Disahhariidid referaat TALLINN 2009 Kahest monosahhariidist moodustunud glükosiide nimetatakse disahhariidideks. Täpsemalt moodustuvad disahhariidid monosahhariidide tsükliliste vormide omavahelisel reageerimisel sarnaselt atsetaali moodustumisele karbonüülühendite korral. Kahte molekuli ühendavad sidet nimetatakse hapnikusillaks, vahel ka glükosiidsidemeks. Kõige tuntumad disahhariidid on: maltoos, laktoos ja sahharoos. Organism lagundab alati kõik söödud süsivesikud lihtsuhkruteks. Lõhustamine algab suus sülje amülaasi toimel ning jätkub pärast maost läbiliikumist peensooles pankrease amülaasiensüümi ja soolenõre abil. Monosahhariidid liiguvad vereringesse ja organismi kasutusse, kas siis koheseks energiaallikaks või glükogeenivarudena maksa ja lihastesse. Lihastesse kogunenud glükogeeni kasutatakse lihastöös, maksa glükogeenivarud tagavad aga organismi
6 12 6 C H O - riboos, C H O desoksüriboos 5 10 5 5 10 4 · oligosahhariidid tekivad 2-10 monosahhariidi jäägi ühinemisel C H O sahharoos, maltoos, laktoos 12 22 11 · polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed ühendid, milles on omavahel seotud väga palju monosahhariidide jääke [C H O ] tärklis, tselluloos, glükogeen 6 10 5 n Sahhariidide liigitamine Disahhariidid · Sahharoos (roo- või peedisuhkur) C H O 12 22 11 glükoos + fruktoos · Maltoos (linnasesuhkur) C H O 12 22 11 glükoos + glükoos · Laktoos (piimasuhkur) C H O 12 22 11 galaktoos + glükoos Disahhariidi teke C H O + C H O => C H O + H O 6 12 6 6 12 6 12 22 11 2 Disahhariidi hüdrolüüs
3. käärimine a) alkoholikäärimine C6H12O6 2C2H5OH + 2CO2 kõik alkohoolsed joogid Etanool b) piimhappeline käärimine C6H12O6 2C6H6O3 Piimhape CH3CH(OH)COOH 4. Molekulisisene poolatsetaali tekkimine: Glükoosi ahelvormist tekib kas - või - glükoos 5. Molekulidevahelise glükoosiidsideme teke. Tekivad di- , oligo- või polüsahhariidid. DISAHHARIIDID: 1. sahharoos (roo- või peedisuhkur) C12H22H11 - glükoos + fruktoos (ketorühm) vt. õpikust lk 205 2. maltoos ( linnasesuhkur) C12H22H11 - glükoos + glükoos 3. laktoos (piimasuhkur) C12H22H11 - galaktoos + glükoos Disahhariidide teke: C6H12O6 + C6H12O6 C12H22H11 + H20 Disahhariidi hüdrolüüs: C12H22H11 + H20 C6H12O6 + C6H12O6 Polüsahhariidid: Tselluloos (C6H10O5)n : 1) struktuur- - glükoosi jäägid
ehitus: - üks karbonüülrühm - mitu hüdroksüülrühma - süsinikuahel tavaliselt hargnemata - ahelas 5 või 6 süsiniku aatomit (pentanoolid, heksoonid) sahhariidi lõppliide oos näited: - glükoos C6H12O6 - fruktoos C6H12O6 - riboos C5H10O5 - desoksüriboos C5H10O4 Monosahhariididel on samasugused keemilised omadused nagu alkoholidel ja karbonüülrühmadel. Isomeeridel on kaks vormi: - a-vorm - b-vorm Disahhariidid (C12H22O11) Disahhariidid kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid. Glükosiidside hapnikside, kahe molekuli osa vahel. Peale disahhariide esineb looduses veel trisahhariide ja oligosahhariide. Tuntumad disahhariidid: - sahharoos (glükoos + fruktoos) kristalne aine, sulab temp. 185 C, kõrgemal temp. tekib karamell NT: roo- või peedisuhkur (tavaline suhkur) - maltoos (glükoos + glükoos) lahustub vees hästi ja on magusa maitsega NT: linnasesuhkur
Mesoelemendid naatrium,kaltsium,kaalium,magneesium,kloor.Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid,milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni.Monosahhariidide hulka kuuluvad riboos,desoksüriboos,glükoos ja fruktoos.Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid,mis organismides on valdavalt moodustunud kahekolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel.Oligosahhariidide hulka kuulub sahharoos,maltoos ja laktoos.Disahhariidid on kahest monosahhariidist koosnevad sahhariidid,näiteks maltoos ja laktoos.Kitiini struktuurseks ülesandeks on hoida keha struktuuri.Tärklise ja tselluloosi vahe seisneb selles,et tärklist kasutavad taimed varuja energiaallikana.Mikroelementideks nimetatakse neid elemente, mida on organismides küll väga vähe,kuid mis on siiski hädavajalikud enamiku organismide elutegevuseks,näiteks kloor,tsink,magneesiumValgud on aminohapetest elusorganismis moodustunud polümeerid
Süsivesikud Loengumaterjalid K.Port Klassifikatsioon · Monosahhariidid lihtsüsivesik, väiksemateks osadeks ei hüdrolüüsu · Oligosahhariid koosneb üksikutest monosahhariididest Disahhariidid koosnevad kahest ms. (n. lauasuhkur (sukroos) = glükoos+fruktoos; maltoos = glükoos+glükoos; laktoos = glükoos+galaktoos) · Polüsahhariid koosneb suurest hulgast (üle 20) monosahhariididest (n. tärklis, tselluloos) Monosahhariidid · Tavaliselt 5-6 süsinikku (pentoos, heksoos) · Karbonüülrühma (C=O) asukoht alguses on aldehüüd keskel on ketoon · Asümeetrilisel süsinikul on kõik valentsid seotud erinevate rühmadega (SV on neid mitu)
Amülopektiin: väga hargnenud ahelaga. Amüloos- hargnemata ahel, spiraali kujuga. Glükogeen- sarnaneb amülopektiiniga. Tselluloos- hargnemata ahelad, mis on ühinenud võrgustikuks. 4.osata määrata mono-, di- ja polüsahhariidid. Galaktoos-disahhariid? Amüloos-polüsahhariid Tselluloos-polü Laktoos-di Sahharoos-di Fruktoos-mono Amülopektiin-polü Glükoos-mono Glükogeen-polü Tärklis-polü Maltoos-di ja on monosahhariidid, ja on disahhariidid ja kõik millel on n need on polü. 7.Tärklise ja tselluloosi püsivus, mille mõjul katkevad sidemed ja mis jääkidest koosnevad? Tselluloos on püsivam kui tärklis. Tselluloosi sidemed katkevad tsellulaasi või tugeva happe toimel ning koosneb -glükoosi jääkidest. Tärklise sidemed katkevad amülaasi abil ning koosneb -glükoosi jääkidest. 8.Magusus Magusus kasvab järjekorras: 1. Glükoos 2. Sahharoos 3. Fruktoos 4. Aspartaam 5. Sahhariin 9.Kasutamised
ülejäänud hapnikuga struktuuri esimese süsiniku küljes). Monosahhariidide keemilised omadused: 1. aldoosid oksüdeeruvad C5 H11O5 - CHO + Ag 2O C5 H11O5 - COOH + 2 Ag C5 H11O5 - CHO + 2CuO C5 H11O5 - COOH + Cu2O 2. monosahhariidid reageerivad vask(II)hüdroksiidiga 3. monosahhariidid redutseeruvad vesinikuga C5 H 6 (OH )5 - CHO + H 2 C5 H 6 (OH )5 - CH 2OH (glükoos + vesinik sorbiit) DISAHHARIIDID Disahhariidideks nimetatakse kahest monosahhariidist moodustunud glükosiide. Disahhariidide moodustumine. Täpsemalt moodustuvad disahhariidid monosahhariidide tsükliliste vormide omavahelisel
ülejäänud hapnikuga struktuuri esimese süsiniku küljes). Monosahhariidide keemilised omadused: 1. aldoosid oksüdeeruvad C5 H11O5 - CHO + Ag 2O C5 H11O5 - COOH + 2 Ag C5 H11O5 - CHO + 2CuO C5 H11O5 - COOH + Cu2O 2. monosahhariidid reageerivad vask(II)hüdroksiidiga 3. monosahhariidid redutseeruvad vesinikuga C5 H 6 (OH )5 - CHO + H 2 C5 H 6 (OH )5 - CH 2OH (glükoos + vesinik sorbiit) DISAHHARIIDID Disahhariidideks nimetatakse kahest monosahhariidist moodustunud glükosiide. Disahhariidide moodustumine. Täpsemalt moodustuvad disahhariidid monosahhariidide tsükliliste vormide omavahelisel
● Süsinikahel on tavaliselt hargnemata ● Sahhariidi nime tunnus on lõppliide -oos ● Aldehüüdrühmaga monosahhariidi nimetatakse aldoosiks ● Ketorühmaga monosahhariidi nimetatakse ketoosiks ● Tähtsaimad monosahhariidid on glükoos (viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuviljasuhkur) ● Glükosiidid on eetritüüpi ühendid, mis on moodustunud monosahhariidist ja alkoholist või mitmest monosahhariidist. Disahhariidid ● Disahhariidideks nimetatakse kahest monosahhariidist moodustunud glükosiide. ● Glükosiidsidemeks nimetatakse eetriga sarnast funktsiooni, nn hapniksilda kahe molekuliosa vahel. ● Sahharoosi hüdrolüüsil tekivad glükoos ja fruktoos. Seda segu nimetatakse invertsuhkruks, mille tuntuim looduslik lahus on mesi. ● Tuntuimad disahhariidid: ○ Sahharoos (glükoos+fruktoos) ○ Maltoos (glükoos+glükoos)
vähem magus, kuid imendub inimorganismis väga ruttu. · Seda kasutatakse tilgutites elujõu sissetilgutamiseks, samuti kiire energia taastajana sportlaste taastus- ja energiajookides Fruktoos C6H12O6 · Looduses leidub fruktoosi peamiselt taimses materjalis, kõige rohkem küpsetes viljades. · Kodumaiste puuviljade ja marjade fruktoosisalduse edetabelit juhivad eelkõige pirnid, järgnevad õunad, mustsõstrad, kirsid ja vaarikad Disahhariidid · On kahest monosahhariidist moodustunud glükoosliide. · Täpsemalt moodustuvad disahhariidid monosahhariidide tsükliliste vormide omavahelisel reageerimisel. · Kahte molekuli ühendavad sidet nimetatakse hapnikusillaks, vahel ka glükosiidsidemeks. · Füüsikalised omadused: · Kõik on tahked, vees lahustuvad, valged, lõhnatud, madala sulamistemperatuuriga ja magusa maitsega. Tuntumad disahhariidid · Glükoos + fruktoos = sahharoos ehk roo-või
Lineaarse vormi puhul on tegemist D-glükoosi vormiga, sest eelviimase süsiniku juures asuv OH- rühm on paremal. Tsükliliste vormide puhul on ülemine struktuur seega D-glükoosil -vorm ja alumine struktuur D- glükoosi -vorm. Kumb vorm moodustub? See sõltub sellest, kumb osa kaksiksidemest lahti läheb (lahti tulnud side liitub eelviimase süsiniku küljes oleva hapnikuga, mille küljest lahti tulnud vesinik liitub omakorda ülejäänud hapnikuga struktuuri esimese süsiniku küljes). Disahhariidid: Kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid. Glükosiidside- nn hapniksild kahe molekuliosa vahel. Kõige tuntumad disahhariidid(C12H22O11) on: Sahharoos glükoos + fruktoos roo- või peedisuhkur (tavaline suhkur) Maltoos glükoos + glükoos linnasesuhkur laktoos galaktoos + glükoos piimasuhkur Hapetega keetmisel või ensüümide toimel hüdrolüüsivad kõik disahhariidid monosahhariidideks, see on glükoosi moodustumise pöördreaktsioon.
(fruktoos). Sahhariidide korral nimetatakse eetreid glükosiidideks. Niisiis on glükosiidid üks eetrite alaliike. Glükosiidid on eetritest vähem püsivad. Nad moodustuvad kergesti hapete kui katalüsaatorite manulusel ja seepärast ka hüdrolüüsuvad hapete toimel kiiresti. Käelisus Paljude ühendite vasak- ja parempoolsus on üldine loodusnähtus, mis esineb ka molekulidest kõrgemal tasandil. Seda nimetatakse käelisuseks ehk teaduslikult kiraalsuseks. Disahhariidid Kahest monosahhariidist moodustunud glükosiide nimetatakse disahhariidideks. Eetriga sarnast funktsiooni, nn hapniksilda kahe molekuliosa vahel, nimetatakse glükosiidsidemeks. See ei ole küll eriti korrektne nimetus, kuid biokeemias ja looduslike ühendite keemias kasutatakse seda tihti. Sahharoos glükoos + fruktoos roo või peedisuhkur (tavaline suh) Maltoos glükoos + glükoos linnasesuhkur Laktoos galaktoos + glükoos piimasuhkur
Ühendid, mida saame vaadata süsiniku ja vee hüdraatidena (Cn(H2O) m. Kõik ei vasta sellele üldvalemile, sisuliselt valem olemust ei avalda. Nende jaotus: 1. Monosahhariidid monoosid- tervikmolekulidena, mille koostises on 3-7 C aatomit a) 3C - trioosid on fotosünteesi esmaproduktid b) 5C - pentoosid - riboos, desoksüriboos, nokleiinhapetes c) 6C - heksoodid - glükoos, fruktoos, galaktoos 2. Oligosahhariidid koosnevad 2- 10 monoosijäägist, neid seob glükosiidside Disahhariidid a) sahharoos : fruktoos + glükoos b) laktoos : glükoos + galaktoos c) maltoos : glükoos + glükoos d) trehaloos : glükoos + glükoos, c-l ja d-l on erinev glükosiidsideme paigutus ja positsioon 3. Polüsahhariidid 104- 107 monoosijääki, seotud glükosiidsidemega a) ehitusüksuseks glükoos - tärklis, tselluloos, kitiin, glükogeen b) ehitusüksuseks fruktoos - inuliin c) heteropolüoosid - süsivesik + muu osa nt mukopolüsahhariidid : süsivesik + valk,
1) Kuidas jaotatakse sahhariidid? Too vastavad näited. Monosahhariidid (riboos, glükoos, fruktoos), disahhariidid (sahharoos, laktoos), polüsahhariidid (tärklised, tselluloos). 2) Kuidas nimetatakse a) monosahhariide- lihtsuhkrud b) disahhariide- liitsuhkrud 3) Milline erinevus on aldoosil ja ketoosil? Aldoosid on aldehüüdrühma sisaldavad sahhariidid, ketoosid aga ketorühma sisaldavad sahhariidid. 4) Iseloomusta glükoosi ehk viinamarjasuhkrut a) molekulvalem- C6H12O6 b) tasapinnaline struktuurvalem- CH-CH-CH-CH-CH-CH2OH c) Tsükliline vorm
· Lihtsuhkrud 1) Polühüdroksü-aldehüüdid e. aldoosid 2) Polühüdroksü-ketoonid e. ketoosid Glükoos ehk viinamarjasuhkur Levinuim monosahhariid Looduslikult esineb D-glükoos Fruktoos ehk puuviljasuhkur Leidub mees, puuviljades ja mahlades Ainult D-fruktoos omab tähtsust toiduainetes Galaktoos Piimasuhkru komponent Agar-agar, taimsed limad ja hemitselluloosid Mannoos Suhkur-alkohol mannitool Mõnede liitvalkude koostises Disahhariidid Koosnevad kahest monosahhariidist, mis on omavahel seotud glükosiidsidemega. 1) Mitte-taandav ehk mitte-redutseeriv Ainult poolatsetaalsed hüdroksüülid Trehaloosi tüüpi 2) Taandav ehk redutseeriv Üks poolatsetaalne hüdroksüül ja üks alkohoolne OH rühm (4ndal kohal olev OH) Maltoosi tüüpi Sahharoos ehk lauasuhkur Maltoos ehk linnasesuhkur Laktoos ehk piimasuhkur
5) Viljastumine ja areng: viljastumine toimub vett sisaldavas limaskeskkonnas nin loode areneb samuti vesikeskkonnas. · Ökosüsteemi tasand: 1) kehavälise viljastumise keskkond (kalad, kahepaiksed). 2) kehavälise arengu keskkond ( kalad ja kahepaiksed). 3) elu ja leviku keskkond (veetaimed, loomad, seened, bakterid). 4) vesi ökosüsteemis kliimat kujundav faktor (sademed, hoovused). 8. Sahhariidide jaotus: · Monosahhariidid lihtsuhkrud, koosnevad ühest suhkrust. · Disahhariidid koosneb kahest monosahhariidist. · Polüsahhariidid kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. 9. Monosahhariidid, valemid, kus leidub, nende tähtsus: · Desoksüriboos leidub DNA-s. · Riboos leidub RNA-s. · Glükoos leidub viinamarjas, vajalik organismide energiaallikas. · Fruktoos leidub puuviljas, vajalik organismide energiaallikas. 10. Disahhariidid, valemid, kus leidub, nende tähtsus:
K EEMIA - BIOLOOGILISELT OLULISED AINED 1) Mõisted: sahhariidid, monosahhariidid, disahhariidid, polüsahhariidid, aminohapped, kodeeritavad aminohapped, valgud, rasvad, rasvhapped, küllastunud ja küllastumata rasvhapped. · Sahhariidid - orgaanilised ühendid, mis koosnevad kolmest elemendist C, H ja O ja milles vesiniku ja hapniku vahekord on sama, mis vees (H2O). · Monosahhariidid - lihtsuhkur. Sisaldab kuni kuus süsinikku (C6). Pentoosid ja heksoosid - Fruktoos, Glükoos. · Disahhariidid - sahhariid, mille molekulis on glükoosisidemega seotud kaks monosahhariidi jääki. Tekivad kahe monosahhariidi liitumisel. Nt. maltoos, sahharoos, laktoos. · Polüsahhariidid - polümeerid, mis tekivad monosahhariidide polükondensatsioonil. Koosneb monosahhariidi jääkidest. Nt. tselluloos ja tärklis. · Aminohapped - aminorühma sisaldav karboksüülhape. · Kodeeritavad aminohapped - umbes kakskümmend aminohapet, millest organismid ehitavad valkusid.
Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse() see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos (puuviljasuhkur )(C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosahhariid. Seda samuti kasutatakse energiaallikana. 2)Oligosahhariidid-süsivesikud, mis koosnevad 2-10-st omavahel liitunud monosahhariidist.Looduses on enam levinud disahhariidid: · sahharoos (lauasuhkur)- koosneb glüükoosi ja fruktoosi ühenenud molekulidest. Esineb taimemahlades. · maltoos (linnasesuhkur)- koosneb kahest glükoosijäägist.Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades. · laktoos (piimasuhkur)- koosneb glükoosi ja galaktoosi molekulist. On piimas esinev suhkur, mis on imetajatel toiduks nende järglastele.
Disahhariidid : - on ssivesikud milles on 2kuni 3 monosahhariidi on omavhel liitunud 1) Sahharoos(tavaline suhkur), mida on rohkelt suhkruroosis ja suhkrupeedis 2) Maltoos (linnasesuhkur) - koosneb kahest glkoosijgist 3) Laktoos (piimasuhkur) - mooodustub peamiselt piimnrmetes. - lhustumiseks vajalik ensm (laktaas) , mis mnel puudub. Sahharoos - ehk tavaline suhkur C2H22O11 - Suhkrupeet ja roog - Banaanid , arbuusid - Kase- ja vahtramahl - Ehitust testab ssivesikute peamine keemiline omadus - hdrols C11H22O11 + H20 - hdrols - c6h12o6 + c6h12o6 - invertsuhkur on glkoosi ja fruktoosi segu - Ei kristalliseeru SAHHAROOSI OMADUSED : - vrvusetu kristalne aine - lhnatu - lahustub vees - sulab temperatuuril 185C , kuumutamisel le 185 muutub pruunika vrvusega karamelliks - magususelt kolmas looduslik sahhariid TRKLIS TSELLULOOS (C6 H10 05)n - on polmeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jgid - trklis on a- glkoosi polmeer - tsellu...
Kogu päevasest tarbitavast toiduenergiast peavad süsivesikud katma 5560%. Lisatavast suhkrust saadava energia osatähtsus ei tohiks ületada 10% päevasest toiduenergiast. Kogus Inimene, kelle energiavajadus on 2000 kcal, peaks päevas tarbima: 275 g kuni 300 g süsivesikuid. 2500 kcal päevase energiavajaduse juures on soovitatav päevane süsivesikute hulk 345375 g, 3000 kcal korral 410450 g. Mono- ja disahhariidid* e lihtsüsivesikud e suhkrud Glükoos e viinamarjasuhkur mesi, puuviljad, marjad, mahlad Fruktoos e puuviljasuhkur puuviljad, marjad, mahlad, mesi Laktoos e piimasuhkurpiim ja piimatooted Maltoos e linnasesuhkur teraviljatooted Sahharoos e lauasuhkur suhkruroog, suhkrupeet, lauasuhkur, suhkrut sisaldavad tooted, puuviljad, marjad Polüsahhariidid Tärklis kartulid, teraviljatooted, riis, pasta
mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. Lihtsuhkrud: glükoos, fruktoos. Liitsuhkrud: tärklis. Kiudained: pähklid. 2. Glükoos C6H12O6, fruktoos C6H12O6 ja galaktoos C6H12O6. 3. maltoos C12H22O11. , laktoos C12H22O11 ja sahharoos C12H22O11. 4. Ksantaankumm. 6. α-ja β-glükoosi sruktuurivalemid erinevad üksteisest. α-glükoosil on 1.ja 2. süsiniku aatomi juures asuvad ühel pool molekuli tasapinda. β-glükoosil on aga tasapinna erinevatel pooltel. 7. Disahhariidid moodustuvad monosahhariidide tsükliliste vormide omavahelisel reageerimisel sarnaselt atsetaali moodustumisele karbonüül ühendite korral. 8. Fruktoos on kõige magusam. Kõige eneriarikkam on monosahhariid. 9. Piimhappebakterid oksüdeerivad laktoosi piimhappeks ja tekkiv hapupiim enam laktoosi ei sisalda. Seetõttu talutakse hapendatud piimatooteid, näiteks keefiri. 11. On moodustunud glükoosist. Üks on ehitatud α-glükoosi, teine β-glükoosi jääkidest. 12. Tärklise
Erinevad süsivesikuid osalevad organismi erinevates funktsioonides nagu antikehade moodustamine, veregruppide spetsiifilsuse tagamine. 7. Toitefunktsioon Rinnapiimas leiduv laktoos on vastsündinule ülioluline toitaine. Laktoos (sisaldub piimas) on vajalik täiskasvanu normaalses toitumises. Klassifikatsioon Meie toidu süsivesikud ehk sahhariidid jaotuvad kolme põhirühma : 1. monoosid, 2. oligosahhariidid (tuntumad esindajad disahhariidid) ja 3. polüoosid. 1. M o n o s a h h a r i i d i d ehk monoosid (lihtsüsivesikud) Looduslikud süsivesikud on värvitud, veeslahustuvad, reeglina magusamaitselised kristallilised ühendid. Üldvalem on (CH2O)n, kus n = 3-7. Monoose jaotatakse alarühmadeks C-aatomite arvu järgi: * 3C trioosid C3H6O3 - esindajad glütseeraldehüüd ja dihüdroksüatsetoon nende fosfoderivaadid on olulised vaheühendid inimorganismi metabolismis
4)termoregulatsioon 5)kaitsefunktsioon Organismide keemiline koostis:1)C-leidub Biomolekulides 2)H-kõikides biomolekulides 3)O-hingamise kindlustamine 4)N- esineb valkude aminohapetes 5)P- nukleiinhapete koostises 6)Ca-Luukoe koostis 7)Fe-seob hapniku 8)S-osades vitamiinides 9)Mg-luude koostises 10)I-kilpnääreme koostises Süsivesikute liigitus:1)Monosahariidid(1.pentoosid, nukleiinhapete koostises 2.heksoosid, puuviljades, annavad energiat) 2)Disahhariidid(1.maltoos, idandites 2.Sahharoos, peedisuhkrus, 3.laktoos, looma- ja rinnapiimas, energia saamiseks) 3)Polüsahhariidid(1.tärklis, mugulates 2.glükogeen,seentes 3.Tselluloos, taimeraku- Kestades, ehituslik ülesanne) Lipiidide liigitus: 1)Lihtlipiidid(1.neutraalrasvad,õlid, Rasvad 2.vahad, taimsed puuviljades ja loomsed mesilasvahas) 2)Liitlipiidid (1.glüko- Lipiidid, rakumembraani koostises, 2.Fosfolipiidid , rakumembraani koostises) 3
Süsivesikute muutumine toiduainete töötlemisel Koostas: Janika Lensment KK-12 Mis need on ? Süsivesikud on taimsete toiduainete põhiline koostisosa, moodustades 60- 90% nende kuivainest. Loomsetest toiduainetest on süsivesikuid enim piimas. Suhkrud – glükoos, fruktoos, maltoos, sahharoos, samuti tärklis, paiknevad rakumahlas, tselluloos ja teised polüsahhariidid rakukestas. Suhkrute muutumine... Disahhariidid (sahharoos ja maltoos) hüdrolüüsuvad veega kuumutamisel happete või fermentide juuresolekul. Kuumutamisel suhkrud karamellistuvad, olemuselt on see käärimisprotsess. Tärklise muutumine... Tärklise dekstriinistumisel muutub dekstrrinideks ja suhkruteks kuni 25% jahus sisalduvast tärklisest. Protsess algab temp 110 C. Tekkinud tekstriinid annavad toodete pealmisele pinnale kooriku ja iseloomuliku värvi ning maitse
Toiduainete org. ühenditelagundamine lihtsamateks; energia hankimine - energeetiline ainevahetus; valkude biosüntees- plastiline ainevahetus; ainevahetuse kasutamata jääkide eraldamine väliskeskkonda 10. Seedimine suuõõnes Toimub toidu aprobeerimine maitseomaduste ja söödavuse määramine; toidu peenestamine ja süljega niisutamine. Sülje koostises olevad amülaas ja maltaas lagundavad süsivesikuid. Amülaas lõhustab polüsahhariidid disahhariidideks ja maltaas omakorda disahhariidid monosahhariidideks. Süljes olevad fermendid (amülaas, maltaas) saavad toimida ainult leeliselises keskkonnas. 11. Mao limaskesta sekreedid Epiteelkihi pindmine osa - lima eritus (kaitseb mao seina seedefermentide eest) Mao põhimiku pearakud - maomahla eritus (seedefermendid: pepsiin lõhustab valke, kümosiin piima kalgerdumiseks, lipaas rasvade lõhustamineks) Mao põhimiku katterakud - soolhappe eritus (et toit roiskuma ei läheks) 12
SÜSIVESIKUD sahhariidid: 1)monosahhariidid (fruktoos,glükoos) energiallikad 2)disahhariidid (sahharoos, laktoos) kasutatakse energiallikates 3)polüsahhariidid (tärklis, taimsed organismid) varuaine ülesanded: * anda energiat * varuainete säilitamine * ehituslik * ligimeelitav * kaitseülesanne LIPIIDID (rasvad, õlid, vahad) 1)lihtlipiidid alcohol+rasvhappejääk(rasv,vaha) 2)liitlipiidid lihtlipiidid+keemiline ühend (fosfolipiidid) 3)tsüklilised lipiidid (steroidid, hormoonid) ülesanded 1
tagavara, mida organism saab vastavalt vajadusele hõlpsasti kasutada, · kiudained on vajalikud seedesüsteemi korrashoidmiseks. Süsivesik ei ole seesama, mis suhkur. Suhkur on kokkuleppeline käibemõiste, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi aga ka teiste magusamaitseliste vees lahustuvate lihtsüsivesikute (mono- ja disahhariidide) kohta. Peamised süsivesikud ning nende parimad allikad: Mono- ja disahhariidid* e lihtsüsivesikud e suhkrud Glükoos e viinamarjasuhkur mesi, puuviljad, marjad, mahlad Fruktoos e puuviljasuhkur: puuviljad, marjad, mahlad, mesi Laktoos e piimasuhkur: piim ja piimatooted Maltoos e linnasesuhkur: teraviljatooted Sahharoos e lauasuhkur: suhkruroog, suhkrupeet, lauasuhkur, suhkrut sisaldavad tooted, puuviljad, marjad Oligosahhariidid Maltodekstriin:saadakse tärklisest, kasutatakse peamiselt toidulisandina. Leidub ka õlles ja leivas Rafinoos: kaunviljad Polüsahhariidid
Nukleiinhapped polümeerid Nukleotiidid Monomeerid väikesed molekulid, mis on polümeeridele ehitusüksusteks; võivad ka omaette funktsioneerida Polümeerid Pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest. SÜSIVESIKUD ehitusmaterjalid ja kütus Glükoosist saame põhilise energia. Täielikul oksüdeerumisel annavad energiat 17kJ/g. Monosahhariidid: fruktoos, mesi puuviljad, magusam kui sahharoos Disahhariidid: koosnevad kahest monosahhariidist, mis on omavahel glükosiidsidemega ühendatud. Lahustuvad hästi vee, liiguvad organismi kiiresti, omistatakse kergesti. Maltoos e linnasesuhkur: tekib idanevates viljaterades, teistes taimedes esineb tärklise hüdrolüüsi produktina. Sahharoos e peedi- või roosuhkur: levinud kõigis klorofülli sisaldavatest taimedest Laktoos e piimasuhkur: lehmapiimas kuni 5% Polüsahhariidid: makromolekulid. Koosnevad sadadest monosahhariididest, mis omavahel
- Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid.Amülaas polüsahhariidid disahhariidideks ja maltaas disahhariidid->monosahhariideks). Suus: 1. Toidu aprobeerimine e. maitseomaduste ja söödavuse määramine. 2. Toidu peenestamine - lihtsam seedida. 3. Toidu süljega niisutamine( limaiane mutsiini abil) - muudab peenestatud toidu libedamaks; niiskus vajalik kõnelemisel. 4. Toidu seedimine süljefermentide (ensüümide amülaasi ja maltaasi) toimel. Sülg sisaldab bakterid hävitavaid toimeaineid, aitab vähendada organismis nakkusohtu. Süljel ka
fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. Fruktoos (puuviljasuhkur) Puuviljades ja mees esinev monosahhariid. C6H12O6 Riboos ja desoksüriboos Riboos C5H10O5 Nukleiinhapete koostises (RNA). Desoksüriboos C5H10O4 Nukleiinhapete koostises (DNA). II OLIGOSAHHARIIDID Koosnevad kahest-kolmest monosahhariidist. Kahest monosahhariidist koosnevaid sahhariide nimetatakse ka disahhariidid. Maltoos Laktoos Sahharoos Maltoos (linnasesuhkur) Koosneb kahest glükoosijäägist. Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades. Idanevad seemned sisaldavad suurel hulgal maltoosi. Õlle ja viski valmistamisel kasutatakse maltoosi sisaldavaid linnaseid (idandatud teravili nt odra seemned). Laktoos (piimasuhkur) Koosneb glükoosi ja galaktoosi molekulist. Moodustub peamiselt piimanäärmetes. Suhkur
Maltoos tekib kahe glükoosi ühinemisel (linnasesuhkur) Laktoos tekib glüktoosi ja galaktoosi ühinemisel (piimasuhkur) Kirjelda sahharoosi ja laktoosi. Sahharoos on kristalne aine, mis sulab temperatuuril 185, sellest kõrgemalt algab dehüdraatimine, mille käigus aine muutub tumepruuniks ja saadakse karamell. Hüdrolüüsil tekivad gülkoos ja fruktoos ning saadakse invertsuhkur. Laktoos sisaldub piimas, lahustuvus on väiksem ja ta pole nii magus kui teised disahhariidid. Polüsahhariidide kolm gruppi Struktuursed polüsahhariidid (tselluloos), varupolüsahhariidid (tärklis), muude ülesannetega sahhariidid (tarretis) Kirjelda tselluloosi- koostis, saamine, omadused, kasutamine Ehitatud B-glükoosi jääkidest, pikad mokekulid ühinevad omavahel vesiniksidemete abil, nii moodustuvad kiud. Tavaliselt on rakukestad ehitatud tselluloosist. Mõnest taimest, nagu puuvill või lina, on võimalik saada kõrge tselluloosisisaldusega pika makrokiuga materjale
viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuvilja suhkur. · Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel. Näiteks glükoosi a fruktoosi omavahelisel liitumiel saame Sahharoosi, mis on roo- ja peedisuhkru peamoine koostisosa. Linnase suhkur ehk maltoos koosneb aga kahest glükoosijäägist- Piimas sisalduv oligosahhariid laktoos ehk piimasuhkur on samuti disahhariidid mille molekuul koosneb glükoosist ja galaktoosist. · Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühend (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Fotosünteesi tulemusena moodustunud glükoosi varud talletatakse taimede säilitusorganismides Tärklise kujul.Lisaks tärkilsele suudavad taimed glükoosi molekulidest sünteesida veel teist polüsahariidi tselluloosi
leksoosid- glkoos, fruktoos. ***glkoos e viinamarjasuhkur monosahhariid, mille molekulis on 6 ssiniku aatomit. thtis energiaallikas. taimedes moodustub fotosnt kigus glkoos, talletatakse trklisena. loomad saavad glkoosi toiduga. ***fruktoos e puuviljasuhkur puuviljades ja mees esinev monosahhariid. riboos- nukleiinhapete koostises, RNA desoksriboos- nukleiinhapete koostises, DNA II Oligosahhariidid koosnevad 2 v 3 monosahhariidist. 2 monosahariidist koosnevad - disahhariidid. ***maltoos e linnasesuhkur idanevad seemned sisaldavad suurel hulgal maltoosi; 2 glkoosijki. moodustub taimedes ja loomades trklise lhustumisel. ***laktoos e piimasuhkur- - -glkoosi ja galaktoosi molekulidest. sahharoos e roosuhkur- - - 1 glkoosi ja 1 fruktoosi jgist III polsahhariidid e liitsuhkrud monosahhariidide jgid on seotud glkoosisidemetega pikkadeks ahelateks. trklis- koosneb glkoosijkidest, taimed kasutavad varueneergiaallikana.
· Taimed valmistavad oma eleutegevuseks vajalikke süsivesikuid ise. · Loomad kasutavad toidus olevaid süsivesikuid nagu suhkur ja tärklis, energiallikana. I Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud. Monosahhariidi molekulis on 6 süsiniku aatomit. Kuuluvad: · Glükoos ehk viinamarjasuhkur. Tähtis energiallikas. · Fruktoos ehk puuviljasuhkur. Ka energiallikas. Esinevad puuviljades ja mees. · Riboos · Desoksüriboos II Oligosahhariidid ehk disahhariidid. Koosnevad kahest monosahhariidist. Kahest monosahhariidist koosnevaid sahhariide nimetatakse disahhariidideks. Kuuluvad: · Maltoos ehk linnasesuhkur. Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades. · Laktoos ehk piimasuhkur. · Sahharoos. Esineb taimemahlades. Saadakse suhkruroost või suhkrupeedist. III Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud. Monosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks. Kuuluvad: · Tärklis
Bioloogia konspekt 1. Süsivesikud (suhkrud) Liigitus ehituse alusel: monosahhariidid e. monoosid C aatomite arv molekulis 3-6, tuntuimad glükoos, fruktoos, riboos ja desoksüriboos. oligosahhariidid e. disahhariidid sisaldavad 2-10 monoosijääki, tuntuimad sahharoos (glükoosi- ja fruktoosijäägid), maltoos (2 glükoosijääki), laktoos (galaktoosi ja- glükoosijäägid) polusahhariidid e. polüoosid koosnevad paljudest monoosijääkidest, tuntuimad tärklis, glükogeen, tselluloos, insuliin Biofunktsioonid: 1. energeetiline funktsioon (1g lagunemisel vabaneb 17,6 kJ energiat) 2. varuained (tärklis mugulates; glükogeen loomarakkudes; insuliin) 3
peptidoglükaan (bakteri rakukestas) Glükosiidsideme moodustumine Glükosiidsideme erinevad paigutused · Glükosiidside tekib suhkrute OH rühmade vahel · Vastavalt OH rühmade paigutusele ( glükoos või glükoos) · moodustub kas glükosiidside või glükosiidside · Tähtsamad elusorganismides esinevad sahhariidid: · monosahhariidid: glükoos (viinamarjades), fruktoos (puuviljades) · disahhariidid: sahharoos (suhkruroos), laktoos (piimas) · polüsahhariidid: tärklis (taimedes), glükogeen (loomne tärklis), tselluloos (taimeraku kestades), kitiin (putukate, vähkide välisskelett) peptidoglükaan (bakterite rakukestades) · Biopolümeerid koosnevad mõnest sajast kuni mitmest tuhandest monomeerist Polüsahhariidid
Süsivesikud Süsivesikud, sahhariidid, karbohüdraadid 1. Monosahhariidid a. Monosahhariidide klassifikatsioon b. Konfiguratsioon, konformatsioon c. Suhkrute derivaadid Polüsahhariidid ja oligosahhariidid a. Disahhariidid b. Struktuursed polüsahhariidid: tselluloos ja kitiin c. Varupolüsahhariidid: tärklis ja glükogeen d. Glükoosaminoglükaanid Glükoproteiinid a. Proteoglükaanid b. Bakterite rakukest c. Glükosüleeritud valgud Süsivesikudpolühüdroksü aldehüüdid ja ketoonid Ühendite klass, mis stöhhiomeetriliselt on vaadeldav kui süsiniku hüdraadid Glükoos C6(H2O)6 Funktsionaalrühmad: CHO C=O ja OH Klassifikatsioon:
tsütoplasmas.; Raud(Fe) - emoglobiini koostis.; Jood(I) - Kilpnäärme hormaanid; Magneesium (Mg) - DNA & RNA koostis Vee kolm tähtsust 1)moodustab sisekeskkonna 2)osaleb reaktsioonides 3)suur siijusmahutuvus Sahhariidid jagunevad kolmeks : 1) monosahhariidid 2) oligosahhariidid 3) polüsahhariidid///Monosahhariidid :1)glükoos (energia allikas)2)fruktoos (energia allikas)3)desokspriboos(DNA-koostis)4)riboos(RNA- koostis) Oligosahhariidid(disahhariidid):1)sahharoos(tavaline laua suhkur)2)maltoos(õlle valmistamine)3)laktoos (piimasuhkur) Polüsahhariidid(koosnevad paljudest suhkru molekulidest, nt: 1000) :1)tselluloos(ehituslik funktsioon, taimeraku kest) 2)tärklis (taimede glükoos; energia) 3)glükogeen(energeetiline funktsioon) 4)kitiin(ehituslik funktsioon) Lipiidid on organismide energiaallikaks. Koosnevad alkohoolist ja rasvhappe jääkidest. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. funktsioonid:1) energeetiline funktsioon
pidevast hüpoglükeemia (madal veresuhkrutase) piiril ja tühikäigul töötamisest. Nende inimeste ainevahetus (sh ka rasvade põletamine) on kiirem (isegi magades), kes söövad rohkem süsivesikuid, sh suhkrut. Rasvad põlevad süsivesikute tules. Kui siia lisandub ka aktiivne kehaline liikumine, on suhkrust saadud energia kasutamine topelt-tõhus ehk siis ergas inimene tahab ka rohkem liikuda. 3.1.2 Kahjulikkus Mono- ja disahhariidid magustavad toitu muutes selle isuäratavaks. Normaalseks loetakse, et magusad mono- ja disahhariidid katavad organismi energiabilansist mitte üle 6...9%. Ülejäänud süsivesikute arvele jääv organismi energiavajadus (s.o. 48...50%) tagatakse polüoosidega - sisuliselt tärklisega. Nüüdisajal on tavaolukord selline, et ainuüksi sahharoosiga rahuldatakse organismi üldisest energiavajadusest 20...25%. Selline, eeskätt
oluline roll inimese seedetalitluses. Soovitatav päevane toiduga saadav kiudainete kogus lastel grammides on võrdne lapse vanus aastates + 5, näiteks 10-aastasel 15 grammi. 4 - 6- aastastel poistel on keskmine süsivesikute vajadus 230 g ja tüdrukutel 200 g 7 - 9- aastastel poistel 260 g, tüdrukutel 230 g 10-13- aastastel poistel 300 g, tüdrukutel 250 g 14-18-aastastel poistel 365 g ja neidudel 280 g. Mono- ja disahhariidid, aga ka tärklis soodustavad hambakaariese teket, kui ei ole tagatud üldine suuõõnehügieen. 2. Inimtoidu toitained on järgmised: valgud, süsivesikud, toidurasvad e. lipiidid, vesi, mineraalained, vitamiinid ja mikroelemendid. Toitainete põhiülesannetest (energeetiline, ehituslik ehk plastiline, bioregulatoorne jne.) tuleneb, et inimorganismi häireteta talitluse tagamine on seotud ratsionaalse toitumisega.
6.1. Sahhariidide tähtsus toidus 6.1.1. Millised ained on sahhariidid? · Monosahhariidid: Glc, Fru, Gal, Ala, Ksü .... · Disahhariidid: sahharoos, laktoos, maltoos · Oligosahhariidid · Polüsahhariidid: tärklis, glükogeen, tselluloos ja hemitselluloosid, pektiin 6.1.2. Tarbimissoovitused · 52-60 (50-60) % energiast (320-350 g annab 1300-1400 kcal) kui päevane energiatarve on ~2000 kcal, siis 1000 -1200 kcal e ~250-300 g peaks olema sahhariide, 3000 kcal korral 450 g. · 8-10 % energiast e. 20-25 % süsivesikutest võiksid olla lihtsahhariidid (2000 kcal
SAHHARIIDID e. süsivesikud Süsivesik on orgaaniline ühend, mis sisaldab süsinikku, vesinikku ja hapnikku. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid: taimedes 75 - 90% loomades 2% seentes 3% mikroorganismides 12 - 28% I MONOSAHHARIIDID ehk LIHTSUHKRUD Väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised Pentoosid: Riboos Desoksüriboos Heksoosid: Glükoos Fruktoos OLIGOSAHHARIIDIDKoosnevad kahest-kolmest monosahhariidist.Kahest monosahhariidist koosnevaid sahhariide nimetatakse ka disahhariidid. Maltoos Laktoos Sahharoos. POLÜSAHHARIIDID ehk LIITSUHKRUDMonosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks. Tärklis Tselluloos Kitiin Glükogeen. tähtsus Energeetiline tähtsus:Süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks.Ligikaudu 60% energiast saadakse süsivesikute lõhustumisel.1g süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat so umbes 4 kcal.Normaalne veresuhkur on tühja kõhuga kuni 5,5 mmol/l.
Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos e puuviljasuhkur (C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosahhariid. Seda samuti kasutatakse energiaallikana. 2)Oligosahhariidid-süsivesikud, mis koosnevad 2-10-st omavahel liitunud monosahhariidist.Looduses on enam levinud disahhariidid: · sahharoos (lauasuhkur)- koosneb glüükoosi ja fruktoosi ühenenud molekulidest. Esineb taimemahlades. · maltoos (linnasesuhkur)- koosneb kahest glükoosijäägist.Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades. · laktoos (piimasuhkur)- koosneb glükoosi ja galaktoosi molekulist. On piimas esinev suhkur, mis on imetajatel toiduks nende järglastele. 3)Polüsahhariidid- polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. Need on:
Meie toidu peamine süsivesik on tärklis. Tärkliserikkaid tooteid sööva inimese seedekulglas toimub tärklise hüdrolüüs, mis annab rohkesti glükoosi. Millistes taimeorganites on palju tärklist? Kõige tärkliserikkamad on kartuli mugulad ning teraviljade terised. Juhul kui me sööme maksa, liha ja seeni, satub meie seedekulglasse ka teatud kogus glükogeeni. Meie toidus on vähesel määral ka polüoose, mis ei koosne glükoosijääkidest. Mono- ja disahhariidid magustavad toitu muutes selle isuäratavaks. Normaalseks loetakse, et magusad mono- ja disahhariidid (NB! siia kuulub ka sahharoos) katavad organismi energiabilansist mitte üle 6...9%. Ülejäänud süsivesikute arvele jääv organismi energiavajadus (s.o. 48...50%) tagatakse polüoosidega - sisuliselt tärklisega. Rafineeritud sahharoosi kasutamine suurtes kogustes on inimkonna ajaloos suhteliselt uus tendents. Eriti jõudsalt on kasvanud sahharoosi tarbimine Eestis. Meie elanikkond on
2. Sahhariidide biokeemia. Sahhariidid - ehitus, klassifikatsioon. Mono, di, polü. Tunne ära. o Sahhariidid- keemilised ained, mille molekulid koosnevad C,H ja O aatomitest Monosahhariidid. Tsüklilise vormi teke lineaarsest (teate, et juhtub). D- ja L- isomeerid, - ja - isomeerid (et nad on olemas ja kumb on olulisem). Tähtsamad esindajad (glükoos, fruktoos, riboos/desoksüroboos, galaktoos). Disahhariidid/oligosahhariidid. Ehitus, nimetused, omadused, tähtsamaid esindajaid (näiteks oskate nimetada sahharoos, laktoos, maltoos). Glükosiidside ja kuidas see tekib (OH-vahel). o Koosnevad 2-10 glükoossidemega seotud monosahhariidist o Glükosiidside on hüdrolüüsitav- oligsahhariidid võivad hüdrolüüsuda monosahhariiti Lagundatakse seedimisel monosahhariididena o Olulisemad on 2 jäägiga disahhariidid
taimedel õhulõhede kaudu). Vee suur soojusmahtuvus aitab säilitada organismi sees püsivat kehatemperatuuri. * Organismi kaitsefunktsioon (pisarad vähendavad hõõrdumist; kõrvaldavad võõrkehad silmast; liigesevõie vähendab hõõrdumist liigestes; lootevedelik kaitseb loodet põrutuste eest). Orgaanilised ühendid I Süsivesikud e sahhariidid 1) monosahhariidid e lihtsuhkrud a) pentoosid riboos / desoksüriboos || b) heksoosid glükoos / fruktoos 2) oligosahhariidid (2-3 ahelat) disahhariidid maltoos / sahharoos / laktoos [ mõlemad esimesed on magusad ] 3) polüsahhariidid e liitsuhrud a) tärklis tselluloos || b) glükogeen kitiin Funktsioonid 1) Energeetiline funktsioon 1g süsivesiku lõhustumisest tekib 17,6 kJ energiat. 2) Struktuuri funktsioon liigjalgsete välistoes (seened, putukad) ; tselluloos taimerakkude toestus. 3) Ligimeelitav funktsioon õienektar 4) Varuaine tärklis taimsetes ja glükogeen loomsetes organismides + seentes
· Inimorganismis on umbes 60 aminohapet. · Inimorganism kasutab aminohappeid: ehitusüksustena energeetilise materjalina eelühenditena Süsivesikud Üldvalem: Cn(H2O)n · (3C) Monooside alarühmad: trioosid: C3H6O3 = esindajad: glütseeraldehüüd (4C) tetroosid: C 4H8O4 = erütroos Disahhariidid: (2-10 jääki) 2 jääki on kokku pandud Polüsahhariidid · (5C) Pentoosid C5H10O5 = riboos, desoksüriboos(ilma hapnikuta, DNA) · (6C) Heksoosid C6H12O6 = glükoos, veresuhkur, galaktoos, fruktoos, mannoos · (7C) hektoosid: C7H14O7 = D sedoheptuloos Oligosahhariidid · Sahharoos roo ehk peedisuhkur Sahharoos = glükoos + fruktoos · Laktoos ehk piimasuhkur · Maltoos ehk linnasesuhkur
veregruppide spetsiifilsuse tagamine. 7. Toitefunktsioon ◦ Rinnapiimas leiduv laktoos on vastsündinule ülioluline toitaine. Laktoos sisaldub piimas ja on vajalik täiskasvanu normaalses toitumises. SÜSIVESIKUETE KLASSIFIKATSIOON Meie toidu süsivesikud ehk sahhariidid jaotuvad kolme põhirühma : ◦ 1. MONOOSID, Üldvalem on (CH2O)n, kus n = 3-7. ◦ 2. OLIGOSAHHARIIDID (TUNTUMAD ESINDAJAD DISAHHARIIDID), Üldvalem C12H22 O11 ◦ 3. POLÜOOSID. MONOSAHHARIIDID EHK MONOOSID (LIHTSÜSIVESIKUD) Looduslikud süsivesikud on värvitud, veeslahustuvad, reeglina magusamaitselised kristallilised ühendid. Monoose jaotatakse alarühmadeks C-aatomite arvu järgi: ◦ 3C trioosid C3H6O3 - esindajad glütseeraldehüüd ja dihüdroksüatsetoon nende fosfoderivaadid on olulised vaheühendid inimorganismi metabolismis
· Monosahhariidid ehk monoosid · Oligosahhariidid · Polüsahhariidid ehk polüoosid · Aju energeetilised vajadused täidab enamuses glükoos · Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks · ligikaudu 3% moodustub glükogeen(ladestub maksas ja lihastes) · Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. Kõige tuntumad disahhariidid · sahharoos glükoos + fruktoosroo- või peedisuhkur (tavaline suhkur) · maltoos glükoos + glükoos linnasesuhkur · laktoos galaktoos + glükoos piimasuhkur Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast Glükoos Tselluloos Sahharoos MONOOSID Glükoos Fruktoos Ehk viinamarja suhkur · On monosahhariid, mis kuulub
annaabi.ee 
