VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM ADRENERGILISED KOLINERGILISE ANTIKOLINERGILISE MÜORELAKSANDID D D Lihasrelaksantide Seedetrakti haigused, toime lõpetamine! oftamoloogia, Vastumürk hingamiselundite haigused, Oftamoloogia. parkinsoni ravi, opieelne ravi, vastumürk, bradükardi. DEPOLARISEERIVA MITTE- D DEPOLARISEERIVAD ADRENALIIN MUSKARIIN AT...
4. Hinnata köögiviljade seemnetega paljundamise eeliseid ja puudusi ning tuua välja võimalused ja ohud. Käesolev töö koosneb neljast peatükist, millest esimeses antakse lühike ülevaade taimede looduslikust paljunemisest. Teises peatükis käsitletakse köögiviljade seemnetega paljundamist: antakse ülevaade seemnetega paljundamise töövahenditest ja analüüsitakse idanemiseks vajalikke kasvutingimusi. Töö kolmandas osas uuritakse köögiviljade vegetatiivse paljundamise võimalusi ning neljandas osas hinnatakse paljundamise eeliseid ja puudusi SWOT analüüsi meetodil 3 1. LOODUSLIK PALJUNEMINE Looduses paljunevad taimed enamasti seemnete ja maasiseste juurevõsundite või ka pikkade võrsikute abil. Seemneid annavad taimed enamasti üks kord aastas, kui seemned on valminud, vabanevad need emataime küljest viisil, mis peaks võimaldama neil leida idanemiseks ja kasvamiseks sobiva koha
Kordamine kontrolltööks 1. millised plastiidid esinevad taimerakus? 2. turgor-taimede siserõhk 3. kes on heterotroofid 4. kes on autotroofid 5. kemosünteesijad 6. assimilatsioon 7. dissimilatsioon 8. metabolism 9. organismi varustamine energiaga 10. mis on ATP? 11. Glükoosi lagundamine 12. suguline paljunemine 13. vegetatiivse paljunemise tähtsus Millised plastiidid esinevad taimerakus? - Rohelised kloroplastid, mis sisaldavad klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis, paiknevad peamiselt lehtede rakkudes. - Kollased või punased kromoplastid, mis sisaldavad pigmente karotinoide, mis annavad viljale oranzi, punase või kollase värvuse (nt tolmlevatele putukatele paremini nähtav) - Värvusetud leukoplastid, mis sisaldavad paljusid varuaineid (nt kartulimugulatel tärklisevaru) Turgor-taimede siserõhk
Mehe sugurakkude ehk spermide a reng toimub munandites asuvates seemnetorukestes. Sperma on spermid + seemnevedelik. Suguküpsuse saabudes hakkavad spermide eellasrakud mitootiliselt jagunema ja moodustub kahte tüüpi eellasrakke. - ühed ei arene enam edasi - teised jagunevad meioosi teel edasi ning moodustavad haploidsed semnerakud spermid. Spermide tootmine toimub stabiilselt murdeeast vanaduseni. Spremide küpsemine kestab u 10 nädalat. Lõpuks irduvad spremid tugirakkudest ning liiguvad munandimanustesse. Seal nad on u 2-3 nädalat, kus nad küpsevad viljastamisvõimeliseks Munandimanuse juha lõpeb seemnejuhas, kus seemnepurske ajal liiguvad spermid mööda seemnejuha kusitisse. Spermide valmimine pole kehatemperatuuril võimalik, mistõttu asuvad munandid munandikottides väljaspool keha, kus temperatuur on madalam. Naise sugurakkude ehk munarakkude küpsemine toimub munasarjades, kus asuvad munarakkude eellasrakud. Ellasrakkud...
Tartu Ülikool Lilian Leetsi VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM Referaat Tartu 2010 Vegetatiivse närvisüsteemi talitlus Vegetatiivne e autonoomne närvisüsteem innerveerib siseelundite talitlust. Erinevalt somaatilisest närvisüsteemist ei allu vegetatiivse närvisüsteemi kaudu juhitavad funktsioonid tahtele. Vegetatiivse närvisüsteemi eferentsed närvikiud varustavad kõiki siseelundeid, südamelihast, silelihaseid ja näärmeid. Vegetatiivsesse närvikeskusesse jõudvad eferentsed signaalid vallandavad vistseraalsed refleksid. Nende vahendusel reguleeritakse kõigi siseelundite ja näärmete tegevust, tagatakse üksikute elundsüsteemide kooskõlastatud talitlus ja säilitatakse organismi sisekeskkonna suhteline püsivus e homöostaas.
Tallinna Tehnikaülikool Tehnomeedikum Biomeditsiinitehnika instituut Füsioloogiline adaptatsioon ja regulatsioon. Kodutöö VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM JA ADAPTATSIOONISÜNDROOM Õppejõud M.Viigimaa Üliõpilane: Julija Kritskaja YABMM081783 Tallinn Küsimused: 1.vegetatiivse närvisüsteemi ehitus(tsentraalne ja perifeerne osa) 2.vegetatiivse närvisüsteemi osade-sümpaatilise ja parasümpaatilise- funktsioonid kohanemisreaktsioonides 3.hüpotaalamus kui homöostaatilisi protsesse reguleeriv keskus ajus ja tema seosed aju teiste osadega. Vegetatiivse närvisüsteemi ehitus(tsentraalne ja perifeerne osa). Vegetatiivne närvisüsteem ehk automaatne närvisüsteem peamiselt kontrollib näärmete sekretsiooni, südame ja silelihaste kontraktsioone. Juhib neid keha funktsioone, mis on omased ka taimedele- kasv, paljunemine, vedelike...
Tüvirakkud-Diferentseeruata rakud, millest võib välja kasvada erinevate kudede rakke. Tüvirakke saab: Sügoodi esimestel lagunemistel, blastotsüsti sisemisest raku massist, nabaväädi verest, täiskasvanult. Tüvirakke kasut.: Naharakkude asendamisel(põletus); Südamerakkude asend. (Infarkt); Ajurakkude asend.(Alzheimer), Kõhunäärmerakkude asend.(suhkruhaigus) Kloonimine-vegetatiivse paljunemise teel saadud järglased,kes omavahel ja vanematega on geneetiliselt peaaegu identsed. Eesmärgid: kloonitud lapse sünd, tüvirakkude tootmine(ravimise eesmärgil) Biotehnologia- Tehnoloogia organismide siginemise ja pärilikkuse muundamiseks, põhjneb bioloogilistel protsessidel. Transgeensed organismid-(GMO) organismid kelle genoomi on siiratud mõne võõr liigi geene. Kasutus valdkond-viirusekindlad viinamarja sordid, A-vitamiini rikkas riis, Fluorestseeruvad kalad; Eelised-haiguskindlamad ja paremini säilivad taimed;tootlikumad loomad;Puudused-keerukas,vae...
sünnitusel saab vältida hapnikupuudust kuid mikrofloorat laps ei saa. Nabanöör seotakse lapse naba lähedalt ja lõigatakse seejärel läbi. 9. Lootejärgne areng: Kes otse- selgroogsed- sarnanevad vanematega Moondega- kalad, kahepaiksed- ei sarnane vanematega Vaegmoone- selgrootud- täid ja ritsikad täismoone- liblikad 10.Taimede areng: Katteseemnetamede lootejärgne areng algab seemne idanemisega ning jaguneb vegetatiivseks ja generatiivseks arenguks. Vegetatiivse arengu esimeseks staadiumiks on idand. Idanemise käigus kujunevad välja taime vegetatiivsed organid(juur,vars,lehed). Juveniilses staadiumis areneb välja taime juurestik, toimub varre pikkus-ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Sellele järgneb kasvuperiood, kus õisi veel ei moodustu. Mõne taime ontogenees lõpeb vegetatiivse arenguga. Koos sugulise paljunemise organite(õitega) saabub ka taine genetatiivse arengu periood. Vananemisel
Neil on raske võidelda kasvukoha eest (aeglane kasv), kuid neil on kergem elada karmimates kasvutingimustes, mida teised taimed ei pruugi taluda. 4 Olulisemad Eesti samblikud Harilik hallsamblik Hypogymnia Physodes (L.) Nyl. Kirjeldus Tallus lehtjas, läbimõõt 1-10 cm, ülapool hall, alapool must, alapoole servaosa pruun; hõlmad lapikud. Vegetatiivse paljunemise vahendid: huuljad soraalid üleskäänduvatel hõlmatippudel. Viljakehad esinevad vähestel isenditel. Levik Väga laialdaselt levinud samblik, kasvab paljude puuliikide okstel ja tüvel, töödeldud puidul, harva sammaldunud kividel, veelgi harvemini maapinnal. Harilik hallsamblik erineb teistest lehtja ja halli tallusega samblikest selle poolest, et tallus kinnitub aluspinnale vahetult alapoolega, mitte ritsiinidega (peenikesed juuri meenutavad seeneniitide kimbud). Seejuures
tunnused, aga säilib liigile omane kromosoomide arv? 5. Võrrelge dominantsete ja retsessiivsete alleelide toimet. 6. Mis on mutatiivne muutlikkus, selle põhjused, näited. 7. Kuidas kujuneb kombinatiivne muutlikkus? 8. Millest on tingitud mittepärilik muutlikkus, too näiteid. 9. Võrrelge ühemunaraku ja erimunaraku kaksikuid. 10. Miks on kaksikud hea uurimisobjekt meditsiinigeneetikas? 11. Nimetage paljunemise vorme, kes kuidas paljuneb? 12. Nimetage erinevaid vegetatiivse paljunemise vorme, näiteid. 13. Milles seisneb vegetatiivse paljunemise bioloogiline eripära? 14. Kuidas toimub eoseline paljunemine, näiteid. 15. Võrrelge mittesugulist ja sugulist paljunemist. 16. Nimeta pärilikke haigusi. 17. Mida uuritakse pärilike haiguste diagnoosimiseks? 18. Kuidas toimub tänapäeval pärilike haiguste ravi?. 19. Milles seisneb pärilike haiguste profülaktika? 20. Miks püütakse organismide pärilikkust muuta ja mil viisil on see võimalik? 21
Kahemunakaksikute tunnuste erinevused on põhjustatud nii pärilikust muutlikkusest kui ka keskkonnatingimuste mõjust. Ühemunakaksikute erinevused on tingitud ainult keskkonnast, sest nende geenid on ühesugused. 11.Nimetage paljunemise vorme, kes kuidas paljuneb? Suguline paljunemine-Inimene ja suurem osa loomariigist; mittesuguline paljunemine: vegetatiivne paljunemine-Ainuraksed, taimed, seened; Eoseline paljunemine-taimed, seened ,samblad. 12.Nimetage erinevaid vegetatiivse paljunemise vorme, näiteid. Pooldumine- ainuraksed; hulgijagunemine- ainuõõssed, hulkharjas-ussid, okasnahksed; pungumine- käsnad. 13.Milles seisneb vegetatiivse paljunemise bioloogiline eripära? Vähene muutlikkus, üks vanemorganism, ei toimu sugurakkude valmimist ega viljastumist. Suhteliselt kiire paljunemisviis. 14.Kuidas toimub eoseline paljunemine, näiteid. Eoselise paljunemise eelduseks on ,et vanemorganism(mida on ainult 1) toodab palju eoseid
Sisukord 1. Sissejuhatus..................................................................................................3 2. Bioindikatsioon..............................................................................................4 2.1. Mis on bioindikatsioon?...........................................................................4 2.2. Bioindikatsiooni liigid...............................................................................4 2.3. Bioindikatsiooni positiivsed ja negatiivsed küljed....................................4 3.Lihhenoindikatsioon.......................................................................................5 3.1.Samblikud ja vääveldioksiid..................................................................5-6 4.Samblikud......................................................................................................7 4.1.Samblike üldiseloomustus..........................................
Bakteritoksiin putukate vastu – Bacillus thuringensis toksiin. See bakter sünteesib spooride moodustamise käigus glükoproteiinse ühendi, mis putuka seedetraktis aktiveerub ja lõhustab sooleepiteeli rakke ning põhjustab putuka surma. Reovete puhastamine – Tööstuslike ja olmeheitvete puhastamiseks kasutatakse muude vahendite kõrval peamiselt biopuhasteid ehk aerotanke – suuri raudbetoonmahuteid. TAIMEDE MERISTEEMPALJUNDUS Meristeempaljundus on üks taimede vegetatiivse paljundamise ehk kloonimise meetodeist. Kloonimine tähendab geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundatavast üksikobjektist, olgu selleks objektiks DNA molekul, rakk või organism. Taimi on iidsetest aegadest vegetatiivselt paljundanud nt paljundamine mugulate, sibulate, pistikute, poogendite või muude vegetatiivsete taimeosade abil on sisuliselt kloonimine. Meristeempaljundus – meristeemrakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivse järglaste saamiseks
Bakteritoksiin putukate vastu – Bacillus thuringensis toksiin. See bakter sünteesib spooride moodustamise käigus glükoproteiinse ühendi, mis putuka seedetraktis aktiveerub ja lõhustab sooleepiteeli rakke ning põhjustab putuka surma. Reovete puhastamine – Tööstuslike ja olmeheitvete puhastamiseks kasutatakse muude vahendite kõrval peamiselt biopuhasteid ehk aerotanke – suuri raudbetoonmahuteid. TAIMEDE MERISTEEMPALJUNDUS Meristeempaljundus on üks taimede vegetatiivse paljundamise ehk kloonimise meetodeist. Kloonimine tähendab geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundatavast üksikobjektist, olgu selleks objektiks DNA molekul, rakk või organism. Taimi on iidsetest aegadest vegetatiivselt paljundanud nt paljundamine mugulate, sibulate, pistikute, poogendite või muude vegetatiivsete taimeosade abil on sisuliselt kloonimine. Meristeempaljundus – meristeemrakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivse järglaste saamiseks
hüperpolarisatsiooni kaaliumi või kloori ioonide läbilaskvuse suurenemise tõttu. b. Signaali ülekanne pidurdussünapsis vähendab aktsioonipotentsiaali leviku tõenäosust presünaptilisele membraanile ja sealt ülekande aine vabanemist. ÕIGE c. Signaali ülekanne pidurdussünapsis suurendab aktsioonipotentsiaali leviku tõenäosust presünaptilisele membraanile ja sela pidurdava ülekande aine vabanemist. 11. Mis on vegetatiivse, ehk autonoomse närvisüsteemi ülesanne? Vastus: Reguleerib ja koordineerib siseelundite talitlust. Vegetatiivse närvisüsteemi eferentsed närvikiud varustavad kõiki siseelundeid, südamelihast, silelihaseid ja näärmeid. 12. Kuidas on vaheaju ühe kindla piirkonna hüpotalamuse neuronid seotud sesisekretoorse süsteemi talitluse regulatsiooniga? Vastus: Hüpotolamusel on oluline koht organismi sisekeskonna suhtelise püsivuse e
keha seisundi kohta peaajusse Närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus Impulsid antakse edasi ühelt närvirakult teisele Moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid Reguleerib meie tahetele alluvate skeletilihaste tööd ja juhib organismi tahtlikke liigutusi Juhtimine toimub peaaju kõrgematest keskustest Juhib tahetele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust Vegetatiivse närvisüsteemi talitus on automaatne ja seda tegevust me endale ei teadvusta Organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele Kahte tüüpi refleksid: Kaasasündinud ja elu jooksul omandatavad Ülesandeks on erutuse vastuvõtt, nende analüüs ja vastuste suunamine elunditesse Lihtsad refleksikaared lähevad läbi seljaaju ja lihtsad refleksid toimuvad ilma peaaju korralduseta
1. TAALAMUSED ehk tundekühmud ● Koorealune sensoorne keskus: kõikide tundlikkuse liikide (va haistmine) keskus. ● Mittetahtlikke emotsioone väljendavate liigutuste keskus. 2. PÕLVIKKEHAD ● Koorealune nägemis- ja kuulmiskeskus, kuhu tulnud kuulmis- ja nägemiserutused suunatakse suuraju poolkerade koorde. 3. HÜPOTAALAMUS ehk ● NEURAALSE JA HORMONAALSE SÜSTEEMI VAHEJAAM 1) vegetatiivse NS keskus (32 paari tuumi): ainevahetuse, kehatemperatuuri, südaemetegevuse, janu- ja näljatunde regulatsioon, tundeelu ja emotsioonide regulatsioon 2) homöostaasi ja endokriinsüsteemi kontrolli keskus 3) tihe seotus neeruhormoonide vahendusel olulisima sisesekretoorse näärme, hüpofüüsiga ● Hüpotaalamuses paiknevad VEGETATIIVSE NS kõrgeimad keskused! 20. Selgitage RETIKULAARFORMATSIOONI ehk võrkmoodustise funktsiooni
23. Mida nimetatakse üldiseks toiteelementide eemaldamiseks? Köögiviljade mineraalse toitumise tarvet iseloomustatakse eelkõige toiteelementide hulgaga, mida taimed tarbivad kogu vegetatsiooniperioodi kestel 1 ha kohta. Seda nimetatakse üldiseks toiteelementide eemaldamiseks. 24. Millises faasis taim mullast toitaineid ei võta? Idanemisfaasis taim mullast toitaineid ei võta. 25. Milliseid mineraalaineid eemaldavad köögiviljad kõige rohkem vegetatiivse kasvu perioodil? Vegetatiivse kasvu perioodil eemaldavad köögiviljad kõige rohkem lämmastikku. 26. Milliseid mineraalaineid omastavad köögiviljad kõige intensiivsemalt viljade moodustumise ajal? Viljade moodustamise ajal omastavad köögiviljad kõige intensiivsemalt fosforit ja kaaliumit. 27. Tuua näide mõne köögivilja toitumisfüsioloogilise häire kohta! Näiteks lämmastiku (N) puudusel lehed on kahvaturohelised, hiljem kolletuvad,
Kahemunakaksikute tunnuste erinevused on põhjustatud nii pärilikust muutlikkusest kui ka keskkonnatingimuste mõjust. Ühemunakaksikute erinevused on tingitud ainult keskkonnast, sest nende geenid on ühesugused. 10. Nimetage paljunemise vorme, kes kuidas paljuneb? Suguline paljunemine- Inimene ja suurem osa loomariigist, mittesuguline paljunemine- vegatatiivne paljunemine- ainuraksed, taimed, seened Eoseline paljunemine- taimed, seened , samblad 11. Nimetage erinevaid vegetatiivse paljunemise vorme, näiteid. Pooldumine: Bakterid, alglomad Pungumine: pärmseen, käsnad, Hulgi jagunemine: osadel algloomadel, mingi kasvuorgaaniga(mugul, sibul): taimed 12. Milles seisneb vegetatiivse paljunemise bioloogiline eripära? Vähene muutlikkus, üks vanemorganism, kiire paljunemisviis, 13. Kuidas toimub eoseline paljunemine, näiteid. Toimub eostega, spetsiaalsete paljunemiste kehakeste või rakkudga. Esineb sõnajalad, samblad, seened ja vetikad 14
KOOL Lihhenoindikatsioon Uurimustöö Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................3 1. Bioindikatsioon..............................................................................................4 1.1. Mis on bioindikatsioon?...........................................................................4 1.2. Bioindikatsiooni liigid...............................................................................4 1.3. Bioindikatsiooni positiivsed ja negatiivsed küljed....................................4 2.Lihhenoindikatsioon.......................................................................................5 2.1.Samblikud ja õhusaaste...........................................................................5 3.Samblikud.........................................................................................
Mükoloogia- teadus seentest, seeneteadus Prokarüoot- organism,mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine(bakterid), eeltuumsed Eukarüoot- päristuumsed,organism,mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine(protistid,seened,taimed,loomad) Heteroof- organism,kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit Mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum Pungumine- vegetatiivse(mittesugulise) paljunemise vorm mõnedel seentel ja selgrootutel loomadel Toksiin- taimse v loomse päritoluga mürkaine Mükotoksiin- mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine Torikuline- rühm hrl. nahkja v. puitunud viljakehaga kandseeni Viljakeha- osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ,milles valmivad eosed Tuletael- lehtpuude surnud tüvedel, kändudel ja lamapuidul kasvav puidumädanikku põhjustav se...
Rakendusbio lähtekohad: maaviljelus, loomakasvatus, vanaaja meditsiin. Toiduainetööstus: piimhappebakterid kurgi, kapsa, piima jt hapendamine, hallitusseened juust, pärmseened pagaritooted, alko, bakteri- ja pärmijuuretised juust ja vein, Louis Pasteur elu saab alguse elusast, vaktsineerimise põhimõte. Meditsiin: Alexander Fleming avastas penitsilliini, rohehallikust (pintselhallik). Biotõrje: seen seene vastu, feromoonid, bakteritoksiin putukate vastu, reovete puhastamine. Taimede meristeempaljundus: taimede vegetatiivse paljundamise e kloonimise meetod. Meristeemkude: algkude on taimede võrsete tippudes, pungades jm. Meristeemkoe omadused: kiire paljunemisvõimega, ei ole diferentseerunud, ei täida kindlat koe funktsiooni, totipotentsed-võivad diferentseeruda mistahes tüüpi rakkudes ja areneda tervikorganismiks, viirusvabad. Meristeempaljunduse kasut: saadakse viirusvabad taimed, raskesti paljundatata...
vanematest Põhjused olemasolevate geenide ja alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel, sugurakkude küpsemisel ja viljastumisel Mittesuguline paljunemine jaguneb: Vegetatiivne paljunemine Eoseline paljunemine Looduses vanim paljunemise viis Võrreldes vegetatiivse paljunemisega on Muutlikkuse aste kõige väiksem s.t muutlikkuse aste suurem, sest järglased peaaegu identsed vanematega olemasolevad geenid ja alleelid kombineeruvad eoste küpsemisel Vegetatiivse paljunemise viisid: Eoseliselt paljunevad: 1. Pooldumine – bakterid, algloomad 1. Sammaltaimed – karusammal, 2. Pungumine – pärmseen, käsnad, palusammal
ORGANISMIDE PALJUNEMISVIISID JA MUUTLIKKUS Vegetatiivsel paljunemisel tekkinud organisme iseloomustab ülivähene pärilik muutlikkus, nende muutlikkus tekib vaid juhul, kui mutatsioon toimub paljunemisüksused (nt mugulas). Vegetatiivne paljunemine on suhtelise kiire paljunemisviis, mis lühikese ajaga loob suurearvulise pärilikkuselt sarnase järglaskonna. Eoselisel paljunemisel on pärilik muutlikkus vegetatiivse paljunemisega võrreldes suurem, sest eoste pärilikkusaines võivad juhuslikke muutusi põhjustada nii mutatsioonid kui ka eoste valmimisel toimub geenide ümber kombineerumine. Vegetatiivne paljunemine- Bioloogiliselt vanim, vaid ühte vanemorganismi vajav mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism moodustub kas lähteraku pooldumisel või hulkrakse organismi osast. Eoseline paljunemine- Mittesuguline paljunemisviis, mis põhineb eoste tekkel ja levikul.
toormaterjali kättesaadavuse ja odavusega. Tähtis on austerserviku kasvamise seisukohalt see, et olgu substraadi koostis milline tahes, peab see olema puhas konkureerivatest bakteritest ja alamate seente eostest. Selleks tuleb peenestatud substraadimass töödelda termiliselt (steriliseerida või pastöriseerida) või fermenteerida. Erinevatel arenguperioodidel vajab austerservik erinevaid kasvutingimusi. Seene kultiveerimisel eristatakse tavaliselt kahte etappi: 1. Mütseeli vegetatiivse kasvu periood. 2. Viljakehade moodustumise ja kasvu periood.
Feromoonid- putukate lõhnaained, olulised siginemisperioodil. Piimavalk-kaseiin. TAIMEDE MERISTEEMPALJUSUS: Kloon->geneetiliselt identse järglane,kromosoomistik identne. Kui paljundame taimi vegetatiivselt,saab klooni. Totipotentsed rakud: rakud,mis võivad areneda ükskõik milliseks koeks,nendest võib areneda terve organism. Taimedel asuvad totipotentsed rakud, kõikide pungade kasvupuhikuks, juuretipu kasvupuhikutes lambiumis,kalluses. Meristeemkude e algkude. Meristeemkoest lõigatakse väike rakkude kogum,pannakse kasvama söötmele,rakud hakkavad paljunema,moodustuvad taimele iseloomulikud koes,kasvab väike taim. Milleks kasutatakse:1) raskesti paljundatavate taimede istutusmaterjali kiireks tootmiseks. 2)loodusekaitses ühe meetodina hävimisohus taimeliikide kaitses.3) et ei oleks viiruseid. EMBRÜOSIIRDAMINE: seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma/rasestumisvalmis ...
meristeempaljundus Click to edit Master subtitle style Koostaja:Kaupo Kantsik 12.A klass Märjamaa Gümnaasium 2010 22.12.12 Kloonimine Kloonimine see on geneetiliselt identse järglaskonna saamine, kui me paljundame mingit üksikobjekti (DNA molekul, rakk, organism) Saadud järglaskond moodustab klooni 22.12.12 Meristeempaljundus taimede vegetatiivse paljundamise ehk kloonimise üks meetod meristeemkude ehk algkude on taimedel võrsete tippudes, pungades jm. meristeemkoe rakud on totipotentsed ei ole diferentseerunud (rakud võivad diferentseeruda mistahes tüüpi rakkudeks ja areneda tervikorganismiks) esmalt kasutati raskestipaljundatavate taimede istutusmaterjali saamiseks võimaldab saada viirusvabasid taimi tänapäeval paljundatakse: kartuleid, maasikaid, viljapuid,
RAKENDUSBIOLOOGIA ON TEADUS, MIS SEISNEB BIOLOOGIA PÕHIHARUDE AVASTATUD SEADUSTE JA LOODUSE TEOORIATE PRAKTILISE KASUTAMISE VÕIMALUSTE JA LAHENDUSTE UURIMISES JA TEOSTAMISES, LUUES VASTAVATE JUHISTE, MEETODITE JA VÕTETE SÜSTEEMI. Bioloogi seos teiste teadus harudega: *Biofüüsika-käsitleb organismides toimuvaid füüsikalisi protsesse(osmoos)*Biokeemia-uurib organismide keemilist koostist, ainevahetus protsesse, muundumis reaktsoone ja muud säärast(valgud, rasvad, nukleiinhapped) * Biomeetria -Maatemaatiliste meetodite kompleks organismide ja nendega seotud protsesside modelleerimist ja katsete planeerimiseks. *Looduskaitse-Loodus varude ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine. *Taime-ja loomageograafia-Taimede ja loomade levik maal. *Küberneetika-teadus juhtimisest ja seosest(eeskujuks elus organismid) Bioonika-Bioloogia ja tehnika piiriteadus, mis uurib ja modelleerib bioloogilisi struktuure ja protsesse eesmärgiga leida uusi ja parema...
IMETAJATE KLOONIMINE Koostajad: Maris Kallus Lilian Varblane MIS ON KLOONIMINE? Identse genoomiga organismi loomine MILLISED ON KLOONIMISE MEETODID? Erinevad vegetatiivse paljundamise võtted - silmastamine, oksastamine, pistokstest kasvatamine, tütartaimede võtmine. KUIDAS KLOONITAKSE KÕRGEMAID LOOMI? · Üks võimalus on kasutada viljastatud munaraku totipotentseid omadusi. Viljastatud munaraku tuum asendatakse tuumaga, mis on võetud looma keharakust, keda tahetakse kloonida. · Teine võimalus kõrgemate loomade kloonimiseks on embrüo jagamine. See peab aga toimuma väga varajases embrüonaalarengu
osast. Vegetatiivne paljunemine on näiteks: a) Pungumine (ebavõrdne raku jagunemine), alamatel loomadel, pärmseentel b) pooldumine-iseloomulik bakteritele ja protistidele c) taimede paljunemine vegetatiivselt organitega: - juurtega (sirelid) - võsunditega (maasikas) - muundunud võsudega (sibul, orashein) - mugulatega (kartul) - juuremugulad (maapirn) Vegetatiivse paljunemise eripära: 1) 1vanem 2) lühikese ajaga palju järglasi 3) järglased on geneetiliselt identsed, välimuselt sarnased-keskonna mõju tõttu ei ole välimus identne 4) ............................................................................................................................. 5) ............................................................................................................................
Närvimürkide toime lõpetamine Õige Selle esituse hinded 1/1. Question7 Punktid: 1/1 Milline on neuroni ülesehitus? Vali üks vastus. a. Neuron koosneb rakutuumast, aksonist ja närvilõpmetest. b. Neuron koosneb dendriitidest, rakutuumast ja aksonist koos närvilõpmetega. c. Neuron koosneb dendriitidest ja aksonist. Õige Selle esituse hinded 1/1. Question8 Punktid: 1/1 Millised ülesanded seostuvad vegetatiivse ja millised kesknärvisüsteemiga? organismi talitlusvõime tagamine vegetatiivne närvisüsteem tahteliste tegevuste juhtimine kesknärvisüsteem Õige Selle esituse hinded 1/1. Question9 Punktid: 1/1 Keemilise infoülekande puhul vallandub närvilõpmest neurotransmitter, mis liigub
Kaunis kuldking Cypripedium calceolus ÕIS Õied on kuldkingal suured( ligi 10 cm),neil on suur läikiv sidrunkollane kingakujuline õõnes huul, mille pikkus ulatub kuni 4cm, siseküljel on punakad täpid ja sooned. Ülejäänud õiekattelehed on lamedad, neid kutsutakse ,,kingapaeladeks" Paelad on lillakaspruunid, mille pikkus on kuni 6cm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Paljunemine Putuktolmleja Ø õis, kui lõks tolmlejatele(putukatele) Vegetatiivne paljunemine Ø Risoomiga( maa alune võsu, mis täidab kolme ülesannet: 1)varuainete säilitamise 2)taime uuendamise 3)vegetatiivse paljunemise ülesandeid) Click to edit Master text styles Second level Third level ...
o Feromoonid- kahjurputukate meelitamine püünistesse putukate hormoonilaadsete lõhnaainete abil o Bakteritoksiinid kahjurputukate vastu · Põllumajanduses o Silo valmistamisel o Mügarbakterid küntakse mulda · Reovee puhastamisel o See süsteem põhineb mõningate mikroorganismide võimel kasutada teatud tingimusteks saasteaineid Raku- ja emrütehnoloogia taimede meristeempaljundus · Vegetatiivse paljunemise viis · Kloonimine- Geneetiliselt identsete järglaste saamine o Looduslik Vegetatiivne paljunemine Sibulaga, risoomiga, juurevõsuga, võsundiga o Biotehnoloogia Meristeemrakkude kasutamine Vegetatiivsete järglaste saamine · Meristeemrakud- Algkoed, millle rakud pidevalt jagunevad o Esineb võsu tipu kasvukihis o Esineb varre ja juure kasvukihis ehk mähas, mille arvel toimub jämeduskasv
perifeerne närvisüsteem veresooned tugiaparaat VIBRATSIOONI KAHJULIK TOIME ORGANISMILE KOHALIK MÕJU e. KOHTVIBRATSIOON Kõrged sagedused (üle 125 Hz) – kahjustused kujunevad 5 a. jooksul veresoonte seinte muutused kalduvus spasmidele Lai sageduste spekter - kahjustused kujunevad 3-8 a. struktuursed muutused veresoontes, närvides, lihastes, liigestes ja luudes ÜLDVIBRATSIOON Toime organismile kesk- ja vegetatiivse närvisüsteemi häired südame- veresoonkonna häired ainevahetuse muutused vestibulaaraparaadi kahjustus VIBRATSIOONTÕBI I staadium paresteesia nähud kätes - ”sipelgate jooksmise” fenomen käte jõudluse, õlavöötme kiire väsimine peenkapillaaride ahenemine VIBRATSIOONTÕBI II staadium käte jahtumine, sinakus, higistamine valud õlavöötmes (liigestes, lihastes, sõrmedes)
12. Eesti lihhenofloora lühike üldiseloomustus, liigirikkamad perekonnad. Eesti samblike areng algas 12-12,5 tuhat a tagasi. Eesti lihhenoflooras toimub inimtegevusest põhjustatud liigirikkuse vaesumine. Liigirikkamad perekonnad: perekond porosmblik (Candelaria) - 53 liiki, perekond habesamblik (Usnea) - 22 liiki, perekond kilpsamblik (Peltigera) - 20 liiki. 13. Mis on: isiid - üks samblike vegetatiivse paljunemise vahendeid; talluse väike (kuni mõne mm pikkune väljakasv, mis sisaldab fotobiondi rakke ja seeneniite ning on kaetud koorkihiga; võib olla väga mitmesuguse kujuga, nt pulkjas, näsajas, koraljas. Soreed - üks samblike vegetatiivse paljunemise vahendeid; väike (läbimõõdus 0,01-0,1 mm) ümmargune kehake, mis sisaldab mõnda vetikarakku ja neid ümbritsevaid seenehüüfe; soreedidel puudub koorkiht ja nad paiknevad talluse pinnal vabalt, kinnitumata.
Seda nimetatakse partenogeneesiks. Esineb mõnedel putukaterühmadel (mesilastel lesed isased). PALJUNEMISE TÄHTSUS Mittesugulisel paljunemisel lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond. Sugulisel paljunemisel järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. RAKUTSÜKKEL Organismi kasvamise ja arengu tagab keharakkude jagunemine, mil vanemrakust moodustuvad tütarrakud. Rakutasandil on 2 vegetatiivse paljunemise vormi: mitoos ja meioos. Eukarüootsetel rakkudel eristatakse tuuma jagunemist (karüokinees) ja tsütoplasma jagunemist (tsütokinees). Karüokineesis toimub geneetilise info võrdne jaotamine tuumade vahel. Rakkude jagunemist, mis tagab kromosoomide arvu püsivuse tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks. 2 mitoosi vahele jääb interfaas. Rakutsükli moodustab raku eluperiood ühe mitoosi lõpust järgmise mitoosi lõpuni läbi interfaasi
Kordamisteemad kontrolltööks: paljunemine ja areng 1. Organismide paljunemisviisid (3) ja näited loodusest, sugulise ja vegetatiivse paljunemisviisi võrdlus. 2. Raku elutsükkel: interfaas ja rakujagunemine (kas mitoos või meioos). Interfaas, selles toimuvad protsessid (sh DNA replikatsioon). 3. Mitoos, selle toimumiskäik, pro-, meta-, ana- ja telofaas, sh ära tunda joonistel ja otsust põhjendada. Kromosoom, kromatiid, tsentromeer. Tsentrosoom ja tsentrioolid. Kääviniidid. Tsütokinees, karüokinees. Mitoosi tulemus, roll looduses. 4
Gümnaasiumi bioloogia KÕ KT II-1 ,,Organismide paljunemine" 1.Iseloomusta paljunemis viise looduses. Suguline paljunemine-sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse isas- ja emassugurakkude tuumade ühinemisel. Mittesuguline eoseline paljunemine-uus organism saab alguse ühes vanemorganismis moodustunud üherakulisest (haploidsest) moodustisest - eosest. Eoselist paljunemist iseloomustab osaline kombinatiivne muutlikkus. Eostega paljunevad samblad ja sõnajalad. Mittesuguline vegetatiivne paljunemine-uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, pärilik info on samane vanemate omaga. 2.Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegatatiivselt? Kuna vegetatiivselt paljundatud taimede järglased on identsed algse organismiga. 3.Mis on mitoosi eesmärk? Rakkude arvu suurenemisega tagatakse organismi kasvamine ja areng. Mitoos on vajalik ka surnud ja hukkunud rakkude a...
vanemorganismi, kellest üks Paljunevad nii inimesed, moodustab isas- ja teine koerad kui ka kassid emassugurakke Järglased on põhiosas vanematega sarnased, kuid mitte identsed. On pärilikke + omadusi mõlemast vanemast Küsimused leheküljelt 53 Mittesugulisel paljunemisel piisab ühest vanemorganismist; sugulisel paljunemisel on järglaste muutlikkus suurem Vegetatiivse paljunemise eripära on see, et nii võivad paljuneda nii üherakulised kui ka hulkraksed organismid ning järglaste muutlikkus on väga väike Sugulisel paljunemisel on järglaste muutlikkus suurem, kui vegetatiivsel paljunemisel. Sugulisel paljunemisel on vaja isas- ja emasorganismi. Vegetatiivne paljunemine muutlikkus on väga väike Eoseline paljunemine muutlikkus on suurem Suguline paljunemine muutlikkus on kõige suurem, sest geenid
Feromoonid(biotõrjes-kahjurite meelitamine surmalõksu) putukate lõhnaained, olulised sigimisperioodil Kloonimine (taimel, inimesel) Kloon geneetiliselt identne järglane Kui paljundame taimi vegetatiivselt, saame klooni. Taimede uudne kloonimisviis on meristeempaljundus Imetajate kloonimine: embrüo kloonimine I Embrüonaalkloonimine (loomuliku protsessi tehnoloogiline teisend. II Tuumkloonimine keharaku tuuma siirdamine munarakku. Imetaja tuumkloonimine Dolly-meetod 1) tuumadoonori udararakud ja munarakudoonor 2)munaraku tuum eemaldatakse 3)rakud liidetakse elektriimpulsiga 4)"vegetatiivse" sügoodi areng kultuuris 5) embrüo siirdamine kolmandale lambale 6)embrüo arenemine 7)Kloonlammas Dolly geneetiliselt identne tuumadoonoriga. Siirdamine (loomal, inimestel) Embrüosiirdamine- seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Embrüosiirdamise huvi koduloomadel kui avasta...
ning seetõttu võivad end sellega ravida ka teatud südameveaga inimesed. Samal ajal on nii Haapsalus kui ka Pärnus kasutatava Haapsalu muda puhul südamekahjustus üks vastunäidustusi. · Muda näol on tegemist erilise loodusanniga, millega ei tohiks ravida vaid onkoloogiliste haiguste korral. Hästi aitab muda naha- ja ainevahetushaiguste, luu-, liigese- ja lihasehädade, samuti teatud närvisüsteemikahjustuste korral. Ka vegetatiivse närvisüsteemi häirete raviks võib muda olla väga soodne. Värska ravimudad 1,84 km2 -sel terriooriumil Värska lahes asuvad küllaldased ravimuda varud. Need asuvad 1-2 meetri sügavusel järve pinnast keskmiselt 5-6 meetri paksuse kihina.Varud moodustavad 3 926 000 m3. Kolpino saare lähedal on veel suurem leiukoht. Kõrge on muda diraudtrioksiidi sisaldus. Hinnatavaks teeb selle muda just kõrge väävelvesiniku sisaldus, vähene liiva ja
Madalate jõe- ja järvekallaste ning ojade ümbrus - tekkekoht Tuuleheide Kõrge ja (sesoonselt) liikuv pinna- ning põhjavesi (veereziim) Taimestikuvabade lohkude ja kõrgete tüve- või kännumätaste esinemine Eakad mitmest liigist lehtpuud Puiduseente viljakehade rohke esinemine tüvedel, tüügastel, lamapuidul Koosluste häiluline struktuur ja puistu erivanuselisus Tüükad ja jalalkuivanud puud Mitmes kõdunemisastmes lamapuit Vegetatiivse päritoluga mitmetüvelised puud Kitsalt spetsialiseerunud putuka-, sambliku-, sambla- ja seeneliikide leiukohad Kaitstavate liikide leiukohad Soostuvate metsade tüübirühma järgi jaotuvad nad: Sõnajala kasvukohatüübiks- mineraaliderikas maapinnalähedane põhjavesi, muutlik veetase kiire kõdu lagunemine, viljakad neutraalse reaktsiooniga mulla. Domineerivateks puudeks on kased ja sanglepp + kuusk, haab,
Paljunemine, rakkude jagunemine, sugurakkude areng 1. Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. 2. On kõige lihtsam taimedel ja taime alamatel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemast. 3. .Vegetatiivne : seened, algloomad, taimed, alamad loomad. Eoseline (toimub eostega e. spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks: seened, sammaltaimed, sõnajalataimed, vetikad. 4. Pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks (bakterid ja ainuraksed). Pungumine: toimub alamatel taimedel ja loomadel ja pärmseentel. Tekib väljasopistik, millest arene uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). 5. DNA ja valgu molekulide kompleks (nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiid...
Rakendusbioloogia-seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Lähtekohaks oli maaviljelus ja loomakas- vatuse teke nina vanaaja meditsiin. Biotehno-loogia-bioloogiliste protsesside rakendamisel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilik- kuse muundamiseks.I Toiduainetööstus- juba ammustel aegadel leiti toiduainete töötlusel meetodid, mis põhinevad mikroorganismide kasutamisel. Happendamine rajaneb piimhap- pebakterite tegevusel(kurk,piim). Juustu tootmisel hallitusseened,pagaritoooted, alkohol-pärmseen.II Meditsiin- Louis Pasteur- ,,pastoriseerimine", elusolendid tekivad ainult teistest olemasolevatest elusolenditest. Käärimisel, hapendamisel ja roiskumisel ei teki elusolendeid neid protsessides, vaid olemas olevad mikroobid põhjustavad neid protsesse.A. Fleming- avastas, et rohehalliku juures olekul tema bakterikult...
sarnased. Nende erinevused on tingitud ainult keskkonna mõjust, sest nende geenid on ühesugused. Kui idulane jaguneb liiga hilja, sünnivad siiami kaksikud. Erimunaraku kaksikute korral valmib korraga kaks munarakku, need viljastatakse eraldi, kumbki ühe spermatosoidiga. Nad võivad olla kas samast või erinevast soost, kuid pärilikkuselt on nad alati erinevad. Nende erinevused on põhjustatud nii pärilikust muutlikkusest kui ka keskkonnatingimuste mõjust. Vegetatiivse paljunemise korral on päriliku muutlikkuse aste minimaalne (sugurakkude valmimist ega viljastumist ei toimu), ainsaks muutlikkuse allikaks on paljunemisüksustes toimuvad mutatsioonid. Välimuselt sarnanevad nad teineteisele nagu tavalised ühe perekonna lapsed. Inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes 23 kromosoomi. Kõige suurem päriliku muutlikkuse aste iseloomustab sugulist sigimist, sest sugurakkude valmimisel toimub meioosis (rakkude
kõndimine on asendanud sõitmisega, sagenenud on istub eluviis. Hypo, võib põhjustada hypodünaamikat- on liikumisvaegusest tingit haigus, seda on võimalik ravida süstematiseeritud kehalisetöö või treeninguga. Võib olla tingitud ka immobilisatsioonist. Lihasatroofia(massivähenemine), lihasjõu vähenemine,Veresoone toonuse alanemine, kehamassi vähenemine, energiakulu vähenemine, luud muutuvad nõrgaks, südame ja veresoonkonna seisundi halvenemine, vegetatiivse närvisüsteemi häired. Inimese motoorika iseärasused. Toimus üleminek püstiasendisse, mis tegi kehahoiaku funktsiooni raskemaks. Et keha raskuskese paikneb suhteliselt kõrgel võrreldes loomadega, tugipind on suhteliselt väike ja alajäsemete lihased on suure toonilise aktiivsusega. Toimus ülajäsemete spetsialiseerumine töö ja teiste kordineeritud täpsete liigutuste sooritamiseks. Liikumisaparaati hakati kasutama kommunikatsiooniks. Põhi liigutusvilumused lapsel
Mutatsioone tekitavaid keskkonnategureid nim mutageenideks. Tegureid, mis kutsuvad esile vähktõve teket, nim kantserogeenideks Valdav osa mutageene on ka kantserogeenid. Kui mutatsioonid tekivad sugurakkudes ja kanduvad edasi järglastele siis nim neid generatiivseteks mutatsioonideks. Keharakkudes tekkinud mutatsioone nim somaatilisteks. Generatiivsed mutatsioonid päranduvad järglastele sugulisel paljunemisel, somaatilised aga mitte. Somaatilised mutatsioonid kanduvad järglastele vegetatiivse paljunemise käigus. Mutatsioonid Keskkonnatingimustest tulenevat fenotüübiliste tunnuste varieerumist nim modifikatsiooniliseks muutlikkuseks. Fenotüübilise tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piire nim reaktsiooninormiks. Iga liigi tunnuste reaktsiooninorm tuleneb liigi geenifondist. Geenifondiks nim liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogumit.
emotsioonid juhivad informatsiooni valikut ja töötlemist, indiviidi teadmised aga määravad omakorda tema motiive ja emotsioone; sellist asja, millest midagi ei teata, ei saa ka tahta. Motivatsiooniprotsessidega tegeleva uuringu puhul kasutatakse nimetust motivatsioonipsühholoogia. 5.3 Täidesaatvad protsessid Tegevust juhitakse täidesaatvate protsessidega, mille all mõeldakse liigutusprotsesse ning tahtele allumatuid vegetatiivse närvisüsteemi ja sisesekretsiooni tegevust neid protsesse juhib kesknärvisüsteem. Kesknärvisüsteemi käsud vahendatakse täidesaatvaiks kahel teel: närviimpulsid siirduvad mööda närvikiudusid lihastesse ja vegetatiivse närvisüsteemi elundeisse, samal ajal kui vereringe poolt edasitoimetatatavad keemilised signaalid jõuavad organismi sisesekretsiooninäärmeisse. Närviimpulsside sellist edastamist nimetatakse
Hallaine eessarvedes paiknevad alfa- ja gamma-motoneuronid, mille aksonid väljuvad seljaajust spinaalnärvide ventraaljuurte kaudu Tagasarvedes paiknevad lülineuronid, tagasarvedesse saabuvad spinaaljuurte kaudu aferentsed närvikiud Seljaaju ehitus Seljaaju hallaine neuronid paiknevad mitmes suuruses kogumikena – tuumadena Eessarvede tuumad – motoorsed keskused Tagasarvede tuumad – sensoorsed keskused Külgsarvede tuumad – vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa keskus Seljaaju ehitus Hallaine ümber on seljaaju valgeaine, mis koosneb närvikiududest (moodustavad juhteteed) Juhteteede (ülenevate ja alanevate) kaudu toimub sidepidamine selja- ja peaaju vahel Spinaalsed neuronid Inimese seljaaju sisaldab umbes 13,5 miljunit neuroni, millest ca 3% on eferentsed, ülejäänud aga lülineuronid Eferentsed neuronid Alfa-motoneuron Gamma-motoneuron Vegetatiivse närvisüsteemi preganglionaarsed neuronid
KLOONIMINE GENEETILISELT IDENTSE JÄRGLASKONNA SAAMINE PALJUNDATAVAST ÜKSIKOBJEKTIST (DNA MOLEKUL RAKK, ORGANISM). KLOON GENEETILISELT IDENTNE JÄRGLASKOND. MERISTEEMPALJUNDUS MERISTEEMIRAKKUDE KASUTAMINE VEGETATIIVSETE JÄRGLASTE SAAMISEKS. MERISTEEM TAIMEDE ALGKUDE. TOTIPOTENTSUS RAKKUDE VÕIME MUUTUDA MIS TAHES TÜÜPI ORGANISMIOMASTEKS RAKKUDEKS JA ARENEDA TERVIKORGANISMIKS. MERISTEEMPALJUNDUSE KASUTAMINE: 1) RASKESTI PALJUNDATAVATE TAIMEDE (ORHIDEED, VILJAPUUD) ISTUTUSMATERJALI KIIRE TOOTMINE; 2) VIIRUSVABADE TAIMEDE TOOTMINE, MISTÕTTU TAIMED ON JÕULISEMA KASUVGA, ÕITSEVAD LOPSAKAMALT JA ANNAVAD RIKKALIKUMAT SAAKI; 3) LOODUSKAITSES HÄVIMISOHUS TAIMELIIKIDE KAITSMINE. HÜBRIDOOMITEHNOLOOGIA LEITUTATI MONOKLOONSETE ANTIKEHADE TOOTMISEKS. 1) ANTIGEENIGA IMMUNISEERITUD IMETAJA PÕRGNAST ERALDATUD LÜMFOTSÜÜDID VIIAKSE KOKKU IMETAJA KASVAJARAKKUDEGA LAHUSES, MIS STIMULEERIB RAKKUDE ÜHINEMIST. TEKIVAD HÜBRIDOOMID. RAKKUDE LAHJENDATUD ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
