docstxt/130753752685599.txt
babtism- ristimine, Ulrich Zwingli Zwingili rõhus sellele et sisuline usuelu uueneks. loobuti lasteristimisest, kuna ristit vaid neid,kes said sellest aru mis nendea tehti. Usuvad et jeesus tuleb tagasi. maailmaajastu viimane päev on jumala uue loomingu algus. kõik inimesed satuvad kohtu ette ja lõpuks luuakse uus jumala rahvas, kes elab täiuslikult ja igavesti. Ristitakse üleni vette kastmisega, millega peaks maha jääma vana elu. Juurde käib ja pühaõhtu söömaaeg Vaimulikud talitused liikmeks astuine palvetamine kihlusja laulatus laste õnnistamine matus ordineerimine- kirikuõpetajaks saamise talitus Ühine jumalateenistus. Lauldakse, loetakse piiblit, räägitakse oma kogemusest Babtism jõudis eestisse 19 saj lõpul 1884 a. loodi esimene kirik kalamaja piirkonda hetkel kuulub EKB liitu 89 kogudust. Liikmeid umbes7000 Babtisti kirikud eestis: Salemi kirik karlovas Adventistid Peegeldab nende usku jeesusesse Wi...
Usk Egiptuses Paljude egiptlaste elus mängib usk keskset rolli. Palved, mida viis korda päevas kuuldakse, määravad elutempo, ärist meelelahutuseni. Kairo on tuntud oma mosee- ja kirikutornide poolest. Egiptuse Ülem Administratiivse Kohtu 2006. aasta 16. detsembri otsus nõudis selget piiri ,,tuntud uskude" (islam, kristlus, judaism) ja kõikide teiste religioossete uskumuste vahel. See otsus on viinud selleni, et erinevad kogukonnad annavad valetunnistusi või keelduvad isikut tõendavatest dokumentidest. Egiptuses on kõige rohkem mosleme (80-90 % elanikkonnast) ja enamik on sunniidid. Egiptuse moslemitest märkimisväärne number järgivad põlise sufismi käske ja väiksem osa järgib Shi'a't. 10-20 % elanikkonnast on kristlased, rohkem kui 95 % kuuluvad põlisesse Aleksandria Kopti Õigeusu kirikusse. Teised põlised Egiptuse kristlased on Kopti-Katoliku Kiriku, Kopti Evangeelse Kiriku ja mitmesuguste kopti protes...
Kiili Gümnaasium Kreeka religioon Referaat Kaija Põder 10.klass Kiili 2012 SISSEJUHATUS Kreeklased olid väga usklik rahvas. Nad uskusid, et jumalad juhivad kogu rahva elu, saates inimestele õnne ja hukatust ning et ükski nähtus ei sünni jumalate tahtmiseta. Kreeka jumalad olid nii välimuselt kui ka iseloomult inimeste sarnased. Neil olid
KÄTY KUUSEMETS 10 H On aarjalaste varajane usk Brahmanism oli preestritekeskne ohverdamisreligioon Preestriteks olid brahmaanid Usk paljudesse jumalatesse Eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil Ohvrite toojad brahmaanid tõusid peaaegu maapealseteks jumalusteks, sest nende käes oli ohvrite tohutu vägi. Ka nende sotsiaalne ja majanduslik seisund oli kõrge Hinduismi peetakse usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi Hinduismi tunnistajaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks Hinduism on India rahvuslik usund, sest on lahutamatult seotud India kultuuri,ajaloo ja elulaadiga Hinduismil on maailmas umbes 600 miljonit pooldajat, pooldajate arvult on hinduism kolmas usund maailmas (ristiusu ja islami järel) Indias on umbes 80% protsenti elanikkonnast hinduistid Hinduism on brahmanismi edasiarend...
Marten Oravas 10a Hetiitide Religioon Hetiidid-tänapäeva Anatoolias ja Türgis 1990-1680 eKr elanud iidne rahvas. Panteon ja valitseja Hetiitide religioon pärines paljudelt sama piirkonna iidsetelt rahvastelt, sealhulgas näiteks sumeritelt, babüloonlastelt ja assüürlastelt. Nagu eelnimetatud rahvaste, kuulusid ka hetiitide panteoni mitu generatsiooni jumalaid.Nad olid asetatud panteoni kindlas järjekorras nende tugevuse ja põhimõtte alusel.Eelkõige olid nad asetatud aga genealoogilises järjekorras.Panteoni keskel oli meessoost tormijumal Teshuba ja tema naine, päikesejumal Hebut.Hetiitide panteoni üks
Islam Islam on religioon, mis kujutab endast viimasele prohvetile Muhammedile ilmutatud õpetuste omaks võtmist ja nende järgimist. Islam tähendab tõlkes alistuma ning sellest tulnud sõna moslem alistujat. Islam toetub viiele tugisambale, mis toetavad ja reguleerivad moslemite elu. Islami aluseks on koraan, ehk kirja pandud jumala sõna. Islam on nagu Judaism ja kristlus monoteistlik religioon. Islam on üks huvitavamaid religioone kogu maailmas. Islami pühakiri koraan on samuti väga huvitav. Koraan on araabia keelne ning see on väga kalligraafiline. Koraani on võimalik vaid teistesse keeltesse jutustada ja ümber rääkida, kuid sõna-sõnalt tõlkida seda on võimatu, sest sellega läheks kaduma jumala veatu väljendus. Peale koraani on moslemitel veelgi pühasid raamatuid, mis kõik kokku moodustavad tohutu hulga.
Egiptuse religioon Egiptlased olid sügavalt religioossed: nad mõistsid ja mõtestasid maailma üldist korraldust müütide ja religiooni kaudu. Religioossete tõekspidamiste ja tähtsamate jumalate eest hoolitsemine oli preestrite töö. Kõrgeim preester oli vaarao, oma kohustuste elluviimiseks määras ta ametisse preestrid. Nad tegutsesid templites ja valiti ülikkonna seast. Preestrid olid ka valitseja nõuandjad riigijuhtimisel. Jumalad Egiptlased austasid tohutul hulgal jumalaid, üks tekst loetleb neid 740, lisaks on veel teisi mütoloogilisi olendeid. Kindlat süsteemi jumalate kohta ei olnud, lood jumalatest ja nende tunnused kattusid. Jumalad võisid elada ükskõik kus, enamasti neile ehitatud templites. Ra lõi kõigepealt Su (õhujumal) ja Tefnuti (niiskuse jumalanna). Nende lapsed olid Geb (maajumal) ja Nut (taevajumalanna). Geb ja Nut lamasid alguse...
Uusaja Religioon Mis on religioon? Mida mõistetakse religioonina? Millest religioon koosneb? Need on küsimused, millele pakutakse vastuseid esimesel korral, sest nagu on öelnud juba 19. sajandi lõpul elanud ja kirjutanud religiooniloolane James Frazer ei ole ühtki teist mõistet peale religiooni, mida sisustataks nõnda erinevalt. Erinevad religioonid Suurem osa lõuna- ja idapoolse Euroopa maid nagu Hispaania, Itaalia, Portugal, Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa, Habsburgide valdused ja Poola tunnistasid rooma-katoliku usku. Skandinaavia
Kreeka religioon Koostaja: EneLy Aasna Jumalate põlvnemine Kõigepealt olnud maailmas kaos, millest sündis Gaia (maa), kes sünnitas endale abikaasaks Uranose (taeva). Neil sündisid titaanid, kes häirisid oma isa. Isa plaanis oma lapsed tappa. Aga temast jõudis ette titaan Kronos, kes tappis oma isa ja võttis maailma valitsemise üle. Kronose järglased olid Zeus koos oma õdede vendadega. Kronos kartis oma lapsi ja neelas need kohe pärast sündimist alla, ainult noorima poja Zeusi suutis ema päästa. Täiskasvanuna sai Zeus oma isast ja teistest titaanidest jagu ning asus ise maailma valitsema. Kreeka mütoloogias olid jumalad inimesekujulised. Sellistena olid nad enamvähem muutumatud. Kuigi nad mõnikord paistsid õiglastena, olid nad sageli väiklased ja kättemaksuhimulised. Jumalad olid kui üks suur perekond. Jumalaid oli väga palju, nende täpne arv ei ole teada. Tä...
Teadus ja religioon Teadus ja religioon on paljude meelest kokkusobitamatud, teineteist välistavad vastandid, inimtunnetuse kaks äärmust, millel puudub igasugune ühisosa. Niisuguse üldlevinud diskursuse kohaselt ei tohiks korralikul ratsionaalsel, maailma realistlikult tajuval teaduseinimesel olla midagi pistmist pimeda, irratsionaalse usu ning sellega kaasneva nihestunud maailmanägemusega. Teisalt, õige ja jumalakartlik usklik ei tohiks
Mina ja Religioon Oeh...usk on minu jaoks nii raske teema, sest ühelt ma usun ja teisalt jälle ei usu. Seda on raske seletada, sest minu jaoks on kõik niigi selge või siis just vatsupdid midagi ei ole selge ja ma ei oska küsida ega rääkidagi milles on problem. Aga samas ma usun, et uskuda saab ainult seda, mis on põhimõtteliselt kaheldav. Seda, milles ma kahelda ei saa või milles kahelda on väga raske...no seda ma ju tean. Näiteks tean ma, et kivi kukub käest lahti saades maa poole - ma ei pea ju ometigi seda uskuma, see on ju niigi selge. Ma usun seda, mis on võimalik, aga ei pruugi olla tõeline. Siin on tegu tõenäosusega - usutav on rohkem või vähem tõenäoline. Aga see, mida ma tean, ei ole pelgalt tõenäoline, vaid see ju ongi täielik tõde, see on tõeline. Kui ma sellest oma värskele abikaasale rääkisin, küsis ta minult rida küsimusi, et aga mida me siis teame või kas me üldse midagi teame? Kas on üldse midagi, mis on täielikult abs...
Religioon ja kultuur Traditsioon ja võõrmõjud Varasest Rooma religioonist ja vaimukultuurist on teada väga vähe. See pärandus pikka aega suuliselt. Oma pärimusi hakkasid roomlased üles kirjutama kreeklaste mõjul alles III sajandil eKr. Seetõttu on kõik varasem meile teada hoopis hilisemate autorite teoste kaudu, mis kirjutati ajal, mil paljud muistsed traditsioonid olid juba unustusse vajumas. Rooma autorid olid alusest peale Kreeka kultuurist väga tugevalt mõjutatud. Kreeka kirjandusteoseid tõlgiti ladina keelde ja mugandati vastavalt roomlaste maitsele. Homerose eeskujul hakkasid ka roomlased looma ajalooteemalisi eeposeid, pühendades need peamiselt hiljuti toimunud Puunia sõdadele. Samuti võeti teatris, kõnekunstis ja ajalookirjutuses suurel määral eeskuju Kreekast. Ka roomlaste religioon ja kombed sarnanesid kreeklaste ja etruskide omaga.Templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt, linnae...
Mina ja Religioon Mis on religioon? Religioon on uskumiste, tavade ja normide süsteem mille keskmeks on üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Sõna religioon on enamasti seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab. Sõna "religioon" pärineb ladina sõnast religio, mille etümoloogia on vaieldav. Tänapäeval jälitab religioon meid kõiki, olgugi et enamik meist arvab, et on ka palju tähtsamaid asju. Näiteks mina, kes ma olen ateist. Religioon eksisteerib kogu maailmas ja ilmneb uskumuste ja uskude näol. Minu arvates religiooni peale sundida ja soodustada ei saa, selle valib iga inimene endale ise. Kui siis saab seda ainult füüsilise pealesurumise teel. Läbi aegade on uskumused muutunud ja laiali valgunud üle maailma erinevatesse piirkondadesse.
1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa.
Kreeklaste usk Olümpose mägi Taevajumal Zeus Hera • Zeusi õde ja abikaasa • Abielu kaitsja Poseidon Hades • Surnuteriigi valitseja • Surnuteriik • Kerberos Kerberos Hestia • Kolde- ja ohvritule jumalanna Demeter • Viljakuse ja vilja- kasvatuse jumalanna Zeusi lapsed. Athena • Sõjajumalanna • Käsitöö ja tarkuse edendaja Apollon • Valguse- , tõe- ja ennustuskunsti jumal Artemis • Elava looduse kaitsja Aphrodite Eros Hermes Ares • Sõjajumal • Hävingu ja hukatuse tooja Hephaistos • Sepp Dionysos • viinamarja- kasvatuse ja veinivalmistajate jumal saatür Õpik lk 19 lugeda Kreeka tempel Delfi oraakel • Täida tv lk 8-9 õpiku lk 18-20 abil • K: ptk 27 lugeda
Vana-Kreeka religioon Polüteistlik usk mitmesse jumalasse Monoteistlik usk ühte jumalasse Antropromorfism inimese kujuline 12 tähtsamat jumalust (Olümpose jumalad): 1) Zeus (Roomapärane nimetus on Jupiter) peajumal Kreeka religioonis, taeva- ja äikesejumal 2) Hera (Juno) abielukaitse jumalanna 3) Poseidon (Neptun) merede valitseja 4) Themeter (Ceres) aastaaegade jumal 5) Dinysos (Bacus) veini jumal 6) Apollo valguse ja päikese jumal, kunstide kaitsja 7) Artemis (Diana) loomade kaitse jumalanna 8) Hermes rändurite kaitsejumal 9) Athena (Minerva) tarkuse jumalanna 10) Ares (Mars) sõjajumal, vägivalla jumal 11) Aphortite armastuse jumalanna 12) Hephaestus sepatöö kaitsejumal Teisi jumalaid: Hades valitseb surnute maailma Hestea (Vesta) kodukolde kaitsejumalanna Asklepius meditsiini kaitsejumal Eros erootilise armastuse ka...
KKULTUURI AJALUGU 1 TUND KULTUURI OLEMUS KULTUUR tuleb ladinakeelsest terminist colere kui ka cultus. kultuur on niisiis seotud inimeste igapäevaeluga ja nede pidustuste ja pühadega, mis väljuvad nö selle maailma piiridest. kultuuri ja religiooni omavaheline side, religioon kui kultuuri alus religiooni asendused, nende olemus (sekularism, new age, nn uued kultuurid) RELIGIOONID TÄNAPÄEVA MAAILMAS maailmareligioonide jaotumus: (Kristlus-2.1 miljardit inimest(neist 1.05 miljardit rooma-katoliku kirikus). (Islam-1.5 miljardit, kasvab kõige kiiremini.) Hinduism- (900 miljonit) Hiina traditsioonilised usundid-394 miljonit Budism-376 miljonit. Hõimureligioonid-300 miljonit. Aafrika traditsionaalsed usundid-100 miljonit KRISTLASKOND Rooma-katoliku krik-1
Mood kui religioon Mood on tänapäeva inimesele väga tuttav ja levinult kasutatav sõna. Termin ,,mood" hakkas Euroopas levima juba 14-ndal sajandil ülikute peredes. Sealt edasi hakkas moe mõju ja võim aina suurenema ja praeguses materiaalses ühiskonnas on moest saanud elustiil ja religioon, mis on levinud igal pool maailmas ja mille mõju on suurima ulatuse ja erinevaid rahvusi ning tõekspidamisi ühendava nähtusega. Moe ja religiooni vahel on väga lihtne leida märkimisväärseid sarnasusi. Jumalateks on suured ja tuntud moeloojad, kelle nimed ja näod meid tihti õlgu kehitama panevad, kuid kelle olemasolust ja tähtsusest me kõik teadlikud oleme. Jumalad panevad paika moesuunad ja kriteeriumid, mis meieni jõuavad preestrite valgustuse kaudu.
Vana Kreeka religioon Vana Kreeka jumalad Jumalad Kreeka jumalad on antropomorfsed nii välimusel kui ka iseloomult (sarnased inimesega) Kreeka jumalad olid surematud Nende arvu ei ole võimalik kindlaks teha Kohalikud jumalused Võeti omaks ka võõraid jumalaid Jumalad käsutasid loodusjõude Jumalas seisid ühiskondlike väärtuste ja moraali kaitsel Peamine elupaik oli Olümpose mägi Zeus ( taeva, tormi ja piksejumal. Jumalate valitseja )- Hera ( Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna, abielu kaitsja ) Poseidon ( Zeusi vend, merejumal, tekitas tormi ja maavärinaid ) hobune, kolmikhark Hades ( Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja ) Demeter ( Zeusi õde, viljakuse jumalanna, põllutööde kaitsja ) - viljapea Ares ( sõjajumal, Hera ja Zeusi poeg ) - kiiver Hephaistos ( tulejumal, Hera ja Zeusi poe, üks jalg lühem ) Athena ( sõjajumalanna, tarkusejumalanna, linnade kaitsja, Zeusi tütar ) - öökull Apollon ( luule, muusi...
Jumalad ja Religioon Jumalad ja religioon:Jumalad on antropomorvsed ehk inimese sarnased,aga nad olid surematud.Jumalaid oli palju ,osad olid kohalikud ,teised ülekreekalise tähtsusega,mõned jumalad võtsid mujalt üle ja samastasid enda omadega.Jumalad käsutasid loodusjõude.Tähtsamaid Jumalaid kujutati ette jumala perekonnana, mille eesotsas oli zeuz.Jumalad elasid peamiselt Olümposel,aga võisid vabalt liikuda igal pool.Zeus-peajumal,taeva-tormi-pikse jumal.Hera-abielu kaitsja,-taevakuninganna.Poseidon-merejumal,kutsus esile maavärinad oma kolm hargiga.Hades-allilma jumal, ja surnute valitseja,Demeter-viljakuse jumalanna-põllutööde kaitsja,Ares- sõjajumal,Ateena-tarkuse ja sõjajumalanna,Apollon-ennustus kunsti ,luule,muusika ja terve mõistuse jumal,Artemis-jahijumalanna,Aprotite-ilu- armastuse,seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna,Dionisus-veini jumal,Hermes- jumalate käskjalg.Kreeka pühamu koosnes templist ja altarist.Templis hoiti jumal...
Milleks meile religioon? Religioon on olnud inimese elu üheks peamiseks kujundajaks juba aastatuhandeid. Religioon on justkui omalaadne mõtteviis või maailmavaade, millel on olnud läbi aegade väga suur roll tänapäeva inimese väljakujundamisel. Religiooniks üldiselt nimetatakse uskumust mingisse teatud üleloomulikku jõudu, mis on omane ja vastuvõtlik suurele inimgrupile, kes on sellele truud ja seda austavad. Religioon on tõekspidamine, mille hulka kuuluvad ka teatud käitumisnormide ja tavade täitmine. Kõige peamine norm, mida religioosne inimene täidab, on kinni pidamine üleloomuliku jõu esindaja poolt seatud reeglitest. Religioon loob inimese ellu teatud korrapärasuse, mis nii vabastab kui ka kammitseb inimest. Religioonid on peamiselt põhimõttega, et elu on kannatus ja peale selle kannatlikku ja uskumustele truud läbielamist saabub paradiis
Mooses – väljatulek Egiptusest 13. Fundamentalismi mõiste viitab sellisele religioosse sõjakuse mallile, mille kohaselt end „tõeliste usklikena“ määratlenud inimesed üritavad peatada religioosse identiteedi hajumist, kindlustada usukogukonna piire ja luua selgeid alternatiive sekulaarsetele institutsioonidele ning käitumismallidele. - Õige 14. Funktsionalistlikud religioonidefinitsioonid ei määratle religiooni uskumuste sisu kaudu, st ka nt ateism võib olla religioon. - Õige 15. U. Masingu arvates on eestlased ürgdemokraatlik rahvas, kellele euroopalik kristlus võiks eriti hästi sobida. - Vale 16. Tänapäeva maailmas on üle kahe miljardi kristlase. - Õige 17. Adherents.com kohaselt on maailma suurimad usundid reastatuna järgijate arvu järgi.. - kristlus, islam, sekulaarsus/mittereligioossus, hinduism 18. Eurobaromeeter 2005 kohaselt määratleb meie elanikkonnast end Jumalasse usklikuna alla 20% inimesi. Ja ca .......... ütlevad, et usuvad
Kiriklikud sakramendid Kiriklikuks sakramendiks peetakse Kristuse poolt seatud püha toimingut, milles Jumal annab oma Sõna ja sellega ühendatud kiriklike atribuutidega meile armu, mille Kristus on ära teeninud. Enamikud kogudused ja kirikud tunnustatavad kahte sakramenti, ristimine ja armulaua sakrament. Lisaks neile kahele on veel viis sakramenti. Katoliku kirik tunnistab meeleparanduse sakramenti, vaimulikuseisuse sakramenti, haigete salvimise ja konfirmatsiooni sakramenti. Õigeusu kirik tunnistab patutunnistamise, vaimulikku ametisse pühitsemist, õlitamise ja salvimise sakramenti. Luteri kirik tunnistab sistimist, pihilkäimist ja armulauda. Üks ühine tunnustus erinevate uskude sakramendiks on abielu sakrament. Kristlaseks saadakse ristimise sakramendi läbi. See tähendab, et inimene ei tee ennast ise kristlaseks, vaid seda teeb Jumal kindla tegevuse kaudu. Pühitsus lähtub Kristuselt Kiriku kaudu. Risti...
Valikkursuse „Inimene ja religioon” aasta kokkuvõte 10. klassi alguses valisin ma üheks valikkursuseks inimese ja religiooni.. Selles kursuses õppisin ma olema sallivam religioonide suhtes. Ma sain teada, miks on nii palju erinevaid uske, kust need tulnud on ja kuidas on need püsinud ning arenenud. Näiteks budismi kohta ma ei teadnud enne seda kursust mitte midagi. Kuid nüüdseks on mul üpriski korralik ülevaade budismist ning ka teistest religioonidest. Inimese ja religiooni kursus andis mulle teadmised asjade ja inimeste kohta, mida ma ise poleks märganud otsida või uuridagi. Inimese ja religiooni kursus suurendas ka rohkesti kohusetunnet. Seda seetõttu, et tund toimus neljapäeviti kella kolmest kolmveerand neljani ja see ei olnud just kõige meeldivam. Kõik läksid koju ja väljas olid ilusad ilmad, kuid mina istusin teisel korrusel soojas ja vahel ka umbses klassiruumis. Siiski ma läksin igakord kohale ja istusin seal ning kuulasin õp...
docstxt/14011822905302.txt
Religioon vanemas kultuuriloos Mõeldes religioonile vanemas kultuuriloos, siis on tegu meie esivanemate usunditega. Usk oli lähedane teistele loodusrahvastele. Paljude loodusrahvuste kohta võimegi kasutada mõistet animism ehk loodususk, kus on loodusega kooskõlas ja sõltuvuses kogu elu. Usutakse eelkõige seda, et kõigil elusolenditel on hing. Hinge austamine on kõige olulisem, sest usutakse, et hing rändab. Ka puudel ja taimedel oli hing. Animismiga käis kaasas ka uskumus väesse. Kõigil, kõigel oli vägi. Inimestel usuti vägi olevat kätes, küüntes ja juustes. Oluline osa oli ka haldjatel, kellega pidi hästi läbi saama. Igal kodul oli majahaldjas, kellele toitu jäeti. Lisaks oli kujunenud arvamus, et mõningatel inimestel on erilised võimed, kes tegelesid ennustamise, ravimisega jne. Kujunesid välja pühad kohad ja arvatakse, et toimusid ohverdused. Ohvrikohti nimetatakse hiiedeks. Tekkisid ohvrikivid. On ...
· Hindi 360 mln · Portugali 200 mln · Inglise 340 mln · Vene 160 mln · Hispaania 320 · Jaapani 120 mnl mln · Saksa 100 mln 4 Euroopa keeled 5 Mis on tsivilisatsioon? · Suurim iseseisev olemusvorm, kaua aega kestnud inimkooslus · Sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristavad neile omane maailmavaade, ellusuhtumine, religioon, filosoofiad, mõtlemis-ja toimimisviisid, kultuuripärand, selle taga olev omapärane ajalookäik. / Samuel Huntington, tsivilisatsioonide konflikti teooria autor/ 6 Mis on tsivilisatsioon? · Tsivilisatsioonid ei ole igavesed · Nad sünnivad, arenevad, kujunevad ümber, hääbuvad, surevad välja · Praegu eristatakse 9-11 tsivilisatsiooni 7 Olulisemad religioonid · Kristlus · Judaism
Religioon, kirik, haridus Riin Kilvet, Kaisa Hänni, Meelika Toom, Alice Zyryanova, Ekke Hollak, Richard Heering. Gustav Adolf II ja Rootsi kuningriik 17. sajandil Religiooni ja kiriku tähtsus Rootsi Kuningriik 17. sajandil, kuningas ja usk Pastorid ja nende ülesanded Pastori elu Talupoeg ja Jumal Kirikuelu korraldamine Eestis Kehv Liivimaa 1686 Kirikuraamatud Vennastekogudused 1730 Hernhuutlased 1743 Saaremaa Miks hernhuutlus oli hea? Rahvaharidus Ei osatud lugeda ja kirjutada 17. sajandi teine pool - 1684 Forselius Põhjasõda 550 talurahvakooli Lugemine Ülikooliharidus Liivimaal puudus keskajal ülikool. Tartus katolik gümnaasium, tegevus lõppes. Riik vajas riigiametnikke, pastoreid, juriste ja arste. Ülikooli asukohaks sai Tartu. soomlased, rootslased ja baltisakslased Tallinna akadeemiline gümnaasium. Ülikool neli teaduskonda, lad...
Religioon, kirik, haridus Riin Kilvet, Kaisa Hänni, Meelika Toom, Alice Zyryanova, Ekke Hollak, Richard Heering. Gustav Adolf II ja Rootsi kuningriik 17. sajandil Religiooni ja kiriku tähtsus Rootsi Kuningriik 17. sajandil, kuningas ja usk Pastorid ja nende ülesanded Pastori elu Talupoeg ja Jumal Kirikuelu korraldamine Eestis Kehv Liivimaa 1686 Kirikuraamatud Vennastekogudused 1730 Hernhuutlased 1743 Saaremaa Miks hernhuutlus oli hea? Rahvaharidus Ei osatud lugeda ja kirjutada 17. sajandi teine pool - 1684 Forselius Põhjasõda 550 talurahvakooli Lugemine Ülikooliharidus Liivimaal puudus keskajal ülikool. Tartus katolik gümnaasium, tegevus lõppes. Riik vajas riigiametnikke, pastoreid, juriste ja arste. Ülikooli asukohaks sai Tartu. soomlased, rootslased ja baltisakslased Tallinna akadeemiline gümnaasium. Ülikool neli teaduskonda, lad...
Religion in Ireland 2. Today I'm going to talk about Christianity in Ireland, Roman Catholic Church, Saint Patrick and Saint Patrick's day . 3. Christianity is and has been the largest religion in Ireland. Most churches are organised on an all-Ireland basis which includes both Northern Ireland and the Republic of Ireland. Many people believe that St Patrick was the one responsible for bringing Christianity to Ireland. Although he made a major impact on Christian Ireland he certainly wasn't the first to arrive here. St. Palladius was the first Christian to arrive in Ireland. 4. The Roman Catholic Church in Ireland is part of the worldwide Roman Catholic Church. It is the largest Christian church in Ireland. This map is based on a reasearch made in 2011, that shows how many catholics are in The Republic of Ireland and in Northern Ireland. Areas in which Catholics are in th...
KESKAJA TEADUS JA RELIGIOON Probleem Peamine oli teoloogia ehk siis õpetus Jumala sõnast. Jumala olemasolu kahtluse alla ei saanud seada, kuid sai arutleda tema õpetuse üle. Peamiselt selle, et kas kristlus läbi Jeesuse eeskuju nõuab vaesust või on lubatud ka rikkus. Ketserid kippusid Piiblit tõlgendama kui vaesuse propageerimist. Mungad rõhutasid ka loobumise vajalikkust. Samas kirik oma rikkuse suurendes ei saanud rikkust hukka mõista. Suur osa tänapäevastest vaidlustest olid keskajal ketserlikud ja seega nende küsimustega ei tegeletud (kuna tuleriidal surra soovijaid väga palju ei olnud). Seda näiteks arutelu hinge surematuse üle. Või Jeesuse ülestõusmise üle. Tuntud dogmad olid veel see, et Jeesus sündis neitsist ema lapsena ja et paavst on ilmeksimatu. Filosoofias oli tähtsaim vaidlus universaalide üle. See tähendab, et kas üldmõisted on olemas vaid suhtlemise hõlbustajatena (suvalised erinevad loomad on mõlemad nimetatud koertek...
JUUTLUS Nimi : Merili Kallaste Kool : Halliste Põhikool Klass : 8 Sisukord Sissejuhatus Juutlus: *Judaismi rajajad * Judaismi alused * Õpetuse alused * Judaismi koolkond * Juutide rass * Hingelised tunnused Juutlus Eestis * Ajaloost * Mõju poliitikas * Sümbolid Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Judaism ehk juutlus (ka: juudi usk, juudiusk; kreeka keeles iudaismos) on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Tanahile (eriti Toorale) ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund. Juutluse religioon tugineb juudi rahva usulistele pärimustele. Need pärimused jagunevad kirjalikeks (Toora) ja suulisteks (Talmud, Shulchan Aruch jne). Judaismi rajajad Käesoleval sajandil on hakatud juutide ajalugu uurima seda Iisraeli
Juutlus Ajalooline judaism õpetab, et juudid on "valitud rahvas", kelle kaudu on Jumal kõnelenud ning ilmutanud, kuidas elada. Olla juut tähendab omada juudist ema. Juutide isaks peetakse Aabrahami, Jumal tegi temaga lepingu. Aabraham, ta pojapoeg Jaakob, Mooses Egiptuses, Mooses seaduseandjana, tõotatud Maa, Juudamaa vallutatakse roomlaste poolt 63 eKr, 66 70 nn Juudi sõda, Jeruusalemm ja tempel hävitatakse. Heebrea piibel (kristlaste Vana Testament) koosneb kolmest osast: Toora, prohvetid, Kirjutised. Mishna ja Talmud; Mishna Talmudi vanim osa (2. 3. saj), lõpliku kuju sai Talmud 7. saj. Juutluses väga olulised: Shmaa ("Kuule Iisrael, Issand meie Jumal on ainus!"); Seadus; Sabat. Kristlus Evangeelium (kr.k. rõõmusõnum) on üks kristluse võtmesõnu. Selles leiavad ...
Usundilugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. klass 2010/2011 Sisukord Mis on religioon?..................................................................................................................... 3 Religiooni positsioon inimühiskonnas...................................................................................... 4 Loodususundid........................................................................................................................ 5 Hinduism...........................................................................................................
hiskonnapetus IGUSAKTID MIS REGULEERIVAD EESTI HARIDUSSSTEEMI Haridusseadus Phikooli ja gmnaasiumiseadus Riiklik ppekava Kooli ppekava Kooli kodukord Eesti haridusssteemi lesehitus Ssteemi jaotus: 1) ldharidus(alus, alg, phi, kesk, kutse) 2) krgharidus 3) huviharidus Phiharidus on tagatud kigile elanikele Phiharidus on kohustuslik Phi ja kesk ja kutsehariduse omandamine on tasuta Riiklikud krgkoolid: Tallinna Tehnikalikool, Tallinna likool, Tartu likool Erakrgkoolid: Audentes, EBS, Euroakadeemia KODAKONDSUS- Isiku ja riigivaheline suhe, mille kaudu on mratud poolte vastastikused igused ja kohustused Pikeseigus- territoriaalne phimte, vastava riigi territooriumil sndinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse nt USA Vereigus- laps omandab sndides vanema kodakondsuse, tagab kodanikkonna rahvusliku jrjepidevuse nt Eesti NATURALISATSIOON- toiming mittesnnijrgselt kodakondsuse omandamiseks, kasutatakse ...
Rooma religioon ja kristlus · Roomlaste religioon sarnanes kreeklaste omadele. Zeus Jupiter Ares Mars Hera Juno Athena Minerva Aphrodite Venus · Jumalate hea tahe sõltus sellest, kui hästi inimesed neid teenisid. (ohverdamine) · Riik ja religioon olid seotud. · Riik kontrollis tähtsamaid pühamuid, korraldas usupidustusi ja preestrid olid riigi ametnikud. · Alates augustusest austati keisreid jumalatena. · Roomas jätkus hellenismi perioodil alguse saanud religioonide ühtesulamine. · Rooma riik ei teinud takistusi teistele religioonidele, kuid teiste jumalate kõrval pidi austust avaldama ka rooma jumalatele ja tooma ohvreid keisrite altaritele. · Keelatud oli teiste jumalate austamine enda jumala kõrvalt.
Egiptuse religioon ja kunst Egiptuse usund • Segfried Morenz (1914-1970) jagab usundid: ◦ jumalakultus ◦ kuningakultus ◦ surnutekultus ▪ maagia on eraldi nähtus • avab meile Egiptuse usundi Jumalakultus • jumalakäsitlus • polüteism • jumalad (v.a Memphise Ptah) ei ole alati eksisteerinud, st neil on algus ja ka lõpp, kuigi nad elavad inimestest võrratult kauem • suurem osa jumalaid on zooantropomorfsed • jumalad on seotud maailma erinavate osadega (taevas, maa, allilm), erinevate loodusnähtustega (päike, kuu, viljakus) ja erinevate inimelu valdkondadega (põlluharimine, käsitöö, sõda jne) • Jumalatel on reeglina sugu ja neid seovad sugulussuhted • Nut ja Geb (taevas ja maa) ◦ taevas on naine ja maa on mees ◦ teistes usundites on see vastupidi Jumalad • Ra- tuntuim päikesejumal, samastati Amoniga (Amon-Ra) ...
Mõlemal riigil oli olemas kalender. Egiptlastel oli päikesekalender, mida arvestati täht Siiriuse järgi. Täht Siirius ilmus alati välja, kui tuli Niiluse üleujutus. Neil oli aastas 365 päeva ja see jaotati 12 kuuks. Mesopotaamia kalender ei olnud nii täiuslik kui Egiptuse oma. Seda nimetati kuukalendriks ja selel järgi koosens aasta täpselt 12 kuust (Kuu astronoomilisest perioodist) ja oli see tõttu päikeseaastast 11 päeva lühem. Religioon 4 Mõlemas riigis oli palju jumalaid. Mesopotaamias olid jumalad inimeste moodi, Egiptuses aga inimeste ja loomade segu. Nii Mesopotaamias kui ka Egiptuses püstitati templeid. Mesopotaamias oli kahte sorti templeid - tsikuraat ja astmiktempel. Astmiktemplis oli siseõu ja majandustegevusteks mõeldud hooned. Siseõuel oli altar, kus toimus tähtsaim rituaal loomade jumalatele ohverdamine
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Radioloogiatehniku õppekava Taive Kruus HEA ELU essee Tartu 2014 Kui inimene sünnib siia ilma, algab uus elu. See milliseks see kujuneb ja kuidas see kulgeb sõltub mitmetest erinevatest asjaoludest. Peale sündi on meil kõigil keegi, kes meie eest hoolitseb: toidab, hoiab kuivana ja soojas, kasvatab ja suunab, aitab jalad alla. Selleks on tavaliselt vanemad. Nad annavad meile kaasa oma geenid ja loovad meie kasvamiseks teatud keskonna, annavad edasi tavasid, traditsioone, tõekspidamisi. Kõik see loob alused, kelleks saada tahame ja saame, suunab valikutes igapäevas ja ka tulevikus. Loomulikult aga näeme maailma kõik omamoodi, läbi oma silmade, tuginedes just enda tõekspidamist...
Geograafiline asend ja loodusolud Egiptus paikneb Niiluse kesk ja alamjooksulning jaguneb Alam-Egiptuseks ja Ülem- Egiptuseks. Alam-Egiptus asub suudmealal deltal.Delta ja I kärestiku vahel asub ülem-Eg ning allapoole jääv ala oli Nuubia.Vihma seal ei saja peaaegu üldse. Põllharimine oli võimalik ainult tänu Niilusese üleujutustele. Üleujutused kestsid oktoobri novenbrini. Ja seejärel jättis alanev vesi maha pehme ning väga viljaka mudakihi. Vili kasvas talvel ja kevadel ning suve hakul võis asuda saaki koristama. Üleujutused hõlbustasid niisutussüsteemide rajamist. Egiptus oli muust maailmast isoleeritud, ümbritsetud kõrbete ja meredega. See aitas vaenlaste sissetungi vastu ja kaitsevajadused ei vajanud suurt tähelepanu. Takistas suhtlemist välismaaga , sedasi kujunes Eg tsivilisatsioon iseseisvalt ja omandas kindlad tunnusjooned, mis püsisid aastatuhandeid. Riigi ja ühiskonna korraldus. Ülemkiht - Vaarao oli piiramatu võimuga va...
Rooma religioon ja ristiusu (kristluse teke) Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. Preestrid olid ühtlasi ka riigiametnikud. Preestriks valiti inimest terveks eluks. Kõiki kombetalitusi tuli täpselt täita, et saada jumalate heakskiit. Preestrid andsid inimestele nõu. Kõige olulisem preester oli pontifex maximus ülempreester (keisririigi ajal kandis seda tiitlit keiser). Pontifex preester. Flaamen konkreetse jumala pühamu preestrid. Augur preester, kes tegeles ennustamisega.
Toimuvad igasugused ostuhulluse päevad, kus krabatakse lihtsalt asju kokku, mõtlemata kas need on vajalikud. Valitakse poest endale riided ja kantakse neid paarkorda või vähem. 36 +17 Inimeste elu lihtsustamiseks on paisatud kaubandusse palju tooteid. Kui võtta näiteks õhuvärksendajad elutoas. Väga lihtne oleks lihtsalt avada oma toa aken ja lasta sel mõnda aega lahti olla. Kuid minnakse lihtsamat teed pidi. Tarbimine on meie ühiskonna uus religioon. See on sport, mood ja meie elu lihtsustavad asjad. Kokku paar sõna alla 200
Mis on kaasaegse maailma religioon Kaasaegse maailma religioon, mis see on? Läbi aegade on olnud palju religioone, nii sunniviisilise kui ka vabatahtlike. Täna aga inimesed usuvad seda mida nad tahavad. Muistsed eeslased uskusid, et nii elus kui eluta loodus on hingestatud. See millesse inimesed uskusid või usuvad, on alati olnud ja ilmselt ka jääb kunsti loomise allikaks ning loodu mõistmise võtmeks. Meie kauged esivanemad uskusid, et nõia hing võib kehast ajutiselt lahkuda, et koguda tarkust surnute asupaigast. Surnute riiki pole
VARAKESKAJA KULTUUR, RELIGIOON JA ÜHISKOND Rooma riigis oli teaduskeeleks kreeka keel ja ka suurem osa kultuurist oli kreekakeelne või vähemalt sellest tugevasti mõjutatud. Keskaja teaduskeeleks Euroopas sai ladina keel, kuid mahajäämus Vahemere idaosa regioonist oli silmatorkav. Bütsants püsis sajandeid kultuuriliselt arenenuma riigina, selle pealinn Konstantinoopol oli maailma suurim ja tsiviliseerituim linn. Isegi muslimid, kes Araabias oma kalifaadi asutasid, olid rohkem arenenud. Kreeka filosoofiat ning hellenistlikku pärandit kasutades rajasid islamistlikud valitsejad ühiskonna, mis edestas teaduses ja kultuuris Euroopat pika puuga. Ehkl siis keskaja Euroopa oli vaimses mõttes mahajäänud barbaarne piirkond kuni 12. sajandini. Alles siis hakati rajama ülikoole ning algas euroopa tsivilisatsiooni võidukäik. Varakeskaja Euroopa (umbes 500-1000) teadus ja kultuur oli religioosne, kloostrite ja kirikute keskne. Kirjaoskus vähenes, ...
Vana-egiptuse religioon:hauatagune elu Inimkonna arenemise esimesel etapil kujunes välja usk hinge. Egiptlased uskusid, et kõik kuningad on jumalad. Usuti veel, et jumalate hinged elavad templites. Iga templi südames asus jumalakuju. Seda võisid vaatamas käia vaid vaarao ja ülempreester. Vaaraosi maeti püramiididesse. Inimesed Egiptuses uskusid, et nende kehas elavad vaimud. Elujõuks oli Ka, mis tekkis sündimisel ja vabanes surres. Ba oli inimese hing. Selleks, et elada igavesti, pidid Ka ja Ba olema ühendatud kehaga ka pärast surma ja sellepärast tuligi inimkehi säilitada. See sai toimuda ainult siis kui surnukehi palsameeriti. See tähendas, et siseelundid eemaldati, keha kuivatatakse ning lõpuks mähitakse linasesse riidesse. Palsameeritud surnukeha paigutati kõigepealt puidust kirstu ja seejärel kivist surnukirstu e sarkofaagi.Sissemähitud surnukeha...
majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi võimalusi kitsendati märgatavalt. Tõusis ka kaubanduse läbikäik Eestist, mis oli eelduseks Hansa linna tekkeks ja kaubanduse arenguks. See aitas aga kujundada keskaegset linnakultuuri ja oli pöördepunktiks Eesti edaspidise arengu kiirenemiseks. Juurdusid Lääne-Euroopalikud arusaamad, ehitusstiilid ning hakati ehitama ka kirikuid, mis tuginesid kristlikule kultuurile. Vallutajate poolt ei jäänud puutumata ka religioon. Eestlastele varasemalt omane muinasusk lükati ümber ja asendati ristiusuga. Selle tulemusena segunesid paganlikud traditsioonid katolike traditsioonidega, mis omakorda tõi kaasa Eestile omaste traditsioonide osalise hävimise. Muistse vabadusvõitluse kaotus on toonud eesti ajalukku palju muutusi ja suuri pöördeid. Olnuks eestlastel tol ajal suurem ja võimsam sõjavägi ning mõni suurem liitlane, oleks võib-olla
Native Americans Doris Luha 11.b Falling sea levels created the Bering land bridge that joined Siberia to Alaska, which began about 60,00025,000 years ago. The indigenous peoples of the Americas are the pre Columbian inhabitants of North and South America, their descendants and other ethnic groups who are identified with those peoples. There are over 500 recognized native American tribes in America. Agriculture and hunting There were four basic ways for people in ancient societies to find food: hunting and fishing, gathering, farming, and raising domesticated animals. Over the course of thousands of years, American indigenous peoples domesticated, bred and cultivated a large array of plant species. These species...
Usundimaailma suurimad küsimused 1. Inimene ja religioon Religioon omandamise põhjused: 1) Traditsioon (põlvest-põlve) 2) Intellektuaalse otsingu lõppfaas 3) Kaasaminek autoriteediga 4) Rahvuslikud/poliitilised taotlused Maailmas levinud religioonid ja maailmavaated: 1) Kristlased 32% 2) Moslemid 21% 3) Hinduistid 13,5%
· Hoolitses majapidamise eest ja õpetas tütreid. d. Maaühiskond suuri linnu oli vähe, suurem osa rahvast elas maal. · Ülikute luksuslikud maamajad, külluslikud pidusöögid ja jahilkäigud. · Lihtrahva üheruumilised palmilehtedega savionnid, kus söödi leiba, kala, puuvilja ja joodi lahja õlu. Egiptuse religioon 1.Jumalad · Üle 700, kes kehastasid loodusnähtusi ja pühi loomi. · Osasid austati piirkondlikult, teisi üle riigi. · Jumalate heatahtlikkuse ja toetuse tagas nende austamine ja usukommete täitmine. a)Tähtsamad jumalad: · RA pistrikupeaga päikesejumal maailma looja ja I valitseja. · AMON Jäärapäine loomis- ja viljakusjumal, Uue riigi peajumal. · HOROS Kullipeaga taevajumal, vaarao oli tema maine kehastus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
