Dengue palavik Aleksandra Gergeljuk Õ16k-j Denguepalaviku Denguekirjeldus palavik on gripilaadne haigus, mis on põhjustatud viirusest. Nakkus levib inimese kaudu sääskede hammustuste kaudu. Nakatunud lapsed ja imikud võivad puududa sümptomid või ainult alaealine, gripilaadne halb enesetunne. Täiskasvanutega patsientidel võib haigus tõsisem, eluohtlikum vorm tekkida. Denguepalaviku põhjused Selles haiguses võib esineda neli tüüpi dengue viirusi. Viiruseid kannavad sääsed Aedes. Kui nakatunud sääsk haistab inimese, viirus satub verdesse. See võib põhjustada haigusi. Infektsiooni ei edastata inimeselt inimeselt. Dengue palaviku riskitegurid Denguepalaviku tekkimise tõenäosust suurendavad tegurid: Liikumine troopilistes või subtroopilistes piirkondades, nagu näiteks: Aafrika; India; Kagu-Aasias ja Hiinas; Lähis-Ida;
Haiguste levik ja sellega seotud probleemid maailmas. Nakkushaigused Nakkushaigus on haigus, mis on põhjustatud nakkustekitaja sattumisest organismi ja levib või mille puhul on alust oletada levikut inimeselt inimesele või loomalt inimesele otseselt või kaudselt. Tänapäeval on levinud erinevad troopilised nakkushaigused, näiteks malaaria, kollapalavik, dengue viiruspalavik, koolera, düsenteeria, salmonella jt. Malaariast on ohustatud umbes 40 % maakera elanikest. Selle levik inimestele toimub nakatanud emaste sääskede kaudu, kes toituvad inimeste verest ja seda põeb 2 või 3 miljardit inimest mis omakorda põhjustab 1-2 miljonit surmajuhtu igal aastal ning iga päev sureb 3000 alla 5-aastast last, mis tähendab ühte surmajuhtu igas 30 sekundis. Enim on ohustatud inimesed, kes elavad piirkonnas või reisivad piirkondadesse, kus esineb malaariat
............................................................................8 SIBERI KATK............................................................................................................................9 Levik.......................................................................................................................................9 Haigusnähud..........................................................................................................................10 DENGUE VIIRUSPALAVIK...................................................................................................11 Sümptomid............................................................................................................................12 Hemorraagiline dengue palavik............................................................................................12 KOOLERA..............................................................................................................
hävib. 5. Nad on ringi rändavad "halvad uudised" Nakatumisviisid 1. Piisknakkus 2. Toit ja jook 3. Siirutajate vahendusel 4. Biovedelike vahendusel 5. Kontaktnakkus 6. Emalt lootele Viirushaigused 1. Nahk papilloom, tuulerõuged, punetised, leetrid 2. Närvisüsteem - entsefaliit, marutõbi 3. Hingamisteed SARS, gripp, kopsupõletik 4. Veresooned ebola , Dengue palavik, kollapalavik 5. Seedekulgla enteroviirused, reoviirused, astroviirused 6. Suguelundid - Herpes 7. Näärmed hepatiit, Mumps 8. Immuunsussüsteem HIV/AIDS 9. Lihased gripp, sindbisviirus Lüütiline Nakatanud rakud surevad ära Lüsogeenne Paljundab rakke juurde Lüsogeennest saab minna lüütilisest üle. Kaitse viiruste vastu 1
lase putukatel, loomadel ja taimedel põhja poole liikuda. Nii võivadki mõned ohustatud liigid jääda oma ökosüsteemi lõksu ning välja surra. Liikide sissetung võõrasse elukeskkonda ei ole kaugeltki uus nähtus, kuid globaalne soojenemine kiirendab seda protsessi tunduvalt nõrgendades looduslikku klimaatilist barjääri. Kõrgemate temperatuuridega liiguvad põhja poole ka lõunamaadele iseloomulikud haigused nagu malaaria, dengue palavik ja Lääne-Niiluse viirus. Malaaria kõige suuremaks ohuks on inimeste teadmatus - piirkonnas, kus malaaria ei ole üldjuhul probleemiks olnud võib see sooja ja niiske suve toel väga ootamatult levida ning surmata sadu etteaimamatuid inimesi. Juba praegu on ohustab malaaria ligi poolt miljardit inimest iga aasta, mis on ligi neli korda enam kui 1990. aastal. Erinevate hinnangute kohaselt hävitatakse iga aasta ligi miljon hektarit Amazonase vihmametsa
Viiruse peiteperiood on keskeltläbi nädal, võib-olla ka kümmekond päeva. Esmased sümptomid on 37-38 kraadine palavik ja sellele kaasuv peenpapuloosne lööve üle keha ning lihas- ja liigesvalu. Nende sümptomitega tasuks pöörduda nakkusarsti juurde ja kindlasti mainida, et on viibitud riskipiirkonnas. Sarnaseid sümptomeid annavad ka teised samade sääseliikide poolt levitatavad viirushaigused nagu chikungunya ja dengue. Lihtsalt peale vaatamisega on neil keeruline vahet teha. Neist ühegi vastu etioloogilist ravi ei ole. Kas inimene peaks pöörduma pigem nakkusarsti, mitte perearsti poole? Perearsti juurde võib samuti pöörduda, sest teinekord tulevad inimesed Eestisse erinevatest maailmanurkadest ka päris tavaliste haigustega või on mõni kohalik haigus aktiveerunud, mis on näiteks hoopis lennujaamast üles korjatud. Kui ohtlik on viiruse kandja teistele inimestele viiruse levimise mõttes?
ja ülakehalt ning levib kehale ja jäsemtele, püsib 2-3 päeva. Eriti ohtlik on haigusseisund raseduse algusperioodil, olulisi kahjustusi ei teki pärast 20. rasedusnädalat. Leetrid: 3-5 l päeval peale haigestumsit tekib tugev makulopapulaarne, laatuv lööve, mis algab näost ja laieneb kehale ning jäsemetele. Tüsistused- pneumoonia, otiit. Lööbega troopilised viirushaigused: Dengue palavik: 3-5 ööpäeva pärast haigestumist tekib makulopapulaarne või morbilliformne mittesügelev love algusega rindkerelt levides tsentrifugaalselt näole ja jäsemetele. Ravimatuse korral suremus 50%. Hemorraagilised viirushaigused: Ebola viirushaigus: esimese viie päeva jooksul haigestumisest ilmneb morbilliformne või makulopapuloosne lööve, ilmnevad petehhiad, oluline haige isoleerimine. 2. Lööbega bakterinfektsioonid:
temperatuuriga päevade arv kuuekordistub ning sademete kogus väheneb 25%. · USA lääneosa tabavad järjest tihedamini põud ja metsapõlengud. 3 kraadi tekib nõiaring · Ekstreemsed tsüklonid tabavad Suurbritanniat, Prantsusmaad ja Saksamaad. Holland on tormide poolt eriti haavatav. · Põhja-Euroopas suureneb sademete hulk 20%, samas kui Lõuna-Euroopa muutub kõrbeks. · Ida-Aafrika muutub niiskemaks, mis toob kaasa haiguste nagu malaaria ja dengue- palaviku leviku. · Arktikas sulab 80% merejääst. · Mõnedes piirkondades k.a Rootsis, Norras, Soomes ja Eestis muutub põllumajanduslik kasvuperiood pikemaks, kuid sellest ei piisa teistes piirkondades tekkinud toodangu languse korvamiseks. · Mitmed taimeliigid surevad välja. Enamik Euroopa taimeliike kantakse "punasesse nimekirja". · Migratsioon kasvab rohkem kui kunagi varem inimkonna ajaloos, mis toob paratamatult kaasa konflikte ja sõdu
five regions. These schools charge fees that are five to ten times those levied by state schools. Nevertheless, they offer short professional-training programmes in areas such as accounting, management, journalism, and Internet technologies, so they are popular with students. Health · The quality of health care is generally low · Outside the major cities, facilities are often dirty and poorly equipped. · Endemic diseases include dengue fever, filariasis, leishmaniasis, malaria, meningitis, schistosomiasis, and sleeping sickness · The HIV/AIDS seroprevalencerate is estimated at 5.4% for those aged 1549, although a strong stigma against the illness keeps the number of reported cases artificially low Geography and climate · At 475,442 square kilometers, Cameroon is the world's 53rd-largest country.It is comparable in size to Papua New Guinea and somewhat larger than the U.S. state of California
Marutaud- looma hammustus- veekartus, hammustuskoht valutab, paanikahood, unehäired- loomade vaktsineerimine AIDS- kehavedelikega-gripi tunnused (lihas, liigesvalu, palavik, väsimus) -kondoomi kasutamine, kinnaste kandmine võõrast haava sidudes vms. Mumps- piisknakkus- palavik, valulik, paistes süljenääre- vaktsineerimine Puukentsefaliit- puugi hammustus- vappekülm, palavik, oksendamine- vaktsineerimine, pikkade riiete kandmine metsas Ebola verega Dengue- sääse hammustus- kõrge palavik, peavalud, lööve, kõhuvalud, väsimus, ninaverejooks, igemete verejooks- reisil sääse hammustuse vältimine Kollapalavik-sääse hammustus- palavik, peavalu, lihasvalu, näo punetus, iiveldus Hepatiit B seksuaalselt, verega A- isutus, oksendamine, silmavalged kollaseks-vaktsiin, C verega- kontrollitakse doonoriverd, vaktsineerimine, kondoom Mendel Monohübriidsus- uuritavad vormid erinevad ainult 1 tunnuse poolest nt. seemnevärvvus
veri, sperma) - AIDS, 3. sugulisel teel - B-hepatiit, C-hepatiit, süüfilis, gonörroa emakakaelavähk; 4. siirutajatega - 4. siirutajatega (nt puugid, borrelioos. sääsed) - marutaud, ( Võimalik ravida entsefaliit, Dengue antibiootikumidega) palavik, kollapalavik. (Võimalik kasutada vaktsineerimist.) PALJUNEMINE Toimub rakusisene paljunemine. Paljunevad mittesugulise pooldumise teel. MÕISTED A alleelid ühe ja sama geeni erinevad variandid
, oktoober 2015. [Võrgumaterjal]. Available: http://www.kdnuggets.com/2015/10/big-data- home-healthcare.html. [Kasutatud 17 märts 2016]. [7] J. Conn, „Using big data to target preventable readmissions,“ Modern Healthcare, 2 august 2014. [Võrgumaterjal]. Available: http://www.modernhealthcare.com/article/20140802/MAGAZINE/308029981. [Kasutatud 17 märts 2016]. [8] IBM, „Scientists Turn Data into Disease Detective to Predict Dengue Fever and Malaria Outbreaks,“ IBM, 30 september 2013. [Võrgumaterjal]. Available: https://www-03.ibm.com/press/us/en/pressrelease/42086.wss. [Kasutatud 17 märts 2016]. [9] B. Marr, „4 Ways Big Data Will Change Every Business,“ Forbes, 8 september 2015. [Võrgumaterjal]. Available: http://www.forbes.com/sites/bernardmarr/2015/09/08/4-ways-big-data-will- change-every-business/#5a7fc70b7900. [Kasutatud 3 märts 2016]. [10 L. Z
14. Transgeensed putukad Roosa puuvillakoi (Pectinophora gossypiella) tõrjeks kasutatakse transgeenset putukakindlat puuvilla või viiakse populatsiooni modifitseeritud (allareguleeritud) kasvuregulaatoriga edukamalt paljunevad putukad. Malaariasääsk 2010, aretati malaria-resistantsed moskiitod (WTO: 2008.a. malaaria tappis maailmas 1 miljon inimest) Geneetiliselt modifitseeritud isane moskiito (Aedes aegypti) omas letaalset geeni, millega takistatakse Dengue palaviku levikut. 15. Transgeensed kalad Kasvuhormoon = hiigelsuured kalad (lõhed, karpkalad jt.) Sebrakalad (Danio rerio) GloFish Medakad e. Jaapani riisikalad (Oryzias latipes) 16. Transgeensed loomad ja linnud Erinevad helendavad jm loomad. 1. Transgeensed kanad : põllumajandus ja tervishoid Tänapäeva kana – aastas ca 300-350 muna, ainuüksi munavalges ca 4 grammi valku Kanamunadest rekombinantse valgu tootmine ca poole
Näiteks teatud hepatiidi vormid. b) Loomulikult toidus olevad viirused. Näiteks austritega levib norwalki-viirus. 6. Emalt lootele läbi platsenta. Näiteks levivad punetused, tsütohemoglobiin. Närvisüsteemi kahjustavad haigused: lastehalvatus, puukensefaliit Nahka:Leetrid, punetused Hingamistee: gripp, viiruslik nohu, viiruslik kopsupõletik Seedekulgla: ,,kõhugripp", reoviirused, enteruviirused, astroviirused. Näärmed: mumps, Veresooned: ebola-viirus, veritsuspalavikud Dengue viiruspalavik Suguelundid: genitaal herpes Imuunsüsteem: HIV Lihased: gripp, paragripp, sindbis-viirus. Kaitse viirushaiguste vastu: 1. Loomulik · Terved biobarjäärid · Happeline nahk, aluseline sapp, happelin maosisu · Individuaalne muutlikus · Antikehad ja fagotsüüdid 2. Täielik meditsiiniline · Vaksineerimine · Interboonvalgud · Viirushaiguste süntomite leevendamine Viiruste jaotus: Nukleiinhappest lähtuv
) sastunud toidu ja joogiga- kollatõve teatud vormid. 3.) siirutajate vahendusel, puugid- entsefaliit, marutaudis loomad. 4.) biovedelikega HIV, hepatiidi vormid. 5.) kontaktnakkus- otsesed kokkupuuted viirushaiustega- tuulerõuged, rõuged, 6.) emalt lootele- punetised, tsütomegaloviirus. Haigustekitajad kahjustavad: Nahka- papilloom, tuulerõuged; KNS- entsefalliit, marutaud; Hingamisteed- gripp, viiruslik kopsupõletik; Veresooned- Ebola viirus, Dengue palavik, kollapalavik; Seedekulgla- enteroviirused, reoviirused, adenoviirused. Suguelundid- herpesviiruse teatud vormid; Näärmed- maksas hepatiit, mumps. Immuunsüsteem- HIV. Lihased- gripp, sindbis viirus põhjapoolkeral. Viiruste elutegevus rakkudes. A.) Lüütiline tsükkel ja B.) Lüsogeenne tsükkel. Lüütilise puhul toimub nakatunud rakus uute viirusosakeste moodustumine ning lõppeb rakusurmaga ja uute rakkude nakatumisega
annaabi.ee 
