Pääsusaba Autor:Sandra Järvala NIMETUS, SUGUKOND Papilio machaon- ladina keelne nimetus. Pääsusaba on liblikaliik ratsulibliklaste sugukonnast. Pääsusaba on lülijalgsete hõimkonnast. ISELOOMULIKUD TUNNUSED Tiibade alaosas paiknevad sinised ja punased silmatäpid. Liblika tiibade siruulatus on 8...10 cm. ELUPAIK, ARVUKUS Pääsusaba elutseb suuremas osas Euroopast ja Aasiast. Pääsusaba ei ole eriti arvukas. Teda võib kohata ka aedades. Meil kohtab pääsusaba peamiselt vähereostatud kohtades, näiteks soodes, niisketel aasadel ning steppides. Mõnikord näeb teda ka suurtes linnades ja vanadel kalmistutel. PALJUNEMINE Pääsusaba veedab kuni poole aastat rööviku või nukuna, valmik elab aga vaevu kuu aega. Emased liblikad hukkuvad munemise järel, isased juba veidi aega pärast paaritumist. Partnerit otsivad ning tunnevad üksteist ära keemiliste signaalide abil, mis on inimese haistmisele tabamatud. ...
Stabiliseeriv valik Keskkonnatingimused on suhtelsielt püsivad. · Kõrvaldatakse erandid. · Keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine. Mõningaid väga pikka aega muutumatutena püsinud organisme on hakatud nimetama "elavateks fossiilideks" - näiteks hõlmikpuu ja latimeeria). Suunav valik Elutingimuste kindlasuunaline muutumine. Asumine uude keskkonda. · Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine. Liik muutub kindlas suunas. Tööstuslik melanism - tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkondades. Tahmunud puutüvedel paistavad nad vähem lindudele silma. Paljudel haigustekitavatel bakteritel on kujunenud välja ravimi suhtes vastupidavad vormid. Lõhestav valik Levilas on erinevate elutingimustega piirkonnad. · Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. Mõnel juhul võib lõhestav valik põhjustada liigi jagunemist tütarliikideks.
hõlmikpuu ja latimeeria). 2. Suunav valik seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. Suunav valik Elutingimuste kindlasuunaline muutumine. Asumine uude keskkonda. Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine. Liik muutub kindlas suunas. Paljudel patogeensetel bakteritel on kujunenud välja ravimi suhtes vastupidavad vormid. Tööstuslik melanism T umedavärviliste putukate levik tööstuspiirkondades. Tahmunud puutüvedel paistavad nad lindudele vähem silma. 3. Lõhestav valik seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. Lõhestav valik võib põhjustada uue liigi eristumise algsest liigist.
Taimede areng: Agueoonis hulkraksete taimede arenemine/ Vanaaegkonnal taimed maismaale mulla teke, paljasseemnetaimede areng, Ordoviitsiumis maismaal samblad/Keskaegkond õistaimede areng ja paljasseemnetaimede väljasuremine Mis võimaldas areneda dinosaurustel?- .......... Loodusliku valiku tüübid: stabiliseeriv- soosib keskmiste tunnustega isendeid/ suunav- soosib keskmisest erineva tunnustega isendeid/ lõhestav- soosib äärmuslikke tunnnuseid, valge ja must Tööstusliku melanism- tumeda pigmendi rohkus looma kehakattes, tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkondades. Kohastumise ja kohanemise erinevus- kohastumine on pärilik pöördumatu muutumine, kuid kohanemine on organimsi ehituse ja talitluse mittepärilik ja pöörduv muutmine Geenivool- geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel geenitriiv- alleelide sageduse juhuslikud muutused (sh nende kadumine) populatsiooni uutes
· Geenifond püsib pikka aega. Paiguta järgnev õigetesse tulpadesse. Stabiliseeriv valik Suunav valik Lõhestav valik Toimub muutumatus eelispaljunevad teatud suunas erinevate tunnustega rühmade keskkonnas erinevate tunnustega isendid eelispaljunemine eelispaljunevad keskmise ravimresistentsus sõgis- ja kevadräim tunnustega isendid elavad fossiilid tööstuslik melanism elupaik on mitmekesine valgusüntees ja fotosüntees 10. Tooge 3 näidet inimeste kohastumuste ja 3 näidet kohenemise kohta oma elutingimustega? Kohastumus: · Riiete kandmine · Toore liha küpsetamine · Toidu säilitamine Kohanemine: · Käte ja jalgade areng · Sirge seljaga kahel jalal käimine · Sõrmede ja varvaste asendite muutumine
· Vormid: · Stabiliseeriv valik - keskkonnatingimused on üsna püsivad · Kõrvaldatakse erandid · Keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine · Mõningad väga pikka aega muutumatutena püsinud organisme on hakatud nimetama "elavateks fossiilideks" - nt. hõlmikpuu ja latimeeria (kala) · Suunav valik - elutingimuste kindlasuunaline muutumine, asumine uude keskkonda · Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine · Liik muutub kindlas suunas · Tööstuslik melanism - tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkondades, tahmunud puutüvedel paistavad nad lindudele vähem silma. · Lõhestav valik - levilas on erinevate elutingimustega piirkonnad · Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine Olelusvõitlus · Ellujäämise ja paljunemise sõltuvust neid takistavatest asjaoludest Darwin Liikide teke Liik on looduslik organismirühm, kelle isendeid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma leviala.
Nt. Hispaanias ja Eestis elavate sinikaelpartide elukeskkond on väga erinev. Kuidas on looduslik valik seotud olelusvõitlusega? Looduslik valik on individuaalsetest geneetilistest erinevustest tulenev erinev edukus olelusvõitluses Kui keskkonnatingimised püsivad pikka aega muutumata, on populatsioonil aega nendega kohastuda. Looduslik valik eemaldab populatsioonist need isendid, kes ei saa keskkonnas hakkama. LOODUSLIKU VALIKU VORMID JA TULEMUSED melanism tumeda pigmendi rohkus looma kehakattes. Mitmel liblikaliigil esineb nii tumedaid kui ka heledaid isendeid. SUGULINE VALIK - on loodusliku valiku erijuhtum, mis kujutab sugupooltel selliseid omadusi, milletõttu on nad edukamad võitluses paariliste pärast. Nt. Isase paabulinnu saba sigimisedukus võimalus anda edasi oma geene järgmistele põlvkondadele KOHASTUMUSE ERI VORMIDE KUJUNEMINE Kohastumused tunnused, mis aitavad organismidel paremini hakkama saada. Kohastumused on
klimaatilistele tungimustele, kohastumine. Loodusliku valiku vormid: Stabiliseeriv valik keskonnatingimused on suhteliselt püsivad. Kõrvaldatakse erandid. Keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine. Suunav valik elutingimuste kindlasuunaline muutumine (asumine uude keskkonda). Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine. Liik muutub kindlas suunas. Paljudel patogeensetel bakteritel on kujunenud välja ravimi suhtes vastupidavad vormid. Tööstuslik melanism tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkondades. Tahmunud puutüvedel paistavad nad lindudele vähem silma. Lõhestav valik levilas on erinevate elutingimustega piirkonnad. Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. Mõnel juhul võib lõhestav valik põhjustada liigi jagunemist tütarliikideks. Kohastumine: Loodusliku valiku tagajärjel tekkinud pärilikud puutused. Need on reeglina kasulikud,
- Nende A ↑ , äärmuste A ↓ , näiteks: - Fotosüntees ja rakuhingamine, nn “elavad fossiilid” 2. Suunav - toimub siis kui keskkond muutub ühes kindlas suunas - Eelise ellu jääda ja järglasi anda on ühe äärmusliku tunnusega isenditel - Nende A ↑, keskmiste A ↓ , näiteks: - Tööstuslik melanism 3. Lõhestav valik - keskkond muutub mõlemas või mitmes suunas, keskmine isend ei sobi, äärmuslikud sobivad - Eelis ellu jääda ja järglasi anda on äärmuslike tunnustega isenditel - Äärmused ↑ , keskmiste A ↓ , näiteks: - Räim - kevadräim ja sügisräim (omavahel ei ristu) LOODUSLIKU VALIKU TAGAJÄRJED: 1. Suurendab sobivamate genotüüpidega isendite arvukus populatsioonis 2
elukeskkonda. Eelispaljunevad keskkonna suhtes kasulike omadustega isendid. Liik muutub kindlas suunas. Nt bakterid, mis muutuvad ravimi suhtes immuunseks. Lõhestav valik toimub, kui levilas on erinevate elutingimustega piirkonnad või kui osa liigist rändab teise keskkonda. Soosib äärmuslikke isendeid. Elavad fossiilid on väga pikka aega muutumatuna püsinud organismid. Nt latimeeria, hõlmikpuu Tööstuslik melanism on tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkonnas. Tahmunud ouutüvedel paistavad nad lindudele vähem silma. Kohastumine on loodusliku valiku tagajärjel tekkinud muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuurid. Nt mesilaste mürgiastel oma peamiste vaenlaste, roomajate (konnade) ründamiseks; ujupõis kaladel; varje- ja hoiatusvärvused; mimikri ehk organismi tunnuste sarnanemine teise liigiga (kameeleon, kaheksajalg, lehe välimusega rohutirts).
Loodusliku valiku vormid: · Stabiliseeriv valik keskkonnatingimused on suhteliselt püsivad. K6rvaldatakse erandid, keskmiste tunnustega isendite eelispaljunemine. · Suunav valik keskkonnatingimuste kindlasuunaline muutumine. Asumine uude keskkonda. Keskmisest kindlas suunas erinevate organismide eelispaljunemine, liik muutub kindlas suunas (nt patogeensed bakterid resistentsed ravimite suhtes, tööstuslik melanism). · Lõhestav valik levialas on erinevate tingimustega piirkonnad. Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. V6ib viia liigi jagunemiseni tütarliikideks. Loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskkonna suhtes. Kohastumuste teket nimetatakse kohastumiseks. Kohastumused on pärilikud
organisme on hakatud Lõhestava valiku puhul on liigi nimetama "elavateks Suunav valik viib uute kohastumuste, levila kas väga suur või tekib fossiilideks" - näiteks liikide ja organismitüüpide tekkeni: geograafiline isolatsioon hõlmikpuu ja latimeeria). Aju täiustumine selgroogsetel. Näiteks rasside nahavärv. Tööstuslik melanism Lõhestava valiku võivad Tumedavärviliste putukate levik põhjustada ka sesoonsed tööstuspiirkondades. Tahmunud muutused. puutüvedel paistavad nad lindudele Kevad- ja sügisräim. vähem silma. Võilillede õitsemine juunis ja
Teatud tunnuste määratud põlvkondade struktuurid, hiljem koondumine mingi vaheldumise kiiruse ja võivad tekkida uued keskmise näidu valiku survega. liigid) lähedusse Näide Elavad fossiilid Resistentsuse Harilik emajuur nagu latimeeria, kujunemine, tööstuslik (looduslikel niitudel ühe hõlmikpuu. melanism putukatel, vormina, perioodiliselt Ülduniversaalsed Galapagose vindid niidetavatel aladel 2 protsessid nagu (kohastumused vastavalt vormi. Läänemere räim valgu süntees. elupaigale) jaguneb: kevadräim ja Ülduniversaalsed sügisräim. rakustruktuurid nagu ribosoomid
- Eelis ellu jääda ja järglasi anda on nn keskmise tunnusega isenditel - Nende A ↑, äärmuste A ↓ , näiteks: - Fotosüntees ja rakuhingamine, nn “elavad fossiilid” 2. Suunav - toimub siis kui keskkond muutub ühes kindlas suunas - Eelise ellu jääda ja järglasi anda on ühe äärmusliku tunnusega isenditel - Nende A ↑ , keskmiste A ↓ , näiteks: - Tööstuslik melanism 3. Lõhestav valik - keskkond muutub mõlemas või mitmes suunas, keskmine isend ei sobi, äärmuslikud sobivad - Eelis ellu jääda ja järglasi anda on äärmuslike tunnustega isenditel - Äärmused ↑ , keskmiste A ↓ , näiteks: - Räim - kevadräim ja sügisräim (omavahel ei ristu) Kohastumused Kohastumine
· Sest sarnasus keskkonna fooniga tuleb kasuks nii saak loomadele kui ka kiskjatele. · Hoiatusvärvus · Mimikri · Mimikri olemasolu ehk siis sarnasus teisele liigile. Nt mõni kahjutu madu võib sarnaneda mõnele mürgisele maole, mõni putukas sarnaneb mõne taimele jt. Kohastumused ei ole suhtelised ega täiuslikud · Kohastumused on organismidele kasulikud vaid teatud aja vältel. · Nt. Tööstuslik melanism · Kõrbes varjevärvus on kasulik ainult kõrbes · Kohastumuste suhtelisust väljendab ka asjaolu, et nad ei ole täiuslikud. · Nt mesilased · Kohastumustel on ajaline nihe. · Nt Kesk- Ameerikas on palme, mille viljad on paksukoorelised, sest on viljad kohastunud, suurte imetajate seedekulgla jaoks. Kuna nüüdseks on suured imetajad nt. Mammut välja surnud, siis need viljad lihtsalt mädanevad puude all. Liigi teke
Sel juhul annavad kõige rohkem järglasi need isendid, kellel on juba eelnevates põlvkondades kujunenud neile tingimustele vastavad tunnused. Toimub tunnuste kinnistamine. fotosüntees Suunav valik seisneb keskmisest teatud suunas erinevate tunnustega isendite eelispaljunemises. Suunav valik leiab aset elutingimuste kindlasuunalisel muutumisel või organismide asumisel uude keskkonda. tööstuslik melanism Lõhestav valik seisneb kahe või enam keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises. Lõhestav valik toimub juhul, kui liigi leviala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Võivad varieeruda temperatuur, niiskus ja teised füüsikalised tingimused. Samuti võivad leviala erinevates piirkondades kujuneda erisugused olelusvõitluse suhted teiste liikidega. mustad küülikud mustade kaljude lähedal ja valged küülikud eemal 14
2. Suunav valik seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. Kvalitatiivne (teistsugune tunnusevariant) või kvantitatiivne (suurus jne). Toimub elutingimuste kindlasuunalise muutumise korral või kui populatsioon asub uude keskkonda. Seni väiksese valikuväärtusega genotüübid võivad kohaneda või geno- ja fenotüübid asenduda uutega uued kohastumused. Arenesid nt kala uimedest jäsemed, töötuslik melanism tunnusvariantide kiire muutumine. 3. Lõhestav valik seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelpaljunemises võrreldes nende hübriididega. Kui populatsiooni asuala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Hübridid on vähenenud kohasusega mõlema piirkonna tingimuste suhtes. Osaline ökoloogiline ja geneetiline isolatsioon. Võib põhjustada uue liigi eristumise algsest.
Toimub ka väga mitmekesistes keskkondades Võib saada alguse ka sessoonsetest muutustest - kevad- ja sügisräim, võilillede õitsemine juunis ja augustis Rasside erinevused tulevad keskkonna erinevustest, rass on suurem populatsioon · Evolutsioonilise muutuste tõendid meie eluajal o Bakterite resistentsus antibiootikumide suhtes o Tööstuspiirkondade putukate tiibade värvus (tööstuslik melanism) 7. Evolutsiooni mehhanismid · Evolutsioon jaguneb mikroevolutsiooniks ja makroevolutsiooniks o Mikroevolutsioon on liigialane - kohastumine ja uue liigi teke, liigist madalam, o Makroevolutsioon on liigiülene - progress(vertikaalne evolutsioon), divergents(horisontaalne evolutsioon), konvergents(spetsialiseerumine), füleetiline surm(liigi väljasuremine) 7.1 Mikroevolutsiooni osad 7.1.1 Kohastumine
Lindudel on kujunenud mitmesugused kohastumused lendamiseks. Esijäsemete muutumine tiibadeks, kerged toruluud jne. veelindude jäsemetel on kujunenud lestad, nende sulestik moodustab vett mitteläbilaskva kihi. Paljudel loomadel on varjevärvus või varjekuju, mis sulatab nad ühte taustaks oleva keskkonnaga. Niisuguseks kohastumiseks on ka loomade karvkatte aastaajalised muutused, ka lindude sulestikus (lumekakk) esineb seda. Siia kuuluvad ka tööstuslik melanism putukatel, liivakarva värvus kõrbeloomadel, kalade heledam kõhtmine pool. Sarnasus keskkonna fooniga tuleb kasuks nii saakloomale kui kiskjale. Ka taimedel esineb varjevärvus- toored marjad on lehtedega ühte värvi, alles valmides saavad nad erksa värvi. Neid ei tohi liiga vara süüa. Kui nad valmivad, on neis rohkem toitaineid, aga ka seemned on siis valmis ja taim saab paljuneda. Ka liblika röövikutel on varjevärvus, aga tundes ohtu, lähevad nad täiesti kangeks ja
keskmised elimineeritakse Muutus: Äärmused elimineeritakse Viib geeni- ja feenifondi suhteliselt kiirele muutusele kindlas suunas Näide: Elavad fossiilid (hõlmikpuu, latimeeria, Galapagose saarestiku vindid. hateeria) Tööstuslik melanism kase- kedrikvaksikul Vorm: Diferentseeriv valik Tasakaalustav valik Keskkond: Toimib, kas perioodiliselt muutuvas või Toimib keskkonnas, kus eri kindlas mustrilises genotüüpidel on erinev valikuväärtus Eelis: Populatsioonitasandil kahel Konkreetsetel genotüüpidel
vulkaanipurse, haiguste levik vms) Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslastest kasulik tunnus (kaitsevärvus, haigustele vastupidavus, suurem viljakus). Stabiliseeriv valik Keskkonnatingimused on suhtelsielt püsivad. Kõrvaldatakse erandid. Keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine. Suunav valik : Elutingimuste kindlasuunaline muutumine. Asumine uude keskkonda. Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine. Liik muutub kindlas suunas. Tööstuslik melanism - tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkondades. Tahmunud puutüvedel paistavad nad vähem lindudele silma. Paljudel haigustekitavatel bakteritel on kujunenud välja ravimi suhtes vastupidavad vormid. Loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskkonna suhtes. Kohastumuste teket nimetatakse kohastumiseks. Kohastumused on pärilikud.
Stabiliseeriv valik - Loodusliku valiku tüüp, mis soodustab keskmiste tunnustega isendeid - Nt: Lindude pesakonna suurus kalakajaka pesas on optimaalselt 3 muna Suunav valik - Loodusliku valiku tüüp, mis soosib keskmisest millegi poolest erinevate tunnustega isendeid - Muutub populatsiooni genofond ja varem harva esinenud tunnused saavad kogu populatsioonis valdavaks - Nt: tööstuslik melanism kase-kedrikvaksikutel esineb nii heledaid kui tumedadi isendeid. Tööstuspiirkonnas on levinud pigem tumedad isendid, sest nad ei paista tahmunud puutüvedelt välja aga heledad süüakse ära. Lõhestav valik - Loodusliku valiku tüüp, mis soosib äärmuslikke tunnuseid = populatsioon jaotub kaheks või enamaks alampopulatsiooniks - Nt: teopopulatsioon, kus lõhestav valik soosib väga heledaid või väga tumedaid
tõttu osutub mingi olemasolev alleel selles uues keskkonnas sobivamaks kui teised olemasolevad alleelid. Elusorganismide evolutsioon loodusliku valiku teel toimubki geneetiliste ja keskkonnamuutuste lakkamatus koostoimes. Klassikaline näide loodusliku valiku toimimisest on see, kuidas omaaegsel Inglismaal tööstusliku tahma ladestumise järel kasetüvedele muutus kase-kedrikvaksiku Biston betularia tume (melanootne) vorm varasemast palju sagedamaks (nn industriaalne melanism). Tõenäoline seletus sellele muutusele on see, et varem valgetel tüvedel lindudele märkamatuks jäänud heledad isendid sattusid tahmunud puutüvedel kergemini vaenlaste saagiks kui nende tumedamad liigikaaslased, mistõttu viimased jõudsid elu jooksul rohkem järglasi jätta. Käitumisökoloogid peavad ka loomade käitumist suuresti geenide poolt määratud fenotüübiliseks tunnuseks (kuid hoidugem seejuures geneetilisest determinismist!). Järelikult
tunnuste keskmistumine isendid muutuvad erineva teatud suunas organismirühma eristumine Näited Elavad 1.) Tööstuslik 1.) läänemere räimed 1.) sirprakne fossiilid; melanism (kase- (kevadräim, koeb kevadel, kui aneemia (AA keskmise kedrikvaksik), vesi piisavalt soojenenud; aa- haige). väärtusega saaste kadumisel sügisräim, koeb kui vesi Heterosügoo indiviidid, kujunevad taas piisavalt jahtunud loomulik ka looduses heledad liblikad; 2
annaabi.ee 
