Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Add link

"anafaas" - 215 õppematerjali

anafaas - rändamisfaas  Kääviniidid lühenevad  Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) TELOFAAS- rekonstrueerimisfaas  Kääviniidid kaovad  Kromosoomid keeruvad lahti  Tekivad tuumakesed  Sünteesitakse uued tuumamembraanid  Toimub tsütokinees  Loomaraku plasmamembraan pöördub sisse  Taimerakkudel kujuneb uus vahesein, mis koosneb vahelamellidest (sellele ladestuvad mõlemalt poolt rakukestad)
24
doc

Arengubioloogia

Iseloomusta sugulist ja mittesugulist paljunemist, too välja nende eelised ja puudused. On kaks paljunemise viisi siis: - suguline - mittesuguline SUGULINE: suguline paljunemine on see, paljunemiseviis, mille korral uus organism saab enamasti alguse viljastatud munarakust (sügoodist). Iseloomulik kõikidele päristuumsetele organismirühmadele. + mitmekesised järglased -vaja on enamasti kahte vanemorganismi -eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu +arenemisvõimelisemad järglased MITTESUGULINE: on paljunemiseviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoliseks ja vegetatiivseks. Pärilik info pärineb ainult ühelt vanemalt. 2. Nimeta mittesugulise paljunemise viisid, too näiteid. (v.t eestpoolt) 3. Interfaasi tähtsus raku elus. Interfaas- päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi ja meioosi) vahele jääv eluperiood. Mitoos- päristuumse raku jagunemise viis , millega tagatakse kromosoomide...

Bioloogia - Keskkool
322 allalaadimist
4
doc

Põhivara

Põhivara Antigeen ­ selgroogsesse organismi saatunud võõraine Antikeha ­ neljast ahelast koosnev valks, mis on moodustunud antigeenide kahjutuks tegemiseks Biheeliks ­ ehk sekundaarstruktuur, kaheahelaline Biosfäär - kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid DNA replikatsioon ­ DNA kahekordistumine Elund - kõigi hulkraksete elusolendite keha osa,igaühel on oma kindel ülesanne Elundkond ­ elundid, mis täidavad üht ülesannet Ensüüm ­ biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk Komplemantaarsusprintsiip ­ kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel Kude - sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime või looma organi osa Makroergiline ühend ­ madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides Monomeer ­ pol...

Bioloogia - Keskkool
105 allalaadimist
2
doc

Mitoosi ja meioosi võrdlus

Hulkraksetel organismidel järgneb nii sugulisele kui ka mittesugulisele paljunemisele rakkude jagunemine, mis tagabki organismi kasvamise ja arengu. Lisaks sellele on rakkude jagunemine vajalik organismi hukkunud rakkude asendumiseks ja vigastuste parandamiseks. Näiteks täiskasvanud inimeses võib moodustada keskmiselt 25 miljonit uut rakku sekundis. Uued rakud saavad alguse lähteraku jagunemisest. Sel viisil moodustunud rakke nimetatakse tütarrakkudeks. Meioos on rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivad sugurakud. Meioos koosneb reduktsioon jagunemisest (meioos I) ja ekvatsioonjagunemisest (meioos II), mis omakorda koosnevad neljast faasist sarnaselt mitoosiga. Meioosi reduktsioonijagunemine viib homoloogiliste kromosoomide lahknemisele tü...

Bioloogia - Keskkool
354 allalaadimist
1
doc

Mitoos ja meioos

Rakud jagunevad mitoosi ja meioosi käigus. Mitoosi abil paljunevad keharakud ja meioosi käigus tekivad sugurakud. Mitoosi tagajärjel tekkinud rakud on diploidse kromosoomistikuga, meioosi tagajärjel tekkinud rakud aga haploidse kromosoomistikuga. Näiteks inimese puhul on mitoosi abil paljunenud rakkudes ka 46 kromosoomi. Meioosi käigus tekkinud sugurakkudes aga 23kromosoomi( poole vähem). Mitoosile järgneb alati interfaas, ja alles siis saab toimuda uus paljunemine. Interfaasi jooksul toimub: 1.) kasvamine, 2.) ühekromatiidiliste kromosoomide muutumine kahe kromatiidilisteks 3.) raku osade paljunemine. MITOOS. Eristatakse nelja faasi. ( profaas, metafaas, anafaas , telofaas.) 1.) Profaas. A.) tuumamembraan laguneb, B.) kromosoomid keerduvad kokku. C.) tsentrioolid liiguvad raku poolustele D.) tsentrioolide vahele tekivad kääviniidid. ( NB! Tsentrosoom koosneb tsentrioolidest.) 2.) Metafaa...

Bioloogia - Keskkool
147 allalaadimist
2
rtf

Mitoos ja Meioos

Tuuma jagunemisega ehk karüokineesiga tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tütarrakkude vahel. Sellele järgneb tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees, mille tulemusena moodystub kaks tütarrakku. Eukarüootsete rakkude jagunemise vormi, millega tagatakse kromosoomide arvu muutumatus tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks. PROFAAS METAFAAS ANAFAAS TELOFAAS Joonis: Mitoos Igale liigile on iseloomulik kindel kromosoomide arv. Et sugulise paljunemise tulemusena kromosoomide arv ei suureneks, selleks peab kromosoomide arv sugurakkudes vähenema kaks korda. Kromosoomide arvu vähenemine toimub sugurakkude arengu käigus. Vastavat raku jagunemise vormi nimetatakse meioosiks. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütar...

Bioloogia - Kutsekool
117 allalaadimist
2
odt

Paljunemine

Mitoos e kaudne paljunemine Profaas ­ kromosoomid keerduvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas ­ selle tulemusena rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaas ­ kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodusub raku ekvatoriaaltasand. Kromosoomid on maksimaalselt kokku keerdunud ja on mikroskoobis just siis kõige paremini vaadeldavad. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Osa neist jääb ühendama poolustel paiknevaid tsentrioole. Anafaas ­ tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid lühenevad ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Selleks peavad tsentromeerid kahestuma. See faas algab kromatiidide lahknemisega...

Bioloogia - Keskkool
49 allalaadimist
4
doc

Organismide paljunemine ja areng (11. klass)

· Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. · Paljunemine on oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. · Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. · Iseviljastumine ­ viljastumisel ühinevad sugurakud pärinevad ühelt vanemalt. · Ristviljastumine ­ sugurakud pärinevad kahelt vanemalt, järglane ühendab mõlemalt vanemalt päris geneetilise info. · Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu. · Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. · Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. · Eosed võivad areneda kas eoskottides, eoskandadel või eoskupardes. · Eostega paljunevad sammal- ja sõ...

Bioloogia - Keskkool
210 allalaadimist
1
doc

Mitoos ja meioos

Diploidsed rakud, kus on 2n-46 kromosoomi. rakutsükkel- raku eluring ühe mitoosi lõpust järgmise mitoosi lõpuni Interfaas- toimub enne mitoosi! Organellide arv suureneb, toimub ATP süntees, tsentrioolid kahekordistuvad. Raku mõõtmed suurenevad. DNA kahekordistub. Kromosoomid on lahtikeerdunud- neid pole näha. Iga kromosoomi ehituses on interfaasi lõpus 2 DNA molekuli. Rakud diferentseeruvad (omandavad mingi vastava koe kuju, talitluse) Profaas- kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Tuumamembraanid lagunevad. Metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskele, paigutuvad raku ekvatoriaaltasandile. Kromosoomid on max kokku keerdunud. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas- kääviniidid lühenevad, kõigi kromosoomide...

Bioloogia - Keskkool
100 allalaadimist
1
doc

Mitoos,meioos KT spikker

tagab organismide kasvu, rakkude uuenemise. rakutsükkel- raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. embrüo- viljastatud munarakk. interfaas- ettevalmistav periood raku jagunemiseks. faasid: profaas- dna muutub kompaktseks, kromosoomid kokku ja mikroskoopis vaadeldavaks. tsentrosoomist tekkima kääviniidid, mis hakkavad kromosoome tütarrakkude vahel jaotama. kaovad tuumamembraanid. metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskele. kopmaktsed kääviniidid kinnituvad kromosoomide keskkohtadesse. anafaas -kääviniidid lühenevad ja kromatiidid tõmmatakse lahku. telofaas-hakkab tekkima 2 rakku. sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti meioos-raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2x. haploid- meioosis 2x vähenenud kromosoomistik; diploidne kromosoomistik- kahekordne kromosoomistik, mi...

Bioloogia - Keskkool
37 allalaadimist
2
doc

Mitoos e päristuumsete rakkude jagunemise viis

1)toimub rakutuuma jagunemine e karüokinees, millega tagatkse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel.2) Karüokineesi lõpus toimub algab tsütoplasma jagunemine e tsütokinees,moodustub kaks tütarrakku. Profaas: kromosoomid keerduvad kokku, on nähtavad, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad,tsentrioolid liiguvad poolustele,moodustuvad kääviniidid nende vahele(osalevad kromosoomide täpses jaotamises tütarrakkude vahel). Metafaas: kromosoomid liiguvad ekvatoriaalseletasandile, kromosoomid max kokku keerdunud, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas : kääviniidid lühenevad, kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest, tsentromeerid kahestuvad(algab kromatiidide lahknemisega ekvaatoritasandil ja lõppeb nende jõudmisega raku poolustele. Telofaas: kääviniidid kaovad, sünt tuumamembraanid, kromosoomi...

Bioloogia - Keskkool
12 allalaadimist
5
docx

Raku jagunemine

Eesti Kosmeetikute Ja Juuksurite Erakool Diariss Raku jagunemine Referaat Koostaja: Riinu Anslan Rühm: K-30 Tallinn 2009 Sisukord: Sissejuhatus................................................................................................... 3 Raku jagunemine........................................................................................... 4 Mitoos........................................................................................................ 4,5 Meioos....................................................................................................... 5,6 Kokkuvõte...

Bioloogia - Kutsekool
42 allalaadimist
1
doc

Meioos

Meioos Meioos ­ rakujagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda => haploidne kromosoomistik Somaatilised rakud ­ keharakud Gameedid ­ sugurakud Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega. Meioosi käigus toimub kahest järjestikusest jagunemisest, tekib 4 tütarrakku. Meioosi interfaas ­ DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv, sünteesitakse makroergilisi ühendeid, tsentrioolid kahestuvad I jagunemine a) profaas ­ tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad kokku, moodustuvad kääviniidid tsentrioolide vahele, homoloogilised kromosoomid liibuvad kahekaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi, see on kromosoomide ristsiire ja sellega kaasneb geenivahetus b) metafaas ­ kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele c) anafaas ­ kääviniidid lühenevad, kromosoomid lahknevad poolustele d) telofaas ­ tsüto...

Bioloogia - Keskkool
39 allalaadimist
10
doc

Organismide paljunemine ja pärilikkus

ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG ORGANISMIDE PALJUNEMINE Kõikide liikide isendid paljunevad · sugulisel teel · mittesugulisel teel Paljunemine oluline liigi ja populatsiooni säilitamise seisukohalt. Ristumisel viljakate järglaste andmine on oluline liigi tunnus. Suguline paljunemine · algus viljastunud munarakust · sugurakud ühelt vanemalt ­ iseviljastumine · sugurakud kahelt vanemalt ­ ristviljastumine (mõlemalt vanemalt geneetiline info) · eri liikide isendid ei ristu ­ kui ristuvad, siis järglased steriilsed Mittesuguline paljunemine · pärineb ühest vanemast · eoseline või vegetatiivne Eoseline paljunemine · protistid ja seened · kottseentel arenevad eosed eoskottides · kandseentel arenevad eosed eoskandadel · eostega sammal ja sõnajalgtaimed (vaheldub eoseline ja suguline paljunemine) Vegetatiivne paljunemine · bakterid, protistid, seened, mõned selgrootud ja taimed · ba...

Bioloogia - Keskkool
171 allalaadimist
2
docx

Organismide areng ja paljunemine

Organismide paljunemine ja areng PALJUNEMINE SUGULINE (generatiivne) MITTESUGULINE (vegetatiivne) Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. SUGULINE ISEVILJASTUMINE (sugurakud pärinevad ühelt vanemalt) RISTVILJASTUMINE (sugurakud pärinevad kahelt vanemalt) Eri liikide esinejad üldjuhul ei ristu (kui see peaks siiski juhtuma, ei saa selliseid järglasi mitteandvaid hübriide lugeda omaette liigiks. Nt hobune + eesel = muul) Vegetatiivsel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. MITTESUGULINE EOSELINE VEGETATIIVNE Eoseline paljunemine (spooridega paljunemine) ­ suur osa protiste, seeni ning osa taimi. Vegetatiivne paljunemine ­ bakterid, protistid, seened, osad selgrootutest ning paljud taimed. Vegetatiivne paljunemine võimaldab lühikese ajaga saada arvukalt järglasi. Bakterid jagunevad otsepooldudes. Pärmseened paljunevad pungude...

Bioloogia - Keskkool
32 allalaadimist
1
rtf

Mitoosi kokkuvõte

Päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, nim mitoosiks. Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nim interfaasiks (suureneb organellide arv, toimub ATP süntees). Mitoosi jaguneb: 1. karüokinees- tuuma jagunemine 2. tsütokinees-tsütoplasma jagunemine. Mitoosi tähtsus: 1. toimub kromosoomide jagunemine tütarrakkude vahel 2. tütarrakud on geneetiliselt identsed 3. suureneb rakkude arv ja sellega tagastatakse organismi kasv 4. vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks Mitoosi faasid · Profaas- kromosoomid keeruvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Tsentroolipaarid liiguvad vastassuunas- selle tulemusena rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustavad käävini...

Bioloogia - Keskkool
11 allalaadimist
4
doc

Organismide paljunemine, sugurakkude areng ning viljastumine

· Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastanud munarakust. · !Eri liikide esindajad tavaliselt EI ristu! · Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. · See on üks mittesugulise paljunemise viise. · Vegetatiivselt aga paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. · Bakterid jagunevad kaheks otsepooldumise teel(selle eel toimub DNA kahekordistumine). · Selgroogsed loomad mittesugulisel teel ei paljune. · Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Mitoos: · Esmalt toimub rakutuuma jagunemine ehk karüokinees. · Tagatakse geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. · Karüokineesi lõpus algab tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees. · Moodu...

Bioloogia - Keskkool
26 allalaadimist
3
doc

Organismide paljunemine ja areng

:-Vegetatiivne-mugulsibul, tütarteimevõrsed Eoseline-seened, sambad, osjad, kallad, sõnajalad Suguline-Selgroogsed,õistaimed,paljasseemnetaimed,kingloom Mitoos-keha rakkude jagunemisviis, kus kromosoomide arv on muutumatu. Rakkude jagunemine on juhitud raku ja tsentrosoomi poolt. Kõige olulisem on tuumaine e. pärilikusaine kahe tütarraku vahel võrdselt ära jagada. Profaas Metafaas Anafaas Telofaas Kromosoomid Kromosoomid liiguvad kääviniidid lühenevad. Kääviniidid kaovad, keerduvad kokku, raku keskele, Kõigi kromosoomide sünteesitakse rakutuum suureneb, paigutuvad raku kromantiidid eralduvad tuumamembraani. tuumakese kaovad. ekvatoriaaltasandile. teineteisest. Komosoomid keerduvad Tsentriooli...

Bioloogia - Keskkool
90 allalaadimist
3
doc

Organismide paljunemine ja areng.

Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt ( iseviljastumine) või kahelt vanemalt(ristiviljastumine). Sama liigi eri populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda, kuid eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu - kui toimub, siis järglased steriilsed. Üks olulisemaid liigi tunnuseid on ristumisel viljakate järglaste andmine. Mittesugulisel paljunemisel pärineb organism alati ühest vanemast. Ms.paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Suur osa protiste, seeni, taimi paljunevad eoste e. spooridega. ­ üks ms.paljunemisviis Eoskott- kottseenele omane rakk, mille sees valmivad eosed. Eoskand- kandseentele iseloomulik rakk, mille peal valmivad eosed Eoskupa...

Bioloogia - Keskkool
25 allalaadimist
1
doc

Paljunemine (bioloogia)

MITOOS (toimub keharakkudes) 1) Interfaasis toimud DNA replikatsioon (DNA kahekordistamine) 2) Profaasis jaguneb tuum 3) Metafaasis on kromosoomid liikunud ekvatoriaaltasapinnale 4) Anafaasis on kormosoomid hakanud liikuma poolustele 5) Telofaasis toimub tsütoplasma jagunemine (tsütokinees) ..ja tekibki 2 tütarrakku Mitoosi bioloogiline tähtsus: kromosoomid jaotatakse võrdselt tütarrakkude tuumade vahel. (kogu präiliku info edasi kandmine tütarrakkudele) Mittesuguline paljunemine toimub prokarüootsetes rakkudes (nt.bakterid), sest neil puudub tuum (seega ei toimu mitoosi). Enne raku pooldumist toimub DNA replikatsioon moodustub 2 rõngaskromosoomi sünteesitakse raku membraanid ja kestad tekib 2 tütarrakku. Moodustunud tütarrakud on geneetiliselt sarnased emarakud. Eoseline paljunemine: taime- ja seeneriigis (loomariigis ka). Seentel eosed kübara alla või eoskandjates. Taimedel eoskupras (samblad) või lehe allküljel (sõnajalg). Pungumin...

Bioloogia - Keskkool
36 allalaadimist
1
doc

Paljunemine

seened ja protistid paljunevad eoste e. Spooridega.eos võib areneda rakusiseselt eoskotis.kandseenel eoskannal.samblal eoskupardes.vegetatiivne: bakter,protist,seen,osa selgrootutest ja paljud taimed. Bakter pooldub, dna kahekordistub.pärmseen pungub. Samblik rakise tükikesed.katteseemnetaimedel mugul,sibul,vars,leht.loomariigis veg. Alamates rühmades.vegetatiivne võimaldab lühikese ajaga saada palju ühtlasi järglasi.raku jagunemine: 1.rakutuuma jagunemine karüokinees(kromosoomide gen. Info jaotumine) 2.tsütokinees, 2 tütarrakku.päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes nim. Mitoosiks. 2 mitoosi vahel on interfaas ja see kokku kõik rakutsükkel. Rakk valmistub jagunemiseks atp ja ühendeid sünteesides ning dna 2kordistub.kromosoomid on 2kromatiidilised rakujagunemise alguseks.mitoosi algul saab kromosoome vaadata.kromatiidid ühendatud ts...

Bioloogia - Keskkool
5 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun