BOTULISM Botulismi tekitab bakter Clostridium botulinum poolt eritatav mürkaine e toksiin. Vastumürgi puudumisel lõpeb surmaga. Tugeva toksiiniga väga ohtlik toidumürgitus. Botulismibakter saab elada vaid hapnikuvaeses keskkonnas(konservides). Botulism tekib mürgist ainet botulotoksiini tootva bakteriga saastatud toidu sissesöömisel. Bakterid võivad paljuneda ja toksiine toota ainult õhukindlas, suletud keskkonnas. Neid võib esineda nt saastunud purgis, lihakonservis, suitsutatud toiduainetes. Toksiin muutub kahjutuks kuumutamisel 15 min jooksul 100 kraadi juures. Tekkepõhjused ja tekkemehhanismid Haava kaudu või toiduga satub botulismitoksiin organismi. Sealt levib ta verega lihastes
Botulism on väga raske, lihashalvatusega kulgev haigus, mida põhjustab anaeroobse bakteri eritatav mürkaine botuliin. Botulism on raskeim toidumürgitus, mis arstiabi puudumisel lõpeb surmaga. Botulismi tekitajad toodavad kõige tugevamat teadaolevat bakteriaalset mürki. Tekkepõhjused ja mehhanismid Haava kaudu või toiduga satub botulismitoksiin organismi. Sealt levib ta verega lihastes paiknevatele närvilõpmetele ning tungib närvirakku. Närvirakk läheb katki ja sealt vabanevad erutusmediaatorid, mille tulemusena tekib lihaskramp. Sümptomid ehk avaldumine
väga ohtliku haigusega. Selle raske toidumürgituse kutsub esile mikroorganismi Clostridium botulinum toksiin- botuliin. Botulismi nimetatakse ka vorstimürgistuseks, kuna esimesed botulismipuhangud 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi algul olid seotud just vorsti tarvitamisega. Botulismi põhjustajaks on botulismikepikese poolt toiduainesse eritatud väga tugeva toimega mürk - looduses esinevatest mürkidest kõige kangem. Botulismibatsill areneb ainult hapniku puudumisel (anaeroobne mikroob). Botulism on sagedamini seotud suitsutatud toodete, soolakala ja eriti konservidega, kõige enam omavalmistatutega: seene- ja juurviljakonservidega. Saastunud toiduained ei ole kuidagi iseäralikud, ainsaks väliseks tunnuseks on ,,kummis" konservikaaned. Mikroobi leidub pinnases, vees, põhjamudas, kalade ja loomade soolestikus. Ta on võimeline üle minema eoselisse vormi, mis aitab taluda ka mitmetunnist kuumutamist, kõrget happesust, suhkru
Botulism Tekitaja on anaeroob ja moodustab väga termostabiilseid endospoore. Nakkuse allikad: Vähehappelised valgurikkad toiduained Vorsti- ja lihatooted Vaakumpakendis liha-, kalatooted Suitsutatud, soolatud tooted Konservid, eriti aedvilja, liha, kala, seenekonservid Tekitaja kasvab temperatuuril 12° C...50° C Toksiin säilib konservides 6-8 kuud Haigusnähud: Cl. botulinum'i põhjustatud toidumürgitus ehk botulism tekib toksiinisisaldava toidu söömise tulemusena, mürgituseks piisab mõnest nanogrammist mürgist (1 nanogramm= 0,000000001 g). Haigestumisjuhtumeid esineb väga harva, kuid õigeaegse ja korraliku ravi puudumisel on suremus väga kõrge. Mürgistusnähud ilmnevad 18-36 tundi pärast toksiini sisaldava toidu söömist, märkimisväärsele uimasusele, nõrkusele ja peapööritusele järgneb kahelinägemine ja suurenavad raskused rääkimisel ja neelamisel
Toidu käitlemise kaudu levivad haigustekitajad Sisukord 1. Haiguste jagunemine 2. Tuntumatest haigustest Botulism Salmonelloos Rotaviirusenteriit Kampülobakter 5. Kokkuvõte Toidu kaudu levivad haigused jagunevad: Toiduinfektsioon on haigus, mille põhjustavad toiduga organismi sattunud elusad tõvestavad mikroobid, mis on vastu pidanud maohappe toimele ja jõudnud peensoolde, kus nad paljunevad ja põhjustavad haiguse. Toidumürgitus, mille puhul paljunevad mikroorganismid toidus ja produtseerivad seal toksiini, mis eraldub toitu juba mikroorganismi eluajal. Omakorda jagunevad
Seejärel esmashaavand kaob ning inimene mõtleb,et ta on terve.Tekib haiguse teine faas.Kaelale tekivad korrapärased tumepunased laigud e.veenuse kee,lisaks sellele juuste koldeline väljalangemine.Siis hakkavad sümptomid taanduma. Haigus hakkab organismi lagundama ja laastama.Tekib kolmas staadium.Nina võib sisse vajuda seda nim.sadul ninaks. Eristatakse omandatud ja kaasasündinud süüfilist.TUBERKULOOS-on harilik ja resistentne tüvevorm.Nakkushaigus. Lahtine- ja kinnine tuberkuloos.BOTULISM(anaeroob)- tekitab väga toksilisi mürke.Kesknärvisüsteemi haigus,enamasti surmav.GONORRÕA-meestel on kohe tunda,kuid naistel ei pruugi see kohe tunda anda.See on kergemat sorti suguhaigus.ALGOLOOGIA-teadusharu,mis tegeleb vetikate uurimisega.RÄNIVETIKAD-on ligikaudu 16000 liiki. Elavad meredes ja mageveekogudes.Võivad hõljuda või elada veekogu põhjas.Ränivetikate tunnuseks on ränipantser.Pantserid on väga eriilmelised. PRUUNVETIKAD-1500 liiki ja enamus neist on merevees
Spiroheedid: Clostridium botulinum botulismi tekitaja Treponema pallidum süüfilise tekitaja Clistridium difficile Borrelia burgdorferi puukborrelioosi pseudomembranoosse koliidi tekitaja tekitaja Closteridium perfringens gaasgangreeni Leptospira interrogans liptospiroosi tekitaja tekitaja Gram-negatiivsed bakterid: Intratsellulaarsed parasiidid: Neisseria gonorrhoeae gonorröa tekitaja Rickettsia- tüüfus, Chlamydia Neisseria meningitidis Meningiidi Mädaste infektsioonide tekitajad: tekitaja Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Enterobakterid: Streptococcus pyogenes Escherichia coli - kolibakter Str...
·Takistada bakterite paljunemist selle tasemeni, mis võib põhjustada tarbija haigestumist või toidu kiiret riknemist: hävitada kõik toidus esinevad patogeenid täielikult või seadusandluses kehtestatud tasemeni, kuumtöötlemise või mõne muu töötlemisviisi abil. termolabiilsete toksiinide hävitamine. Kindlaks on tehtud üle 200 toidutekkelise haiguse. Olulisemad toidupatogeenidest tingitud haigused ·Salmonelloos ·Kampülobakterioos ·Kolibakterioos ·Listerioos ·Botulism ·Jersinioos ·Trihhinelloos ·Koolera Toiduga seonduvad ohud Toiduoht on seotud järgnevaga: ·Inimene teadmised ja oskused, suhtumine, koolitus jne. ·Meetod valesti valitud töötlemisviis või tegevus. ·Seadmed füüsilised ja moraalselt vananenud seadmed, nende ebapiisav pesemine ja desinfitseerimine. ·Tooraine potentsiaalselt ohtlik tooraine, liiga kõrged mikroobide arvukused. ·Keskkond mikrobioloogiliselt saastunud õhk, vesi ja tootmiskeskkond
6) Hepatiit C vastu saab vaktsineerida. 7) Igal aastal sureb C-Hepatiiti sadu tuhandeid inimesi. 8) Sarlakid ehk mädaplekid nahapinnal. 9) Sarlakeid ei ravita. 10) Linnugrippi haigestutakse saastunud sööda või veega. Ülesanne 4 Paiguta järgmised haigused edasikandumismeetodi kaupa õigesse lahtrisse: Tuulerõuged, B-Hepatiit, Marutõbi ,Mumps, Herpes, Sarlakid, Botulism, Teetanus, Difteeria ja Süüfilis. Ülesanne 5 Millise viirushaiguse bakteriga on pildil tegu? Pildil on ........................... bakter. Ülesanne 6 Paiguta järgmised haigused õigesse lahtrisse: Borrelioos, Marutõbi, Botulism ning Süüfilis. Püsisoojaste loomade ägedakujuline närvisüsteemi
• Pastöriseerimata piim piima • Halvaks läinud • Pese korralikult kõik puu- toiduained ja juurviljad enne söömist • Ära osta tähtaja ületanud või sellele lähenevat allahinnatuid tooteid Suuremas ohus on • Immuunpuudulikkusega inimesed • Rasedatel • hormoonravi saavad inimesed Botulism • Lihashalvatusega kulgev haigus • põhjustab Bakter Clostridium botulinum Botulism Nakatumine Ennetamine • toksiiniga saastunud toidu söömisel • Keeta hoidiseid vähemalt 10 minutit • Suitsutatud toidud 100°C juures • Konserveeritud toidud • Jälgides, mida sööd • Kuivatatud toidud Kasutatud materjal • http://static.inimene.ee/index.php?disease=s&si
Enda ja oma perekonna kaitsmiseks MRSA eest on kõige olulisem järgida lihtsaid hügieeninõudeid: puhastada ja katta haavad, sisselõiked ja kriimustused, hoida oma käed kuni paranemiseni puhtana ning vältida isiklike tarvete, näiteks pardlite ja käterätikute jagamist. Kui te nakatute MRSA poolt põhjustatud nakkusesse, küsige oma arstilt või meditsiiniõelt, milliseid hügieeninõudeid teie ja teie pereliikmed peavad haiglas ning kodus järgima. BOTULISM ALLIKAS: VIKIPEEDIA Mine: navigeerimiskast, otsi Botulism Klassifikatsioon ja välisallikad Botulismi tekitaja Clostridium botulinum Ladinakeelne Botulismus nimi RHK-10 kood A05.1 RHK-9 kood 005.1 DiseasesDB 2811 MedlinePlus 000598 eMedicine med/238 emerg/64 MeSH C01.252.410.222.151 Botulism on väga raske, lihashalvatusega kulgev haigus, mida põhjustab anaeroobse bakteri
Iseseisev töö „Haigustekitajad“ Botulism Madli Reesalu Haigustekitaja olemus Botulism on väga raske, lihashalvatusega kulgev haigus. põhjustab anaeroobse bakteri Clostridium botulinum eritatav mürkaine - botuliin. Clostridium botulinum bakter Nakatumisviisid Toidubotulism – eriti ohtlikud õhukindlalt säilitatavad lihatooted, kuna bakter on anaeroobne Haavabotulism – Bakter nakatab/mürgitab haava kaudu Beebibotulism – Eosed satuvad organismi ning paljunevad seal, seejärel mürgitavad. Tekkemehanism 1. Haava kaudu/toiduga satub
kuid leidub ka haigust tekitavaid serotüüpe. E. coli optimaalne kasvutemperatuur on 37 °C. 1.5. Bacillus cereus Bacillus cereus on endeemiline, mullas elav, liikumatu bakter. Mõned tüved on inimesele kahjulikud ja põhjustavad toidumürgitust. 30 °C juures Bacillus cereuse bakterite hulk võib kahekordistuda äärmisel juhul juba 20 minutiga, kuid võib võtta ka 3 tundi, sõltuvalt toiduainest. 1.6. Clostridium botulinum Clostridium botulinum, teise sõnaga botulism, on väga raske, lihashalvatusega kulgev haigus, mida põhjustab anaeroobse bakteri Clostridium botulinum eritatav mürkaine -botuliin. Kõik botulismi vormid võivad olla surmavad (suremus ilma ravita üle 70%, intensiivraviga alla 10%) Eriti ohtlik on toiduainete kaudu saadav botulism, sest üks nakatunud allikas võib mürgitada väga paljusid inimesi. Botulismitekitaja hävib, kui toitu kuumutada 20 minuti
KOOLERA Koolera põhjustab tugevat kõhulahtisust. See on nakkushaigus. Koolera levib vee ning toidu kaudu ja kokkupuutel nakatunud väljaheidetega. Koolera tulemusel kaotab inimene organismist palju vett, mis võib õigeaegse ravi puudumisel viia eluohtliku seisundini. Esmaseks sümptomiks on lühiajaline oksendamine, järgneb tugev kõhulahtisus. Ravimisel on oluline taastada organismi vedelikupuudus. Selleks peab jooma spetsiaalset vett, millesse on lisatud vajaminevad mineraalained. BOTULISM Botulism on väga raske lihashalvatusega kulgev haigus. Mida põhjustab mürkaine botuliin. Olemas on kolm peamist botulismi vormi: Toidubotulism, haavabotulism ning beebibotulism. Kõik nad võivad olla surmavad. Ilma ravita on suremus üle 70%, intensiivraviga aga alla 10%. Eriti ohtlik on toiduainete kaudu saadav botulism, sest üks nakatunud allikas võib mürgitada paljusi inimesi.otulismi tekitaja hävib, kui toitu kuumutada 15 minuti jooksul üle 100°C.
ESCHERICHIA COLI Escherichia coli on üks paljudest bakteriliikidest, kes elab imetajate soolestikus. Jämesooles elavad soolekepikesed aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toiduimendumisele, tootes ka K-vitamiini. Soolekepikesed avastas 1885. aastal saksa lastearst ja bakterioloog Theodor Escherich. Inimeses on soolekepikeste arv väga suur: näiteks inimese päevases väljaheites võib olla 100 miljardit kuni 10 triljonit soolekepikest CLOSTRIDIUM BOTULINUM Botulism on väga raske, lihashalvatusega kulgev haigus, mida põhjustab anaeroobse bakteri Clostridium botulinum eritatav mürkaine - botuliin. Botuliin blokeerib taaspöördumatult atsetüülkoliini vabanemise närvisünapsites. Selle tagajärjel tekib lihaste paralüüs. Surm saabub hingamis- ja südamelihaste halvatuse tagajärjel. On kolm peamist botulismi vormi: · toidubotulism Toiduainete kantud botulism, mida põhjustab botulismi mürkainet sisaldava toidu söömine
biotooted) · Nahal asuv mikrofloora kaitseb võõrbakterite sissetungi eest · Mikroobivabad organismid on haigustele ülivastuvõtlikud, sest nende immuunsüsteem pole korralikult välja arenenud · Bakterid, mis põhjustavad organismi tungides haigusi on patogeensed bakterid(eritavad mürgiseid aineid e bakteritoksiine, mis kutsuvad esile kohekahjustusi) · Patogeensed bakterid satuvad organismi: õhk(piisknakkus, tuberkoloos); toit, jook(botulism, salmonelloos); kontakti teel: nahk, limaskestad(süüfilis); siirutajate abil(putukad, loomad- puukborrelioos) ja muld(teetanus) · Leviku teed organismis: vere ja lümfiga(süüfilis), närvikiududega(teetanus ja botulism), levitavad toksiine(difteeria) · Toksiinid on reeglina valgulised aineid ja neil on väga spetsiifiline toime · Virulentsus- haigustekitaja patogeensuse aste(kui ohtlik on)
BAKTERID JA HALLITUSSEENED Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. BAKTERID....................................................................................4 2. SALMONELLA...............................................................................4 3. BOTULISM....................................................................................5 4. CLOSTRIDIUM PERFRINGENS..........................................................7 5. STAPHYLOCOCCUS AUREUS...........................................................7 6. ESCHERICIA COLI..........................................................................7 7. BACILLUS CEREUS.........................................................................8 8. HALLITUSSEENED.......................................
bakteriofaagi kasutatud - ravim on vedelas keskkonnas, kus faagid on viirused, mis hävitavad stafülokokk. Lisaks raviks Staphylococcus aureus kasutades stafülokoki toksoid Escherichia coli • Gramnegatiivsete kepikujulisi bakterite vaated, laialt levinud alumises soolest soojavereliste loomade Ravi • vaktsiin Clostridium botulinum • anaeroobse grampositiivsed bakterid perekonnast Clostridium , haigustekitaja botulism - raske toidumürgituse põhjustatud botuliintoksiin, ja mida iseloomustab kahjustusi närvisüsteemis. Ravi • Juhul botuliini relvana eraldada levinumad ennetamiseks, mille eesmärk on takistada toksiini kehas, näiteks õigeaegselt tervisekontrolli tarbitud vee ja toiduga, pakkudes töötajatele individuaalsed hingamisteede kaitsevahendid, luua kollektiivse varjupaigad on varustatud õhu filtreerimise süsteemid. Eriline meetodeid kaitse
......................................................................................................13 Ennetamine...........................................................................................................................13 Talleggi salmonelloosipuhang............................................................................................. 13 Loo lasteaia salmonelloosipuhang....................................................................................... 13 6 BOTULISM........................................................................................................................... 15 Tekkepõhjused ja -mehhanismid......................................................................................... 15 Sümptomid...........................................................................................................................15 Diagnoosimine ...........................................................................................
.............................................7-8 4.2.Bacillus cereus..................................................................................................................... .......8 4.3.Clostridium perfringens............................................................................................................8 4.4.Stahylocous aurecus..................................................................................................................9 4.5.Botulism (Clostridium botulinum) ...................................................................................10-11 4.6. Eschrichia coli........................................................................................................................... 11 5. Mikrobioloogilisi mürgitusi põhjustavad hallitused.....................................................................12 5.1.Toksiini toime..................................................................................
2. Neutraalsed need kellega oleme harjunud, meie sisene mikrofloora 3. Kahjulikud ehk patogeensed (baktertoksiin) Haigused Tuberkuloos Kopsud Difteeria Kurk Katk Lümfisõlmed, kopsud Düsenteeria Peensool Koolera Peensool Botulism Närvisüsteem Teetanus Närvisüsteem Süüfilis Suguelundid Gonorröa Suguelundid Puukborrelioos Nahk, närvisüsteem Bakterite kasutamine biotehnoloogias 1. Toiduainetetööstus (aminohapete tootmine, toidupaksendajad) 2. Farmaatsiatööstus (antibiootikumid, vitamiinid) 3
Koosneb polüsahhariididest, kuid selles on ka valke ja lipiide.bakteri kest ei ole nii jäik kui taimedel ja võimaldab kasvada. Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni. 5) Mis on kesta peal ja mis otstarve neil on? Karvakesed aitavad kinnituda ja viburid liikumiseks 6) Mis on limakapsli ülesanne? Kaitseks ja hõlbustavad liikumist 7) Kuidas nim haigusi tekitavaid baktereid? Batogensed bakterid 8) Mis on bak. toksiinid? Bakteri mürgid 9) Nim bakter haigusi? Botulism, teetanus, difteeria, koolera, düsenteeria. 10) Kõige tugevam bakeri mürk? Botulismi toksiin 11) Mis on bakteri tuuma asemel ja mis seal paikneb? Tuumapiirkond, seal on rõngjas kromosoom 12) Mitu kromosoomi on bakteril? Üks 13) Mis on blasmiidid? Väiksed DNA rõngad, vajalikud ensüümide sünteesiks 14) Milliseid eukarüootidele omaseid organelle bakteri rakus ei ole? - tsütoplasmavõrgustikku - golgi kompleksi - kloroplaste - mitokondoreid - tsentrosoom - tsütoskelett
inaktiveerumiseks karmimaid tingimusi. Tähtsamad spoore moodustavad bakterid kuuluvad perekonda Bacillus. Nad on aeroobsed või fakultatiivselt anaeroobsed pulgakujulised mikroobid. Bacillus liigid võivad põhjustada toidu riknemist või toidutekkelisi haiguseid. Teine oluline grupp spoore moodustavaid baktereid on Clostridium’i liigid. Enim tuntud Clostridium’i põhjustatud toidutekkeline haigus on botulism. Kuigi igal aastal teatatakse väga üksikuid haigusjuhtumeid ning inimesed tervistuvad õigeaegsel ravimisel, on haigus inimeste seas siiski väga kardetud (Cousin, 2003). Piimatööstustes määravad Bacillus’e ja Clostridium’i liigid erinevate kuumtöödeldud piimatoodete säilivusaja tingimusel, et töötlemisjärgne saastumine on madal (Giffel et al., 2002). Juba 20. sajandi alguses teavitati bakteriaalseid toidutekkelisi kõhulahtisusega kulgevaid haiguseid. 1948
Ajukestad paksenenud ja turses Entsefaliit Lihainspektsiooni otsus Endeemilistes alades võib lihakeha edasi saata töötlusesse, juhul kui looma hammustati 8 päeva enne tapmist või 48 tunni jooksul enne tapmist Hammustuskoht ning ümbritsevad koed lähevad utiili Diferentsiaaldiagnoosid Aujeszky haigus Seedimatus Poegimishalvatus Veiste spongiformne entsefalopaatia Teetanus Botulism Võõrkeha suus Mürgistused (näiteks raskemetallid) Ante mortem leiud Agressiivne vorm Rahutus Agressiivsus ning teiste loomade ründamine Seksuaalne erutus Möirgamine Paralüüs ning surm Ante mortem leiud Paralüütiline vorm Tagakeha koordineerimatus Liigne ilavool Saba ühele küljele hoitud Tenesm või päraku paralüüs Paralüüs Loom kukub ning jääb maha
bakterioos vee kaudu. iiveldus, palavik lihast, piimast, veest (eriti reisidel). A-hepatiit ehk Haigust põhjustav Nõrkus, naha Korralikult käsi ja kollatõbi viirus võib levida kollasus, tume aedvilju pesta. mustade käte või uriin toiduga. MIKROORGANISMIDE PÕHJUSTATUD TOIDUMÜRGITUSED Botulism Bakter eraldab Oksendamine, Ohtlikud on kodus mürki botuliini, nägemis ja valmistatud liha-, kala- bakterid ei hävine rääkimishäired, ja kaunviljakonservid. 100 C juures. halvatus, surm Mükotoksikoos Osa hallitusseeni Mürgitusnähud, Mitte süüa hallitanud eraldab mürke ehk vähirisk toiduaineid. toksiine.
või nitraatioone, toimub glükoosi lagundamine, mille puhul tekib etanool või piimhape. B-id osalevad kõigi peamiste keem. elementide loodulikes ringetes süsinik, O, N, väävel ja P. Üks oluline on N. See aitab valke koostada ja suudab taimedele vajalikuks teha mügarbaktereid, mida leidub vaid liblikaõielistel juurtel. Nitrifikatsioon O abil ammoniaagi ja nitriti oksüdeerimine b-ite poolt nitraatideks , mis on taimedele kättesaadavad. Närvikiudude kaudu eetanus, botulism patogeensed. Biotehnoloogia haru, mis kasutab ära looduses toimuvaid elutegevuega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks (toiduaine-, farmaatsia- ja tekstiilitööstustes). Ravimitööstustes Antibiootikumide tootmine, takistavad *valgusünteesi; *rakukestasünteesi; *DNA replikatsiooni; *DNA transkriptsiooni; *rakumembraani sünteesi. Toiduainetööstustes: *etanooli t.; *ensüümide t.. Igapäevaelus: *metalli t.; *pesupulbri lisandite t
Nt kuivamist, kuumust(kuid mitte pikka aega), kemikaale, madalat t'. 9. bakterite tähtsus looduses Nad seovad õhulämmastikku, lagundavad jääkaineid ja surnud organisme. Moodustavad laguahelaid(heterotroofsete organismidega),rikastavad mulda lämmastikuühenditega. Teistele organismidele toiduks 10. Bakterite kasutamine Toiduainete valmistamisel(hapupiim), ravimitööstuses(antibiootikumid), põllumajanduses (reovee puhastamisel),energeetikas 11. peamised bakterhaigused botulism- iiveldus, oksendamine, palavik, nägemishäired, teadvuse kaotus, riknenud konservid(õhukindlalt suletud neutraalse keskkonnaga liha-, kala- või seenekonservid) teetanus- närvisüst. Mõjut. lihaskrambid algavad näost. Mulla, tolmuga saastunud haavade kaudu.Difteeria- palavik, kurgumandlid punetavad ja tursuvad, mandlitel hallikasvalge katt., kõridift. võib põhj. lämbumist.salmonelloos-äge soolepõletik, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, palavik, toore või vähekuum
seondumise kohta neuromuskulaarsel ´´ristmikul´´ takistades sellega sünaptilise vesiikuli seondumist membraaniga. Selle tõttu ei saa sünaptilisest vesiikulist vabaneda atsetüülkoliin. Atsetüülkoliini vabanemise inhibeerimisega häirib toksiin närviimpulsi liikumist, põhjustades lihaste lõtvushalvatust. 19. Nimeta erinevaid botulismi tüüpe! 1. Toidust põhjustatud ja haavabotulism 2. Imikute botulism 3. Meditsiiniline botulism 20. Millised parameetrid määravad toidu riknemise/säilivusaja ja milliseid näitajaid kasutatakse tingimuste kirjeldamisel? Toidu riknemise määrab vee kättesaadavus ja seda kirjeldatakse vee aktiivsusega (aw toidus oleva aururõhu ja puhta vee aururõhu suhe) 21. Kuidas tapab niiske kuumus mikroorganisme? Denatureerib mikroorganismide nukleiinhappeid, struktuurseid valke ja ensüüme 22. Millel põhineb soola ja suhkru säilitav toime?
bakteritega nakatunud kala (vale) mitteküllaldaselt termiliselt töödeldud kala (õige) mitteküllaldaselt termiliselt töödeldud liha (vale) pesemata puu ja köögivilju (vale) 4. Peamine põhjus käte kuivatamiseks kasutada paberkäterätte on... : mugavus (vale) toidu saastumise vältimiseks (õige) odavus (vale) mustuse eemaldamiseks kätelt (vale) 5. Millist haigust nimetatakse nn. mustade käte haiguseks? : botulism (vale) düsenteeria (õige) salmonnelloos (vale) clostridium (vale) 6. Peale seda kui toitlustusettevõtte töötaja oksendab ja kõht on lahti, võib ta tööle minna... : niipea, kui tal on parem (vale) niipea, kui arst on teda tööle kirjutanud (õige) nädal peale paranemist (vale) kümme päeva peale paranemist (vale) 7. Kõige sagedasemaks toidumürgistuse põhjuseks on... : vesi (vale) bakterid (õige)
A) antibiootikumid - ravimid , mida kasutatakse bakterhaiguste raviks B) vaktsiinide tootmine - insuliin C) Amülaasi kasutatakse tärklise lagundamiseks D) vitamiini B12 tootmisel E) ensüümide tootmine biolisanditega pesupulbrites orgaanilise aine lagundamiseks 4. Patogeensed bakterid On... - bakterid mis põhjustavad haigusi ja toodavad toksiine ehk mürke Levivad – a)toidu kaudu(koolera,düsenteeria,botulism,salmonelloos) b)hingamisteede kaudu(difteeria,kopsupõletik,läkaköha) c)sugulisel kontaktil(süüfilis,tripper) d)otsesel kokkupuutel e)siirutajate kaudu(borrelioos) 5. Bakterite kasulikkus inimorganismile a)Jämesooles elavad bakterid aitavad orgaan. Aineid lagundada b) Jämesoole bakterid toodavad K- vitamiini c) jämesoolde asunud bakterid, kes ei lase sinna elama patogeenseid baktereid. 6
Peresse võib veel sündida A ja B vererühmaga lapsi. 11.Millised võiks olla pärilike haiguste ennetamise või varase diagnoosimise võtted? a) Kindlaks teha kas vanematel on enne lapse tegemist mingeid geeni vigasid b) Vältida mutageene c) Teha sünnieelne diagnostika 12. Pärilike haiguste ravi 4 võimalust on: a) Asendusravi b) Dieetravi c) Kirurgiline ravi d) Geeniteraapia 13. Liigita antud haigused 3 rühma vastavalt nende tekkele: Koosta tabel! gripp, borrelioos, mumps, botulism, tuulerõuged, kõrgvererõhutõbi, lastehalvatus ehk poliomüeliit, salmonelloos, koolera, süüfilis, alkoholism, punetis, ohatis, leetrid, soolatüükad, konnasilmad, herpes, hepatiit, düsenteeria , AIDS, marutaud, entsefaliit, lühinägelikkus, rasvtõbi, Downi sündroom, hemofiilia, daltonism, lühinägelikkus, kopsuvähk, diabeet ehk suhkruhaigus Bakterhaigused Viirushaigused Pärilikud või päriliku
* loomasööt 5. Bakterite tähtsus looduses, haigused, ravimine, kasutamine biotehnoloogilistes protsessides Tähtsus looduses * lagundajad muudavad org. aine mineraalseks * lämmastiku sidujad rikastavad mulda lämmastikuga * sümbioos teiste organismidega * algloomadele toiduks üks lüli toiduahelas Haigused (patogeenilised bakterid) * tuberkuloos * salmonelloos * teetanus * katk * botulism (toidu kaudu, neutraalse keskkonnaga konservid) Ravimine * antibiootikumid Kasutamine * toiduainete hapendamine * toiduainete tööstuses piimatööstus * ravimite tootmine antibiootikumid * bioplasti tootmiseks looduses lagunev plastik, tooraineks teravili * loomasööda valmistamiseks * biotõrje * keskkonna reostuse kõrvaldamine * tekstiili- ja paberitööstuses viimistlemisel * pesupulbritööstuses * metallurgia * energeetika biogaasi tootmiseks 6
Tuberkuloos - on väga laialt levinud ohtlik nakkushaigus, mis võib kulgeda nii ä gedalt kui ka krooniliselt. Haigus tabab eeskätt kopse ja nende lümfisõlmi. Kõige sagedasemaks sümptomiks on üle kolme nädala kestev köha. Köhaga võib kaasneda rögaeritus või ka veriköha ning valu rindkeres. 20. Difteeria - ehk kurgutõbi, mis l evib piisknakkusena ehk sissehingatava õhu kaudu. Hingamisteedesse tekib põletik ning võib kujuneda ka eluohtlik kõriturse. 21. Botulism - Inimene nakatub botulismitekitaja toksiiniga saastunud toidu söömisel - tavaliselt suitsutatud, konserveeritud või kuivatatud toidu, aga ka haavade kaudu. Toksiin põhjustab halvatust lihastes, mille tagajärjel kahjustuvad ka eluliselt olulised funktsioonid, eelkõige hingamine. 22. Teetanus - ehk kangestuskramptõbi on bakteriaalne nakkushaigus, mida iseloomustab lihaskrampide esinemine. Teetanusele on iseloomulik suurenenud lihastoonus ja spasmid
iseloomustab lühike peiteperiood, vahemikus 0,5-5 tundi pärast saastunud toidu söömist. Sümptomid, nagu oksendamine ja iiveldus, esinevad suhteliselt kiiresti, mis näitab, et B. cereus on produtseerinud toidus suurel hulgal toksiine. Clostridium botulinum Clostridium botulinum on gram- positiivne, vardakujuline bakter, mis tekitab mitmeid toksiine. Kõige tuntumad on tema neurotoksiinid, mis on liigendatud tüüpi AG, need põhjustavad botulismi. Haiguse nimi on botulism. Lihashalvatusega kulgev väga raske haigus, mida põhjustab Bakter Clostridium botulinum poolt eritatav mürkaine ehk toksiin. Inimene nakatub botulismitekitaja toksiiniga saastunud toidu söömisel - tavaliselt suitsutatud, konserveeritud või kuivatatud toidu, aga ka haavade kaudu. Toksiin põhjustab halvatust lihastes, mille tagajärjel kahjustuvad ka eluliselt olulised funktsioonid, eelkõige hingamine. SEENED Aspergillus - hallitusseen , mis tekitab
Funktsionaalne toit toit, millele on lisatud inimorganismi tugevdavaid baktereid või aineid. Inimorganismist endast eraldatud, pandud kasvama = Hellus lactobacillus ME-3. Patogeensed bakterid bakterid, mis põhjustavad organismi tungides haigusi, eritades elutegevuse käigus (patogeenseid) bakteritoksiine. Bakteri levik, kui see on organismi saanud. 1. veri (süüfilis = pikk peiteperiood) 2. lümf 3. närvikiud (teetanus, botulism) 4. bakter ei levi, vaid levitab toksiine (difteeria = kaasneb kõriturse ja lämbumine) Toksiinid = reeglina mürgised valgulised ained, millel on väga spetsiifiline toime. Osa baktereid eritab toksiine oma elutegevuse käigus. Teine osa on mürgised alles pärast nende surma (lagunedes). Inimorganismi satuvad toksiinid: * õhu kaudu (piisknakkus, nt tuberkuloos) * toidu ja joogiga (toidunakkus nt salmonelloos)
Tõvestavad - bakterid Inimesega kooselu -Vitamiinide ja ensüümide tootmine organismis (K- vitamiini, foolhapet, biotiini) -Seedekulglas aitavad toitu seedid (piimavalke, süsivesikuid) - Moodustavad normaalse mikrofloora nahal, soolestikus s.t inimese lõhna, tagavad immuunsuse -Tõvestavaid on vähemuses 3. Haigusetekitajad - neid on väga vähe. Süüfilise tekitaja Bakterhaigused Botulism, teetanus, koolera, difteeria,düsenteeria, puukborrelioos, salmonelloos, klamüüdia, gonorröa e. tripper, süüfilis, siberi katk, iseeneslik abort, pidalitõbi e. leepra, tuberkuloos, läkaköha, tüüfus, bakteriaalne kopsupõletik (tekitajaks Hemofilus influenza või Pneumokokk) , leegionäride haigus
Toidutekkelised nakkushaiguspuhangud Toidutekkeliste nakkushaiguspuhangute või nende kahtluse uurimise eesmärgiks on toidu kaudu levivate tervistkahjustavate ja eluohtlike haigusetekitajate leviku tõkestamine ning inimeste tervise kaitsmine. Toidutekkeliseks nakkushaiguse puhanguks nimetatakse kahe või enama, omavahel ühise toidutekkelise nakkusallika või ühislevikufaktoriga seotud nakkushaigusjuhu esinemist lühikeses ajavahemikus. Harva esinevate nakkushaiguste (siberi katk, botulism, brutselloos, trihhinelloos, ehhinokokkoos jm) puhul, loetakse iga haigusjuht puhanguks. Listeria monocytogenes Listeeria bakter põhjustab listerioosi. Bakteri poolt põhjustatud nakkushaigus võib põhjustada veremürgitust, häireid siseorganite töös, meningiiti ehk ajukelme põletikku või seedetrakti häireid. Listerioos võib lõppeda ka surmaga. Saksamaal diagnoositakse igal aastal kuni 500 haigusjuhtu. Kus levib?
· ravida saab antibiootikumidega ja antitoksiinidega Leepra · Kontakti ja piisknakkusega levib, 95% nakatunutest ei haigestu · Haigusnähtudeks on kõhnumine, seedehäired, närvi- ja reumavalud, punetav lööve, võivad ilmneda muhud ei ole valulik Koolera · saastunud joogi- ja toiduga, väljaheidetega · Haigusnähud: tugev kõhulahtisus, oksendamine, krambid, veekaotus võib põhjustada surma · Ennetamine: vaktsineerimine Botulism · toiduga, haava kaudu · neelamis ja kõnehäired, oksendamine, kõhuvalu, halvatus · Ennetamine: keeta toitu 100 kraadi juures üle 10 minuti · ravi aint antitoksiinidega Puukborrelioos · levib puugihammustusega · ringikujuline punetus hammustuskoha ümber; 2 perioodi · ennetamine puugihammustuse vältimine · ravimine antibiootikumidega Düsenteeria · Saastunud joogi- ja toidu kaudu levib
· Difteeria levib piisknakkusena, kahjustab kurgu ja kõri piirkonda (võib põhjustada ka lämbumist). · Kopsupõletik levib piisknakkusena, kahjustab kopsu osasid. · Läkaköha levib piisknakkusena, kahjustab hingamisteid (võib üle minna kopsupõletikuks). · Salmonelloos levib toiduga (munad, kanaliha), kahjustab soolestiku tegevust. · Koolera levib saastunud toidu ja veega, tekitab kõhu- lahtisust ja krampe. · Botulism levib toiduga (riknenud konservid); bakter eritab toksiini botuliin, mis on kõige ohtlikum toksiin üldse; kahjustab närvisüsteemi. · Süüfilis levib sugulisel teel, kahjustab kudesid. Difteeria kahjustab kurgu ja kõri piirkonda Läkaköha levib peamiselt väikestel lastel Salmonelloosi levib kanamunade ja -liha söömisel Kaitse bakterhaiguste eest · Vaktsineerimine organismi viiakse nõrgestatud või surmatud haigustekitaja (nt.
Osadel bakteritel on see kaetud valgulise ehitusega karvakestega (kinnituvad kasvuks sobilikele pindadele ja seostuvad üksteisega), teistel varustatud ühe või mitme viburiga (liikumiseks). Osadel bakteritel on kestast eritunud limakapsel (kaitseks ja liikumise hõlbustamiseks). Patogeenseteks nimetatakse neid baktereid, mis on teistele organismidele ohtlikud. Nende tõvestav toime tuleneb väliskeskkonda eritatavatest mürgistest bakteritoksiinidest (valgulise ehitusega, kaitsefunktsioon; botulism, teetanus, koolera). Rakutuuma asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngjas kromosoom (koosneb vabade otsadeta DNA molekulist). Kõigil bakteritel on vaid üks kromosoom, mille geenide arv ulatub kuue tuhandeni. Enne bakteri jagunemist rõngaskromosoom kahekordistub. Plasmiidid on väiksemad DNA rõngad, mis sisaldavad geene, mida on vaja bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks, aidates lagundada ümbritsevas keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid
Sümptomid, nagu oksendamine ja iiveldus, esinevad suhteliselt kiiresti, mis näitab, et B. cereus on produtseerinud toidus suurel hulgal toksiine. 5 1.6 Clostridium botulinum Clostridium botulinum on gram- positiivne, vardakujuline bakter, mis tekitab mitmeid toksiine. Kõige tuntumad on tema neurotoksiinid, mis on liigendatud tüüpi AG, need põhjustavad botulismi. Haiguse nimi on botulism. Lihashalvatusega Pilt 6 Clostridium botulinum kulgev väga raske haigus, mida põhjustab Bakter Clostridium botulinum poolt eritatav mürkaine ehk toksiin. Inimene nakatub botulismitekitaja toksiiniga saastunud toidu söömisel - tavaliselt suitsutatud, konserveeritud või kuivatatud toidu, aga ka haavade kaudu. Toksiin põhjustab halvatust lihastes, mille tagajärjel kahjustuvad ka eluliselt olulised funktsioonid, eelkõige hingamine. 2
: -10ºC (vale) -18ºC (õige) -25ºC (vale) -6ºC (vale) 17. Kui tihti tuleb läbi viia puhastamist ja desinfitseerimist? : 1x nädalas ja/või iga suurpuhastuse käigus (vale) iga kahe tunni tagant (vale) töövahetuse lõpus (vale) piisava sagedusega (mistahes saastumisohu vältimiseks) (õige) 18. Millist haigust nimetatakse nn. mustade käte haiguseks? : botulism (vale) düsenteeria (õige) salmonelloos (vale) clostridium (vale) 19. Milliseid mikroorganisme kasutatakse toiduainetööstuses? : salmonellad (vale) kolibakterid (vale) pärmiseened (õige) hallitusseened (vale) 20. Mittemikrobioloogilise toidumürgistuse võib saada alljärgnevatest toiduainetest... : sügisesest kartulist (vale) mõnede loomade teatud organitest (neerupealistest) (õige)
.. : sügisesest kartulist (vale) mõnede loomade teatud organitest (neerupealistest) (õige) ploomidest ja kreekidest (vale) konserveeritud ubadest (vale) 7. Kõige sagedasemaks toidumürgistuse põhjuseks on... : vesi (vale) bakterid (õige) kemikaalid (vale) mürgised taimed (vale) 8. Millist haigust nimetatakse nn. mustade käte haiguseks? : botulism (vale) düsenteeria (õige) salmonelloos (vale) clostridium (vale) 9. Millisel temperatuuril võib säilitada sügavkülmas külmutatud toite (kuni 3 kuud)? : -10ºC (vale) -18ºC (õige) -25ºC (vale) -6ºC (vale) 10. Salmonelloosi vältimiseks peab temperatuur liha kuumtöötlemisel lihatüki sees olema vähemalt : 60 kraadi (vale) 75 kraadi (õige) 80 kraadi (vale) 90 kraadi (vale) 11
Tekib bakterite, sülje ja toidujääkide ühendumisel hamba igeme piirile. Bakterite kolooniad hakkavad eritama mitmesuguseid kahjulikke happeid ja toksiine. 27. Nimeta ja kirjelda sagedasemaid bakteriaalseid haigusi ning nende levimisviise (difteeria- piisknakkus, salmonelloos- saastunud vee ja toidu kaudu, teetanus- sügavate haavade saastumisel mullaga, leepra- hui teangi, kontaktnakkus vbolla, koolera- saastunud vee ja toidu kaudu, botulism- saastunud konservide kaudu, puukborrelioos- puugihammustuse kaudu loomadelt inimestele, düsenteeria- saastunud käte vee ja toidu kaudu, tuberkuloos- õhupiisknakkusena, süüfilis- suguliselt, gonorröa- suguliselt). 28. Milliste bakteriaalsete haiguste vastu toimub hetkel Eestis plaaniline laste vaktsineerimine? Tuberkuloos, difteeria, teetanus, läkaköha, hemofilus influenza b-tüüp 29. Kuidas ravitakse bakteriaalseid haigusi? Bakteriaalseid haigusi ravitakse antibiootikumidega. 30
Kaigusnähtused tursunud lümfisõlmed, köha, häälekaotus, neelamisraskused, palavik, võib põhjustada lämbumist Läkaköha Piisknakkus, ägedad köhahood, vilistav hingamine, võib kaasneda oksendamine ja hapniku puudus. Salmonelloos Saastunud toidu ja joogiga. Iiveldus, peavalu, oksendamine, kõhulahtisus, väike palavik. Bakter sureb toidu valmistamisel. Teetanus Levib haava kaudu, musta süstlaga Näolihaste jäikus, neelamishäired, lihaskrambid Mullabakter ehk elab mullas. Botulism Levib toiduga, haava kaudu. Neelamis- ja kõnehäired, oksendamine, kõhuvalu, halvatus. Puukborrelioos Levib puugihammustusega, ringikujuline punetus hammustuskoha ümber, palavik, külmavärinad, närvisüsteemi häired. Düsenteeria Levimisviisiks on joogi- ja toiduga Kõhulahtisus, kõhuvalu, palavik. Krambid Tuberkuloos Piisknakkus. Palavik, higistamine, nõrkus, köha, valu rindkeres, hingeldus, raskemal juhul hingamispuudulikus ja kopsuverejooksud. Vaktsineerimine Gonorröa
4) listerioos Mürgistus: saab: 1) toidu säilitamisest valel temperatuuril 2) mikroobset toksiini ja/või toksiini tootvaid mikroobe sisaldav toiduaine 3) muu mitte mikrobioaalse päritoluga mürgiste ühendite sisaldus 4) haiged toidukäitlejad 5) hügieenireeglite rikkumine haigused: stafülokokk (saab lõikehaavade ja paisete ja toore piima (udarapõletik) kaudu Botulism: anaeroob, moodustab eoseid, paljuneb, moodustab toksiini Mikroorganismide paljunemise takistamine: Ristsaastumise vältimine (toore ja valmistoidu kokkupuute vältimine) Toiduainete säilitamine kaetuna/pakendatuna Säilitamine putukate/lindude/loomade/näriliste vabas keskonnas Isiklik hügieen Tööriietus Õiged desinfitseerimis- ja puhastusprotseduurid
Piia Maria Nahkur Toidumürgistused 2. MIKROBIOLOOGILISED TOIDUMÜRGISTUSED Mikrobioloogilise toidumürgistuse e. intoksikatsiooni puhul paljunevad mikroorganismid toidus ja produtseerivad seal toksiini, mis eraldub toitu juba mikroorganismi eluajal, sellest ka nimetus eksotoksiinid. Haiguse põhjustavad eksotoksiinid, elusate mikroobide olemasolu söömise ajal ei ole vajalik. Tuntumad bakteriaalsed toidumürgistused on botulism, stafülokokkoos, Clostridium perfringensi ja Bacillus cereuse toksiinidega tekkivad haigused. Seente produtseeritud eksotoksiine nimetatakse mükotoksiinideks ja nende tekitatud toidumürgistused on mükotoksikoosid. Mükotoksiine toodavad põhiliselt hallitusseente Aspergillus, Penicillium ja Fusarium mõned liigid. Paljud mükotoksiinid on väga vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja ei hävine keetmisel, leiva küpsetamisel, praadimisel
Alati ei põhjusta haigusetekitaja sattumine organismi haigestumist. Haigestumiseks on vaja hulka haigustekitajaid. Organismis puhkeb võitlus haigustekitajaga. Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, kui võidab aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine, ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel. Bakteriaalsed haigused on näiteks iseeneslik abort, klamüüdia, klamüdidoos, gonorröa, toksoplasmoos, teetanus, salmonelloos, botulism, kõhutüüfus, tüüfus, difteeria, düsenteeria, koolera, kopsutuberkuloos, tuberkuloos, leepra ehk pidalitõbi, bakteriaalne toidumürgitus, läkaköha, leginelloos, listerioos, meningiit, katk (muhk-, kopsu-, nahakatk jt.) või bioloogilise relvana kasutust leidnud siberi katk. Ohtlikeks patogeenideks on veel leegionäride haigust põhjustav bakter (Legionella pneumophila) ning lihasööjabakter (Streptococcus pyogenes).
Valuvaigisti asub valule reageerivate neuronite sünapsis ülekandeaine asemele, pärsib erutuse ülekandmist Dopamiin ja serotoniin ülekandeained, mis mõjutavad und, meeleolu, tähelepanu ja õppimisvõimet. Kui nende eritumine on häiritud võivad tekkida haigused nt. Parkinson Atsetüülkoliin kui selle eritus on häiritud tekib lihasnõrkus (lihasrakud ei tõmbu kokku), halvatus (botulism võib tekitada) , seda kasutatakse alzheimeri tõve leevendamisel, XII. Refleks 1. Erutuse vastuvõtmine 2. Aferentsed närvikiud viivad erutuse kesknärvisüsteemi 3. Erutuse analüüs 4. Eferentsed närvikiud viivad erutuse elundisse/lihasesse 5. Elund/lihas reageerib Tunnus Tingimatu Tingitud Kujunemine, aeg Automaatne, kiire Kujuneb aja jooksul
väiksem on spoor. Moodustuv spoor kattum TPMga , moodustub 2 membraaniga kaetud prospoor. Prospoori kahe membraani vahele hakkab sünteesuma PDG kiht- korteks. Spoori peale moodustub spoorikest ja eksospoorium. Spoor vabanem emaraku autolüüsil. Idanemine: Lüüsub korteks, varuvalgud hüdrolüüsuvad, algab DNA süntees. Spoori lagunenud kestast väljub kasvutoruke, millest moodustub vegetatiivne rakk. Sporogeensed on nt perekonnad Bacillus, Sporobacillus, Sporomusa. Botulism ja siberi katk kui sporogeensete bakterite poolt põhjustatud ohtlikud haigused. Bacillus anthracis bakterioloogilise relvana. Siberi katku endospoorid võivad idanemisvõimelistena säilida väga pikka aega, nagu ka botulismi tekitajad. Siberi katk levib inimesele kariloomadelt, inimeselt inimesele haigus ei nakka. Botulism seevastu nakkab ka inimeselt inimesele, on vära raske nakkushaigus mis kulgeb lihashalvatusega (loid paralüüs). Põhjustaja Clostridium botulinum. Antraksi
annaabi.ee 
