Ülesanne 5 Aktiva abiks Passiva abiks Käibevara Kohustused Raha 71 000 3+9 Lühiajalised kohustused Lühiajalised finantsinvesteeringud 50 000 5 Laenukohustused Nõuded ja ettemaksed Lühiajalised laenud ja võlakirjad 40 000 12 Nõuded ostjate vastu 84 600 13 Kokku 40 000 Muud lühiajalised nõuded 10 000 6 Võlad ja ettemaksed Kokku 94 600 Võlad tarnijatele 197 360 19 Varud Võlad töövõtjatele 162 00...
Ülesanne 4 Aktiva abiks Passiva abiks Käibevara Kohustused Raha 123 280 2+4+15 Lühiajalised kohustused Lühiajalised finantsinvesteeringud 62 000 4+13 Võlad ja ettemaksed Nõuded ja ettemaksed Võlad tarnijatele 61 900 16 Muud lühiajalised nõuded 5 500 12 Muud võlad 31 000 5 Kokku 5 500 Kokku 92 900 Varud Lühiajalised kohustused kokku 92 900 Valmistoodang 40 000 10 Kokku 40 000 Käibevara kokku 230 780 ...
Ülesanne 6 Aktiva abiks Passiva abiks Käibevara Kohustused Raha 420 000 19 Lühiajalised finantsinvesteeringud 15 000 5 Lühiajalised kohustused Nõuded ja ettemaksed Võlad ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu 160 000 15 Võlad tarnijatele 370 000 23 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 25 000 12 Võlad töövõtjatele 760 800 16+17+26 Muud lühiajalised nõuded 6 000 7 Maksuvõlad 62 500 8+25+28 Ettemaksed teenuse eest ...
Väliskaubandus bilansi tasakaalu mõjutavad tegurid. Riigi väliskaubandusbilansis kajastatakse materiaalsete kaupade ja teenuste eksport- importtehinguid. Väliskaubandusbilanss on maksebilansi üks osa, maksebilanss on statilise arvestuse süsteem, mis peegeldab rahalises vormis sisemaa majandussubjektide välismajanduslikke tegevusi. Riigi seisukohalt on maksebilanss üheks ülevaatlikumaks informatsiooni allikaks välismajanduslike juhtimismehhanismide kavandamisel ja kogu majanduspoliitika kujundamisel. Enamasti ei toimu kaubavahetus välisriikide vahel samadel alustel kui siseturul. Valitsused rakendavad majanduspoliitilisi meetmeid mõjutamaks riigi väliskaubandust.nende meetmetega püütakse kas piirata importi ja soodustada eksporti või vastupidi. Vanimateks ja tuntuimateks kaitsemehhanismideks on tollimaksud.Tollimaksuks nimetatakse maksu, mis nõutakse kaupade riigipiiri ületamisel.Tolli...
Bilanss Ülesanne 1 Varian Varad Kohustused Omakapital t 1 109 600 25 900 83700 2 1 890 000 1301000 589 000 3 882100 390 600 491 500 4 51 900 10800 41 100 5 132300 79 400 52 900 6 842 700 915 600 -72900 Ülesanne 2 Mis alljärgnevast kuulub varade, kohustuste või omakapitali hulka (v,k,o)? (v) Sõiduauto (v) Büroohoone (v) Raha kassas (k) Laekunud ettemaks ostjatelt (o) Kohustuslik reservkapital (o) Aruandeaasta kasum (v) Ostetud kaubamärk (o) Võlad tarnijatele (v) Tootmisseadmed (o) Osakapital (v) Makstud avanss tarnijale (v) Ettemakstud rent (tootmisruumide eest) (k) Palgavõlg (k) Lühiajaline pangalaen (v) AS xcxv pikaajalised aktsiad (v) Raha arvelduskontol (v) Kaup müügiks (v) Materjal laos (v) OÜ-le Maksi antud laen Ülesanne 3 Täi...
Finantsaruanded · bilanss- kui palju on ettevõttel varasid · ressurss. Kohustusi · vülgasid, omakapitali · ettevõttesse paigutatud raha · vaba omakapital (kasum, reservkapital.) · Seotud omakapital (osakapital, aktsiakapital) · Kasumiaruanne- näitab kasumi kujunemist. · Brutokasum- kasum ainult müügist · ärikasum- kasum äritegevusest. · Kasum enne maksustamist- kasum kust võetakse maha kõik finantskulud. · Rahavoogude aruanne- näitab ettevõtte maksevõimet. Rahaliikumist sisse ja välja. Bilansiskeem Aktiva (varad) = Passiva (kohustus, omakapital) Käibevara -kasutatakse ära 1. a jooksul Lühiajaline kohustus- 1 a. Jooksul tuleks vabaneda · Raha * maksuvõlad · tooraine/materjal * palgavõlad · ostjate võl...
Vananemine Vananemisega muutub elundite ja elundkondade töö ebaefektiivseks Põhjused: 1)Pärilikkus (geneetiline kell) Telomeerid (kromosoomi otsad) lühenevad iga raku jagunemisega, kuni rakud kaotavad pooldumisvõime ja ei toimu enam rakkude asendumist, koed kaotavad uuenemisvõime 2)Keskkonnategurid Keskkonnategurite otsene mõju DNA-le (näit. otsene päikesekiirgus) Vabad radikaalid, mis sattununa organismi (näit. hingamisel O) kahjustavad DNA-d ja valkusid. Vananemise tunnused: Ajukoorerakkude arvu vähenemine, Kuulmise nõrgenemine, Lõhna- ja maitsetundlikkuse vähenemine, Nägemise nõrgenemine (kaugnägelikkus, hall kae), Kopsumahu vähenemine, Südame löögimahu vähenemine, Neerude töövõime vähenemine, Seedehäired, Lihasjõu, koordiatsiooni vähenemine, Termoregulatsiooni häired, Viljakuse vähenemine meestel, lakkamine naistel, Luustiku kulumine (liigesed) ja luuhõrene...
DIVIDENDIVÕLAD Dividendvõlad tekivad bilanssi pärast omanike üldkoosolekul kinnitatud kasumi jaotamise ja dividendi maksmise otsust. Deklareeritud, kuid välja maksmata dividendid kantakse kohustusena bilanssi. INTRESSIVÕLAD Intressivõlad kaasnevad laenukohustusega. Majandusaasta lõpuks arvestatud, kuid tasumata intress kantakse kohustusena bilanssi. HINNANGULISED LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Garantiikohustus tekib, kui firma annab müüdavatele kaupadele hooldusgarantii. Garantiikohustus tekib perioodil, mil toimub kaupade müük. NÄIDE. Möödunud aasta garantiiremondi kulud moodustavad 1% samade kaupade müügitulust. Teades seda, moodustatakse sama % alusel jooksva aasta müügitulust garantiikohustus ja kajastatakse see lausendiga: D Garantiiremondi kulu K Garantiikohustus
· Ostetud kaubad müügiks 123 500 · Muu äritulud 12 000 · Ettemaksed hankijatele 56 000 · Eelmiste perioodide jaotamata kasum 43 700 AKTIVA PASSIVA Tootmisseadmed 340 000 Võlad hankijatele 250 000 Intressitulu 16 000 Palgakulu 413 000 Ei käi bilanssi! Ei käi bilanssi! Käibemaksu ettemaks 159 500 Aktsiakapital 400 000 Pangakontod 14 700 Eelm. Per. jaotamata kasum 43 700 Ostetud kaubad müügiks 123 500 Ettemaksed hankijatele 56 000 Muu äritulud 12 000 Ei käi bilanssi! Kokku 693 700 Kokku 693 700
maapinnale igast suunast. Otsekiirgus jõuab maapinnale mingi kindla nurga all, hajuskiirgusel puudub kindel suund. 8.Maapinnani jõudnud kiirgusest osa neeldub maapinna ülemises kihis (vees), osa peegeldub tagasi maailmaruumi. Neeldunud kiirgus soojendab maapinda ja muutub pikalaineliseks soojuskiirguseks, mis soojendab ümbritsevat õhku (vett) ja hajub. 9.Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivse bilanssi korral saab maapind rohkem kiirgusenergiat, kui soojuskiirgusena ära annab. Pideva + bilanssi korral toimub pidev soojenemine, kuni maakera ära põlemiseni. Negatiivse bilanssi korral saab maapind vähem kiirgusenergiat, kui ise soojusena ära annab. Pideva – bilanssi korral toimub pidev jahtumine, ning lõpeb jäätumisega. 10.Vööndiliselt on erinevused suured. Palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, sest seal on kiirgusbilanss positiivne. Polaaraladel toimub tugev
Seosed-analüütiline ja sünteetiline: iga tehing tuleb kirjendada üheaegselt mõlemale kontole, anal.kontol reg maj.tehing samale poole kuhu see kirjendati sünt.kontol. anal.kontode algsaldo peab võrduma sünt.konto algsaldoga, sama kehtib ka kreediti- ja deebetikäivete ning lõppsaldo kohta. Ühekordne kirjendamine: arvestusmoodus, kus maj. registreeritakse arvestusregistris ainult üks kord. Ei ole võimalik teha sisemist kontrolli. Ilma varasid inventeerimata ei ole võimalik koostada bilanssi ja selgitada maj.tulemust. aluseks on võetud raha liikumine. Saavad kasutada ainult FIE'd kes kasutavad kassapõhist arvestust. Kahekordne kirjendamine: toimunud majandustehingu summa. on laialdaselt kasutust leidnud- sisemise kontrolli võimalus, lihtne koostada perioodiliselt bilanssi, lihtne selgitada majandustegevuse tulemust. Võimalikkus tuleneb sellest- iga maj.tehing kajastub vähemalt kahel kontol (ühe konto kreedit, teise
Nõuded kuluarvestusele:planeeritud, otstarbekohane(et infost oleks tul kasu),õigeaegne, hästi esitatud,täpne, ühtne Funktsionaalse pm alusel:1.TOOTMISKULUD:*põhikulud-mat tööt, *lisakulud-tootm seotud, palgad 2.MITTETOOTMK:*turustus,*üldhaldus-audit, rp,täiendõp,*finant-intressik Esmaskulud e. Põhik-põhimat maksumus, põhitööl palkMuundumisk e töötlemisk-tootm lisak, Kulud finantsaruannetes:*jätkuvad-kaj.bilansis,*lõplikud-kas Kulud finantsaruannetes:*Kapitaliseeritavad k-enne KAS bilansis varana,*mittekapit- ei läbi bilanssi Kulud ajalisest aspektist:*soetusk(minev)*asendus(olevik)varade asendam,*kavandatud(tulev Kulukäitur-kulude muutuse põhjus Kul muutum mõne kulukäituri muutumisel:*muutuvk*püsik*sega Kulud kuluobj kirj alusel:*otsek-tootmisev-s mat maks, pühitööl palk+sm, *kaudk-puudub seos obj, ühisk, tootmisr rent. Juhi seisukohast:*kontrollitav*mittekontrollitav Kulud otsuste lang seisukohast*olulised, *ebaolul (pöördumatud, varad...
Kasumiaruande kontodele kuuluvad registreerimisele kõik majandustehingud, mis on seotud kas tulu või kuluga. Töötasud ja maksud, elektriarved ja rendid, pastakad ja paberid, vahetustegevuse kaudu (kurgid sulle-raha mulle) saadud müügihind ning erinevad finantstegevusega seotud tehingud. NB! Finantstegevus on väärtpaberite omandamine või müük. Kasumiaruanne Kasumiaruandes ei tohi kajastada tehinguid, mis on ei ole seotud perioodiga. Ettemakstud reklaamiarve jääb bilanssi seniks, kui on lepingujärgne aeg (vaatame kalendrit ja arvutame) ettemakstud kulu suunata päriskuluks. Raamatupidamise sise- eeskiri Sise- eeskirjas sätestatakse varaobjektide mahakandmise kord, seda tegema volitatud isikud ja vajalikud dokumendid. Eraldi tuleb kindlaks määrata majanduskulude aruannete-, komandeeringukulude-, palgaarvestuse alused jms. Samuti raamatupidamisregistrite pidamise kord ning juhul kui kasutatakse raamatupidamise läbiviimiseks
Kohustused = Varad – Omakapital Õige Kohustused = Varad + Omakapital 19. Kes koostab Äriseadustiku § 179-st tulenevalt koostab raamatupidamise aastaruande ja tegevusaruande? Osanik. 20. Kuidas on konto seotud bilansiga, mille järgi kontosid eristatakse, kontode liigid, deebeti ja kreediti tähendus kontodel … Aktiva- ja Passivakontod, Bilansi- ja Kasumiaruandekontod. 21. Mida kajastab ettevõtte bilanss, kui tihti peab koostama? Kuidas iga majandustehing muudab bilanssi? Bilanssi koostatakse üks kord aastas. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga firma vara, kohustusi ja omakapitali. 22. Millised kasumiaruande skeemid on Eestis kasutusel, millist skeemi valida? Skeem 1 rühmitab kulud nende iseloomu järgi (tööjõukulud, amortisatsioon jne). Skeem 2 aga kulude funktsiooni järgi. 23. Millistest seadustest ja juhenditest tuleb lähtuda raamatupidamisarvestuses? Kes korraldab äriühingu raamatupidamist?
meetodi, mis mõõdab ühteaegu nii inimtegevuse nõudlust erilaadsete ökosüsteemi teenuste järele kui ka neid teenuseid pakkuvat looduskapitali. Ökojalajälg käsitleb just neid ökosüsteemi teenusid, mis tulenevad maakera pinna suutlikkusest kasvatada elusainet. Piirid ja puudused. 1.Tegeleb vaid ühe jätkusuutlikkuse tugisambaga keskkonnavaldkonnaga ega arvesta sotsiaalset ega majanduslikku jätkusuutlikkust. 2.Mõõdab see üksnes taastuvate elusate looduvarade bilanssi. 3.Meetod lähtub mitmest lihtsustavast eeldusest, mistõttu alahinnatakse inimeste mõju keskkonnale. Ökojalajälje standard Californias asuv Global Footprint Network on peamine jalajälje meetodit arendav asutus maailmas. Nemad on loonud ökoloogilise jalajälje standardi, mis annab arvepidamise üldpõhipõtted ja arvutusjuhised. Globaalsed hektarid ja kaalukordajad. Eesti
Kui monopol tekib võib tekkida riigis olukord, et majandus hakkab hoopis pidurdama edendamise asemel. Et seda ei tekiks on vaja riikliku kontrolli riigis toimuva üle, mis on minu arvates ka õige tegu, sest kui kontrolli poleks siis võib monopole kõikjal tekkida ja see muudaks majanduse kaootiliseks ja see ei pidurdaks enam vaid seisaks. Kõige suuremaks majanduse pidurdavaks teguriks pean mina aga meie negatiivset välismajanduse bilanssi. Me ostame sisse rohkem, kui välja müüme. See tähendab, et Eesti ühiskond tervikuna elaks justkui üle jõu. Ma arvan, et kui see ei lõppe siis peab valitsus sekkuma, kuna see näitaks kui tugev riik me oleks majanduses. Majandust on võimalik edendada ja pidurdada mitmete tegurite poolt. Enamik neid tegureid on riigi käsutuses ja see on riigi enda teha, kuidas ta oma majandust arendada või kaitsta tahab. Suurimaks edendavaks majandus teguriks on turumajandus tänu
4. Ameerika süsteem- koosnes päevaraamatust ja pearaamatust. (Viia Saidla) Raamatupidamise praktikas on kasutusel nii ühe- kui kahekordne raamatupidamise süsteem. Vahe ühe- ja kahekordse raamatupidamise süsteemi vahel on kapitali ja tulemuste väljaselgitamise korras ja viisis. Ühekordse arvestuse puhul majandustehing registreeritakse raamatupidamisregistris ainult üks kord. Sellise andmete registreerimise tulemusel ei ole võimalik ilma varasid inventeerimata koostada bilanssi ja välja tuua majandustulemusi. Kahekordse raamatupidamissüsteemi kasutades saab koheselt selgitada majandustegevuse lõpptulemuse. (raamatupidamise-abc, 2010) Kasutatud kirjandus: http://www.e-ope.khk.ee/oo/evoti/raamatupidamise_ajalugu/arvepidamise_areng.html http://www.qkurvet.ee/majandusarvestuse-ajalugu-ja-tanapaev http://www.rmp.ee/raamatupidamine/pohitoed/1-2-majandusarvestuse-ajalugu-2009-08-18 http://raamatupidamise-abc.ee/raamatupidamise-ajaloost/
riske, tootes (pakkudes) ühiskonnale kaupu või teenuseid, mida see tema arvates vajab ja kes loodab saada oma tegevuse tulemusena kasumit Ettevõtlus - uute võimaluste otsimise protsess kasutamaks ära uusi lahendusi millegi tegemisel, valmistamisel, tegevus kus ollakse ärksad uutele võimalustele ja ületatakse vanu piiranguid Ettevõtte aastaaruanne - sisaldab bilanssi, kasumiaruannet ja tegevusaruannet Ettevõtte eelarve - plaan, mis koostatakse tulevaste situatsioonide prognoosimisel Ettevõtte kulu - raha, mis ettevõte peab hüviste tootmise ja müümisega seoses välja maksma Ettevõtte tulu - raha, mis ettevõttele hüviste müügist laekub Ettevõtte risk - oht, et ootamatud sündmused konkreetses ettevõttes mõjutavad investeerimisportfelli tulusust
Kuni 1987. aasta novembrini asusid hoones viimaste institutsioonidena Tallinna Oktoobri- ja Kalinini rajooni rahvakohtud, kes läbilaskvate katuste, pragunenud seinte, tuult läbilaskvate akende, külmunud veetorude ja kasutamiskõlbmatuks muutunud ahjude tõttu siit lahkusid. Kaarekujulises kõrvalhoones on 20. sajandil asunud erinevate ametiasutuste kõrval ka eluruumid, kusjuures viimased elanikud kolisid sellest lagunemisohtlikust majast välja alles 1980ndate aastate lõpul. Riigikantselei bilanssi jõudis varisemisohtlik hoone 1990ndate alguses, kuid alles 1996. aasta alguses hakati ehitist renoveerima. Kapitaalsed rekonstrueerimistööd said alguse lammutustöödest, kus pea kümme aastat tondilossina seisnud ja mädanenud ning varaste poolt laastatud hoone sissevarisenud katusekonstruktsioonid, kandevõime kaotanud vahelaed ja amortiseerunud siseseinad tuli suuremas osas eemaldada. Hoone on kolmel korral olulisel määral ümber ehitatud: esimest korda siis, kui see kohandati ümber
14.Mis on püsikulu? Too näiteid. Püsikulu on ettevõtte kulu, mis ei ole ettevõtte toodangu mahuga otseses seoses. Näiteks: rendikulud, juhtkonna töötasu. 15.Mis on ressurss? Kõige üldisemas mõistes tähistatakse sõnaga ressurss kõikmõeldavaid vahendeid ja tagavarasid, mida on võimalik kasutada. 17.Firma finantseerimise võimalused ja allikad: omavahendid, ettevõtlustoetused, lühi- või pikaajaline pangalaen tagatise vastu, liising, krediitkaart, jne 18.Nimeta bilanssi kaks poolt. Mida need sisaldavad (lühidalt)?aktiva - bilansi vasakul poolel kajastatakse ettevõtte vara, passiva - bilansi paremal poolel kajastatakse kohustisi ja omakapitali. 19.Mida tuleks jälgida eduka äri asukoha valikul? Selgita miks?Oluline on asuda kättesaadavas kohas potentsiaalsele klientuurile, mitte kuskil suvalises kohas. Sest muidu ei leia klient firmat ega pane seda ka tähele. 20.Kirjelda äriideede tekkepõhjuseid, kuidas need tekkivad?
Säästmisfunktsioon: S = -C0 + (1-c)Yd. Multiplikaator Kulumultiplikaator = 1/(1-MPC)=1/MPS Maksumultiplikaator = MPC / 1 MPC Rahamultiplikaator = 1/r, kus r on reservisuhe. Majanduses on tasakaal, kui kogunõudluskõver lõikub 45 kraadi joonega. Raha Kvantitatiivne rahateooria: M x V = P x Q, kus M on ringluses oleva raha hulk, V raha ringluskiirus, P hinnatase, Q kogutoodangu hulk(SKP). Pangad Varade kogusumma peab võrduma kohustuste ja omakapitali summaga ehk bilanssi aktiva pool peab võrduma passiva poolega: D = R + L.
näiteks osalemine erinevatel TAL konkurssidel, osalemised sporditurniiridel ja annetuste kogumine. Välja on toodud põhjused ja saavutused, miks võib lugeda 2013. aastat edukaks ja 2014. aasta põhisuunad. Nimetatud on kõrgkooli põhinäitajad, kui palju on koolis töötajaid, töötajate keskmine vanus, õpilaste arvud, lõpetajate arvud ja palju muud. Lihtsalt ja arusaadavalt on näidatud õppijate arvud, sisseastujate arvud, õppetöös edasijõudnute arvud ja muu statistika. 3. BILANSSI ANALÜÜS 3.1. Peamised muudatused Bilanssis on protsentuaalselt suured muudatused toimunud lühiajalistes kohustustes (erinevad võlad tarnjatele, töötajatele jms.), mis on vähenenud 750624€’lt 498715€’le, mis teeb 33,6%. Sellest suurim muutus toimus võlgades tarnjatele, mis vähenes 110357€’lt 59319€’le, mis on ligi 46,3%, ehk võlad tarnjatele on vähenenud pea poole võrra. Vähem muutusid võlad töötajatele, 145762€’lt 137383€’le, mis on vaid 5,7%
Ülesanne 3 12. Maksebilanss Jooksevkonto saldo (mln eurot) 1995 -115,7 1996 -307,2 1997 -499,2 1998 -432,1 1999 -230,6 2000 -330,9 2001 -360,7 2002 -825,0 2003 -985,4 2004 -1 095,1 2005 -1 116,0 2006 -2 053,0 2007 -3 318,5 2008 -1 577,8 2009 512,3 2010 513,1 2011 506,1 Jooksevkonto jaguneb neljaks osabilansiks. Väliskaubandus kajastab kaupade eksporti ja importi. Teine osa on teenused, mida osutatakse välismaalastele ja mida nemad osutavad meile (turism, transport). Tulude bilanssi kantakse võõrtööliste palgad ja tulud investeeringutelt. Kulude bilanssi rahvusvaheline abi , rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud jm. Üheks defitsiidi põhjuseks võib olla see, et impordime rohkem kaupu kui suudame eksportida. Teiseks see, et välisinvestorid on saanud meie riigist rohkem tulu kui meie oma välisinvesteeringutest. Ülejäägi korral võib põhjus olla tasuta abis või ülekannetes välismaalt. Ülesanne 4
import oli Soomest 250 miljardit eurot ja Venemaalt 100 miljardit eurot, teenuste netoeksport oli 50 miljardit eurot, otsesed välisinvesteeringud Soomest Eestisse olid 60 miljardit eurot ja Eestist Lätti 20 miljardit eurot. Tallinki aktsiatesse investeerisid Soome investorid 5 miljardit eurot (nad omandasid alla 10% selle firma aktsiatest). Kirjeldage jooksva konto ja kapitali ning finantskonto bilanssi ning muutusi välisvaluutareservides. Exp=200+50=250 Imp=250+100=350 Kaubandusbilanss=-100 Teenuste netobilanss = 50 Jooksev konto = -100+50=-50 Kapitali- ja finantskonto Investeeringud riiki = 60+5=65 Investeeringud riigist = -20 KK saldo = 45 Muutused välisvaluuta reservides = -50+45 = -5 Reservid vähenesid 5 miljardi euro võrra. 4. Riigis on järgmine tarbimisstruktuur: toidukaupadele kulus 40% keskmise
ETTEMAKSTUD KULUD on varana kajastatud väljaminekud, mis kantakse kuludeks järgnevatel perioodidel. ETTELAEKUNUD TULU on kohustusena kajastatud raha laekumine, mis näidatakse tuluna tulevastes perioodides. KONTOPLAAN mõeldud majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Kontoplaan on kontode süstematiseeritud loetelu. ALALINE KONTO Varade kontod (aktiva kontod) ja varade allikate kontod (passiva kontod) NB ! Bilansitaseme kontod nende saldod lähevad bilanssi. AJUTINE KONTO Majandusprotsesside kontod . NB ! Ei ole bilansitaseme kontod nende saldode põhjal tuuakse välja aruandeaasta tulem (kasum-kahjum), mis läheb bilanssi. RAAMATUPIDAMISÕIEND Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokument. SISEKONTROLL juhtkonna poolt kehtestatud kontrollimehhanismid ja protseduurid organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. AUDIITORKONTROLL
loomulik juurdekasv ennetas oluliselt linnade ja tööstuse arengut. Euroopa rahvastiku jaoks oli ajavahemik 17501914 enneolematult kiire ja näis olevat peatumatu kasvu periood nii absoluutselt kui ka suhteliselt, maailma rahvastiku kasvu taustal vaadates. Piirkondlikult oli muidugi suuri erinevusi: kasv oli aeglasem Edela-Euroopas, kiireim Ida-Euroopas ja üsna kiire ka Loode-Euroopas. Veelgi suurem kui üldine rahvaarvu kasv, mis sisaldab nii sündide-surmade kui ka rände bilanssi, oli rahvastiku loomulik juurdekasv, mida me siin ei käsitle. Loomulikku iivet absorbeeris oluliselt väljaränne, millel pole Euroopa jaoks olnud kunagi nii suurt tähtsust kui ajavahemikus 1840 1914. Tänu mandritevahelisele rändele oli rändebilanss negatiivne. Valdavalt üle ookeani, esijoones Ameerikasse suundunud ränne on ka suhteliselt hästi registreeritud, kuna Euroopa-sisene ränne, mis suurte riikide puhul jäi suuresti riigi piiresse, on raskesti jälgitav
Milline järgmine väide on kõige vähem tõenäoline selle firma kohta? a. Firma emiteerib uusi aktsiaid. b. Firma maksab kõrgeid dividende. c. Firma suurendab oma jaotamata kasumit. d. Firma laenab raha. __d_ 9. Kust saab kõige paremini informatsiooni firma kasumi kohta? a. Väärtpaberibörsilt. b. Firma prospektist. c. Firma bilansist. d. Firma kasumiaruandest. _b__ 10. Et määrata kindlaks firma finantsolukorda mingil ajahetkel, on kõige parem uurida a. prospekti. b. bilanssi. 2 Junior Achievementi Arengufond c. kasumiaruannet. d. dividendide maksmise aruannet. __c_ 11. Eelisaktsia annab omanikele õiguse a. saada lihtaktsionäridest suuremat dividendi. b. hääletada aktsionäride üldkoosolekul. c. saada eelisjärjekorras dividendi. d. otsustada firma personali valiku üle. __d_ 12
ning ettepanekud ettevõtte edasiseks tegevuseks. FINANTSARUANDED Finantsaruannete analüüs tehakse peamiselt põhiaruannete alusel, kuid õigete järelduste tegemiseks tuleb kasutada ka muid aruandeid ja lisasid. BILANSS on raamatupidamisülesanne, mis kajastab ettevõtte finantsolukorda teatud kuupäeva seisuga rahalises väljenduses. Koostatakse tekkepõhiselt; tegemist on minekulise aruandega. Bilanssi: - vasak pool kajastab ettevõtte varasid, mis on bilanssi paigutatud, lähtudes likviidsuse printsiibist (alustab kõige likviidseim vorm raha). - Kohustused on bilanssi paremal pool ning nad iseloomustavad allikaid, mille alusel ettevõte varasid rahastatakse. Bilanssi parem pool on ülesehitatud ka likviidsuse põhimõttel, aga siin tähtis on aeg lühiajalised ja pikaajalised kohustused (likviidsuse
Vast ka mo laulu´ läävä kõige papre tiid (2:42). Mu värsi´ omma säänest vanna muudu, ei ole sõnnu rikkalt tagavarass, ka riimgi egäkõrd ei ole paras nii kuidas kehvä valla kiil om luudu (2:110). Sa veerid ja veerid neid ridu ning silpideks kokku loed (1:85). Sa haarad, kuid enam sul pole pidet (1:85) ning kaks korda pimedam paistab tee (1:85). Nüüd endassegi piilu, vaata varju, mis kõnnib kõrval (1:91)! Ja mõõda oma viljasalve rikkust (1:91)! Aeg küps, et teeksid endale bilanssi (1:91). Kuid juba miski mus kaandus, miski mus tardus ja suri, tundsin end kivist kastis (1:106). Kõik kaugeneb ja unub, - ka see, mis kord meis helises ja voogas (1:132). On siiski üks, mis iialgi ei sure (1:132). See sfinks, mis hinge süües aina lisa küsib, on Mure (1:132). Ei kummardunud pea, vaid saatust trotsis. Ei murdnud lootusetus selle meelt, kes ennastunustavalt tõde otsis (1:160). Ta sirget käiku käis veel pimesigi (1:160). Kui juhtub vast, et vihmades ja vilus
A. Väärtpaberibörs. B. EV Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 1 Test 8, Ettevõtte finantseerimine Junior Achievementi Arengufond C. Eesti Pank. D. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. B 10. Ettevõtte rahalise seisundi määramiseks mingil hetkel, on kõige parem uurida tema A. eelarvet. B. bilanssi. C. kasumiaruannet. D. dividendide maksmise aruannet. C 11. Eelisaktsia annab omanikele õiguse A. saada lihtaktsionäridest suuremat dividendi. B. hääletada aktsionäride üldkoosolekul. C. saada eelisjärjekorras dividendi. D. otsustada firma personali valiku üle. D12. Milline järgnevatest väidetest on hüpoteegi kohta õige? A. Hüpoteek on lühiajaline võlakiri. B
OÜ NIMETU FINANTSANALÜÜS Käesoleva finantsanalüüsi eesmärgiks on ettevõtte 2008 aasta raamatupidamise aruande põhjal välja selgitada ettevõtte kasumlikkus, likviidsus ja maksevõimet. Olukorda hinnatakse nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus. Selleks on vaja meil kasutada bilanssi, kasumiaruannet ja rahavoogude aruannet. Võrdlen kaht majandusaasta näitajad. Allolevas tabelis on ettevõtte 2008 aasta raamatupidamise aruandest väljatoodud finantsanalüüsi teostamiseks vajalikud arvandmed. Kõik arvud on sadades kroonides. Olulisemad andmed 2007 ja 2008 aasta aruannetes 2007a. 2008a. Müügikäive 2 134 876 1 980 654 Käibevara 455 657 402 345 Lüh. Kohustused 235 897 201 546 Raha 6 546 7 349
Analüütiliste kontode algsaldo summa peab võrduma sünteetilise konto algsaldoga, sama kehtib ka deebeti- ja kreeditikäivete ning lõppsaldo kohta. 11. Ühe-ja kahekordne kirjendamine. Kahekordse kirjendamise eelised. Ühekordne kirjendamine- Arvestusmoodus, kus majandustehing registeeritakse arvestusregistrites ainult üks kord Ei ole võimalik teostada sisemist kontrolli Ilma varasid investeerimata ei ole võimalik koostada bilanssi ja selgitada majandustulemust Kahekordne kirjendamine- Sisemise kontrolli võimalus Võimaldab perioodilist bilansside koostamist Lihtne selgitada majandustehingu viisi Kahekordse kirjendamise võimalikkus tuleneb sellest, et: Majandustehingut on kajastatud kahel kontol Passiva ja aktiva kontode deebetil ja kreeditil on vastupidine tähendus 12. Kassa- ja tekkepõhine arvestus.
Kontode mõiste ja ehitus. Iga majanduslik tehing muudab bilanssi. Bilanss ei näita jooksvaid muudatusi, kuna ta koostatakse reeglina üks kord aastas (vajadusel kvartalis, kuus). Jooksvat ja kronoloogilist arvestust peetakse kontodel. Raamatupidamisliku kande koostamist nimetatakse lausendi moodustamiseks ehk kirjendi koostamiseks. Seega peab iga kirjendi aluseks olema ainult vastav algdokument.( kassaorderid, tsekid, arved, jne.). Ilma algdokumendita ei tohi kirjendada ühtegi majandustehingut.
1. Nimetage teehoiu ökonoomika ülesandeid. 1.Loetlege ressursse ehk tootmistegureid (3) Nii ettevõtte kui rahvamajanduse tasandil: maa, kapital ja töö –teehoiu tulude ja kulude määramine –investeeringute tasuvuse kindlakstegemine 2.Milline majanduslik kategooria seob kasumiaruannet ja bilanssi (st –finantseerimisvajaduse hindamine kantakse majandusaasta lõpul omakapitali)? Intensiivsussuhtarvud 2.Millised kohustised võivad kuuluda teehoiuettevötte lühiajaliste kohustiste hulka (vähemalt 3)? 3.Milliseid rahakäibeid (3) kajastatakse teehoiuettevõtte rahakäibe
võetud. Tehakse järgmine kanne: D: Varud 752 12 K: Võlg tarnijatele752 (1, 85) Varude jääkide inventeerimisel tehtud vigade mõju Mida suurem on kaubavaru lõppjääk, seda väiksem on müüdud kaupade kulu. Mida väiksem on müüdud kaupade kulu, seda suurem on realiseerimiskasum. Kui kaubavaru lõppjäägi inventeerimisel on tehtud viga, kandub selle mõju kasumiaruandesse ja bilanssi, mõjutades nii perioodi kasumi kui ka varade suurust, Kuna varade suurus kajastatakse bilansis, kuulub arvestusperioodi lõpubilansis esitatud vigane kaubavarude jääk edasi järgmisesse arvestusperioodi. Selle vea mõju käesoleva aasta finantsaruannetele on järgmine: Bilanss Kasumiaruanne Kaubavarud on tegelikust väiksemad Müüdud kaupade kulu on tegelikkusest suurem
sattumisest söögitoru · Soovita magada kõrgendatud peaalusega. limaskestale. · Väldi ülesöömist portsjonid väiksed ja 5 x päevas. 4. Diarröa e. kõhulahtisus · Taga siibri või WC kiire kättesaadavus. · Taga privaatsus ja jälgi hügieeni. · Hoolitse naha puhtuse eest. · Õhuta ruumi. · Jälgi vedeliku bilanssi. · Paku joogiks leiget vett või puljongit. · Dokumenteeri kõhu läbikäimine ja vaevused, väljaheite välimus. 5. Kõhukinnisus e. · Jaga toitumissoovitusi: toit peab olema mitmekülgne ja obstipatsioon kiudaineterikas, toitumine regulaarne. · Soovita kindlasti hommikusööki.
tasakaalu säilitamine oluline. Q2 Q0 Q1 Q 2. Sisemajandus puutub kokku 4. Lahendused: Esiteks, kui valitsus tahab kindlustada nõudega saavutada kõrge täielikku tööhõivet, siis võib ta stimuleerida majandust tööhõive. Muidugi võib selle maksu- või rahapoliitika kaudu ning aidata välist bilanssi tulemuseks olla nii kõrge raha devalveerimisega. Importkaupade hinnad tõusevad ja sissetulekute tase, et väline inflatsioon suureneb. Kaubanduse bilanssi mõjutab aasta või tasakaal saab rikutud. isegi pikema perioodi pärast, esialgu halvendab olukorda. Teiseks, tollide, kvootide kehtestamine. Kaubavahetuse defitsiit ja tasakaalu sissetulek
omakapital Raha 10 Kohustused 14 Varud 5 Omakapital 6 Põhivara soetusmaks. 8 Põhivara kulum (3) Kokku 20 Kokku 20 Ostetakse (tasutakse kohe) teine ettevõte hinnaga 4, ostetava ettevõtte netovara väärtus on 2 Ostetava ettevõtte vara ja kohustused võetakse bilanssi Varud 3 Kohustused 8 Põhivara 7 Omakapital (netovara) 2 Firmaväärtus: ostuhind - netovara Ostja bilanss peale teise ettevõtte ostu Varad Kohust. omakapital Raha Kohustused Varud Omakapital Põhivara soetusmaks. Põhivara kulum Firmaväärtus
Bilansside prognoos aastate lõpu seisuga planeerimisperioodiks. Näidatakse ära, kas teenust ostetakse sisse või on palgal oma raamatupidaja või koguni finantsosakond, mida juhib finantsjuht. Finantsprognooside koostamise seisukohalt on oluline tuua raamatupidamise sisekorraeeskirjadest välja järgmised reeglid: millisest väärtusest alates loetakse vahendid põhivaraks, st millal kantakse seadmed, mööbli jms vahendid kuludesse ja millal jäävad need bilanssi. Kulumi arvestamise reeglid. Varude hindamise reeglid.
Püsikulud ja kasumipoliitika Anny-Gret Anderson Kiiljan Kanarbik Lii Konts Teele Laidsalu Kerli-Getter Mägi Aneli Peterson Mariann Sööt Millised kulud loetakse püsikuludeks? Püsikuludeks arvatakse kulud, mida tuleb kanda ka olukorras, kus ettevõtte tegevus väheneb või koguni peatub täielikult. Mõnede kulude maht, nagu näiteks raamatupidamise, juriidilised jms teenused, muutuvad vastavalt tegevusmahtude muutumisele. Samas kindlustuskulud, turvateenused ja mõned maksukulud (näiteks maamaks) ei muutu ning jäävad püsima ka ettevõtte tootmistegevuse täielikul seiskumisel. Äriplaani mudel: Püsikulude hulka arvatakse teenused ettevõtte juhtimisega seotud teenused nagu raamatupidamine (kui seda ostetakse väljast), audit, juriidiline nõustamine jms. Samuti ettevõtte turvalisusega seotud teenused: valveteenused, kindlustuskulud jms. Lisaks maksukulud (maamaks), a...
juba liiga kõrge. Hinnang sellele, milline võlg/EBITDA tase on OK, sõltub loomulikult suuresti ka ettevõtte äritegevuse iseloomust (kas rahavoog on stabiilsem, kas finantseeritavate varade eluiga on pikk jne). Väikeettevõtte finantsseis on oluliselt ebastabiilsem ning seos omaniku kui eraisikuga mõjutab ettevõtte finantspilti rohkem. Ka väikeste krediiditoodete (autoliising, korterilaen) lisandumine väikeettevõttesse muudab bilanssi oluliselt. Seega finantsanalüüs väikese ettevõtte puhul annab oluliselt vähem efekti
aasta sama kuuga võrreldes 8% (0,8 miljardit krooni) ning koguimport 21% (2,7 miljardit krooni). Nii ekspordi kui ka impordi vähenemine aeglustus, kuna 2008. aasta novembri võrdlusbaas oli majanduskriisist tingituna madalam kui eelmistel kuudel. Eesti kaubavahetuse puudujääk oli 1,2 miljardit krooni (2008. aasta novembris 3 miljardit krooni). Alates 2009. aastast, kui Eesti oli majanduskasvu eeldusel, kasvas nii eksport kui ka import võrdselt. Seda saaks ka kajastada nende bilanssi graafikuna (Graafik 3.) 2008 aastal bilanss oli tegelikult väga suur, kui järmistel aastatel see on peaaegu sama. See tähendab, et kasvasid mõlemad näitajad. Graafik 3. Ekspordi ja impordi bilanss aastatel 2008-2011. Eksport Import Bilanss 2009 6486,9 7269,9 -783 2010 8744,9 9252,4 -507,6
vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata. Tema abil saab ühendada erineva (nimi)pingega elektrivõrke, et väga palju jamama ei peaks. Hästi kõrge töökindlusega ja kestavad umb. 30-40 a Kaod on megaväiksed, parimatel juhtudel alla 1% Ühesõnaga, vahvad kasulikud asjad Näeb välja selline Ideaalse trafo põhiseosed on seal üleval Võimsuste bilanss • On tarbimise ja tootmise tasakaal (tootmine=tarbimine+kaod) • Sagedus iseloomustab bilanssi (tarbimise tõus langetab sagedust, tootmise suurendamine tõstab sagedust) • Reguleerimine on - Elektrienergia salvestamine Tootmise reguleerimine Tarbimise juhtimine Üle maailma on sünkroonalad, mis siis sõbralikult jagavad elektrit kaubeldes ja toimetades ÜHENDENERGIASÜSTEEMidega. - Nendes süsteemides on sagedused igas osas samad ja ühendatud vahleduvvooluliinidega. Kahe erineva süsteemi vahel on alalisvooluühendused.
osakonna juhataja poolt. Elamujaoskond on registreeritud Eesti Riiklikus ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide registris ning talle on antud registreerimisnumber. (1990) Elamujaoskond on Tartu linna munitsipaal elamufondi majandamise ja haldamise ettevõte. Elamujaoskond juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusandlusest, Tartu Linnavolikogu ja Tartu linnavalitsuse otsustest, määrustest ja korraldustest ning käesolevast põhikirjast. Elamujaoskond on juriidiline isik, omab iseseisvat bilanssi, arveldusarvet, vapipitsatit ning muid ettenähtud rekvisiite. Põhiülesannete täitmiseks elamumajanduse osakonna koordineerimisel, elamujaoskond: · Tagab tema käsutuses olevate vahendite piires munitsipaal elamufondi säilimise ja korrashoiu, kooskõlas tehnilise ekspluatatsiooni eeskirjade ja normidega. · Teostab ja korraldab munitsipaal elamufondi remontimist. · Koostab jooksev remondi tehnilise dokumentatsiooni ja aruandluse ning
Kordamisteemad kontrolltööks Õppeaine arvestuse alused, 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll 2. Luca Pacioli 3. Majandusarvestuse olulisus ja otstarve 4. Majandusarvestuse valdkonnad: kuluarvestus, finantsarvestus, maksuarvestus, finantsanalüüs, auditeerimine, finantsjuhtimine, eelarvestamine ehk finantsplaanimine, juhtimisarvestus. Nende valdkondade vahelised seosed. 5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest 6. Raamatupidamiskohustuslane 7. Majandustehingud 8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded 9. Varad 10. Kohustused 11. Omakapital 12. Tulu 13. Kulu 14. Kasum ja kahjum 15. Rekvisiidid 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada 17. Varade, kohustuste ja omakapitali seos ning sõltumine, omakapitali osatähtsus varades 18. Kontod 19. Kahekordne kirjendamine 20. Töötasu ja maksuarvestus (KP, TK, TM, SM) 21. Raamatupidamise seadus 22. Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid 1...
Korrutus õhu soojamahutavusega 0,33 Wh/(m3K) annab tulemuseks, et soojuskoormus tohib olla maksimaalselt 10 W/m2. Alla selle saab maja mugavalt ära kütta, andes vajaliku väga väikese koguse lisasooja ainult sissejuhitavasse õhku. See põhimõte kehtib muuhulgas kõikide eluruumide kohta sõltumata kliimast. Välised olud hakkavad mõjutama alles seda, kui raske on soojakadusid piirides hoida, mis võimaldab koos niivõrd väikese lisasooja ja vabasoojusega bilanssi kokku saada. Passiivmaja omadused : ülihea soojapidavus tihe ehitus sooja tagastamine ventileerimisel lõunasse orienteeritus energia passiivne salvestamine ökoloogilised ehitusmaterjalid Moodulehitis: Paindlik planeerimine puitkarkassi võimaluste näol passiivmaja standardeid järgida lubav detaillahendus kiire ja ratsionaalne ehitus suurte moodulitena
Arvan, et kõik arendajad ei suuda kinnisvaraturu tasakaalupunkti ära oodata ja kindlasti tuleb ka nn hädatapmisi, kui pangad ei suuda ära oodata, millal oma raha kätte saavad. Vaatamata oma finantseerimisvõimalustele ei alusta me uusi projekte enne, kui eelnevatest etappidest on vähemalt 50% müüdud. Jagame ka kulusid ning otsime koostööpartnereid. Väga palju raha kulub ehitusfirmal kruntide hankimiseks ja läheb mitu aastat, enne kui sealt tulu tuleb. Selleks et bilanssi vähem koormata, olemegi otsinud koostööpartnereid. Nii arendame Tallinnas Rannamõisa tee 10 asuvat Pärnaõue korterelamute projekti koos Toompea Maja ja Satnam Europe'iga, Lasnamäel leidsime koostöövõimaluse AS-ga Fakto. Kasumimarginaal väheneb, aga on siiski suurem kui vähempakkumiskonkurssidel. KLIENT Reklaamiga ei tasu jahtuvas majanduses lolliks minna. Turundus on oluline, kuid kulud tuleb hoida kontrolli all, võimsad kampaaniad langeval turul ei aita
* ärge unustage tähtaegselt maksude tasumist * kui tekib vajadus teha lisaoperatsioone (näit. tulumaksu arvutada, kanda raha riigile jms), siis lisage need lausendid pearaamatusse ja ka majandusoperatsioonide kirjeldusse * kui majandusoperatsioonid on lõpetatud, sulgege kontod (leiate iga konto deebet- ja kreeditkäibe, ja saldo.) 2. Bilansi koostamine seisuga. 31.03.2011. * enne bilansi koostamist teete kasumiaruande (et leida kasumi-kahjumi suurus) * bilanssi koondatakse varade lõppsaldod ja kohustuste lõppsaldod HEAD NUPUTAMIST ! mise kuu neljandal ZURNAAL-PEARAAMAT FIRMALE seisuga 01.03.2011 Jrk. Kuu- Tehingu Kassa Arveldusarve Ostjate tasumata arved Põhivara nr. päev sisu
investeeringute tasuvust. Omakapitali rentaablus näitab aktsionäride investeeringute tasuvust ja võimaldab otsustada ettevõtte juhtimise efektiivsuse üle. Aktsiakapitali analüüs Suhtarve kasutatakse peamiselt investeerimisotsuste tegemisel ja pikaajalisel kavandamisel. Peamised suhtarvud on: Kasum ühe aktsia kohta Aktsiate hinna ja tulu suhe Dividendi ja aktsia hinna suhe Omakapital ühe aktsia kohta Kodune töö Analüüsi enda koostatud bilanssi (vajadusel lisa hüpoteetilisi andmeid) ja tee saadud näitajate põhjal majanduslikud järeldused. Kirjuta tulemused ja järeldused üles ning võta järgmiseks tunniks kaasa või saada õpetaja e-mailile. Kasuta analüüsiks finantsanalüüsi kalkulaatorit http://www.kalkulaator.ee/?
Finantsanalüüs 1. SISSEJUHATUS Atoy Automotive OÜ tegeleb sõidukite varuosade, lisaseadmete ja -tarvikute ning autokeemia hulgimüügiga. Ettevõte kuulub Rootsi kontserni APE Automotive Group. Atoy Automotive OÜ omanikuks on APE Fordonskomponenter AB, kellele kuuluvad lisaks Eestis asuvale ettevõttele ka ettevõtted Soome Vabariigis (Atoy Automotive Oy) ja Läti Vabariigis (APE Motors SIA) (Atoy Automotive OÜ Soome kodulehekülg). Valisin selle ettevõtte, kuna käisin seal suvel praktikal ning olen juba ettevõttega eelnevalt tutvunud. Finantsanalüüs 2. MUUTUSED Bilanssi analüüs Analüüsin, millised on toimunud muutused ettevõtte varade kirjetel, kuidas on lood ettevõtte kohustustega kas ettevõte on suurendanud või vähendanud laenukohustusi ja kas need muutused on olnud e...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
