Mitoosi ja meioosi võrdlus Sarnasused Erinevused Meioos Mitoos * Meioosi I interfaasis ja mitoosi interfaasis toimub * Profaas on ettevalmistav faas * I profaasis toimub ristsiire DNA replikatsioon ja tsentrioolid kahekordistuvad * I anafaasis lahknevad * Anafaasis kromatiidid liiguvad kromosoomid poolustele poolustele * Meioosi I metafaasis ja mitoosi metafaasis * II profaasis ei toimu DNA * Tekivad geneetiliselt identsed koonduvad kroosoomid tütarrakud replikatsiooni
14.Mis toimub tsütokineesis? Tsütoplasma jagunemine 15.Mis toimub interfaasis? Organellide arvu suurenemine, ensüümide süntees, DNA replikatsioon, ATP süntees 16.Milleks on vajalik DNA replikatsioon enne mitoosi? Tagatakse kromosoomide arvu püsivus ja kahe tütarraku geneetiline identsus. 17.Millised tütarrakud moodustuvad mitoosi tulemusena? Keharakud, geneetiliselt identsed 18.Millisteks faasideks jaotatakse mitoos? Profaas, metafaas, anafaas, telofaas 19.Mis toimub profaasis? Tuumamembraan laguneb, kromosoomid keerduvad kokku, tekivad kääviniidid 20.Mis toimub metafaasis? Kromosoomid ekvatoriaaltasandil ja tsentrioolid rakupoolustel 21.Mis toimub anafaasis? Kääviniidid lühenevad, toimub kromotiidide lahknemine poolustele 22.Mis toimub telofaasis? Tuumamembraani moodustamine 23.Milleks on meioos vajalik? Tagatakse sugurakkude teke, kombinatiivne muutlikkus tagatakse, kindlustab ploidsuse vaheldumise elutsüklis. 24.Millisteks faasideks jaotatakse meioos?
Metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale, kromosoomid on maksimaalselt kokku keerdunud Anafaasis lühenevad tsentrioolidelt lähtuvad kääviniididja kromatiidid eralduvad Telofaasis kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti ja tekivad tuumakesed MEIOOS Munaraku viljastumisel ühinevad kahe suguraku kromosoomid ja taastub liigile omane kahekordne diploidne kromosoomistik Esimese jagunemise profaasis tuumamembraanid lagundatakse ja tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad kokku, tsentrioolide paarid eralduvad teineteisest ja nende vahele moodustuvad kääviniidid Sarnaneb mitoosiga, aga erinevus on see, et toimub kromosoomide ristsiirdamine, millega kaasneb geenivahetus Metafaasis liiguvad kromosoomid ekvatoriaaltasandile Anafaasis kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele
Erinevused sugulisel ja mittesugulisel paljunemisel. 1) suguline paljunemine toimub sugurakkude abil aga mittesugulisel paljunemine toimub taime kasvuorganite abil 2) sugulisel paljunemisel on väike hulk järglasi. Mittesugulisel aga suur hulk järglasi. Suguline paljunemine: inimene paljuneb sugurakkude abil. Mittesuguline: käsn paljuneb pungudes Eostega paljunevad: sõnajalg, seened, sammaltaimed Vegetatiivselt: bakterid, protistid, samblikud. Risoomi/ sibula/ mugula/ varre abil, pungumise või otsepooldumise teel. 1.profaasis tuumakesed kaovad, tekivad kääviniidid. Kromosoomid keerduvad kokku nii, et neid on näha mikroskoobis. Rakutuum suureneb. 2. metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasandile. Kromosoomid moodustavad raku ekvatoriaaltasandi. Tsentrioolid liiguvad paarikaupa vastassuunas. Neile kinnituvad kääviniidid. 3. anafaasis hakkavad kromosoomide kroma...
Valmistada sugurakke, kus oleksid haploidsed kromosoomid. 2. Selgitage haploidse ja diploidse kromosoomistiku mõisteid. Haploidne kromosoomistik on kromosoomistik, kus on vaid ühekordsed kromosoomid (tähistakse n) ja diploidne, kus on kahekordne kromosoomistik (tähistatakse 2n) 3. Milliste protsessidega kaasneb meioos? Meioos kaasneb sugurakkude küpsemise ja eoste moodustumisega. 4. Kirjeldage kromosoomide ristsiiret. Mis on selle tulemus? Meioosi profaasis liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi, tulemuseks on geenivahetus. 5. Milline on meioosi esimese jagunemise tulemus? Kaks identset rakku (tütarrakku) 6. Mille poolest erineb meioosi esimene jagunemine teisest? Esimeses faasis tekib 2 diploidset rakku aga teises faasis 4 haploidset rakku. 7. Milles poolest erineb meioos mitoosist? Mitoosiga saadakse somaatilisi rakke aga meioosiga sugurakke. 8
4)DNA kahekordistumine tuumas 5)Loomsetes rakkudes moodustub kahe tsentriooliga tsentrosoom. 5.Miks eelneb igale mitoosile DNA kahekordistumine? DNA kahekordistumise tulemusena on kromosoomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised ning tänu sellele ,et nad on kahekromatiidilised moodustuvad mitoosi lõpuks sama kromosoomide arvuga kaks identset tütarrakku. 6.Mis on kromosoomide ristsiire, kus toimub, mis on selle tulemus? Kromosoomide ristsiire on meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus. Ristsiire toimub 7.Miks on meioosi tulemusena moodustunud tütarrakud geneetiliselt erinevad? Ristsiirde ja üksteisest sõltumatu lahknemise tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad. 8.Kuidas on organismi kasvamine ja areng seotud mitoosiga? Organismi kasvamise ja arengu tagab keharakkude jagunemine, mil vanemrakust moodustuvad
kaks DNA molekuli). · Ühe kromosoomi kromatiidid on ühendatud omavahel tsentromeeri abil, tsentromeer jagab ühtlasi kromatiidi kaheks osaks: kromosoomi õlgadeks. · Rakujagunemisel lahknevad kõigi kromosoomide kromatiidid ja moodustunud tütarrakkudesse jäävad ühekromatiidilised kromosoomid. · Mitoosi võib jagada neljaks osaks: profaas, metafaas, anafaas ja telofaas. · Profaasis keerduvad kromosoomid nii kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. · Metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand. Kromosoomid on maksimaalselt kokku keerdunud
Tõene 7. Kromatiidid lahknevad teise jagunemise anafaasis. Tõene 8. Viljastunud munarakku nimetakse ovogooniks. Väär Viljastunud munarakku nimetakse sügoodiks. Leidke kõige õigem vastus 9. Meioosiga tagatakse tütarrakkudes kromosoomide arvu: a ) muutumatus b) vähenemine kaks korda c) suurenemine kaks korda d) suurenemine neli korda 10. DNA kahekordistumine toimub mitoosi: a) interfaasis, b) profaasis, c) metafaasis, d) telofaasis 11. Spermid moodustuvad: a) ovogeneesil, b) spermatogeneesil, c) meioosil, d) viliastumisel. 12. Bakterid paljunevad enamasti: a) mitoosiga b) meioosiga c) vegetatiivselt d) eoseliselt 13. Meioos esineb a) vegetatiivsel paljunemisel b) somaatiliste rakkude pooldumisel c) sügoodi lõigustumisel d) ovogeneesil 14. Meioosi lõpuks on inimese suguraku kromosoomides DNA molekule kokku: a) 23 b) 26 c) 43 d) 46 15
3. Millised organismid paljunevad vegetatiivselt ? Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. 4. Kuidas rakud jagunevad ? mitoos? Päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks. 5. Millised rakusisesed muutused toimuvad interfaasis ? Raku ainevahetuse põhiprotsessid toimuvad mitoosieelses interfaasis 6. Kuis toimub mitoos? Mitoos toimub neljas erinevas osas: profaasis, metafaasis, anafaasis ja telofaasis 7. Meioos? Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda, nim. meioosiks. 8. Kuidas tekib meioos ? Esimeses jagunemise profaasis tuumamembraanide lagundatakse ja tuumakesed kaovad. 9. Kuidas moodustuvad mehe sugurakud? Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema suguküpsuse saabudes. 10. Kuidas moodustavad naise sugurakud? Naise munarakud valmivad munasarjades. Munaraku arengut nimetatakse ovogeneesiks
tütarrakku. Meioos on rakkude jagunemine, mille tulemusena kahekordse ehk diploidse kromosoomistikuga rakkudest tekivad haploidse kromosoomistikuga rakud. 6.Võrdle mitoosi ja meioosi toimumist. Too välja 4 erinevust. Mitoosiga saadakse somaatilisi rakke, aga meioosiga sugurakke. Meioosi tulemusena tekkivad rakud on geneetiliselt erinevad. Meioosil toimub 2 järjestikkust jagunemist, DNA kahekordistumine toimub ainult enne 1-st jagunemist. Meioosil 1. jagunemise profaasis toimub homoloogiliste kromosoomide vahel ristsiire. 7.Võrdle munaraku ja spermi arengut. Too välja 5 erinevust. Munarakul: Eelasrakud jagunevad looteeas, munarakk on suurem ja liikumatu, munarakkude küpsemine ei kesta lõputult (50-...), looteeas algab meioosi 1.jagunemine, mis seiskub profaasis, korraga küpseb 1 munarakk. Spermil: Eelasrakud jagunevad alles murdeeas, on väike ja
Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega. Meioosile eelnev interfaas sarnaneb mitoosi omaga: toimub DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid. Profaasis tuumamembraanid lagundatakse ja tuumakesed kaovad. Kromosoomid keerduvad kokku ning muutuvad mikroskoobiga vaadeldavaks. Tsentrioolide paarid eralduvad teineteisest ja liiguvad vastassuunas. Nende vahele moodustuvad kääviniidid. Meioosi profaasis liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi(e. kromosoomide ristsiire). Viimasega kaasneb geenivahetus, mis on päriliku muutlikkuse allikaks. Faas vältab kauem kui mitoosis. (Tsentrioolide paarid liiguvad jällegi raku poolustele ja nendest lähtuvad kääviniidid.) Metafaasiks ei ole homoloogilised kromosoomid teineteisest veel täielikult eraldunud ja liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile. Nende tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid
MITOOS (toimub keharakkudes) 1) Interfaasis toimud DNA replikatsioon (DNA kahekordistamine) 2) Profaasis jaguneb tuum 3) Metafaasis on kromosoomid liikunud ekvatoriaaltasapinnale 4) Anafaasis on kormosoomid hakanud liikuma poolustele 5) Telofaasis toimub tsütoplasma jagunemine (tsütokinees) ..ja tekibki 2 tütarrakku Mitoosi bioloogiline tähtsus: kromosoomid jaotatakse võrdselt tütarrakkude tuumade vahel. (kogu präiliku info edasi kandmine tütarrakkudele) Mittesuguline paljunemine toimub prokarüootsetes rakkudes (nt.bakterid), sest neil puudub tuum (seega ei toimu mitoosi)
Kääviniidid kaovad ja membraan sopistub sisse. Kuidas muutub kromosoomide arv mitootilise jagunemise käigus? Moodustub 2 rakku 46 kromosoomiga. Milles seisneb mitoosi tähtsus? vajalik organismi kasvuks, vajalik surnud rakkude asendamiseks, vajalik paljunemiseks, päristuumsete rakkude jagunemiseks Mida kujutab endast kromosoomide ristsiire ehk crossingover, kuidas see mõjutab tütarrakkude pärilikku informatsiooni? Meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus Kuidas muutub kromosoomide arv meiootilise jagunemise käigus? Kahest järjestikusest jagunemisest tekib 4 tütarrakku. Esimese jagunemise tulemusena väheneb kromosmoomide arv 2 korda. Teise jagunemise tulemusena lähevad tütarrakkudesse ühekromotiidilised kromosoomid. Milles seisneb meioosi tähtsus?
kasutatakse termineid lookus ja geen tihti sünonüümidena. Viimasel ajal käibib laiem tähendus: mingil viisil iseloomustatav kromosoomi- või DNA-molekuli lõik, milles paikneb kindel geen või mis tahes muu eristatav nukleotiidijärjestus Ristsiire (crossing over) -- homoloogsete aheldusrühmade paarides toimuv retsiprookne segmendivahetus, mis põhjustab intrakromosoomse geneetilise rekombinatsiooni aheldunud lookuste vahel. Eukarüootsetel organismidel toimub ristsiire meioosi profaasis konjugeerunud homoloogsete kromosoomide kromatiidiosade vahetusena. Ristsiirde sagedus kahe lookuse vahel sõltub nendevahelisest kaugusest piki kromosoomi. Tsentromeer on kromosoomi unikaalne järjestuselement. Gameet sugurakk Sügoot viljastatud munarakk Heterogameet(-sus) indiviid, kellel sugukromosoomid on erinevad XY sugurakus Homogameet(-sus) indiviid, kellel on sugukromosoomid samasugused XX
Mitoosi ja meioosi võrdlus MITOOS MEIOOS Keharakkude tootmine Eoste ja sugurakkude moodustumine Rakkudes diploidne kromosoomistik Haploidne kromosoomistik Rakud identsed Rakud geneetiliselt erinevad Moodustub 2 uut rakku Moodustub 4 uut rakku Ei toimu kromosoomide ristsiiret I profaasis kromosoomide ristsiire Üks mitootiline jagunemine Kaks järjestikust jagunemist 4. Loomade paljunemise, kasvu ja arengu eripära Loomad paljunevad enamasti suguliselt, kuid esineb ka mittesugulist paljunemist (tavaliselt sigivad mittesuguliselt paljunevad loomad ka suguliselt). Hermafrodiitsetel (mõlemasugulistel) loomadel on isas-ja emassuguelundid ühes ja samas organismis. N: viinamäetigu, vihmaussid, kaanid.
Telofaas uued tsentrosoomid, uued tuumamembraanid, uued kromatiinid, tekivad 2 uut rakku. Meioos Meioos ehk sugurakkude valmimine. Toimub ainult munasarjades ja seemnesarjades. Erineb mitoosist järgmiste tunnuste poolest: 1) 4 faasi asemel on 8 faasi, mis kannavad samu nimetusi (I profaas, II profaas, I metafaas jne). 2) Mitoosil tekivad 2 rakku, kuid meioosil tekivad 4 rakku, milles on alati poole rohkem kromosoome kui lähterakus. 3) Ainult meioosis toimub I profaasis kromosoomide vahel konjugatsioon ehk ristsiire. 4) Meioos on ajas selektiivne ehk talle sobib teatud aeg. 5) Mitoosil tekivad alati võrväärsed rakud. a) spermatogenees b) ovogenees tekib üks elujõuline sugurakk ja kolm taandarenenud munarakku, mida nimetatakse juhtkehadeks. Esimese jagunemise käigus lahkuvad poolustele mitte kromatiidid, vaid terved kromosoomid. II anafaasis toimub mitoosi kordus ehk poolustele lahkuvad kromatiidid. Teises profaasis ei toimu DNA kahekordistumist
Interfaasis enamik rakke diferentseerub: nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. Diferentseerumisega kaotavad paljud rakud pöördumatul oma jagunemisvõime. Raku jagunemise viisi, mille käigud kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda, nimetatakse meioosiks. Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nimetatakse haploidseks. Meioos kaasenb sugurakkude küsemisega nind esote moodustumisega. Esimese jagunemise profaasis tuumamembraanid lagundatakse ja tuumakesed kaovad. Metafaasiks ei ole homoloogilised kromosoomid teineteisest veel täielikult eraldunud ja liiguvad paarikaupa ekvatroriaaltasandile. Anafaasis kääviniidid lühenavad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Telofaasis nöördub rakumembraan sisse, koos sellega kahestub ka tsütoplasma ja tsütokineesi tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku.
Kääviniidid kaovad ja membraan sopistub sisse. 2) Tsütokinees toimub raku tsütoplasma ja seal olevate organellide jagunemine kaheks. Mitoosi tulemuseks on kaks identset tütarrakku, mis on mõõtmeltelt poole väiksemad. Mitoosi ülesanded: · Kasvamine · Haavade paranemine Meioosi ehk sugurakkude küpsemise 2 etappi Tänu sellele saavad viljastumisele minevad sugurakud endale poole väiksema ehk haploidse kromosoomistiku. 1. Taandarenemine profaasis homoloogsed kromosoomid liituvad ja vahetavad juhuslikke võrdse pikkusega lõike. Seda nimetatakse ristsiirdeks ehk crossingover'iks ehk geenisiirdeks. Jagunemise lõpuks tekib 2 tütarrakku, mis päriliku info poolest ei ole identsed ja mis sisaldavad liigiomastest rakkudest poole vähem kromosoome, st. neil on haploidne kromosoomistik. 1 2. Jagunemine toimub sarnaselt mitoosiga ja seda nimetatakse võrdjagunemiseks.
Kasvavad ja läbivad meioosi, seejärel kujunevad neist viburitega spermid, igast spermatogoonist 4 spermi. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Naissugurakkude moodustumist nimetatakse ovogeneesiks. Naise munarakud valmivad munasarjades, nende eellasteks on ovogoonid. Naisel lõpeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. Algab meiootiline jagunemine ja tütarlapse 1. eluaasta alguseks on rakud meioosi esimese jagunemise profaasis. Seejärel areng peatud suguküpsuse saabumiseni. Puberteedieas meioos jätkub tsükliliselt, see toimub korraga ainult 1 rakus. Lõpuks saadakse 1 suur viljastumisvõimeline ja 3 väikest viljastumis- ja arenguvõimetut rakku. Munarakud valmivad vaheldumisi kummaski munasarjas 28-päevase intervalliga. Miks säilib meestel viljakus kõrge eani? Spermatogenees võib kulgeda pidevalt, kogu aeg valmivad uued spermid, st et mees ei ole nii vastuvõtlik välismõjutustele. Mõisted.
Gameet organismi sugurakk. Eristatakse kahte tüüpi gameete munarakud ja seemnerakud. Sügoot viljastatud munarakk. Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ühekromatiidiline kromosoomistik pärast raku jagunemist jääb rakku üks kromosoom ja tütarrakku teine. Kahekromatiidiline kromosoomistik tekib DNA kahekordistumisel , et kromosoome on 2 ja need on identsed. Kromosoomide ristsiire meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrde pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenide vahetus. meioos päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tüarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomida lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel. Mitoos päristuumse raku jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.
Telofaas (rekonstrueerimisfaas): kääviniidid kaovad, tuumakesed tekivad, sünteesitakse uued tuumamembraanid, toimub tsütokinees (tsütoplasma jagunemine): loomarakus plasmamembraan sopistub sisse, taimerakus kujuneb vahesein. 7. Milles seisneb mitoosi tähtsus? Mitoos tagab organismi kasvamise ja aregu. Surnud rakkude asendamine, vajalik paljunemiseks ja päristuumsete rakkude jagunemiseks. 8. Meioosifaasid, neis toimuv. Meioosi I jagunemine Profaasis lagundatakse tuumamembraanid, tuumakesed kaovad. Moodustatakse kääviniidid. Metafaasiks pole homoloogilised kromosoomid teineteisest täielikult eraldunud, liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile. Nende tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. Anafaasis kääviniidid lühenevad, homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Faas algab homoloogiliste kromosoomide eraldumisega ja lõpeb kromosoomide jõudmisega poolustele.
Spermid ehk Spermatosoidid Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakitud Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbistamiseks Ovogenees Munarakkude areng ehk ovotspptide areng Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasajras Ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes Moodustub üks viljastumisvõimeline munarakk ja kolm polotsüüti, mis hukkuvad Iseloomulik tsükliline küpsemine Areng vanusest sõltuv 50-55 eluaastal saabub menopaus Munarakk Suuremõõtmeline Toitainerikkad Kaetud kestadega
MISTED Diferentseeruma - plajunemisvime kaotama. Diploidne - paaris ehk kahekordne kromosoomistik. Embrogenees - Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastamisega ja lpeb snnimomendiga, koorumisega vi idu moodustamisega seemnes. Folliikul - munarakku mbritsev ja toitev pieke. Generatiivne - suguline. Gameet - sugurakk. Haploidne - meioosi kigus kaks korda vhenenud kromosoomistik. Interfaas - pristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi vi meioosi) vahele jv eluperiood. Karokinees - rakutuuma jagunemine. Kollakeha - folliikuli jnused, millest munarakk on ovulatsiooni kigus vljunud. Kviniidid - niitjatest valkudest koosnevad moodustised, osalevad kromosoomide tpses jaotamises moodustavate ttarrakkude vahel. Meioos - raku jagunemise viisi, mille kigus kromosoomide arv ttarrakkudes vheneb kaks korda. Mitoos - pristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu psivus ttarrakkudes. Ontogenees - he isendi areng viljastumi...
Esineb näiteks liblikatel, Kas väited õiged või valed? Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. õige Tsütokinees on rakutuuma jagunemine. Vale. Tsütokinees on raku jagunemine. Polotsüütides ja ovotsüütides on identsed geenid Õige vastusevariant Inimese sugurakus on : a) 17 b)23 c)46 d)48 kromosoomi Munarakk on viljastumisvõimeline keskmiselt: a)8 b)12 c)36 d)48 e)72 tundi Replikatsioon toimub mitoosi: a) interfaasis b) profaasis c) metafaasis d) anafaasis c) telofaasis Munaraku viljastumine toimub: a) munasarjas b) munajuhas c)emakas d) tupes Täida lünk Inimese ontogenees algab viljastumisega ja lõpeb surmaga Inimese sügoot on diploidse kromosoomistikuga. Seemnerakkude arengut nimetatakse spermatogeeniks ja munaraku arengut ovogeeniks Ovulatsioonide lakkamist naisel nimetatakse menopausiks Selgita pikemalt ja too näiteid. 1.On teada, et sugurakkudes on kromosoomide arv poole väiksem, kui keharakkudes
Nendest haploidsetest tütarrakkudest transformeeruvad viburiga varustatud gameedid- spermid Munarakud suuremõõtmelised Toitaineterikkad Kaetud kestatega Munarakkude areng sõltub vanusest, 45. 55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab. Ovogenees Munarakkude ehk ovotsüütide areng naisel. Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Munaraku eellased on ovogoonid. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukuvad. Tsükliline küpsemine.
Klinefelteri sündroom Gert Tali Tunnused ● 2 X ja 1 Y kromosoom ● Loode sünnib normaalselt ● Põdejatel pikad jäsemed ja suur keskmine pikkus ● Rindade kasv esineb 5% haigetest ● Rasva kogunemine puusadel ja kehal Tunnused ● Meessuguelundid arenevad välja ● Karvakasv on normaalne ● Väiksed ning väljaarenemata munandid ● Suguvõime tihti normaalne ● Põdejatel azoospermia Tekkimine ● Meioosi 1. Profaasis rekombineerub DNA puudulikult ● Jagunemisel anafaasis liigub kromosoomipaar samale poolusele Sagedus ● Üks kõige sagedasemaid kromosoommutatsioone ● 1:500 - 1:1000 ● Vanem ema suurendab riski Ravi ja ennetus ● Teha lootevedelikuproov ● Otsest ravi pole olemas ● On võimalik teha hormoonravi ● Testosteroon aitab madaldada häält, suurendada lihasmassi ● Luud muutuvad tugevamaks ● Eluiga sarnane normaalse inimesega Allikad http://www.kliinikum
10. Mis moodustuvad lähteraku jagunemisel? Tütarrakud 11. Milliseid faase eristatakse eukarüootse raku jagunemisel? Karüokinees ja tsütokinees. 12. Millistest osadest koosneb rakutsükkel? Interfaasist ja mitoosist. 13. Millest sõltub rakutsükli pikkus? Rakutüübist ja vastava koe füsioloogilisest aktiivsusest, ka keskkonnast. 14. Mis toimub karüokineesis? PROFAASis kromosoomid keerduvad, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad, rakk polariseerub, moodustuvad kääviniidid, tuumamembraanid lagunevad. METAFAASis liiguvad kromosoomid raku keskossa, moodustub raku ekvatoriaaltasand, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. ANAFAASis kromatiidid lühenevad ning lahknevad ekvatoriaaltasandil, jõuavad tagasi rakupoolustele. TELOFAASis kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid
keerduvad lahti ja tekivad tuumakesed. Tsütoplasma jaotumiseks tütarrakkude vahel nim. tsütokineesiks. MEIOOS Raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda, nim. meioosiks. Seda kromosoomistikku nim. haploidseks. Kahekordne ehk diploidne kromosoomistik. Meioos kaasned sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega. Tekib neli tütarrakku. Kuidas toimub meioos? Profaas Põhiline erinevus mitoosiga on see, et meioosi profaasis liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi, seda nim. kromosoomide ristsiirdeks. Sellega kaasneb geenivahetus. Kestab ka kauem. Metafaas ei ole veel homoloogilised kromosoomid teineteisest täielikult eraldunud ja liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile. Kinnituvad kääviniidid. Anafaas kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele.
kahe tütarraku geneetiline identsus. 24.Millised tütarrakud moodustuvad mitoosi tulemusena? Geneetiliselt identsed tütarrakud. 25.Millisteks faasideks jaotatakse mitoos? · Profaas · Metafaas · Anafaas · Telofaas 26.Milline on kahekromatiidilise kromosoomi ehitus? Koosneb kahest kromatiidist, mille ühenduskohas on tsentrosoom. 27. Milline on ühekromatiidilise kromosoomi ehitus? Koosneb ühest kromatiidist, tsentrosoom puudub. 28.Mis toimub profaasis? · Kromosoomide kokkupakkimine transpordiks · Tuumakesed ja tuumaümbris kaovad · Moodustub mitoosi kääv 29.Mis toimub metafaasis? 30.Mis toimub anafaasis? · Kahekromatiidiliste kromosoomide lahknemine (kõik paarid üheaegselt siit aja kokkuhoid) 31.Mis toimub telofaasis? · Kromosoomid pakitakse lahti · Kujunevad tuumaümbrised · Taastuvad tuumakesed · Rakk valmistub tsütokineesiks 32.Millised rakud jagunevad ja millised mitte?
21. Mis on mitoos? Raku jagunemine. 22. Millised tütarrakud moodustuvad mitoosi tulemusena? Niitjatst valkudest koosnevad kääviniidid 23. Millisteks faasideks jaotatakse mitoos? Profaas, metafaas, anafaas, telofaas. 24. Milline on kahekromatiidilise kromosoomi ehitus? Koostises kaks identset DNA molekuli 25. Milline on ühekromatiidilise kromosoomi ehitus?koostises vaid üks DNA molekul 26. Mis toimub profaasis? Metafaasis? Anafaasis? Telofaasis? LEHEL OLEMAS! 27. Millised rakud jagunevad ja millised mitte? Taimedel algkoerakud, hulkraksed ei jagune lõputult, sest mõõtmed ei suurene lõputult, seotud DNA kahekordistumisega (sellele järgneb mitoos), suur osa rakkudest jääb interfaasi (jagunemist pole) 28. Mis on rakkude diferentseerumine? Diferentseerumine on see, kui interfaasis rakk omandab vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. 29. Mis on meioos?
Karüokinees -rakutuuma jagunemine Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna Somaatiline rakk - keharakk Gameet - sugurakk Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenevad üksteisele, ühinevad ja taas lahku minnes võivad vahetada osasid Spermatogenees - seemnerakkude ehk spermatosoidide areng Ovogenees - munarakkude areng Viljastumine - munaraku ja seemneraku tuumade ühinemine Sügoot - viljastatud munarakk Embrüogenees - looteline areng Postembrüogenees - pärastlooteline areng Ontogenees - individuaalne areng Fülogenees - liigi ajalooline areng Partenogenees - areng viljastamata munarakust
Meioos Meioos rakujagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda => haploidne kromosoomistik Somaatilised rakud keharakud Gameedid sugurakud Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega. Meioosi käigus toimub kahest järjestikusest jagunemisest, tekib 4 tütarrakku. Meioosi interfaas DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv, sünteesitakse makroergilisi ühendeid, tsentrioolid kahestuvad I jagunemine a) profaas tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad kokku, moodustuvad kääviniidid tsentrioolide vahele, homoloogilised kromosoomid liibuvad kahekaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi, see on kromosoomide ristsiire ja sellega kaasneb geenivahetus b) metafaas kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele c) anafaas kääviniidid lühenevad, kromosoomid lahknevad poolustele d) te...
tuumade vahel. Karüogineesi lõpus hakkab tsütoplasma jagunemine(tsütogenees) , mille tulemusema moodustub kaks tütarrakku(tsütogenees). Pärituumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks (koosneb seega karüogineesist ja tsütogeneesist). Üldine käik Mitoosi võime tinglikult jagada neljaks osaks: profaas, metafaas, anafaas, telofaas . Profaasis keerduvad kromosoomid järk-järgult kokku, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Rakk polariseerub ja poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid (osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustuvate tütarrakkude vahel). Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Metafaasis on kromosoomid maksimaalselt kokku pakitud. Anafaasis kromosoomide kromatiidid
nimetatakse meioosiks . Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nim. Haploidseks (paaritu kr. arv), ja tähistatakse n=23. Inimese kõigis ensomaatilistes rakkudes ehk keharakkudes on diploidne kromosoomistik 2n=46. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemise ja eoste moodustumisega. Meioosi tulemuseks on 4 tütarrakku. Meioosis eristatakse kahte teineteisele järgnevat jagunemist (I ja II jagunemine). Meioosi faaside nimetused on samad, mis olid mitoosis. Meioosi I jagunemise profaasis toimub kromosoomide ristsiire. Kromosoomide ristsiirde käigus vahetavad homoloogilised kromosoomid omavahel võrdse pikkusega osi. Selle tulemuseks on geenivahetus. Mõnikord vahetatavad lõigud on erineva pikkusega ja tulemuseks on kromosoommutatsioonid. Sugurakkude areng Sugulistest ehk generatiivsest paljunemisest võtab enamasti osa kaks organismi: isas- ja emasorganism. Uus organism saab alguse viljastumisel, mille käigus ühinevad vanemorganismide sugurakkude ehk gameetide tuumad
Iga kromosoom on interfaasis ühekromatiidiline. DNA kahekordistumise tulemusena muutub ta raku jagunemise eel kahekromatiidiliseks. Mitoosi profaasis keerdub kromosoom järk-järgult kokku. Metafaasis on kromosoom maksimaalselt kokku pakitud. Anafaasis kromatiidid lahkenvad ja keerduvad telofaasi lõpuks lahti. Selle
Meioosi teel moodustuvad sugurakud kahekordistumine. Seega on rakkudel vaja kaks korda ja eosed. jaguneda, et lõpuks jõuda poole väiksemakromosoomide arvuni ehk kõik faasid toimuvad kaks korda. KROMOSOOMIDE RISTSIIRE Meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenevad üksteisele, ühinevad ja taas lahku minnes võivad vahetada osasid. See protsess tagab päriliku muutlikkuse ehk järglaste erinevuse vanematest ehk organismid oleksid erinevad ja suudaksid kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega. Vaata õpik lk 45, mis juhtub kui kromosoomide lahknemine NB! Vaata skeemi
nende vahele moodustuvad kääviniidid. metafaas- homoloogilised kromosoomid pole veel täielikult eraldunud ja liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile. kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. anafaas- kääviniidid lähenevad, homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. telofaas- rakumembraan nöördub sisse, tsütoplasma kahestub, 2 tütarrakku. II jagunemine interfaas- meioosi kahe jagunemise vahel on mitoosiga võrreldes lühiajalisem. profaasis liiguvad tsentrioolide paarid raku poolustele ja nendest lähtuvad kääviniidid; metafaasis paiknevad kromosoomid ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele; anafaasis kromosoomide tsentromeerid kahestuvad; telofaasis keerduvad raku poolustele jõudnud kromatiidid lahti, moodustuvad tuumamembraanid ja tuumakesed, kokku tekib 4 tütarrakku.
Mitoosi ja meioosi võrdlus: Mitoos Meioos On keharakkude uuenemine. On sugurakkude ja eoste uuenemine. Diploidne kromosoomistik. Haploidne kromosoomistik. Moodustub 2 uut rakku. Moodustub 4 uut rakku. Rakud on identsed. Rakud on kineetiliselt erinevad. Ei toimu kromosoomide Toimub kromosoomide ristsiire ristsiiret. (I Profaasis). Üks mitootiline jagunemine Kaks mitootilist jagunemist (profaas, metafaas, anafaas, (I profaas, I metafaas, I telofaas). anafaas, I telofaas; II profaas, II metafaas, II anafaas, II telofaas). Sugulise ja mittesugulise paljunemise võrdlus: Suguline Mittesuguline 2varianti Organism pärineb ala...
Tähistatakse n (inimesel n=23). Interfaas - päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv raku eluperiood. Interfaasis rakud suurenevad, koguvad ATP-d, tsentrioolid kahekordistuvad, moodustatakse juurde organelle, DNA kahekordistub. Kahekromatiidiline kromosoom - DNA kahekordistumise järel on kromosoomid kahekromatiidilised. Karüokinees - rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. Kromosoomide ristsiire - meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus. Meioos - päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel. Mitoos - päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.
kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid. 13) Meioos- sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud 14) Haploidne kromosoomistik-sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna 15) Diploidne kromosoomistik-keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina 16) Somaatiline rakk e keharakk- organismi ehitusse kuuluv keharakk 17) Gameet- sugurakk 18) Kromosoomide ristsiire-meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenevad üksteisele, ühinevad ja taas lahku minnes võivad vahetada osasid 19) Sügoot- viljastatud munarakk 20) Sperm- seemnerakk on isassugurakk, mis moodustub üldjuhul isasorganismis 21) Sperma-Sugunäärmete poolt toodetud nõre mis sisaldab sperme 22) Spermatogenees-seemnerakkude ehk spermatosoidide areng 23) Munarakk e ovotsüüt- emassugurakk 24) Ovogenees- munarakkude areng 25) Ovulatsioon- küpse munaraku vallandumine munasarjast
lamell ja siis mõlemalt poolt kujunevad rakukestad. 15. Mida nimetatakse interfaasiks? Aega kahe jagunemise ehk mitoosi vahel. 16. Milleks on vajalik DNA replikatsioon enne mitoosi? Tagatakse kromosoomide arvu püsivus ja kahe tütarraku geneetiline identsus. 17. Millised tütarrakud moodustuvad mitoosi tulemusena? Geneetiliselt identsed tütarrakud. 18. Millisteks faasideks jaotatakse mitoos? Profaas Metafaas Anafaas Telofaas 19. Mis toimub profaasis? Kromosoomide kokkupakkimine transpordiks Tuumakesed ja tuumaümbris kaovad Moodustub mitoosi kääv 20. Mis toimub metafaasis? Kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomid on max kokku keerdunud ja on mikroskoobis sel ajal kõige paremini vaadeldavad. 21. Mis toimub anafaasis? • Kahekromatiidiliste kromosoomide lahknemine (kõik paarid üheaegselt – siit aja kokkuhoid) 22. Mis toimub telofaasis?
Sarn-tekib rakke juurde,mõlemal pro,meta,ana,telofaas,päristuumsetes rakkudes toimub. 8)A-g;B-h;C-j;D-e. 9)anafaas, eelneb metafaas, kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. 10)Munarakk ja spermatosoid, mõlemad on seotud sugulise paljunemisega, mõlemal on olemas tuum, spermatosoidide moodustumine on pidev protsess, munarakk moodustub tsükkliliselt. 12)Kromosoomide ristsiire, tulemuseks haploidne kromosoomistik,leiab aset meioosi 1 jagunemise profaasis Haploidne kromosoomistik:meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik.Mitoos:päristuumse raku jagunemise viis,millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.Otsene areng:roomajatel,lindudel,imetajatel esinev areng,mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega.Menstruatsioon:tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast,mille käigus väljutatakse viljastamata munarakk.Loode- järglane 9sandast rasedusnädalast sünnini. 2.1mitoos,meioos.3
· Rakkudes diploidne kromosoomistik (2n) · Rakud identsed · Moodustub 2 uut rakku · Ei toimu kromosoomide ristsiiret · Üks mitootiline jagunemine MEIOOS · Eoste ja sugurakkude moodustumine · Rakkudes haploidne kromosoomistik (1n) · Rakud geneetiliselt erinevad · I profaasis kromosoomide ristsiire · 2 järjestikust lagunemist
(vihik) Mitoos Meioos Keharakkude jagunemine Sugurakkude küpsemine, eoste moodustamine Kromosoomide arv jääb samaks Kromosoomide arv väheneb poole võrra Üks jagunemine, neli faasi Kaks jagunemist, 4+4 faasi Interfaasi lõpus toimub DNA replikatsioon Enne 1.jagunemist toimub DNA replikatsioon Ristsiiret ei esine 1.jagunemise profaasis homoloogilised kromosoomid, liibuvad ja võivad vahetada võrdse pikkusega osi - ristsiire Kromatiidid lahknevad 1.jagunemisel lahknevad homoloogilised kromosoomid 2.jagunemisel lahknevad kromatiidid
Rakkude jagunemine- kik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvimelised.taimedel paljunevad ainult juure ja varre tipuosas olevad rakud. kik rakud ei saa jaguneda kuna organism ei saa lputult suureneda. Meioos-pristuumse raku jagunemisviis, mille kigus kromosoomide arv ttarrakudes vheneb kaks korda,homoloogilised kromosoomid lahknevad.Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel. Kromosoomide ristsiire-meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille kigus nad vahetavad omavahel vrdse pikkusega osi, tulemuseks on geenivahetus. Spermatogenees-seemneraku areng spermatogoonist kpse spermini. Ovogenees-munaraku areng ovogoonist kpse munarakuni. Ovulatsioon-kpse munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Ontogenees-isendi individuaalne areng.sugulisel paljunemisel vltab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel vanemorganismist eraldumisest surmani
Valmistada sugurakke, kus oleksid haploidsed kromosoomid. 2. Selgitage haploidse ja diploidse kromosoomistiku mõisteid. Haploidne kromosoomistik on kromosoomistik, kus on vaid ühekordsed kromosoomid (tähistakse n) ja diploidne, kus on kahekordne kromosoomistik (tähistatakse 2n) 3. Milliste protsessidega kaasneb meioos? Meioos kaasneb sugurakkude küpsemise ja eoste moodustumisega. 4. Kirjeldage kromosoomide ristsiiret. Mis on selle tulemus? Meioosi profaasis liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi, tulemuseks on geenivahetus. 5. Milline on meioosi esimese jagunemise tulemus? Kaks identset rakku (tütarrakku) 6. Mille poolest erineb meioosi esimene jagunemine teisest? Esimeses faasis tekib 2 diploidset rakku aga teises faasis 4 haploidset rakku. 7. Milles poolest erineb meioos mitoosist? Mitoosiga saadakse somaatilisi rakke aga meioosiga sugurakke. 8
tagajärjel on kromosoomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised. Ühekromatiidiline kromosoom- rakujagunemisel lahknevad kõigi kromosoomide kromatiidid ja moodustunud tütarrakusedde jäävad ühekromatiidilised kromosoomid. Karüokinees-rakutuuma jagunemine:kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Tsütokinees-tsütoplasma jagunemine rakujagunemise(mitoosi või meiroosi) telofaasis Kromosoomide ristsiire-meioosi 1.jagunemise profaasis esinev homoloogoliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Tulemuseks on geenivahetus. Meioos-päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2x.homoloogilised kromosoomid lahknevad. (Sugurakkude ja eoste moodustumisel) Mitoos- päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes Ovogenees-munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni
Mitoos e. keharakkude jagunemine-on päristuumsete rakkude jagunemise viis millega tagatakse kromosoomide arv püsivus tütarrakkudes.(Koosneb karüokineesist ja tsütokineesist) (mitoos on diploidne 2n) · Karüokinees-rakutuuma jagunemine.(võrdne geneetilise info jaotumine tuumade vahel) · Tsütokinees-tsütoplasma jagunemine. · Interfaas-päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. · Rakutsükkel- nim. raku eluring ühest mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Mitoosi Faasid · Profaas- kromosoomid keerduvad kokku. rakutuum suurened ja tuumakesed kaovad. sentroolid liiguvad erinevatele poolustele nende vahele moodustuvad kääviniidid. lõpus tuumamembraanid lagunevad. · Käeviniidid- koosnevad valkudest, osalevad kromosoomide täpses jaotamises. · Metafaas- kromosoomid liiguvad ühele tasapinnale. kromosoomid on maksimaalselt kokku keerd...
5.Kas kõik rakud poolduvad? Evolutsiooni käigus on kaotanud pooldumisvõime närvirakud ja vöötlihaskoe rakud. Samuti ei ole pooldumis võimelised tuumata rakud punased verelibled. 6.Meioosi definitsioon päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel 7.Kromosoomide ristsiire meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus. 8.Spermatogenees Seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. 9.Ovogenees Munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. 10.Ovulatsioon Küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. 11.Ontogenees On üksiku organismi areng organismi tekkimisest kuni küpsuseni või teise kontseptsiooni
vahetavad võrdse pikkusega osi(krossingover). 2) Metafaas- Homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile. 3) Anafaas- kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid eralduvad teineteisest. 4) Telofaas- Telofaasi lõpus ei moodustu tuumamembraani, kromosoomid ei keerdu lahti. Tekkinud tütarrakud alustavad kohe uut jagunemist. Kromosoomide ristsiire ehk krossingover · Meioosi I profaasis homoloogilised kromosoomid paarduvad ja vahetavad võrdse pikkusega osi · Meioosi I anafaasis kääviniidid lühenevad, homoloogilised kromosoomid tõmmatakse lahku · Meioosi II metafaasis on kromosoomid ekvatoriaaltasandil · Meioosi II anafaasis kromatiidid lahknevad üksteisest · Isas- ja emasorganismist pärit geenid on paigutunud homoloogiliste kromosoomide vahel ümber. I jagunemise lõpuks saadakse kaks rakku, 2n