paanikasse sattuda ei tasu. Kuid kemikaalide võimalikku kahjulikku mõju ei tohi ka Shennani meelest alahinnata. 7 SISSEJUHATUS Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Olme on eluolu, tööväline elu ja igapäevane eluring, mis tähendab igapäevasust, kodusust ja tarbimist ning sellega tegelevad inimesed kõikjal ja kogu aeg. Olmekeemia on aga keemia, mis käsitleb kõike seoses igapäeva eluga. Teisisõnu on olmekeemia keemia meie kodudes. Olmekeemia ja kõikvõimalikud keemiatööstuse tooted ümbritsevad meid tänapäeval peaaegu kõikjal. 2 KOKKUVÕTE Igapäevast olmekeemiat ei saa täielikult vältida, küll annab selle kasutamist vähendada, näiteks teevad välismaiste pesuvahendite töö ära äädikas ja sidrun. Tänapäeval tungib kodukeemia tuppa uksest ja aknast
Pesumasinates ja nõudepesumasinates kasutatavad pesuvahendid Keskkonnaeelised · Pesumasinates kasutatavad pesuvahendid peavad olema varustatud täpse juhendiga, millist kogust masinasse panna, et nende kasutamine oleks optimaalne ja keskkonna mõjutamine oleks seega vähim. · Juhendid peavad soovitama, milline kogus sobituks vee karedusega. · Enne loodusesse sattumist peavad pesuvahendid olema lagunenud kahjututeks koostisaineteks. · Kartongpakend peab sisaldama vähemalt 80% taaskasutatud materjali. Energiasäästlikkus · Energia säästmiseks peavad pesuvahendid hästi toimima ka madalamal temperatuuril. · Et säästa energiat ja pesuvahendeid, tuleb anda pesuvahendite optimaalse kasutamise juhendid. Panus tervisele ja väärtustele Kõikide ökomärgistatud puhastusvahendite toimet on kontrollinud sõltumatud laboratooriumid. Puhastusvedelikud ja üldpuhastusvahendid Keskkonnaeelised · Enne loodusesse sattumist peavad pesuvahendid olema lagunenud k...
Alkoholism kui haigus Kredi Aim 12 b Kredi Aim 12b Mis on alkoholism? Tõsine, progresseeruv haigus, mis on tingitud alkohoolsete jookide süstemaatilisest tarbimisest. Tekib organismil sõltuvus etanoolist. Alkoholik ei suuda joomist õigel ajal lõpetada. Tekivad aja jooksul muutused, mis ei lase ilma alkoholita funktsioneerida. Kui alkohoolik ei saa juua, tekivad tal nn. ärajätunähud: vappumine, külmavärinad. Mida teeb alkohol inimesega? Alkohol on depressant, mis mõjutab sinu kesknärvisüsteemi tegevust. Mõjutab iga organi tegevust ja võib põhjustada mitmeid haigusi ja mis on väljaravimatud (maksahaigused,vähk, ajukahjustusi) Võib vähendada meessuguhormoonide hulka mehe organismis ja muuta ta suguvõimetuks. Naine ei pruugi sünnitada terveid lapsi. Kuidas saad aru, kas inimene on alkoholik? Peidab oma alkoholivaru teiste...
NARKOMAANIA NARKOMAANIA Narkomaania on psüühiline või füüsiline sõltuvus, mis on tekkinud narkootikumide tarvitamise tagajärjel. Narkootiliste ainete all on siin mõistetud lisaks legaalsetele uimastitele (alkohol, nikotiin, olmekeemia hulka kuuluvad saadused) veel õigusaktides sätestatud korras koostatud nimekirjades loetletud ained ja samuti nende ainete stereoisomeere, estreid, eetreid või soolasid. TUNNUSED Soov ainet tarvitada Ärrituvus Unehäired Valud Psühhoos PÕHJUSED Probleemidega toimetulek Meelelahutus Katsetamine Kaaslaste heakskiit Mõned uimastid on ühiskonnas aktsepteeritud NARKOMAANIA RAVI JA REHABILITATSIOON
Sissejuhatus Selleks, et osata last õnnetuse korral kõige paremini aidata, on lastega töötavatel inimestel kohustuslik läbida esmaabikoolitus. Seda peaksid tegema ka oma lapsest hoolivad vanemad, kui vähegi võimalik on. Esmaabi koolitusi on väga mitmesuguseid, kuid inimesel jääb meelde kõige paremini see, mida ta saab ptaktiliselt läbi proovida, seega peaks esmaabikoolituse programm sisaldama võimalikult suures mahus praktilist läbiproovimist. Lapse seisundit ei tohi kunagi alahinnata, mida väiksema lapsega on tegu, seda minimaalsemalt on arenenud väja tema kompensatoorsed mehhanismid. Laps ise ei oska tihtipeale valu seletada ega seda lokaliseerida. Südameseiskus Kui lapse süda seiskub on tema päästmiseks aega vaid viis minutit. Selle aja jooksul tuleb viivitamatult hakata last elustama, vastasel juhul kahjustuvad ja viimaks ka hävivad ajurakud. Esimest viite minutit kutsutakse sellepärast kliiniliseks surmaks. Kliinilise surma aeg ma...
Freoonid CFC (freoonid) ühendid avastati 1928. aastal Thomas Midgley poolt General Motorsi laboratooriumis. Gaas näis paljulubav - teda võis ohutult sisse hingata, ta ei põlenud, oli tavaelus inertne, ehk tundus lausa ideaalne külmkappide, aerosoolide ja vahtplastide täiteainena. Keemiafirmad hakkasid iga aastaga seda liiki gaase tootma ja turustama. Alles aastate pärast sai selgeks, et aastatega jõuavad freoonid stratosfääri ja lagunevad Päikese UV kiirguse toimel. Ultraviolettkiirgus lõhub seal freoonid radikaalideks, mis lagundavad osooni. Samuti tekitavad kasvuhooneefekti. Freoonid (CFC) on gaasilised orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku ja fluori, paljudel juhtudel ka muud halogeeni (enamasti kloori) ja vesinikku. Madala molekulmassiga ja alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro-kloroderivaadid. Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemise...
Kuid kõige surmavam vorm - pahaloomuline melanoom - on enamasti põhjustatud kaudsest DNA kahjustusest. 92% nahavähki ehk melanoomi on põhjustatud mutageenide poolt. Inimestel pikaajalisel kokkupuutel päikese ultraviolettkiirgusega võib tekkida äge ja krooniline mõju tervisele - naha , silmade ja immuunsüsteemi kahjustustena. Lisaks võib ka UVC kiirgus põhjustada kahjulikku mõju, mis võib olla mutageenne või kantserogeenne. · Olmekeemia Olmekeemia vahendite puutub iga inimene kokku kodus koristades. Paljud olmekeemia vahendid on kantserogeensed, mutageensed ja omavad reproduktiivset funktsiooni (CMR- ained). Olemkeemia ained võivad põhjustavad sissehingamisel allergia teket (respiratoorset ülitundlikkust põhjustavad ained) ja/või avaldavad kahjulikku mõju hormoonsüsteemile (sisesekretsiooniga seotud funktsioonile). Kirjeldatud muutused võivad avalduda alles pikka aega peale inimese kokkupuudet vastava kemikaaliga
11 Uppumine Põhjused: • Tundmatus kohas vette hüppamine • Nõrgal jääl liikudes • Külmas vees võivad tekkida krambid Tunnused: • Kannatanu ei hinga. • Kannatanu lõriseb. • Teadvuseta. • Mõnikord ka oksendamine Tegutsemisjuhend: • Elustamise ABC • Kannatanu tuleb hoida soojas. • 112 12 Mürgistused Tüübid: • Alkoholimürgistus • Ravimmürgistus • Olmekeemia • Vingumürgistus • Narkootikumide mürgistused Tunnused: Alkoholimürgistus • Sage oksendamine • Kannatanut ei ole võimalik äratada Ravimmürgistus • Teadvusehäired – unisusest kooomani. • Kõikuv kõnnak, kukkumine. • Oksendamine. • Südametegevuse häired • Järsult tekkiv kõhuvalu – eriti lastel. • Rahutus, psüühikahäired. Olmekeemia • Tugev kõhuvalu, oksendamine • Teadvusehäired, kooma, krambid • Sageli surmav Vingumürgistus
6. Naissportlased meessuguhormoonidega. Siis on nendel tugevam lihastik , pikemad toruluud. 7. Mehed naissuguhormoonidega. Nahaalune rasvkude, lühemad toruluud, laiad puusad. 8. Pärilik muutlikkus pärandub järglastele. Muutused on toimunud kas geenides või kromosoomides. Mittepärilik elujooksul toimunud muutused ei pärandu järglastele. 9. MUTAGEENID. Bioloogilised viirused, bakterite ja hallitusseente mürgid. Keemilised tugevatoimelised alused ja happed, olmekeemia tooted, paljud ravimid. Füüsikalised kiirgused, radioaktiivne kiirgus, UV 10. Ühemunakaksikud. Üks sperm viljastab ühe munaraku ja idulane jaguneb arengu algperioodil kaheks. Alati üht sugu. Pärilikult ühesugused. Välimuselt äravahetamiseni sarnased. Erimunakaksikud. Kaks munarakku viljastatakse eraldi, kumbki ühe spermiga. Võivad olla ühest või erinevast soost. Pärilikkuselt on alati erinevad. Välimuselt sarnanevad nad teineteisega nagu tavalised
muutused. ja viljastumisel. Mutatiivne muutlikkus Avaldub geenide ja kromosoomide ehituse muutustes või kromosoomide arvu muutumises. Mutatsioonid tekivad kas iseenesest või mutageenide mõju tagajärjel. Mutageenid Jaotatakse kolme põhirühma: bioloogilised, keemilised ja füüsikalised. Bioloogilised mutageenid - viirused, bakterid, alkaloidid, hallitusseente toksiinid Keemilised mutageenid - mõned ravimid, olmekeemia, orgaanilised ühendid, tugevatoimelised alused ja happed Füüsikalised mutageenid - kiirgused: radioaktiivne-, röntgen- ja UV - kiirgus Kombinatiivne muutlikkus ..tekib pärilikkusstruktuuride kombineerumisel sugurakkude valmimisprotsessis ja viljastumisel. Annab põhilise osa pärilikust muutlikkusest, mille tõttu paljud organismid üksteisest erinevad. Organismi tunnuste kujunemine Geenides oleva info avaldumises, st
Kromosoommutatsioonid toimub terve kromosoomi kuju või pikkuse muutus. Lõigu väljalangemine, lõigu kahekordistumine, lõikude omavahel kohtade vahetumine või ümberpaiknemine. Genoommutatsioonid kogu kromosoom või kromosoomid kaovad või lisanduvad. Nt: Downi sündroom. Mutageenid: Bioloogilised mutageenid viirused, bakterid, alkaloidid, hallitusseente toksiinid Keemilised mutageenid - mõned ravimid, olmekeemia, orgaanlised ühendid Füüsikalised mutageenid - kiirgused: radioaktiivne-, röntgen- ja UV - kiirgus Geen DNA lõik, mis määrab ühe RNA moleuli sünteesi. Alleel - Geeni üks esinemisvorm. Dominantne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub. Retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel. Homosügoot identsed alleelid, mis määravad ära kindlad tunnused. Heterosügoot ühe geeni erinevad alleelid.
sugulisel paljunemisel toimub meioosis geenide ümberkombineerumine, selle tulemusena saadakse erineva pärilikkusega sugurakud, viljastumisel ühinevad isas- ja emassugurakud, millega kaasneb samuti geenide kombineerumine) muutlikkusena. Mutageenid on mutatsioone põhjustavad erinevad tegurid, mis jaotatakse bioloogilisteks (viirused, bakterite ja hallitusseente toksiinid, taimsed alkaloidid), keemilisteks (tugevatoimelised alused ja happed, mitmesugused orgaanilised ühendid, osa olmekeemia tooteid, paljud ravimid) ja füüsikalisteks (kiirgused; röntgen- ja ultraviolettkiirgus radioaktiivne kiirgus). Kaksikud on ühes emakas ühel ajal arenenud järglast. Ühemunaraku kaksikute korral viljastab üks spermatosoid ühe munaraku ning idulane jaguneb arengu algperioodil kaheks. Kummastki lahknenud idulase osast areneb uus organism. Need kaksikud on alati üht sugu, pärilikult ühesugused, ja välimuselt laus äravahetamiseni sarnased
1.Muutlikkus Pärilikkus - looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega Muutlikkus - on organismide võime muutuda ja seeläbi erineda üksteisest Muutlikkus jaguneb kaheks: 1. Pärilik ehk geneetiline muutlikkus (muutused päranduvad järglastele, muutused on toimunud isendi genotüübis) 2. Mittepärilik ehk modifikatsiooniline muutlikkus (muutused ei pärandu järglastele, muutused ei toimu genotüübis, muutused tekivad elu jooksul, vajalik et kohaneda keskkonnaga) Pärilik ehk geneetiline muutlikkus jaguneb omakorda: 1.Kombinatiivseks muutlikkuseks *on enamlevinud suguliselt sigivatel organismidel *moodustavad põhiosa pärilikust muutlikkusest *tuleneb kromosoomide ristsiirdest meioosis ->sugurakud saavad erineva pärilikkusinfo *erineva pärilikkusega sugurakud ühinevad, tekib uus geenikombinatsioon järglasesse 2.Mutatiivseks ehk mutatsiooniliseks muutlikkuseks: *muutusi kutsuvad esile väliskeskkonna juhuteg...
Bioloogia kontrolltöö Pärilikkuse Alused Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. DNA on aine, mis paikneb rakutuumas asetsevates kromosoomides ning sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Kromosoomi moodustab üks valkudega seotud DNA molekul. Geen on DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. Ühel geenil on organismis vähemalt kaks vormi e. alleeli. Dominante alleel on selline alleel, mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub. Retsessiivne alleel on selline alleel, mille määratud tunnus saab organismil avalduda vaid juhul, kui järglasel on ühe geeni mõlemad alleelid retsessiivsed. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine, millele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. Lapse sugu oleneb sellest, millist sugukromosoomi k...
Lihastoonus on tugev, lihased on pinges. Ajataju on kiirenenud. -Millised on ja kuidas mõjuvad nimesele hallutsinogeenid? LSD, meskaliin, psilotsübiin Pupillid on suurenenud, ei reageeri valgusele, kuid võivad ka olla normaalselt reageerida valgusele. Silmade fokuseerimine häiritud ei ole. Pulss on kiire, vererõhk kõrge. Lihased pinges ning toonus on tugev. Kehatemperatuur on kõrge. Ajataju kiirenenud. -Millised on ja kuidas mõjuvad sissehingatavad ained? Lahustid, bensiin, liimid, olmekeemia aurud, gaasid, aerosoolid, poppers Pupillid jäävad normaalsuurusteks, mõnel juhul võivad ka suureneda. Valgusele reageerivad pupillid aeglaselt. Silmad hüplevad ning ei fokuseeru ühel objektil. Pulss on kiire, vererõhk võib olla olenevalt ainest kas langenud või tõusnud. Lohastoonus nõrk. Kehatemperatuur võib olla erinev. Ajataju ei muutu. - Milline on kanepi tarvitamise mõju (lühi ja pikajaaline)?
Meioosis ristsiire, sõltumatu lahknemine Viljastumine juhuslike sugurakkude ,,kohtumine" Retsessiivsed alleelid satuvad homosügootsesse seisundisse, avalduvad need mida mõlemal vanemal fenotüübis ple (0 veregrupp jne) 23. Mutatsiooniline muutlikkus erinevad mutageenid ja mutatsioonide erinevad tasandid (geen, kromosoom ja genoom). Bioloogilised viirused, bakterid, hallitusseente toksiinid Keemilised ravimid, olmekeemia, orgaanilised üheendid, tugevad alused/happed Füüsikalised kiirgusd Geenmutatsioonid kahjustatud üks geen (nukleotiidid asendunud teistega) ei avaldu kui: sünonüümsus, aminohappe muutus eimuuda valgu ül, tagajärg retsessiivne alleel Kromosoom.. kromosoomide struktuuride muutused: miksroskoobis võimalik leida vigaseid kromosoome Genoom... norm kromosoomide arv rakus sassis, meioosis/mitoosis, enamasti looted ei arene lõpuni, iseenselik abort 24
Muutlikkuse vormid ( vt skeem ) Organismide muutlikus Pärilik muutlikus Mittepärilik muutlikus Mutatiive- põhjustavad juhuslikud Kombinatiivne - tekib meioosis keskkonna tegurid sugurakkude valmimisel 4. Mutageenide liigitus, näited. Bioloogilised - bakterite poolt toksiinid(viirused, bakterid, taimsed mürgid) Keemilised - olmekeemia (alused, happed, ravimid) Füüsikalised - kiirgused (radioaktiivne kiirgus, röntkenkiirgus) 5. Mutatsiooniline muutlikkus ( millest tingitud ) Põhjustavad mutageenid, muutused geenides ja kromosoomides. 6. Mutatsioonide liigitus a) ulatuse b) tekkekoha järgi. Geenmutatsioon - toimub vaid molekulaartasandil, tekivad uued allelid. DNA kahekordistumine: nukleotiidide kadu, juurdetulek, nukleotiid asendub teisega. Kromosoommutatsioon - kromosoomide ehituse/pikkuse muutus
Kõikidest tekkivatest jäätmetest moodustavad väikese, aga sealjuures eriti tähelepanu vääriva osa ohtlikud jäätmed, mis oma olemuselt on mürgised või mille hävitamine on raske. Akusid kogutakse paljude tanklate juures, patareisid kauplustes. Tulevikuplaanis on jäätmefirmadel plaanis hakata vanu ravimeid koguma apteekides. Sobivad: akud, patareid, vanad ravimid, õlifiltrid, värvijäätmed, liimijäätmed, lakijäätmed, saastunud taara, õlijäätmed, päevavalguslambid, olmekeemia, igasugused kemikaalid, laborijäätmed, kraadiklaasid, putuka- ja rotimürgid, suuremõõtmeline kodutehnika. Enamasti kogutakse eraldi patareisid, kuna ülejäänud ohtlike jäätmete tekkimine on ebaregulaarne. 5.Paber ja Papp Paber ja papp Paberi valmistamiseks kasutatakse puitu raiutakse maha metsa, mille pindala niigi pidevalt väheneb. Paberi valmistamine on ka palju energiat nõudev protsess. Paberi säästlik
Muutlikkus Pärilik Mittepärilik Mutatiivne Kombinatiivne Mutatiivne muutlikkus- Muutus geenide või kromosoomide ehituses, kromosoonide arvu muutused.Mõjutatav välisteguritest või isetekkelised, nimetatakse mutatsiooniks.Põhjustavad mutageenid. Bioloogilised mutageenid- viirused, bakterid, toksiinid, taimsed alkoidid Keemilised mutageenid- alused, happed, olmekeemia, ravimid Füüsikalised mutageenid- kiirgused Kombinatiivne muutlikkus- Geenide ja kromosoomide ümberkombineerumine sugurakkudes ja viljastamisel. Elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu järglastele. Kõige suuremat mõju organismile avaldab genoommutatsioon (kromosoomide arv muutub) Pärilikud haigused ja mittepärilikud haigused Kõige rohkem pärilikke haigusi tekitavad vigased geenid. Kromosoomhaigusi põhjustavad kromsoomide struktuuri või arvu muutumine.( Downi
Parksepa Keskkool ILLEGAALSED UIMASTID ( REFERAAT ) Parksepa 2012 ILLEGAALSETE UIMASTITE TARVITAMINE KES TARVITAVAD? Mida vanemaks lapsed saavad, seda tähtsamad on nende sõprade ja arvamusliidrite seisukohad ning avameelseid hetki vanematega jääb üha vähemaks. Põhikooli viimased aastad katsetavad paljud alkoholiga ning mõned tunnevad huvi keelatud uimastite või olmekeemia vastu. Selles vanuses noorte puhul on siiski tegu pigem mööduva nähtusega kuid erand kinnitab reeglit. Head eeskuju, eelkõige vanemate näol omavad noorukid õpivad juba varases eas, kuidas vastata iseenda ja teiste ootustele, kuidas saavutada püstitatud eesmärke. Nad on enesekindlad ja ei tunne hirmu muutuste ees, mis kaasnevad täiskasvanuks saamisega. Nende kasvamine suureks kulgeb loomulikult ja stabiilselt.Kahjuks on aga liiga palju ebaterves keskkonnas kasvavaid noori inimesi, kes üritavad raskusi trotsides leida identiteeti ja eesmärke...
Rohelise mõtteviisi poolt ja vastu Veel tööstusrevolutsiooni ajal usuti, et Maa loodusvarad on jääv suurus, mida saab vaid riikide vahel erinevalt jaotada. Tänaseks on teada, et see nii ei ole. Aastasadade pikkuse hooletu kuritarvitamise tõttu on inimese koduplaneet saastunud ja välja kurnatud. Olukorra parandamiseks loodud rohelisele liikumisele astuvad ülemaailmses debatis vastu konservatiivsema suuna pooldajad. Keskkonnakaitsjate peamiseks mureks on reostus. Tööstus ja olmekeemia paiskavad atmosfääri freoone ning teisi kahjulikke gaase. Selle tulemuseks on osooniaukude suurenemine ja kliima soojenemine, mis ähvardavad Maa elamiskõlbmatuks muuta. Neile probleemidele pööratakse ülemaailmses poliitikas üha rohkem tähelepanu. Õhusaaste hulga piiramiseks loodud Kyoto protokoll kohustab riike keskkonnareostust vähendama. Protokoll ei ole aga eriti populaarne roheliste arvates ei piisa sellest elamisväärse keskkonna säilitamiseks Maal
muutlikkusena. Mutatiivse muutlikkusega on tegemist siis, kui on toimuvad muutused geenide või kromosoomide ehituses või kromosoomide arvus. Mutatsioone põhjustavaid tegureid nim. Mutageenideks. Jaotada rühma: Bioloogilised, keemilised ja füüsikalised. Bioloogilised m. on viirused, bakterite ja hallitusseente mürgid e. Toksiinid,taimsed alkoloidid. Keemiliste m. Hulka kuuluvad tugevatoimelised alused ja happed, osa olmekeemia tooteid,paljud ravimid. Füüsikalisteks m. On kiirgused. Radioaktiivne kiirgus, röntgenja ultraviolettkiirgus. Suurem osa mutatsioone on organismidele kahjulikud. Kombinatiivne muutlikkuson kõige rohkem levinud suguliselt paljunevatel organismidel. (Geenide ja kromosoomide ümberkombineerumine sugurakkudes ja viljastumisel). Geenides oleva informatsiooni avaldumises, st organismi tunnuste kujunemises on suur osa keskkonnal.
mutatiivseks-muutused geenide või kromosoomide ehituses, kromosoomide arvu muutused ja kombinatiivseks-geenide ja kromosoomide ümberkombineerumine sugurakkudes ja vilastumisel) ja 2.Mittepärilik-keskkonnateguritest ja pärilikkusest tingitud organ. tunnuste muutumine . Mutageen- on mutatsioone põhjustav tegur (jagunevad 3-ks.: bioloogilised-nt. viirused, bakterite ja hallitusseente mürgid ehk toksiinid, taimsed alkaloidid jne., keemilised- nt. tugevatoimelised alused ja happed, osa olmekeemia tooteid, paljud ravimid, füüsikalised ehk erinevad kiirgused- nt, radioaktiivne, röntgen, ultraviolett) Muutlikkust uuritakse kaksikutel- kahemunakaksikute tunnuste erinevused on põhjustatud nii pärilikust muutlikusest kui ka keskkonnatungimuste mõjust. Ühemunakaksikute erinevused on tingitud aga ainult keskkonnast, sest nende geenid on ühesugused. Organismid võivad paljuneda suguliselt (nii esineb kõige ulatuslikum pärilik muutlikkus- viljastumisel kombineeruvad emas- ja isasorgan
kahjulikud. Optilised kirgastusained on sünteetilised orgaanilised ühendid, mis ei tee pesu puhtamaks, kuid muutes ultraviolettkiirguse nähtavaks valguseks, lasevad nad pesul paista kirkamana. Üldiselt on nende kogus 0.3% pesupulbri koostisest. Enamasti ei lagune kirgastusained looduses ja võivad põhjustada allergiat. Täiteained on anorgaanilised soolad, näiteks naatriumsulfaat, mis ei lase pesupulbril paakuda ja teevad selle paremini annustatavaks. Sünteetilisi olmekeemia preparaate saab enamikel juhtudel asendada lihtsate ja kergesti kättesaadavate vahenditega, mis on samas tunduvalt odavamad kui sünteetilised puhastusvahendid. Parema puhastusefekti saamiseks pole sageli vaja efektiivsemat kemikaali vaid paremat hõõrumisvahendit - näiteks nõudepesemisel on karedapinnaline käsn palju parem kui riidelapp. Traditsioonilised puhastusvahendid tuleb uuesti au sisse tõsta. Enamiku happelisi puhastusvahendeid saab asendada äädika, sidrunhappe või viinakiviga
......................................... .......6 Nõudepesuvahendid.................................................................................... ....7 Kasutatud kirjandus........................................................................................9 2 Sissejuhatus Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Olmekeemia ja kõikvõimalikud keemiatööstuse tooted ümbritsevad meid peaaegu kõikjal. Tänapäeval tungib kodukeemia tuppa uksest ja aknast. Keemilisi ühendeid leiab pea kõikjalt: kodumasinatest, vaipadest, mänguasjadest, rääkimata puhastusvahenditest ja kosmeetikast. Kõik kemikaalid ei ole küll tervisele ohtlikud, ent alati tasub jälgida tootel olevaid hoiatusmärke ning lugeda hoolega kasutusjuhendit
6.Mis on mutatiivne muutlikkus, selle põhjused, näited. Juhuslikult, tavaliselt väliskeskkonna mõjul toimuvad muutused geenide või kromosoomide ehituses või kromosoomide arvus. Muutust nimetatakse mutatsiooniks, neid põhjustavad tegureid nimetatakse mutageenideks. Bioloogilised mutageenid: viirused, bakterite ja hallitusseente mürgid ja toksiinid, taimsed alkaloidid jms. Keemilised mutageenid: tugevatoimelised alused ja happed, osa olmekeemia tooted, paljud ravimid. Füüsikalised mutageenid: kiirgused. 7.Kuidas kujuneb kombinatiivne muutlikkus? Geenide ja kromosoomide ümberkombineerumine sugurakkudes ja viljastumisel. Esineb seetõttu et kui emas ja isas sugurakk ühinevad tekib alati erinev pärilikkuse kombinatsioon, milles üks pool tuleb emalt teine isalt. Seetõttu erinevad kõik organismid teineteisest, kuigi jääb ka mitmeid sarnasusi. Selline erinevus annab eeliseid ka keskkonnas ellujäämiseks. 8
Näiteks ei tohi kasutada katkiste juhtmetega seadeid, pistikut pesast välja tõmmates võtta kinni pistikust mitte juhtmest jm. 8. Tuleohutus on lahutamatuks osaks igas ettevõttes. Sellealaseid koolitusi ja teavet peab jagama tööandja. Evakuatsiooni plaanid ja tulekustutid peavad olema nähtaval kohal ja arusaadavalt märgistatud. 9. Vastavalt töötamise keskkonnast on vajalik ka ohutusnõuded kemikaalidega kokkupuutumisel. Iga kontoris on vähemalt olmekeemia, mis peab olema eraldatud kapis või ruumis ja vastavalt märgistatud. 10. Kuna inimese tervis on ennekõike tema enda kätes, siis regulaarne tervisekontroll on kohustuslik. Tihti unustab tööandja ära, töötajate kohustuslik tervisekontrolliaeg läheneb, siinkohal on mõistlik neid talle meelde tuletada. Analüüsi tööohutust puudutavate dokumentide loomise, allkirjastamise ja säilitamise kohta 1
Teadvusel kannatanule anna magusat sooja jooki Kui pulss on aeglane ja nõrk, ära alusta ABC-d. Mürgistused 11 Mürk võib inimese organismi sattuda hingamisteede, naha või seedetrakti kaudu. Õige esmaabi ja meditsiinilise abi andmiseks tuleb täpselt välja selgitada, missugune mürgistuse on kannatanu saanud. Tüübid: • Alkoholimürgistus • Ravimmürgistus • Olmekeemia • Vingumürgistus • Narkootikumide mürgistused Tunnused: Alkoholimürgistus: Sage oksendamine, kannatanut ei ole võimalik äratada. Ravimmürgistus: Teadvusehäired – unisusest kooomani. Kõikuv kõnnak, kukkumine. Oksendamine. Südametegevuse häired. Järsult tekkiv kõhuvalu – eriti lastel. Rahutus, psüühikahäired. Olmekeemia: Tugev kõhuvalu, oksendamine. Teadvusehäired, kooma, krambid. Sageli surmav. Vingumürgistus: Algul nõrk peavalu
tähelepanu vääriva osa ohtlikud jäätmed, mis oma olemuselt on mürgised või mille hävitamine on raske. Akusid kogutakse paljude tanklate juures, patareisid kauplustes. Tulevikuplaanis on jäätmefirmadel plaanis hakata vanu ravimeid koguma apteekides. Tartus tegeleb ohtlike jäätmetega ettevõte Epler ja Lorenz. Sobivad: akud, patareid, vanad ravimid, õlifiltrid, värvijäätmed, liimijäätmed, lakijäätmed, saastunud taara, õlijäätmed, päevavalguslambid, olmekeemia, igasugused kemikaalid, laborijäätmed, kraadiklaasid, putuka- ja rotimürgid, suuremõõtmeline kodutehnika. Enamasti kogutakse eraldi patareisid, kuna ülejäänud ohtlike jäätmete tekkimine on ebaregulaarne. Olmeprügi Kõik prügi, mis kuhugi eelneva alla ei mahtunud läheb olmeprügikasti. Selle prügikasti sisu rändab prügimäele. Kas Sa tead, et Eestis tekib aasta jooksul elaniku kohta 380 kg olmejäätmeid, millest 140 kilogrammi moodustavad kasutatud pakendid?
Kõldkest- moodustub platsenta, mis ühendab ema areneva lootega Kusekott- Ülesandeks on loote jääkainete kogumine ja gaasivahetus Vesikest- selles õõnes asuvas vedelikus areneb loode Platsenta- toimub ainevahetus, toodab naissuguhormoone ja kaitseb osaliselt kahjulike ainete eest. 13. Loote väärarengut põhjustavad tegurid. Bioloogilised tegurid- viirused, süüfilis, ema väärtoitumine Keemilised tegurid- ravimid, alkohol, suitsetamine, olmekeemia Füüsikalised tegurid- kiirgused, põrutused, rõhkude vahe 14. Loote tervisliku seisundi uurimine. Kaksikud. Lapse sünd. Enneaegne laps. Ultraheliuuringul on näha suured kalded loote arengus. Kromosoomide ja geenide uurimiseks saadakse loote rakke lootevee ja platsentaproovidest. Kui kaks spermi viljastuvad ühel ajal kaks munarakku, sünnivad erimunakaksikud. Kui viljastunud munarakk jaguneb arengu käigus kaheks, on tegu ühemunarakukaksikutega. Kui laps sünnib pärast raseduse 22
Ohtlikud jäätmed Eestis, nende koguste dünaamika. Ohtlike jäätmetega seotud probleemid. S Definitsioon Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju inimese tervisele ja keskkonnale. Ohtlike jäätmete nimistu patareid ja akud elavhõbedat sisaldavad jäätmed (nt kraadiklaas) vananenud ravimid külmkapid, televiisorid ja monitorid värvid, lakid, liimid ja lahustid asbesti sisaldavad materjalid (nt eterniitplaat) olmekeemia jäägid ja nende pakendid (puhastusvahendid jms) mürkkemikaalid (putukaja taimemürgid) Jt. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Patareid ja akud Tuntumad ained patareides: kaadmium, elavhõbe...
Mutatiivse muutlikkusega on tegemist siis,kui juhuslikult, tavaliselt väliskeskkonna mõjul toimuvad muutused geenides v kromosoomide ehituses või kromosoomide arvus. Nim mutatsioonideks. Mutatsioone põh. Tegureid nim mutageenideks. Mutageene saab jaotada kolme põhirühma : bioloogilised, keemilised ja füüsikalised. Tuntumad bioloogilised on viirused, bakterite ja hallitusseente mürgid e toksiinid, taimsed alkoholid jms. Keemiliste hulka kuuluvad tugevatoimelised alused,happed ja olmekeemia tooted, paljud ravimid. Füüsikalised on kiirgused. Kõigetugevam on radioaktiivne kiirgus, ka röntgeni ja ultravioletkiirgus. Organismis on kaitsesüst, mis tegelevad DNA vigade otsimisega ja kõrvaldamisega. Vananemisel halveneb kaitse. Teine päriliku muutlikkuse vorm on kombinatiivne muutlikkus, kõigerohkem levinud suguliselt paljutevatel organismidel. Viljastumisel ühinevad isas ja emassugurkaud ja sellega kindlustatakse uute pärilikkuskombinatsioonide teke
kudesid; ainevahetust mõjutavad mürgid vingugaas raskendavad kehal eluks vajalike ainete kättesaamist; neurotoksiinid nikotiin, sõjagaasid kahjustavad inimese närvisüsteemi; mutageenid atsetoon muudavad inimese päritavaid omadusi, võivad sündida vigased lapsed; kantserogeenid elavhõbe, mõned toidulisandid aitavad kaasa halvaloomuliste kasvajate tekkele; allergeenid olmekeemia, ravimid mõnel inimesel tekib ülitundlikkus teatud ainete suhtes; psühhoaktiivsed ained LSD, marihuaana põhjustavad tajumishäireid, inimene muutub nende orjaks. Mürgid võivad: * sattuda organismi väliskeskkonnast, * vabaneda organismi sattunud (kahjulikkest) ainetest (näiteks metanooli joomisel vabanev metanaal), * koguneda kehafiltritesse (maks ja neer) ja kahjustada neid. Kemikaalid on saanud üheks osaks meie igapäevaelust, neid leidub nii meie kodudes kui ka
Orgaanika: Sobivad: toidujäätmed, saepuru, puulehed, lillemuld, igasugused taimejäänused, seente ja marjade puhastamise jäägid, koristamistolm, kohvifiltrid jms. Sobimatud: paber, tuhk, kilesse pakitud orgaanilised jäägid Ohtlik prügi: Sobivad: akud, patareid, vanad ravimid, õlifiltrid, värvijäätmed, liimijäätmed, lakijäätmed, saastunud taara, õlijäätmed, päevavalguslambid, olmekeemia, igasugused kemikaalid, laborijäätmed, kraadiklaasid, putuka- ja rotimürgid, suuremõõtmeline kodutehnika. Enamasti kogutakse eraldi patareisid, kuna ülejäänud ohtlike jäätmete tekkimine on ebaregulaarne. Kasutatud kirjandus: 1. www.miksike.ee 2008 Tallinna Tööstushariduskeskus 2. www.google.ee 2008
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Jäätmete sorteerimine Referaat Õppeaine: jäätmekäitlus Tartu, 2010 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................. 3 2.KUIDAS JÄÄTMEID PEAKS SORTEERIMA............................................................................................... 4 3.ERALDAMISE TEHNIKA.................................................................................................................................5 4.TITECH ............................................................................................................................................................... 5 5.CO.FAMM...................................................................................................................................................
uimastid võivad olla ohtlikud. Põhikooli esimesed aastad Põhikool erineb algkoolist oluliselt ning mõnel lapsel võivad tekkida kooliraskused. Kuigi lapsed selles vanuses ei pruugi veel tunda huvi uimastite proovimise vastu, võib mõnigi neist teha algust alkoholiga ning mõned katsetada olmekeemiaga. See võib tähendada näiteks juba nõukogude ajast teada kummiliimi, aga ka bensiini ja mitmesuguse muu olmekeemia toodete aurude sissehingamist. Kui võimalik, tuleks jätkata samasuguse avatud ja toetava suhtega, nagu kirjas nooremate laste puhul. Kui teie usalduslikud vestlused jätkuvad, on sellest laste teismeliseikka jõudes palju abi. * see pole alati lihtne, kuid püüdke siiski leida aega lastega suhtlemiseks. Julgustage neid kirjeldama oma emotsioone ja kogemusi ning rääkige neile enda mõtetest ja tegemistest;
· Eriõpetus - näiteks Down'i sündroomiga laste puhul · Geeniteraapia - haige geen asendatakse tervega - ravikloonimine, mõjustatakse sugurakke või varast embrüot. 7 Profülaktika · Mutageenide vältimine(radioaktiivne-, röntgen- ja UV kiirgus, raskmetallid, benseen, viirused, bakterid, alkaloidid, olmekeemia jm). · Sugulusabieludest hoidumine · Sündide vähendamine riskiperekondades · Sündide vähendamine üle 38/ 40- aastastel naistel ja riskigruppi kuuluvates perekondades · Loote üsasisene diagnoosimine ja haiguse korral raseduse katkestamine PÄRILIKU EELSOODUMUSEGA HAIGUSED Pärilikkus + keskkonnategurid
UIMASTITE KASUTAMISE ENNETAMINE KOOLIS Põhikooli esimesed aastad: Põhikool erineb algkoolist oluliselt ning mõnel lapsel võivad tekkida kooliraskused. Kuigi lapsed selles vanuses ei pruugi veel tunda huvi uimastite proovimise vastu, võib mõnigi neist teha algust alkoholiga ning mõned katsetada olmekeemiaga. See võib tähendada näiteks juba nõukogude ajast teada kummiliimi, aga ka bensiini ja mitmesuguse muu olmekeemia toodete aurude sissehingamist. Kui võimalik, tuleks jätkata samasuguse avatud ja toetava suhtega, nagu kirjas nooremate laste puhul. Kui teie usalduslikud vestlused jätkuvad, on sellest laste teismeliseikka jõudes palju abi. · see pole alati lihtne, kuid püüdke siiski leida aega lastega suhtlemiseks. Julgustage neid kirjeldama oma emotsioone ja kogemusi ning rääkige neile enda mõtetest ja tegemistest;
võimlemistunnis. Ta võib osa võtta spordiringide tööst, leides ise oma seisundile sobiva koormuse. Sobivamateks spordialadeks on ujumine ja aerutamine jt. veespordi alad. Tervise seisukohalt on väga oluline elukutse valik. Õpitavas ametis tuleb vältida kokkupuudet haigust soodustavate teguritega. Vale valik võib põhjustada allergia süvenemist. OLULISEIMAD NÕUANDED ALLERGIKULE: ¤ Sobiv ruumi temperatuur ja niiskus ¤ Puhas ja värske õhk ¤ Kontrolli toote tutvustust ¤ Ohutu olmekeemia ¤ Tervislik toit ¤ Lemmikloom ei ole alati meie sõber ¤ Liigu terviseks ¤ Õige elukutse ¤ Ei tubakasuitsule 2. ALLERGILINE NOHU Allergiline nohu on nina- ja ninakõrvalkoobaste limaskesta allergiline põletik. Allergiline nohu esineb 15-20% inimestest. Tavaliselt kujuneb haigus päriliku eelsoodumusega inimestel. Haigusnähud esinevad kokkupuutel allergeenidega või mitmesuguste mittespetsiifiliste ärritajate toimel. Põhjuseks on:
Ema haigused Nt viirushaigused, punetised (oht lapsel pimesuse ja ajukahjustuse tekkeks), diabeet jm Reesuskonflikt Alkoholi jt sõltuvusainete kasutamine, suitsetamine. Loodet mõjutab ka ema (ja isa) eluviis enne rasedust (kahjustatud muna-ja seemnerakud) Alkoholi puhul on suurem oht apse vaimsele alaarengule, tähelepanuhäiretele, õpiraskustele, näo ja näoosade alaarengule. Ravimid, ka käsimüügiravimid Otsesed traumad Olmekeemia Ema toitumine (võimalikult vähe kunstlike aineid) Ema emotsionaalne seisund (ka raseduse soovitus v soovimatus), stress Vanemate omavahelised suhted Vanemate vanus Ema füüsiline koormus, kehakaal Varasemad abordid Teadmised raseduse ja sünnituse kohta Sünnituse kulg jm 10 . Vastsündinuiga – sensoorsed võimed, refleksid Sensoorsed võimed Nägemine
• Tee seda korduvalt. Täiskasvanul saab heimlichi võtet kasutada ka lamavas asendis: • Pane kannatanu lamama selili. • Aseta oma käed vahetult nabast ülespoolekannatanu kõhule. • Suru järsu nõksatusega tema kõhule, suunaga abaluudele. • Tee seda korduvalt, kuni võõrkeha eemaldumiseni 58. Missugused on mürgituste põhjused? Põhjused • Ravimid, • alkohol, • narkootikumid, • vingugaas, • mürgised taimed, ka seened, • olmekeemia, • söövitavad ained (happed ja leelised), • orgaanilised lahustid (bensiin, tärpentin, petrooleum), • muud mürgised ained: elavhõbe, arseen, fosfor jne. 59. Kuidas aidata kannatanut erinevate mürgituste korral? (ravimid, alkohol, narkootikumid, vingugaas, mürgised taimed ja seened, olmekeemia, söövitavad ained, orgaanilised lahustid (bensiin, tärpentin, petrooleum) Tegutsemisjuhised
suurendab raseduse katkemise ohtu ning võib põhjustada lapse väiksemat sünnikaalu, lastel võib sagedamini esineda allergiaid ja kopsutalitluse puudujääke. Ka passiivselt suitsetavat ema loode saab nikotiini. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 58 ) 1.3.4. Inhalandid Inhalantideks nimetatakse mitmesuguseid sissehingatavaid aineid. Nendeks võivad olla mitmesugused kemikaalid: liimid, olmekeemia, aerosoolid, bensiin ja lahustid. Enamikku sellistest toodetset on lihtne hankida ja need on suhteliselt odavad, mistõttu inhalantide tarvitamine on levinud eelkõige laste hulgas. Inhalantide toime sõltub tarvitaja ootustest ja ümbritsevast keskkonnast. Uimastav toime kestab umbes pool tundi, mõju hajudes järgneb depressioon ja rahutus. Võib tekkida tugev psüühiline sõltuvus. Ähvardab lämbumisoht, samuti on keemilised ained väga tule- ja plahvatusohtlikud
puhverdusvõime määrab saastetaluvuse ja väetuskoormuse. 65. Kuidas keemilised elemedid ja ühendid satuvad mulda? Põllumajandusest: väetised. Tööstus ja energiaa tootmine: metallurgia, kaevandus, jäätmehoidlatest; kütuste põlemisest; mikroelektroonika tööstusest; elektrijaamadest; tuumaelektrijaamade leketest; kivisöe põletamisest. Transport: teede hooldusest; autokütuste kaudu. Kodumajapidamine: reovesi; olmekeemia, väetised, värvid ja lakid. 66. Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH). PAH-id e. polüaromaatsed süsivesinikud on aromaatsete tsüklite kondensatioonil tekkinud erineva kantserogeensuse tasemega keskkonda saastavate ainete grupp. 67. Polükloreeritud bifenüülid (PCB). Suure vastupidavusega keemilistele, bioloogilistele mõjudele ja temperatuuri muutustele Kogunemine keskkonnas Kasutatakse isolatsioonimaterjalidena transformaatorites ja kondensaatorites
puhverdusvõime määrab saastetaluvuse ja väetuskoormuse. 65. Kuidas keemilised elemedid ja ühendid satuvad mulda? Põllumajandusest: väetised. Tööstus ja energiaa tootmine: metallurgia, kaevandus, jäätmehoidlatest; kütuste põlemisest; mikroelektroonika tööstusest; elektrijaamadest; tuumaelektrijaamade leketest; kivisöe põletamisest. Transport: teede hooldusest; autokütuste kaudu. Kodumajapidamine: reovesi; olmekeemia, väetised, värvid ja lakid. 66. Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH). PAH-id e. polüaromaatsed süsivesinikud on aromaatsete tsüklite kondensatioonil tekkinud erineva kantserogeensuse tasemega keskkonda saastavate ainete grupp. 67. Polükloreeritud bifenüülid (PCB). Suure vastupidavusega keemilistele, bioloogilistele mõjudele ja temperatuuri muutustele Kogunemine keskkonnas Kasutatakse isolatsioonimaterjalidena transformaatorites ja kondensaatorites
67. Kuidas keemilised elemendid ja ühendid satuvad mulda? · Põllumajandusest: - lämmastik-, kaalium- ja fosforväetised - Pestitsiidid · Tööstus ja energia tootmine: - metallurgiatööstusest - kaevandustegevuse jääkidest - jäätmehoidlatest - kütuse põletamisest - mikroelektroonika tööstusest · Transport: - Teede hooldusest - Autokütuste kaudu · Kodumajapidamine: - Reovesi, olmekeemia, väetised, värvid, lakid, kütmine 68. Polütsüklilised aromaatsed süsivesinukud (PAH) PAH-id e polüaromaatased süsivesinikud on aromaatsete tsüklite kondensatsioonil tekkinud erineva kantserogeensuse tasemega keskkonda saastavate ainete grupp. Osa nensest ühenditest on loomkatsete käigus saadud tulemusel toksilised ja kantserogeensed, mistõttu nende esinemine toidus peaks olema kontrollitud ja välditud. PAH-id on üldiselt vees
Kui see on juhtunud, siis tuleb inimesel suust atsetoonilõhna. Allergia Allergia on mingi teguri poolt tekitatud, näiteks mesilane või pähklid. Need on kaks kõige suuremat tegurit allergia tekkimiseks. Mesilase nõelamise puhul tekib inimesel šokk ja võib hingamisteed sulgeda. Ka pähklite puhul võib inimesel hingamisteed olla kokku surutud. Mürgistus Kui inimene on söönud mingeid kemikaale, siis tuleb ta ajada oksele. Selleks tuleb talle anda palju sooja vett. Kui on olmekeemia kätele läinud, siis tuleb käsi pesta seebiveega umbes 0,5 tundi. Sõda ja meditsiin Sõja ajal kehtivad haiget saanud sõduritele järjekorra reeglid. See määrab ära, kellel on kõige tõsisemad vigastused ja kes võetakse esimesena ette. Kui keegi on saanud viga, siis tuleb teda aidata, temal haav kinni siduda ja otsaette ja põsele kirjutada kellaaeg, millal haav kinni seoti ja siis kas värvida või kirjutada tema värv seisundite järgi. Värvid jaotuvad selliselt:
poolt. Täiskasvanud inimene vajab ~ 800 mg kaltsiumit ööpäevas. A-vitamiini nimetatakse ka ,,kasvuvitamiiniks" Leidub paljudes puu- ja juurviljades, piimatoodetes, munades, KALAÕLIS. Number 1 on siis vitamiinid. Kui tarvitate piisavat kogust vitamiine, siis paraneb mitte ainult küünte seisund, vaid ka juuksed, hambad + hea tuju on kindlustatud! 2)Kunstküüned õigesti pealepandud kunstküüned ei riku, vaid kaitsevad Teie küüsi UV-kiirguse, löökide, olmekeemia jm eest. Aga just ÕIGESTI pealepandud. Seega sõna ,,kunstküüned" peaks ühtlasi võrduma sõnadega ,,salong", ,,meister", ,,hooldus". Kunstküünte eemaldamine on ka üks raske tegevus ja selleks, et mitte rikkuda pärisküüsi peaks ka minema salongi. Aga ka valesti tehtud maniküür võib põhjustada rohkesti probleeme. Seega tehes maniküüri kodus, tuleks meeles pidada: Lõigata ja viilida tohib ainult kuivi küüsi.
Esineb 3 tüüpi mutatsioone: MUTATSIOON / geenmutatsioon kromosoommut genoommutatsioon Mutatsioone kutsuvad esile mutageenid, need jagunevad 3-ks: 1. bioloogilised * iseeneselikud vead DNA kordistumisel * viiruste tekitatud * toksiinid * alkaloidid (kofeiin jt) 2. keemilised - * O2 kui tugev oksüdeerija * tugevad happed, alused * olmekeemia 3. füüsikalised - * erinevad kiirgused (radioaktiivne gammakiirgus, röntgenkiirgus, UV-kiirgus, kõrge elektromagnetkiirgus kõrgepingeliinide ristumiskohad) Supermutageen mutageen, mis 100% tõenäosusega põhjustab mutatsiooni tekke (putukamürgid, keemilised relvad. Kantserogeen mutageenide eritüüp, mis põhjustab halvaloomulisi kasvajaid (keskkonna saastumine+lisaained toitudes) Mutant pärilike muutuse kandja kellel esineb mutatsioon. 1
deletsioonid või asendusmutatsioonid Asendusmutatsioon DNA-s asendub üks nukleotiidipaar teisega - NT: A-T asemele tuleb G-C - Mõju neutraalne, kasulik või kahjulik Raamnihe mutatsioonikohas muutub valgu lugemisraam ja DNA hakkab kodeerima valesid aminohappeid. Mutageenid Mutatsioone põhjustavad tegurid: - bioloogilised mutageenid viirused, bakterid, alkaloidid, hallitusseente toksiinid - keemilised mutageenid mõned ravimid, olmekeemia, orgaanilised ühendid, tugevatoimelised alused ja happed - füüsikalised mutatsioonid kiirgused: radioaktiivne kiirgus, röntgenkiirgus, UV-kiirgus, Teratogeenid põhjustavad mutatsioone loomadel Mittepärilik muutlikkus Iga olevuse välimus ja omadused sõltuvad elutingimustest: - hea sordiseeme ikaldub viletsal põllul - inimese nahk muutub päikese käes pruuniks - jne Geenid + keskkond
Alkohol kahjustab eelkõige loote aju ja kesknärvisüsteemi, sest aju kasvab kiiresti ja seal puudub alkoholi lõhustav ensüüm. Rohke alkoholitarbimine võib põhjustada aju alaarengut, alamõõdulisust ja mikrotsefaaliat (väikepealisus). Üheks raskeimaks alkoholikahjustuseks peetakse fetaalalkoholsündroomi (FAS). INHALANDID Inhalantideks nimetatakse erinevaid sissehingatavaid aineid. Nendeks võivad näiteks olla mitmesugused kemikaalid: liimid, olmekeemia, lakid, aerosoolid, bensiin ja lahustid. Enamikku sellistest toodetest on lihtne hankida ja need on suhteliselt odavad, mistõttu inhalantide tarvitamine on eriti levinud noorte hulgas. Inhalantide toime sõltub tarvitaja ootustest ja ümbritsevast keskkonnast. Uimastav toime kestab umbes pool tundi, mõju hajudes järgnevad üldiselt depressioon ja rahutus. Võib tekkida tugev psüühiline sõltuvus. Õnnetused inhalantide tarbimisel, eriti esmatarbimisel, on sagedased. Ähvardab