Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"tuumad" - 585 õppematerjali

tuumad - ja-retikulaarne.html - Locus coeruleuse sabamine osa- REM-une regulatsioonis võib peamiseks mõjutajaks olla locus coeruleuse noradrenergiline talitlus, ja teisest küljest on selgelt täheldatud, et kolinerglise neurotransmitteri aktiveerimine suurendab REM-une hulka.
thumbnail
21
pdf

RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad

RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad 1.Millised reaalajalised nõuded määravad RAS tarkvara koostamise eripära? RAS nõuded määravad tarkvara valmistamise eripärad (enamasti tekib sundparalleelsus): · Jõudlus tippkoormusel peab olema ennustatav · Töökiiruse juhtimine toimub ümbritsevast keskkonnast · Ohutus on sageli kriitilise tähtsusega · Andmemahud on väikesed või keskmised · Aktiivne liiasus (dubleerimine, jne) · Andmete terviklikkus nõutav lühiajaliselt · Autonoomne vigade avastamine 2.Selgitada sundparalleelsuse ja traditsioonilise paralleeltöötluse erinevusi. Sundparalleelsus on mitme samaaegse andmevoo töötlus ja interaktsioon, kus esinevad vahele segamised. Ühe töö katkestamine ja hiljem lõpetamine (Andmevood tükeldatakse kiiremaks töötluseks). See on paralleelsus, mis on peale sunnitud ümbritseva keskkonna poolt. Traditsiooniline paralleeltöötluses ei esine vahelesegamist ühe või mitme and...

Tehnoloogia → Reaalajasüsteemid
19 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kraniaalnärvide tabel

Tuumad Nr, nimi Väljumine ajust Väljumine koljust Harud, ganglionid bulbus olfactorius lamina cribosa ossis konkreetne tundeganglion puudub, ganglionirakud tuuma otseselt pole, sellele vastab ethmoidalis haistmisepiteelis laialipaisatud bulbus olfactorius

Meditsiin → Arstiteadus
89 allalaadimist
thumbnail
2
docx

FÜÜSIKA TUUMAREAKTSIOONID

FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖ. TUUMAREAKTSIOONID Tuumareaktsioonid on reaktsioonid, mille käigus muutuvad ainete tuumad. Tuumareaktsioonid jagunevad kaheks: 1) Lagunemisreaktsioonid. Rasked tuumad lagunevad neutronite mõjul kildtuumadeks, toimub ahelreaktsioon. Nende reaktsioonidega kaasneb radioaktiivne kiirgus. Neid reaktsioone saab mõõdukuse piirides hoida nt mõnda neutroneid neelavat metalli kasutades. Ahelreaktsioone saab pidurda kriitilise massiga. Neid reaktsioone kasutatakse tuumaelektrijaamades. 2) Ühinemisreaktsioonid. Kergete tuumade ühinemisreaktsioone nimetatakse termotuumareaktsioonideks

Füüsika → Füüsika
20 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Uute elementide süntees

rauatuumadeni. Rauast raskemad elemendid tekivad tähtede eluaja lõpul. · Uued elemendid Tekivad tuumasünteesi tulemusena. Tuumasünteestoimub looduslikult tähtedes ning on tähtede energiaallikaks. Maa peal on tuumasünteesiks vajalikke tingimusi raske luua, sest selle toimumiseks peab liituvatele tuumadele eelnevalt andma energia, mis ületaks energiabarjääri. Mida raskem materjal, seda suurem energiabarjäär. Sünteesi teostamiseks ongi vaja ületada energiabarjäär ja viia tuumad üksteise lähedale. Tuumasünteesi potentsiaal on teada juba 1920. aastast, kui avastati, et 4 vesiniku aatomit kaaluvad 0,7% rohkem kui üks Heeliumi aatom. Sünteesitud elemendid on väga ebastabiilsed ja elavad kõigest murdosa sekundist. Hobifusioneerideks nimetavad end inimesed, kes on loonud tuumasünteesi tootvaid masinaid. Selliseid inimesi oli 2010 aasta seisuga 38, nende hulgas nt üks koristaja ning üks 14-aastane kooliõpilane. · Energiabarjääri ületamine ja tuumasünteesi

Füüsika → Füüsika
3 allalaadimist
thumbnail
2
doc

TUUMAFÜÜSIKA

TUUMAFÜÜSIKA 1) Mõisted: Nukleon- Tuumaosake ehk prooton või neutron. Isotoop- Sama järjekorranumbriga, kuid erineva massiarvuga tuumad Kvantmehaanika- Füüsika osa, mis tegeleb aatomituuma ja aatomi üldprobleemidega Ahelreaktsioon- Reaktsioon, mis põhjustab iseenda jätkumist ja progresseerumist mingi tunnusarvuga (n=2) ehk 2;4;8;16;32 Kriitiline mass- Massi ülem piir, mille ületamisel vallandub ahelreaktsioon ja neutronite massiline paljunemine Ülekriitiline mass- Juhul kui paljunemistegur on üle 1. Esimene spontaanne lõhustumine tekitab ahelreaktsiooni, mis levib eksponentsiaalselt kasvades üle kogu tuumkütuse ja

Füüsika → Füüsika
34 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Radioaktiivsus ja kiirgus

Kordamine. Radioaktiivsus. 1. Mis on radioaktiivsus? Radioaktiivsus oa aatomi lagunemine laetud osakesteks ja teiseks aatomiks, mille keemilised omadused on esialgse aatomi omadustest erinevad. 2. Millest oleneb tuumade püsivus? Tuumade püsivus oleneb tuumalaengu ja massiarvu suhtest. 3. Mis moodustavad alfakiirguse? Alfakiirguse moodustavad heeliumi aatomite tuumad. 4. Mis moodustavad beetakiirguse? Beetakiirguse moodustavad elektronid, mis tekivad radioaktiivse elemendi ühe neutroni muundumisel prootoniks 5. Mis moodustavad gammakiirguse? Gammakiirguse moodustavad elektomagnetlained. 6. Nihkereeglid. · Alfa-lagunemine ­ tuum kaotab kahekordse elementaarlaengu suuruse positiivse elektrilaengu ning tema mass väheneb kuni 4-aatommassi ühiku võrra. Element ninhkub perioodilisustabelis kahe ruudu võrra ettepoole.

Füüsika → Füüsika
61 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tuumafüüsika

tuumareaktor, aatomireaktor, seade, millega on võimalik tekitada juhitavat aatomituumade lõhustumist. Põhiosad on tuumkütus, neutronite aeglusti (raske vesi, grafiit), soojuskandja (vesi, vedel naatrium) ja juhtvardad. 22) Millisel tingimusel toimub kergete tuumade ühinemine ? Kergete aatomituumade (st. madala energiabarjääriga tuumade) puhul kasutatakse tuumadest koosneva plasma kuumutamist temperatuurini, mille puhul tuumad põrkuvad tänu nende soojusliikumisele. 23) Kus toimub looduses termotuumareaktsioon? Päikesel ja tähtedel 24) Mis on ioniseeriv kiirgus? Gammakiirgus on ioniseeriv kiirgus. Ioniseeriv kiirgus koosneb osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t. ioniseerida aatom). Osakeste voo või laine ioniseerimisvõime ei sõltu osakeste arvust, vaid iga konkreetse osakese ioniseerimisvõimest (energiast)

Füüsika → Füüsika
6 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Füüsika 2. KT

232 Th tuumaga toimus a-lagunemine, siis kaks B-lagunemist, veel üks a-lagunemine. Millised tuumad tekkisid? ­ Z (90) ­ 2 + 2*1 ­ 2 = 88 ehk tekkisid raadiumi tuumad. / a = -2; B = +1. Aatomi massiarv on 115. ­ Seal on 49 prootonit, 66 neutronit, 49 elektroni ja see on Indium (In). / P = jrk number; N = mass ­ P; E = P. Kuidas toimuvad sünteesireaktsioonid? ­ Kõrgel temperatuuril väikeste tuumade ühinemisel. Miks on ioniseeriv kiirgus inimesele kahjulik? ­ Kahjustab kesknärvisüsteemi ja veresoonkonnaelundeid. Miks suured aatomid ei ole stabiilsed? ­ Side nende tuumade ja väliskihi elektronide vahel on väike ja seega on nad kergesti kõikuvad.

Füüsika → Füüsika
14 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Aatomi ehitus

aatomimudel Tuum : Prootonid Neutronid Elektronkate Elektronkihid Elektronid *Aatom Elektron on elementaarosake (tähis e-). Elektronid moodustavad koos nukleonidega (prooton ja neutron) aatomeid Sõna ´elektron´ on tulnud kreeka keelest ja tähendab merevaiku *Elektron Nukleonid (prooton ja neutron) on põhilised meie maailma ehituskivid, neist koosneb meile tuntud aine aatomite tuumad Siiski on füüsikud katseliselt suutnud luua aatomituumi ka raskematest barüonidest *Nukleon Prooton on positiivse elektrilaenguga Prootonid ja neutronid (ühise nimetajaga nukleonid) moodustavad koos aatomituuma Prootonite arv aatomituumas määrab ära keemilise elemendi Sama prootonite arvuga, kuid erineva neutronite arvuga aatomid on üksteise isotoobid *Prooton

Füüsika → Füüsika
35 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Suur Pauk

Näiteks: kohe pärast Suurt Pauku oli Universum kuum mateeria ja energia segu. Algas paisumine. Mõne miljardi sekundi jooksul langes temperatuur mitme miljardi kraadi võrra. Pidevad rõhu ja temperatuurimuutused põhjustasid elementaar- osakeste muutusi. Universum muutus ebastabiilseks ning paisus kiiresti. Miljondik sekundi pärast Suurt Pauku tekkisid esimesed meile teadaolevast ainest koosnevad elementaar- telliskivid. Veidi hiljem tekkisid esimesed aatomituumad heeliumi tuumad. Kokkuvõte Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus, mis toimus erinevate andmete kohaselt 13,7-15 miljardit aastat tagasi. Täpselt ei teatagi, mis toimus sellel ajas või mis selle tekitas, aga on mõned hüpoteesid sellest. Kasutatud kirjandus http://novaator.ee/ET/kosmos/mis_oli_enne_suurt_pauku/ 2.12.12 http://www.annaabi.com/suur-pauk-m31894.html 2.12.12 http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel400_389.html 2.12.12 http://forte.delfi

Füüsika → Füüsika
34 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Füüsika Arvestus

ühinemisel vabaneb energia. Massidefekt seisneb selles, et tuumamass on alati väiksem kui tuuma moodustavate prootonite ja neutronite masside summa. 18. Milles seisneb looduslik radioaktiivsus ? Looduslik radioaktiivsus on ühtede aatomituumade iseeneslik muundumine teisteks tuumadeks, millega kaasneb mitmesuguste osakeste kiirgumine 19. Radioaktiivsete kiirte liigid . Alfa, beeta, gamma 20. Mis on alfa kiirgus, Beeta kiirgus, ja gamma kiirgus? Alfa- He- tuumad 4/2 He ,, Beeta kiirgus ­ elektronid 0/-1 e ,, gamma kiirgus ­ elektromagnetlained. Alfa lagunemisel kaotab tuum laengu 2e ja mass väheneb 4 aatommassi ühiku võrra, selle tulemusena nihkub element perioodilisuse süsteemis 2 koha võrra ettepoole. Beeta lagunemisel kaotab tuum laengu -1e ja mass ei muutu. Selle tulemusena nihkub element perioodilisuse süsteemis ühe koha võrra ettepoole Gamma lagunemisel ­ 21 Radioaktiivsete kiirte tähtsamaid omadusi ?

Füüsika → Füüsika
21 allalaadimist
thumbnail
22
pdf

PREPARAADID

EPITEELIRAKKUDES Tuum, tuumake, golgi kompleks Tuum, tuubuli valendik, basaalne jutilisus, mitokondrid VALGUSÕMERAD AKSOLOTLI NAHAS Rakutuum, valgusõmerad raku tsütoplasmas GLÜKOGEEN MERISEA MAKSARAKKUDES Glükogeenisümerad, maksarakkude tuumad PIGMENTSISALDISED KROMATOFOORIDES värvimata Pigmendisõmerad RASVATILGAD AKSOTOLI MAKSARAKKUDES Maksaraku tuum (roosa), rasva- e lipiiditilgad ÜHEKIHILINE LAMEEPITEEL Raku tuum, mesoteeli rakupiirid ÜHEKIHILINE KUUPEPITEEL KOGUMISTORUKESTES

Bioloogia → Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
2
docx

7. loengu konspekt

kaelasegmendist kõrgemalm sest sellest lähtub diafragma närv (nervus phrenicus). Kui selle närvi tuumadeni info ei jõua, ei jõua see ka hingamislihasteni. Kui vigastus allpool, toimub hingamine tänu diafragmale. Mida allpol vigadtus, seda parem hingamise seisukohast. Ajuturse põhjustavad tavaliselt koljutraumad, ka kõrge palavik, päikesepiste (ülekuumenemine). Piklikajus on ka kaitserelfekside keskus (okse-, aevastus-, köharefleks). Piklajus paiknevad 9. ­ 12. Peaajunärvide tuumad. 9.-keeleneelunärv (nervus glossopharyngaeus), 10.-uitnärv (nervus vagus), 11.-lisanärv (nervus acessorius), 12.-keelealune närv (nervus hypoglossus). Lisanärv innerveerib kaela vöötlihaseid (pea tahtlik pööramine), 12. Innerveerib keel vöötlihast (oluline kõnelemisel ja neelamise algusfaasis), Nende närvide tuumad on ainult piklajus. 8.närvi tuumad on poolenisti piklajus, osaliselt sillas. 8.närv ­ kuulmis- ja tasakaalunärv (üks osa

Meditsiin → Normaalne ja patoloogiline...
17 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kraniaalnärvid

2. R externus (radices spinales) ­ m sternocleidomastoideus, ma trapezius (,,orientatsiooninärv") Tähtsaimad ganglionid: Parasümpaatilised: ganglion ciliare, pterygopalatinum, oticum et submandibulare. Tundeganglionid : ganglionirakud haistmisepiteelis, ganglionirakud silma võrkkestas, ganglion cochleare, ganglion vestibulare, ganglion trigeminale, ganglion geniculi, ganglion sup/inf, Tuumad fossa rhomboideas ­ eferentsed tuumad paiknevad sulcus limitansist mediaalsemalt, aferentsed lateraalsemalt. 1. Somatomotoorsed tuumad (nucl n oculomotoori, n trochlearis, n abducentis, n hypoglossi) ­ moodustavad mediaalse rea, innerveerivad müotoomidest arenenenud vöötlihaskiude. 2. Visteromotoorsed tuumad (nucl oculomotorius accessorius, salivatorius sup (7), salivatorius inf (9), dorsalis n vagi) ­ enamik neist paikneb mediaalse rea tuumadest dorsolateraalsemalt, innerveerivad

Meditsiin → Anatoomia
59 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tuumajõud

2)Tuuma avastamise katse(kuldleheke)-Rutherford kiiritas alfa-osakese üliõhukest kuldlehte ja leidis et nad enamuses läbisid lehe väga väikeste kõrvalkalletega. Sellest järeldas ta et kulla sees paiknevad hajusalt elektronid. Leidus ka neid osakesi, mis olid hajunud suurte nurkade all, mõni oli põrganud isegi otse tagasi. Ilmelt olid nad tabanud palju suurema massiga osakesi, mis olid tõukava, so po.laenguga ja võtsid enda alla väikese osa ruumist. Need olidki kulla aatomite tuumad. 3)prooton-erinevad laengud, elekt.suurused võrdsed Neutron-ilma laenguta, suurem kui prooton,elekt.mass on tühine. 4)Tuumajõud on kahe või enama nukleoni vahel olev jõud, mis hoiab koos aatomituuma. Tuumajõud põhineb tugeval vastastikmõjul. Prootonite ja neutronite vahel mõjuvad tõmbuvad tuumajõud. Tugev vastastikmõju on kvarkide vahel, kuid põhjustab ka tuumajõude. Nõrk vastastikmõju avaldub peamiselt lagunemistes. (nt.neutr.lagunemise prootoniks,elektr,antineutriinoks)

Füüsika → Füüsika
35 allalaadimist
thumbnail
42
docx

ANATOOMIA - AJU

- ventraaljuure neuronid moodustavad motoorseid tuumi – närvide algustuumad Somatosensoorne tsoon - paikneb dorsaalsarves - Nuclei proprii (B8)  saavad dorsaaljuure neuroneilt tundeimpulsse, mis pärinevad nahast - Nuclei thoracicus (B9)  paikneb dorsaalsarve basis’e mediaalses osas  võtab vastu tundeimpulsse, mis lähtuvad liikumisaparaadist Vistserosensoorne tsoon - põhiliselt substantia intermedia’s - tuumad puuduvad, sest neuronikehad on hajutatult Vistseromotoorne tsoon - substantia intermedia’s - Nucleus intermediolateralis (B10)  sümpaatiline (vegetatiivne) tuum külgsarves - Nuclei parasympathici sacrales (B11)  parasümpaatilised (vegetatiivsed) tuumad sakraalsegmentides (S 2-4) Somatomotoorne tsoon - paikneb ventraalsarves - Nucleus dorsomedialis (B12) – dorsaalsele keremuskulatuurile

Meditsiin → Anatoomia
21 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Kraniaalnärvid

limaskestas, jätkub juhtetee läbi haistmissibula. II 2. paar n. opticus, nägemisnärv Sensoorsed võrkkest Nägemine ------------------------- III 3. paar n. oculomotorius, Motoorsed Ülemine/ keskmine/ alumine sirglihas, Silmamuna liigutused Silmaliigutajanärvi tuumad silmaliigutajanärv alumine põikilihas, ülalautõstur Parasümpaatilised Pupilliahendaja, silmamuna ripslihas. Pupilli ahendamine ja akommodatsioon Silmaliigutaja tuumad Mõlemad teed läbi ripsganglioni (läätse optilise tugevuse reguleerimine) IV 4. paar n

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tuumafüüsika

1. Prootonite arvu tuumas määrab aatomi järjenumber perioodilisuse tabelis e. aatominumber, mille tähis on tavaliselt Z. (Keemilise elemendi järjenumber Mendelejevi tabelis). · Neutronite arvu tähistatakse tähisega N, nukleonide koguarvu tähistatakse sümboliga A. Aatominumbrit tähistatakse tähega Z. Selleks, et arvutada neutronite arvu tuumas, tuleb lahutada nukleonide koguarvust aatominumber e. prootonitearv aatomis. (N=A-Z) 2. Isotoobid on tuumad, mis sisaldavad sama arvu prootoneid, kuid erineva arvu neutroneid. Näide: süsinuku tuumas on alati 6 prootonit, kuid neutroneid võib seal olla 5;6;7;8;9 või isegi 10. 3. Radioaktiivsel elemendil on radioaktiivne poolestusaeg, mis iseloomustab radioaktiivsete elementide aatomite eluiga. See on ajavahemik, mille jooksul lagunevad pooled antud elemendi aatomitest ehk poolestusaja jooksul väheneb radioaktiivse aine mass poole võrra.

Füüsika → Füüsika
72 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Nägemise neuroanatoomia

1. Kuidas jaotub närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju) ja piirdenärvisüsteem. 2. Millest koosneb närvikude? ­ Närvirakkudest e. neuronitest, gliiarakkudest, rakuvaheainest. 3. Nimeta peaaju osad ­ suuraju, vaheaju, keskaju, sild ja väikeaju, piklikaju 4. Millises peaaju osas paiknevad kraniaalnärvi tuumad? ­ Keskajus. 5. Millised aju osad moodustavad ajutüve? - Keskaju, sild ja piklikaju. 6. Kuidas on jaotunud suurajus valgeaine ja hallaine? ­ Hallaine on ajukoor, moodustab aju kaalust ligi 33%. Valgeaine on suuraju sisemus, moodustab suuraju kaalust ca 60%. 7. Milliseid aju osasid ühendavad assotsioonikiud, komissuraalkiud ja projektsioonikiud? ­ Assotsioonikiud ühendavad ajukoore eri piirkondi sama poolkera piires. Komissuraalkiud ühendavad suuraju piirkondi omavahel

Meditsiin → Optomeetria
9 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tuumafüüsika konspekt

inglise füüsik Ernest Rutherford. Kui tuum oleks 1cm siis energiaga olekust väiksema energiaga olekusse | *elusorg. aatom oleks 100 000cm e 1km *Tuumad koosnevad kahjulikud: lõhuvad geene, rikuvad rakkusid jne. Radioakt prootonitest(+laeng) ja neutronitest(laenguta!). prootoni ja lagunemise seadus: igal radioakt ainel on kindel neutroni ühisnimetus: nukleon e tuumaosake. Neid hoiab poolestusaeg T, mille jooksul lagunevad pooled tuumad ja koos tuumajõud *A=N+Z; A-nukleonide arv tuumas(e kiirgus nõrgeneb 2 korda. Graafik- algul langeb kiiresti neutronid ja prootonid kokku) e massiarv; N-neutronide arv; kiirguse intensiivsus, hiljem aeglasemalt, lõplikult ei kao Z-prootonite arv, mis on võrdne elemendi kunagi N=N0/(2t/T), m=m0/(2t/T); N0-aatomite arv alghetkel,

Füüsika → Füüsika
345 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Tuumaenergia

Tuumareaktsioonid · Selleks nim. tuumade muundumisi. Tuumad võivad laguneda ning osakeste või teiste tuumadega reageerida. · Kehtivad järgmised reeglid: 1. massiarvude summa enne reaktsiooni peab võrduma massiarvude summaga pärast reaktsiooni (elektronide ja gamma-kvantide osakesed loetakse tühiseks). 2. laengute algebraline summa peab olema jääv. Nt. alfa-kiirgus muudab tuuma massi 4 võrra ja laengut 2 võrra väiksemaks (ehk element nihkub 2 koha võrra tabeli alguse poole). Beeta-

Füüsika → Füüsika
73 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Anatoomia küsimused 132-187

149. Nimeta peaaju osad: a) Piklikaju (6) b) Tagaaju, koosneb sillast (7) ja väikeajust (5) c) Keskaju (4), millesse kuuluvad ajuvarred ja keskajukatus d) Vaheaju, mille moodustab talamus (3), metatalamus ja hüpotalamus e) Suuraju (1), mis koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast (2). *nr. 8 - ajutüvi, nr. 9 - hüpofüüs 150. Nimeta peaaju üksikosades paiknevad funktsionaalsed keskused, peaajunärvide tuumad: a) Piklikaju hallaines paiknevad IX-XII peajunärvi tuumad: IX - neelunärv, X - uitnärv, XI - lisanärv, XII - keelealune närv. Nende tuumadega on seotud piklikaju reflektoorne funktsioon. b) Tagaaju: Sild - siin asetsevad nelja peaajunärvi tuumad: V - kolmiknärvi, VI - eemaldajanärvi, VII - näonärvi ja VIII - esiku-teonärvi (tasakaalu-kuulmisnärvi) tuum. Silla ja piklikaju ülemise osa dorsaalsel pinnal

Bioloogia → Bioloogia
34 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Anatoomia III töö, küsimused 132-187

Mediaanlõhe, mediaanvagu, eesmine-külgmine vagu, tagumine-külgmine vagu, selgmine juur, kõhtmine juur, tagumine väät, eesmine väät, tagasarv(hallaine), eessarv, tsentraalkanal, valgeaine, spinaalganglion 149. Nimeta peaaju osad. Suuraju poolkera, mõhnkeha, talamus, epifüüs, keskaju, väikeaju, piklikaju, hüpofüüs, nägemisristmik, haistmissibul 150. Nimeta peaaju üksikosades paiknevad funktsionaalsed keskused, peaaju närvide tuumad Piklikaju ­ mööda seljaaju valgeaine vääte kulgev erutus antakse piklikaju vastavate väätide kaudu väikeajju või talamusse. Hallaines paiknevad IX-XII peaajunärvi tuumad: IX peaajunärv ­ keeleneelunärv, X ­ uitnärv, XI ­ lisanärv, XII ­ keelealune närv. Nende tuumadega on seotud piklikaju reflektoorne funktsioon. Tagaaju ­ silla tagumises osas asetsevad nelja peaajunärvi: V ­ kolmiknärvi, VI ­ eemaldajanärvi, VII ­ näonärvi ja VIII ­ tasakaalu-kuulmisnärvi tuumad

Meditsiin → Anatoomia
184 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Närvisüsteem

jätkete kogumit Hallaine on ristlõikes H-kujuline ja meenutab laialisirutatud tiibadega liblikat Hallaine eessarvedes paiknevad alfa- ja gamma-motoneuronid, mille aksonid väljuvad seljaajust spinaalnärvide ventraaljuurte kaudu Tagasarvedes paiknevad lülineuronid, tagasarvedesse saabuvad spinaaljuurte kaudu aferentsed närvikiud  Seljaaju ehitus Seljaaju hallaine neuronid paiknevad mitmes suuruses kogumikena – tuumadena Eessarvede tuumad – motoorsed keskused Tagasarvede tuumad – sensoorsed keskused Külgsarvede tuumad – vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa keskus  Seljaaju ehitus Hallaine ümber on seljaaju valgeaine, mis koosneb närvikiududest (moodustavad juhteteed) Juhteteede (ülenevate ja alanevate) kaudu toimub sidepidamine selja- ja peaaju vahel  Spinaalsed neuronid Inimese seljaaju sisaldab umbes 13,5 miljunit neuroni, millest ca 3% on eferentsed, ülejäänud aga lülineuronid Eferentsed neuronid Alfa-motoneuron Gamma-motoneuron

Bioloogia → Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Aatomituuma ehitus ja tuumajõud

Kui keemilistes reaktsioonides toimuvad aatomite ja molekulide ümberkorraldumisedjne siis tuumareaktsioonides toimuvad protsessid, kus tuumad võivad ühineda ümber korralduda ja laguneda . Tuumade ühinemisi , ümberkorraldumisi ja lagunemisi nim tuumareaktsioonideks, mis tavaliselt toimuvad aatomituumade põrkumisel teiste tuumade või elementaarosakestega, radioaktiivse lagunemise jaoks pole aga väliseid põhjuseid vaja. Liitosakese seoseenergia on võrne minimaalse tööga mis kulub selle liitosa lõhkumiseks koostisosadeks. Tuuma seoseenergia oleneb üsna omapärasel viisil massiarvus, mugavaim on seda sõltuvust

Füüsika → Füüsika
132 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Aatom

Tuumajõud on kõige tugevam jõud ehk tugevaim vastastikmõjuks.Tuumajõud hoiab võrdselt koos neutroneid ja prootoneid.tuumajõud ulatub 10 astmel -5m-1f.Mis määrab aatomi laenguarvu,millega see veel on seotud? Laenguarv väljendab tuumalaengut elementaarlaengus,aga võrdub ta elektronide arvuga elektronkattes.Elektronide ja prootonite laeng on võrdne ja vastand märgiline.Mis on isotoobid,mis on neis ühesugust,erinevat? Isotoobid on erineva massiarvuga ja sama laengu arvuga tuumad.Massi arv erineb neutronite arvu erinevuse tõttu.lMillised on stabiilse tuuma tingimused? looduses on erinevas koguses isotoope,mõned pole stabiilsed.Kui neutronid ja prootoneid asub tuumas ühepalju on tuum stabiilne.Energi tasemed ei saa olla täitmata.Mida nim tuuma seoseenergiaks? Seoseenergia näitab,kui suur energia vabaneb,kui üksikutest neutronitest ja prootonitest panna kokku elemendituum,arvutatakse igal tuumal eraldi.mida nim tuuma eriseoseenergia

Füüsika → Füüsika
100 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Aatom

Tuumajõud on kõige tugevam jõud ehk tugevaim vastastikmõjuks.Tuumajõud hoiab võrdselt koos neutroneid ja prootoneid.tuumajõud ulatub 10 astmel -5m-1f.Mis määrab aatomi laenguarvu,millega see veel on seotud? Laenguarv väljendab tuumalaengut elementaarlaengus,aga võrdub ta elektronide arvuga elektronkattes.Elektronide ja prootonite laeng on võrdne ja vastand märgiline.Mis on isotoobid,mis on neis ühesugust,erinevat? Isotoobid on erineva massiarvuga ja sama laengu arvuga tuumad.Massi arv erineb neutronite arvu erinevuse tõttu.lMillised on stabiilse tuuma tingimused? looduses on erinevas koguses isotoope,mõned pole stabiilsed.Kui neutronid ja prootoneid asub tuumas ühepalju on tuum stabiilne.Energi tasemed ei saa olla täitmata.Mida nim tuuma seoseenergiaks? Seoseenergia näitab,kui suur energia vabaneb,kui üksikutest neutronitest ja prootonitest panna kokku elemendituum,arvutatakse igal tuumal eraldi.mida nim tuuma eriseoseenergia

Füüsika → Füüsika
6 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Tuumafüüsika

nr. Aatomilaeng on 0!!! ISOTOOP- aatom, millel on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. Aatomituuma vahelises reaktsioonis tekivad uued aatomituumad. TUUMAFÜÜSIKA SAI ALGUSE SELLEST, KUI INGLISE FÜÜSIK RUTHERFORD POMMITAS LÄMMASTIKUAATOMEID ALFA OSAKESTEGA. (1919) Tuumaseose energia hoiab koos nukleoni aatomituumas. Suurem seoseenergia on raua aatomitel. Tuumaseose energia sõltub tuuma massiarvust. Mida suurem, seda suurem on ka seoseenergia. TUUMAREAKTSIOONID: KERGED TUUMAD RASKED TUUMAD Ühinevad Lõhustuvad Sisemuses väga kõrge temp. prootonid ja Laguneb iseeneslikult. On suur, raske, ei vesiniku aatomid ühinevad. Tekib heelium. suuda koos hoida. Siis toimub, kui aatomituum neelab alla ühe neutroni. TERMOTUUMAREAKTSIOON AHELREAKTSIOON (kui neutrone on rohkem)

Füüsika → Füüsika
1 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Närvisüsteemi talitlus

Kesknärvisüsteemi talitlus. Peaaju peamised osad: piklikaju, sild, väikeaju, keskaju, vaheaju, suuraju. Ajutüvi ja ajuvatsakesed. Ajutüves paiknevad peamised närvikeskused ja nende funktsioonid. Retikulaarformatsioon ja selle peamised funktsioonid. Väikeaju peamised funktsioonid. Vaheaju osad talamus, subtalamus, hüpotalamus ja epitalamus ja nende peamised funktsioonid. Suuraju jagunemine poolkeradeks ja sagarateks. Suuraju sagarate põhilised funktsioonid. Suuraju hallaine, valgeaine ja tuumad. Suuraju koor. Ajukoore aferentne ja eferentne talitlus. Suuraju valgeollus ja juhteteed - assotsiatsioonikiud, komissuraalkiud, projektsioonikiud. Seljaaju valge- ja hallaine. Hallainest moodustuv ees-, taga- ja külgsammas. Spinaalganglionid. Eferentsete neuronite paiknemine seljaaju hallaine sammastes. Seljaaju juhteteed. Seljaaju reflektoorne talitlus ja juhtefunktsioon. Autonoomse närvisüsteemi talitlus. Preganglionaarsed ja postganglionaarsed närvikiud

Bioloogia → Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Füüsika 12 klass

8. Kvantmehaanika jaoks on kõige tähtsam energia kehtib range reegel, etosake saab omada vaid kindlaid energia väärtusi. teiseksenergiatasemel on kindel arv osakesi. Prootonite ja neutronite energiatasemed ei mõjuta üksteist. 9. Seoseenergiaks nimetatakse energiat, mis oleks vaja osakestele anda, et teda täielikult tuumast vabastada. Seda seda energiat mõõdetakse elektrovoltides, tuuma puhul megaelektrovoltides. 10. Stabiilsed tuumad on tuumad, kus tuuma energia omataoliste seas on minimaalne.tuum on stabiilne kui püsiva tuuma suurus on piiratud, teiseks prootonite kui ka neutronite energiatasemed peavad olema täidetud alates madalaimast. Kolmandaks tuuma energia antud osakeste arvu juures on minimaalne kui prootonite ja neutronite energiatasemed on täidetud võrdses ulatuses. Prootonite ja neutronite arv peab olema võrdne.

Füüsika → Füüsika
87 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Energia

Seosenergia- energia , mis kulub tuumaosakeste eraldumiseks. Sõltub massiarvust. Termotuumareaktsioon- tuumad ühinevadm korraldavad end ümber ja lagunevad. Kriitiline mass- väikseim kogus uraani , mis reageerib 50 kg uraani , 250g uraan + peegelseinad. Ahelreaktsioon- aine liikumine edasi ja muutumine teiseks aineks( kasutatakse nt tuumareaktoris). Tuumareaktor- kasutatakse energiablokkidena tuumaelektrijaamades ja ­ laevades. Kiiritustõbi- äge( lühiajaline , suur kiirgus), krooniline ( pikkaajaline , võike kogus)

Füüsika → Füüsika
8 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Närvisüsteem

koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi Loob seose org. ja väliskeskonna vahel Teadlik ja Tahtlik tsentraalseks osaks on peaaju ja seljaaju perifeerseks - peaaju- ja seljaajunärvid. v e g e t a t i i v n e ehk siseelundite närvisüsteem inerveerib siseelundite talitlust töötab teadvusest ja tahtest sõltumatult jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks tsentraalne osa - tuumad pea ja seljaajus perifeerne - ganglionidest, närvikiududest ja nende põimikutest. Hallollus ­ koosneb neuronite kehadest ( tuumad peaajus, seljaajus, suurajukoor) Valgeollus ­ koosneb närvikiududest Hallolluse k i h t i peaaju suurte poolkerade pinnal nimetatakse - s u u r a j u k o o r (c o r t e x c e r e b r i ) ­ koosneb hallollusest; F: mõtlemine, õppimine, mälu, unustamine Närvid: Vadged ­ müeliintupega ümbritsetud perifeersed närvid som. Ns

Meditsiin → Anatoomia
27 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

Anatoomia eksam. IV osa: Aju

d) vegetatiivse ja somaatilise refleksikaare erinevused - Somaatiline e.animaalne närvisüsteem - anatoomiline erinevus veg. nst-ga (refleksikaare erinevus) ! a) eristada vegetatiivseid ganglione tundeganglionitest, põhierinevused, tuua kummastki 2 näidet b) rectum’i sümpaatiline innervatsioon - tuum, põimik, närvid c) colon transversum’i parasümpaatiline innervatsioon - tuum, närv, põimik, ganglion d) nimetada sümpaatilise närvisüsteemi keskused - segmendid, tuumad ! ! ! ! ! ! ! Juhtetee ! Puutetundlikkus sarnapiirkonna nahalt ! a) trakti nimetus - tractus trigeminothalamicus

Meditsiin → Meditsiin
48 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Füüsika konspekt - tuumafüüsika

Füüsika konspekt 1.Nimeta tuumareaktsioonide liigid.Millised neist on energeetiliselt kasulikud ja miks? 1) Ahelreaktsioon- raskete tuumade lõhustumine,mille tagajärjel tekivad kergemad tuumad. 2) Termotuumareaktsioon ehk sünteesreaktsioon ­ kergete tuumade ühinemisreaktsioon,mille tagajärjel tekivad raskemad tuumad. Termotuumareaktsioon on kasulik energeetiliselt,sest selle tulemusel eraldub nii palju energiat,et saaksime poole rohkem energiat. Teised energiaallikad on ammenduvad. Termotuumareaktsioon on saastevaba. 2.Millised komponendid tekivad uraani tuuma lõhustumisel? 1) 2 kildtuuma ­ radioaktiivsed isotoobid 2) vabanevad 2-3 kiiret neutroni 3) vabaneb umbes 200 MeV energiat 4) tekib radioaktiivne kiirgus(eriti intensiivne gammakiirgus) 3.Mida nimetatakse ahelreaktsiooniks?

Füüsika → Bioloogiline füüsika
38 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kosmoloogia

Füüsika kontrolltöö 6. aprillil 1. Tähe energiaallikaks on termotuumareaktsioon (vesiniku tuumad liituvad heeliumi tuumadeks). 2. Tähe värvus iseloomustab temperatuuri ja tähe sees toimuvaid protsesse. 3. Tähe heledus iseloomustab suurust, kiirgusvõimet ja kaugust. 4. Tähtede massid on suhteliselt ühesugused. Nende läbimõõt, tihedus ja heledus on aga erinevad. 5. Doppleri efekt: valguse lainepikkuse muutus sõltub valgusallika kiirusest vaatleja suhtes. Eemaldudes lainepikkus suureneb, see on spektraalne punanihe. 6

Füüsika → Füüsika
35 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kordamine füüsika tööks

Mõisted. Tuumareaktsioon-tuumade ühinemine, ümberkorraldumine ja lagunemine. Termotuumareaktsioon-kergete tuumade ühinemist, mis saab toimuda ainult väga kõrgetel temp.(nt. päike) Raskete tuumade lõhustumine-toimub eelkõige peri. Tabeli lõpus olevate suurte tuumadega, sest nende tuumajõud ei suuda neid enam hästi koos hoida ja piisab ainult 1 neutronist, et neid tuumi ergastada- deformeerub-laguneb 2 kildtuumaks. Tekkinud tuumad hakkavad üksteisest kiirelt eemalduma ja selle käigus vabaneb paar kolm neutronit. Tuuma seoseenergia-on võrdne minimaalse tööga, mis kulub selle liitosakese lahutamiseks koostisosadeks. Vesinikpomm-toimub kergete tuumade ühinemine. Seal saadakse vajalik temp.aatompommilõhkamisel, mille tulemusena pannakse ühinema vesiniku raskete isotoopide(D) ja liitiumi tuumad. Kriitiline mass-aine kogus, mille ületamisel toimub kiire ahelreaktsioon ja ainehulk plahvatab u. mikrosekundi jooksul

Füüsika → Füüsika
80 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Närvisüsteem - füsioloogia

Närvisüsteemi talituslik jagunemine Somaatiline: Reguleerib skeletilihaste tegevust Koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitust Loob seose organismi ja väliskeskkonna vahel Teadlik ja tahtlik Vegetatiivne: Innerveerib siseelundite talitust Töötab teadvusest ja tahtest sõltumatult Jaguneb sümpaatiliseks ja parasõmpaatiliseks osaks Hallollus Koosneb neuronite kehadest. Tuumad seljaajus ja peaajus. Korteks ­ suurajukoor cortex cerebi ­ hallolluse kiht peaaju suurte poolkerade pinnal valgeollus koosneb närvirakkudest. Moodustab juhtteed. Närvid on sidekoelise kattega ümbritsetud närvirakude kimbud, mis jaotuvad: Valged närvikiud ­ müeliintupega ümbritsetud perifeersed närvid somaatilises närvisüsteemis Hallid närvikiud ­ müeliintupeta närvid vegetatiivses närvisüsteemis Närvirakkude põhiomadused:

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
32
ppt

Radioaktiivsuse ja tuumade lõhustumise avastamine

J.Chadwick, et berülliumi kiiritamisel alfa osakestega kiirguvad sealt suure läbitungimisvõimega umbes prootoni massiga neutraalsed osakesed. Uus osake sai nimeks neutron. Kvantfüüsika See avastus võimaldas püstitada tuuma prootonneutronmudeli. Kuna selleks ajaks kujunes põhijoontes välja ka kvantfüüsika, siis tekkis võimalus mõista, milline on tuuma ehitus ja miks mõned Süsiniku aatom tuumad on radioaktiivsed. Nobeli preemia Elementide radioktiivsuse avastamise eesti sai Antoine Henri Becquerel koos Marie ja Pierre Curie'ga Nobeli preemia. Tuumade lõhustumise avastmine 1938. a detsembris kiiritasid keemikud Otto Hahn ja Fritz Strassmann neutronitega uraani aatomeid. Oma üllatuseks leidsid nad pärast mõnenädalast neutronitega pommitamist uraaniproovis 2 uut elementi: baariumi ja krüptooni.

Füüsika → Füüsika
45 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Tuumafüüsika KT

Tuuma koostis:prooton+(Z), neutron0(N)mis on looduslik radioaktiivsus? A Becquerel; keemiliste elementide aatomituumade iseeneslik lõhustumine, mille käigus vabaneb radioaktiivne kiirgus ja tuumad võivad muutuda teiste elementide tuumadeks Mis on poolestusaeg:aeg,mille jooksul antud isotoobi kogus väheneb radioaktiivse lagunemise tõttu kahekordselt. Mis on isotoop:Ühe elemendi erineva massiarvuga tuumad.(võib olla erinev neutroni arv) Kriitiline mass on minimaalne aine mass, mis on vajalik ahelreaktsiooni kaivitamiseks. Paljunemistegur- Ühe tuuma lõhustumisel tekib 2neutroni, mis mõlemad neelduvad ainekoguse teistes tuumades, kutsudes esile vastavalt 2 uut õhustumist.(nt2;4;8;16etc )Millised on Tuumareaktori põhiosad ja ülesanne? Põhiosad: soojusvaheti, soojuskandja, juhtvardad,varje ,tuumkütus, aeglusti Ülesanne: Tuumade

Füüsika → Füüsika
12 allalaadimist
thumbnail
3
docx

KORDAMINE FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖKS „TUUMAFÜÜSIKA“

Laenguarv, prootonite arv ­> 19 Massiarv ­> 39,10 Neutronite arv ­> 39 ­ 19 = 20 Z ­ luumalaeng, prootonite arv A ­ mass (A=Z+N) ja määrab ära tuumaosakeste arvu Nukleone hoiab tuumas koos tugev vastasikmõju. Vastastikmõju liigid on: gravitatsioon, elektromagneetiline vastastikmõju (laetud kehad), tugev vastastikmõju (tuuma osad) ja nõrk vastastikmõju (kvarkide vahel). Suured tuumad teeb ebastabiilseks prootonite tõukumine. Seega kaob ära tugev vastastikmõju, mis mõjub vaid väikese distantsi peal. Kiiratav osake Heeliumi tuum Elektron Footon Kuidas tekib? Tekib uus element, Neutron muutub Ergastatud tuum läheb kus ematuum erineb prootoniks üle põhiolekusse

Füüsika → Füüsika
20 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Füüsika kokkuvõte/õpimapp

nende asetuse. Elemendi keemilised omadused on määratud elektronide arvuga ja nende paiknemisega aatomi elektronkattes. Elektronide arv omakorda on võrdne tuuma laenguarvuga, mis on ühtlasi elemendi järjenumbrik Mendelejevi tabelis. Prooton ja nautron on ühisnimega nukleon. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Looduslik radioaktiivsus Radioaktiivseid kiigused jagunevad kolmeks: 1. Alfakiirguseosakesed ehk alfaosakesed on heeliumi aatomi tuumad. 2. Beetakiirguse osakesed on elektronid. 3. Gammakiirgus kujutab endast suure energiaga footonite voogu. Tuumaenergia ja selle kasutamine Protsesse, kus tuumad võivad ühineda, ümber korralduda ja laguneda, nim tuumareaktsioonideks. Erinevalt tuumareaktsioonidest, ei toimu keemilises reaktsioonis aatomituumade muutusi. Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks.

Füüsika → Füüsika
19 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Radioaktiivsus, isotoobid, tuuma ehitus, tuumajõud ja mudel

Missugune asjaolu torkab silma elementide aatommasse jälgides?Mida suurem on aatommass, seda suurem on aatomnumber ja seda rohkem on prootoneid tuumas. Mis on tuuma massiarv? Prootonite ja neutronite koguarv tuumas.A=Z+N, kus Z on prootonite arv ehk tuuma laenguarv,N-neutronid. Miks ei saa tuumade universaalseks koostisosaks olla ainuüksi vesiniku tuum?Sellepärast, et sellisel juhul peaks ka teiste aatomite tuumad koosnema ainult prootonitest ning massiarv ja laenguarv peaksid järelikult ka edaspidi võrdsed olema. Kui aga Rutherfordi katseid hakati alfaosakeste hajumise järgi tuumade laenguarve katseliselt määrama, selgus, et see nii pole. Samuti selgus et esialgu aatommasside järgi korraldatud tabelis on elemendid järjestatud hoopis laenguarvu järgi.Mida nimetatakse tuuma laenguks, mida see väljendab?Tuuma laenguarv ehk prootonite arv tuumas, tähis Z

Füüsika → Füüsika
112 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Radioaktiivsed elemendid

Radioaktiivsed elemendid kiirgavad radioaktiivsel lagunemisel välja mitmesuguseid osakesi. Kõik radioaktiivsed elemendid tekitavad lagunemisel heeliumi. Ajalooliselt on neist tähtsamad -, - ja - kiirgus, kusjuures nende elementide aatomid muutuvad ise uute keemiliste elementide aatomiteks. lfakiirguse osake (-kiirgus) kujutab endast heeliumi aatomi tuuma.(15) Radioaktiivsed elemendid on: kõik keemilised elemendid mille tuumad lagunevad iseenesest ja kõik keemilised elemendid mille tuumad on ebastabiilsed. Aines sisalduvad radioaktiivsed tuumad lagunevad: ühesuguse tõenäosusega.(11) Radioaktiivsete elementide aatomituumad ei ole stabiilsed. (8)Tuumade lagunemisel muutub aatom mingi teise elemendi aatomiks. 4 Hakati otsima radioaktiivseid elemente, millest olulisimaks on Marie ja Paul Curie poolt avastatud element Poloonium (Po, 84. element), kusjuures hiljem selgus, et kõik elemendid perioodilisuse tabelis on alates 84

Füüsika → Füüsika
23 allalaadimist
thumbnail
2
doc

9. klass füüsika KT - astronoomia

impulsist. Maa atmosfääri sisenedes nimetatakse taevakeha meteoriidiks. Merkuur on hall või kollakas ning paljude kraatritega. Veenus on kollane udupall. Marss on punane ning tal on ,,mütsikesed" üleva ja all. Jupiteril on triibud ja kollane laik. Saturnil on rõngas. Uraan on sinine ja tal on vaevumärgatav rõngas. Neptuun on sinine valgete plekkidega. Pluuto on hall ja väike, ning tal on kaaslane. Tähe tekkimine Vesiniku aatomi tuumad liiguvad mingi keskme suunas, kogumi temperatuur tõuseb, aine tihedus suureneb, gaasiosakeste kokkutõmbumine põhjustab gaasis nii suure temperatuuri, et hakkab toimuma termotuumarektsioon ehk tuumade liitumine. Protsess võtab aega 100 000 kuni 100 000 000 aastat. Tähe elukäik Vesiniku liitumine heeliumi aatomi tuumadeks kestab 0,1-100 miljardit aastat. Tekivad ka suuremate aatommassidega aatomid (Na, Ba), kuni vesinik on otsas.

Füüsika → Füüsika
28 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Jalgrattasõit on kõrgem motoorne oskus

vaheaju (diencephalon); vaheajus paikneb III ajuvatsake keskaju (mesencephalon) sild (pons) ja väikeaju (cerebellum); silla piirkonnas paikneb IV ajuvatsake piklikaju (medulla oblongata). Keskaju, sild ja piklikaju moodustavad ajutüve. Ajuvatsakesed on ühenduses seljaaju tsentraalkanaliga. Kesknärvisüsteemi (KNS) moodustavad pea- ja seljaaju. Ajutüvi ühendab pea- ja seljaaju, seal paiknevad kraniaalnärvide tuumad. 12-st kraniaalnärvist 10 väljuvad ajust ajutüve kaudu. Isegi väikesed vigastused ajutüve piirkonnas võivad Anne-Ly Padrik HT-16 põhjustada surma, kuna selles alas integreeritakse paljud eluliselt tähtsad refleksid. Samas suhteliselt suured kahjustused suur- või väikeajus ei pruugi nii ohtlikud olla. Suuraju valgeolluse moodustavad juhtteed, mis jagunevad kolmeks:

Sport → Jalgrattasport
2 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Tuumafüüsika konspekt

1,2,4,8,16.. see kõik toimub väga kiiresti ja tulemuseks on plahvatus. Nii kulgebki tuumapommi lõhkemine. (vana) Tuuma lõhustumine on võimalik tänu sellele, et raske tuuma seisumass on lõhustumisel tekkinud kildude masside summast suurem.Sellepärast eraldubki energia, mis on ekvivalentne lõhustumisega kaasneva seisumassi vähenemisega. Osadeks võivad lõhustuda ainult mõnede raskete elementide tuumad.Tuumade lõhustumisel kiirgub 2- 3 neutronit ja gammakiired.Tuumade ebapüsivus on tingitud sellest, et neutronite vastastikmõju piirdub umbes 1,5 neutroni läbimõõduga, mistõttu hoiab tuuma koos naabernukleonide vastastikmõjuenergia. Neutroni lisandumisel muutub tuum ebapüsivaks ja laguneb kaheks peaaegu võrdse massiga uueks tuumaks.Lagunemisel eraldub iga lõhustumise kohta 2-3 uut neutronit, mis on võimelised tabama uusi tuumasid.Sel puhul hakkab reaktsioon paisuma

Füüsika → Füüsika
62 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Peaaju, taju, närviraku talitlus, närviraku ehitus.

Milles on raske kellegagi tõsist vestlust arendada ja keskenduda. +15. Too näide kohanemise ehk adaptatsiooni kohta.on inimese kohanemine muutuva valgusenergia hulgaga.kiiresti muutuvate valgustingimustega kohanemiseks muutub silmaava suurus. +17. Mis on liikumistaju aluseks? On sündmuste ajalise järgnevuse registeerimine. Peaaju .....Piklikaju.......... on seljaaju jätkuks ning selles asuvad hingamist, vereringet, aga ka neelamist ja kehaasendit kontrollivad tuumad. ......Ajusillas............paiknevad tähelepanu, ärkevelolekut ja und kontrollivad tuumad, sealt kontrollitakse ka näolihaseid, keelt, silmi, kõrvu. ......Väikeajus..........paiknevad neuronid tagavad tasakaalustatud kehaasendi ning liigutuste täpsuse. .......Keskaju............kogub teavet nägemis- ja kuulmismeelte kaudu, aitab hoida kehatemperatuuri ning tajuda valu, kontrollida ärkveloleku ja une vaheldumist ja koordineerida liigutusi. Eesaju poolkerad, mis koosnevad suuremalt jaolt

Psühholoogia → Psühholoogia
22 allalaadimist
thumbnail
2
docx

TEST 11 - Aatomi- ja tuumaf��sika

8. Mida kirjeldab kvantmehaanika põhivõrrandis, Schrödingeri võrrandis esinev lainefunktsioon? a. osakese leidmise tõenäosust erinevates ruumipiirkondades b. osakeste lainepikkust c. kvantide võnkumise edasikandumisel tekkivat lainet 9. Kas on õige väide "Aatom kiirgab footoni, kui aatomituum läheb kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele"? Väär ­ see kehtib elektroni puhul 10. Mis on , ja kiired? a. kiired ­ heeliumi aatomi tuumad b. kiired ­ kiirete elektronide voog c. kiired ­ suure energiaga elektromagnetkiirgus 11. Järjesta , ja kiired ioniseerimisvõine järgi. a. suur ioniseerimisvõime ­ alpha b. keskmine ioniseerimisvõime ­ beta c. väike ioniseerimisvõime ­ gamma 12. Järjesta , ja kiired läbitungimisvõime järgi. a. suur läbitungimisvõime ­ gamma b. keskmine läbitungimisvõime ­ beta c. väike läbitungimisvõime ­ alpha 13

Füüsika → Aineehitus
9 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tuumafüüsika konspekt 12. klassile

o Ühel energiatasemel saab olla ainult piiratud arv osakesi (see arv on igal tasemel erinev) o Seoseenergia iseloomustab osakeste seotust tuumaga. o Seoseenergiaks nimetatakse energiat, mis oleks vaja osakestele anda, et teda täielikult tuumast vabastada. o Seda energiat mõõdetakse elektronvoltides, tuuma puhul siiski pigem megaelektronvoltides. Villu Stabiilsed tuumad o Tuuma võimalik suurus on piiratud. o Tuuma stabiilsuseks peab olema täidetud kolm tingimust: 1. Püsiva tuuma suurus suurus on piiratud. Kui varieerida osakeste arvu tuumasA ja mõõta seejuures ühe osakeseseotust tuumaga ­ eriseoseenergiat, siis on see kõige suurem raua ümbruses (see on miinimum, sest seoseenergia on negatiivne). 2. Nii prootonite kui ka neutronite energiatasemed peavad olema täidetud

Füüsika → Füüsika
334 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tuumareaktor

1. Mis on tuumareaktsioon? Võrdle seda keemilise reaktsiooniga. Protsesse, kus tuumad võivad ühineda, ümber korralduda ja laguneda, nim tuumareaktsioonideks. Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise ja/või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet. Tuumareaktsioonide võrrandeid võib kirjutada täpselt nagu keemiliste reaktsioonide võrrandeid. Erinevalt tuumareaktsioonidest, ei toimu keemilises reaktsioonis aatomituumade muutusi. 2

Füüsika → Füüsika
200 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun