Loomade käitumiskohastumuste näidetest kiskjate saagitabamisviisid, lindude ränne, järglashoole, tedremäng (käitumiskohastumus, mis võimaldab emastel parimaid isaseid valida). Kohastumused ei ole täiuslikud. 1) Loodusliku valiku materjaliks on juhusliku iseloomuga mutatsioonid ja nende kombinatsioonid. 2) Keskkonnas mitmesuguseid, tihti vastandliku toimega ökoloogilisi tegureid. Kompromisslahendus. NT kaelkirjakul halb kohastumus joomiseks, isashirvedel sarved kakluseks 3) Keskkonnatingimused pole püsivad, muutuvad tihti ebaregulaarselt NT soojal talvel süüakse valge kasukaga jänes kohe ära Osa kohastumusi on kasulikud isendirühmale (perele, karjale jms), kuid ohustavad üksikisendeid. NT mesilased surevad torke tagajärjel. Lisaks organismidevahelistest suhetest vastastikuse
mingid evulutsioonitegurid. Isolaat - liigi põhievialast geograafiliste või ökoloogiliste tegurite poolt eraldatud väike populatsioon. Kohastumine - Indiviidide päriliku muutlikkuse mitmekesisust kujundav valik populatsioonile või kogu liigile omased kasulikud tunnused kooskõlas elukeskkonna tingimustega. Kohanemine - individuaalne adaptatsioon isendite genotööbi otstarbekaks muutumine vastusena keskkonna tingimuste toimel Kohastumus - populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljuneimist olemasolevates elutingimustes ja seega liigi säilimist. Kohasus - individuaalne genotööbi valikuväärtus: suhteline edukus eluvõimes ja paljunemises võrreldes sama populatsiooni teissuguste genotüüpidega isenditega. Liigiteke - uue liigi evulutsiooniline tekkimine olemasolevast. See on mikro- ja makroevulutsiooni eraldi protsess.
2.Suunav valik 3.Lõhestav valik Stabiliseeriv valik · Valiku puhul on elistatud keskmisi tunnuseid kandvad organismid. Suunav valik · On eelistatud tavalisest erinevad tunnuseid kandvad organismid. · Võib viia uute liikide tekkeni. Lõhestav valik · Eelistatud on äärmuslikke kohastumusi kandvad organismid. · Võib viia kahe liigi tekkeni. Kohastumus · Loodusliku valikuga seotud takistusi aitab ületada kohastumus. · Kohastumus on liigisäilimist soodustavad omadused, mis aitavad kaasa liigi säilimisele. · Keskonnaga paremini kohastunud olendid annavad rohkem järglasi kui need kes pole kohastunud. Kohastumuse näide Evulutsiooniline muutus · Pidevad uued kohastummine võib viia evulutsioonilise muutuseni. · Evulutsiooniline muutus on kui mingi organismi geenid on pidevas muutumises,
1 Looduslik valik · Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende individuaalsetest iseärasustest ja elutingimuste piiravast toimest. · Looduslik valik on võimalik ainult tänu sellele, et organismidele on iseloomulik muutlikkus- erinevused sama liikide isendite vahel · Suunav valik · Stabiliseeriv valik · Lõhestav valik Kohastumus · Seega kui looduslik valik on oma valiku teinud: · Hakkavad organismid kohanema nende muutustega tekivad uued kohastumused. · Kohastumuseks nimetatakse liigi säilimist soodustavaid omadusi. · Ellujäämist ja paljunemist soodustavad omadused · Nt loomleviga taimede seemned on kohastumine vastu pidada loomade seedekulglas. · Lindudel on kujunenud palju kohastumusi lendamiseks: · Esijäsemete muutumine tiibadeks. · Kerged toruluud · Kiire seedimine jne.
1.Peamised süstemaatikas kasutatavad üksused alustades kõige madalamast: liik,perekond,sugukond,selts,klass,hõimkond 2.Liike nimetatakse kahe sõnaga ladina keeles, et olla kindel et räägitakse ühte ja sama liiki organismist. 3.Bioloogiline evolutsioon on maa elusa looduse ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu. 4.Evolutsiooniliste muutuste kiirus on lõppematu ja väga aeglane 5.Olelusvõitlus tuleneb,vormid,näited.. Kui järglasi sünnib palju, ei jätku kõigile nt toitu ja eluruumi. Organismid peavad eluks vajalike tingimuste pärast omavahel pidevalt võitlema.Nende vahel toimub olelusvõitlus ehk konkurents. Vormid: Ellujäämiseks tuleb konkureerida nii liigikaaslaste kui ka samade elutingimusi vajavate teiste liikide isenditega. Nt:Saarma ja mingi vahel- *Toiduobjektid kattuvad. *Suvel toitu palju, liigid üksteist ei mõjuta. *Talvel toitu jääb vähemaks ning veekogud ,kus need loomad toitu saavad, külmuvad kinni. *Liikide toiduk...
Kohastumine e.adaptatsioon-populatsiooni ja liigi isenditele ühised pärilikud omadused,tunnused,mis soodustavad nende eluvõimet,paljunemist.Loob,muuda,säilitab looduslik valik.toimub org.rühmade põlvkondade vahetumise käigusN:nahapruunistub.Kohastumused avalduvadorganismide sise- väliehituses,füsioloogias,käitumises,paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes.biootiline/abiooitiline tegur. kõrbetaimed:sügav juurestik,lihakad,kitsad,nahkjad lehed. linnud:eesjäsemed tiivad,toruluud,suled. imetaja:loote org.sisene areng inimene:püstikäimine kohastumused:varjevärvuskuju,hoiatusvärvus, mimikri-sarnasus teise liigiga kasulik:juhuslik mutatsioon,ökoloogilised tegurid,keskkonnatingimused Liik-looduslike populatsioonide rühm,mille isendid kas tegelikultvõi potensiaalselt ristuvad omavahel.seeon biol.liigimääratlus-ernst mayr morfoloogiline määratlus:populatsioon või populatsioonide rühm,mis olulisete anatoomiliste tunnuste poolest...
inimestele. Niisuguse nn antropomorfistliku lähenemise tüüpnäiteks võib pidada kuulsa saksa loomauurija A. E. Brehmi (1829-1884) kirjeldusi tema "Loomade elus". Kaasaegsele teadusele lähedaste käitumisuuringute alguse võib paigutada 19. sajandisse, selle edasine areng kulmineerus 20. sajandi 30.-40. aastatel klassikalise etoloogia printsiipide väljakujunemisega. Järgnevalt on õige lühidalt ära toodud vaid mõned selle arenguloo silmatorkavamad isikud ja etapid. Kohastumus kui tööhüpotees Eelmises peatükis selgus, et käitumisökoloogia peaeesmärgiks on uurida käitumise funktsioone. Käitumisökoloogide poolt püstitatavaks tüüpiliseks küsimuseks on see, kas ja kuidas aitab mingi konkreetne käitumisviis kaasa organismi edukusele olelusvõitluses, tema fitnessile. Järelikult uurib käitumisökoloogia organismide kohastumusi ehk adaptatsioone, nende käitumise adaptiivset väärtust.
Kohanemine-Individuaalne adaptsioon, isendi fenotüübi otstarbekas muutumine vastusena keskkonnategurite toimele. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires. Kohastumine on organismirühmade pöördumatu sobitumine (adapteerumine) uute elamistingimustega.Kohastumise tulemusel tekivad organismidel adaptatsioonid, mida nimetatakse kohastumusteks. Kohastumus- Populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus, tunnus või tunnustesüsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemasolevates elutingimustes ning sellega liigi säilimist. Kohasus-Individuaalse genotüübi valikuväärtus; Suhteline edukus eluvõimes ja paljunemises võrreldes sama populatsiooni teistsuguse genotüübiga isenditega. Liigiteke-omaette genofondiga organismirühma kujunemine ja püsimajäämine looduskeskkonnas.
Nt. Mingi taimeliik, rajajaefekt väike osa populatsioonist rändab välja ja asustab kuskil maa. Nt. Gröönimaa asustamine Looduslik valik Olelusvõitlus organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilisest tegurist Kohastumine on teatud keskkonda sobivate iseärasuste kujunemine mitmes liigis, kohanemine teatud keskkonda sobivate iseärasuste kujunemine ühes liigis. Keskkonnast tingitud:talvitumine, kasulik organismi rühmale:mesilased Suhteline kohastumus kohastumus pole ideaalne kõigis tingimustes - 1 kktegur võib tingida kohastumusstrateegiaid. Nt. talveuni - kasulik org. rühmale, kuid kahjulik üksikisendile. Nt. Mesilased - 1 kohastumus mõjutab teisi (antiloobi kiirus) Liigi tekke tunnused: geenifond, levila, kindel kromosoomide arv, saavad omavahel ristuda, sama füsioloogiline ja biokeemiline koostis, sama ökoloogiline niss, ühtne põlvnemine Liigi geenifondi aitavad säilitada ristumisbarjäär e. bioloogiline
Kohastumuste aluseks on muutused geneetilises materjalis. Selleks, et uus liik ka püsima jääks on vajalik ka isendite arvukuse tõus, leviala laienemine ja ristumisbarjääri tekkimine. Ristumisbarjäär ehk bioloogiline isolatsioon takistab ristumist teiste liikidega. 8.Põhjendage, miks on kohastumused organismidele vaid suhteliselt kasulikud. Tooge selle kohta kaks näidet. Nad on seotud mingite kindlate keskkonnatingimustega ja kui need muutuvad, ei pruuhi kohastumus enam organismile kasulik olla. 1.näide: Tööstuspiirkonnas kohastumusena tekkinud putukate pruun tiivavärv. Saastatuse vähenedes pruuni värvuse kasulikkus väheneb. 2.näide: Mesilaste astel kaitseb mesilast vaenlase eest aga selle kasutamisel mesilane hukkub. 9.Leidke stabiliseerivat valikut kujutav joonis. Seletage joonise põhjal millised muutused toimuvad populatsiooniga stabiliseeriva valiku korral. Stabiliseeriv valik on kujutatud joonisel nr. 2
keskkonnas suudavad nad ellu jääda, paljuneda ja vastu pidada, vastasel juhul nad surevad. Osad taimed ja loomad suudavad seda ka mujal, aga selleks peavad nad harjuma keskkonnaga ja muutuvad otstarbekalt jällegi ümber, ehk kohanevad. Kohanemine on pöörduv ja sellel on mittepärilik muutumine, seevastu kohastumine muudab organismide ehitust ja talitlust pärilikult populatsioonides loodusliku valiku toimel, st kohastumus arenebki välja kohanemisest.Näiteks kõrbetaimed on kohastunud elama ainult kõrbetes ja neid ei saa viia kasvama antarktikasse. Kohastumused ei saa olla täiuslikud, st et, erinevates keskkondades on mitmeid vastandliku toimega ökoloogilisi tegureid. Näiteks kaelkirjakul on pikk kael ja ta saab hästi toitu kätte, aga kummardades vett jooma on ta kerge saak lõvidele, sest püsti saamine on raskem. Ka näiteks jänes muudab talvel värvi mis aitab teda kaitsta
Bioloogiline evolutsioon- maa elusa looduse ajalooline areng liikide üksteise põlvnemise kaudu Olelusvõitlus- organismide võitlus ellujäämise eest. Looduslik valik- protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi edukamad organismid Liik- sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja levila ning kes omavahel ristudes annavad sigimisvõimelisi järglasi. Sama liigi isendite rühm, kes elavad samal ajal samas elupaigas Kohastumus- liigi säilitamine, selle isendite ellujäämist ja sigimist soodustavaid pärilikke omadusi 2. Miks annavad elusorganismid rohkem järglasi, kui neid ellu jääb? Too ka näide. Enamik organisme annab rohkem järglasi, kui neid saab ellu jääda, sest organismide ellujäämine ja paljunemine sõltuvad teistest organismidest ja eluta looduse tingimustest, st. organismide vahel toimub konkurents e. olelusvõitlus.
Stabiliseeriv valik kõige rohkem annavad järglasi need isendid, kellel on juba eelnevates põlvkondades kujunenud neile tingimustele vastavad tunnused. Suunav valik keskmisest teatud suunas erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine. Lõhestava valik kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises. Kohastumine - kohastumuse teke, mille aluseks on organismirühma geneetilise struktuuri pöördumatu muutumine teatud suunas. Kohastumus liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavad omadused. Liik sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. Geograafiline isolatsioon ruumiline eraldatus näiteks veekogude, mägede või kauguse tõttu. Bioloogiline isolatsioon erinev paljunemisperiood, käitumine paaritumisperioodil, hübriidid hukuvad või jäävad viljatuks
Looduslik valik Bio IV Looduslik valik isendite valikuline ellujäämine ja paljunemine Tuleneb: Geneetilised erinevused isendite vahel Keskkonnatingimuste soosiv/pärssiv mõju Tulemus: Ellu jäävad ja järglasi annavad eelistatult mingite kasulike tunnustega (geenidega) isendid Vähemkohased isendid (geenid) kaovad Kohastumus ehk adaptatsioon pärilik omadus, mis tagab ellujäämise (ja paljunemise) mingites teatud keskkonnatingimustes Kohastumusi ja kohastumist kujundab looduslik valik Kohanemine = kohastumine Muutused reaktsiooninormi piires Kohastumused Vee kokkuhoid veevaeses keskkonnas Kohastumused põudade üleelamiseks: http://www.youtube.com/watch?v=ZUsARF-CBcI Kohastumused Kohastumused: hoiatamine Kohastumused Nii kiskjatel kui saakloomadel Kaitse/varjevärvus -
KLIIMA Kuumemaid kõrbealasid. Madal ja tasane pind. Varjus kõrgeim temp. 58°C. Liiv kuumeneb kuni 90°C. Talvel harva võib esineda öökülma. Aastane sademete hulk on alla 100mm Mõned aastad on täiesti kuivad. MULLAD Liivakõrb, mulda ei esine. Palju kruusa ja klibuvälju e. regid. Liivaluidetes tekivad huvitavad kipskristallid. TAIMEDE KOHASTUMUS Lehed on väikesed, nahkjad või on muundunud. Paksud lehed, et aurumine lehe pinnalt oleks võimalikult väike. Varred või lehed on suutelised säilitama endas niiskust. Õitsevad ning viljuvad väga kiiresti Pikad juured, mis ulatuvad sügavale. SAKSAUULIPUU E DATLIPALM KASAHSTANI KAKTUS TAIMED LOOMADE KOHASTUMUS Suured kõrvad kehatemperatuuri reguleerimiseks.
Kontrolltöö Evolutsioon 2, õp lk 76-100. 1. Kohastumine, kohastumus, kohanemine, kohanemus - mõisted ja näited. Kohastumus soodus tunnus, keskkonda sobiv tunnus, soodustab liigil toime tulla ekukeskkonna tingimustega. See soodus tunnus (keskkonna poolt määratud) on omane tervele organismirühmale (liigile). See tunnus on geneetiliselt kinnistunud (edastatakse järglastele) Kohastumine protsess, mille käigus kohastumus tekib. Kohastumused avalduvad organismide: 1.) ehituses (varjekuju, nt raagritsikas, oksakujulised vastsed; varje- või hoiatusvärvus, nt aastaajalised värvused, sulandumine keskkonda, hoiatusvärvus annab märku varjatud kaitsevahendust lepatriinu, herilane, mürkmaod; mimikiri-sarnasus teise liigiga, nt orhidee tolmeldaja nagu kärbes, ohutud sirelased ja maod nagu herilased või mürkmaod, kägu nagu raudkull jne) 2
keskkonnategurite toimele. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes (modifikatsioonilistes) muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires. Kohastumine-(populatsiooni, liigi) evolutsiooniline adaptatsioon; organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Kohastumise tulemusena arenevad kohastumused. 1 Kohastumus-populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus, tunnus või tunnusesüsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemasolevates elutingimustes ning sellega liigi säilitamist. Liik-populatsioon või populatsioonide rühm, mille isendid on üksteisega sarnasemad kui teiste liikide isenditega ja ristuvad omavahel, andes viljakaid järglasi. Lõhestav valik-loodusliku valiku tüüp: liigi keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine
Nt. delfiin, hai ja kalasisalik on kohastunud vees elamiseks. 31. Eelistan molekulaargeenilist süstemaatikat, sest leian, et inimesel ja simpansil on rohkem ühiseid tunnuseid, kui inimesel ja gorillal. 32. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires, kohastumine muudab seevastu organismide ehitust ja talitlust pärilikult populatsioonides loodusliku valiku toimel. Kohastumus arenebki välja kohanemisest. Bioloogia lk 113-114 Tõene või väär? 1. Õige 2. ... loomad on simpansid (ja gorillad). 3. ... on 48 kromosoomi. 4. ... kunagi Austraaliat, Ida- ja Lõuna-Aafrikat ... 5. Õige 6. ... peamiselt kahejalgse liikumisviisi poolest. 7. Õige 8. Õige. Õige variant: 9. C) 10. B) 11. C) 12. C) 13. C) 14. B) 15. C) 16. B) Täida lünk: 17. Esikloomaliste 18. Lõunaahv
olelusvõitluse suhted teiste liikidega. 9. adaptatsioon organismide ehituse ja talitluse muutumine, et sobituda keskkonna ja elutingimustega. (nt kaladel ujupõie arenemine) 10. varjevärvus pigmendid looma kehakatetes on kujunenud nii, et sulanduksid keskkonna taustal raskesti nähtavaks. (nt. jänese karvastiku muutumine valgeks, et talvel lumes näha ei oleks) 11. kohastumine protsess, mille tulemuseks on kohastumus. (nt lindude tiibade arenemine) 12. liik populatsioon või populatsioonide rühm, mille isendid on üksteisega sarnasemad kui teiste liikidega ning ristuvad omavahel, andes viljakaid järglasi. (nt metskits) 13. bioloogiline isolatsioon (ehk ristumisbarjäär) bioloogilised omadused, mis takistavad ristumist ühel alal elavate liikide vahel. (näiteks erinevad sigimisajad. must leeder õitseb tunduvalt hiljem kui punane leeder) 14
Mineraalaineterikas vesi aurustub ja soolad jäävad pinnasesse, pika aja jooksul kujunevadki sinna kohta soolatasandikud. Joonis 3.Atacama kõrbe tüüp Taimestik ja loomastik Atacama kõrbes kasvab palju kaktuseid, eri liiki kõrbelilli jpt.Taimed suudavad pikalt ilma veeta olla, sest neil on pikad okkad auramise vähendamises ja suur soolatalutavus.Leidub isegi taimi, mis suudavad seal kasvada soola peal.Paljud taimed õitsevad pärast lühikest vihmaperioodi kiiresti. Viigikaktus kohastumus on see, et ta oskab end edukalt päikesekuumuse eest kaitsta. Tema lihtsalt keerab lehed nii, et päike võimalikult vähe nendele peale paistab. Saguaarokaktused kohastumus on see, et ta varsi katab vahakiht,juured on maapinna lähedal hargnenud ning lehtede asemel on neil astlad. Joonis 4.Viigikaktus Joonis 5.Saguaarkaktus Tuntumad Atacama kõrbe loomad on nandud, palju eri liiki rebaseid, iguaanid, sisalikud, jpt
isendid. keskkonnatingimused. vähe. Suunav Tavalistest erinevad Kindlas suunas muutuv Uued kohastumused isendid. keskkond. või liigid. Lõhestav Kaks keskmisest Juhuslikult muutuv Erinemine algsest erinevat tunnust. keskkond. riigist. 6. Mis on kohastumus? Pärilikud omadused või tunnused, mis soodustavad ellujäämist või paljunemist. 7. Miks on kohastumused on suhtelised? · Keskkond uues keskkonnas ei toimi, toimivad ainult väljakujunenud tingimustes. · Keskkond muutub kiiremini, kui jõutakse kohastuda (alakohastumus). · Kasulik liigile, kuid mitte üksikule isendile. 8. Mis on liik? Populatsioon või populatsioonide rühm, mille isendid on üksteisega sarnasemad ja ristuvad
Tööleht "linnud" Ülesanded KT-st. 1.Kirjuta tabelisse lindude kohastumused (5 kohastumist) lendamiseks ning kuidas nimetatud kohastumus aitab linnul lennata. Kohastumine Kuidas on see linnule lendamiseks kasulik? Kiire seedimine Kehakaal on kergem. 2.Täida lüngad. Lindude esijäsemed on muundunud.................................Lindude keha katavad...............................Lindude juhtivaks meeleks on.....................................Lindude luustik on (milline?)................................tänu luudes paiknevatele.........................
· Suuna annab olelusvõitlus - kasulikud muutlikkusfaktorid jäävad püsima, kahjulikud haihtuvad o Olelusvõitlus on ellujäämise ja paljunemise sõltuvus liigisiseseste, liikidevaheliste, elutu loodusega seotud faktorite vahel Kõige intensiivsem on liigisisene valik, sest konkurents on tugevam, samad elutingimused (toit, paaritumiskaaslased, elukoht, toimub kogu aeg) · Kohastumus ehk mikroevolutsioon · Piiravad keskkonnategurid looduslikus valikus: o biootilised - konkurents, kisklus, parasitism, taimtoidulisus jne o abiootilised - valgus, niiskus, soolsus, pH, t° jne · Seisneb organismide ebavõrdses paljunemises, mi stuleneb nende geneetilistest erinevustest (pärilik muutlikkus) ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlusest) · Kes on looduslikus valikus võitja? o See, kellel on rohkem järglasi.
· sügav juurestik · lehtede muundumine ogadeks · õhulõhede avatus öösel · vahaga kaetud pind b) Loomade kohastumine vähese vee tarbimisega · suviuinak (stepikilpkonn) · rasva lagundamine ainevahetusliku vee saamiseks (kõrbeloomad) · uriini kontsentreerimine (kass) · vee tagasikondenseerimine hingamissüsteemis · hüdrostaatilist sokki taluvad vererakud kaamel võib juua 100 l vedelikku vererakud taluvad osmootse rõhu muutust, nad ei lähe puruks. 2. Iga kohastumus esineb paljude variatsioonidena ehk igal isendil on sama kohastumus väikeste erinevustega see tagab edukuse. Näiteks: varjevärvus erinev laikude suurus, tumedus või paigutus. 3. Kohastumuste suhtelisus a) Üks ja sama keskkonnategur tingib erinevaid kohastumusstrateegiaid. Näiteks talvitumine: · ränded, siirded · talveuni, talveuinak · varude kogumine · nahaalune rasvakiht, karvade vahetus · aktiivne tegutsemine
Referaat kalad Haug Haugi ladina keelne nimetus on Esox lucius, kuulub hauglaste sugukonda ja on lõheline. Keskmiselt on 30 80 cm pikkune, kaalub kuni 20 kg (tavaliselt 0,3 2,5 kg). Haugi keha on läbilõikes ümara kujuga, pea on pikk ja pardinokataoliselt lapergune. Värvuselt on ta mustjasroheline kuni rohekashall, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. Levinud on haug kogu Põhja-Euroopas. Eestis elab sisevetes: pea kõigis järvedes ja aeglase vooluga jõgedes, merevetes kogu ranniku ulatuses ja merega vahetult seotud jõgedes ning ka riimivees. Elutseb veetaimetihnikus on erakliku eluviisiga ning päeval tegutsev röövkala. Toitub peamiselt ahvenatest, kiiskadest, latikatest, viidikatest, suuremad haugid söövad isegi konni ja pardipoegi. Toidupuudusel võivad süüa isegi nõrgemaid liigikaaslaseid.
· Kohastumuste teket nimetatakse kohastumiseks. · Kohastumused on pärilikud. Näiteks kaelkirjaku pikk kael puulehtede söömiseks. Kohastumused avalduvad organismide: 1. Ehituses (kuju, värvus, jne) 2. Füsioloogias (fotosünteesi eripärad, "antifriis" putukate kehavedelikes, hapnikku talletavad lihased vaaladel) 3. Käitumises (ränded, pulmamängud) Kõige väiksemad evolutsioonilised muutused (mikroevolutsioon) on kohastumused. Kohastumise tulemus on kohastumus. Kohastumus on organismirühma isendite kasulik omadus antud keskkonnas elamiseks ja paljunemiseks. Indiviid kohaneb. Grupp kohastub. Kohastumine · Kohastumused on suhtelised, ühtedes tingimustes osutuvad kasulikeks, teistes tingimustes aga kahjulikeks. Näiteks mesilaste mürgiastel jääb imetajate naha sisse kinni ning mesilane sureb rebides osa oma tagakehast. siseehituses ujupõis kaladel välisehituses varje- ja hoiatusvärvus, mimikri
suurendab ründeohtu, suured sarved takistavad liikumist). Ka püsivate paarisuhete puhul mõtlevad mõlemad osapooled eeskätt oma geenide edukale levitamisele (luiged). Kohastumused- evolutsiooni vältel välja kujunenud pärilikud muutused (makro-ja mikrotasanditel), mis soodustavad organismide ellujäämist nende elukeskkonnas. (Näiteks: mikrotasandil- erinevad ensüümvariandid, makrotasandil- varjevärvus, jäsemete muutus vastavalt elukohale) Kohastumuste iseloomustus: 1) Iga kohastumus organismrühmal esineb paljude variantidena (N: sarved metskitsedel) 2) Konkreetne kohastumus sobib vaid kindlasse elukeskkonda (N: kaktsute kohastumused, loivaliste kohastumused) 3) Kõik kohastumused on rohkem või vähem suhtelised, kunalati muutub keskkond kiiremini kui organismid. Ühe keskkonnateguri suhtes kujuneb mitu kohastumusstrateegiat . (Näiteks talvitumine: lindudel ränded, talveuni,
populatsioon. *Kohanemine individuaalne adaptsioon, isendi fenotüübi otstarbekas muutumine vastusena keskkonnategurite toimel. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes (modifikatsioonides) muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires. *Kohastumine (populatsiooni, liigi) evulutsiooniline adaptsioon; organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Kohastuise tulemusena arenevad kohastumused. *Kohastumus populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus, tunnus või tunnustesüsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemasolevates elutingimustes ning sellega liigi säilitamist. *Kohasus individuaalse genotüübi valikuväärtus; suhteline edukus eluvõimes ja paljunemises võrreldes sama populatsiooni teistsuguse genotüübiga isenditega. *Liigiteke uue liigi evulutsiooniline tekkimise olemasolevast; liigitekkeprotsess jõuab
puukoore alla või poeb sambla sisse peitu. Talve veedavad sisalikud talveunes - hiireurgudes või sambla alla pugenult. Kevadel ärkavad nad varakult - siis, kui metsa all leidub veel üksikuid lumelaike. 10...14 päeva peale ärkamist on arusisalikud juba omale kaasa leidnud ning toimub paaritumine. Pojad sünnivad 90 päeva pärast - arusisalik sünnitab elusaid järglasi, olgugi et pojad arenevad siiski munas. Munad arenevad emaslooma kehas ning pojad kooruvad munemise hetkel. See on kohastumus niisketel ja jahedatel aladel elamiseks, sest soojematel aladel sigivad arusisalikud munemise teel. Noored sisalikud, keda on 3...10, tulevad ilmale juuli keskpaigas, jahedatel suvedel alles augustis. Sündides on nad 3,4...4 cm, kuid suve lõpuks 5...5,5 cm pikkused. Arusisalikud saavad suguküpseks 2. või 3. eluaastal kui loom on 75...80 mm pikkune. Keskmine eluiga on 4, maksimaalne 8 aastat. Arusisalik on looduskaitse all.
sisse peitu. Talve veedavad sisalikud talveunes - hiireurgudes või sambla alla pugenult. Kevadel ärkavad nad varakult - siis, kui metsa all leidub veel üksikuid lumelaike. 10...14 päeva peale ärkamist on arusisalikud juba omale kaasa leidnud ning toimub paaritumine. Pojad sünnivad 90 päeva pärast - arusisalik sünnitab elusaid järglasi, olgugi et pojad arenevad siiski munas. Munad arenevad emaslooma kehas ning pojad kooruvad munemise hetkel. See on kohastumus niisketel ja jahedatel aladel elamiseks, sest soojematel aladel sigivad arusisalikud munemise teel. Noored sisalikud, keda on 3...10, tulevad ilmale juuli keskpaigas, jahedatel suvedel alles augustis. Sündides on nad 3,4...4 cm, kuid suve lõpuks 5...5,5 cm pikkused. Arusisalikud saavad suguküpseks 2. või 3. eluaastal kui loom on 75...80 mm pikkune. Keskmine eluiga on 4, maksimaalne 8 aastat. Arusisalik on looduskaitse all.
Kohastumine 1)loodusliku valiku tulemus/tunnus 2)kõige väiksem evolutsiooniline muutus 3)organismirühma isendite kasulikud omadused, antud keskkonnas elamiseks/paljunemiseks hea 4)indiviid kohaneb, populatsioon kohastub Mimikri mittesuguluses olevate loomade kaitsekohastumuse tüüp, mis väljendub nende sarnanemises üksteisele, s.t. ühe looma mingi kohastumus (näiteks mürgise looma hoiatusvärvus) on "üle kandunud" teisele loomale, kes aga tegelikult pole mürgine. Liik populatsioon/populatsioonide rühm, mille isendid on sarnased ja annavad viljakaid järglasi. Bioloogiline isolatsioon ristumisbarjäär. Mistahes bioloogilised omadused takistavad ristumist ühel alal elavate isendite vahel. Geograafiline isolatsioon isendite ristumist takistab ruumiline eraldatus.
· Kroonlehe sarnased · Moodustavad õietupe · Tolmukad: · Koosnevad tolmukaniidist ja tolmukapeast · Moodustavad tolmukkonna · Paiknevad ühe või kahe ringina · Kroonlehed: · Enamasti õhukesed, pehmed ja värvilised · Meelitavad putukaid ligi · Moodustavad õiekrooni Õite tolmlemine · Õied võimalavad seemnealgme viljastumist tolmuteraga · Paljud õied tolmlevad tuule abil · Teised vajavad selleks loomi (enamasti putukaid) · Paljudel taimedel on kohastumus tõmmata ligi loomi · Tavalised tolmeldajad on linnud ja mesilased · Tolmukad paiknevad õites niiviisi, et tolmuterad jäävad tolmeldajate keha külge Vilja areng ja valmimine · Kasvavat ja arenevat vilja nimetatakse viljahakatiseks · Viljahakatised kasvavad ning hakkavad seejärel valmima · Vilju on kahte sorti: lihakviljadeks ja kuivviljadeks · Kuivviljadest kasvatatakse kultuuris teravilju, pähkleid, seemneid jne · Lihakviljad kannavad puuvilju ja marju Viljade levik
Olelusvõitlus- organismide sõltuvus antud tingimustest Looduslik valik- individuaalsetest geneetilistest iseärasustest tulenev erinev edukus olelusvõitluses. Isendite erinev edukuse hindamine toimub nende fenotüübi järgi. Võitja-annab kõige rohkem järglasi. Tema geene on järgmises põlvkonnas rohkem. Kui kasulik tunnus on määratud geenidega, on järgmises põlvkonnas neid geene rohkem muutub populatsiooni geneetiline struktuur ->evolutsioonilised muutused. Kohastumus- väikseim evolutsiooniline muutus. Loodusliku valiku vormid: 1. Stabiliseeriv valik kinnitab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. *keskmiste tunnustega isendite eelispaljunemine *populatsiooni kohastumuslike tunnuste kinnitamine *kohastumust kahjustavate mutatsioonide kõrvaldamine *säilivad olulisemad protsessid (NT: fotosüntees, rakukiirgamine, valgussüntees jne), Sest põhilises osas on keskkond muutumatu.
Haug Haug on meie sisevete levinumaid kalu. Mõnes järves on ta koguni ainuke kalaliik. Ta on suur ja toekas kala, kelle pikkus võib ulatuda kuni meetrini. Haugi keha on läbilõikes ümara kujuga, pea on pikk ja pardinokataoliselt lapergune. Värvuselt on ta mustjasroheline kuni rohekashall, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. Haug asustab peaaegu kõiki Eesti järvi ja aeglase vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees. Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Saaki silmanud, teeb ta selle suunas välkkiire sööstu. Ohvriks
Taimede kohastumine Kohastumine on organismi ehituses ja elutegevuses toimuvad pöördumatud ja pärilikud muutused, mis tagavad paremad võimalused ellujäämiseks ja paljunemiseks tulemuseks on kohastumused Kohastumus ehk adaptsioon on liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustav omadus avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, paljunemises, käitumises kohastumused on organismidele kasulikud vaid teatud tingimustest teatud aja vältel Okaspuud Neil on koonuseline kuju Nad on igihaljad Okkad takistavad aurumist Paks ja tihe koor kaitseb pakase eest Lehtpuud Lehed värvuvad, sest valguspäev lüheneb temperatuuri ööpäevane kõikumine on suur
Keskkonnating. ei muutu, väheneb fenotüübiline muutlikus ja kohastumused säilivad Suunav valik tavalisest vormist erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine. Tekivad uued kohastumused, uue elupaiga asustamine NT: tööstuspiirkonna putukad lähevad tumedamaks Lõhestav valik - kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. Keskkonnatingimuste mitmekesisus ja muutumine, uus liik ja uued kohastumused, mitu fenotüüpi Kohastumus populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus või tunnus mis soodustab nende elu Kohanemine isendite fenotüübi otstarbekas muutumine keskkonnategurite toimele. Kohastumine org. ehituse ja talitluse pärilik muutumine loodusliku valiku toimel. Kohastumused avalduvad igas valdkonnas: lindudel kerged luud ja sulestik, kõrbetaimedel sügav juurestik ja kitsad lehed, paljudel loomadel varjevärvus või hoiatusvärvus. Mimikri ehk sarnasus teise liigiga.
ja kes suudavad kiiremini ning lihtsamini kohaneda tingimustega. Organismide ellujäämist võivad piirata liigikaaslased (sama toit, elukoht), teiste liikide isendid (sarnased elutingimused), haigused, bakterid, parasiidid, liiga kõrge või madal temperatuur, mittepiisav valgus, kuivus, looduskatastroofid. Looduslik valik on protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes kiiremini ja paremini tingimustega toime tulevad. Kohastumus on liigi säilimist soodustav omadus. Kohastumused on kasulikud ainult neis tingimustes, kus nad tekkinud on (kuumatundlikkuse kohastumus on kasulik ainult kuumas kohas jne) Kohastumused elamiseks : Puudel küüned, ronimisoskus ( N: orav, linnud) Veekogudes- uimed, ujumisoskus, lõpused (N: ahven, haug) Avamaastikul kiired jalad, kaitsevärvus (N: jänes, kits) Maa-alustes käikudes kaevamisoskus, nägemine (N: mutt, vesirott)
kahepaiksetel), kohanemine on organismi fenotüübi otstarbekas muutumine vastusena keskkonnatingimustele (hemoglobiini sünteesi intensiivistumine kõrgmäestikes), kohanemine seisneb organismi mittepärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires, kohanemise tulemuseks on kohanemus (erütrotsüütide arvu suurenemine nn Alpi majakeses) 11) Kohastumused on suhtelise iseloomuga, näited – kohastumused ei ole täiuslikud st ühtedes tingimustes osutub kohastumus kasulikuks, teistes tingimustes kahjulikuks (kaelkirjaku pikk kael) 12) Milles avaldub taimede või loomade bioloogiline isolatsioon? – erineval ajal õitsemine või tolmnemine, liikidele omane seksuaalkäitumine (kutsehüüded, pulmatantsud, lõhnaained), liikide hübriidid võivad olla sigimatud, sugurakkude sobimatus, ajaline sobimatus, pesitsemine erinevates ökosüsteemides 13) Loodusliku valiku vormid– säilitav ehk stabiliseeriv valik, suunav valik, lõhestav valik
Looduslik valik seisneb populatsiooni isendite valikulises ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest. Stabiliseeriv ehk säilitav valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Suunav valik seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isndite eelispaljunemises. Lõhestav valik seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. 13. Kohastumus, kohastumine (erinevus kohanemisega) Kohastumiste suhtelisus (miks ei ole kohastumused alati kasulikud ja täiuslikud) ja erinevad avaldumise võimalused. Kohastumus populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus, tunnud või tunnetussüsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemasolevates elutingimustes ning sellega liigi säilimist. Kohastumine organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel
Eelistatud on liigi keskmised tunnused. Liigid säilivad, uusi liike ei teki. 2. Suunav valik- toimub, kui keskkond muutub. Eelistatud on tunnused, mis aitavad muutunud keskkonnas ellu jääda (keskmisest erinevad tunnused). Suunav valik viib uute liikide tekkimiseni. 3. Lõhestav valik- eelistatud on erinevas suunas keskmisest erinevad tunnused (inimeste rassilised tunnused) Mikroevolutsioon=kohastumine Kohastumise tulemus on kohastumus. Kohastumus on organismirühma isendite kasulik omadus antud keskkonnas elamiseks ja paljunemiseks. Kohanemine ei ole kohastumine. Indiviid kohaneb. Grupp kohastub. Kohastumused avalduvad: · Ehituses (keskkonna värvusega sarnanev värvus liblikatel, kameeleoni võime muuta värvust, mimikri, kajalokatsioon nahkhiirtel, lihakad vettvaruvad lehed mägisibulal jne) · Füsioloogias (antifriis arktlilistel kaladel, kahekordne hingamine, kahel jalal kõndimine
Bioloogia kontrolltööks kordamine 1. Mõisted Organism- elusolend. Elav terviklik rakuline süsteem. Jaotatakse: ainuraksed ja hulkraksed. Jotatakse2: prokarüoodid ehk eeltuumsed (bakterid) ja eukarüoodid ehk päristuumsed Populatsioon- Rühm mingeid liiki isendeid/ühte liiki isendeid, kes elavad samal ajal samas kohas ja saavad paljunemisvõimelisi järglasi. (ahvenad kuremaa järves) Kohastumine (adapteerumine) ja kohastumus- Kohastumine on organismi elutegevuses ja ehituses toimuvad pöördumatud muutused mis tagavad paremad võimalused ellujäämiseks ja järglaste saamiseks. Kohastumise tulemuseks on kohastumus ehk tunnus, aitab paremini hakkama saada ja ellu jääda. Kohanemine (aklimatiseerumine)- organismis toimuvad muutused mis aitavad tal paremini ellu jääda. See toimub ühe organismi eluea jooksul. KOHASTUMINE (adapteerumine) KOHANEMINE (aklimatiseerumine)
Ta on suur ja toekas kala, kelle pikkus võib ulatuda kuni meetrini harvem kuni 150cm ja kaal kuni 25kg. HAUGI VÄLIMUS Haugi keha on läbilõikes ümara kujuga, küljelt vaadates nooljas. Tal on suhteliselt suur pea ja pardi nokka meenutav suu, millel on tahapoole kalduvad hambad. Värvus sõltub keskkonnast, keha on selja pealt tavaliselt rohekas- sinakas või hall, mis muutub allapoole minnes üha heledamaks ja kõhualune on valge.Haugi värvus on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. HAUGI ELUPAIGAD Haug asustab peaaegu kõiki Eesti järvi ja aeglase vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees hoidudes enamasti kalda lähedale taimestikku või teistesse varju pakkuvatesse paikadesse. HAUGI TOITUMINE Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega
Mesilane -Andrena sp Hiidpuiduherilane-Sirex gigas [10],[11],[12] Agressiivne mimikri: Nähtus kus röövloom jäljendab saaklooma välimust, või mõne liigi välimust, kes pole saakloomale ohtlik. Kartuli tursk- Epinephelus tukula Küürselg merikurat- Melanocetus johnsonii Reproduktiivne mimikri: Reproduktiivse mimikri puhul osaleb kohastumus organismi paljunemisel või levimisel. Epifüüt orhidee sugukonnast- Epidendrum ibaguense [13],[14] Agressiivne mimikri [15] Huvitavalt sõnastatud- Mimikri on bioloogiline fenomen, mida iseloomustab pealiskaudne sarnasus kahe või enama organismi vahel, kes ei ole omavahel taksonoomiliselt lähedalt seotud. See sarnasus annab eelise - nagu näiteks kaitse kiskjate eest - ühele või mõlemale organismile mingit tüüpi
abil nad peremehe organismis kinnituvad. 2. Kuidas imiussid hingavad ? - Sooltoru ja nahklihasmõigu vaheline osa on täidetud sedekoega, selles paiknevad siseelundid ja varuained. Rakkudevahelistes õõntes on vedelik mille ülesanne on sarnande kõrgemate organismide verega kuigi tal pole kindlat liikumissuunda. 3. Kuidas imiussid paljunevad ? - Imiussid on lahksugulised. Neil on tekkinud kaval kohastumus, vastne suudab vaheperemehes mittesuguliselt paljuneda, teadlaste poolt nimetatakse seda pedogeneesiks. 4. Kuidas väljutavad imiussid tahked toidujäägid umbsest soolest ? - Tahked toidujäägid väljutatakse suu kaudu . Hargnenud sool täidab ka toiduainete jaotusaparaadi ülessannet. 5. Milline on imiusside närvisüsteem ? - Imiusside närvisüsteemi moodustavad närvitänk ja närviväät, mis viib ärritust kogu kehasse laiali. 6. Kes on paeluss ?
muuda mingid evolutsioonitegurid. Kohanemine- individuaalne adaptatsioon, isendi fenotüübi otstarbekas muutumine vastusena keskkonnategurite toimele. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes (modifikatsioonilistes) muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires. Kohastumine- (populatsiooni, liigi) evolutsiooniline adaptatsioon; organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Kohastumise tulemusena arenevad kohastumused. Kohastumus- populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus, tunnus või tunnustesüsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemasolevates elutingimustes ning sellega liigi säilimist. Kohasus- individuaalne genotüübi valikuväärtus; suhteline edukus eluvõimes ja paljunemises võrreldes sama populatsiooni teistsuguse genotüübiga isenditega. Liigiteke- uue liigi evolutsiooniline tekkimine olemasolevast; liigitekkeprotsess jõuab lõpule
14. Mükoriisaks ehk seenejuureks nim. seente ja taimejuurte kooseluvormi, kus seen ja taim on vastastikku kasulikes suhetes (sümbioosis). Mükoriisa seened aitavad taimedel hankida eluks vajalikku vett ja toitaineid ning kaitsevad neid juureparasiitide eest, seen saab aga taimelt kasvuks vajalikke orgaanilisi ühendeid ning vitamiine. Ainete vahetuseks seene ja taime vahel tekivad taimejuure- ja seenerakkude ühisstruktuurid. Selline kohastumus võimaldab taimedel reeglina märgatavalt paremini hankida eluks vajalikke toitaineid. 15. Eesti seenevana on Erast Parmasto. 16. Mükoos-inimesel seene põhjustatud nakkushaigus. Kõige sagedasemad mükoosid on nahahaigused. Nahahaigusi põhjustavad seened nakatavad inimesi tihti ujulates, spordisaalides jt. Ühiskondlikes hoonetes.
Populatsioonis tekivad pidevalt uued pärilikud muutused, toimub olelusvõitlus, avaldab toimet looduslik valik. Kõik see viib aja jooksul populatsiooni geenide koostise muutumisele mikroevolutsioonile. Populatsiooni veelgi kaugemale ulatuv evolutsioon võib aga juba viia uue liigi tekkimisele. Mikroevolutsioon lõppeb uue liigi tekkimisega. Evolutsiooni tagajärjed: 1) elusolendite organisatsiooni järkjärguline tõus ja keerukamaks muutmine. 2) organismide suhteline kohastumus väliskeskkonna tingimustega. 3) liikide mitmekesisus. Elu evolutsiooni Maal tagab mikro ja makroevolutsiooniliste protsesside pidev üheaegne kulgemine, nende protsesside ühtsus. Mikro ja makroevolutsiooni tagajärjeks on kogu Maa elukoosluse ehk biosfääri kujunemine. Pidevalt on tekkinud uusi liike, pidevalt on neid ka välja surnud. Kuid elu evolutsioon ei ole seisnud ainult üksikute liikide tekkimises ja väljasuremises.
stigma, see takistab tiiba lennul vibreerimast. Kiilid on erakordselt head lendajad, sest nad liigutavad tiivapaare eri aegadel. Tiibu kiilid seljale kokku voltida ei saa ja sellepärast hoiavad nad tiibu puhkeolekus laiali või ülestõstetult. Kiililiste jalad on pikad ja peenikesed. Need koosnevad puusast, pöörlast, reiest, säärest ja lülilisest küünistega varustatud käpast. Kiililised on röövtoidulised. Nende ogadega varustatud jalad moodustavad omapärase püüniskorvi, mis on kohastumus putukate püüdmiseks lennult. Kiililiste saagi suurus sõltub suuresti kiili enese mõõtmetest. Väiksemamõõdulisi selgrootuid on nad võimelised otse õhus alla neelama, suurtemate objektidega lendavad nad aga puhkekohta, kus nad oma tugevate lõugade abil saagi järk-järgult tükeldavad. Tagakeha on kiililistel pikk ja suhteliselt kitsas ning koosneb kümnest lülist. Tagakeha tipus paiknevad kiililistel nn. sabalisandid. Isastel on
LENDORAVAD EESTI METSADES Anna-Stina Reinas 10P LENDORAVATEST Liiginimi ladina keeles on Pteromys volans Lendorav on näriliste seltsi, lendoravate suguseltsi kuuluv pisiimetaja Nad on öise eluviisiga ning vajavad ellujäämiseks vanu metsi Lendoravate keha on 13-20 cm pikka, lapik saba 9-14 cm Lendorav on aastaringi halli karva Suured mustad silmad, kohastumus öiseks eluviisiks ELUPAIK JA-VIIS Elab okas- ja segametsades Põhiliselt vanade haabade otsas, kus on puu õõnsused Veedab enamiku oma elust puude otsas ja maapinnale eriti meelsasti ei lasku Liigub liueldes, selleks kasutab ta keha külgedel olevast nahavoldist moodustunud lennust Tüürib koheva sabaga PESAKOND JA POEGIMINE Pojad sünnivad neil mais-juunis ja neid on tavaliselt 2-4 Pojad on paljad ja pimedad Nägema hakkavad pojad kahe nädala pärast,
Haug on meie sisevete levinumaid kalu. Mõnes järves on ta koguni ainuke kalaliik. Ta on suur ja toekas kala, kelle pikkus võib ulatuda kuni meetrini. Haugi keha on läbilõikes ümara kujuga, pea on pikk ja pardinokataoliselt lapergune. Värvuselt on ta mustjasroheline kuni rohekashall, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. Haugid koevad kohe peale jää lagunemist aprillis ja mais. Koelmuteks on enamasti suurveest üleujutatud luhad, kus on rikkalikult taimestikku ja kus vesi on juba mõnevõrra soojenenud. . Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga.
annaabi.ee 
