Saba lähedal moodustub lindudel erilist õli, mida nad nokaga sulgedele kannavad, et neid veekindlaks muuta. Igal udemel on hulgaliselt ebemeid, mis omavahel haakudes säilitavad sule kuju. Sulgi korrastades paneb lind lahtihaakunud ebemed oma kohale tagasi. Pulmamäng Kõik loomad püüavad paarilise otsimiseks vastassugupoole tähelepanu köita. Seda nimetatakse pulmamänguks. Erinevad linnud kasutavad peibutamiseks väga erinevaid vahendeid: laulmist, teatud sulgede demonstreerimist või tantsu meenutaval moel liikumist. Kui tuttpütt silmab võimalikku paarilist, sukeldub ta ja tuleb uuesti tema lähedal pinnale. Pead küljele kõigutades ujuvad mängivad tuttpütid teineteise suunas. Siis sukelduvad nad vette ning tulevad vastakuti teineteisele nõjatudes veetaimi noka vahel hoides jälle pinnale. Kured klobistavad oma keerulises tantsus nokki ja hüppavad üles-alla. Huvitavaid fakte veelindudest üle maailma:
Reostuse mõju avaldub kõigepealt toksilisuses. Lisaks otsesele suremusele, mis mõnede vähiliste puhul võib ulatuda 90 protsendini, põhjustavad naftasaadused väärarenguid ja häireid näiteks kaladel ning loodete hukkumist. Naftareostuse tagajärjel surnud loomi söövad kalad või röövlinnud, näiteks valgepeamerikotkad, mõõkvaalad või merilõvid ning surevad omakorda mürgitusse Linde ohustanud õli - õlikatk lagunevad sulgede märgumist takistavad rasvad, suled kleepuvad kokku ja lind kaotab lennuvõime Linnul lõpeb sulestiku märgumine tavaliselt surmaga, sest sulgede vahele jääv õhk asendub veega ning tema keha hakkab kiiresti jahtuma. L Lind püüab tavaliselt oma sulestikku noka abil puhastada ning saab mürgistuse Merelindude kolooniate läheduses võib õlikatku tõttu hukkuda kümneid tuhandeid linde. Näiteks on vähem kui 200-tonnine naftaleke tapnud 40
linnuliikide puhul, kes toituvad kõrges rohus (näiteks haned ja luiged). Samuti peab olema linnuliigi märgistamiseks kasutatav rõngas linnule paras, st. liiga suur rõngas on linnule koormav või libiseb jalast lihtsalt ära, liialt väike rõngas hakkab linnu jalga painama ning naha ja rõnga vahele võib hakata kogunema saasta, mis lõpuks põletiku tekitab. Lisaks kasutatakse tiivamärgiseid ja sulgede värvimist. Viimaste aastakümnete jooksul on üha enam hakatud kasutama spetsiaalseid seadmeid raadio-, satelliit- või GPS saatjaid. Raadiosaatjad on suhteliselt odavad, kerged (alates 1g), selle signaali on võimalik leida olenevalt maastikust ja seadmete eripärast 0,1 50 km kauguselt. Teisalt on raadiosignaali leidmiseks vajalik spetsiaalne vastuvõtja ning linnu asukoha määramiseks suundantenn. Raadiosaatjaga linde on hõlpus leida näiteks käitumisvaatluste tegemiseks
Kehas põhjustavad PAH-d mitmeid tervisekahjustusi. PAH-de puhul on tegu rasvalahustavate ainetega nad kogunevad kalade sugunäärmetesse, nahasse, soolepinnale ja ajju põhjustades geenimutatsioone ja kasvajaid nõrgestades immuunsüsteemi, kahjustades maksa ja muid kudesid põhjustades viljatust ja muutes kalade käitumist. Nafta sattumine nende elukeskkonda on lausa hukatuslik, kuna selle tagajärjel pidurdub õhuhapniku lahustumine vees ja kalad surevad. Lindude sulgede kokkupuutel vees oleva nafta ja õliga hakkavad lagunema sulgede märgumist takistavad rasvad, mis võimaldab veel pääseda sulgede vahele ja see teeb linnu raskemaks ning linnu keha hakkab kiiresti jahtuma. Õlikatkus linnu surma põhjustab alajahtumine, uppumine, nälg või mürgistumine sulestiku puhastamisel. Naftareostuse tagajärjel surnud loomad on söögiks teistele loomadele ja surevad omakorda mürgitusse. Nii jätkub nafta tõttu mereloomade toiduahela saastumine. 5
Külmtöötlemine Külmutatud toiduainete sulatamine · Külmutatud liha, kala, köögiviljad, puuviljad sulata vahetult enne eel-ja kuumtöötlemist. · Eelista sulatamist madalamal temperatuuril 4-6 kraadi · Külmutatud köögivilju kasutatakse toitudesse neid eelnevalt sulatamata. Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine · Köögivilja sorteerimine · Köögivilja pesemine · Köögivilja koorimine · Tapaloomade seedeelundite eraldamine · Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine · Kalade soomuste ja sisikonna eraldamine Madala toiteväärtusega osade eraldamine · Kontide eraldamine lihast · Kõõluste eraldamine lihast · Kalade fileerimine (nahaga või nahata fileeks) · Prepareerimine (ka näiteks maksa kile eemaldamine jne. Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine · Tükeldamine (tükelduskujud) · Toodete vormimine lk.92 · Toote sidumine lk.93, 95 · Pikkimine
Reostuse mõju avaldub kõigepealt toksilisuses. Lisaks otsesele suremusele, mis mõnede vähiliste puhul võib ulatuda 90 protsendini, põhjustavad naftasaadused väärarenguid ja häireid näiteks kaladel ning loodete hukkumist. Vette sattunud õli on linde ohustanud kahekümnenda sajandi algusest, seejuures niisugusel määral ja viisil, et selle tagajärgi hakati nimetama õlikatkuks. Kokkupuutel nafta ja õliga lagunevad sulgede märgumist takistavad rasvad, suled kleepuvad kokku ja lind kaotab lennuvõime. Linnul lõpeb sulestiku märgumine tavaliselt surmaga, sest sulgede vahele jääv õhk asendub veega ning tema keha hakkab kiiresti jahtuma. Lind muutub raskemaks ning vajub sügavamale vette. Tulemuseks võib olla surm mõne minuti või päeva pärast. Õliga määrdunud lind püüab tavaliselt oma sulestikku noka abil puhastada. Nii määrdub lootusetult ka nokk, osa õli satub suhu ning neelatakse alla
veelindudele. Reostuse mõju avaldub kõigepealt toksilisuses. Lisaks otsesele suremusele, mis mõnede vähiliste puhul võib ulatuda 90 protsendini, põhjustavad naftasaadused väärarenguid ja häireid näiteks kaladel ning loodete hukkumist. Vette sattunud õli on linde ohustanud kahekümnenda sajandi algusest, seejuures niisugusel määral ja viisil, et selle tagajärgi hakati nimetama õlikatkuks. Kokkupuutel nafta ja õliga lagunevad sulgede märgumist takistavad rasvad, suled kleepuvad kokku ja lind kaotab lennuvõime. Linnul lõpeb sulestiku märgumine tavaliselt surmaga, sest sulgede vahele jääv õhk asendub veega ning tema keha hakkab kiiresti jahtuma. Lind muutub raskemaks ning vajub sügavamale vette. Tulemuseks võib olla surm mõne minuti või päeva pärast. Õliga määrdunud lind püüab tavaliselt oma sulestikku noka abil puhastada. Nii määrdub lootusetult ka nokk, osa õli satub suhu ning neelatakse alla.
Mõju loomadele Loomadest on naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja veelindudele. Veelindudel kokkupuutel naftaga lagunevad sulgede märgumist takistavad rasvad, suled kleepuvad kokku ja lind muutub lennuvõimetuks tulemuseks on tavaliselt surm mõne minuti või päeva pärast. Õliga määrdunud lind proovib tavaliselt oma sulestiku noka abil puhastada selle tõttu neelab lind naftat alla ja sureb mürgitusse. Naftareostuse tagajärjel surnuid loomi söövad kalad või röövlinnud ning siis surevad mürgitusse. Olemas olevad lahendused.
Indiaca Mis on indiaca? Indiaca on spordiala, mis sarnaneb võrkpalliga Indiaca on pärit Lõuna-Ameerikast Euroopasse jõudis see 1936. ja Eestisse 1996. aastal Mängureeglid Mängimisel kasutatakse spetsiaalset sulgedega varustatud indiaca-palli Mänguväljaku mõõtmed on 16 x 6,1m Igas meeskonnas on 10 mängijat, kellest 5 on korraga väljakul Mäng käib punktide peale Vastane saab punkti kui pall... puudutab oma mänguväljakut lüüakse vastasele võrgu alt puudutab mõnda eset väljaspool väljakut, lage või mängust mitte osavõtvat isikut langeb väljakule väljaspool piirjooni on puudutatud ühe meeskonna poolt rohkem kui kolm korda Vastane saab punkti kui mängija... Puudutab võrku, nööre või posti Haarab võrgust alt või pealt kinni Puudutab vastase väljakut Lööb palli kaks korda järjest Puudutab palli mistahes kehaosaga peale käe Teeb pallingul vea Teeb asetus- või koha...
Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud korsett. Materjalist eelistati pastelltoonides siidi hiinapärasus. Armastatud olid triibud ja lillemustrid. Lehvid, lindid ja lilled ei puudunud üheltki kleidilt. Ohtralt kasutatid pärleid ja vääriskive. Värvilisi sukki kaunistasid tikandid ja vahepitsid. Soengud olid kõrgeks seatud traattoestiku ja jõhvpolsterduse abil. Spiraalselt keerduvad lokid. Soenguid täiendati sulgede ja lintide abil. Soenguid uuendati harva. Pesemine ja pesu vahetamine ei kuulunud tavade hulka. Meigiti ja puudertati tugevasti ja kasutati tugevaid parfüüme. Meeste kuubedel täideti puusakohad vaheriide, hobusejõhvi või paberiga, et saavutada naiste seelikugaharmoneeruvat siluetti. Kuue avarat väljalõiget täitis särgi pitssaboo. Pehmed ja madalad patsi ja siidlehviga parukad.
Loodusõpetuse Ettekanne ORAV 01.04.2 008 Eesti Orav Eesti orav on pruunika tooniga, pikka ja koheva sabaga. Talvel on ta hallipruunikas ja suvel punakaspruunika karvkattega. Saaremaal ja Hiiumaal võib kohata ka selliseid oravaid, kelle suvine värv on must.Orava keha pikkus on 20-25cm ja saba pikkus 20-30 cm.Ta kaalub 170-400g.Ta sööb seemneid , viljasid , selgrootuid ,linnupoegi ning linnumunasid. Talveks varub orav puuõõnsustesse ja oksaharude vahele sarapuupähkleid, tammetõrusid ja seeni. Talviti on oraval sageli nälg ja käbivaesetel aastatel surevad paljud neist. Orava poeg Aastatel , mil kuuskedel on hea käbisaak,sigineb orav aga jõudsalt.Siis võib ühel oravaperel olla korraga pesas ühe poja asemel 3-4 järglast.Orav pesitseb kaks korda aastas.Esimest korda märtsis- aprillis,teist korda suvel.Vastsündinud oravapoeg on tikutopsisuurune.Kaks esi...
Linnu sulgede tüübid on hoosulg, kattesulg ja udusulg. Linnu skeletil on *tiivaluud, *harkluu, *rinnakukiil,*sabalülid(luu). Söögitorust läheb toit tervena pukku(toit koguneb ajutiselt) edasi läheb näärmemakku(seal algab toidu seedimine; seedemahladega) sealt edasi läheb lihasmakku(kus purustatakse kõvemad toidupalad) mööda soolestikku jõuab toit kloaaki ja kloaagist väljub toit. Linnu muna osad õhukamber- esimene hingetõmme. looteketas- tuleb tibu. rebuväät- looteketta hoidmine, looteketast üles. valkkest- kaitse ja toit . munarebu- toiduks. nahkjas kest- kaitseb bakterite eest. Pesahoidjad linnud- Ei hülga pesa peale koorumist, vaid jääb mõneks ajaks poegadega pessa. Nt. laulurästas, vares, tihane. Pesahülgajad linnud- Lahkub pesast peale koorumist. Nt. part, teder, metsis. Pesaparsitismiks nim. kui üks linnuliik muneb oma munad teise linnuliigi pessa. Linnud elavad metsades, põldudel-niitudel, veekogude ääres. Metsas- merik...
isendile . Merikotka arvukus Eestis kasvab. Merikotkas on levinud Euraasias peamiselt suurte siseveekogude või merede ääres. Merikotkas on Eesti suurim röövlind. Tema üldpikkus on 77-100 Cm, tiiva pikkus on 57-69 Cm, ja mass on 3-6,5 Kg. Täiskasvanud isendite sulestik on mitut värvi pruun, pea võib olla ookerjas või valkjas. Ta saba koosneb 12 tüürsulest ja on valge. Noorlind, see tähendab alla 4 aasta vanune lind on pruun mustja peaga, sulgede tüvikuosa on valkjas ja alapool valkjas pruunide tähnidega. Ta tiivad on pikad ja laiad, aga saba lühike ja kiiljas. Merikotka elupaigad asuvad niisketes kuusesegametsades, rabamännikutes ning mereranniku hõredates metsades mitte kaugel veekogust. Arvukus: Vahepeal oli merikotkas Eestis väljasuremiseohus. sajandivahetusel oli meil neid umbes 30 haudepaari, 70ndetel aga vaid 9... 10. praegu arvatakse olevat 35... 40 paari. Merikotka toitumispiirkonnaks on veekogud. Toitub
Hiina kultuuriga kõige sagedamini seostatav sümbol on panda. Kultuurisümboliks, mille üle hiinlased ise kõige enam uhkust tunnevad, on teooria, mille kohaselt inimesed on looduse lahutamatu osa ning vaatamisväärsused nagu Dunhuangi koopamaalingud. Suur tähendus kalligraafial(Kalligraafia on kunstivorm, milles antakse kirjamärkidele väljendusrikas, harmooniline ja oskuslik kuju) Kalligraafia leiab kasutust kõikjal, kus eeldatakse käsitsi kirjutamist. Enne sulgede kasutuselevõttu raiuti kirjamärgid kivisse või suruti kepikese abil savitahvlile. Üsna pea võeti kasutusele kasetohule, vahale ning papüürusele kirjutamine. Esimesed suled olid valmistatud pilliroost. Keskajal oli põhiliseks kirjutusvahendiks linnusulg, peamiselt hanesulg. 18. sajandil võeti kasutusele terassulg. Hiina tähtsaim kivi ehitis? Suur Hiina müür(214eKr-17saj) 6000km pikk, 5,5m lai, 9m kõrge. Müüridega ümbritseti losse, templeid, kloostreid, linnajagusid ja linnu.
Pesakoha valib emaslind, kes siis pesa ka üksi valmis ehitab. Kirjeldatud on ka sellist juhtumit, kus emaslind ehitas üheaegselt mitut pesa, lõpetas aga ainult ühe neist. Isalind peab pesa ehitavat partnerit silmas, laulab ja kaitseb territooriumi. Üksikuid isalinde on aga nähtud ka mõnd kõrt või sulge pesale kandmas. Pesa on pealt kinnine kerajas ehitis, mille ühel küljel on lennuava. Välimine kiht koosneb kuivanud kõrtest, samblast ja lehtedest, sisemus on vooderdatud rohkete sulgede ja karvadega. Pesas olevad munad on valged, kirjatud tumepunapruunide täppidega. Väike- lehelinnu pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Väike-lehelind lahkub meilt augustis-septembris. Lisainformatsioon juurde pandud kasutaja tsaujou poolt.
Roomajatel on erinevalt kahepaiksetest südame vatsakeste ebatäielik või täielik vahesein. Nende liikuvus suureneb kuid sellega kaasneb jäsemete vöötmete tugevnemine. Roomajad on üks mitmekesisemaid selgroogsete klasse, nende hulka kuulusid ka imetajate ja lindude eellased. Roomajate hulka kuulub äärmiselt mitmekesise kehaehitusega loomade rühmi. Linnud on soojaverelised kahel jala kõndivad selgroogsed loomad, keda iseloomustavad tiibadeks arenenud esijäsemed, sulgede olemasolu, ilma hammasteta nokk ja järglaste saamine munemise teel. Enamus linnud suudavad lennata, mis eristab neid teistest selgroogsetest loomadest. Linde võib leida pea igal pool maailmas, ka kõige külmemates ja soojemates paikades. Imetajad elavad igal pool - maa peal, maa all ja ka vees. Imetajad on väga kohanemisvõimelised, mistõttu leiame neid igalt kontinendilt . Imetajad on ettevaatlikud nad tegutsevad peamiselt õhtuhämaruses. Kõige rohkem imetajaid elab
Selgroogsed loomad Linnud Linnud on soojaverelised kahel jala kõndivad selgroogsed loomad, keda iseloomustavad tiibadeks arenenud esijäsemed (esijalad), sulgede olemasolu, ilma hammasteta nokk ja järglaste saamine munemise teel. Enamus linnud suudavad lennata, mis eristab neid teistest selgroogsetest loomadest. Linde võib leida pea igal pool maailmas, ka kõige külmemates ja soojemates paikades. Linnud elavad peamiselt maismaal. On küll liike, kes on kohandunud ka vees suurepäraselt hakkma saamiseks, näiteks pingviinid, kuid sigima tulevad nad ikka maale. Linnud elavad kõikidel kontinentidel, kaasa arvatud Antarktikas
Lambavill- Villakiud on tekstiilkiududest kõige keerukama ehitusega.Villakarva kasvades moodustuvad erisugused kiukihid.Villarakke on kolme liiki: Katterakud,pärisrakud ja säsirakud. Venivus: 30-45%. Tugevus: 10.15 cN/tex. Hügroskoopsus: 14-19% Temperatuuride mõju:villaseid tooteid pressitakse temperatuuril 140-170 °C.Pesemistemperatuur on 40 °C. Põlemine: Vill on rasksüttiv,põelb aeglaselt,kustub leegist eemaldamisel,põlemisel levitab põlevate sulgede lõhna.Järele jääb must või hall rabe kera. Lambavilla keemilised koostisosad: Villakiud koosnevad peamiselt keratiinist.Villakius on süsinikku,hapnikku,lämmatikku,vesinikku ja väävlit. Siid- looduslik siid eritub siidiliblika rööviku , nn siidiussi siidinäärmeist kookonniidina ja moodustavad siidiliblika kookoni.Siidikiud meenutab ehituselt keemilisi kiude,olles ainuke looduslik pidev ümbritev seritsiin(siidiliim).Keedetud siid on sile ja läikiv. Venivus: 20-30%
toovad teisele taimi ja nii muudkui tantsivad. Kõike mängu saadavad huvitavad häälitsused. Lõpuks ehitab tuttpütipaar koos pesa, millest vaid väike osa on vee peal. Tähele on aga pandud, et see veepealne osa on ümbritsevast keskkonnast 7,5 kraadi soojem. Emalind muneb tavaliselt 3...4 muna, mida mõlemad vanemad hauvad. Pea kuu aja pärast kooruvad pojad, kes lähevad kohe vette ujuma. Iseseisvaks saavad aga alles kahe ja poole kuu pärast. Selle ajani rändavad poja tihti ema seljas sulgede vahel, ka vee all ja lennates. Tuttpütt on olnud ka jahilinnuks, tema nahast on tehtud näiteks sooje kõrvikuid. Kaitstavate lindude nimekirja ta küll ei kuulu, aga nii huvitava liigi elu ei tohiks siiski mingil moel häirida. Eestis on tuttpütist vändatud film "Ühe armastuse lugu".
hävitatakse metsi ja kuivendatakse soid ning nende asemele rajatakse põlde ja linnu. Reostunud ümbrus Õhu saastatus Keskkonna reostamine kemikaalidega - väetiste sattumine veekogudesse põhjustab nende kinni kasvamise Happevihmade tagajärjel muutub keskkond happeliseks - okaspuudel kaovad okkad, puudel vähenevad samblikud, mille tulemusel toimub üleüldine elustiku harvenemine Küttimine Loomade küttimine nende naha, sarvede, sulgede jms eesmärgil. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Liikide kiire väljasuremine ohustab inimkonna heaolu Bioloogilises mitmekesisuses toimunud muutused on viimase 50 aasta jooksul olnud suuremad kui kunagi varem inimajaloo jooksul.
Keha lülistus on selge. Pea on kirbulistel väike, kumer, tugevasti vastu rindmikku liibunud. Tundlad on lühikesed, silmad on nõrgalt arenenud. Kirbuliste suised on pistmistüüpi, suunatud alla. Kõik kirbud on imetajate ja lindude ektoparasiidid. Valmikute toiduks on peremeeste veri, mille saamiseks kirbud tema naha läbi hammustavad ja siis tekkinud augu kaudu imevad. Kirpude külgedelt lamenenud keha võimaldab neil osavalt peremehe karvade või sulgede vahel liikuda. Tavaliselt eelistavad kirbud mingit kindlat linnu- või loomaliiki, kuid õiget peremeest pole parasjagu leida, võivad nad imeda ka teiste loomade verd. Näiteks ründavad inimest sageli kassikirp ja koerakirp. Inimesekirp on seoses keskküttega majade kasutuselevõtuga hoopis havemini esinev ja kantud punasesse raamatusse. Kirbud võivad pikka aega nälgida, peaaegu aasta. Kui kirpe
LINNUD. KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda lindude elupaika, liikumist, välimust ( kehakuju, kehaosad, nende iseloomustus, kehakatted, sulgede jaotus, tähtsus ). 2. Nimeta lindude erinevaid toitumisviise, too näiteid. 3. Kirjelda lindude sigimist ja pesitsemist. 4. Kirjelda linnumuna ehitust ja osade tähtsust. 5. Millised on munast koorunud linnupoegade tüübid, mis neid iseloomustab, too näiteid. 6. Kuidas jaotatakse linde vastavalt talvitumiskohale, nende iseloomustus, too näiteid. 7. Kirjelda lindude rändeid. 8. Milliseid kohastumisi on lindudel seoses lendamisega? 9. Iseloomusta lindude meeleelundeid. 10
taluma 60 -70 kraadist temperatuuri alanemist. Hülgepoeg 3)Varuaine funkstioon Osad loomad koguvad varurasva, et magada kogu talv.(karu) Taimedel õlid seemnetes, viljades Mesilaskärjedesse vaha kogumine Päevalilleseemned 4)Kaitse funktsioon Nahaalune rasvade kiht, kui ka siseorganite ümber olevad rasvad kaitsevad põrutuste eest. Kaitseb veelindudel sulgede märgumise eest. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). Pruun rasvkude on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadelja ka talisuplejatel. Füüsikalised omadused Rasvad on vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. Looduslike rasvade värvus, lõhn ja maitse on tingitud lisanditest (mineraalsoolad, vitamiinid, värvained, jne). Keemilised omadused
· Otsene · Letaalne mürgitus, eriti tundlikud on mari ja maimud. · Väärarengud, kasvu aeglustumine, lühenendud eluiga, viljakuse vähenemine. · Kaudne · Toitumis ja kudemiskohtade kadumine põhjataimestiku degradeerumise tõttu. · Toidubaasi halvenemine Mõju lindudele · Suur tõenäosus reostusega kokku puutuda · Õliga kokkupuutel suled ,,langevad kokku" ja väheneb sulestiku soojusisolatsiooni võime, ning veekindlus alajahtumine. · Sulgede määrdumine vähendab, või kaotab lennuvõime. · Üritades end puhastada, neelavad alla naftat. · Maksakahjustused · Kopsupõletik Mõju imetajatele · Hülgepojad on ohustatud, kuna veedavad palju aega kaldal ja kohevam karvkate. · Hüljeste puhul võib ema oma pojad hüljata, kuna ei tune enam oma õliga määrdunud järglasi ära. Reostuse avastamine · On võimalik teha õhuvaatlusi · Mereseiret Tänan
pargid ning üldiselt kolib ta iga aastaga linnadele järjest lähemale. Harakad elutsevad paaridena, mis säilivad aasta ringi ning on suhteliselt paikse eluviisiga. Üksnes noorlinnud hulguvad talveperioodil siin-seal ringi. Pesitsemine algab aprillis. Pesa ehitatakse tihedasse puu- või põõsavõrasse 1-10 m kõrgusele maapinnast. Haraka pesa on tugev ja toekas ehitis, mis on meisterdatud oksaraagudest ning kaetud ka ülevaltpoolt. Seest on pesa mätsitud saviga ja vooderdatud sulgede, sambla ja rohuga. Mõnikord võib katus ka puududa, kuid sedasorti enesekindlus on iseloomulik vaid esmaspesitsejatele. Puuokste puudumisel võib harakas pesa punuda ka kõikvõimalikust olmeprahist. Pesa ümber askeldab harakapaar juba alates märtsist, kuigi 5-8 muna munetakse alles mai alguseks. Poegi haub ainult emaslind, kuid ka kaasa viibib samal ajal läheduses, kaitstes pesa ja hoiatades hädaohu eest. Pojad kooruvad 17-18 päeva pärast. Poegadele tassivad toitu mõlemad vanemad
Samas teeb lipiidse kaitsekihi olemasolu aga ka sulestiku kergesti haavatavaks lipofiilsete saaste-ainete poolt. Veepinnale pindkile moodustavad ained ongi tavaliselt lipofiilsed. Ujuva linnu sulestik absorbeerib kiiresti nende ainete tekitatud pindkilet kuni küllastumiseni. Juba pisikesegi ava tekkimisel veekindlasse väliskihti tungib vesi sulestikku. Linnul lõpeb sulestiku märgumine tavaliselt surmaga, sest sulgede vahele jääv õhk asendub veega ning tema keha hakkab kiiresti jahtuma. Lind muutub raskemaks ja 2 vajub sügavamale vette. Kaob lennuvõime. Tulemuseks võib olla surm mõne minuti või päeva pärast. Õliga määrdunud lind püüab tavaliselt oma sulestikku noka abil puhastada. Nii määrdub lootusetult ka nokk ja osa õli satub suhu ning neelatakse alla. Õlikatkus linnu
järjest lähemale. Harakad elutsevad paaridena, mis säilivad aasta ringi ning on suhteliselt paikse eluviisiga. Üksnes noorlinnud hulguvad talveperioodil siin-seal ringi. Pesa ehitatakse tihedasse puu- või põõsavõrasse 1...10 m kõrgusele maapinnast. Haraka pesa on tugev ja toekas ehitis, mis on meisterdatud oksaraagudest ning kaetud ka ülevaltpoolt. Seest on pesa mätsitud saviga ja vooderdatud sulgede, sambla ja rohuga. Pesa ümber askeldab harakapaar juba alates märtsist, kuigi 5...8 muna munetakse alles mai alguseks. Poegi haub ainult emaslind, kuid ka kaasa viibib samal ajal läheduses, kaitstes pesa ja hoiatades hädaohu eest. Pojad kooruvad 17...18 päeva pärast. Poegadele tassivad toitu mõlemad vanemad. Haraka toidulaud on kirju. Siia kuuluvad selgrootud, väikesed selgroogsed loomad ning igasugune taimne toit. Harakas on tuntud munavargana, näpates teiste lindude pesadest nende
Luikede järv nõuab tantsijat, kes suudaks mängida süütut ja graatsilist valget luike, ent samuti ka pahelist musta luike- see õnnestus Alenal suurepäraselt. Kõige meeldejäävamaks jäi mulle "Väikeste luikede tants", mille meloodia on teada paljudele. Mind hämmastab kui samaaegselt ja graatsiliselt nad tantsivad, olles ka kooskõlas orkestriga. See kõik oleks olnud nagu kuskilt puldist juhitud. Samuti meeldis ka mulle väga "Must luik" ja see hetk kui valge luik tantsis sulgede hunnikus hämaramas valguses. Suurt rolli mängis etendusel orkester, nende mängitud palad olid tõesti head. Pillimänguoskus oli kindlasti kõrgtasemeline ja tegu oli oma ala professionaalidega, sest mängides tuntuid ja raskeid meloodiad, samal ajal üksteisega arvestades pole lihtne. Tsaikovski on minu arvates üks ütlemata hea helilooja ning arvan, et kasutades tema loomingut just balletietendustel on kõige parem valik, meloodiad on kuidagi puhtad ja rikkalikud nagu on ka seda ballett
Kodukaku silmad on tumedad ja nokk kahkjaskollane, saba on lühike, sellest tulenevalt annab istuva kodukaku puhul tooni tema suur pea, mida suudab ta pöörata 270° Kehapikkus on neil 4045 cm. Isaslindude keskmine kaal on kirjanduse andmeil 420 g ja emaslindudel 600 g. Vanalindudel on kaks värvusevarianti: pruun ja hall. Mingil määral on see seotud geograafilise elukohaga. Hallide isendite ülapool on üldiselt hall, ookrivärvi märgistega. Õla sulgede ja suurte tiivakattesulgede välislabadel on suured valged laigud. Hoosuled on hallikaspruunid, heleda põhimustri ja ookerja varjundiga. Tüürsuled on hallid ookrivärvi vöötide ja peente tumedate hallikaspruunide tähnidega. Keha alapool on valkjas tumedama prunikashalli vöötidest ja triipudest koosneva mustriga. See on maskeerimisvärvus, mis peab meenutama puukoort. Kodukakk elab Eestis aastaringselt. Kodukakk on arvukam mandri-Eesti lääneosas ja saartel.
_ Tekib sagedamini siis, kui loomal ei võimaldata teha kindlaid normaalseid ja tugevalt motiveeritud käitumisi; _ Stereotüüpide väljakujunemisel on olulised toitumisviisid; _ Rohusööjad ja segatoidulised- oraalsed stereotüüpsed käitumised _ Kiskjad- motoorsed stereotüüpsed käitumised 60. Enesele, keskkonnale ja teistele loomadele suunatud käitumishälbed Enesele suunatud käitumishäired _ Enese hammustamine, liigne lakkumine _ Enese esemete või piirete vastu hõõrumine _ Endalt sulgede või karvade välja kitkumine Keskkonnale suunatud käitumishälbed _Piirete lakkumine või imemine _ Mittesöödavate esemete närimine _ Mulla või rooja söömine Teiste loomade vastu suunatud käitumishäired _ Üksteise imemine _ Villa kitkumine ja söömine _ Munade söömine _ Sulgede nokkimine 61. Kannibalism, millest tingitud Koduloomadel tekib halbades pidamistingimustes _ liiga tihe asustus _ vähe toitu 62. Ebanormaalne agressioon, millest tingitud
osatähtsus langes. Antsülusjärvel tekib ühendus maailmamerega taani väinade kohal. levisid: grööni hüljes, pringel, hallhüljes, viiger. Arvukus tõusis poolveelise eluviisiga imetajatel: kobras, saarmas, vesirott, vesimutt. Siia levisid euroopa naarits, sookilpkonn; pardid, rookanad, ikka veel värvulised. Inimese peamine saakloom ikka veel põder. 8. skeleti pneumatiseerumine (luud õhukambritega), lennulihased, eesjäsemete kujunemine tiibadeks, lennuvõime, sulgede ning tiibade areng 9. metsade hooldus, kuivendus, liigne hooldusraie ja õõnes vanade puude raie, võsastumine, reostus, tulekahjud 10. kivisisalik, arusisalik, vaskuss. Liikuvamad kui amfiibid, liikumine kiirem ja väledam. Laud liiguvad, pupil ümar. Peamiselt putuktoidulised. Leidub kõikjal üle eesti. Kivisisaliku levila eestis põhjapiiril.Kõige arvukam on arusisalik. arvukus on otseses sõltuvuses inimtegevusest. Varjatud eluviisiga roomajad leiavad üha vähem
kaunistatud ja ääretult laia ettepoole kaldus äärega. Juuste lokimine- Väga populaarsed olid esimesed püsilokid Karl Nesslerilt New Yorgist. Nende tegemine võttis kaksteist tundi aega ning oli väga kallis. Varasemalt keerasid naised lokkide tegemiseks oma juukseid riideribadesse, või siis kasutasid algelisi lokiraudasid ja -tange, tänu millele said alguse peanaha ja kõrvade kõrvetamine. Peapaelad- Tihti kanti õhtutualettide juurde sulgede ja kalliskividega peapaelad. Näohooldus- Iluäri tegeles tol ajal vedelate näopleegitajate ja kreemidega. Kõik ihkasid endale kahvatut, õrna ja läbikumavat ihu. Selleks kasutati talgi- või riisipulbrit ning veresoonte rõhutamiseks kasutati vesivärve. Tukad- Tukad olid lisand, mille lõikamist paljud kaalusid, kuid oma põhikujult jäi soeng siiski rangelt endiseks. S-kujuline-Populaarsuse tipul oli S-kujuline figuur
Vaid 67 sulge mõlema tiiva alt sobivad sulgpalli valmistamiseks. Kuna lindude erinevate tiibade suled on erinevad, võib ühe sulgpalli valmistamisel kasutada ainult kas vasaku või parema tiiva sulgi. Ühe sulgpalli tegemiseks kulub 16 sulge, seega on kahe sulgpalli tegemiseks vaja vähemalt 3 hane (kolm paremat tiiba ühe ja kolm vasakut tiiba teise sulgpalli valmistamiseks). Seejärel suled pestakse, kuivatatakse ning sorteeritakse kuju ja värvuse järgi. Järgneb sulgede vajalikule kujule lõikamine. See on üks vastutusrikkamaid operatsioone ja usaldatakse seetõttu kõige vilunumatele töölistele, kes oskavad igast sulest eraldada selle parima osa. Samal ajal valmistatakse ette ka sulgpallide korgist nupud, need lõigatakse parajaks ja kaetakse nahaga. Sulgede kinnitamine korgist nupu külge käib tänapäeval masinatega need on küllalt täpsed garanteerimaks valmis sulgpallide õiget lendu.
Välimus: Nurmkana on ümar kanaline, hallikaspruuni selja ning valgete külgede ja rinnaga. Pea esiosa ja saba on hele-pruunikaskollane. Kõht on valge, enamasti kukkede rinnal, kuid kohati ka kanadel, on suur kastanpruun hobuserauakujuline laik. Emas- ja isaslind on väga sarnased, emaslinnu rinnal paiknev kastanpruun laik on isaslinnu omast tavaliselt väiksem. Eristada on võimalik näiteks kõrvuti vaadeldes ka õla- ja keskmiste tiiva sulgede järgi, millel isastel on üks keskpidine tuhmkollane triip, samas kui emase tuhmkollane triip on laiem ning sellega ristuvad kaks kuni neli vööti. Noorlinnud on kollakaspruunid, saavutades täiskasvanu välimuse 16-nädalaselt. Segamini võib ajada: Eestis sarnaseid liike ei ela. Levik ja rändamine: Laialt levinud elanik praktiliselt kogu Euroopas, mis on samas vaid alla poole tema üldisest levialast. Nurmkana on paigalind, Eestist ära ei rända, kogunedes väljaspool sigimisperioodi
Kuna Eestis on rohkesti vasevaeseid muldi, on ka meil kasvanud söödad sageli vasevaesed. Keskmiselt sisaldavad rohusöödad 1 kg kuivaine kohta 8-10 mg piires vaske. Vaserikkad on kliid, õlikoogid,srotid.Samuti leidub palju vaske söödapärmis, lihakondijahus ning verejahus. Vase funktsioonid loomorganismis: Vask on vajalik:Vere hemoglobiini sünteesiks; on vajalik organismi kaitsefunktisoonideks;kuulub mitmete ensüümide koostisesse; osaleb karvade ja sulgede pigmentatsiooni ja kreatinisatsiooni protsessides; kesknärvisüsteemi talitluseks. Vase defitsiit Kui loomadel on vasevaegus, võib see põhjustada mitmesuguseid häireid. Näiteks söömuse vähenemine, isuväärastus, kõhulahtisus, kõhnumine, närvisüsteemi talitluse häired, luustumisehäired, südamekahjustused ning imuunsuse langus. Samuti võivad toimuda muutused ka karvkattes. Näiteks karv muutub jämedaks, karedaks ning tumeda värvuse loomadel isegi halliks
riided, mis mundrid ja Lilian Gish, asendusid militaarsed Mary Pickford tagasihoidlikutega. rõivad. ( Paljudes riikides * Kanti palju haarati töösse ja sportlike teenistusse ka rõivaid. naised) 3 4 SOENGUMOOD *Juuksed *Juuksed *Õhtul sümboliseerisid kammiti keskelt kaunistati sel lahku. juuksed aastakümnel Põskedele sulgede või naiste seisundit langevad vääriskinidega. ühiskonnas. juuksed seoti *Juuksed lõigati taha rulliks lühikseks." (Kardinasoeng) 5 1920-1929 6 RÕIVAMOOD Seda on nim.fläpperite e. vabameelsete naiste, aga ka dzässi ajastuks. Armastati kanda mugavaid riideid Korsetist loobuti lõplikult ning moodi tuli langev särkkleit, mis esmakordselt paljastas jalad. Naised hakkasid end silmatorkavalt meikima.
tõttu väheneb liigiline mitmekesisus. Loomadest on naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja nende kudemispaikadele ning veelindudele. Reostuse mõju avaldub kõigepealt toksilisuses. Lisaks otsesele suremusele, mis mõnede vähiliste puhul võib ulatuda 90 protsendini, põhjustavad naftasaadused väärarenguid ja häireid näiteks kaladel ning loodete hukkumist. Toiduks kõlbmatud. Linde- Kokkupuutel nafta ja õliga lagunevad sulgede märgumist takistavad rasvad, suled kleepuvad kokku ja lind kaotab lennuvõime. Linnul lõpeb sulestiku märgumine tavaliselt surmaga, sest sulgede vahele jääv õhk asendub veega ning tema keha hakkab kiiresti jahtuma. Lind muutub raskemaks ning vajub sügavamale vette. Tulemuseks võib olla surm mõne minuti või päeva pärast. 2) Ookeanide happeliseks muutumine: probleem on tingitud suurenenud CO2
gif OOO Esimesed rahude asukad olid väiksed putukad ja ämblikulaadsed, kelle tuuled saartele kandsid. Hiljem ilmusid linnud, lindude järel aga pisiimetajad, limused ja kahepaiksed, kes transporditi sinna puutükikestel või taimede ja mulla seguga. Linnud mängisid väga tähtsat rolli taimede toomises saartele. Nad tõid oma maos saartele ärasöödud taimeseemneid, mille vahel kuni sadade kilomeetrite kaugusel söömiskohast väljutasid. Samuti transportisid nad seemneid, mis nende sulgede külge kidade või okaste abil kinni jäid. Oletatakse, et merelindude jalgade küljes jõudis saartele hulgaliselt selgrootuid ja kalamarja. Nende taimede seemned, mis olid suutelised kaua vees hulpima, näiteks kookospalmide ja mangroovpuude omad, ujusid saartele merehoovuste poolt tagant tõugatuna. Kirevad ja värvilised vetikad, meriliiliad ja käsnalised. Konkreetseid taimi on tegelikult üsna vähe, sest korallriff iseenesest koosnebki nö loomadest
Temperatuuri reguleerimiseks on tal soojust kiirgavad kõrvad ja koon. 5 Vangistuses sööb fennek ka porgandeid, rohelisi ube ja õunu ning mune. Eluiga Eluiga on vangistuses 1014 aastat. Fennekite eluiga looduses pole teada. Paljunemine Suguküpsuse saavutab fennek 1. eluaastal. Enne sünnitust kaevab emane sügava uru ja vooderdab selle karvade, sulgede ja taimekiududega. Poegade arv on 2-4. Tiinus kestab 50 päeva. Seejärel sünnivad väikesed fennekikutsikad, kes on pimedad ja ema hoole all turvalisse urgu. Kutsikakarv on lühike, pehme ja hästi hele, ainult õlgadel tumeda äärisega. 12 päeva peale sündimist hakkavad nende silmad avanema. Seejärel hakkavad nad mängima. 6 Kokkuvõte Fennekite elust looduses on vähe teada
esimesed stjuardessid. Eeskirjade järgi olid mõõdud rangelt piiritletud- kasv mitte üle 163 cm, kaal mitte üle 53 kg- seda selleks, et nad võtaksid salongis võimalikult vähe ruumi. Dzass: Mustanahaliste muusikute dzass ajas rahva hulluks. Igas restoranis mängis mõni dzässorkester. Valged orkestrandid määrisid nägu pruuni värviga, et mustanahalistena menukamad olla. Pariisi vallutas mustanahaline tantsija ja lauljanna Josephine Parker. Ta esines laval topless, kattes end vaid sulgede ja litritega. Glamuur: Inimesi vaadeldi kui disaini ja interjöörielementi ning temagi vajas kaunistamist. Art deco ajastu eel (klassitsism) oli valitsenud loomulik ilu. Art deco perioodil saavutati ilu kunstlike vahenditega. Näo ja keha ilu nimel tuli vaeva näha. Riietus ei muutnud midagi: figuuri näidati sellisena nagu ta oli. Iluarsenali kuulusid ripsmetuss, huulepulk, puuder, põsepuna, kulmuvärv, küünelakk, juuksuri, stilisti, rätsepa ja hambaarsti teenused, sport ja massaaz
Hülged nagu merikotkadki on toitumisahela viimane lüli, seetõttu koguneb nende organismi palju keskkonnamürke. Eriti viigrid on selle läbi kannatanud: paljud emasloomad on kaotanud sigimisvõime. Nafta Reostus Karile sattunud laev, eriti tanklaev võib purunemise korral vette sattuva naftaga reostada ulatuslikke merealasid. Kõige suuremas ohus on siis veelinnud. Eriti talvel võib saatuslikuks saada ka väike udusulgedesse kleepuv naftapiisk. Naftast saastunud sulgede kohalt tungib külm merevesi linnu nahani ning lind külmubsurnuks. Suuremad naftakogused kleepuvad linnu tiivasulgedesse ja muudavad ta lennuvõimetuks. Kalade koelmustele tungiv nafta ei võimalda vastsel areneda või tekib noorkaladel arenguhäired. Naftakahjustusi on täheldatud tursa- ja kilu maimudel. Rannamadalale triivinud naftalaikudes hävivad taimed ja loomad ning elu on neil aladel aastateks häiritud. Tanklaevadega veetav toornafta laguneb väga aeglaselt ja ka lained ei uhu
SOTSIAAL-HUMANITAARINSTITUUT NAFTAREOSTUSE MÕJU VEEKOGUDELE Essee Tallinn 2010 Naftareostus veekeskkonnas on alati äärmiselt traagiline ning südantlõhestav. See probleem on olnud juba aastakümneid ning esineb kahjuks ka tänapäeval. Massimeediast saame tihti teateid veekogude naftareostuse ilmingutest, telepilt toob meieni pilte surevatest lindudest, usinatest vabatahtlikest ning looduskaitsjatest, kes püüavad päästa veel hinges vee-elanikke. Taoline pilt ei saa kedagi külmaks jätta, kuid ometi domineerib suhtumine, et veekogude ökosüsteemi see ei mõjuta. Suure ja nähtava reostuse likvideerimine päästab kõiki ohust? Tegelikkusest on asi kaugel, sest on raske täpselt õelda kui palju suudavad veekeskkonnad reaalselt naftareostust taluda ning millist mõju see k...
mürgiseid orgaanilisi ühendeid, mis tekivad kütuste töötlemisel. Olmeheitveed allikaks on inimese igapäevane elutegevus. Selle tulemusena satuvad vette orgaanilised ühendid, mis võivad põhjustada vees hapnikupuudust. 2)Õlireostus Õlireostus on põhjustatud nii tööstuse kui ka transpordi poolt. Õli takistab õhuhapniku lahustumist vees. Sagedane probleem on õlikatk, mille tagajärjel hukkub palju linde, kuna lagunevad lindude sulgede märgumist tõkestavad rasvad. Aleksander Andrejev AT112 3) Ka mulda saastavad ained (väetised, taimekaitsevahendid jne) satuvad varem või hiljem veekogudesse. Väetiste toimel hakkavad veekogudes vohama vetikad, mille tulemusena võib tekkida hapnikupuudus. Seda nähtust nim. eutrofeerumiseks. 4)Soojusreosstus Üks eriline saastuse liik on soojus-reostus. See on keskkonna reostumine soojuseks muundunud energiaga, nüüdisajal eelkõige
Ühe sulgpalli tegemiseks kulub 16 sulge, seega on kahe sulgpalli tegemiseks vaja vähemalt kolme hane. Suled pestakse, kuivatatakse ning sorteeritakse kuju ja värvuse järgi. Järgneb sulgede vajalikule kujule lõikamine. See on üks vastutusrikkamaid operatsioone ja usaldatakse seetõttu kõige vilunumatele töölistele, kes oskavad igast sulest eraldada selle parima osa. Samal ajal valmistatakse ette ka sulgpallide korgist nupud, need lõigatakse parajaks ja kaetakse nahaga. Sulgede kinnitamine korgist nupu külge käib tänapäeval masinatega need on küllalt täpsed garanteerimaks valmis sulgpallide õiget lendu. Tööliste ülesandeks on vaid sulgpallide korgist otste täpne asetamine vastavatesse pesadesse. Järgneb õmblemine, liimimine ja lõpuks ka testimine, mis koosneb kiiruse ja trajektoori testist rõhuasetusega sulgpalli vastupidavusele. Tänapäeval on ühe sulgpalli hind umbes 2 eurot, mis polegi nii kallis arvestades kogu valmistamisprotsessi
Lipiidne kaitsekiht võib saada kahjustatud lipofiilsete saasteainete poolt. Naftareostuse tagajärjel jäävadki veepinnale just need samad lipofiilsed saasteained, mis kahjustavad lindude kaitsekihti. Naftareostusega kokkupuutel lindude sulestik absordeerub saaste-ainetega kokkupuutel kiiresti ja tekivad augud kaitsekihti. Juba väiksema ava tekkimisel pääseb vesi lindude sulestikku, mõjutades nende kehasoojust. Linnule lõppeb sulestiku märgumine tavaliselt surmaga, kuna sulgede vahel olev õhk, mis hoiab kehasoojust asendub veega ja linnu keha alajahtub. Lind muutub järjest raskemaks ja vajub järjest sügavamale vette. Lindude lennuvõime kaob. Olenevalt naftareostuse suurusest oleneb kas lind hukub tundide või päevadega. Lindudel on kaitsereakstsioon hakata enda sulestikku nokaga puhastama. Selle tagajärjel määrdub nokk ja osa naftast neelatakse ka alla. Õlikatkus linnu surma põhjustab
Esimesed Kariibi mere saarte asukad olid väikses putukad ja ämblikulaadsed, kelle tuuled saartele kandsid. Hiljem ilmusid linnud, lindude järel aga pisiimetajad, limused ja kahepaiksed, kes transporditi sinna puutükikestel või taimede ja mulla seguga. Linnud mängisid väga tähtsat rolli taimede toomises saartele. Nad tõid oma maos saartele ärasöödud taimeseemneid, mille vahel kuni sadade kilomeetrite kaugusel söömiskohast väljutasid. Samuti transportisid nad seemneid, mis nende sulgede külge kidade või okaste abil kinni jäid. Oletatakse, et merelindude jalgade küljes jõudis saartele hulgaliselt selgrootuid ja kalamarja. Nende taimede seemned, mis olid suutelised kaua vees hulpima, näiteks kookospalmide ja mangroovpuude omad, ujusid saartele merehoovuste poolt tagant tõugatuna. Hiigelhüpe toimus Kariibi saarte arengus pärast valgete ümberasujate saabumist. Eurooplased tõid endaga kaasa suured loomad, nende seas lemmik- ja kariloomad.
ta väga agressiivne ja märgistab oma territooriumi uriiniga. Tiinus kestab 4952 päeva. Pojad sünnivad enamasti hiljemalt mais. Kui kõik kutsikad hukkuvad, aga toitu on piisavalt, võib augustis toimuda teine poegimine. Isane kaitseb emast enne poegimist ja selle ajal (http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane). (http://vulpeslibris.files.wordpress.com/2009/02/fennecfox.jpg) Pesakonnas on tavaliselt 24, harva üle 5 kutsika. Urg on vooderdatud rohu, sulgede ja villaga. Sündides on poegadel kõrvad lontis nagu koerakutsikatel ning kinni nagu silmadki. Pisikesed kõrvad lähevad püsti umbes kahe nädala pärast. Sellest ajast peale on kõrvad kõige kiiremini kasvav kehaosa. Esimeseks suveks on kutsikatel iseseisev jahipidamine selge. Pojad jäävad perekonna juurde arvatavasti aastaseks saamiseni (http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane). 3 (www.flickr
Maikuus, pesitsusaja hakul muutub isaste hangelindude kuub musta-valgekirjuks. Hangelindude mängimine näeb välja niiviisi, et isaslind eemaldub emasest, seejärel pöörab ringi ning jookseb tema juurde. See rituaal kordub mitu korda. Isaslindude laul on kiire ning trillereist tulvil, meenutades pisut lõokese lõõritamist. Emaslind ehitab kuivanuist rohukõrtest ja lehtedest ning samblast pesa, mille vooderdab õrnema rohu, karva, sulgede või villaga. Ühelgi teisel Tsiitsitajalasel pole nii hästi soojustatud pesa.Harilikult muneb emaslind 6, vahel 8 muna. Munad on valge või sinakasrohelise värvuse ning pruunikaspunaste või lillakasmustade laikudega. Kahe nädala möödudes kooruvad välja pojad. Vanalinnud toidavad neid vahetpidamata ja 10 päeva pärast võtavad nad ette juba esimesi lennuproove. Vanalindude jaoks on aga kätte jõudnud aeg teist korda pesitseda.
hukkub (Kodavere). Tuntud on muistend, et pääsukesed on talvel järves ning söövad enne erilist taime, et kevadeni magama jääda (analoogia *madude talvekorterisse jäämisega). Rahvauskumuse järgi talvituvad pääsukesed järves, suurte veekogude kallastes, kõrkjates või vees (jalgupidi kimbus, üksteise sabas kinni). Ka on öeldud, et ta reisib *sookure jt. suurte lindude sulgede sees või saba peal. Saabumisaega on dateeritud künnipäevaga 14.IV, jüripäevaga 23.IV, volbripäevaga 1.V. Esimeste nn. maakuulutajate saabumise järel arvati ilma külmaks minevat (pääsukesetalv). Ilmade soojenemist märgib vanasõna: Lõoke toob lõunasooja, pääsuke päevasooja, ööbik öösooja. 5 Esmakordne nägemine kevadel on tähenduslik
Selle võnkumise erinevuse järgi saabki kala närvisüsteem teada, milliste helidega on tegemist. Lindude, reptiilide ja imetajate kuulmine. Loomad, kes kasutavad kuulmist saagi leidmiselt (nahkhiired, kakud, delfiinid), on tundliku kuulmismeelega ja täpse asukohamääramisvõimega. Kakkude hea ruumiline kuulmine tuleneb nende väliskõrva ehitusest. Kõrv avaneb ettepoole, koonusekujulisse alasse, mille helisi koondavat kuju rõhutab veelgi sulgede asetus. Loorkakul (Tyto alba) on üks kõrvaava ülevalpool pea rõhttelge ning teine allpool rõhttelge. Selline ebasümmeetria võimaldab tal saaklooma asukohta ka vertikaaltasandil eristada. Konnadel piirdub kuulmine kuni 4 kHz-liste helidega, linnud ja reptiilid kuulevad helisid kuni 12 kHz, imetajate seas ulatub kuulmislävi maksimaalselt kuni 150 kHz. Seal kõrgemas spektriosas on näiteks nahkhiired ja hammasvaalad. Nii kõrgete helide kuulmine on seotud kajalokatsiooniga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
