Söödavad kübarseened Harilik kukeseen · Viljakehad: sitkelihakad, rebukollased · Kübar: lai- kuni lamelehterjas, keskpaigas kinnine, püsivalt sisserullunud hõlmise servaga, kuni 10 cm · Voldid: tugevalt arenenud, ristliistakutega, harunenud, pikalt jalale laskuvad · Seeneliha: kahvatukollane, paks · Jalg: säsiskas, alusel ahenenud, kuni 6x2 cm, puuviljalõhnaga · Metsades, puisniitudel, võsastikes, väga sgeli, kohati massiliselt ja suurte kogumikena; üks tavalisemaid Eesti seeni
kogus atmosfääris saaks häiritud, lisaks tulemusena, mis kindlustab ellujäämise ka sellele materjali kuhjumine. ebasoodsate tingimuste korral (gameedid, Tselluloositööstuses eraldub ligniin, mis on kotteosed). Erandina esined Kottseene keskkonda saastav. Laguained ligniini põleseenel pandlad. Hümeniaalkihis vabanemisel on toksilised. Mädaniku moodustuvad viljakehad. Viljakeha tüübid: 1) valge e korrosioonimädanik ja 2) oluliseim morfoloogiline struktuur on pruun e destruktiivmädanik.. valge- sellised hümeniaalkiht e hümeenium (moodustab seened, mis kõrvaldavad puidust e seeneeosed). Eoskonnal moodustub 4 eost. mädandavad ligniini. Pruun- kõrvaldavad Lisaks eoskonndadele võib hümeniaalkihil tselluloosi. Seen kui sõber.1) mükoriisa esineda ka teisi mikrostruktuure nt
kahe eri seeneniidistiku või sama seeneniidistiku erinevad rakud. Ühinevad rakud on väliselt sarnased. Sugulise paljunemise eosteks on kott- ja kandeosed. 3.1. Kotteosed tekivad 8-kaupa ümmarguste või silindriliste eoskottide sees. Eoskoti lõhkedes eosed vabanevad. Eoskotid asuvad harva üksikult seeneniitidel, enamasti on nad koondunud viljakehadesse. Viljakehi on kolme tüüpi, need on palja silmaga näha. a) Peiteoslad on kerajad suletud viljakehad, milles asuvad eoskotid. Eosed vabanevad viljakeha kesta lõhkedes või lagunedes. Näiteks jahukasteseened, millel on ka ripikud levimiseks. b) Sulgeoslad on pudeli- või kannukujulised viljakehad, mille tipus on väike ava. Näiteks puidusinetus. c) Lehtereoslad on algusest peale või valminult avatud, lamedad liua või kausikujulised viljakehad, mille ülapinda katab eoslava. Eoslava koosneb üksteise kõrval asuvatest
hautatult kartulite ja köögiviljadega. Põdramoka valkjas seeneliha on vürtsise lõhnaga kuid vahel ka kibeda maitsega. Põdramokk on väga hea söögiseen. Mõned inimesed on põdramoka suhtes tundlikud ja neil tekitab seen seedehäireid või kõhuvalu. Seepärast tuleks põdramoka söömisesse suhtuda ettevaatlikult. Värvimiseks on parimad mändide läheduses kasvavad ja juba tumedaks tõmbunud vanad viljakehad. Harilik Kivipuravik Harilik kivipuravik kasvab noortes okaspuumetsades ja lehtpuumetsades. Eestis on 18 erinevat kivipuraviku liike. Kasvab ka valgusküllastel metsaservadel. Ohtralt kasvab neid Sügisel. Harilik kivipuravik on kogukas, tugev ja lihaka viljalihaga.Kübar on erinevates toonides. Torukeste värv sõltub seene vanusest, vanemal seenel muutuvad need kollakaks ja lõpuks oliivroheliseks.
truffe, hispaania keeles trufa, taani keeles Trøffel, saksa keeles Trüffel, rootsi keeles tryffel, hollandi keeles truffel, poola keeles trufel, horvaatia keeles tartuf, portugali keeles sõnad trufa ja túbera on sünonüümid. (http://et.wikipedia.org/wiki/Tr%C3%BChvel#Et.C3.BCmoloogia ) Üldlevinult kutsutakse trühvliteks kõiki neid seeni, mille ümarad viljakehad moodustuvad kas osaliselt või täielikult maa sees. (http://et.wikipedia.org/wiki/Tr %C3%BChvel#Et.C3.BCmoloogia ) Ajakiri Eesti loodus lisab sellele,et trühvli viljakeha on ümar ning see on seene paljunemisorgan, kus valmivad eosed
teised taimed ei pruugi taluda. 4 Olulisemad Eesti samblikud Harilik hallsamblik Hypogymnia Physodes (L.) Nyl. Kirjeldus Tallus lehtjas, läbimõõt 1-10 cm, ülapool hall, alapool must, alapoole servaosa pruun; hõlmad lapikud. Vegetatiivse paljunemise vahendid: huuljad soraalid üleskäänduvatel hõlmatippudel. Viljakehad esinevad vähestel isenditel. Levik Väga laialdaselt levinud samblik, kasvab paljude puuliikide okstel ja tüvel, töödeldud puidul, harva sammaldunud kividel, veelgi harvemini maapinnal. Harilik hallsamblik erineb teistest lehtja ja halli tallusega samblikest selle poolest, et tallus kinnitub aluspinnale vahetult alapoolega, mitte ritsiinidega (peenikesed juuri meenutavad seeneniitide kimbud). Seejuures
Amanita porphyria x - Amanita rubescebs x - Amanita spissa x - Amanita armeniaca - x Amanita xanthocephala - x Amanita austroviridis - x 4 Amanita ananaeceps - x Amanita carneiphylla - x 1.1 Alamperekond tupploorik (Amanitopsis) Rõngas jalal puudub. Viljakehad vähelihakad, haprad. Kübara serv alati silmatorkavalt rihveljas. Eosedinamüloidsed. Eestis 6 liiki (Hanso jt. 2000). 1.1.1 Rõngata Kärbseseen Juulist novembrini kasvab mitmesugustes metsades kõige sagedamini tugevalt rihvelja kübaraservaga,keskmise suurusega (kübar kuni 12 cm), suhteliselt õhukese seenelihaga rõngata kärbseseen (A. vaginata (Bull.: Fr.) Vittad.), millel on vähemalt kolm värvusteisendit:valge teisend (var.alba Gillet), hall tüüpteisend (var
Furtsellaaria-agarik. Agar- tarrendav aine, mida saadakse punavetikatest. Veeõitseng-kahjulik nähtus, vetikate ajutine vohamine veekogus. Porfüüra-Hiinas toiduks kasutatav punavetikas. Hüüf-seeneniit. Mütseel- seeneniidistik. Nõiaring-kui viljakehi moodustab ainult seeneniidistiku noorim osa. Pärmseen-üherakuline organism. Käärimine-pärmseente elutegevuse käigus anaeroobses keskkonnas tekib süsihappegaas ja alkohol. Pungumine-paljunemisviis. Kübarseen-seen, kelle viljakehad koosnevad kübarast ja jalast. Eoslehekesed-kübara alapoolel enamikel kübraseentel kiirtena paiknevad liistakud. Rakk-organismide ehituslik ja talituslik üksus. Eeltuumne rakk-rakus pole rakutuum eristunud. Päristuumne rakk-rakus on rakutuum. Kromosoom-sisaldavad pärilikkusainet, asuvad rakutuumas. Ribosoom-kõige väiksemad organellid, neis sünteesitakse valgud. Mitokonder-varustab rakku energiaga. Kromolplast-plastiid, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente.
Käisin eraldi iga puu juures ning vaatlesin milliseid erinevaid samblike liike ma näen ning ruudustiku abiga sain teada, kui suur on samblike katvuse % pikkuse järgi. Nuga oli mul selleks kaasas, et saaksin väikese tükikese igast sambliku liigist kaasa võtta. 4.2. Uurimustöö tulemused 4.2.1. Harilik hallsamblik 13 · Talluse läbimõõt: 1-10 cm · Viljakehad: esinevad harva · Substraat: okas- ja lehtpuude koorel, puidul, harvem kividel ja (liivasel) pinnal · Väga tavaline kõikjal Eestis. Harilik hallsamblik erineb teistest lehtja ja halli tallusega samblikest selle poolest, et tallsu kinnitub substraadile vahetult alapoolega, mitte ritsiinidega; sealjuures on talluse keskosa substraadile kinnitunud, servaosas on veel see, et hõlmatipud on ümardunud ja laienenud ning
paljunevad. Seejuures tekib süsihappegaas ja alkohol. Süsihappegaasi eraldumine muudab taigna kobedaks. Alkohol aurustub ja aitab samuti kaasa taigna kerkimisele. 9. Pärmtaigen kerkib hästi, sest pärmseente elutegevuse tõttu moodustub taignas palju süsihappegaasi mullikesi. 10. Söögiseened sisaldavad kõige enam vett. Eestis kasvab umbes 400 liiki seeni, mis on kupatatult või värskelt söödavad. Kübarseenteks nimetatakse seeni, kelle viljakehad koosnevad kübarast ja jalast. 11. Seened on väga tähtsad lagundajad. Lisaks elavad nad sümbioosis puujuurtega, tänu millele omandavad nad paremini toitaineid. Seened lagundavad orgaanilisi jäänuseid ja mõnel juhul ka surnud organisme ja loomi omale toiduks. Seened võivad olla ka parasiidid, misjuhul kasvavad nad teiste organismide sees või peal. 12. Sümbioosis elavad seen ja puujuured. 13. Kübarseente paljunemisel valmivad eoslehekestel eosed. Kui eosed on
· Ikkesseened (Zygomycota) · Kottseened (Ascomycota) · Kandseened (Basidiomycota) · Teisseened (Deuteromycetes). Seened esinevad kõikjal biosfääris, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loomades. Sageli elavad nad sümbioosis taimede, loomade ja teiste seentega. Seened võivad muutuda märgatavaks siis, kui neile kasvavad viljakehad, samuti hallitusena. Seened on väga olulisel kohal surnud orgaanilise aine lagundamisel toiduahelas. Kübarseente paljusid liike ja trühvleid kasutatakse vahetult söögiks, samuti leiva küpsetamisel kergitava ainena, veini, õlle ja sojakastme kääritamisel. Alates 1940. aastatest kasutatakse seeni antibiootikumide tootmiseks. Veel hiljem on hakatud seente toodetavaid ensüüme tööstuslikult kasutama valke lagundavate fermentide jaoks pesuainete tootmises. Seeni
Teatakse, et see on väga tundlik füsioloogiline protsess. Samblike paljunemispotentsiaal võib olla mõjutatud enne muude nähtavate kahjustuste ilmnemist. Lisaks hetkeseisundi peegeldamisele osutab reproduktiivsusaste ka samblikukoosluse tulevikule. Püsivalt madal paljunemisstruktuuride arv võib viia populatsiooni kadumiseni. [3] Samblikel pole sugurakke. Samblikes võib esineda aga seente ja harva ka vetikate sugulist paljunemist. Seene sugulise protsessi olemasolu näitavad seene viljakehad sambliku pinnal. Samblikel esinevad spetsiaalsed terviklikud vegetatiivse paljunemise kehad (sigikehad: soreedid jahuja tolmuna üks-mõni vetikat ja jupp seeneniiti, ja isiidid veidi suuremad, kaetud koorkihiga). Paljunemine toimub talluse küljest murduvate tükikeste abil. 8 4.1.4. Samblikute tähtsus looduses ja inimese elus.
Liiki saab määrata viljakeha tunnuste alusel. Tüüpilistel torikseentel on puu küljes kasvav kõva viljakeha; selle alakülg on kaetud võrvuti asetsevate peente torukestega, mille siseküljel arenevad eosed. Torikseente hulka loetakse ka jäigalt korkjad või puitkõvad eoslehekestega liigid. Teisalt on aga paljud torikseened pehmed ja haprad ning kasvavad puidul õhukese kihina. On ka jalaga, maapinnal kasvavaid like. Tüüpilistele torikseentele on iseloomulikud tugevad viljakehad ja nende pikk eluaeg, isegi mitu aastat, samuti viljakehade eoseid produtseeriva osa koosnemine püstistest torukestest (mis on tugevam struktuur, kui eoslehekesed). Puit ja selle mädanemine Puit tekib nii, et taimerakkude seined muutuvad kasvades paksuks ja jäigaks. Jäikus on tingitud rakuseinte koostisosadest; tselluloosist, ligniinist ja osalt ka hemitselluloosist. Puidumädanik on taimehaigus, mida iseloomustab mädanemine- seente poolt puidu
Seeneniidistiku sees liigub toitainete lahus edasi ja jõuab viljakehadesse, Eoste ja viljakehade moodustamiseks ning seente omaveheliseks konkureerimiseks kulub suur osa saadud toitainestest. Seente mitmekesisus Seened on ehituselt väga mitmesuguseid ja mitmekesised on ka nende kasvukohad ja eluviis. Mõned seened on kübara ja jalaga, suur osa seeni on mikroskoopilised. Rohkelt on neid mullas ja maapinnal kõdus. Paljud seened on roht- ja puittaimede parasiidid, osal neist on suured viljakehad, mida võib näha puutüvedel ja kändudel, osa seeni aga moodustab koos teiste organismidega samblikke. Pärmseened vajavad suhkrurikast keskkonda Pärmseened on erinevalt teistest seentest üherakulised ning neil pole niidistikku. Nende rakud on ümara kujuga ning rakukestata. Pärmseened on levinud suhkrurikastes kasvukohtades, nt sobivad neile puude mahl ja puuvuljad. Suhkrut lagundades saavad nad eluks vajalikku energiat. Suhkrute lagunemist hapnikuvabas keskkonnas
ainel ega põhjusta haigust(mõned bakterid ja seened=- org. aine lagundajad VAHESEINTETA SEENENIIT- ikesseened, viburseened- üherakuline. VAHESEINTEGA SEENENIIT- KOTT JA KANDESEENED-HULKRAKNE seente omadused- koosnevad hüüfidest, mis moodustab mütseeli. Rakusein on kitiinist. Rakustruktuur-eükaroot(mitokondrid, tuum, jt. Toitumine_ heterotroof. Haploidne tuum, Paljunemine- eos e. spoor -suguline ja sugutu. Mitteliikuv SUGULISED EOSED -HÜÜFIDEL ARENEVAD VILJAKEHAD, MIS TOODAVAD UUSI SPOOR(VILJAKEHA PINNA SEES. Askospoor-kotteos, basidospoor- kandeos, oospoor-püsieos, seenetaolistel, sügospoor e. seigeos- püsieos, ikkesseentel VILJASTUMINE-1. plasmogaamia- kaks tuuma(kummaltki vanemalt üks) ühinevad ühes rakus 2.karüogaamia- tuumad ühinevad ja moodustub diploidne tuum. ZÜGOOT 3. zügoot- läbib meioosi, et saada mitmerakuliseks.
Seened Seente sarnasus taimedega: · kasvavad ühel kohal ega liigu aktiivselt · seenerakkudel on rakukestad - kitiinist · kasvavad kogu elu Seente sarnasus loomadega: · toituvad valmis orgaanilistest ainetest, mida saavad väliskeskkonnast · rakkudes talletuvad samasugused varuained Kõige kiiremini kasvavad seened soojas, niiskes paigas, kus on rohkesti toitaineid. Hüüf- seeneniit Hulkraksed seened koosnevad seeneniitidest. Harunenud ja omavahel põimunud seeneniitide võrgustik moodustab seeneniidistiku ehk mütseeli. Viljakehad koosnevad tihedasti põimunud seeneniitidest. Neis valmivad paljunemiseks ja levimiseks eosed. Seened levivad eostega. Mitmed seeneliigid vajavad eoste idanemiseks eritingimusi. Seeneniidistik eritab aineid, mis lõhustavad lihtsamateks. Seened lõhustavad toidu väljaspool keha. Pärmseened on üherakulised ning neil pole niidistiku. Pärmseened vajavad suhkrut. Pa...
Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. Seentele on iseloomulik, et ühel ja samal liigil võivad elutsüklis esineda mõlemad staadiumid. Paljunevad eoste abil nii suguliselt kui mittesuguliselt. Seente mittesugulises staadiumis tekkivaid eoseid nim. koniidideks. Need võivad olla nii diploidsed kui ka haploidsed, ning iga koniid võib idanedes anda alguse uuele organismile. Sugulise arengustaadiumi korral arenevad viljakehad. Viljakehades arenevad haploidsed eosed, mis idanedes peavad leidma sama liigi eosest arenenud hüüfi. Sobivuse korral kasvavad hüüfid kokku, moodustuvad dikarüoossed (e paaristuumsed e kaksiktuumsed) hüüfid ning uued viljakehad. Anamorfi staadium on seene leviku seisukohalt tõhusam, sest iga koniid võib anda alguse uuele isendile. Seente parim strateegia ongi anda osa järeltulijaid suguliselt, et tekitada uusi genotüüpe
· toituvad orgaanilistest ainetest · mõned seened võtavad ka toidu mullast · parasiitseened toituvad teiste elusorganismide arvelt. Seente paljunemine · Seened paljunevad peamiselt eostega. · Eosed koosnevad ainult ühest rakust. · Nad levivad õhu kaudu või veega. · Sattudes sobivasse kasvukohta, hakkavad eosed idanema ja neist arenevad uued seeneniidid. Kübarseened · Kübarseenteks nimetatakse seeni, kelle viljakehad koosnevad kübarast ja jalast. Hallitusseened ja pärmseened · Soodsates tingimustes, kus on küllaldaselt soojust ja niiskust, lõhustavad hallitusseened orgaanilisi aineid.
Substraat: põhk( parim oder ja nisu) , vanapaber, hakkpuit Vt-joonis 9. Seenekasvatusruumid Seenekasvatusruum on tootmisühik. Iga seenekott vajab sarnaseid klimaatilisi tingimusi. Vajalik on igas kambris eraldi ventilatsioon ja ei tohi olla temp. gradiente. Parimad on väikesed seenekasvatuskambrid, sest seened riknevad kiiresti ja väikesest kambrist liigub mingi osa koguaeg turule. 10. SITAAKE e tammeseen e kastaniseen Hiinas hakati sitaaket viljelema juba 2000a tagasi . sitaake viljakehad on noorelt peaaegu mustad, seejärel värvuvad pruunikaks Sitaaket on raske kasvatada, oluline on mädanikuvaba puit . Eriti hea oleks kasvatada mägijõgede ääres või kuskil kus on väga külma vett. Siitaksekasvatamise parameetrid: Viljakehade arenguks vajalik temp 16-18(jahedalembesed tüved), 21-27(soojalembesed tüved) Suhteline õhuniiskkus 60-80 Sitaake ekstensiivmeetod Võetakse 1m pikkused ja 5cm läbimõõduga puunotid ( hall-lepp, sanglepp) , sinna sisse
noored seened 10-12 cm. Jalg on seenel puisevõitu, kuid seda peaaegu ei teki - seenekübarad kinnituvad külgmiselt otse kasvusubstraadile. Austerservikut on lihtne kasvatada. Ta on kiire kasvuga ja aastas on võimalik kasvatada 6 tsüklit (intensiivkasvatuses). Austerserviku kasvatus on ökoloogiliselt puhas ja peaaegu jäätmevaba. Seent kasvatatakse konditsoneeritud mikrokliimaga spets. seenekasvandustes puhtal teraviljapõhul. Amatöörid kasvatavad seda kodus lehtpuupakkudel ja kändudel Viljakehad sisaldavad mitmeid aminohappeid. Ka on selles avastatud vähi ja viirusevastase toimega ühendeid. Kasvatamiseks on 3 meetodit: · Ekstensiiv (odavaim) (vaata joonist) Puupakkude nakatamine mütseeliga: 1. Mütseel tuleb purustada puhtasse kaussi. 2. Võtta 1x1m kile ning asetada pakk kilele 3. Kata paku pind mütseeliga, aseta ketas ja kinnita see naeltega. 4. Kaeva auk 2/3 maa sisse ja 1/3 välja, seejärel pane pakk kettaga alla poole. 5
Majavamm (serpula lacrymans) Sinu Nimi Majavammist üldiselt Majavamm on kõige tuntum ja suuremat kahju tekitav seen hoonetes. Majavammil võib olla üsna erinevaid kujusid, värve ja vorme. Kasvab kuivanud puidul, tihti hoonete puitosades – näiteks põrandates. Majavamm lagundab energia saamiseks orgaanilist materjali. Majavammi viljakehad on valged, hiljem kollakad. Viljakeha on märk juba kaugele arenenud kahjustustest. Levimine Arenemiseks ja paljunemiseks, on olulised kaks tegurit: niiskus (vesi) ning toitaine olemasolu. Levib seeneniidistiku ja eostega. Eosed on hariliku majavammi kõige levinumad edasikandjad. Eoseid kannavad tuul, loomad- linnud ja ka inimesed kergesti suurte vahemaade taha. Seeneniidistiku abil saab seen levida hoone piires.
Nüüdseks on Eestis leitud ja määratud vähemalt 50 liiki. Mükoloogid jaotavad need liigid terve hulga puravikuliste sugukonda kuuluvate perekondade vahele. Kirju puravik Eestis on esindatud perekonnad • Kivipuravik • Lepapuravik • Sametpuravik • Sapipuravik • Soomuspuravik • Tahmpuravik • Viltpuravik • Õõspuravik • Tatik • Päkk Kivipuravik Kirjeldus Puravike viljakehad on lihakad, kübar ja jalg selgelt välja arenenud, torukeste kiht eraldub kübarast kergesti, tihti leidub loor. Torukestel arenevad eoskannad, neil omakorda neli eost. Eospulber on kreem, ookerkollane, pruun, roosakas või hall. Eosed on ellipsoidsed, silinderjad või käävjad, siledad või ornamenteeritud (soomuspuravik), tavaliselt pigmenteeritud Kõigil puravikel on jalg terves ulatuses kaetud valgete, pruunikate või mustade soomustega. Torukesed ja poorid on
Seened ja Inimene Seened esinevad kõikjal maailmas. Kuid enamik seentest on tähelepandamatud kuna nad on nii väikese mõõtmetega ning varjatud eluviisiga. Neid elab pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loomades. Sageli elavad seened sümbioosis taimede,loomade ja teiste seentega. Seened muutuvad märgatavaks siis, kui neile kasvavad viljakehad, ning märgatavad ka hallituseda. Kübarseentele kasvavad kübarad. Seentel on väga suur roll orgaaniliste ainete lagundamisel algosakesteks, toiduahels ning toitainete vahetuses. Kübarseeni kasutatakse söögiks, samuti leiva küpsetamisel kergitava ainena, veini, õlle ja sojakastme kääritamisel. Alates 1940. Aastatest kasutatakse seeni ka antibiootikumide tootmiseks. Veelgi hiljem on hakatud seene toodetavaid ensüüme tööstuslikult valku lagundavate fermentide jaoks pesuainete tootmises. Seeni kasutatakse ka bioloogilise tõrjevahendina umbrohtude ja kahjurite vast...
diabeedi süvenemist kuni 60%. Haigusi põhjustavad põhjustavad mikroorganismid on võimelised kohastuma ja moodustama uusi antibiootikumide suhtes vastupidavaid tüvesid. Sellepärast on teadlased uute prepaatide otsingul valinud uurimisobjektiks markoseened. Kandseened on väärtuslikuks antibiootikumide allikaks. Nende hulka kuuluvad ka tuntud söögiseened nagu näiteks puravikud. Kandseened on ühed olulisimad surnud taimeosade lagundajad. Kandseente viljakehad on sugulise paljunemise organid, põhiosa seenest (mütseel) elab ja hangib toitu mullast, puidust, taimejuurtest või mujalt. Seeni kasutatakse meditsiinis erinevate haiguste raviks, see avastati juba Vana-Kreekas, et seentega saab ravida mitmeid nahavigastusi. Seente kasutamine meditsiinis on mõistlik, kuna seentest saab antibiootikume haiguste raviks.
olulised lagundaja elus (nt. majavamm) 2) biotroofid toituvad elusatest organismide kudedest; jagunevad parasiidid (nt. küüneseen) & sümbiandid (nt. puu ja seen) Paljunemine: · mittesugulisel mitu varianti: 1) vegetatiivne seenerakust eraldub uus organism (pärmseen => pungumine); 1st rakust 2 2) eoseline eosed valmivad spetsialiseerunud hüüfidel või eoslates e. sporangiumites ( kõige efektiivsem) · suguline paljunemine arenevad viljakehad, kus tekivad haploidsed (kõiki kromosoome on ühes korduses) eosed, mis peavad leidma teise haploidse eose või sellest arenenud mütseeli, et tekitada diploidne organism (uus seen) Tunnus Taim Seen Loom 1) rakukest koosneb tselluloosist kitiinist pole (v.a. munarakk) 2) varusüsivesi tärklis glükogeen glükogeen k
Kaseriisikat (Lactarius torminosus) teab vist iga seeneline: see roosaka kuni roosakas- lihapruuni takerkarvase kübaraga iludus, mis kasvab enamasti arukase all, ei saa küll kahe silma vahele jääda. Kübarad (läbimõõt kuni 12 cm) on pealt tumedamate rõngasjate vöötidega. Vanemad viljakehad pole enam nii karvased ja võivad pleekida beezhikaks, roosat tooni jääb siiski jala tippu ja kübara serva. Eoslehekesed on valkjad või roosakad, vanematel viljakehadel kollaka varjundiga. Jalg roosakas, enamasti tumedamate laikudega, torujas. Lõikekohalt ohtrasti eralduv valge
· Nõialuud on haigus, mida põhjustab mikroskoopiline seen. · Haigust põhjustavat seent aga nimetakse luudikuks. Luudik elab kase tüves ning soodustab seal uute okste kiiret kasvu. Torikulised (1) · Juba varakevadel algab looduses ka surnud organismide lagunemine, mida suures osas teostavad seened. · Näiliselt ühtemoodi kogu aasta läbi seisavad puude ja kändude küljes aga mitmeaastaste seente - torikuliste - viljakehad. Torikulised (2) · Musta taeliku 515 sentimeetri laiused poolringjad kübarad on väga kõvad, nii alt kui ka pealt kumerad. Torikulised (3) · Tuletael kasvab meil ainult 25-aastaseks. Erinevalt mustast taelikust võib teda leida ainult surnud tüvedel ja kändudel. Möödunud sajandi teise pooleni vajati seda seent eeskätt tule süütamiseks. Torikulised (4) · Must pässik moodustab suuri musti mügaraid
Viljakeha alaküljel on peened ümmargused hallikasvalged (kasvuajal) või punakaspruunid poorid. Seeneliha on tihevatjas ja sitke, kollakas-, kuni punakaspruuni värvusega. Kahjustus Poolparasiit,tungib lülipuiduni tüvevigastuste ja oksatüügaste kaudu ning tekitab seal kiiresti areneva valgemädaniku. Heleda mädapuidu ristlõikel on näha mustad piirjooned. Viljakehad ilmuvad tüvele alles seenhaiguse lõpuperioodil, kui puu on juba surnud; neid võib kasvada seal kümneid. NB! Vahel võib tuletaela segi ajada vana kännupessuga mille viljakehal on iseloomulik oranž servavööt ning kollakas allkülg;või tuletaelikuga mille kübaral on peal kõva (vanadel viljakehadel lõhedega) koorik ja sees tumepruun seeneliha. Erinevalt teistest sarnastest puuseentest on
paakspuu. Alustaimestik sarnane mustika kasvukohatüübiga. Jänesekapsa kõdusoo kasvukohatüüp enamuspuuliik tavaliselt kuusk. Potentsiaalselt kõrge tootlikkusega. Alusmetsas: paakspuu, toomingas, pihlakas. Alustaimestik sarnane arumetsade jänesekapsa kasvukohatüübiga. Puistud tormihellad. 2.1 Olulisemad seenhaigused JUUREPESS üks ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi. Elusates puudes on haigustekitaja, surnud puidus aga lagundaja. Juurepessu viljakehad on raskesti märgatavad, metsavarise all; viljakehad on liibuvad, pealt pruunid, alt kollakas-valged. Puud võivad nakatuda 2 viisil: otseselt (suuremate tüve-ja juurevigastuste kaudu) ja kaudselt (eosed idanevad värsketel okaspuukändudel, läbi selle nakatub terve juurestik Mütseel ehk seeneniidistik. Enamus seeni üles ehitatud mikroskoopilistest torujatest rakkudest seeneniitidest ehk hüüfidest, mis harunedes võivad moodustada laiaulatusliku võrgustiku - mütseeli.
mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. Nad elavad pinnases, vees ning surnud ja elusate taimede ning loomade välispinnal ja sees. Sageli elavad nad sümbioosis taimede, loomade ja teiste seentega. Selliseid seeni nimetatakse sümbiontideks. Seened on väga olulisel kohal surnud orgaanilise aine lagundamisel toiduahelas. Surnud kudedest toituvaid seeni nimetatakse saprotroofideks. Seened võivad muutuda märgatavaks siis, kui neile kasvavad viljakehad, samuti hallitusena. Kübarseentele kasvavad kübarad. Viljakehi moodustab siiski vaid üks osa seentest. Enamus seeni koosneb mikroskoopilistest torujatest rakkudest, hüüfidest, mis võivad moodustada suure võrgustiku ehk mütseeli. Ühe seeneisendi mütseel võib hargneda kümneid kilomeetreid.
Seente kahjulikkus Seente kahjulikkus Hallitusseened rikuvad toiduaineid, raamatuid jne Mürgiseid kübarseened Seened põhjustavad haigusi inimestel Seened tekitavad ka loomade ja taimede haigusi Seened kahjustavad puid Seened lagundavad tarbepuitu Hallitusseente kahjulikkus Hallitusseened kahjustavad raamatuid, toiduaineid, Click to edit Master text styles riietusesemeid jne soojas ja Second level niiskes keskkonnas. Third level Fourth level Hallitanud toit sisaldab Fifth level mürkaineid, mis on inimesele kahjulikud. Hallitusseene õhus olevad eosed võivad põhjustada allergiaid. Mürgised kübarseened Eestis on umbes 200 Click to edit Master text styles mürgist seent Second lev...
suhkrust ja mineraalainetest Nende toitumisel hapniku juurdepääsuta tekib süsihappegaas ja alkohol. Pärmseened paljunevad peamiselt pungumise teel. PÄRMSEENTE KASUTAMINE I Toiduainetetööstus Pagaritooted Õlle pruulimine Veini käärimine II Söötmete valmistamisel (sisaldab valku ja B- vitamiini) III Ravimite valmistamisel IV Katseobjekt bioloogias üldiste seaduspärasuste uurimisel. KÜBARSEENED Kübarseenteks nimetatakse seeni, mille viljakehad koosnevad kübarast ja jalast. Põhiline osa neist seentest asub mütseelina mullas. KÜBARSEENTE KASUTAMINE I Toiduks II Kasvatatakse sampinjone, austerservikuid ja trühvleid III Käsitöös värvitakse lõngu IV Tehakse tinti - tindikutest PARASIITSEENED Elavad teiste organismide arvel, toitudes nende kudedest Paljud seened parasiteerivad inimestel, loomadel ja eriti taimedel, põhjustades neil seenhaigusi. Parasiitseente hulka kuuluvad roosteseened,
Hüüfid kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. Seened esinevad kõikjal biosfääris, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loomades. Sageli elavad nad sümbioosis taimede, loomade ja teiste seentega. Seened võivad muutuda märgatavaks siis, kui neile kasvavad viljakehad, samuti hallitusena. Kübarseentele kasvavad kübarad. Seened paljunevad eoste abil, mis moodustuvad nii sugulisel kui ka mittesugulisel teel. Osal seeneliikidel arenevad eosed sugulise paljunemise korral viljakehades. Söögiks kasutatakse peamiselt kandseente hõimkonda kuuluvaid puravikke, riisikaid, pilvikuid ja sampinjone. Nende seente peamised osad on kübar ja jalg, mis koosnevad tihedalt kokkupõimunud hüüfidest.
kahvatu-kollakaspruun, lõhestub kergesti pudenevateks kuubikuteks, puidu lõhed on paralleelselt puu aastaringidega, üheaegselt tekivad 1-2 cm lõhed ja sügavamad pikisuunalised lõhed. Puu mädaneb aeglasemalt kui majavammi korral, tihti säilib puidu välispind ka siis, kui sisemine osa on juba tugevalt kahjustatud. (Kalamees, 2000) Koorikulised on seni üks kõige segasema süstemaatikaga eoslavaseente rühmi. Neid iseloomustavad liibunud õhukesed viljakehad, mis võivad esineda vaevumärgatava kirmena või õhukese kilena. Koorikiliste viljakehad on enam-vähem liibunud, poorilised, näsalised või lühikeste harjadega tavaliselt pehmed, harva ka kõvad. Viljakeha värvus on väga mitmekesine- valge, hallikas või kollane, mõnikord ka helepunane, roheline või sinine; eosed on tavaliselt värvusetud ja siledad. Laialt levinud looduses, nt puuokstel ja puutüvedel. Suurem osa liike kasvab suve algusest hilissügiseni kõduneval puidul
omastamine kogu raku pinnaga. Vahetu kontakt toiduallikaga, aga ka õhuke rakukest ja rakumembraan, tagavad seeneraku poolt eritavate ensüümide kõrge tõhususe. Ensüümid jõuavad kiiresti toiduallikani ja lagundavad selle lihtsamateks ühenditeks, mis imenduvad seenerakku. Kandseente seas esineb nii sugulist paljunemist kui ka mittesugulist paljunemist ja pungumist, kuid enam-jaolt toimub paljunemine sugulisel teel. Kandseente viljakehad on sugulise paljunemise organid, põhiosa seenest (mütseel) elab ja hangib toitu mullast, puidust, taimejuurtest või mujalt. Sugulise paljunemise korral arenevad eosed erilistel puhetunud rakkudel, mida nim. eoskandadeks. Eosed arenevad rakuväliselt, valmimisel paisatakse nad eoskandadelt eemale. Enamikel kandseentel asetsevad eoskannad ja eosed tiheda vaibana, moodustades eoslava. See võib areneda eoslehtedel, torukestes või narmastel. Eesti metsades on üks
hallitama. Seeneniidid eritavad ühendeid, imevad lõhustunud ained endasse. Nutthallik moodustab võrgutaolise kirme, mustade täppide ehk eoslatega. Pintselhalliku mütseel koosneb läbipaistvatest seeneniitidest. Pärmseened on üherakulised, toituvad vees lahustunud suhkrust. Käärimine - nende elutegevuses anaeroobses keskkonnas tekkiv süsihappegaas ja alkohol. Paljunevad pungudes ja eostega. Kübarseened, seened, kelle viljakehad koosnevad kübarast ja jalast. Juur koos seeneniitide põimikuga - seenjuur ehk mükoriisa. Eoslehekesed - kübara alapoolel paiknevad liistakud. Nende pinnal ja torukestel valmivad eosed. Viljakeha arenemiseks peab kaks mütseeli liituma. Hallikuid kasutatakse juustu ja antibiootikumide tootmiseks(pintselhallik- penitsilliini) Pärmseened (sisaldavad valku, B-grupi vitamiine)on katseobjektiks bioloogia üldiste seaduspärasuste uurimisel, söödapärmi ja ravimite valmistamisel
Eosed õõnes, aluse suunas kergelt jämenev. paiskuvad välja seene tipus avanevast august. Korjamisaeg: Juulist- oktoobrini. Korjamisaeg: - Söödavus: Väga hea ja maitsev söögiseen, ei Söödavus: Hea söögiseen. vaja kupatamist. Söögiks kõlbab ainult kübar. Tasub teada: Noored, seest valged seened on Tasub teada: Suure sirmiku täiskasvanult meeldiva lõhna ja maitsega ja neid võib värskelt vihmavarjukujulised viljakehad torkavad metsas toiduks valmistada. Kolletunud sisemus on juba kaugelt silma ja on eksimatult äratuntav. ühtlasi vesine ega sobi enam söömiseks. Nagu Kasvavad tavaliselt rühmiti koos ja annavad paljud teised puguseened, sisaldab ämmatoss leidjale korraliku saagi. karbamiidi, mistõttu see piole soovitatav neeruhaiguste all kannatavatel.
Harilik kukeseen Hariliku kukeseene ladina keelne nimetus on Cantharellus cibarius. Seen kuulub kukeseente perekonda, kukeseeneliste sugukonda, kukeseenelaadsete seltsi, mittelehikseente klassi, kandseente hõimkonda ja seente riiki. Harilik kukeseen sai 2017. aastal Eesti mükoloogiühingult aasta seene tiitli. Seen kasvab Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Aasias ja Aafrikas, tavaliselt okas- ja segametsades, puisniitutel, võsastikes, niiskes samblas või keset rohtu. Sageli leidub neid suurte kogumikena ja need võivad moodustada seeneringe. Kasvab sümbioosis puudega, moodustades nende juurtega mükoriisa. Võib moodustada mükoriisa paljude puuliikidega näiteks kuuse, männi, tamme ja pöögiga. Neid leidub juuni lõpust sügiseste suuremate öökülmadeni, kuid soojal, lumevabal talvel võib neid samuti metsa all kohata. Viljakehad on üleni rebukollased, lehterjad, kübaraserv on sisserullunud ja korrapäratult laineline. Kübara alaküljel on eosleh...
KOOL Lihhenoindikatsioon Uurimustöö Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................3 1. Bioindikatsioon..............................................................................................4 1.1. Mis on bioindikatsioon?...........................................................................4 1.2. Bioindikatsiooni liigid...............................................................................4 1.3. Bioindikatsiooni positiivsed ja negatiivsed küljed....................................4 2.Lihhenoindikatsioon.......................................................................................5 2.1.Samblikud ja õhusaaste...........................................................................5 3.Samblikud.........................................................................................
pintselhallikutest (penitsiliin). Mürkel, korrel, kogrits: sobivad süüa ainult noortena. Perekond jahukaste: leidub ntx tikrite peal pruuni kattena. Perekond luudik tekitab mügarike põõsalehtedel. Kaseluudik näeb välja nagu varesepesa kase otsas, aga tegelikult on kaseluudik. Pärmseened paljunevad pungumise teel, kui tingimused pole piisavalt head siis eostega. Perekond Tungalterad on ääretult mürgised ning levivad teraviljadel. Kandseened (söögisseened/kübarseened) : iseloomulik viljakehad, paljunevad ainult suguliselt, eosed valmivad keha(raku) väliselt erilistel eoskandadel. Üldjuhul saprotroofid võib olla ka biotroofid nii parasiidis kui sümbioosis. Perekond juurepähkel (kasvavad maa sees, trühvel seentega sarnased kuid nad on mürgised, näeva välja natuke nagu kartulid) ja maatäht(mis on väga haruldane). Perekond Pilvik: täpset jaotust saab teha eoste kuju järgi. Perek. Riisikas: ainult sooriisikas on mürgine. Perek
Seente suur plastilisuse ja kiire kohastumisvõime on tagatud sugulise ja suguta tsükli vaheldumise ning paraseksuaaltsükliga. Seente tähtsus inimkonnale. Seened orgaanilise aine lagundajatena. Saprotroof (puidu lagundamine metsatööstuses) biotroof -parasiit -sümbiotroof *Süsinikdioksiid vabaneb atmosfääri *Lämmastik jt. ühendid mulda *mulla ülemine 20 cm horisont sisaldab hektari kohta 5 tonni seeni ja baktereid Kuuse- ja männijuurepess. •Kuusel haigustekitaja viljakehad moodustuvad tavaliselt juurte all. •Pindmise juurekavaga kuusk murdub. •Kui puu on maha kukkunud, levivad seene eosed tuulega laiali, värsked kännud nakatuvad ja kogu tsükkel kordub. •Männil tekivad juurepessu viljakehad enamasti kuivanud tüve ümber sambla sisse. Männil on võimas sammasjuur, mis tungib sügavale maapinda ja ehkki tema füsioloogiliselt aktiivsed juured on patogeen hävitanud, seisab mänd surnunagi püsti. Seened kui olulised taimeparasiidid.
8t. VHK 2008 _______________ SISUKORD _____________ _ · Puravikest · Haavapuravik · Retsept · Kasutat. Kirj. PURAVIKEST _ Puravike viljakehad on lihakad, kübar ja jalg selgelt välja arenenud, torukeste kiht eraldub kübarast kergesti, tihti leidub loor. Torukestel arenevad eoskannad, neil omakorda neli eost. Eospulber on kreem, ookerkollane, pruun, roosakas või hall. Eosed on ellipsoidsed, silinderjad või käävjad, siledad või ornamenteeritud (soomuspuravik), tavaliselt pigmenteeritud. Kui viljakehi katsuda, vigastada, murda, lõigata vms., värvub paljudel liikidel
k eriti haava all Sobiv kõigena :D Valge helvell Kuivas ja Ei kasva igal aastal, valgurohkes söödav kuid kohas sitkevõitu Miks pärmseeni ei loeta seente hulka ? - Neil puuduvad viljakehad - Nad punguvad, seened aga mitte. samblikud looduses: -Valmistavad pinda taimedele - Toiduks loomadele - Kivimite murenemisel väike roll - Mulla lämmastikuga varustajad mõisted : Heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud väliskeskkonnast Hüüf- seeneniit Mütseel- Seeneniidistik Saprotroof- toitub surnud kudedest Mükotoksiin- Seente poolt eristatud mürk
puidu seenkahjustused ja nende likvideerimine Referaat Hardi Piirmaa 12 Juhendaja: Alar Kurg Tallinn 2016 Sisukord Seen kahjustused pruun mädanik Majavamm Majamädik Valge mädanik Kuidas ära hoida puitu kahjustavaid seeni Väiksema õhuniiskusega ruumid Seen kahjustused Seentel paljunemisorganiteks on viljakehad, milles tekivad seosed ehk seemned uute seente jaoks. Kahjustus algab sellega, et seeneniidid ehk hüüfid tungivad puidu radiaalsetesse säsikiirtesse milles leidub neile rikkalikult toitaineid sealt levivad hüüfid edasi läbi rakkuõõnsuste koobaspooride raku seintesse või siis söövitavad ensüümide abil augud otse läbi rakkuseente. üldjuhul seened ei kahjusta puidu puitu. pruun mädanik tselluloosi ja hemitselluloosi lagundamine, puit
teisseened). Seeneniidid haploidsed, rakkudeks jagunenud. Sugutu paljunemine esineb väga sageli, enamasti lülieostega. Sugulisel paljunemisel moodustub eoskott, enamasti 8 eosega. Eoskotid arenevad mitmesugustes viljakehades: 1. peiteosla (kinnine kerakujuline viljakeha - kleistoteetsium) 2. sulgeosla (kerakujuline, (pika) kaelaga avanev viljakeha - periteetsium) 3. lehtereosla (kausjas avatud viljakeha apoteetsium). Harvem viljakeha puudub (luudikutel, pärmseentel). Viljakehad võivad omakorda asuda stroomas. Tänapäeval jaotatakse kolme rühma (klassi): 1. Ürgkottseened ilma viljakehata. Luudikulaadsed (tuulepesad lehtpuudel) ja kääriseenelaadsed (õllekääriseen). 2. Pärmkottseened ilma viljakehata, punguvad. Pärmkottseenelaadsed (leivapärm, kevadpärmik). 3. Päriskottseened enamasti võib esineda viljakeha. Viljakeha üldlevinud tüübi põhjal seltsis saab neid omakorda rühmitada vanal, kunstlikul viisil nelja rühma:
erinevaid aineid ja siis imevad need lõhustunud ained endasse. Toituvad orgaanilisest ainest. Hallitusseened paljunevad eostega. Hallitusseened on tähtsad lagundajad looduses ja tekitavad huumust, mida saab ka inimene ära kasutada. 4. Pärmseened on looduses mullas, lihakviljadel, taimede mahlas ja ka vees. Nad toituvad vees lahustunud suhkrust. Paljunevad, kas pungudes või moodustavad eioseid. 5. Kübarseente viljakehad koosnevad mütseelist. Paljunevad eostega, mis valmivad kas eostelehekestel või torukeste seintel. 6. Arusampinjonil on sile jalg, valgel kärbseseenel aga ebemeline. Valgel kärbseseenel on tupp, mis puudub arusampinjonil. Valge kärbeseene rõngas on vähenähtav ja selle eoslehekesed on valged. Küll aga arusampinjonil on roosad kuni pruunid eoslehekesed. 8. Roosteseen Kasvab teraviljade kõrtel ja kukerpuu lehtedel. Taimed jäävad kiduraks ja teraviljasaak väheneb.
Seen Boletus satanas, saatana-kivipuravik (juuda-kivipuravik, kuradipätak) Kirjeldus: Viljakehad värvuvad vajutamisel ja murdes kiiresti kahvatusiniseks. Kübar kahvatuhall, kleepiv, vatjas-viltjas, kuni 25 cm läbimõõdus. Torukesed hele- kuni oliivkollased, ümardunult jalale kinnitunud; poorid ere-karmiinpunased, väikesed, ümarad. Jalg vähemalt vööndina ere-karmiinpunane, osaliselt kollane, ülal peene punase võrguga, jämenuijas, kuni 17 × 5 cm. Raipelõhnaga. Seeneliha kollakas. Eospulber oliivkollakas. Eosed kitsaskäävjad, 1115 × 57 µm. Elupaik: lehtmetsad
Biokahjustus põrandal Majavamm (Serpula lacrymans) http://maaarhitektuur.blogspot.com.ee/2015/11/vana-maamaja-paeva- kava.html Tegemist on majavammi viljakehaga, mis on kinnitunud põrandale ja seinale. Ökoloogilised tegurid Majavamm tekib niiskuse tagajärjel ning tekkimiseks vajalik niiskus peab olema vahemikus 20-30%. Lisaks soodustab veel arengut temperatuur, kõige paremini areneb majavamm 18-23oC juures ning tavaliselt ongi just selline toatemperatuur. Organism Majavamm on üsna levinud ning antud pildil esinev viljakeha annab märku, et tegemist on kaugelearenenud seenega. Pärast viljakeha moodustamist annab majavamm sadu miljoneid eoseid, mis levivad edasi peaaegu kõigega, isegi õhuga. Kui eosed levivad sobivasse keskkonda, moodustub uus nakkuskolle. Esialgu ilmub valge mütseel, mis on väga kiire kasvuga. Mütseel kasvab tavalisel toatemperatuuril kesk...
Majavammi välimus Majavamm koosneb värvitutest, mikroskoopiliselt väikestest niidikestest. Need kasvavad otstest ja ühinedes on nad juba palja silmaga nähtavad. Kasvav seenekeha on valge vati sarnane. Aja jooksul tekib sellele kile või koorikutaoline kate ning moodustuvad viljakehad, mis eritavad pruuni pulbritaolist eosetolmu. Niidistik tiheneb 3 5 mm jämedusteks, mõnikord ka jämedamateks nöörideks. Eosed levivad tuule ja putukate abil või satuvad hoone konstruktsioonidesse koos uue puiduga. Eosed on idanemisvõimelised 5 6 aastat. Majavammi kasvuks vajalikud tingimused
teisseened, v.a. samblikud). Seeneniidid haploidsed, rakkudeks jagunenud. Sugutu paljunemine esineb väga sageli, enamasti lülieostega. Sugulisel paljunemisel moodustub eoskott, enamasti 8 eosega. Eoskotid arenevad mitmesugustes viljakehades: 1. peiteosla (kinnine kerakujuline viljakeha - kleistoteetsium) 2. sulgeosla (kerakujuline, (pika) kaelaga avanev viljakeha - periteetsium) 3. lehtereosla (kausjas avatud viljakeha apoteetsium). Harvem viljakeha puudub (luudikutel, pärmseentel). Viljakehad võivad omakorda asuda stroomas. Tänapäeval jaotatakse kolme rühma (klassi): 1. Ürgkottseened ilma viljakehata. Luudikulaadsed (tuulepesad lehtpuudel) ja kääriseenelaadsed (õllekääriseen). 2. Pärmkottseened ilma viljakehata, punguvad. Pärmkottseenelaadsed (leivapärm, kevadpärmik). 3. Päriskottseened enamasti võib esineda viljakeha. Viljakeha üldlevinud tüübi põhjal seltsis saab neid omakorda rühmitada vanal, kunstlikul viisil nelja rühma:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
