Otsingule "geenid" leiti 1051 faili

geenid - kandidaatid suurenevad liigse kehamassi riski lastel ainult ĂŒmbritsevate faktorite tingimustel (ka eksogeensed). Liigsöömine, liigne rasva ja sĂŒsivesikute tarbimine, söömise rĂŒtmide hĂ€irimine, n.ö. „öise“ toitumise sĂŒndrom on ĂŒlekaalulisuse tekkimise faktorid. HĂŒpodinaamia2 ja hĂŒpokineesia3 on faktorid, mis soodustavad ĂŒlekaalulisuse tekkimist. (ЛуĐșŃŒŃĐœŃ‡ĐžĐșĐŸĐČ Đ’. ĐĄ.)
1
docx

Geenid ja nende klassid

snoRNA, snRNA, miRNA, rRNA, tRNA, AntisenseRNA. rRNA geenid-Inimesel umbes 700-800 rRNA geeni(16S ja 23S ribosomaalse rRNA ja 28S, 5.8S, 5S ning 18S tsĂŒtoplasmaatilise rRNA geeni), mis on organiseeritud 44 kb pikkuste tandeemsete klastritena. 28S, 5.8S ja18S rRNA geenid sĂŒnteesitakse ĂŒhe transkrip...

Genoomika ja proteoomika - Tallinna TehnikaĂŒlikool
19 allalaadimist
2
docx

Bioloogia mÔisted: geenid ja muu

Bioloogia mĂ”isted: geenid ja muu pĂ€rilikkus ­ organismide omadus sĂ€ilitada ja jĂ€rgalstele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseĂ€rasusi DNA e. desoksĂŒritoonukleĂŒnhape ­ rakutuumas kromosoomides paiknev aine, mis sisaldab ja sĂ€ilitab pĂ€rilikku infot geen ­ on DNA lĂ”ik, mis osaleb organ. ĂŒhe vĂ”i mitme tunnuse kujunemises , geen on pĂ€rilikkuse algĂŒksus ja need pĂ€randuvad DNA koostises vanematelt jĂ€rglastele...

Bioloogia - PÔhikool
14 allalaadimist
25
pptx

DNA, geenid ja kromosoomid

workingmother.com9-ways-to-work-ste m-learning-into-your-busiest-days https:barkpost.comhumor15-momma-dogs-and-puppies PÀrilikkus Organismide omadus sÀilitada ja jÀrglastele edasi anda tunnuste kujunemise iseÀrasusi PÀrandub edasi ainult geneetiline info mitte tunnus! Tunnuste pÀrandumist mÔjutavad ka keskkonnatingimused Uu...

Bioloogia - Keskkool
1 allalaadimist
1
odt

Geenid

FenotĂŒĂŒp ­ isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotĂŒĂŒbi ja keskkonnategurite koostoimest Replikatsioon ­ DNA sĂŒntees. Tagab rakujagunemise kĂ€igus pĂ€riliku info vĂ”rdse ĂŒlekande lĂ€hterakust tĂŒtarrakkudesse. Tulemusena saadakse ĂŒhest DNA molekulist kaks ĂŒhesuguse nukleotiidse jĂ€rjestusega DNA molekuli. Toimub enne raku jagunemist rakut...

Bioloogia - Keskkool
45 allalaadimist
2
doc

DNA, geenid ja kromosoomid

DNA; geenid ja kromosoomid Geneetika ­ teadusharu, mis uurib organismide pĂ€rilikkust ja muutlikust. Geneetika uurib geenide vanematelt jĂ€rglastele ĂŒlekandumise seaduspĂ€rasusi ja uurib ka tunnuste avaldumise seaduspĂ€rasusi. PĂ€rilikkus ­ organismi ja tema jĂ€rglaste tunnuste sarnasus, mis ei sĂ”ltu kasvust ja arengukeskkonnast. JĂ€rglastele pĂ€randatakse pĂ€rilik (geneetiline) informatsioon...

Bioloogia - PÔhikool
51 allalaadimist
2
docx

Soo mÀÀramine, geenid

BIOLOOGIA TK Geen- mÀÀrab Ă€ra organismi tunnused (asub DNA sees) Kromosoom- nende sees on pĂ€rilikkusaine (DNA) Kromosoomistik- ĂŒhe raku kromosoomid. Nende arv, kuju ja suurus on liigi tunnuseks. Ühekordne kromosoomistik -> rakus on igat kromosoomi ĂŒks. Sugurakkudes on ĂŒhekordsed kromosoomid. Spermis on 1x23 kromosoomi. Munarakus on ka 1x23 kromosoomi. Kahekordne kromosoomistik -> rakus on igat kromosoo...

Bioloogia - PÔhikool
16 allalaadimist
2
doc

DNA, GEENID JA KROMOSOOMID

DNA, GEENID JA KROMOSOOMID DNA- Rakkudes tavaliselt kaksikahelalise struktuurina leiduv aine, mis sĂ€ilitab ja edastab pĂ€rilikku informatsiooni. Kromosoom- Rakus paiknev DNA ja valkude kompleks, pĂ€riliku info kandja. Geen- PĂ€rilikkuse algĂŒksus, teatud DNA lĂ”ik, mis osaleb organismi ĂŒhe vĂ”i mitme tunnuse kujunemises. Alleel- Üks kahest vĂ”i enamast sama geeni esinemisvormist. Dominantne alleel- Geeni...

Bioloogia - PÔhikool
13 allalaadimist
2
rtf

Muutlikkus ja geenid

PĂ€rilikkus - tunnuste edasikandmine ĂŒhelt pĂ”lvkonnalt teisele. 2.DNA, desoksĂŒribonukleiinhape - lĂŒheeliks, koosneb nukleiinhapetest. sisaldab ja sĂ€ilitab pĂ€rilikku informatsiooni. 3.Kromosoom-DNA molekul 4.Kromosoomide arv inimesel keharakus: 46 sugurakus:23 5.Geenid-DNA lĂ”ik, mis osaleb organismis ĂŒhe vĂ”i mitme tunnuse kujunemises. 6.Alleelid - geeni esinemisvormid. 7.NĂ€iteid dominantsetest ja retsessi...

Bioloogia - Keskkool
2 allalaadimist
63
pdf

Valgud ja geenid

Port Milleks hea? · Energiaks (5-10%) · Struktuur (kollageen jmt) · Reaktsioonide lĂ€biviimine (ensĂŒĂŒmid) · Funktsioonid (lihase kontraktsioon) · Hormoonid (peptiidhormoonid, insuliin, adrenaliin) Amiinohapped Unikaalne kĂŒlgahel (R) KarboksĂŒĂŒl rĂŒhm (COO-...

Bioloogia - Keskkool
1 allalaadimist
4
docx

PÀrilikkus, soo mÀÀramine.

DNA, GEENID JA KROMOSOOMID PÀrilikkuse tÔttu sarnanevad jÀrglased vanematega: · PÀrilikkus on organismide omadus sÀilitada ja jÀrglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseÀrasusi. Kromosoomides olev DNA sÀilitab pÀrilikku informatsiooni: · Rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja sÀil...

Bioloogia - PÔhikool
66 allalaadimist
1
doc

Viirused - spikker

Viirus-rakulise ehituseta bioobjektid, elusa ja eluta looduse piirimail paiknevad objektid, mis koosnevad nukleiin happest ja valkudest. Viroloogia-viirusi uuriv teadusharu. Viirusosake- vĂ€ljaspool rakku eksisteeriv viirus, millel on iseloomulik kuju, suurus, kindlad fĂŒĂŒsikalised- ja keemilised omadused. Viiruse genoom- kĂ”ige tĂ€htsam komponent ja kĂ”igi omaduste mÀÀraja viirusel, milleks on DNA vĂ”i RNA m...

Bioloogia - Keskkool
149 allalaadimist
1
doc

Geneetika

DNA- pĂ€rilikkusaine, mis on rakutuumas paiknevates kromosoomides. SĂ€ilitab pĂ€rilikku informatsiooni. DNA molekulid on vĂ€ga keeruka ehitusega. Koosneb kahest ahelast, mis on paralleelselt spiraalselt keerdunud. Geen- ĂŒks lĂ”ik DNA- molekulist. 1 geen mÀÀrab Ă€ra vĂ”i mĂ”jutab ĂŒht organismi tunnust, sest 1 geeni pĂ”hjal toimub ĂŒhe valg...

Bioloogia - PÔhikool
206 allalaadimist
3
docx

Geenitehnoloogia

Muudetakse nii taimede kui loomade pĂ€rilikke omadusi ning diagnoositakse ja ravitakse haigusi. Geeniteraapia on vĂ”imalus paljude haiguste ­ nii kaasasĂŒndinud kui ka elu jooksul omandatud tĂ”bede raviks. Geeniteraapiat on kahte liiki: somaatiline, sugurakke mĂ”justav. SOMAATILINE GEENITERAAPIA ehk ravikloonimine...

Bioloogia - PÔhikool
55 allalaadimist
3
doc

PĂ€rilikkus, DNA, mutatsioonid

Rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja sĂ€ilitab pĂ€rilikku informatsiooni. See on desoksĂŒribonukleiinhape e. DNA.DNA on kĂ”ikides organismides alates bakterites lĂ”p. Imetajatega. Iga DNA molekul koosneb kahest pikast ahelast, mis on spiraalselt teineteise ĂŒmber keerdunud. Orga...

Bioloogia - PÔhikool
51 allalaadimist
3
doc

PĂ€rilikkuse alused

lk 128 151 1.LĂŒnkteksti tĂ€itmine (nt. kromosoomide ehitus, paiknemine, geenid , inimese kromosoomide arv jne.) abiks TV lk 48 ĂŒl 2; lk 49 ĂŒl 4 ja 2 Kromosoomi moodustab ĂŒks valkudega seotud DNA molekul. Selline ehitus vĂ”imaldab DNA tĂ”husamat kaitset kahjustavate mĂ”jude eest. KĂ”ikides keharakkudes on kromosoomid...

Bioloogia - PÔhikool
143 allalaadimist
2
doc

Miller-Diekeri sĂŒndroomi (MDS).

mikrodeletsioonisĂŒndroomi nĂ€iteks toon Miller- Diekeri sĂŒndroomi (MDS). MDS on harvaesinev haigus. Patsientidel on iseloomulik nĂ€gu; lĂŒhike nina, kĂ”rge laup, esiletungiv ĂŒlahuul, vĂ€ike alalĂ”ug ja teised nĂ€o ning pea defektid. Postnataalne areng on peetunud ja eluiga lĂŒhike. Oluliseks puudeks on vaimne alaareng, mille otseseks pĂ”hjuseks on ilma kÀÀrudeta ajukoor (lissenotsefaa...

Bioloogia - PÔhikool
11 allalaadimist
61
pdf

Loomageneetika 1 osa

EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA I OSA LOENGUKONSPEKT ÕPPEAINES VL.0779 ARETUSÕPETUS ÕPPEVAHEND EMÜ ÜLIÕPILASTELE Koostajad: A. LĂŒpsik E. Orgmets H. Viinalass TARTU 2009 GENEETIKA K...

AretusĂ”petus - Eesti MaaĂŒlikool
135 allalaadimist
2
doc

GMO-ga kaasnevad riskid

GMO-ga kaasnevad riskid Kuidas saadakse geneetiliselt muundatud organisme? Geneetiliselt muundatud (GM) toit saadakse GM organismidest. GM organismid, nt GM mais, soja vÔi raps, erinevad geneetiliselt muundamata taimedest (organismidest) selle poolest, et nende DNAsse ehk rakus olevasse pÀrilikkuse info kandjasse on sisse viidud DNA lÔik, mille tulemusena GM mais, soja vÔi mÔni...

Bioloogia - PÔhikool
39 allalaadimist
10
docx

Mutatsioonid

Tartu Tervishoiu KÔrgkool tervisekaitse spetsialisti Ôppekava Tanel Teder MUTATSIOONID Referaat Juhendaja: Triin Veber Tartu Tervishoiu KÔrgkool Tartu 2010 Sisukord: 2...

Geneetika - Tartu Tervishoiu KÔrgkool
49 allalaadimist
1
docx

Geenid, ristamine

GenotĂŒĂŒp ­ isendile omane geenide ja selle alleelide kogum. FenotĂŒĂŒp ­ isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis sĂ”ltub genotĂŒĂŒbist ja keskkonnast. MonohĂŒbriidne ristamine ­ ristamine, mille puhul uuritavad vormid erinevad ĂŒhe tunnuse poolest. Alleelid ­ ĂŒhe geeni erivormid. HomosĂŒgootsus ­ geenipaari seisund,...

Bioloogia - Keskkool
28 allalaadimist


30 pÀevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 pÀeva mureta

- Olen tingimustega nÔus

SEB Swedbank Mobiil

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !