1+ 2 simpansid 3+ 4 Ida- ja Lõuna-Aafrikas 5+ 6 püstikäimise ja lõualuude lühenemise (kihvade taandareng) poolest 7 kõrvalharu 8+ 9C 10 B 11 B 12 C 13 C 14 B 15 C 16 B 17 esikloomade (primaatide) 18 lõunaahvid (australopiteegid) 19 neoteenikas 20 2,5 miljonit 21 Euroopa, Lähis-Ida ja Kesk-Aasia 22 Aafrika 23 50000 24 ühtlustumise 25 sotsiaalne evolutsioon seisneb inimühiskonna ajaloolises arengus, riikluse, kultuuride ja tehnoloogia arengus 26 nüüdisaegse inimese evolutsioon põhineb inimkonna ühtlustumisel. ilmselt kujuneb välja ülemaailmne inimtüüp, kellel puuduvad rahvus- ja rassitunnused 27 umbes 10 tuhat aastat tagasi hakati kodustama loomi ja tegelema põllumajandusega. 5000 a tagasi leiutati kirjakeel. lisaks teaduslikud ja meditsiinilised avastused viimase 200 aasta jooksul. kõige selle tõttu ongi inimkond viimase 10 a jooksul järjest kiirenevalt kasvanud. 28 tööriistadekvaliteedi ja kasutamisoskuse kaudu hakkas looduslik valik mõ...
9. milliste tingimustega võib selgitada inimese teket? * käimine kahel jalal * sotsiaalsed suhted * kliima muutused (sundis kohastuma eismesi ahve) * tööriistad 10.evolutsiooni suunad Sotsiaalne evolutsioon(kultuurid, tsivilisatsioonid) Bioloogiline evolutsioon 11.Kuidas aitab fossiilide uurimine tundma õppida inimese evolutsiooni Annab infot füüsilise vormi, ajuehituse, suuruse, vanuse jms kohta 12.inimlaste evolutsiooni tähtsamad muutused Lõualuude lühenemine, kihvade taandareng, püsti käimine, ajumahu suurenemine, nöokuju lamendumine, lihatoidu osakaalu suurenemine. 13.lihtast toitmise mõjud inimese evolutsioonile Liha söömine pani aju kasvama 14.mis põhjustas neandertaallaste kadumise Inimeste arvukus tõusis kiirelt, nad võtsid neandertaallaste elupaigad lihtsalt üle. 15.reasta inimliikide tekkimine Australopitekk > homo habilis > homo erectus > homo neadertalensis > homo sapiens > homo sapiens sapiens 16. nüüdisaegse inimese evolutsioon
olid lõunaahvid ehk australopiteekused. Lõunaahvidel kujunesid esimesed tunnused, mille põhjal saab uurida inimese evolutsiooniliste ja füsioloogiliste muutuste arengut läbi evolutsiooni. Inimest teistest primaatidest eristavate bioloogiliste iseärasuste järkjärgulist evolutsioonilist arengut tähistatakse mõistega hominisatsioon, inimesestumine ehk inimeseks saamine.(Mart Viikma, ,,Eesti Loodus"). Esimesteks olulisteks muutusteks oli lõualuude lühenemine koos kihvade taandarenguga ning erakordseks muutuseks oli püstikäimise kujunemine ehk bipedalism. Selgeks inimlaadseks tunnuseks australopiteekusel oli kehaluustiku areng. Sellised muutused näitasid, et inimlastel tekkisid uued kohastumised erinevalt inimahvidest. Esimeseks inimeseks nimetati ,,osavat inimesest"-Homo habilis. Tema ajukolju maht oli australopiteekuse omast veidi suurem ning temal avaldus primitiivne kivitöötlemisoskus.
Elevandi esimese 18 kuu jooksul saab ta toidu emalt, kuigi taimi saab ta süüa ka mõne kuu vanuselt. Igal aastal jääb järjest vähemaks vabas looduses elavaid elevante. Metsadest tehakse istandused ja rohumaadest põllud. Neis piirkondades elavad elevandid kas lastakse saagihävitajatena maha, või püütakse kinni. Aasias rakendatakse kinnipüütud elevandid tööle istandustes või saadetakse loomaaedadesse ja tsirkustesse. Elevante kütitakse ka nende kihvade pärast, mis on väga nõutud kaup. India elevant on olnud alates 1975. aastast täieliku kaitse all, Aafrika elevandi luuga oli siis veel lubatud kaubelda. 1975.aasta jooksul Hong-Kongis müüdud elevandiluud olid pärit rohkem kui 300 000 elevandilt. Kilo elevandiluud võib maksta kuni 700 eesti krooni ja üks võhk võib kaaluda kuni 70 kg. Kaheksakümnendate aastate lõpus oli kuni 80% müüdavast elevandiluust pärit ebaseaduslikult tapetud elevantidelt
Väga hea haistmise ja kuulmisega. Elavad karjas, v.a. suguküpsed kuldid, kes liiguvad ringi üksikult. Vaenlased Metssea kõige suurem looduslik vaenlane on hunt, kes peamiselt murrab põrsaid. Kuna huntide arvukus on Eestis suhteliselt väike, siis sigade arvukust nad väga ei mõjuta. Hetkel võiks kõige suuremaks vaenlaneseks pidada inimest, kes kütib aastas üle 10 000 looma. Samuti võivad kuldid jooksuajal hukkuda teise rivaali kihvade tõttu. Ei saa välistada, et ka ilves ja karu võivad mõne metssea murda. Kokkuvõte Metssiga võib üles kaevata kartuli põlde ja vilja põlde. Lisa Kasutatud allikad http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/metssiga.htm http://lemill.net/content/webpages/metssiga http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php? page=liigitutvustused_liik&id=68 http://www.wildhogsmc.ee/metssiga.php
Üldisemalt siirdesoost Siirdesoo loomastik Siirdesoo taimestik Üldisemalt siirdesoost Siirdesoo ehk üleminekusoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoolt kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal. Siirdesoo loomastik Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Põder on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Metssiga on mustjas/hallikaspruunika karvastikuga, kihvade ning tundliku kärsaga metsik siga. Rebane on punakaspruun ja hallikasvalge väga levinud metsaelanik. Mäger on keskmise koera suurune, jässaka ning eespool aheneva kehaga metsaelanik. Siirdesoo taimestik Huulhein on liikide arvult teine putuktoiduliste taimede perekond Turbasammal võib endasse koguda suure hulga vett, see võib nende normaalset massi suurendada 20 korda Mustikas on kääbuspõõsas, mille välimus ja marjad ei vaja ilmselt tutvustamist
Kahe jumalanna vahelise tüli lahendas kas Zeus või Kalliope Zeusi nimel. Otsustati, et Adonis veedab neli kuud aastas Aphrodite juures, neli kuud Persephone juures ja neli kuud, kelle juures tahab. Ta valis alati Aphrodite, sest Persephone oli külm, tundetu allmaailma jumalanna. Arvatakse, et Adonis on Phoinixi ja Aiphesiboia ainus poeg, kui samas räägitakse ka, et Adonis oli Egiptuse kuninga Belose poeg, seega ei tea keegi täpselt kelle või mille poeg ta oli. Adonis suri metssea kihvade läbi. Looma saatis kas Artemis või Artemise armastaja Ares, kes oli Adonise ilu peale kade. Kolmanda versiooni järgi oli seaks moondunud jumal Apollon: ta maksis kätte Aphroditele, kes oli Apolloni poja Erymanthose pimedaks teinud, sest oli näinud Aphrodite alasti suplemist pärast armuembusi Adonisega. Iga tilk Adonise verest muutus veripunaseks ülaseks (anemooniks). Appi tõttav Aphrodite veristas oma jalgu ning tema veri värvis valged roosid punaseks.
Gepardid elavad Aafrikas ja Lõuna- Aasias. Viimasel ajal ka Euroopas. Tänapäeval on gepard levinud Aafrikas peamiselst Savannast lõuna pool. Indias, Pakistanis on gepard välja surnud. Parem elukoht gepardi jaoks on savannid, poolkõrbed, võsastunud avamaastikud. Gepard väldib metsa. Gepard on maailma kiirem imetaja. Lühikesel vahemaal võib ta arendada kiirust 115 km tunnis. Gepardi suur kiirus võimaldab tal kinni püüda väga väledaid saakloomi, nagu gasellid või noored gnuud. Kihvade puudumise tõttu ei suuda ta saaki kohapeal surmata, vaid haarab ohvrilt kõrist kinni püüdes seda läbi närida. Kui see tal ei õnnestu, ei lase ta lahti enne, kui ohver on lämbunud. Gepard ei varitse saaki, vaid ootab kuni see tuleb lähemale, et ta saaks kohe kallale karata. Ta peab jahti päevasel ajal. 5. Sigimine Gepard saavutab suguküpsuse umbes kolmeaastaselt. Umbes kolm kuud kestva kandeaja järel sünnitab emasloom tihedas võsas tavaliselt kolm kutsikat. 6. Poegade areng
Elevant Elevante on kolme liiki: India elevant, Ameerika elevant ja mammut, mis on juba väljasurnud liik. Elevandid võivad olla kuni 7,5meetrit pikad, püstiseistes 3,64 meetrit kõrged ja kaaluda kuni 7,5 tonni. Loomadel on väga hõreda karvkihiga nahk, mitmeti talitlev lont ja võhad ehk suured lõikehambad. Karv on elevandil mustjas-hall. Elevant kaalub rohkem kui 50 inimest ühtekokku. Üllatav on tõsiasi, et elevandid kõnnivad lausa varvastel, kand maast lahti. Jala pöiaosa luid toetab eriline vetruv rasvapadjand, mis on läbi põimitud elastsete sidekoekiududega. Selle tulemusel on elevandi jalatald lai ja ümar, looma keharaskus jaguneb ühtlasemalt ning ta liigub üpris käratult. Emaselevant saab korraga ainult ühe poja. Poeg kaalub sündides umbes 100 kilo. Elevandi esimese 18 kuu jooksul saab ta toidu emalt, kuigi taimi saab ta süüa ka mõne kuu vanuselt. Tavaliselt ela...
Laura Laas 9b Raamatu esitlus Harry Potter: Tarkade kivi Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Joanne Kathleen Rowling Sündinud 31. juulil 1965. aastal. Ta oli töötu abirahast elav üksikema, kui ta kohvikus istudes Harry Potteri esimest raamatut kirjutas. Teda loetakse maailma rikkamaiks kirjanikuks. Raamatu tähtsamad tegelased Harry Potter on oma ea kohta lühike ja kõhetu poiss, kes kannab prille ja kellel on mustad sassis juuksed. Ta oskab ussisõnu, ta on võlur ja tal on otsaees välgunoole kujuline arm. Ronald Weasley on pärit vaesest, kuid vana võluripäritolu perekonnast. Tal, nagu ka kõigil teistel pereliikmetel, on punased juuksed ja tedretähnid. Ta on enda perekonnas noorim ...
maod jne. Hakkas ka tekkima inimese areng. Inimese arengi kohta on olnud erinevaid teooriaid, kuid tänapäeval kõige levinuim on Darwini teooria. Tema väitel põlvneb inimene vaheastmete kaudu Aafrika inimahvidega ühistest eellastest. Molekulaargeneetilised võrdlused näitasid, et inimene sai lahkneda ahvist alles 5-7 miljonit aastat tagasi. Esimesed inimlased olid lõunaahvid ehk australopiteegid. Neil olid esimesed inimeste tunnused lõualuu lühem, kihvade taandareng ja püstikäimise kujunemine. Pärast seda kujunes välja osav inimene (homo habilis), kelle koljuluu ei erinenud küll eriti aurtralopiteegi omast, kuid ajumaht oli suurem. See inimene oskas ka kasutada tööriistu, mis on teada seetõttu, et nende ajastust on leitud töödeldud kive. Pärast osavat inimest ilmus Ida- Aafrikasse märksa pikem ja suurema ajumahuga inimene, keda peetakse nn. püstiseks inimeseks (homo erectus). Nende kiviriitad olid juba paremini töödeldud
Selts kiskjalised esikloomad roosilaadsed Sugukond kaslased inimlased roosõielised Perekond kass inimene kibuvits Liik ilves inimene roos Riigid- taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad 9. Nimeta inimlaste esmased tunnused. Lõualuude lühenemine koos kihvade taandarenguga ja püstikäimise kujunemine. 10. Osav inimene, püstine inimene, neandertali inimene ja arukas inimene. Osav inimene- ajukolju maht suurenes eellaste omast. Avaldus kivitöötlemisoskus. Vanusepiir 2,5-1,6 miljonit aastat. Püstine inimene- u 1,9 miljonit aa tagasi ilmus. Pikakasvuline suurema koljumahuga inimlane. Kiviriiistad paremini töödeldud. Neandertali inimene- jässaka keha, tugev lihastik, 250-30 tuhat aastat tagasi. Asutas suurema
Elevandi esimese 18 kuu jooksul saab ta toidu emalt, kuigi taimi saab ta süüa ka mõne kuu vanuselt. INDIA ELEVANT OHUSTATUD LOOMANA Igal aastal jääb järjest vähemaks vabas looduses elavaid elevante. Metsadest tehakse istandused ja rohumaadest põllud. Neis piirkondades elavad elevandid kas lastakse saagihävitajatena maha, või püütakse kinni. Aasias rakendatakse kinnipüütud elevandid tööle istandustes või saadetakse loomaaedadesse ja tsirkustesse. Elevante kütitakse ka nende kihvade pärast, mis on väga nõutud kaup. India elevant on olnud alates 1975.aastast täieliku kaitse all, aafrika elevandi luuga oli siis veel lubatud kaubelda. 1975.aasta jooksul Hong-Kongis müüdud elevandiluud olid pärit rohkem kui 300 000 elevandilt. Kilo elevandiluud võib maksta kuni 7000 Eesti krooni ja üks võhk võib kaaluda kuni 70 kg. Kaheksakümnendate aastate lõpus oli kuni 80% müüdavast elevandiluust pärit ebaseaduslikult tapetud elevantidelt. Seetõttu
Lääne-Aafrikas. Kaitse Hetkel pole jõehobu ohus, vaid mõnedes piirkondades on nad ülemäära paljunenud ja tekitavad suuri kahjusid taimestikule, mistõttu jahimehed tulistavad nende pihta. Populatsioon reguleerib oma arvukust madala viljakusega iseenesest. 5 JÕEHOBU ISELOOMULIKUD OMADUSED Pea: Kuju poolest suurepäraselt kohastunud vees viibimiseks, silmad, kõrvad ning ninasõõrmed paiknevad selle ülaosas. Hambad: Alalõualuust välja kasvavate kihvade pikkus on 50 cm. Jõehobud võivad nendega vastastikku tekitada surmavaid vigastusi. Nahk: Paks, selle pinnal paikneb arvukalt näärmeid, mis eritavad jõehobude naha roosakat värvust tekitavat tihket nõret, mis kaitseb nahka päikese eest ning desinfitseerib tõenäoliselt haavu, mida isased jõehobud üksteistele kahevõitluse käigus tekitavad. Ähvardus: Jõehobu ajab lõuad pärani, et näidata oma pikki hambaid ning hirmutada vaenlast või rivaali. MÕNED PUNKTID JÕEHOBU KOHTA
Laua väliskülgedel istusid külalised. Kuni nad einestasid, esinesid saali keskel lauljad, tantsijad ja luuletajad. KELLEGI MÜRGITAMINE: Aadlike lemmiktegevuseks oli üksteise mürgitamine. Seda tehti peenelt ilma kära ja tolmuta. Humanismi ajastu kasutatuimad mürgid olid valge kärbseseene tõmmis, käoking, mürkputk ja arseen. Viimast nimetati kuningate mürgiks. JAHT: Selles hinnati ohtu ja hasarti. Jahiti ja tapeti saaki, kes võis end kihvade, sarvede ja küüniste abil kaitsta. Või vähemalt hirve kombel kiirelt eest ära joosta. Januselt jahiti ka metssigu-aeti koertega jälitades marru ning mindi nendega üks-ühe vastu võitlusesse, nuga või piik käes. Sümboolika: 1. Amor- amorit kujutati rinnalapsest kuni raugaealise vibu ja noole ning tiibadega inglina. Füüsilise kire kehastusena. 2. Delfiin- sümboliseeris elujõudu, energiat, jõudu ja tarkust. 3. Teokarp-seda peeti naiseliku viljakuse sümboliks
Selline lai toiduvalik on aidanud metsseal kohaneda ja ellu jääda mitmesugustes keskkondades, mägistest aladest kuni kõrbeteni välja. 7.Sigimine Jooksuaeg algab novembris ja lõppeb jaanuaris. Sel perioodil liituvad ka kuldid karjaga. Sigimisperioodil võitlevad kuldid emaste pärast üsnagi veriselt ja vägivaldselt. Kuldid kasvatavad vigastuste tõsisuse vähendamiseks endale naha alla paksu sideainest kilbi, mis kaitseb konkureeriva kuldi kihvade eest. Tugevaim kult omandab õiguse viljastada kogu karja emised. Tiinus kestab 4,5–5 kuud ning põrsad sünnivad aprillis ja mais. Poegimiseks meisterdavad emised pesad, kasutades kulu, sammalt, oksi. Pesa ehitatakse tavaliselt mõnda tihnikusse või kuusealusesse. Emised toovad ilmale pesakondi suuruses 1–12 (keskmiselt 5–6 põrsast). Emisel on esimesed nisad piimarikkamad kui tagumised, mis tekitab põrsaste vahel konkurentsi. Põrsad toituvad esimesel paaril nädalal ainult emapiimast
Sprichwörter und Redewendungen/ õpetused ja ütlused 1. Wer anderen eine Grube gräbt fällt selbst hinein. kes teisele augu kaevab, see ise sisse kukub. 2. Besser der Spatz in der Hand als die Taube auf dem Dach Parem varblane käes kui tuvi katusel. 3. Morgenstund hat Gold im Mund. Hommik on õhtust targem. 4. Vögel, die am Morgen singen, fängt am Abend die Katz´. linnud, kes hommikul laulavad on õhtul kasside kihvade vahel (kes kevadel köhib see sügiseks läinud) 5. ja 10. Wo gehobelt wird, da fallen Späne. kus suitsu seal tuld 6. Wer nicht wagt, der nicht gewinnt. julge hundi rind on rasvane 7. Der Krug geht so lange zum Brunnen bis er bricht. venitama kummi, kuni puruneb 8. Einem geschenkten Gaul guckt man nicht ins Maul. kingitud hobuse suhu ei vaadata 9. Was ich nicht weiss macht mich nicht heiss. mida ma ei tea ei tee mind "kuumaks" 10
varbkasti sisse. Koer veetis seal terve öö. Vahepeal Buckile tundus, et teda vaatab Miller, kuid see oli ainult kõrtsipidaja. Hommikul sisenesid kuuri neli meest ja viisid selle muusse kohta. Buck käis nii käest kätte, lõpuks laaditi ta kirrrongi vagunisse. Kaks päeva ja kaks ööd veetis Buck vagunis, ta oli ka söömata ja joomata. Lõpuks jõudis ta Seatlessi.Ta viidi kuhugi tagahoovi, ning seal kohtas ta esimest korda punases sviitris meest, ta õpetas talle kaika, ja kihvade seadust, ehk siis kui Buck läks talle kallale, lõi ta teda kaikaga, ning lõpuks kaotas koer teadvuse. Ta veetis seal mitu päeva, ta nägi veel paljusid koeri, keda samamoodi peksti, ja ,,õpetati". Mõned olid sõbralikud ja lakkusid punases sviitris meest, mõned aga olid väga tigedad, ning neid lihtsalt löödi maha. Samamoodi nägi Buck, et mõnesid koeri viiakse kuhugi minema, ta ootas ning lootis, et teda järmisena ei viidaks
ELEVANDILUU SÕJAD- VIIMANE VÕIMALUS ZAKOUMA Referaat Juhendaja: Monika Meier Õpilane: Liis Uus Leisi 2010 1 Sel ajal kui salakütid tapavad viimaseid Kesk-Aafrika ellujäänud elevante nende kihvade pärast, annab pelgupaik Chadis sellele ohustatud liigile relvastatud kaitset ja võimalust võidelda. Loodusvaatleja J.Michael Fay ja fotograaf Michael Nichols raporteerivad otse sündmuspaikadest. Surnud, suur isane elevant lamab küljeli. Värske surma, kopituse ja uriini lehk hõljuvad üle laiba. See on vaatepilt, mida J.Fay on Kesk-Aafrikas näinud sadu kordi. Kui ta ulatas oma käe üle elevandi keha, londist sabani, voolasid pisarad tema põskedelt alla
teada ka vere tarbimise keelud - mõningatel andmetel ei tarvitanud saarlased toidus loomaverd, kuna selles veres olevat looma hing). - juustes (abiellumisel naiste juuste pügamine; orjade pügamine). - suguelundis (mida suurem selle omanik oli, seda suurem vägi tal oli). - küüntes ja hammastes (looma küünte ja kihvade kandmine kaelas). - süljes (sülitamise keeld, et oma väge säilitada). - Südames (suure väega looma või inimese südame söömine, näiteks 1223 sõid sakslaste vastu ülestõusnud Sakala mehed ära Järva foogt Hebbe südame). · Väge võib omandada, kaotada; suurendada, vähendada; siirdada ühelt kehalt teisele:
ma ei armastaks oleks võimalik, oleks mul kodus loomaaed. Kahju ainult, et suuri kaslasi kodustada pole võimalik. 3 KASLASED Kes on kaslane? Kaslased asustavad kõiki mandreid, välja arvatud Austraalia ning Antarktika. Kõik kaslasd kuuluvad imetajate klassi ja neil on ilus, mõnel eriti kauni mustriga kasukas. Nad on väledad, eriti tugeva kehaehitusega osavad kütid ning tapjad, kes paistavad silma oma teravate meelte, kihvade ja küüniste poolest. Kaslased on hiiliva loomuga, taibukad, enamasti üksikult ja teiste pilgu alt varjatult elavad loomad. Kuigi nende suurus on vägagi erinev kodukassist hiiglasuure amuuri tiigrini, kuuluvad nad kõik kaslaste (Frelidae) sugukonda. Teisisõnu, nii metsikud kui ka kodustatud kaslased on üksteisega sarnased ning käituvad mitme suhtes ühtmoodi. Üldse kuulub kaslaste sugukonda ühtekokku 37 liiki ,,kiisusid".
Hunt võib spetsialiseeruda kindlale saakloomale, sealhulgas ka koerale. Kriimsilmad kasutavad penide küttimiseks mitmesuguseid kavalusi: peibutavad koeri inimestest eemale ja võtavad neid isegi jahil ajust maha. Ta võib korraga ära süüa 10 kg liha (enamasti siiski 2 kg) ja olla nälgimata kuni 10 päeva. On välja arvutatud, et hunt sööb aastas ligi 40 kitse ja peale selle kümmekond metssiga. Hundid hoiavad saaki tugevasti võimsate kihvade vahel, kiskhammastega aga rebib liha luude küljest lahti. Oma saaklooma korjused söövad hundid täitsa paljaks, sageli süüakse ka karvad ja osa luudest. Toitumisterritooriumi suurus sõltub looduslikest tingimustest kuid ka loomade arvust. Rikkaliku toidubaasiga metsaaladel on see 100120 km², avatud maastikel võib territooriumi suurus küündida üle tuhande ruutkilomeetri. Üksikutel juhtudel ulatuvad hundikarjade ränded tuhandete kilomeetrite taha
Ülamokatõstur - m. levator labii Ülalõualuu, mediaalse silmanurga Ninatiib (car), kärss (su), nina-moka Ülamoka või kärsa tõstmine (car, su superioris lähedal peegel (bo), ülamokk (eq) ka:) sõõrmete laiendamine, (ca ka:) kihvade paljastamine Nina-moka tõstur - m. levator Alalõualuu (car), otsmikulihas (Ru), Ülamokk (car, su), ülamokk ja Ülamoka tõstmine ja ninasõõrmete nasolabialis otsmiku- ja ninaluu (eq) ninakülg (Ru, eq) laiendamine Sarnalihas - m. zygomaticus Kilbikukõhr (car), mälumislihas Suusõõrlihas suunurgas, (car ka:) Suunurga tahapoole tõmbamine, (car
Narvali „sarve hinnati keskajal niisama kõrgelt kui kulda : see oli Ivan IV valitsejasauaks. (Randla 1990, Lk 141) Valgevaal on polaarmerede kõige tavalisem delfiin (beluhha). Üleni valge, kuni 6m pikk ja järgnevad tursaparvedele. Vööthülged suudavad 20 min. vee all olla ja järske hingamisauke teha. Morsal on 3 alamliiki – atlandi , laptevite ja Vaikse ookeani morsk. Isastel pikkus küündib 4m-ni ja kaal 1, 5 tonnini ,kihvad on kuni 0,9 m pikad ja kaaluvad kuni 1,8 kg. Kihvade abil ronib ta jäätükile ja purustab 25cm. Jää hingamisaukude tegemiseks ;klaarib arveid ; tõrjub jääkaru ; tükeldab hüljest ; kasvatab noorsugu. Igapäevaseks ülesandeks on kihvadega merepõhja vetikate vahelt merekarpide lahti kiskumine . Morsad sukelduvad kuni 90m sügavusele ja söövad kuni 80 kg merelimuseid päevas. Morsk toitub ühtejärge 2 ööpäeva (48h) ja tukub lesilas mitu päeva. Tśuktśi ja Beringi mere 150 000 morsa tarvis peab meri
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
inimahvidega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, sigimises ja haigustes (vana hea HIV). Suur sarnasus kromosoomistikus ja geenides. Inimese ja simpansi genoomi üldine nukleotiidijärjestus erineb ca 1,6%. Valkude aminohappeline järjestus erineb <1%. --- Lahknemine 5-7 m a tagasi. Esimesed inimlased olid lõunaahvid e australopiteegid. Haha, niggers were short, aga vähemalt käisid kahel jalal. Kahte laadi erinevused nende ja inimahvide vahel lõualuude lühenemine koos kihvade taandarenguga ja püstikäimise kujunemine. Kehaluustik nt vaagna ja jäsemete luud on selgelt inimlaadsete tunnustega. Lihatoidu osakaalu suurenemine, püstise liikumise kinnistumine. 3.6 m a tagasi jalajäljed püstikäivast olendist. Aju suurenemine 2.5-2 m a tagasi. --- Australopiteekide evolutsioon lahknes 2 suunda: 1) Siredad australopiteegid väiksemad 1.2-1.5m, peenete luude väikeste hammastega. 2) Robustsed australopiteegid hilisemad, massiivsed luud,
Karju võib olla erinevaid kooseisu poolest: põrsakari(koos emisega), kesikkari(kesik on 1-2 aastane noorloom), vanaloomade- ja segakari. Tavaliselt juhib karja juhtemis. Metsigadel algab jooksuaeg novembris ja lõpeb jaanuaris. Sellel ajal liituvad karjadega ka kuldid. Algab kultide võitlus emiste pärast, mis võib lõppeda küllaltki veriselt. Vigastuste leevendamiseks kasvatavad kuldid endale naha alla paksu sideainest kilbi, mis kaitseb vastase kihvade eest. Tugevaim kult saab õiguse viljastada kogu karja emised. Tiinus kestab 4,5 5 kuud ja põrsad sünnivad aprillist maini. Poegimine toimub hoolega meisterdatud pesas. Pesamaterjaliks kasutab emis kulu, sammalt, oksi ja kohaks valib mõne tihniku või kuusealuse. Keskmiselt sünnib 5-6 põrsast, harva kuni 12. Emisel annavad esimesed nisad rohkem piima kui tagumised ja see tekitab põrsastevahelise tüli, mille käigus selgitatakse välja, milline nisa kellelegi kuuluma hakkab
Väge leidus inimestes, elusolendites, teatud piirkondades jne. Kõigil ei olnud ühepalju väge (meestel rohkem, naistel vähem: täiskasvanutel rohkem, lastel vähem). *Elusolenditel leidus kõige rohkem väge veres (joodi sellise looma verd, kelle elujõudu taheti), juustes (abiellumisel pügati naiste juukseid, orje pügati), suguelundis (mida suurem olendi suguelund, seda suurem vägi ja hingejõud), küüntes ja hammastes (looma küünte ja kihvade kandmine kaelas), süljes (sülitamise keeld, et oma väge säilitada) ja südames (suure väega looma/ inimese südame söömine). *Väge võib omandada, kaotada, suurendada, vähendada, siirdada ühelt objektilt teisele. Näiteks küünte lõikamisel tuli hoolega jälgida, et need võõra kätte ei satuks. *Väge leidus ka osades looduslikes objektides, kuid mitte kõigis. Näiteks: ohvrikivid, hiiepuud, pühad allikad, järved. Väge leidus ka sõnades.
o Jalgade haigused (veenilaiendid, liigeste kulumine) o Keha raskuskese muutus (kujunesid välja selgroo haigused) o Kõhukoobas jäi kaitseta 2) Neoteenia Arengu tahtlik aeglustumine ajas. Neoteenia ilmingud: o Sisuliselt enneaegne sündimine o Hiline luustumine o Hiline suguküpsus See kõik võimaldab pikka eluiga 3) Muutused koljuga o Pidevalt on suurenenud ajukolju maht o Pidevalt vähenenud näokolju osakaal (lõualuude taandareng, kihvade taandareng, põsesarnade taandareng 4) Regulaatorgeenide osakaalu suurenemine. Regulaatorgeenid võimaldavad paremini ajaliselt ja ruumiliselt paremini kasutada olemasolevat geneetilist materjali Inimese sotsiaalne evolutsioon 1) Kollektiivne eluviis. Plussid: o Suhtlemine, häälitsused, artikuleeritud kõne o Kogemuste edasiandmine 2) Kõne kujunemine. Oli oluline: o Suhtlemiseks o II tüüpi signaalsüsteem objekte saab vahendada läbi sõna 3) Tuli. Plussid:
Antud juhul saadakse 500 kg. See on see kaal, mille puhul kaalumist ei toimu ja ekraanil kuvatakse hoiatav kiri, mis ütleb, et kaal on alla miinimumi. Järgmine parameeter on tühikaalu tolerants ehk siis mitu protsenti tühikaal võib kõikuda. Vaikimisi on see 10% ja see sobib enamikel juhtudel ka mulle. Vajalik on see parameeter selleks, et kopp ei ole kunagi päris tühi. Midagi jääb alati kopa seinte külge kinni. Ka kopa kihvade ja kopa enda kulumine mõjutavad tühikaalu olulisel määral. Üks kihv kaalub umbes 15-20 kg ja peab reeglina vastu olenevalt materjalist kuskil aasta. Kui tühikaalu tolerantsi poleks peaks pidevalt kaalusüsteemi uuesti kalibreerima. Nüüd tuleb paika panna, millistel juhtudel nõuab süsteem nullimist(so tühja kopa kaalumist). See sõltub kliendi esitatud soovist. Nullimine on vajalik kuna töö käigus
roomajaid ja kahepaikseid, pisiimetajaid, loomaraipeid ning ka linnumune. Nälja korral võib esineda ka kannibalismi. Sigimine - Jooksuaeg algab novembris ja lõppeb jaanuaris. Sel perioodil liituvad ka kuldid karjaga. Sigimisperioodil võitlevad kuldid emaste pärast üsnagi veriselt ja vägivaldselt. Kuldid kasvatavad vigastuste tõsisuse vähendamiseks endale naha alla paksu sideainest kilbi, mis kaitseb konkureeriva kuldi kihvade eest. Tugevaim kult omandab õiguse viljastada kogu karja emised. Tiinus kestab 4,5–5 kuud ning põrsad sünnivad aprillis ja mais. Poegimiseks meisterdavad emised pesad, kasutades kulu, sammalt, oksi. Pesa ehitatakse tavaliselt mõnda tihnikusse või kuusealusesse. Emised toovad ilmale pesakondi suuruses 1–12 (keskmiselt 5–6 põrsast). Emisel on esimesed nisad 3
I.1.Elu omadused Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse ja koosesinemise kaudu. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil.Molekul on aine väikseim osake, millel on säilinud kõik selle aine keemilised omadused. Biomolekulide esinemist võib lugeda elu üheks tunnuseks.Kõik organismid on rakulise ehitusega.Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel.Imetajad ja linnud ongi ainukesed püsisoojased organismid.Kalad, kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased, sest nende ainevahetuse iseärasused ei võimalda püsivat kehatemperatuuri hoida.Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus.Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt (pooldumine)Ka paljud hulkraksed organismid paljunevad vegetatiivselt või eostega. (seene- ja taimeriik)Suguline paljunemine on ...
Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse Invisibilia – maailma nähtamatu pool, kõik, mida maailmas näha ei ole. Mõistmise lähtekohad 1. „Üleloomuliku“ puudumine – vanas usus ei tõlgendatud üleloomulikke juhtumisi üleloomulikena, vaid seda peeti lihtsalt elu osaks, üheks kogemuseks. 2. Olendite paljusus – lisaks materiaalsetele olenditele on igasuguseid muid olendeid, kes võivad endale aegajalt võtta nähtava kuju, see ei tee neid vähemreaalseks. 3. Arusaam väest – usundi üheks aluseks on vägi ehk energia, see ei ole materiaalne, kuid võib avalduda ka materiaalses maailmas. Ümberpaiknev jõud. 4. Nähtamatud seosed asjade vahel, aegade vahel – need seosed on mõjutatavad „üleloomulikul“ teel, nõidumise, maagia kaudu. Seosed on olemas asjade ja olendite vahel, aegade vahel (oleviku ja tuleviku). Nähtamatute seoste mõjutamist, nende käimapanekut nimetatakse maagiaks. Igasugused tegevuskeelud käivad samuti maagia alla. (nt. mingite asjade mit...
194-Mis erinevus on juurija ja juurija-koguja passiivsel tööorganil? TV lk 24 joonisel 2.5 on esitatud passiivse tööorganiga juurija. mille tööorgan 2 kinnitatakse jäigalt universaalse tõukeraami 1 külge ja mille näide on joonisel 2.8. Sellise juurija tööorgan koosneb massiivsest teraskilbist 1, mille alumisse äärde on kinnitatus kihvad 3 ja ülemise ääre keskele massiivne sirm 2. Kilbi pikkus ei ületa tavaliselt 1,5 meetrit ja kihvade arv on kuni 5. Need näitajad sõltuvad otseselt baasmasina veojõuklassist 195-Millised on kobestite tüübid tööorgani kinnituselt baasmasinale? a) radiaalset kinnitus b) parallelogramm- kinnitust c) seadistatavat parallelogramm- kinnitust (vt joon 2.11). 196-Loetlege kaevamis-transportimismasinate gruppi kuuluvad masinad. a) buldooserid, b) greiderid ja autogreiderid, c) skreeperid, d) greider-elevaatorid 197-Millised on buldooseri põhilised tööoperatsioonid
Kõige rohkem jõudu kulub värskete kändude juurimisel. Vanadel lankidel tulevad kännud suhteliselt kergesti maast välja ning juurte külge jääb vähem pinnast. Kännule rakendatav jõud sõltub rakenduspunktist ja suunast. Juurimismasinad oma toimelt jagunevad passiivse ja aktiivse toimega seadmeteks. Oma ehitus ja jõu rakendusviisi järgi jaotatakse passiivse toimega juurimismasinad järgmistesse gruppidesse: · trossveoga juurimismasinad; · kihvade ja kangidega rookurid, mis töötavad kombineeritud liikumisega ; · rookuräkked, mis juurivad edasiliikumisel; Aktiiv juurimismasinaid siin ei käsitleta, sest nende kasutamine on võimalik turvaspinnases. Ehitusplatsi ettevalmistustöödel nende kasutamine on vähetõenäoline. Eesti praktikas leiavad nad kasutust turba kaevandamisalade ettevalmistamisel ja hooldamisel. Passiivjuurijad Üksikute kändude juurimiseks saab kasutada roomiktraktorit koos trossiga: Se11eks
nende lapsed – vanema põlvkonna jumalad ehk titaanid. Zeus oma õdede-vendadega tõstis titaanide vastu mässu ja kukutas nad kohutava võitluse järel võimult. Nii tõusid jumalad maailma valitsejaks. Esimesed inimesed sündisid maast või vooliti nad jumalate poolt maamullast. Ilma kihvade, küünte, sarvede ja karvkatteta olid nad väetid ja kaitsetud. Kuid neid kaitses üks titaanidest, kaval ja petlik Prometheus, kes oli varasemas võitluses jumalate poole asunud. Prometheus varastas inimestele Olümpose mäelt tule ja õpetas neile tsivilisatsiooniks tarvilikke oskusi, muu hulgas ka jumalatele ohverdamist.
Suur sarnasus 74 kromosoomistikus ja geenides. Genoomi üldine nukleotiidijärjestus erineb väga vähe (geenide avaldumine põhjustab erinevusi meie ja nende vahel). Inimene erineb inimahvidest paljuski: liikumisviis, kolju kuju, kehaluustik, eesjäsemed, tagajäsemed, karvkate, peaaju, mõtlemine, töövõime, suhtlemisvahendid, individuaalne areng. Esmased tunnused. Lõualuude lühenemine koos kihvade taandarenguga ja püstikäimise kujunemine. Näokolju on mõnevõrra lamendunud, kuid ajukolju on peaaegu sama. Kehaluustik meenutab inimese oma. (Ajumahu suurenemine toimus hiljem). Sotsiaalne evolutsioon. Tähendab inimühiskonna ja tema kultuuride, tsivilisatsioonide, riikluse ja tehnoloogiate ajaloolist arengut ning selle käigus omandatud kogemuste ja teadmiste uuenduslikku kuhjumist järglaspõlvkondadele. Sotsiaalne pärilikkus- omandatud
Paranes esijäsemete kordinatsioon ja seose ruumilise nägemisega, inimese esijäsemed on evolutsioonis muutunud väga osavateks manipuleerimis vahenditeks (motoorika hästi arenenud). II. Muutused näo- ja ajukolju ehituses. 1. Ajukolju maht on pidevalt suurenenud; 2. Näokolju maht on pidevalt vähenenud, millega on kaasnenud rida muutusi ajukolju ehituses (inimesel on ette-eenduvad ninaluud, inimahvidel mitte, hammastikus on toimunud kihvade taandareng, inimahvidel on hammastel vahed, inimestel mitte, inimese hambad peegeldavad tüüpilist segatoitlust). III Neoteenia- individuaalse arengu pidurdumine ajas. 1. Luustumistuumade puudumine vastsündinul (peaksid olema ilmnenud umbes aasta vanusel lapsel); 2. Suhteliselt hiline piima ja jäävhammaste tulemine. 3. Suhteliselt hiline suguküpsus ja suhtelsielt pikk kasvuperiood. 4. Suht pikk eluiga pärast viljakusperioodi lõppu. Millest on inimese neoteenia tingitud
Oo, võimsad öö vennad, kes te mu meele heaks teete, kes te sõidate Põrgu tuliste tuulte turjal, kes te elate Saatana soosingus. Ilmutage endid! Näidake end temale, kes ta kannab mädanevat meelt, mis liigutab mulisevat suud ning pilkab õiglast ja tugevat! Rebige see väänlev keel tal suust, Oh, Kali! Torka läbi ta kopsud skorpioni mürgiastlaga. Oh, Sekhmet! Uputa ta lõputusse tühjusse, Oh kõikvõimas Dagon! Ma tungin Põrgu koera lõugade sügavikkudesse ja tema kihvade särast ümbritsetuna saab minu ohverdus läbi kättemaksu puhata! Shemhamforash! Hail Satan! LOITS KAASTUNDE ESILEMANAMISEKS Ahastusest vihasena, raevust lämbumas, saadan oma hääle müriseva äikesena teie peale, et te mind kuuleksite! Oo suured pimeduses valitsejad, oo, valvurid mu teel, oo, Thothi jõudude käsilased! Liikuge ja ilmuge nähtavale. Näidake end meile meie oma mahedas jõus. Tema jaoks, kes ta usub ja kes vaevleb piinades.
. Grupp inimesi võib kollektiivse kaitse eesmärgil tekitada ootamatut kära. Kuid mõne aja pärast võib ta tagasi tulla. Seepärast peab ümbrust kogu aja hoolega jälgima. Jääkaru liha kõlbab söögiks, peale maksa. Kasatka on suur vaalaline kiskja. Ei ole teateid tema kallaletungist inimestele, kuid ta võib ümber lükata või vigastada päästevahendit. Morsad. Harilikult kipub ründama haavatud või ärritatud vanem isane. Teda võib ära tunda pikkade kollaste kihvade järgi, millega ta võib isegi metallpaadi põhjast läbi lüüa. Vajaduseta ei maksa jääl lebavaid morskasid tülitada. Kõigi meres elavate imetajate liha on söödav, välja arvatud maks. Meduuside mõned liigid on küllaltki ohtlikud. Fisaalia, ("portugali laevuke") lõuna- merede meduus. Roosa-violetne hari on vee kohal ja etendab purje rolli, Vee all on niidid, mis võivad ulatuda kuni 30 meetri kaugusele. Selle meduusi mürk on kobra mürgi sarnane.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
