Pääsusaba Autor:Sandra Järvala NIMETUS, SUGUKOND Papilio machaon- ladina keelne nimetus. Pääsusaba on liblikaliik ratsulibliklaste sugukonnast. Pääsusaba on lülijalgsete hõimkonnast. ISELOOMULIKUD TUNNUSED Tiibade alaosas paiknevad sinised ja punased silmatäpid. Liblika tiibade siruulatus on 8...10 cm. ELUPAIK, ARVUKUS Pääsusaba elutseb suuremas osas Euroopast ja Aasiast. Pääsusaba ei ole eriti arvukas. Teda võib kohata ka aedades. Meil kohtab pääsusaba peamiselt vähereostatud kohtades, näiteks soodes, niisketel aasadel ning steppides. Mõnikord näeb teda ka suurtes linnades ja vanadel kalmistutel. PALJUNEMINE Pääsusaba veedab kuni poole aastat rööviku või nukuna, valmik elab aga vaevu kuu aega. Emased liblikad hukkuvad munemise järel, isased juba veidi aega pärast paaritumist. Partnerit otsivad ning tunnevad üksteist ära keemiliste signaalide abil, mis on inimese haistmisele tabamatud. ...
Stabiliseeriv valik Keskkonnatingimused on suhtelsielt püsivad. · Kõrvaldatakse erandid. · Keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine. Mõningaid väga pikka aega muutumatutena püsinud organisme on hakatud nimetama "elavateks fossiilideks" - näiteks hõlmikpuu ja latimeeria). Suunav valik Elutingimuste kindlasuunaline muutumine. Asumine uude keskkonda. · Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine. Liik muutub kindlas suunas. Tööstuslik melanism - tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkondades. Tahmunud puutüvedel paistavad nad vähem lindudele silma. Paljudel haigustekitavatel bakteritel on kujunenud välja ravimi suhtes vastupidavad vormid. Lõhestav valik Levilas on erinevate elutingimustega piirkonnad. · Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. Mõnel juhul võib lõhestav valik põhjustada liigi jagunemist tütarliikideks.
hõlmikpuu ja latimeeria). 2. Suunav valik seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. Suunav valik Elutingimuste kindlasuunaline muutumine. Asumine uude keskkonda. Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine. Liik muutub kindlas suunas. Paljudel patogeensetel bakteritel on kujunenud välja ravimi suhtes vastupidavad vormid. Tööstuslik melanism T umedavärviliste putukate levik tööstuspiirkondades. Tahmunud puutüvedel paistavad nad lindudele vähem silma. 3. Lõhestav valik seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. Lõhestav valik võib põhjustada uue liigi eristumise algsest liigist.
Kordamisküsimused Platon- kõik olemasolev on ebatäiuslik koopia täiuslikust vormist (evolutsiooni suur antikangelane); Linne- pani aluse modernsele organismide klassifikatsioonile; Lamarck- elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele, Cuvier- fossiilsetele leidudele tuginedes tõestas ta liikide väljasuremise, Darwin- evolutsiooniteooria rajaja Evolutsiooniteooria põhiseisukohad: Isendite sigivust arvesse võttes peab paratamatult tekkima konkurents piiratud ressursside pärast ehk olelusvõitlus. Iga liigi isendid erinevad üksteisest ehk populatsioonides esineb muutlikkus. Suurem osa pärilikest muutustest tekivad keskkonnast sõltumatult ehk on keskkonna suhtes juhuslikud. Osa muutusi võimaldavad isenditel keskkonn...
· Geenifond püsib pikka aega. Paiguta järgnev õigetesse tulpadesse. Stabiliseeriv valik Suunav valik Lõhestav valik Toimub muutumatus eelispaljunevad teatud suunas erinevate tunnustega rühmade keskkonnas erinevate tunnustega isendid eelispaljunemine eelispaljunevad keskmise ravimresistentsus sõgis- ja kevadräim tunnustega isendid elavad fossiilid tööstuslik melanism elupaik on mitmekesine valgusüntees ja fotosüntees 10. Tooge 3 näidet inimeste kohastumuste ja 3 näidet kohenemise kohta oma elutingimustega? Kohastumus: · Riiete kandmine · Toore liha küpsetamine · Toidu säilitamine Kohanemine: · Käte ja jalgade areng · Sirge seljaga kahel jalal käimine · Sõrmede ja varvaste asendite muutumine
· Vormid: · Stabiliseeriv valik - keskkonnatingimused on üsna püsivad · Kõrvaldatakse erandid · Keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine · Mõningad väga pikka aega muutumatutena püsinud organisme on hakatud nimetama "elavateks fossiilideks" - nt. hõlmikpuu ja latimeeria (kala) · Suunav valik - elutingimuste kindlasuunaline muutumine, asumine uude keskkonda · Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine · Liik muutub kindlas suunas · Tööstuslik melanism - tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkondades, tahmunud puutüvedel paistavad nad lindudele vähem silma. · Lõhestav valik - levilas on erinevate elutingimustega piirkonnad · Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine Olelusvõitlus · Ellujäämise ja paljunemise sõltuvust neid takistavatest asjaoludest Darwin Liikide teke Liik on looduslik organismirühm, kelle isendeid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma leviala.
OLELUSVÕITLUS JA LOODUSLIK VALIK olelusvõitlus organismide reageerimine nende ellujäämist ja paljunemist takistavatele teguritele populatsioon ehk asurkond rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas kohas ning suudavad omavahel saada pajunemisvõimelisi järglasi stabiliseeriv valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib keskmiste tunnustega isendeid suunav valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib keskmisest millegi poolest erinevate tunnustega isendeid lõhestav valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib populatsiooni äärmuslikke tunnuseid; selle tulemusena jaotub populatsioon kaheks või enamaks alampopulatsiooniks kohanemine organismi ehituse ja talitluse mittepärilik ja üldiselt pöörduv uurimine kohastumine organismi ehituse ja talitluse pärilik pöördumatu uurimine OLELUSVÕITLUS JA SELLE VORMID liigisisene olelusvõitlus ja liikide vaheline otsene olelusvõitlus organismid võitlevad omavahel nt. Isahirved võitleva...
klimaatilistele tungimustele, kohastumine. Loodusliku valiku vormid: Stabiliseeriv valik keskonnatingimused on suhteliselt püsivad. Kõrvaldatakse erandid. Keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine. Suunav valik elutingimuste kindlasuunaline muutumine (asumine uude keskkonda). Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine. Liik muutub kindlas suunas. Paljudel patogeensetel bakteritel on kujunenud välja ravimi suhtes vastupidavad vormid. Tööstuslik melanism tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkondades. Tahmunud puutüvedel paistavad nad lindudele vähem silma. Lõhestav valik levilas on erinevate elutingimustega piirkonnad. Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. Mõnel juhul võib lõhestav valik põhjustada liigi jagunemist tütarliikideks. Kohastumine: Loodusliku valiku tagajärjel tekkinud pärilikud puutused. Need on reeglina kasulikud,
- Nende A ↑ , äärmuste A ↓ , näiteks: - Fotosüntees ja rakuhingamine, nn “elavad fossiilid” 2. Suunav - toimub siis kui keskkond muutub ühes kindlas suunas - Eelise ellu jääda ja järglasi anda on ühe äärmusliku tunnusega isenditel - Nende A ↑, keskmiste A ↓ , näiteks: - Tööstuslik melanism 3. Lõhestav valik - keskkond muutub mõlemas või mitmes suunas, keskmine isend ei sobi, äärmuslikud sobivad - Eelis ellu jääda ja järglasi anda on äärmuslike tunnustega isenditel - Äärmused ↑ , keskmiste A ↓ , näiteks: - Räim - kevadräim ja sügisräim (omavahel ei ristu) LOODUSLIKU VALIKU TAGAJÄRJED: 1. Suurendab sobivamate genotüüpidega isendite arvukus populatsioonis 2
elukeskkonda. Eelispaljunevad keskkonna suhtes kasulike omadustega isendid. Liik muutub kindlas suunas. Nt bakterid, mis muutuvad ravimi suhtes immuunseks. Lõhestav valik toimub, kui levilas on erinevate elutingimustega piirkonnad või kui osa liigist rändab teise keskkonda. Soosib äärmuslikke isendeid. Elavad fossiilid on väga pikka aega muutumatuna püsinud organismid. Nt latimeeria, hõlmikpuu Tööstuslik melanism on tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkonnas. Tahmunud ouutüvedel paistavad nad lindudele vähem silma. Kohastumine on loodusliku valiku tagajärjel tekkinud muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuurid. Nt mesilaste mürgiastel oma peamiste vaenlaste, roomajate (konnade) ründamiseks; ujupõis kaladel; varje- ja hoiatusvärvused; mimikri ehk organismi tunnuste sarnanemine teise liigiga (kameeleon, kaheksajalg, lehe välimusega rohutirts).
Valik teemasid, mis on eksami küsimusteks 1. Looduslik valik 2. Geneetiline triiv 3. Liigiteke, liikide säilumine 4. Inbriiding 5. Darwini vaadete kujunemine: põhilised mõjutajad ja Wallece roll 6. Lamarck ja Darwin vaadete kokkulangevusd ja erinevused 7. Adaptatsioon, fitness 8. Makroevolutsioon 9. Katastroofid 10. Inimese evolutsioon alates inimeste ja inimahvide eellaste lahnemisest st viimase 5 7 miljoni aasta jooksul 11. Neodarvinismi teke japõhilised postulaadid 12. Neutraalne evolutsiooniteooria ja erinevused neodarvinismis Üksikindiviid ei evolutsioneeru. Väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon. Populatsiooni moodustavad ühe liigi esindajad teatud territooriumil. Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikkuse allikad: 1. Mutatsioonid ...? 2. Kombinatiivne muutlikkus ...? 3. Geenivool = geenisiire - ühe pop. geenid satuvad teise. 4. G...
organisme on hakatud Lõhestava valiku puhul on liigi nimetama "elavateks Suunav valik viib uute kohastumuste, levila kas väga suur või tekib fossiilideks" - näiteks liikide ja organismitüüpide tekkeni: geograafiline isolatsioon hõlmikpuu ja latimeeria). Aju täiustumine selgroogsetel. Näiteks rasside nahavärv. Tööstuslik melanism Lõhestava valiku võivad Tumedavärviliste putukate levik põhjustada ka sesoonsed tööstuspiirkondades. Tahmunud muutused. puutüvedel paistavad nad lindudele Kevad- ja sügisräim. vähem silma. Võilillede õitsemine juunis ja
Teatud tunnuste määratud põlvkondade struktuurid, hiljem koondumine mingi vaheldumise kiiruse ja võivad tekkida uued keskmise näidu valiku survega. liigid) lähedusse Näide Elavad fossiilid Resistentsuse Harilik emajuur nagu latimeeria, kujunemine, tööstuslik (looduslikel niitudel ühe hõlmikpuu. melanism putukatel, vormina, perioodiliselt Ülduniversaalsed Galapagose vindid niidetavatel aladel 2 protsessid nagu (kohastumused vastavalt vormi. Läänemere räim valgu süntees. elupaigale) jaguneb: kevadräim ja Ülduniversaalsed sügisräim. rakustruktuurid nagu ribosoomid Suguline valik esineb lahksugulistel indiviididel, kes eelistatult on polügaamsed
- Eelis ellu jääda ja järglasi anda on nn keskmise tunnusega isenditel - Nende A ↑, äärmuste A ↓ , näiteks: - Fotosüntees ja rakuhingamine, nn “elavad fossiilid” 2. Suunav - toimub siis kui keskkond muutub ühes kindlas suunas - Eelise ellu jääda ja järglasi anda on ühe äärmusliku tunnusega isenditel - Nende A ↑ , keskmiste A ↓ , näiteks: - Tööstuslik melanism 3. Lõhestav valik - keskkond muutub mõlemas või mitmes suunas, keskmine isend ei sobi, äärmuslikud sobivad - Eelis ellu jääda ja järglasi anda on äärmuslike tunnustega isenditel - Äärmused ↑ , keskmiste A ↓ , näiteks: - Räim - kevadräim ja sügisräim (omavahel ei ristu) Kohastumused Kohastumine
· Sest sarnasus keskkonna fooniga tuleb kasuks nii saak loomadele kui ka kiskjatele. · Hoiatusvärvus · Mimikri · Mimikri olemasolu ehk siis sarnasus teisele liigile. Nt mõni kahjutu madu võib sarnaneda mõnele mürgisele maole, mõni putukas sarnaneb mõne taimele jt. Kohastumused ei ole suhtelised ega täiuslikud · Kohastumused on organismidele kasulikud vaid teatud aja vältel. · Nt. Tööstuslik melanism · Kõrbes varjevärvus on kasulik ainult kõrbes · Kohastumuste suhtelisust väljendab ka asjaolu, et nad ei ole täiuslikud. · Nt mesilased · Kohastumustel on ajaline nihe. · Nt Kesk- Ameerikas on palme, mille viljad on paksukoorelised, sest on viljad kohastunud, suurte imetajate seedekulgla jaoks. Kuna nüüdseks on suured imetajad nt. Mammut välja surnud, siis need viljad lihtsalt mädanevad puude all. Liigi teke
Stabiliseeriv valik ehk säilitav valik toimib suhteliselt püsivates keskkonnatingimustes. Sel juhul annavad kõige rohkem järglasi need isendid, kellel on juba eelnevates põlvkondades kujunenud neile tingimustele vastavad tunnused. Toimub tunnuste kinnistamine. fotosüntees Suunav valik seisneb keskmisest teatud suunas erinevate tunnustega isendite eelispaljunemises. Suunav valik leiab aset elutingimuste kindlasuunalisel muutumisel või organismide asumisel uude keskkonda. tööstuslik melanism Lõhestav valik seisneb kahe või enam keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises. Lõhestav valik toimub juhul, kui liigi leviala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Võivad varieeruda temperatuur, niiskus ja teised füüsikalised tingimused. Samuti võivad leviala erinevates piirkondades kujuneda erisugused olelusvõitluse suhted teiste liikidega. mustad küülikud mustade kaljude lähedal ja valged küülikud eemal 14
2. Suunav valik seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. Kvalitatiivne (teistsugune tunnusevariant) või kvantitatiivne (suurus jne). Toimub elutingimuste kindlasuunalise muutumise korral või kui populatsioon asub uude keskkonda. Seni väiksese valikuväärtusega genotüübid võivad kohaneda või geno- ja fenotüübid asenduda uutega uued kohastumused. Arenesid nt kala uimedest jäsemed, töötuslik melanism tunnusvariantide kiire muutumine. 3. Lõhestav valik seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelpaljunemises võrreldes nende hübriididega. Kui populatsiooni asuala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Hübridid on vähenenud kohasusega mõlema piirkonna tingimuste suhtes. Osaline ökoloogiline ja geneetiline isolatsioon. Võib põhjustada uue liigi eristumise algsest.
Sisukord 1. Evolutsiooni mõiste ja vormid.......................................................................................................................... 2 Etapid 2.3.......................................................................................................................................................2 Kuidas võis elu tekkida?................................................................................................................................3 2. Bioloogilisi evolutsiooni tõendid ja elu areng maal..........................................................................................3 2.1 Tõendid........................................................................................................................................................3 2.2 Uurimismeetodid..............................................................................................................
1. Termini ökoloogia võttis kasutusele saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 – 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest “oikos”, mis tähendab maja või majapidamist ja “logos”, mis tähendab õpetust.Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide, ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega eluslooduses ning inimese ja keskkonna suhteis. Ökoloogia ülesanne on näidata loodusesse sekkumise tagajärgi Ökoloogia on teadus, mis püüab kirjeldada ja seletada elusolendite suhteid keskkonnaga Konkreetse uuritava objekti järgi jagatakse ökoloogia: 1. ...
keskmised elimineeritakse Muutus: Äärmused elimineeritakse Viib geeni- ja feenifondi suhteliselt kiirele muutusele kindlas suunas Näide: Elavad fossiilid (hõlmikpuu, latimeeria, Galapagose saarestiku vindid. hateeria) Tööstuslik melanism kase- kedrikvaksikul Vorm: Diferentseeriv valik Tasakaalustav valik Keskkond: Toimib, kas perioodiliselt muutuvas või Toimib keskkonnas, kus eri kindlas mustrilises genotüüpidel on erinev valikuväärtus Eelis: Populatsioonitasandil kahel Konkreetsetel genotüüpidel
vulkaanipurse, haiguste levik vms) Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslastest kasulik tunnus (kaitsevärvus, haigustele vastupidavus, suurem viljakus). Stabiliseeriv valik Keskkonnatingimused on suhtelsielt püsivad. Kõrvaldatakse erandid. Keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine. Suunav valik : Elutingimuste kindlasuunaline muutumine. Asumine uude keskkonda. Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine. Liik muutub kindlas suunas. Tööstuslik melanism - tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkondades. Tahmunud puutüvedel paistavad nad vähem lindudele silma. Paljudel haigustekitavatel bakteritel on kujunenud välja ravimi suhtes vastupidavad vormid. Loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskkonna suhtes. Kohastumuste teket nimetatakse kohastumiseks. Kohastumused on pärilikud.
- Head pärilikud omadused kanduvad populatsioonis edasi Stabiliseeriv valik - Loodusliku valiku tüüp, mis soodustab keskmiste tunnustega isendeid - Nt: Lindude pesakonna suurus kalakajaka pesas on optimaalselt 3 muna Suunav valik - Loodusliku valiku tüüp, mis soosib keskmisest millegi poolest erinevate tunnustega isendeid - Muutub populatsiooni genofond ja varem harva esinenud tunnused saavad kogu populatsioonis valdavaks - Nt: tööstuslik melanism kase-kedrikvaksikutel esineb nii heledaid kui tumedadi isendeid. Tööstuspiirkonnas on levinud pigem tumedad isendid, sest nad ei paista tahmunud puutüvedelt välja aga heledad süüakse ära. Lõhestav valik - Loodusliku valiku tüüp, mis soosib äärmuslikke tunnuseid = populatsioon jaotub kaheks või enamaks alampopulatsiooniks - Nt: teopopulatsioon, kus lõhestav valik soosib väga heledaid või väga tumedaid
Etoloogia Etoloogia on loomade (sealhulgas inimese) käitumist uuriv teadusharu. Etoloogia kui käitumisfüsioloogia tegeleb loomade käitumise füsioloogiliste mehhanismidega, käitumisaktide sisemiste motivatsioonide ja põhjuste uurimisega. Etoloogia kui käitumisökoloogia uurib loomade välist käitumist peamiselt nn. musta kasti meetodil, looma sisse "vaatamata". Etoloogia kui zoosemiootika keskseiks uurimisobjektideks on loomade kommunikatsioon ning käitumise tähenduslikud aspektid. Etoloogia üheks klassikaliseks uurimisobjektiks on rituaalne käitumine, näiteks loomade pulmatantsud ja instinktiivne käitumine. Etoloogia klassikud on George Romanes, Karl von Frisch, Jakob von Uexküll, Konrad Lorenz, Niko Tinbergen. Etoloogia Eestis Eestis on esimesi end võrdlev-etoloogiliseks nimetavaid uurimusi Leopold von Schroederi töö (1888) eestlaste (ning soomeugrilaste ja indogermaanlaste) pulmakommetest. Loomade ...
tunnuste keskmistumine isendid muutuvad erineva teatud suunas organismirühma eristumine Näited Elavad 1.) Tööstuslik 1.) läänemere räimed 1.) sirprakne fossiilid; melanism (kase- (kevadräim, koeb kevadel, kui aneemia (AA keskmise kedrikvaksik), vesi piisavalt soojenenud; aa- haige). väärtusega saaste kadumisel sügisräim, koeb kui vesi Heterosügoo indiviidid, kujunevad taas piisavalt jahtunud loomulik ka looduses heledad liblikad; 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
