju linde( osad neist on paiknevad linnud teised rändlinnud). Eesti paigalinnud on: laanepüü, sinitihane(tema on ka hulgulind, kuid põhiliselt paigalind), kodukakk, pasknäär( tavaliselt on paigalind, kuid on ka juhuseid kus on ka hulgu- ja
pühad ja puutumatud. Looduskaitse teise etapi algus - aeg, mil loodusvarade kasutamist esmakordselt piirata püüti - ulatub tagasi 13. sajandisse. 1297. aastal keelas Taani kuningas Erik Menved metsaraie neljal Tallinna lähedal paikneval saarel. Järgnevate sajandite jooksul kehtestasid võõrvalitsejad Eesti territooriumil veel mitmeid jahi- ja kalapüügipiiranguid, samuti ehituspuude raiekeelde ning nõudsid mõnede puuliikide (metsõunapuu, tamme, toominga, pihlaka) säilitamist. Kuigi tegemist oli näiliselt pragmaatilise loodusvarade kasutamise ja kaitse korraldamisega, mille puhul tulid pahatihti mängu sätestajate endi omakasulised materiaalsed huvid, aitasid need piirangud kindlasti loodusväärtusi säilitada ning seeläbi väärtustati ka mõistvat ja hoolivat suhtumist loodusesse. Kahte esimest etappi looduskaitse arengus võib käsitleda klassikalise looduskaitse eelse ajajärguna. Kolmas arenguetapp algas klassikalise
Külimit Külviks kasutati puhast, küpset ja tuumakat tera, mis oli hea idanevusega. Külvamisel järgiti vastavatele kultuuridele sobivaimat külviaega. Siin oligi abiks külvikalender, kus olid kirjas vastavale kultuurile sobivad külvinädalad. Muidugi jälgiti looduse arenemist ja ilmastikunähtusi. Parimaks ajaks odrakülvil peeti pihlaka õitseaega, linal toominga õitseaega. Rukis külvati augustis-septembris ja tähiseks olid lauritsapäev, rukkimaarjapäev ja pärtlipäev. Üldiselt püüti rukkikülviga jõuda lõpule augustis. Rukis külvati kesale, mida hakati harima pärast kevadiste külvitööde lõppu. Kesale veeti sõnnik, mis künti mulda. See töö püüti ära teha enne jaanipäeva, sest pärast jaanipäeva algas heinaaeg. Juuli lõpus või augusti alguses künti kesa teist korda ja äestati. Kui rukis külvati
Milvi Kuusk 1.78 96 23/04/1999 Rapla Pärnu Joosep Sirel 1.96 85 14/12/1965 Pärnu Pärnu Tanel Sarapuu 1.28 65 16/06/1985 Tartu Haapsalu Malle Kadakas 1.47 75 22/11/1986 Tallinn Tallinn Villem Toome 1.68 65 31/01/1954 Haapsalu Haapsalu Susi Lepp 1.75 85 16/10/1984 Kuressaare Kuressaare Ants Toominga 1.96 45 02/02/1985 Tallinn Haapsalu Tea Vaher 1.84 65 03/05/1985 Tartu Tartu Peeter Pärn 2.05 68 18/05/1983 Võru Haapsalu Paula Niin 1.76 74 19/06/1982 Valga Valga Saadud vastused kopeeri lõppu uuele töölehele 1. Leia kõik inimesed, kelle eesnimi algab A-tähega. 2
valge plekk kauss veega täidetud jõhvikad sees. Mustikaid korjati peamiselt ravi eesmärgil ning neid säilitati kuivatatult. Murakate säilitamise viis veidi üllatas mind. Nimelt pandi murakat veekindlasse tünni ja uputati rabas laukasse ja hiljem nööriga välja tõmmati. Enim kasutati endistel aegadel metsmaasikaid, jõhvikaid, mustikaid ja pohli,vähem muulukaid, põldmurakaid, lilla-kaid, murakaid, sinikaid, vaarikaid. Puude viljadest söödi toorelt toominga ja pihlaka marju ning metsõunapuu külmunud õunu. Pihlakaid hoiti oksakobaraga talveni, mil marjad läbi külmusid ja magusaks muutusid, siis anti need lastele maiuseks. Veel on teada, et hariliku kukerpuu marju kasutati kapsa hapendamisel ja tammetõrusid kohvilaadse joogi tegemisel. Pähklid olid väga levinud söögi kõrvalpala. Pähklitest tehti kooke ja kasutati jõulude ajal laste jõulumängudes. Puumahladest on vast kõige tuntum kasemahl, mida joodi nii värskelt kui ka hapendatult
valge plekk kauss veega täidetud jõhvikad sees. Mustikaid korjati peamiselt ravi eesmärgil ning neid säilitati kuivatatult. Murakate säilitamise viis veidi üllatas mind. Nimelt pandi murakat veekindlasse tünni ja uputati rabas laukasse ja hiljem nööriga välja tõmmati. Enim kasutati endistel aegadel metsmaasikaid, jõhvikaid, mustikaid ja pohli,vähem muulukaid, põldmurakaid, lilla-kaid, murakaid, sinikaid, vaarikaid. Puude viljadest söödi toorelt toominga ja pihlaka marju ning metsõunapuu külmunud õunu. Pihlakaid hoiti oksakobaraga talveni, mil marjad läbi külmusid ja magusaks muutusid, siis anti need lastele maiuseks. Veel on teada, et hariliku kukerpuu marju kasutati kapsa hapendamisel ja tammetõrusid kohvilaadse joogi tegemisel. Pähklid olid väga levinud söögi kõrvalpala. Pähklitest tehti kooke ja kasutati jõulude ajal laste jõulumängudes.
Tõrudest tehakse ravitoimega kohvi. Ravimina on laiemalt levinud noorte tammede koor, millest tehakse kas pulbrit või keedist. Selle sissevõtmisel saab abi kõhulahtisuse korral, suu ja kurgu loputamisel aga vabanetakse suus olevatest põletikest, naha peale määrides aitab lööbeid kõrvaldada, põletushaavu parandada ja jalgade higistamist vähendada. Toomingas Kõhulahtisuse ja paljude seedehäirete korral kasuks toomingamarjatee joomine. Toominga lehed sisaldavad palju askorbiinhapet ja sellepärast aitab nendest valmistatud tee palaviku vastu. Harilik türnpuu Kõhulahtistina võib tarvitada toorete marjade mahla. Rohkem kasutatakse kuivatatud marju, millest tehakse teed. Seegi mõjub kõhulahtistina, kuid võib mõnikord liiga tugevat toimet avaldada. Harilik- ja Verev viirpuu Viirpuuravimid laiendavad valikuliselt südame- ja peaajuveresooni, vähendavad
`Buffon` Aretati 1921 a. Põõsas tugev 4-5 m kõrgune. Lehed tumerohelised, matid, piklikmunajad. Iseloomulik on loogeline serv. Õied täiesti avanenud helevioletsed, roosa varjundiga, lihtsad ja suured. Varajane sort. `Minnehaha` aretatud 1932 a. Keskmiselt tugev tihe põõsas. Lehed tumerohelised, pikalt teritunud tipuga. Õied intensiivselt violetjaspunased, lihtsad ja lõhnavad. `Elinor` Aretati 1928 a. Tugev põõsas. Lehed kergelt kurrulised, meenutavad toominga lehti. Õied violetjasroosad, lihtsad ja väga lõhnavad. ´Hunting Tower` Keskmiselt kõrge püstjas põõsas. Lehed suured, ümarelliptilised, kurrulised. Õied kreemikasvalged, lihtsad. `Saugeana` Laiuv peente kaarduvate okstega põõsas. Lehed väikesed. Õied punakasvioletsed. SIRELI KASVUNÕUDED MULD. Sirel vajab huumusrikast piisavalt niisketkivist kobedat mulda. Huumusesisaldus peaks olema vähemalt 3-4 %. Sobivaimad on liiv-, savi- ja saviliivmullad
Praegugi saab teha neist aga ravitoimega kohvi. Toomingas on mitmeaastane heitlehine lehtpuu, tihedas metsas kasvab sageli põõsakujulisena. Toomingas võib kasvada kuni 16 m kõrguseks. Õied paiknevad 10-12 cm pikkustes rippuvates kobarates. Valged, tugeva uimastava lõhnaga õied on viietised, kellukja õiepõhjaga. Toomingas õitseb mai lõpul ja juuni algul. Lehed on paljad, veidi kortsulised, pealt tumerohelised, alt helerohelised. Marjad valmivad augustis ja septembris. Toominga marjad on söödavad. Paljuneb peamiselt seemnetega, kuid uueneb ka kännu-ja juurevõsudega. Eelistab niiskemaid, kuid liikuva viljakate muldadega kasvukohti. harilikku jänesekapsast iseloomustavad õrnad puhasrohelised, vahel veidi kollaka varjundiga lehed ja valged õied. Harilikul jänesekapsal on iga õierao tipus vaid üks õis, kuid kevadel mais või juuni algul võib neid metsas nii palju olla, et kogu maa tundub olevat nagu valgeid lumelärtsakaid täis
kinni, nõrkes kiriku pingil najal ja oleks maha langenus, kui kaks tugevat kätt teda toetanud pole. Miina ema ehmus ja küsis mis tal viga. Kui Miina palged valgeks ja silmad kinni lõid, siis see sama inimene kes teda toestas, võttis ta kanlasse ja viis uksepoole. Rahvas tõukas ja andis ruumi. Eideke püüdis järele minna, aga ei pääsenud läbi. Miina tuulekäes lõi silmad jälle lahti, aga Miina silmad ja nägu oli ühe võõra noore meesterahva päralt, kes tütarlast toominga all kirikukaasiku varjus pingi peal hoidis ja toetas. Miina püüdis püsti tõusta ja ütles, olge terve, ma võin nüüd jälle üksi kõndida. Võõras ütles, et võite? Tänu jumalale, mul oli hirm. Võõras ei lasknud Miinal aga üksi minna, ja jalutas kaasa, vaadates et kedagi ümberringi ei ole, hakkasid käed veel kindlamalt kena neitis kaelast kinni, surusid teda kõigest südamest kaenlas vastu rinda ja nagu õhk hingasid võõra mõlemad huuled tütarlapse suu peal
liguneb) Kõrgelt on hinnatud tammepuust mööbel. Asendamatud veini ja viski vaatitena. (annab joogile erilise aroomi). Tammeokste koor on hea ravim maohaavade ja kõhulahtisuse korral. Tammelehti sobib kasutada ka kurkide soolamisel.(parkaine muudab kurgid kõvemaks, tihkemaks). Tammetõru sisaldab 40% tärklist. 25) Toomingas (Prunus padus) Eelistab kasvamiseks viljakat mulda ja rohket päikesevalgust. Kasvab üle Eesti, põõsa õie ja vilja ehitus on sarnased laukapuuga. Toominga lehed ja koor sisaldab amügdaliini, mis on metsloomadele mürgine(sellepärast seda keegi ei söö). Vanasti valmistati stikest puidust pisiesemeid, hobuselooki, korvide ja punutiste tegemisel, kuivatatud koore leotis oli tunnustatud ravim kõhulahtisuse vastu. Kuivatud lehtedest tee aitas alandada palavikku. Toominga vili sisaldab parkaineid, sukhruid, C-vitamiini. Vanasti tõrjuti putukaid toast õites toomingaokste suitsuga või pandi tassiga lauale toomingakoore leotis.
kosjaviina juua. Sohvi jõi ja pakkus Illimarile magusat. Peale vestlust Sohviga läks Illimar veel ka alatarele ning rääkis lellele kosjaskäigust. Lell soovitas tal varsti koju minema hakata ning seda Illimar ka tegi. Teel koju sattus ta kokku suure pulliga ning vältis mitmeid inimesi, kaasaarvatud enda isa. Ta tahtis järve kaudu koju minna, kuid talle tulid tema pruudi Sohvi koerad Maks ja Moorits vastu. Illimar võttis saapad jalast ja ronis toominga otsa. Koerad ei lahkunudki niipea nagu Illimar lootis. Siis hakkas vihma sadama ning tuul tõusis. Ühel hetkel umbes lõuna ajal kuulis ema koerte klähvimist ja tuli ajas koerad ära ning aitas Illimari puu otsast alla. Ema seelikust kinni hoides ning nuuksudes läks Illimar koju. Sellele järgnevalt oli Illimar otsekui haige. Ta tõusis kord vara, kord hilja, kord kiiresti, kord aeglaselt. Ta tahtis olla üksi ja mõelda. Mõne aja pärast läks see üle ja ta hakkas ka uuesti õues käima
näidenditekstidega ümberkäimise vabaduses, lavategevuse agressiivsuses ja füüsilisuses, sümbolite ja metafooride ohtras kasutamises. 1960 aasta lõpu teatriuuendust saatis noore lavastajapõlvkonna laiem tulek (Mikk Mikiver, Kalju Komissarov, Ingo Normet, Raivo Trass, 1970. aastate keskelt ka Merle Karusoo, Lembit Peterson, Juhan Viiding, Mati Unt),siis imbusid uued võtted suhteliselt kiiresti laiali ning muutusid ajapikku publikule mõistetavaks. Lõplik tunnustus saabus Jaan Toominga suurlavastustega 1970. aastate lõpupoolel; vaimult iseloomustas neid pööre spirituaalsetesse otsingutesse, sageli ka folkloorihuvi. Samas hakkas metafoorilis-füüsiline teater järjest laiemale kandudes lahjenema ja põnevust kaotama, aga esialgu hoidsid üldpildi rikkust teistsugused lähenemisviisid.Lavakeele vabadus ja keerukus kajastus ka ajajärgu juhtivate dramaturgide Enn Vetemaa, Vaino Vahingu, Rein Saluri ja Jaan Kruusvalli näidendites.
km. Sauga jõkke suubub mitmeid jõgesid ja kraave (kokku 15 tk). http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx?obj=veekogu&id=1748029189 http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main? id=VEE1748029189&mount=view#HTTP7JpL2oyazQAmq80meCOWOUXXs3JKiC Sauga jõkke Suubuvad veekogud: Are jõgi, Eidapere kraav, Elbu oja, Hirve peakraav, Kaldaoja (kalda oja), Künnapa kraav, Risturi oja (Ristora oja), Roigu oja, Räägu oja, Toominga oja. Sauga jõe kaitseala on Taarikõnnu kaitseala. Nigula Looduskaitse alal voolab Sauga jõgi. Maapinna absoluutkõrgused on territooriumil 2.7...4.1 m ning maapind tõuseb aeglaselt põhja-kirde suunas. Vahetult Sauga jõega piirnevas kaldatsoonis tõuseb maapind 10...15 m lõigul veejoonelt (absoluutkõrguselt ~0.0 m) kõrguseni 2.5...3 m. Voolusängi sügavaim osa on 20-30 m kaugusel kaldajoonest, sügavus ulatab seal 4 m-ni. Sauga jõgi on Suigu külast kuni
võisid nad kuni tarvitamiseni seista kasvõi mitu aastat. Kuusevitstega vitsutati puuanumaid. Neid vajati talu majapidamises väga suurel hulgal. Kuusevitsu peeti näiteks soolavee nõude peal vastupidavamaks kui raudvitsu. Raudvits roostetas pikapeale läbi, aga raudvits mitte. Rohkesti kuusevitsu kulus ka korvivõrudeks, teivasaedade, õlgkatuste jm. sidumiseks. Umbes samadel eesmärkidel nagu kuuseoksi, tarvitati ka paju, sarapuu, toominga ja teiste painduvate okstega puu- ja põõsaliikide oksi. Kuuseoksad leidsid sageli veel lisaks kasutust jalamattidena ukse lävel ning rituaalsel eesmärgil matustel surnuvankri, kirstu ja haua ehtimisel. Märkimist väärib jugapuu okstest vanikute valmistamise komme Lääne-Eestis. Eriti levinuks muutus see komme möödunud sajandi algul. Jugapuu okstest vanikut peeti selle tiheda okastiku ja sügavrohelise tooni tõttu kenamaks kui kuuseokstest vanikut.
(Aianduse entsüklopeedia 2010) Viljad tuleb korjata koos vartega, kui need on saavutanud täisküpsuse, ning hoidistada või süüa koheselt. Külmutamiseks sobivad valminud, kuid veel kõvad marjad. (Aianduse entsüklopeedia 2010) 2.4. Padus avinum Harilik toomingas 2.4.1. Kirjeldus Toomingas on kindlasti kõigil silme ees kevadise, valgeid õiekobaraid täis kauni puuna. Paljudele meenub ka tugev lõhn, mis on juba kaugelt tunda. Sageli vaadatakse õiget kartuli mahapaneku aegagi toominga järgi. Toominga õitsemise põhjal on ilmatargad ka mitmeid ennustusi teinud. Kuid alati ei olegi sellise ilusa puu imetlemine päris ohutu. Toominga tugev lõhn on uimastava toimega ning seepärast ei maksa ka tema õitsvaid oksi tuppa tuua. Uimastav on see lõhn seepärast, et õitest lenduvad ühendid on mürgised, suures koguses võivad nad ka peavalu tekitada. Kuid ilus pargipuu on toomingas siiski. Mõnel pool võib näha ka täidisõielisi või roosade õitega vorme.
6. Kasulik on orgaaniliste multsidega multsimine. Mults kaitseb pinnast kuivamise eest, takistab mulla pinnale kooriku moodustumist, parandab mulla struktuuri, tagades mikroorganismidele ja vihmaussidele mullas soodsad elutingimused, aitab temperatuuri ja niiskust stabiliseerida. Orgaanilise multsi kasutamine takistab umbrohtude idanemist ja kasvu ega lase kahjuritel läbi multsikihi taimejuurteni tungida. Ristõieliste maakirpe peletab multsimine toominga või papli lehtedega. Erinevalt sünteetilistest materjalidest orgaaniline mults (kompost, sõnnik, niidetud rohi, langenud lehed, rohimisel peenardelt eemaldatud seemneteta umbrohud) kõduneb ja rikastab pinnast huumusega. 7. Seenhaiguste vältimiseks tuleks jälgida, et taimed ei kasvaks liiga tihedalt ja vajaduse korral neid harvendada. Taimedel peaks ridades ja peenardes olema piisavalt ruumi. Ka peenarde vahele tuleks jätta parasjagu vaba maad
Roosõieliste hulka kuulub parasvöötme väärtuslikke viljapuid ja põõsaid (nt. õuna-, pirni-, kirsi-, ploomi-, aprikoosi-, virsiku-, ja mandlipuu, küdoonia, ebaküdoonia) ning marjataimi (vaarikas, murakas, maasikas).Ka pihlakate, arooniate, viirpuude, kibuvitsade, toomingate jmt. hulgas on söödavate viljadega liike. Paljude roosõieliste viljades on rohkesti vitamiine, suhkruid ja orgaanilisi happeid. Eeterlikke õlisid sisaldavad nt. kibuvitsa angervaksa õied, mandlipuu seemned ja toominga lehed, rasvaõlisid aprikoosi- ja virsiku seemned, park ja värvaineid pihlakas, toomingas, soolpihl ja marjalepp. Õuna ja pirnipuust saadakse kõva tarbepuitu. Roosõielised on laialt levinud ilutaimedena, eriti hinnatud on roosid, enelad, tuhkpuud viirpuud, ebaküdooniad ning mõned õuna-, kirsi- ja mandlipuu liigid. 5.Liikide tähtsus eelkõige kultuurtaimed, söögiks. SUGUKOND: liblikõielised (Fabaceae) suur sugkond! 1.kuulub kaheiduleheliste klassi, oalaadsete seltsi. 2
Toomingas õitseb mai lõpul ja juuni algul. Lehed on toomingal piklikelliptilised terava tipuga, teravsaagja servaga, sulgroodsed vahelduvad lihtlehed. Lehed on paljad, veidi kortsulised, pealt tumerohelised, alt helerohelised 4-10 cm pikad ja 2-6 cm laiad. Leheroots kuni 1,5 cm pikk, punakas ja lehelaba lähedal kahe suure tumepunase näärmega. Vili on läikivmust luuvili, kerajas, läbimõõt 0,7-0,8 cm, suure seemnega, viljaliha roheline. Marjad valmivad augustis ja septembris. Toominga marjad on söödavad. Paljuneb peamiselt seemnetega, kuid uueneb ka kännu-ja juurevõsudega. Seemned levivad lindude abil. Kasvab võsastikes, kuuse-lehtpuu segametsades, jõe- ja ojakallastel, metsaservades, eelkõige salu- ja lodumetsades, puisniitudel. Toomingas kasvab harilikult alumises puurindes või põõsarindes. Eelistab niiskemaid, kuid liikuva põhjaveega viljakate muldadega kasvukohti. Toomingas on külmakindel, võrdlemiselt aeglase kasvuga puu.
Loeng 4 Puu koor Suures tükis saab seda hästi ja tugevana kuuselt ja veelapremini pärnalt. Suurt tükki nim: kosk(nt kuuse kosk).Sellest saadi katusematerjali (kergemini kui laastkatus)20-25a peab katus veel vastu, ei oleke kehvem kui tõrvapapp. Niin sitke/noore puu koor. Kõige parem niin on niinepuul/pärnal. Rohusk pehmest niinest tehtud riie( pm kotiriie). Lisakskasutusel erineva punumismaterjalina. Veel kasutusel toominga niin. Toht kasel tähtis, teistel tohu moodi. Kase toht eriline sest saab punuda ( toht pm kordi erivorm, minig petuliin, polülipiidne ühend. Väärt ehitusmaterjal: vundamendi isolatsioon, vett äbi ei lase ise ka ei mädane, sitke ja tugev. Sobib arukask, sookask nii hea ei ole. Kasutada ka maja vooderdamisel. Tõrv Tõrva saab vaigurikastest kändudest. Kui ikka 30a pole ära mädanenud siis järelikult tõva täis.
Toomingas õitseb mai lõpul ja juuni algul. Lehed on toomingal piklikelliptilised terava tipuga, teravsaagja servaga, sulgroodsed vahelduvad lihtlehed. Lehed on paljad, veidi kortsulised, pealt tumerohelised, alt helerohelised 4-10 cm pikad ja 2-6 cm laiad. Leheroots kuni 1,5 cm pikk, punakas ja lehelaba lähedal kahe suure tumepunase näärmega. Vili on läikivmust luuvili, kerajas, läbimõõt 0,7-0,8 cm, suure seemnega, viljaliha roheline. Marjad valmivad augustis ja septembris. Toominga marjad on söödavad. Paljuneb peamiselt seemnetega, kuid uueneb ka kännu-ja juurevõsudega. Seemned levivad lindude abil. Kasvab võsastikes, kuuse-lehtpuu segametsades, jõe- ja ojakallastel, metsaservades, eelkõige salu- ja lodumetsades, puisniitudel. Toomingas kasvab harilikult alumises puurindes või põõsarindes. Eelistab niiskemaid, kuid liikuva põhjaveega viljakate muldadega kasvukohti. Toomingas on külmakindel, võrdlemiselt aeglase kasvuga puu. Noorelt varjutaluv, vanemas
okupatsiooni aastal, saksa okupatsiooni ajal ja pärast sõda jälle. Oskar Luts näiteks. V. stalinismijärgne nõukogude periood. GlavlitaTMi korraldusel hakati 1955. aastast alates erihoiu osakonnast välja päästma eesti autorite töid. Esialgu toodi päevavalgele kodanlikeks natsionalistideks põlastatute Nikolai Karotamme, Eduard Pälli, Johannes Semperi, Friedebert Tuglase, Mart Pukitsa, Paul Viidingu, Kersti Merilaasi, Oskar Toominga ja Hans Kruusi looming, siis võeti sellesse ringi ka Nõukogude võimude poolt mõrvatuid, Jaan Anvelt ja Jüri Parijõgi samas nimekirjas. Esimene Nõukogude võimu eest välismaale emigreerunud kirjanik, kes keelunimekirjast välja arvati, oli Aino Kallas, peagi ka Marie Under, Johannes Aavik, Gustav Suits jt. Lugejale lubati anda ka suur ja väike Eesti Entsüklopeedia ning Eesti biograafiline leksikon koos täiendusköitega
Kaarel Irdi juhitud “Vanemuises” (eriti Paul kinostuudio abiga stalinistlikele rööbastele. Eerik Rummo “Tuhkatriinumäng” Evald Koostöös stuudioga “Lenfilm” filmiti Hermakülalt). 1970ndail jätkunud otsingute propagandistlik ja valelik, ent heal üheks võimsamaks tulemuseks oli Jaan professionaalsel tasemel teostatud “Elu tsi Toominga lavastatud “Põrgupõhja uus tadellis” (1947, August Jakobsoni näidendi järgi, Vanapagan” (1975). režissööriks Hollywoodi kogemusega Herbert 1970ndail ilmus Toominga ja Hermaküla Rappoport). Leningradis valmisid ka seansside kõrvale teisigi noori lavastajaid, nagu Mikk eel näidatavad kinoringvaa ted “Nõukogude
Pärast pikka kõnet on mees väsinud ja sulgeb silmad. Kuid järsku tuleb üks mees tuppa ja karjub: "Latikas tuli randa". Seejärel tuleb Jevdokia oma voodist püsti ja palub keppi. Ta lapsed küll takistavad teda aga ta ei tee välja. Jedokia hakkas käske jagama ja kõik hakkasid askeldama. Kui kaldal käidud küsis keegi, et kus on Jevdoika ning kalamehed vastasid, et teda ei olnud kaldal kaasas. Siis mindi teda otsima ja leiti ta toominga puu all istudes ja Peipsit vaatamas. Ta oli surnud. Kui vaimulik palus abi, et surnukeha ära viia ütles rahvas, et tal lapsi küll las tassivad. Ja noored ise jooksid külla viina järele, sest peale latikapüüki tuleb alati suur pidu. XV Külarahvas käib vahetpidamata viina juurde ostmas, Ekkele muutub see juba tüütuks. Kuna laupäeval on tal õigus pood natuke varem kinni panna, siis läheb ta järvekaldale istuma. Keegi oli poe akna kiviga katki visanud
Ühtäkki hüppab aga majja mees, kes ütleb üle toa, et Latikas tuli randa. Nüüd jäi terve maja vait. Jevdokia ütleb nüüd vaikselt, et ulatage mu kepid, härrased, võtke nüüd vahendid ja minge peipsile, aga vaadake, et te kalu ära ei hirmuta, sellest sõltub te tulevane elu, kas elate näljas või rikkuses. Ja nüüd äkki oli terve maja tühi, kõik läksid järve äärde, ka Jevdokia jõuab randa, aga nüüd ei hooli enam keegi temast ja ta istub toominga alla maha. Keegi ei tunne muret ka, et kuidas Jevdokia olukord on, kõik on õhinas tuleva saagi pärast. Hommikul kui mehed kalalt tulid kisati juba kaugelt, et tooge veokid asjad kohale, sest saak on niivõrd hea. Kohal olid ka ülesostjad, kellele müüdi enamus kaup maha ja saadi selle eest kõva raha. Nüüd oli aeg minna pidutsema, ent nüüd küsitakse meestelt, et ega nad Jevdokiat näinud ei ole, teda polnud kodus ja pere ei tea ka kus ta viibib.
kogu aeg armastanud. Ühtäkki hüppab aga majja mees, kes ütleb üle toa, et Latikas tuli randa. Nüüd jäi terve maja vait. Jevdokia ütleb nüüd vaikselt, et ulatage mu kepid, härrased, võtke nüüd vahendid ja minge peipsile, aga vaadake, et te kalu ära ei hirmuta, sellest sõltub te tulevane elu, kas elate näljas või rikkuses. Ja nüüd äkki oli terve maja tühi, kõik läksid järve äärde, ka Jevdokia jõuab randa, aga nüüd ei hooli enam keegi temast ja ta istub toominga alla maha. Keegi ei tunne muret ka, et kuidas Jevdokia olukord on, kõik on õhinas tuleva saagi pärast. Hommikul kui mehed kalalt tulid kisati juba kaugelt, et tooge veokid asjad kohale, sest saak on niivõrd hea. Kohal olid ka ülesostjad, kellele müüdi enamus kaup maha ja saadi selle eest kõva raha. Nüüd oli aeg minna pidutsema, ent nüüd küsitakse meestelt, et ega nad Jevdokiat näinud ei ole, teda polnud kodus ja pere ei tea ka kus ta viibib. Mehed vastavad , et
annaabi.ee 
