Nüüdisühiskond-kas ühiskonna arengu lõpp? Elades tänapäeva kiiresti arenevas maailmas, võib jääda mõtlema, et kas elame ajal, mil meie ühiskond on saavutanud oma haripunkti või on veel võimalik kuhugi edasi areneda. Samas ei ole välistatud ka taandareng. Eelkõige teaduse- ja tehnika areng on andnud inimkonnale üha uusi võimalusi ning on avardanud nende maailmapilti. Nüüdne heaoluühiskond on muutnud tänapäeva inimese liialt mugavaks. Heaolu nimel on ära unustatud meid kõiki ümbritsev loodus. Oma mõtlematu tegevusega on inimkond juba sedavõrd palju kahju tekitanud, et käes on viimane aeg asuda tegutsema, eesmärgiga saavutada inimeste arengu- ja elukeskkonna jätkusuutlik areng.
Vibratsioonitundlikkus Sõrmedel jääb püsivaks, varvastel väheneb. 90 a. vibratsioonitundlikkus peaaegu lakkab Mälu muutused. 7090 a. mälu halvenemine, eriti mehhaaniline, mitte motoorne mälu 7080 a. halveneb jooksva käitumise fikseerimine Enamasti mäluhäired pikaajalises mälus, lühimälu võimekus taandareneb harva, väljaarvatud haigusjuhud. Mälu kasutatakse vähem Seniilsus progresseeruv vaimsete võimete taandareng, mälukaotus, ajas ja kohas desorienteeritus jms. Ei ole eraldivõetav või haiguste põhjustajaks, pigem teatud häirete sümptomiteks (nt Alzheimeri tõbi; ajutine ärevus või depressioon; üleravimine). K. Warner Schaie, Sherry L. Willis 5tunnine treeningprogramm eakatele (probleemidega toimetulekuoskused); 55% neist, kel oli eelnevalt taandarengut, paranesid; üle 39% neist, kes olid stabiilsed, näitasid paremaid tulemusi.
INIMESE ELUKAAR JA SELLE PERIOODID INIMESEÕPETUS 1 Mõisted Arenemine on muutuste järjestus, mis kulgeb organismi elu algusest küpsuse saavutamise suunas kuni surmani. Arenevad mõtlemine, hoiakud, huvid, jne. Eostumisest surmani. Areng ehk evolutsioon. Taandareng ehk involutsioon. Miski areneb ja kujuneb välja, muutub täiuslikumaks; samal ajal aga miski muu taandareneb, hävib. 2 Mõisted Kasvamine on keha välismõõtmete ning elundite füüsiline suurenemine. Pikkus, kaal, mõõtmed. Eostumisest täiskasvanueani. 3 Elukaar see on inimese elukäik sünnist surmani 1. IMIKUIGA 2. MAIMIKUIGA 3. KOOLIEELIKUIGA 4. KAINIKUIGA 5. MÜRSIKUIGA 6. NOORUKIIGA 7. VARANE KÜPSUSIGA 8. HILINE KÜPSUSIGA 9. ELATANUIGA 10.VANURIIGA 4 ...
Fourth level Fifth level FÜÜSILISE TEGEVUSE TASE LANGEB TEKIVAD ORGANISMISISESED MUUTUSED Elatanuiga (5575a) MÄLU NÕRGENEB JÕUD KAHANEB ÕPPIMISVÕIME KAOB TÖÖIND KAOB PENSIONILE TAANDARENG KROONILISED HAIGUSED Vanuriiga (7590a) Click to edit Master text styles KROONILISED Second level HAIGUSED Third level SAGENEVAD Fourth level Fifth level TAANDARENG SÜVENEB Click to edit Master text styles Second level Third level
*PUBERTEEDIIGA saabub noorukitel suguküpsuse saavutamisega. Iseloomulikeks tunnusteks on kiire areng, enesevalitsemisraskused, ärrituvus, tundlikkus ja hormonaalsed häired. Ilmnevad eneseteadvus, iseseisvustung. *NOORUKIIGA kestab 21-22 eluaastani, algab iseseisva töö ja elu ajajärk. *TÄISKASVANU varajases küpsuseas arenevad võimed maksimumini, luuakse perekond jms. Hilises küpsuseas (kuni 60. aastat) saavutatakse karjäärialaseid tipptulemusi. *ELATANUEAS toimub aeglane taandareng, kahaneb õppimisvõime, ilmnevad tervisehäired. *VANURIEAS süveneb taandareng veelgi. *SURM kliiniline surm (inimene on kaotanud teadvuse, südame töö on lakanud, samuti hingamine) juhul, kui inimest elustada 5-6 m jooksul ei suudeta, läheb kliiniline surm üle bioloogiliseks surmaks(ajurakkude hävinemine).
sünteesi ja detoksikatsioonireaktsioonides (maksarakkudes), st seal paiknevad vajalikud ensüümid. Bioelementide ladustamine (Ca2+ lihasrakkudes), osaleb teatud valkude sünteesis, ehitab rakumembraane Lüsosoomid - Rakule mittevajalike ainete ja osakeste lagundamine ja taaskasutamine. Ühekordse membraaniga põieke raku sisekeskkonnas. Sisaldab lagundamiseks vajalikke ensüüme. Kehaomaste ainete lagundamine: Surnud rakkude lagundamine hulkraksetes. Kudede lagundamine (emaka taandareng sünnitusel, konnakullese saba taandareng, putukavastse kudede täielik lagundamine nuku staadiumis) Võõra orgaanilise aine lagundamine: Rakusisene seedimine ainuraksetel. Rakku sattunud võõra orgaanilise aine lagundamine. Rakule mittevajalike ainete lagundamine Tsütoskelett - Valguniitidest võrgustik raku sees. Aitab hoida raku kuju. Võimaldab rakul liikuda. Hoiab paigal rakuorganellid. TAIMERAKK Erinevad loomarakust: rakukest ja plasmodesmid, vakuoolid ja tonoplast, plastiidid.
Enne redukstiooni: Pärast redukstiooni: • Pärisorjus • Osa talupoegi kroonumaadel •Sunnismaisus säilib • Eramõisades vakuraamatud •Koormised kasvavad • Kaebeõigus mõisniku peale •Talupoja koormised - teotöö - mõisavoor - loonusrent jt. •Linnade areng - Oln, Narva, Tartu, Pärnu, Kuressaare – linnaõigusega linnad – teiste taandareng - Tallinn, Narva – laolinnad – teiste taandareng - Narva arendamine •Kaubandus - sissevedu, nt sool, heeringas jt. - väljavedu, nt vili, liha jt. - talurahvakaubandus - mõisnikel keeld talupoegade kaupu linna viia •Käsitöö - gildid ja tsunftid - 17. saj. manufaktuurid, nt viljaveskid, saeveskid •Forseliuse seminar - 1684 Tartu Piiskopmõisas seminar külakoolide õpetajatele - lugemine, laulmine jne - 2 aastat õppeaega - 1668 Forselius uppus
OSTEOARTROOS Osteoartroosi ehk liigesekulumust peetakse üheks kõige levinumaks liigesehaiguseks. Osteoartroosi all kannatab 10-12% täiskasvanud elanikkonnast. Elanikkonna vananemisega haigestumise sagedus suureneb. Osteoartroos kuulub inimkonna vanimate haiguste hulka ja seda on leitud juba kiviaja inimeste skelettides. Deformeeriv osteoartroos on krooniline degeneratiivne liigesehaigus, mille aluseks on kõhre taandareng ja hävinemine ning mis väljendub kõhre ainevahetuse häiretes, kõhre kulumises. Liigeseid moodustavate luude servad, millele langeb suurem koormus, on kaetud tiheda ja sileda hüaliinkhrega. Osteoartroosiga kaasneb maksimaalse kokkupuutege pindade kulumine, need muutuvad hapraks ja krobeliseks, phjustades liigutustel luude omavahelist hrdumist. Hrdumine süvendab khrede kulumisprotsessi veelgi. Tegelikult saab kahjustus alguse tunduvalt varem aset leidnud ülepingest ja ülekoormusest, mida inimene pole tähele pannud. Prut...
*PUBERTEEDIIGA saabub noorukitel suguküpsuse saavutamisega. Iseloomulikeks tunnusteks on kiire areng, enesevalitsemisraskused, ärrituvus, tundlikkus ja hormonaalsed häired. Ilmnevad eneseteadvus, iseseisvustung. *NOORUKIIGA kestab 2122 eluaastani, algab iseseisva töö ja elu ajajärk. *TÄISKASVANU varajases küpsuseas arenevad võimed maksimumini, luuakse perekond jms. Hilises küpsuseas (kuni 60. aastat) saavutatakse karjäärialaseid tipptulemusi. *ELATANUEAS toimub aeglane taandareng, kahaneb õppimisvõime, ilmnevad tervisehäired. *VANURIEAS süveneb taandareng veelgi. *SURM kliiniline surm (inimene on kaotanud teadvuse, südame töö on lakanud, samuti hingamine) juhul, kui inimest elustada 56 m jooksul ei suudeta, läheb kliiniline surm üle bioloogiliseks surmaks(ajurakkude hävinemine).
fakte elust enesest. Aga ma ei olnud, ja siiani ei ole valmis kõikide inimestega suhtlema. Olen oma käitumiselt kummaline, mis teeb mind minu arust üsna põnevaks ja ainulaadseks inimeseks maamuna peal üleüldse. Regressive autismispektri häire Autismiga sarnane, ainult, et laps areneb normaalselt kuni 18-24 elukuuni, siis hakkab vaimne taandareng.. Seda esineb umbes 20 kuni 30 protsenti laste autismist. Õnneks minu arengus sellist ei olnud, et järsku peale18-24 elukuud hakkab taandareng. nbvjhvjhvkv Pervasiivne arenguhäire -teisiti täpsustamata Lapsel on mõni autistlikud tunnused, kuid mis ei vasta täielikult kriteeriumitele autism diagnoosis. Ise hoian eemale inimestest, mitte et ma ei tahaks suhelda, aga osad inimesed lihtsalt ei tömba mind, et nendega jutule minna. Nagu ma ei tahaks olla seltskonnas. Retti sündroom Väga haruldane häire, mis on sarnane CDDle ja esineb vaid tüdrukutel.
Sünteesitud valkude ümbertöötlemine, pakkimine ja sorteerimine. Rakumembraani ja rakukesta moodustamine. 8. Lüsoom – jäätmed. Rakule mittevajalike ainete ja osakeste lagundamine ja taaskasutamine. Ühekordse membraaniga põieke raku sisekeskkonnas. Sisaldab lagundamiseks vajalikke ensüüme. Kehaomaste ainete lagundamine: surnud rakkude lagundamine hulkraksetes ja kudede lagundamine (emaka taandareng sünnitusel, konnakullese saba taandareng, putukavastse kudede täielik lagundamine nuku staadiumis) 9. Rakumembraan – 2 kihti ja koosneb fosfolipipiidest. Kaitseb rakku välismõjude eest 10. Rakutuuma membraan 11. Tsütoskelett - valguniitidest võrgustik raku sees. Aitab hoida raku kuju, võimaldab rakul liikuda ja hoiab paigal rakuorganellid. 12. Tuum – ümbritsetud kestaga, säilitab geneetilist infot (dna)
organismirühm kalad ja delfiin - organismirühm imetajad, pingviin - organismirühm linnud, näiteks sarnasuseks voolujoonelisus, uimed/loivad) 2. Täiustumine - Uue keerukama ehituse ja eluviisiga organismirühmade teke ja areng ehk evolutsiooniline progress (lindude ja imetajate teke roomajatest) - Lihtsustamine ehk evolutsiooniline regress ehk ehituse taandareng, näiteks inimese saba - osaline (vastand täielik) taandareng - Täielik taandareng - Kadunud on aktiivseks eluviisiks vajalikud organid, hästi on arenenud paljunemisorganid, näiteks paeluss 3. Väljasuremine - Liigiline väljasuremine - Massiline väljasuremine - Põhjused: - Liigi genofondi võimaluste ammendumine, ohustatud kitsalt
NCL koertel Mis on NCL? NCL = Neuronal ceroid-lipofuscinoses. Pärilik haigus, mis mõjutab peamiselt kesknärvisüsteemi. Autosoomne retsessiivne tunnus. Teatud tüüpi lüsosoomide salvestushäire, mis põhjustab lüsosoomide kogunemise organismi rakkudesse ja kudedesse. Sümptomid alates 1-2 aastastel koertel. Haiguse pärandumine Mendeli seaduse järgi Tagajärjed Organismi taandareng Krambid Käitumishäired Koordinatsioonihäired Nägemise halvenemine Surm Tõud, millel esineb see haigus Inglise setter Tiibeti terjer Ameerika buldog Kuldne retriiver Bordercollie Dalmaatsia koer Austraalia karjakoer Ameerika Staffordshire terjer Haiguse sagedus Ravimine ja diagnoos Haiguse ravimiseks ravi puudub. Haiguse diagnoosimiseks võimalik teha DNA- test. http://www.youtube.com/watch? v=mS1iHh1XbKE Kasutatud kirjandus http://www
Üldse elab praegu maailmas juba ligikauda 7 miljardit inimest, inimeste arv kasvab aastas 76 miljoni inimese võrra ning iga 20 minuti tagant sünnib umbes 3500 last. Globaalprobleemi põhjused: · Suremuse langus · Teaduse areng (arstiteaduse areng, vaktsineermine) · Toitumistingimuste paranemine · Heaolu kasv (elutingimuste paranemine) · Religioossed ja kultuurilised tõekspidamised · Pereplaneeringu puudumine Tagajärjed: · Näljahäda · Maailma taandareng · Linnastumine · Haiguste levik · Mullastiku vaesumine · Loodusvarade hävimine · Keskkonna reostus · Vee puudus · Loodusressursside lõppemine Lahendused: · Pereplaneerimine · Teavitamine rasestumisvastastest vahenditetest (kondoomid, pillid, spiraal) · Hariduse võimaldamine naistele · Naiste õiguste suurendamine · Abieluea tõstmine · Laste arvu piiramine · Laste suremuse vähendamine
Creutzfeldti-Jakobi tõbi Daniil Petrov Creutzfeldti-Jakobi tõbi on harva esinev (üks haigestumine miljoni elaniku kohta aastas) neurodegeneratiivne haigus. Dementsus, mis tekib Creutzfeldti-Jakobi tõve tagajärjel, kodeeritakse RHK-10s koodiga F02.1. Dementsus on sündroom, mida iseloomustab peamiselt intellektuaalsete võimete taandareng. neurodegeneratiivne haigus ehk närvisüsteemi haigus. Haigust kirjeldas esimesena 1920. aastal Saksa neuroloog Hans Gerhard Creutzfeldt ja varsti pärast Creutzfeldti teine Saksa neuroloog Alfons Maria Jakob. 1922. aastal nimetati haigus Creutzfeldti-Jakobi tõveks. Creutzfeldti-Jakobi tõve tekitajaks peetakse priooni, mis võib edasi kanduda nii pärilikult kui ka nakkuslikult Prioonid on ebanormaalselt muundunud, iselaadseid haigusi tekitavad
uuesti! 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 Läksid Oled Käisid Tekkis Andsid klubisse ja seksuaalses tervislikus taandareng, esmaabi leidsid endale vahekorras kontrollis, oled mine hädavajajale kaaslase 1x vahele HIV- numbrile 22 Mine 1x vahele positiivne, numbrile 47 mine numbrile
suured ja tugevad, teised jälle väikesed ja nõrgad. Varsti saabuvad esimesed öökülmad ja tormituuled, milles avalduvad elu raskused ja muutlikkus. Et nende raskustega paremini toime tulla, algab varre puitumine. Elu võimekuse tipp algab siis, kui lill puhkeb õitsema. Mõni jõuab selleni varem, mõni hiljem. Sellel perioodil saavutatakse oma eesmärgid. Järgneb õite närtsimine, mis näitab, et jõuvarud vähenevad ning toimub taandareng. See rahulik ja mitteaktiivne ajajärk lõppeb viimse õie langemisega surmaga. B.M.
kuni 21.22. eluaasta · Kasvamine aeglustub ja lakkab · Organism kujuneb välja nii vaimselt kui ka füüsiliselt Küpsusiga: · 21.-22. eluaasta kuni 60. eluaastani · Vaimsed võimed arenevad maksimumini · Organism on suhteliselt püsivas olekus. Hilises küpsuseas ilmnevad vananemise tunnused, naistel lõpevad munarakkude küpsemine ja menstruatsioonid Elatanuiga * 60. kuni 75. eluaastani vanuriiga alates 75. eluaastast * Organismi kehaline ja vaimne taandareng. Aeglustub ainevahetus ja rakkude energiaga varustamine, nõrgeneb immuunsüsteem ja halveneb organismi närvitalitlus.
RIBOSOOM Valgusüntees GOLGI KOMPLEKS Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse Rakumembraani ja rakukesta moodustamine (Lüsosoomide moodustumine) LÜSOSOOMID Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine Rakusisene seedimine pino- ja fagotsütoos (ainuraksete toitumine) Kudede ümberkujundamisel moondega arengu korral (kullese saba kadumine) Emaka taandareng sünnitusjärgselt Tagavad metabolismi nälgimisel või dieedil MITOKONDRID Kindlustavad hingamise raku tasandil toitainete lõhustumise käigus hapniku osavõtul eraldub süsihappegaas ja vesi ning vabaneb energia (ATP). TSÜTOSKELETT Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks. Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise. TSENTROSOOM Osaleb raku pooldumisel
Inimeste arv kasvab aastas 76 miljoni inimese võrra. Iga 20 minuti tagant sünnib juurde umbes 3500 last. Peamiselt toimub elanikkonna juurdekasv arenevates riikides. Maailmas on kolm piirkonda, kus kasv on oluliselt kiirem kui lubatud: Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia. Mis on probleemi põhjusteks? Probleemi tagajärjed * Suremuse langus * Näljahäda * Teaduse areng * Maailma taandareng * Toitumistingimuste paranemine * Linnastumine * Heaolu kasv * Haiguste levik * Religioossed ja kultuurilised tõekspidamised * Mullastiku vaesumine * Pereplaneeringu puudumine * Loodusvarade hävimine * Keskonnareostus ja paljud teised. Probleemi lahenduseks: Pereplaneerimine, teavitamine rasestumisvastastest
4.kromosoomis · Haiguse esinemissagedus on 1:10 000 ·Tantstõve korral on kahjustatud peaaju koorealused motoorsed keskused ·Selle haiguse puhul eristatakse kahte vormi : 1) Suur korea 2) Väike korea ·Kaks vormi erinevad haiguse põhjuse, kliiniliste tunnuste kui ka prognoosi poolest Suur tantstõbi · Suur korea sümptomid ilmnevad keskeas ning see aina süveneb. Kaob kontroll kehaliigutuste üle ja tekib dementsus ehk võimete taandareng · Üldjuhul selle vormi korral haigus ravimatu, mis lõpeb surmaga Väike tantstõbi · Väike korea esineb peamiselt 5-15. aastastel tütarlastel, mis kujutab endast peaaju reumaatilise kahjustuse tagajärge ning see ei põhjusta närvisüsteemi kahjustusi. · Peamisteks tunnusteks on lapse rahutuks, kergesti erutuvaks ja tujukaks muutumine, väsimust ning peavalu. · Näiteks muutub koolitundides laps kärsituks, käekiri muutub korratuks ja
1+ 2 simpansid 3+ 4 Ida- ja Lõuna-Aafrikas 5+ 6 püstikäimise ja lõualuude lühenemise (kihvade taandareng) poolest 7 kõrvalharu 8+ 9C 10 B 11 B 12 C 13 C 14 B 15 C 16 B 17 esikloomade (primaatide) 18 lõunaahvid (australopiteegid) 19 neoteenikas 20 2,5 miljonit 21 Euroopa, Lähis-Ida ja Kesk-Aasia 22 Aafrika 23 50000 24 ühtlustumise 25 sotsiaalne evolutsioon seisneb inimühiskonna ajaloolises arengus, riikluse, kultuuride ja tehnoloogia arengus 26 nüüdisaegse inimese evolutsioon põhineb inimkonna ühtlustumisel. ilmselt kujuneb välja ülemaailmne inimtüüp, kellel puuduvad rahvus- ja rassitunnused 27 umbes 10 tuhat aastat tagasi hakati kodustama loomi ja tegelema põllumajandusega. 5000 a tagasi leiutati kirjakeel. lisaks teaduslikud ja meditsiinilised avastused viimase 200 aasta jooksul. kõige selle tõttu ongi inimkond viimase 10 a jooksul järjest kiirenevalt kasvanud. 28 tööriistadekvaliteedi ja kasutamisoskuse kaudu hakkas looduslik valik mõ...
SUHTLEMISE ELAMISTOIMING Inimene on sotsiaalne olend ja veedab suurema osa päevast teiste inimestega erinevatel viisidel suheldes. Seepärast on suhtlemistegevus inimese käitumise integraalne osa. ELU KAAR: MÕJU SUHTLMISELE Loote areng ja liigutused/kisa sündimisel Imikud ja lapsed oskused kasvavad/kujunevad välja suhted Noorukiiga oskuste/suhete laienemine Täiskasvanud erinevused toimingu sooritamisel Vanurid toimingu aeglane hääbumine/oskuste ja suhete taandareng BERLO SUHTLEMISMUDELID Lähetaja Sõnum Kanal Vastuvõtja BIOLOOGILISED TEGURID Kõnelemine Kuulamine Kirjutamine Lugemine PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intelligentsi tase Emotsioonid Inimsuhted Ettekujutus oma kehast SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Sõnaline keel Rass/etniline päritolu Tehniline keel Kehakeel Väärtushinnangud/arusaamad Düaadid ja organisatsioonid KESKKONNA TEGURID Keskkonna hääled võivad mõjutada suhtlemist. Osal inimestel on kergem
Tüdrukutel kestab lapseiga 12-13 aastaseni, poistel 13-15 aastani. Keskimiselt lisandub aastaga kallus 2kg ja mippust 4-5cm MURDEIGA ehk PUBERTEEDIIGA- lõppeb 17-18. Puberteediiga algab noorukitel suguküpsuse saabumisega. VARAJANE KÜPSUS- kuni 36 eluaastani, arenevad võimed maksimumini. HILINE KÜPSUS- kuni 60 eluaastani. Perioodi lõpuks hakkavad vaimsed ja kehalised võimed aeglaselt taanduma. ELATANU IGA- kuni 75a. kahaneb õppimisvõime ja nägemine. VANURIIGA(RAUGA)- kuni 90a. taandareng süveneb veelgi SURM- 1. AGOONIA- vahetu surma eelne seisund, elutähtsate elundite töö on nii aeglane, et pole märgatav. 2. KLIINILINE SURM- 3-5 min elundite talitlus on lakanud aga elustada on võimalik 3.BIOLOOGILINE SURM- elundite talitlus on lakanud ja elustada pole võimalik. 1)imikuiga-toimub organismi kiire kasvamine ja arenemine. Imikul on suur pea ja lyhikesed jäsemed. Nahk on õrn, 1eluaasta lõpuks õpib imik seisma,suudab astuda ja öelda liktsamaid sõnu.
Ja paratamatult areneb ka kultuur, sest see muutub ajas. Kui aga areng on edasiminek, arenemine lihtsamast keerukamaks või halvemast paremaks, siis usun, et kultuur saab areneda vaid kindla nähtuse raames. Näiteks võib areneda inimsuhete seotus ja põimitus kultuuriruumis lihtsamast keerukamaks, samas ei saa öelda, et seega on arenenud ka kultuur. Seda seepärast, et arenguvõimalusi on lõputult ja kui ühes osas toimub areng, siis teises punktis taandareng. Kuid kas kokkuvõttes on toimunud areng, seisak või taandareng, saab vaid öelda, kui on olemas lähtepunkt, mille põhjal otsus langetada. Üleüldist arengut ei saa määratleda. 7. Selgitage lühidalt, mida võiks tähendada sõna "kultuur" järgmistes katkendites (esiletõsted minult). Võite, kuid appi võtta loengumärkmete liigituse, kuid tingimata ei tarvitse. Põhjendage, miks teie meelest on silmas peetud just ühte või teist tähendust.
9. milliste tingimustega võib selgitada inimese teket? * käimine kahel jalal * sotsiaalsed suhted * kliima muutused (sundis kohastuma eismesi ahve) * tööriistad 10.evolutsiooni suunad Sotsiaalne evolutsioon(kultuurid, tsivilisatsioonid) Bioloogiline evolutsioon 11.Kuidas aitab fossiilide uurimine tundma õppida inimese evolutsiooni Annab infot füüsilise vormi, ajuehituse, suuruse, vanuse jms kohta 12.inimlaste evolutsiooni tähtsamad muutused Lõualuude lühenemine, kihvade taandareng, püsti käimine, ajumahu suurenemine, nöokuju lamendumine, lihatoidu osakaalu suurenemine. 13.lihtast toitmise mõjud inimese evolutsioonile Liha söömine pani aju kasvama 14.mis põhjustas neandertaallaste kadumise Inimeste arvukus tõusis kiirelt, nad võtsid neandertaallaste elupaigad lihtsalt üle. 15.reasta inimliikide tekkimine Australopitekk > homo habilis > homo erectus > homo neadertalensis > homo sapiens > homo sapiens sapiens 16. nüüdisaegse inimese evolutsioon
Lisaks tahtsin ka teada saada, kas on võimalik nendeks muutusteks kuidagi valmistuda. Töö eesmärk on uurida lähemalt vanuriiga ja anda sellest ülevaade. 2 1. Üldine 1.1 Elukaar Elukaar kujutab inimese tervet elukäiku ehk eluteed sünnist surmani. Kaar just sellepärast, et elu algperioodil toimub kiire areng, siis areng aeglustub ja vananedes on kiire taandareng, mis iseloomustab tõusu ja langust. Kaare ühes otsas on sünd ja teises surm. (Timberg) (Lorents, 2012) 1.2 Vanuriiga üldiselt Kui inimese elu koosneb kümnest osast, siis kümnes iga on vanuriiga, mis on 70-90 eluaastatel. Peale vanuriiga on ka olemas veel üheteistkümnes iga ehk pikaealisus ja see algab 90.-st eluaastast, mis tänapäeval on üsna haruldane. Vanurieas sõltuvus teistest inimestest suureneb, aga samas jääb lähedasid inimesi aina vähemaks
On võimalus nautida järelejäänud aega. Tuleb õppida taluma üksindust. 10. Vanuriiga Viimane ehk kümnes iga on vanuriiga. See esineb aastatel 7590. Tegelikult on olemas ka üheteistkümnes iga ehk pikaealisus ja see on alates üheksakümnendast eluaastast. Sinnani ei ela tänapäeval paljud inimesed. Vanurieas üksindus suureneb. Mõned inimesed naudivad elu, teised aga tunnevad kibestumust. Suureneb sõltuvus teistest. Taandareng üha süveneb. Mõned vanurid ei mäleta enam isegi oma lähedaste nimesid. Kokkuvõte Elukaar on inimese elukäik sünnist surmani. Igal eluperioodil on omad arenguülessanded ja probleemid. Inimesel on eluperioode kümme: Imikuiga, maimikuiga, koolieelikuiga, kainikuiga, murdeiga e. mürsikuiga, noorikuiga, varane küpsusiga, hiline küpsusiga, elatanuiga, ja vanuriiga. Iga inimene
a) Ninna tõmmates b) Lihasesse süstides c) Veeni süstides d) Suu limaskestadelt imendudes 4. Joonistage skeem, kus on ära näidatud kõik teadaolevad uimastid, ning skeemi aluseks on uimastite toime kesknärvisüsteemile. 5. Millisele uimastile iseloomulikud pikaajalised mõjud on järgmised: tekib emotsionaalne tasakaalutus ja impulsiivne käitumine, inimene võib kõhnuda, võimalik närvirakkude taandareng, anhedoonia: a) Amfetamiin b) Kanep c) LSD d) Alkohol 6. Mõise eufooria tähendus on: a) Suurenenud söögiisu b) Närvinõrkus c) Põhjendamatu lõbusus, heaolutunne d) Taandunud on loomulikul teel saadav naudingutunne 7. Mõiste psüühiline sõltuvus tähendus on: a) Iha kasutada teatud uimastit b) Füüsiline vajadus kasutada uimastit
bioloogilised muutused, konfliktide periood · Noorukiiga (15/16- 20/22) Rahunemine, tasakaal, iseseisvus · Varane küpsusiga (20/22- 35) Tööelu, karjäär, perekond · Hiline küpsusiga (35-55/60) Pühendumine tööle, kaotusi, keskea kriis · Elatanu iga (55/60- 75) Mälu nörgeneb, keskea järgne periood, pensionile · Vanuriiga (75- 90) Suureneb üksildus, sõltuvus teistest, taandareng süveneb MINA-PILDID JA MINA KAITSEMEHHANISMID MINA Isiksuse keskne, püsiv komponent, mis on seotud eelkõige iseenda vastandamisega ümbritsevale maailmale Enesehinnang on suhteliselt püsiv ja kompleksne hinnang iseendale: Madal, adekvaatne ja kõrge enesehinnang Mina-pildid on kujutlused ja reaktsioonid iseenda kui objekti, antud situatsioonist osavõtja kohta, milles eriliselt tähtsad on teiste inimeste arvamused. Materiaalne mina
Haridus Essee Võib öelda, et enamus inimesi alustab oma eluteed hariduse hankimisega. Juba varases eas hakatakse omandama eelharidust, sellele järgnevad algharidus, keskharidus ning kõrgharidus. Üldjuhul piirduvad paljud keskharidusega, kuna mõningates valdkondades pole kõrgharidus kohustuslik. Öeldakse, et inimene õpib terve elu. Tõsi küll, ainult elult saadud kogemused ja tarkused pole päris võrdväärsed korraliku haridusega. Haridus on teadmised, oskused ja vilumused. Mida paremini oled sa need omandanud seda kergem on sul elus toime tulla. Haritud inimene saavutab kergemini oma eesmärgid ning saab teha rohkem otsuseid oma elukorralduses. Haridus ja ühiskond on omavahel väga tihedalt seotud. Ühiskond loob tingimused õppimiseks ning haridus loob omakorda ühiskonna. Kahjuks ei ole kaugeltki mitte kõik ühiskonnad võrdväärsed, kuna jääb puudu tolerants...
ELUKAAR Liana Kukava Õ16 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2015 SISUKORD Sissejuhatus Elukaare perioodid Arengu perioodid Mõjutavad tegurid Kokkuvõte Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Elukaar ELUKAARE PERIOODID Eripära, põhiprobleemid, arenguülesanded, erinevad vanusepiirid. ARENGU PERIOODID 1. IMIKUIGA (0-1.a) .Kiire areng; .harjumine välismaailmaga; .ümbritseva usaldamine; .inimkeele mõistmine; .usaldamatus; .turvatunde puudumine; .inimkeele mittetundmine. 2. MAIMIKUIGA (1-3.a) Kiire areng; õppimine; liikumine; soovid; iseseisvus; hoiakud ja normid; 3. KOOLIEELIKUIGA (3 - 6/7.a) Hea ja halva mõiste; lubatud ja keelatud mõiste; iseloomu arenemine. 4. KAINIKUIGA (06/7 - 11/12.a) Kohusetundlikkuse ja töökuse arenemine; lugemine; kirjutamine; arvutamine; liitumine ja suhtlemine teistega; ...
Haridus Võib öelda, et enamus inimesi alustab oma eluteed hariduse hankimisega. Juba varases eas hakatakse omandama eelharidust, sellele järgnevad algharidus, keskharidus ning kõrgharidus. Üldjuhul piirduvad paljud keskharidusega, kuna mõningates valdkondades pole kõrgharidus kohustuslik. Öeldakse, et inimene õpib terve elu. Tõsi küll, ainult elult saadud kogemused ja tarkused pole päris võrdväärsed korraliku haridusega. Haridus on teadmised, oskused ja vilumused. Mida paremini oled sa need omandanud seda kergem on sul elus toime tulla. Haritud inimene saavutab kergemini oma eesmärgid ning saab teha rohkem otsuseid oma elukorralduses. Haridus ja ühiskond on omavahel väga tihedalt seotud. Ühiskond loob tingimused õppimiseks ning haridus loob omakorda ühiskonna. Kahjuks ei ole kaugeltki mitte kõik ühiskonnad võrdväärsed, kuna jääb puudu tolerantsist ning oma kaaskondlaste mõistm...
Lilled Algernonile ``Lilled Algernolile`` on kaasahaarav psühholoogiline teos. Raamatu autor on Ameerika kirjanik Daniel Keyes, kelle kuulsaim teos ongi ``Lilled Algernonile`` . Raamat anti esmakordselt välja 1966.aastal, eesti keelde tõlgiti see 1976.aastal. Raamatu peategelaseks on 32.aastane Charlie Gordon, kellel on erakordselt madal IQ. Ta valitakse välja teadlaste poolt eksperimentaalseks ajuoperatsiooniks, mis peaks tõstma tema intelligentsustaset. Charlie oli esimene inimene, kelle peal seda katset tehti, varem olid katsealusteks hiired. Operatsioon oli õnnestunud väga hästi valgel hiirel Algernonil, kes oli raamatu alguses Charliest targem. Operatsiooni mõjul kasvas Charlie arukus märgatavalt, temast sai lühikese aja jooksul geenius.. Äkitselt hakkas aga Algernoni seisund järjest halvenema. Charlie mõistis, et ta muutub tagasi endiseks, sest tegelikult operatsioon ainult kiirendas loomulikku arengut ning taandareng tu...
organismirühm kalad, delfiin - organismirühm imetajad, pingviin - organismirühm linnud, näiteks sarnasuseks voolujoonelisus, uimed/loivad) 2. Täiustumine - Uue keerukama ehituse ja eluviisiga organismirühmade teke ja areng ehk evolutsiooniline progress (lindude ja imetajate teke roomajatest) - Lihtsustamine ehk evolutsiooniline regress ehk ehituse taandareng, näiteks inimese saba - osaline (vastand täielik) taandareng - Täielik taandareng - Kadunud on aktiivseks eluviisiks vajalikud organid, hästi on arenenud paljunemisorganid, näiteks paeluss 3. Väljasuremine - Liigiline väljasuremine - Massiline väljasuremine - Põhjused: - Liigi genofondi võimaluste ammendumine, ohustatud kitsalt
HIV on AIDSi phjustav viirus. See rndab elusaid rakke, kasutades neid oma paljundajana Levik: *Sugulisel *vere kaudu *Emalt lootele *Vastsndinule snniajal *Ema rinnapiimast Tunnused: ilmnevad 1-2 aastat kuni 10-20 aastat peale HIVga nakatumist. Alates nakatumine hetkest vib anda viirust edasi teistele. *tursunud lmfislmed *Pidevad korduvad nakkused *Pidev kuiv kha *purpurpunased krgemad punnid *Kurnatus *laigud kehal *sagedane khulahtisus *jsemete tuimumine *ine higistamine *vaimne taandareng *isutus *kiire vananemine *khnunemine ravi: *vaktsiini pole *haigus harjub kiiresti uute ravimitega ning 6-kuu mdudes need enam ei toimi *ravitakse AIDSiga kaasnevaid haigusi *ptakse ravimite abil vhendada valu, tsta sgiisu, pikendada aega nakkuse saamisest haiguse avaldumiseni HEPATIITt e. kollatbi H - Austraalia antigeen, viirus keskkonnas hvib aeglaselt 1tp - kandub edasi nagu soolenakkus, sgi ja joogiga 2tp - kandub edasi verega, emalt lootele, seksuaalsel teel (B;C; D;E)
5. Mille poolest erineb inimese ontogenees teiste loomade ontogeneesist? Inimese ontogeneesi peamiseks erinevuseks teiste imetajate s.h inimahvide ontogeneesist on arengu aeglustumine ja pidurdumine. 6. Millised evolutsioonilised tendentsid on viinud primaatide eristumiseni teistest imetajatest? Jäsemete üldise ehitusplaani muutumine sõrmed on väga liikuvad, teravad küünised > lamedad küüned, suurenenud nägemisvõime, haistmismeele taandareng, koonu lühenemine, lihtne hammaste struktuur, aju areng. 7. Mille poolest erineb inimese aju kõige rohkem teiste loomade ajust? Keerukam ja suurem ehitus, pidev progresseerunud areng. Suur ajumaht. 8. Mille poolest erineb inimeste omavaheline suhtlemine teiste loomade omavahelisest suhtlemisest? Inimeste suhtlemine toimub kultuuriliste märgisüsteemide abil, kõnevõime ja kirjaoskuse olemasolu. 9. Kuidas mõjutab tehnoloogia inimese elu?
välja kujunenud, arenetakse täiskasvanuks. 21-...a täiskasvanuiga : 21 60a küpsusiga: organismi kujunenud, rohkem ei muutu; võimed arenevad maksimumini; lõpuks hakkavad võimed aeglaselt taandarenema. 6075a elatanuiga : pension, kahaneb jõud, langeb õppimisvõime, nõrgeneb mälu ja tähelepanu, väheneb kehaline suutlikkus, tervise halvenemine. 7590a vanuriiga: süveneb organismi vaimne ja kehaline taandareng veelgi. 90...a raugaiga: süveneb organismi vaimne ja kehaline taandareng veelgi. Kliinilise surma seisundis on inimene kaotanud teadvuse, seiskuvad südame töö ja hingamine. Samuti on nahk sinakaskahvatu, lihased lõtvunud ja silmapupillid laienenud. Rakud ja koed suudavad organismi hapnikuvarudest elada veel 56 minutit. Selle aja jooksul saab elustada. Bioloogilise surma nähtavateks tunnusteks on keha jahtumine, vere ümberpaiknemine madalamal asetsevatesse kehaosadesse ja lihaskangestus. Meditsiin samastab bioloogilise surma aju surmaga. Elustada
13. Koosta toiduvõrgustik. 14. Arvuta biomass (näidisül: Milline võiks olla maksimaalne kulliliste biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised?). Iga järgnev toiduahela lüli saab talletada oma biomassis 10% toiduks tarbitud biomassist. Näriliste biomass saab suureneda 10% ühest tonnist. 1 tonn x 10% = 1000 kg x 0,1 = 100 kg 15. Nimeta probleeme, mis tekivad seoses inimkonna kiire juurdekasvuga. Alusta kõige problemaatilisemast. Näljahäda, maailma taandareng, linnastumine, haiguste levik, mullastiku vaesumine, loodusvarade hävimine, keskkonnareostus jne. 16. Kirjelda Eesti keskkonnaprobleeme. Prügimäed, veereostus, liikide hävimine, hapestumine. 17. Oska nimetada Eestis asuvaid maastikukaitsealasid, looduskaitsealasid ja rahvusparke. Rahvuspargid: Lahemaa, Vilsandi, Soomaa, Matsalu, Karula. Loodukaitsealad: Endla, AlamPedja, Nigula. Maastikukaitsealad: Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, Haanja looduspark. 18
Tamme-Lauri tamm, Ehalkivi, Treppoja astangud, Uhaku karstiala. 18. Mis on säästev areng? Säästva arengu eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ja puhta keskkonna tagamine täna ja tulevikus. 19. Mida tähendab igaüheõigus, too näiteid. Igaüheõigus on õigus looduses vabalt liikuda, mis seab igaühele ka kohustuse loodust hoida. 20. Nimeta probleeme, mis tekivad seoses inimkonna kiire juurdekasvuga. Alusta kõige problemaatilisemast. Näljahäda, maailma taandareng, linnastumine, haiguste levik, mullastiku vaesumine, loodusvarade hävimine, keskkonnareostus jne. 21. Kirjelda erinevaid ökoloogilisi globaalprobleeme selgitades nende olemust ning tuues välja põhjused, tagajärjed ning võimalikud lahendused. Rahvastiku kasv ja toidupuudus: inimeste arv kasvab aastas u 76 milj võrra. Peamiselt arenevates riikides. Põhjused suremuse langus, teaduse areng, toitumistingimuste paranemine, heaolu kasv,
Põletiku korral suurenevad lümfisooned oluliselt. 3)Põrn- piklik, u 12cm pikkune kõhuõõne vasakpoolses ülaosas paiknev elund. Põrnas moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vananenud erütrosüüdid. Põrn on ka vere varupaik. 4)Harkelund- asub rinnaõõne ülaosas ja kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kaitsereakltsioone. Ka harkelundis valimivad lümfotsüüdid. Kõige suurem onn harkelund 11.-15. Eluaastal. Suguküpsuses saabudes algab selle taandareng, harkelundi kude asendub rasvkoega. Mis juhtub kui tõvestavad mikroobid on organismi tunginud? Kui tõvestajad on organismi tunginud, hakkavad vere leukotsüüdid neid kahjutuks tegema. See toimub mitmel viisil. 1)Üht tüüpi leukotsüüdid, õgirakud, haaravad mikroobid endasse ja seedivad nad ära. 2)Teist tüüpi leukotsüüdid, s.o lümfotsüüdid, valmistavad erilisi kaitsevalke- antikehasid, mis liituvad viiruste ja tõvestavate bakteritega, et neid hävitada või nõrgestada. NB
moodustamises. Lüsosoom Ühekihilise Kehaomaste ainete Rakus on neid mitu membraaniga lagundamine, surnud tükki. ümbritsetud põiekesed. rakkude lagundamine Sisaldavad mitmeid hulkraksetes, kudede orgaanilisi aineid lagundamine. ( emaga lagundavaid ensüüme. taandareng sünnitusel). Tsütoplasma Geelisarnane aine. Tagab toitainete Koosneb veest ja vees laialikandmise rakus, lahustunud jääkainete orgaanilistest ja eritumiskoht ja aitab anorgaanilisest ainetest. säilitada raku kuju. Toimub aminohapete
liigutuste kooskõlastamine, hambad, 2) lapseiga 2-13/15 vaimne ja füüsiline areng, iseloom, väljakujunenud inimene, jäävhambad, lugemine, kirjutamine, refleksid, 3) murdeiga 13- 17/18/21 suguküpsus, kiire kasv, eneseteadvuse ja iseseisvuse kasv, mehe või naise tunnused, 4) noorikuiga 17-18 T, 21-22P lakkab kasvamine, vastutustunne, organism areneb välja vaimselt ja füüsiliselt, 5) küpsusiga 22-60 vaimsed võimed max, 6) elatanu ja vanuriiga 60- 75... kehaline ja vaimne taandareng, aeglustub ainevahetud, meeled nõrgenevad, 7) surm kliiniline seiskub südametöö ja hingamine, elustada 5 min, bioloogiline seiskub närvisüsteemitöö, ei saa elustada.
haiguste ja isegi surmaga. Läbi tuleb elada kaotusi. Ebaõnnestumised võivad viia endassetõmbumiseni. Olulised inimesed keskeas on töökaaslased ja perekonnaliikmed. (Inimese areng 2014) 8 2.10. Elatanuiga Perioodi vanuses 55.–70. eluaastani nimetatakse elatanueaks. Vananemine toob endaga kaasa mitmeid muutusi – jõud kahaneb, mälu nõrgeneb, meeled nürinevad ja liigutuste paindlikkus kaob. Õppimisvõime väheneb, taandareng süveneb, terviseprobleemid suurenevad. Väheneb kõrgete toonide kuulmine ja lähinägemine halveneb – lugemisel hakatakse kasutama prille. Kahaneb seksuaalne aktiivsus. Sellel perioodil tuleb loobuda tööst ja harjumuspärasest elukorraldusest. Sissejuurdunud elukorraldusest loobumine võib olla raske. Eakaaslaste hulk väheneb, lapsed elavad oma elu, tekib üksindus. Tänapäeval kasutatakse aga ka mõistet kolmas vanus (ingl k. third age) – selle all
toitva rakkude kihiga, mis moodustavad põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Nad eritavad ka naissuguhormoone (östrogeeni ja progesterooni), mis pidurdavad uue munaraku küpsemist ning soodustavad emakaseina limaskesta paksenemist, kuhu hiljem viljastunud munarakk kinnitub (6-7 päeval). Munarakk on viljastumisvõimeline umbes 36 tundi, peale seda viljastamata munarakk hävib. Sellega kaasneb ka kollakeha hävimine ning emakaseina taandareng (suur osa limaskestast eraldub menstruatsioonil). Munarakk Sarnane Seemnerakk Suurem Sugurakud Väiksem Elab kuni 36 tundi 23 kromosoomi 72 tundi Liigub passiivselt Haploidne Viburiga kromosoomistik Valmivad menopausini Surmani Valmivad munasarjas Munandites LOOTELISE ARENGU(embrüogeneesi) ETAPID Moorula ehk kobarloode
Kordamine bioloogia tööks 1. Võrdle sugulist ja mittesugulist paljunemist + nt! Paljunemisviis Erinevus Näide Suguline paljunemine o Uus organism saab Kalad, kahepaiksed, roomajad, alguse imetajad, õistaimed viljastumisprotsessist o Järglane on erinev Mittesuguline o Uus organism saab alguse Eoseline: seened, sammaltaimed, paljunemine vanemorganismist sõnajalgtaimed o Järglane on sarnane Vegetatiivne: Pooldumine- bakteri; pungumine- pärmseened, ...
kompleksi ühes rakus. · Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. · Rakumembraani ja rakukesta moodustumine · Lüsosoomide moodustumine. 8) Lüsosoomid ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed. · Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine · Rakusisene seedimine pino- ja fagotsütoos (ainuraksete toitumine) · Kudede ümberkujundamisel moondega arengu korral (kullese saba kadumine) · Emaka taandareng sünnitusjärgselt tagavad metabolismi nälgimisel või dieedil (ainevahetuse) 9) Mitokondrid ümbritsetud kahe membraaniga · Välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga · Sisemembraan on kurruline Tähtsus: · Mitokondri maatriksis on nukleiinhapped (RNA, DNA) ja ribosoomid (valgusüntees) · Kindlustab rakuhingamise. 10) Tsütoskelett valgulistest florillidest võrkjas struktuur · Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks
nende mürgid. Põrn on piklik, kõhuõõne ülemises osas paiknev elund, umbes 12 cm pikkune.Põrna ülesanded 1)Moodustab uusi lümfotsüüte 2)Lagunab vanu punaseid vererakke 3)Vererakkude varupaik. Lümfisõlmed on ovaalsed, 3-20 mm läbimõõduga.Nende ülesanded : 1)Veri rikastub lümfo- tsüüdidega 2)Hävitatakse kehasse sattunud mikroskoobid. Harkelund asub rinnaõõne ülaosas.Kõige suurem on harkelund 11.- 12.eluaastal.Suguküpsuse saabudes algab selle elundi taandareng ja harkelundi kude asendub rasvkoega.Harkelund kontrollib ja mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone, ning toodab lümfotsüüte. MIS JUHTUB, KUI TÕVESTAVAD MIKROOBID ON ORGANISMI TUNGINUD 1.Valged vererakud haaravad mikroobid endasse, lagundavad need ära. 2.Lümfotsüüdid (teist tüüpi valged vererakud) valmistavad antikehasid, mille ülesanne on liituda viiruste ja tõvestavate bakteritega, et neid hävitada, nõrgestada. Igat liiki tõvestaja vastu on erinevad antikehad.
Ained satuvad sinna tsütoplasmavõrgustiku kanalikestest. Ülesanded: a)valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. b)rakumembraani ja rakukesta moodustamine. c)lüsosoomide moodustumine. 5)Lüsosoomid Ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed. Ülesanded: a)surnud ja mitte vajalike struktuuride ning ainete lagundamine. b)rakusisene seedimine-fagotsütoos (ainuraksete toitumine). c)kudede ümberkujundamisel moondega arengu korral (kullese saba kadumine). d)emaka taandareng sünnitusjärgselt. e)tagavad metabolismi nälgimisel või dieedi. 6)Mitokonder Ümbritsetud kahe membraaniga. Välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga. Sisemembraan on kurruline. Mitokonder sisaldab rakutuumast eraldi seisvaid nukleiinhappeid(RNA) ja ribosoome(valgusüntees). Kindlustavad hingamise raku tasandil toitainete lõhustumise käigus hapniku osavõtul eraldub süsihappegaas ja vesi ning vabaneb energia(ATP) 7)Tsütoskelett (6.) Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur
suurenevad haiguskolde lähedal asuvate lümfisõlmede mõõtmed oluliselt. Põrn on piklik, umbes 12 cm pikkune kõhuõõne vasakpoolses ülaosas paiknev elund. Põrnas moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vananenud erütrotsüüdid. Põrn on ka vere varupaik. Harkelund asub rinnaõõne ülaosas ja kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone. Ka harkelundis valmivad lümfotsüüdid. Kõige suurem on harkelund 11.-15. eluaastal. Suguküpsuse saabudes algab selle taandareng, harkelundi kude asendub rasvkoega. Organismi aktiivse kaitse tagavad ka õgirakud, mis nö haaravad haigusetekitaja endasse (või ka organismi enda kahjustatud raku) ning seejärel hävitavad selle. Immuunsüsteem jaotub kaitsemehhanismise alusel kaheks: kaasasündinud ehk loomulikuks immuunsuseks ja omandatud immuunsuseks. Kaasasündinud immuunsus on organismi bioloogilisest eripärast tulenev
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
