..................................................... 3 1.Stress kui elu lahutamatu koostisosa.................................................................................................4 1.1.Stress on pinge............................................................................................................................4 1.2.Stressorite loetelu....................................................................................................................... 5 1.3.Stressi eelsoodumus....................................................................................................................7 1.4.Krooniline stress .......................................................................................................................7 1.5.Mis võiks koolistressi vähendada?.............................................................................................9 2.Uurimus.............................................................................................
Õhk kopsudes liigub mööda bronhe, kus peabronh hargneb järjest kitsamateks harudeks, moodustades bronhiaalpuu. Hingamispuudulikkus kui organism ei suuda täita ühte või mõlemat oma gaasivahetusfunktsioonist: kas hapniku omastamist või süsihappegaasi elimineerimist. Hingeldus e. düspnoe on ebameeldiv õhupuudustunne ehk raskendatud hingamine. Pulmonoloogiliste haiguste mittemõjutatavad riskitegurid 1) Geneetiline eelsoodumus 2) Antikehade puudulikkus 3) Ripsepiteeli primaarne kaasasündinud puudulikkus Pulmonoloogiliste haiguste mõjutatavad riskitegurid 1) Suitsetamine 2) Külm ja niiskus 3) Allergeenid Sagedamini esinevad pulmonoloogilised haigused: Põletikulised o Kopsupõletik viiruste või mikroobide poolt tekkitatud põletik kopsukoes. o Bronhiit äge või krooniline põletik bronhides.
Nad on ühed kõige laialdasemalt levinud armid, millest täiel määral ei ole peaaegu mitte keegi pääsenud. Nahale tekivad punakad, purpurjad või valged sakilised jooned, mis aja jooksul muutuvad heledamaks või ka tumedamaks. Põhjuseid nende tekkeks on mitmeid, kõige sagedasemad neist tõenäoliselt rasedus ja puberteedieas toimuvad hormonaalsed muutused ning kiire kasvamine ja kaalumuutused. Lisaks võib striiate tekkeks olla lihtsalt eelsoodumus või tekitab neid hormonaalne ravi (nt rasestumisvastased tabletid). Näiteks USA´s tehtud uuring näitab,et venitusarmid tekivad 90% rasedatel naistel,70% puberteedieas tüdrukutel ja 40% noorukieas poistel(paljud neist tegelevad spordiga) Naistel on striiade esinemise oht kuni kuus korda suurem kui meestel. Venitusarmid tekivad kohtadesse, kus on rohkem rasvkudet ja seega naha vastupidavus vähenenud, see tähendab naistel puusasid, reisi,
Järsku tekkiv, kiirelt kulgev ning üldiselt lõpeb tervistumisega. Iseloomusta kroonilist haigust. Pole välja ravitav, kuid võimalik hoida kontrolli all. Tekivad patoloogilised muutused. Tekib resistentne bakter/viirus Kulgeb ägenemiste (retsidiivide) ja vaibumistega (remissioonidega) Pulmonoloogilised haigused Nimeta pulmonoloogiliste haiguste mittemõjutatavad riskitegurid. Geneetiline eelsoodumus Sugu, vanus Antikehade puudulikkus Ripsepiteeli primaarne kaasasündinud puudulikkus Nimeta mõjutatavad riskitegurid Suitsetamine Külm ja niiske õhk Allergilised tegurid: saastunud õhk, õietolm, koduloomade karvad, kodukeemia Viirus Nimeta esmased uuringud: Objektiivne uuring – Ausklulatsioon ehk kopsu kuulamine Labori uuring – vere analüüs - põletiku näitaja
• Ca ja P tase kehas • Terve immuunsüsteem • Lihaste tugevus Leidumine • Päikesevalgus • Kalamaksaõli • Heeringas, tursamari, forell, makrell, lõhe, tuunikala, sardiin • Või, pekk, margariin • Vinnutatud kala • Munad • Soolatud veiseliha, maksapasteet Puudujääk põhjustab: • Kasvu kängujäämist • Luuvalud ja deformatsioonid • Probleemid hammastega • Probleemid närvisüsteemiga • Lihasnõrkus • Aneemia e. kehvveresus • Eelsoodumus hingamisteede haiguste tekkeks Liigtarbimine põhjustab: • Neerukahjustused • Anoreksia • Kaalukaotus • Polüuuria – kuseteede haigus • Südamerütmihäired
EKSEEM Ekseem on nahapõletik Põhjuseks peetakse endogeenseid tegureid Sageli tekib inimesel, kellel on eelsoodumus Tunnused: sügelemine, ketendus, naha punetus Sagedasemad ekseemiliigid on atoopiline dermatiit, seborroiline ekseem, infektsioosne ekseem, nummulaarne ekseem. ATOOPILINE EKSEEM Kõige tüüpilisem ekseemi vorm Võib ka dermatiidiks nimetada Palju mitmekesisem ekseemi liik, kui teised Haigestunude kasv (steriilne keskkond) Veresooned ahenevad(jahedad käed/jalad) Suur sügelemine Areneb välja 1-5ndal eluaastal
nägemisteravuse halvenemist. Oftalmoskoobiga silmapõhja uurides võib maakulis märgata väikeseid täpitaolisi kollakaid kogumikke druuse. Need on võrkkesta pigmentrakkude degeneratsiooni produktid. (Olla ja Parik 2016). Joonis 3. Ealise maakula degeneratsiooni vormid ja kulg (Oll ja Parik 2016). 5 1.2 Riskifaktorid Maakula degeneratsiooni riskifaktorid on järgmised: geneetiline eelsoodumus, suitsetamine, hüperoopia, kõrge vererõhk, südame-veresoonkonna haigused, ebatervislik toitumine. (Maakuli degeneratsioon...2007) Olulistemaks riskifaktoriteks mittemuudetavatest teguritest peetakse kõrgemat vanust ja geneetilist eelsoodumust. Vanuses 55 64 on AMD esinemissagedus 14%, 65 74 aasta vanustel 20% ning üle 75aastastel 37%. (Oll ja Parik 2016). Muudetavatest teguriteks on suurim mõjutaja suitsetamine
professionaalseks tegemiseks. Kuigi tehnika ja professionaalsed oskused ei ole veel piisaval tasemel ja need ei saa kaitsta noort muusikut altminekust ja läbipõlemisest. See mis puudutab puhkpillimängijaid on kauakestev kõhusisene hüpertoniia (внутрибрюшное давление). See võib tekkida puhkpilli mängimise ajal, kuna kõhusein on surve all ja tekkib barjäär, mis segab alajäsemete vereringu. See tähendab seda, et puhkpillimängijatel on eelsoodumus varikoosiks. Olukord võib halveneda, kui muusik vähe liigutab ja väga palju seisab. *Lauljate probleemid Tahaks natuke rääkida ka lauljatest, kuna nende olukord erineb instrumentalistide olukorrast. Lauljatel on suur eelsoodumus külmetuseks, hingamisteede haigusteks, kuna nende hääleapparaat on väga tundlik, võrreldes teiste muusikutega. Lauljad võivad kergesti haigeks jääda isegi siis, kui, näiteks, teatri laval temperatuur on madalam, kui peaks olema (kevad, sügis)
Arvatakse, et diiselkütuse põlemisel tekkivad osakesed võivad stimuleerida allergiareaktsiooni vallandavate allergeenide toimet. Heinapalavik vaevab tööstusmaades kuni 20% elanikkonnast, kusjuures esineb rohkem linnades. Teise teooria kohaselt pole põhjuseks muu kui lihtsalt hügieeniga liialdamine. Sündimine steriilses haiglakeskkonnas, steriilse toidu tarbimine, ning haigestudes võetakse otsekohe antibiootikume. Nõnda tekib immuunsüsteemil juba lapsepõlvest saadik eelsoodumus allergia tekkeks. Kasutatud materjal: http:// www.miksike.ee/documents/main/referaadid/heinapalavik_liisa.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Allergia www.inimene.ee/?disease=a&sisu=disease&did=641
Ta oli pärit juudi perekonnast. Vaatamata sellele, et nad ei olnud tõsiusklikud, omas see siiski tähtsust selles, kuidas Einstein maailma nägi. Üks Einsteini kuulsaim ütlus teaduse ja religiooni teemal on: "Teadus ilma religioonita on lombakas, religioon ilma teaduseta on pime." Ma arvan, et Einstein sai aru, et ei saa ühte ilma teiseta. Et saada aru religioonist, on vaja teadust ning et mõista teadust, on vaja religiooni. Muidugi oli selle ütluse taga ka mõni eelsoodumus, arvestades seda, et ta omandas alghariduse katoliku koolis. Religioon mõjutas oluliselt tema otsuseid. ,,Kosmiline usuline tunne on kõige tugevam ja õilsam motiiv teaduslikuks uurimustööks. " Sellest ütlusest võib järeldada, et Einstein tegeles füüsikaga ning üldiselt teadusega vaid seepärast, et saada sellist tunnet ja kogemust, mida teadustöö talle pakkus. Teda ei huvitanud nähtused või katsed, vaid see, mis Jumalal tema jaoks plaanis oli.
vallandada sebörreadermatiiti. Värviline kliiketendustõbi ... on krooniline pindmine seenhaigus. Levinud kogu maailmas. Eriti suur nakatumisprotsent on suure niiskusega troopilistes piirkondades. Haige keskmine vanus ja sooline jaotuvus on piirkonniti erinev. Kliiketendustõbe peetakse noorte täiskasvanute haiguseks. Haigestumist soodustab: - Sobivad keskkonnatingimused - Endogeensed tegurid (rasune nahk, liighigistamine, kaasasündinud eelsoodumus, ravi süsteemsete kortikosteroidide ja immunsupressantidega) - Pärilik eelsoodumus Iseloomulikud tunnused: - Hüpo- või hüperpigmenteerunud laigud rinnal ja seljal, raskemal juhul ka kaelal, kõhul ninga vahel ka jäsemete proksimaalsed osad. - Tavaliselt ei levi näole, käsivartele ja säärtele. - Tavaliselt on kolletel õrn kliitaoline ketendus. Alguses paiknevad kolded üksikult, seejärel aga suurenevad pikkamööda.
Bloomi sündroom Esmalt avastati ja kirjeldati New York' is 1954 aastal David Bloomi poolt. Haigus on seotud 15 -nenda kromosoomiga. Kromosoomid peavad poolduma, et neid oleks 2 tk. Bloomi sündroomi haigetel aga esineb tõrkeid pooldumise staadiumis, seega viieteistkümnes kromosson on defektiga ning selle tulemusena inimesed kellel Bloomi haigus, omavad kõrgemat sagedust kromosoomide purunemisel ja ümbergrupeerimisel. Geneetiline informatsioon on natuke mutanteerunud. Bloomi sündroomiga inimesed on normaalse intelligentsusega, kuigi 10% neist võivad olla vaimse puudega Üldiselt on Bloomi sündroom levinud juutite ja jaapanlaste seas kuni 95% maailmaelanikest Tavaliselt nimetataksei seda juudihaiguseks. Üks sajast on haiguse kandja, üks 48 000 -st on haige. Ohustatud on need, kelle suguvõsas on olnud kandjaid, kuna Bloomi sündroom on päritav haigus. Haigust ei ole võimalik loote eas ennetada, haigus ilmneb ...
for-first-aiders/ Näited veterinaarmeditsiinist Koerade degeneratiivne müelopaatia Müeliinkest õheneb ja kaob Krooniline põletikuline demüeliniseeriv polüneuropaati Haruldane Närvide mittefunktsioneeriminea Paljude närvide väärtalitlus Hüpomüeliniseeriv neuropaatia Väriseva kutsikasündroom Diagnoos ja ravi Lihtne diagnoosida Raske eristada Ravimatud Saab leevendada (n: kortikosteroidid) Geneetiline eelsoodumus Kasutatud allikad http://www.brainfacts.org/brain-anatomy-and-function/anatomy/2015/myelin https://www.dartmouth.edu/~dons/part_3/chapter_23.html https://www.medicalnewstoday.com/articles/318750.php https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK27954/ https://en.wikipedia.org/wiki/Myelin Täname tähelepanu eest!
täielikult, kuid ainult siis, kui haige järgib rangelt nisu-, rukki-, odra- ja soovitatavalt ka kaeravaba dieeti. See, niinimetatud gluteenivaba dieet, ongi tsöliaakia ainus ravi, mida tsöliaakiahaige peab järgima väga rangelt kogu elu. [6] Kellel võib tekkida tsöliaakia? Tsöliaakia esineb ligikaudu 2 korda sagedamini tüdrukutel ja naistel kui poistel ja meestel. Tsöliaakia puhul esineb perekondlik eelsoodumus. Ligikaudu iga kümnes (8-18%) tsöliaakiahaige veresugulastest(ema, isa, õed, vennad, tütred, pojad) põeb sama haigust. [6] Ligi 90%-l haigetel esineb organismi immuunreaktiivsust määravatest pärilikkuse markeritest HLA antigeenidest DQ2 tüüp. Sellele tuginedes pole ka ootamatu, et tsöliaakiat leitakse ka sageli selliste haiguste puhul, millele on iseloomulikud sarnane pärilik eelsoodumus. Nii näiteks eineb tsöliaakia sageli kaasuva haigusena insuliinisõltuva ehk I
tundlikel inimestel isegi nahka. Kui regulaarsete puhkepauside pidamine ning kontaktläätsede asemel prillide kasutamine tööl arvutiga on enamasti efektiivne, siis mõnevõrra tülikamad abinõud on ruumi õhu niisutamine ning tehispisaravedeliku tilkade kasutamine. On olemas haigused, mis arvutiga töötamise tagajärjel arenevad. Kõige suurem probleem on lühinägelikkus, eriti lastel. Täiskasvanu silm on välja arenenud, aga lastel mõjub liigne koormus silmadele alati halvasti. Eelsoodumus peab ka muidugi olema, lühinägelikkust igaühel ei teki. Kellel on see eelsoodumus pärilikkuse või muude põhjuste tõttu olemas, sellel areneb lühinägelikkus iga liigse pingutuse tagajärjel rohkem välja. Teine sagedamini esinev haigus on silma sidekesta põletik, ehk konjuktiviit. Arvutiekraani vaatavad inimesed sageli üksisilmi ja silmade pingutamine kipub ununema. Pilgutamine on aga vajalik selleks, et pisaravadelik niisutaks silma
Lihastest ja kõõlustest tuuakse ajusse tagasisidet. Lihase hüpertroofia algpõhjuseks on valgusüntees, mille mõjutamine toimub anaboolsete meessuguhormoonidega testosteroon. Muutused lihases vastupidavustreeningu tagajärjel: · Vastupidavusalade sportlaste lihase väliskuju mõõtmed erinevad kiirus jõualade sportlaste lihastest. · Vastupidavusalade treeningu põhieesmärk on lihaskiu ainevahetuse energeetika areng. Geneetiline eelsoodumus domineerivad lihaskiud · Jõualadel valged kiired lihaskiud · Vastupidavusaladel tumedad aeglased lihaskiud Aeglased lihaskiud kontraheeruvad 2x aeglasemalt kui kiired. Aeglased lihaskiud hüpertrofeeruvad suhteliselt vähe, kiired seevastu suhteliselt hästi ja kiiresti. Kestval lihastööl omavad olulist rolli lihasraku energeetilised protsessid: · Mitokondrite arvu tõus ATP taastootmine · Lihaskiudu ümbritsevate verekapillaaride arvu tõus
Milline oleks maailm, kui mutatsioone ei esineks? Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandjad, tavaliselt DNA või RNA püsivad, edasikanduvad muutused. Neid võivad moodustada kopeerimisvead pärilikkuse kandjas raku pooldumusel ja kiirguse, kemikaalide või viiruste ehk mutageenide toime. Mutatsioonid põhjustavad sageli raku funktsioonide häirumist või raku surma ning võivad kõrgemate organismide puhul tekitada vähktõbe. Neid peetakse evolutsiooni liikumapanevaks jõuks: looduslik valik kõrvaldab ebasoodsad mutatsioonid, kuid soodsatel mutatsioonidel on kalduvus säilida. Nad jagunevad oma olemuselt kaheks: pärilikud ja mittepärilikud. Pärilikest mutatsioonidest eristatakse geen-, kromosoom- ja genoommutatsioone. Nende tagajärjeks on mutatsiooniline muutlikkus populatsioonis. Enamik neist ei avaldu organismi fenotüübis ning on kahjulikud, väga harva tekib organismis kasulikke mutatsioone. Mutatsioonide tõttu on põhjust...
Haiguse olemus ● -noori inimesi invaliidistavaist kesknärvisüsteemi haigustest ja ka demüeliniseerivaist haigustest kõige levinum. ● Haiguse käigus tekib autoimmuunne põletik - inimese loomulikud kaitsemehhanismid pöörduvad närvikoe vastu, mis kahjustabki närvisüsteemi. ● Tavalisem haigestunute vanus jääb 20.-40. eluaasta vahele. ● Naised haigestuvad kaks korda sagedamini kui mehed ● Oma osa etendab perekondlik eelsoodumus. Haiguse kulg ● Haiguse kulg on tavaliselt vahelduvate ägenemiste ja paranemistega või siis kulgeb krooniliselt ja progresseeruvalt. ● -progresseerub ebaühtlaselt, sellepärast ei ole võimalik prognoosida haiguse kulgu, tulevasi sümptomeid ega funktsiooni häire tüüpi ja selle raskusastet. ● Haiguse ilmingud on erinevatel inimestel väga mitmekesised, siiski võib enamik SM-i haigeid loota, et nende elu pikkus saab
Valu võib olla ka seljas, õlas võivasakus käes. Haiguse tekkimise riskitegurid On mitmeid riskifaktoreid, mis soodustavad südameinfarkti teket. Üht osa riskifaktoritest ei saa mõjustada, teisi faktoreid saab (ja tulebki) mõjustada. 1. Riskifaktorid, mida ei saa muuta - meessugu (meestel esineb südameinfarkti sagedamini, kui naistel) - vanus (>45 aasta; mida vanem on inimene, seda suurem on infarkti haigestumise risk) - eelsoodumus südamehaiguste tekkeks (südamehaigused esinenud perekonnas <60 aastastel lähisugulastel) - lakanud menstruatsioon e. menopaus naistel (südameinfarkti haigestumise risk suureneb järsult) 2. Riskifaktorid, mida saab ja tuleb mõjutada (vähendada) - suitsetamine - vere kõrge kolesteroolisisaldus - kõrge vererõhk - kõrged veresuhkru väärtused - ülekaalulisus - vähene kehaline aktiivsus
energiavaegus, hambaemaili kahjustused (sinakas toon, hammaste murdumine), menstruatsioonihäired, kõhuvalud, gaasid, suuhaavandid, kilpnäärmeprobleemid, osteopeenia, osteoporoos, ebanormaalsed verejooksud, viljatus, raseduse katkemine, kasvajad jne.. Tsöliaakial on üle 300 erineva sümptomi. Tsöliaakia esineb ligikaudu 2 korda sagedamini tüdrukutel ja naistel kui poistel ja meestel. Tsöliaakia puhul esineb perekondlik eelsoodumus. Ligikaudu iga kümnes (8-18%) tsöliaakiahaige veresugulastest(ema, isa, õed, vennad, tütred, pojad) põeb sama haigust. 3 Tsöliaakia olemus Tsöliaakia ehk gluteenitalumatus on haigus, mille vallandavad päriliku eelsoodumusega isikutel nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et ka kaerast valmistatud toidud ja tooted. Nendes teraviljades
higistamine, värinad, minestamine, peapööritustunne, iiveldus, südame pekslemine, hingeldamine ja paanikahood. Foobiate tekkepõhjused Foobia tekkele aitavad kaasa puudulik kustumine, sünnipärane valmisolek, õppimine mudelilt ja vältiva käitumise kinnitamine Puudulik kustumine- häired tekivad inimestel, kes kalduvad kergesti vältima Valmisolek- sünnipärane hirmuvalmidus mõne stiimuli suhtes Mudelõppimine- eelsoodumus mõneks hirmuks Foobia arenemine algus lapse- või varajases täiskasvanueas Mõnikord kasvavad foobiad välja spetsiifilistest sündmustest (ähvardav koer, läbitehtud või nähtud autoõnnetus) Veendumused Veendumus, mis puudutab looma ennast ja kahju, mida ta võib inimesele tekitada, kas ründamise või haiguste ja mustuse levitamisega Veendumus tagajärgedest, mida loomaga kokkupuutumine kaasa toob, nagu
Haaratud on trahhea ja bronhid, põhjustades õhuvoolule ajutise takistuse. Haiguse peamiseks tunnuseks on hingamisteede põletik ning ülitundlikkus, mis mõjutab kogu trahheobroonhiaalsüüsteemi, avaldades kõige enam toimet väikestesse ning keskmise suurusega bronhidesse. Põletik toob kaasa trahhea ja bronhide sisepinna turse ning suurendab limaeritust, mille tagajärjeks on hingamisteede kitsenemine. Astmal on tugev geneetiline eelsoodumus (Abrahams 2006). Astma põhjustab lapsele vaeva ja kannatusi, sh ärevust ja hirmu ägedate haigushoogude ees, piirab eakohaseid tegevusi, paneb lapse end tundma eakaaslastest erinevana ja sunnib teda pikka aega ravimeid kasutama (Abrahams 2006). Haigusnähud: Väikelastel on esmassümptomiteks korduvad köhahood, eriti kehalisel pingutusel või külmakäes, ka öine köha, Lõõtsutamine, Pinnaline (kiire) hingamine, Pigistustunne rinnus,
Haaratud on trahhea ja bronhid, põhjustades õhuvoolule ajutise takistuse. Haiguse peamiseks tunnuseks on hingamisteede põletik ning ülitundlikkus, mis mõjutab kogu trahheobroonhiaalsüüsteemi, avaldades kõige enam toimet väikestesse ning keskmise suurusega bronhidesse. Põletik toob kaasa trahhea ja bronhide sisepinna turse ning suurendab limaeritust, mille tagajärjeks on hingamisteede kitsenemine. Astmal on tugev geneetiline eelsoodumus (Abrahams 2006). Astma põhjustab lapsele vaeva ja kannatusi, sh ärevust ja hirmu ägedate haigushoogude ees, piirab eakohaseid tegevusi, paneb lapse end tundma eakaaslastest erinevana ja sunnib teda pikka aega ravimeid kasutama (Abrahams 2006). Haigusnähud: Väikelastel on esmassümptomiteks korduvad köhahood, eriti kehalisel pingutusel või külmakäes, ka öine köha, Lõõtsutamine, Pinnaline (kiire) hingamine, Pigistustunne rinnus,
Üle- ja alakaalulisus: põhjused, mõju tervisele jm. Ülekaalulise põhjused ★ Halvasti tasakaalustatud ★ Vähene füüsiline aktiivsus toitumine ★ Vähene teatud vitamiinide kogus ★ Ahnus ★ Krooniline stress ★ Geneetiline eelsoodumus ★ Alkoholism ★ Hüpotüreoidism ★ Liigne või ebaõige ravim Rasvumise põhjuseks on pikaajaline liigse energia omastamine, mida keha ei suuda ära kulutada. Sageli on põhjuseks just väikesed energiakogused tarvitatuna pikema aja jooksul, näiteks ühele küpsisele vastavad liigsed 50 kcal päevas. Liigse energia salvestab keha rasvana, mis aitab kaasa ülekaalu tekkimisele. Ülekaalulisuse mõju tervisele ★ Võib tekkida suhkurtõbi
põletikud), perekondlik eelsoodumus, vanem iga Sümptomid Palavik, vappekülm, Esiplaanil on Tursed, Hematuuria, Väsimus, isu langus, Valu, iiveldus, Düsuuria, iiveldus, nõrkus, põhihaiguse hüpertensioon, proteinuuria, unehäired, naha oksendamine, pollakisuuria, valu
nooruses, et kindlustada endale parem tervis tulevikus. Ateroskleroos · Ateroskleroos ehk arterilubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestale ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud, mis hiljem sidekoestuvad ja võivad lubjastuda. Tagajärjeks on soonte ahenemine ja seinte kõvastumine ning rabedaks muutumine. · Riskifaktorid: suitsetamine, suhkrutõbi, rasvumine, meessugu ja perekondlik eelsoodumus Isheemia · Isheemiatõve korral on tegemist südamelihase verevarustuse vähenemise või lakkamisega koronaararterite ahenemise või sulguse tõttu. Tekib südamelihase hapnikupuudus ja sellest südamelihase kahjustus. · Riskifaktorid: suitsetamine, vähene kehaline koormus, stress, diabeet, kõrge iga, meessugu Krooniline südamevereringe puudulikkus · Südamepuudulikkus on seisund, kus süda pole võimeline pumpama verd vajalikul hulgal organismi.
Pikaajaline stress mõjub organismile halvasti. Meie seas on kahte tüüpi inimesi on ekstraverdid ja introverdid. Ekstraverdid on suhtlusjulged ja väljapoole suunatud inimesed. Nad on vähem tundlikud välismõjude suhtes. Nad oskavad kergemini oma ebaõnnestumisi kompenseerida mõnes teises valdkonnas. Nad saavad kergemini oma ebaõnnestumistest üle. Neil on omane positiivne mõtlemine ja kohene tegutsemine. Ekstraverdid on positiivse ellusuhtumisega ja optimistlikud. Neil on eelsoodumus oodata positiivseid tulemusi kõigis eluvaldkondades. Ekstraverdid ei lange ka masendusse, vaid hakkavad ebaõnnestumise korral otsima uusi lahendusi. Nad on avatud kõigele uuele. Uued olukorrad pakuvad neile huvi ja sellega kaasnev pinge on neile nauditav. Sellised inimesed on üsna tihti leplikud ja kohusetundlikud. Ekstravertidel on vajadus ülesanded, mis neile on antud, korralikult täita. Introverdid on ekstraverdi vastandid. Nad on endasse tõmbunud, ei oska oma tundeid välja lasta
tihtilugu palju adekvaatsemalt. Käbi ei kuku kännust kaugele Laps omandab oma vanemalt nii mõndagi. Lapsel võib huvi tekkida emma-kumma vanema ameti "jätkamise" vastu, kui vanem on lapse silmis autoriteet, kui vanem on oma ametiga rahul ning sellele pühendunud, vanemal on oma töö tõttu ühiskondlik tunnustus, vanemal on avatud hoiak oma töö suhtes. Samuti võib lapsel olla ka isiklik huvi vastava valdkonna suhtes või eelsoodumus. Neid aspekte on muidugi veel ja palju. Põlvest põlve hakkavad päranduma traditsioonid, harjumused, maneerid, suhtemudelid perekonnas, eluhoiakud, väärtused, probleemide lahedamise strateegiad. Aga ka näiteks hirmud, foobia, sõltuvuslik käitumine, vägivaldsus jne. Poisid ei tohi nutta Millegipärast arvatakse, et poisid peavad vaimselt tugevamad olema, kui tüdrukud. Paraku see nii ei ole, kuna igalühel on õigus end välja elada just sellisel moel nagu ta ise soovib
Ülesanne 2. SÜDA Südame-veresoonkonna haiguste riskifaktorid Südame-veresoonkonna haiguste riskifaktorid jagatakse kaheks. Nendeks, mida inimene saab (ja tulebki) ise mõjutada ja nendeks, mida ei saa. Siit saate teada, millised on südame-veresoonkonna haiguste riskifaktorid ja kuidas hinnata järgmise kümne aasta jooksul surmaga lõppeda võiva südame-veresoonkonna haiguse teket. Pöördumatud riskifaktorid, Pöörduvad riskifaktorid, meist olenevad looduse poolt määratud Kolesterool (vere kõrge Meesugu (meestel esineb südameinfarkti sagedamini, kui kolesteroolisisaldus) naistel) Vanus (>45 aasta; mida vanem on inimene, seda suurem on Vererõhk (kõrgenenud vererõhk) ...
Referaat Klass FOOBI AD Kool Nimi Õpetaja Mis on sümptomitena sümptomitest. Sümptomite subjektiivne - tugevus võib varieeruda kergest foobia? südamekloppi ebamugavustundest väljakannatamatu mine, paanikahooni. Foobia ehk hingeldamine Enamusel inimestest esineb vähemalt üks haiguslik või hingetuse foobia, kuid tihemini esineb foobiaid just kartus on tunne, naistel. ärevustunne, higistamine, mis tekib külma- või Kõnekeeles kasutatakse sõna "foobia" ka mingi kindla kuumahood, tähistamaks vastumeelsust millegi suhtes. nähtuse või jalgade, käte elusolendi ees, ja/või keha mida tajutakse värisemine, tegelikust tasakaalutuse ohtlikumana. ja/või sellis...
on katseid tehtud · Alzheimeri tõve ravikatsed. Avastati, et antibiootikum (clioquinol) koostoimes juhtiva Alzheimeri tõve ravimiga Aricept mõjub tõhusamalt kui Aricept üksi. Katses kasutatud antibiootikum heideti kõrvale kolmkümmend aastat tagasi, sest see põhjustas tuhandetel jaapanlastel B vitamiini puudulikkust, mis lõppes mõnel korral surmaga. Pole teada, kas komplikatsioone põhjustas üledoseerimine või jaapanlaste geneetiline eelsoodumus. Alzheimer'it põdeva patsiendi geeniteraapia protseduur Geeniteraapia katsed pimedate patsientide peal · USAs läbi viidud geeniteraapia käigus paranes nelja haruldast järk- järgulist pimedaks jäämist põhjustavat haigust põdeva katsealuse silmanägemine. · Tavaliselt halvab see pärilik haigus (Leber congenital amaurosis ) nägemise osaliselt juba lapsepõlves ning põhjustab patsiendi täieliku pimedaks jäämise ligi 30. eluaastaks
o Mürgitused o Ainevahetushäired o Peaaju vereringehäired o Ajuhaigused või kasvajad o Peaajutraumad o Kesknärvisüsteemi infektsioonid Sclerosis multiplex · Tavalisem haigestunute vanus jääb 20. 40. Eluaasta vahele, kuid noorimad haigestunud on 13-14-aastased. Naised haigetuvad kaks korda sagedamini kui mehed. Oma osa etendab perekondlik eelsoodumus. · Haiguse käigus tekib autoimmuune põletik, mille õttu kahjustub närvirakkude ümber olev müeliinikiht nö isoleerimiskiht. Vahel võib tekkida ka närvirakkude jätkete katkemine. Kahjustus tekib mitmete väikeste kolletena pea- ja seljaajus · Sümptomid sõltuvad kahjustatud piirkonnast · Kõige sagedasemad algsümpomid on o Nägemishäired- nägemisteravuse langus, o Topeltnägemine o Jäsemite nõrkus
seintesse, mis põhjustab veresoonte valendiku ahenemise. Selle tulemusena halveneb kudede varustamine verega, veresooned muutuvad hapraks ning võivad ummistuda, suureneb südameinfarkti tekke oht. Kolesterooli laialikande organismis tagavad liitvalgud. Need on keeruka ehitusega molekulkompleksid nn. lipoproteiinid, mis lisaks kolesteroolile ja neutraalrasvale sisaldavad veel rasvhappeid, fosfollipiide ja vitamiine. Vere kolesteroolisisaldust mõjutavateks teguriteks on pärilik eelsoodumus, liigne kehamass, ebaõige toitumine ning vanus ja sugu. Oluline on ka füüsiline aktiivsus. Regulaarne kehaline koormus aitab suurendada nende lipoproteiinide hulka, mis vähendavad kolesteroolitaset veres. Oluliseks vere kolesteroolisisaldust mõjutavaks teguriks on toitumine. Toiduainete kolesterooli sisaldus on küllalt erinev. Taimsed toiduained kolesterooli ei sisalda. Kolesteroolitaseme vähendamiseks organismis tuleks piirata näiteks searasva, võid,
BIOLOOGIA 2 KONSPEKT 1. Millised on inimese peamised koetüübid? - epiteelkude - sidekude - lihaskude - närvikude 2. Kuidas toimub inimese talituse regulatsioon? Inimese talituse regulatsioon toimub närvisüsteemi ja hormoonide abil. 3. Mis on neuraalne regulatsioon? Regulatsioonimehhanism, mida juhib närvisüsteem 4. Millest koosneb närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (peaaju ja seljaaju)← Närvisüsteem →Piirdenärvisüsteem (närvid) Skeem 5. Milline on närviraku ehitus? (rakukeha, akson, dentriidid, golgi aparaat, mitokondrid, müeliinkiht, tuum, närvilõpmed) Skeem 6. Kuidas toimub närviimpulsi ülekanne? Närviimpulss on piki närvirakke liikuv elektriline signaa, mis põhineb elektrilaengu muutumisel närvirakku katva membraani sise- ja välispinna vahel. 7. Mis on sünaps? Sünaps on närvirakkudevaheline ühendus, mille kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele. 8. Mis on refleksid? Refleks on tahtest sõltumatu vastus ärritusele. 9...
Peavalu tekitavad loomulikult ka paljud muud tegurid, näiteks vaimne ülepinge. Kuna aga silmade väsimine kujutab endast tegelikult silmalihaste ülepinget, siis tekitab peavalu ka see. Sageli inimene ei saagi aru, mis tal valutab, silmad või pea. Arvutiga töötamise tagajärjel võivad areneda probleemid. Kõige suurem probleem on lühinägelikkus, eriti lastel. Täiskasvanu silm on välja arenenud, aga lastel mõjub liigne koormus silmadele alati halvasti. Eelsoodumus peab ka muidugi olema, lühinägelikkust igaühel ei teki. Kellel on see eelsoodumus pärilikkuse või muude põhjuste tõttu olemas, sellel areneb lühinägelikkus iga liigse pingutuse tagajärjel rohkem välja. Teine sagedamini esinev haigus on silma sidekesta põletik, ehk konjuktiviit. Arvutiekraani vaatavad inimesed sageli üksisilmi ja silmade pingutamine kipub ununema. Pilgutamine on aga vajalik selleks, et pisarvadelik niisutaks silma. Mittepilgutamise tagajärjel
Referaadi lugeja saab loodetavasti selle võrra targemaks ja oskab tähele panna kui ise, või teised arvuti kasutamisega liiale lähevad. Arvutisõltuvus ja selle nähud Arvutisõltuvus on sarnane kõigi teiste sõltuvustega (narkootikumid, hasartmängud, alkoholism jne). Seda kinnitavad ka järgmised punktid: · Arvutisõltuvus avaldub siis kui inimesel on reaalses elus probleeme. · Sõltuvuse tekkeks on vajalik eelsoodumus (isikuomadustest tulenevad, näiteks vähene stressitaluvus või igasugused psühhosotsiaalsed probleemid madal enesehinnang, süütunne, ärevus, depressioon, üksindus, lahkhelid abielus, tööprobleemid, rahalised raskused, vähesed sotsiaalsed kontaktid vms). · Avaldub kergemini neil, kellel on eelnevalt juba olnud probleeme mõne muu sõltuvusega (nt. suitsetamine, hasartmängud jne). Mis on arvutisõltuvus?
amputeerida.Eestis sureb iga päev 5 inimest suitsetamisest põhjustatud haigustesse. Kui suits enam stressi ei leevenda võetakse kätte uimastav ja heaolutunnet pakkuv alkoholipudel. Alkoholi tarvitatakse Eestis aasta-aastalt üha rohkem. Samuti on tendents, et alkoholi küüsi langevad üha nooremad inimesed ning mis veelgi halvem, tarvitab alkoholi üha suurem hulk noori naisi. Alkoholism on sotsiaal-geneetiline haigus, mis tähendab seda, et kuigi inimesel on olemas geneetiline eelsoodumus, oleks parema sotsiaalse taustaga seda haigust võimalik paljudel juhtudel vältida. Seega on kindlasti üheks rohke alkoholitarbimise põhjuseks ebakindlus ja halb sotsiaalne olukord. Alkoholi pidev tarbimine hävitab inimese närvirakke, nii kahjustab see ka loogilist mõtlemist ja nõrgestab mälu ning tähelepanuvõimet.Kahjustada saab ka maks, mille tulemusel tekivad mitmed maksahaigused. Viimase aastakümne tõsiseks probleemiks on saanud narkootikumide tarbimine.
Millised haigused on pärilikud? Geneetikal on oma roll kõigi haiguste kujunemises. Kõige konkreetsemad on ühe geeni haigused: kui geen ei täida oma rolli, kujuneb haigus. Sõltumata sellest, kas inimesel on vähe raha või mõni muu mure. Möödunud aasta seisuga oli teada 15 708 ühe geeni haigust või fenotüüpi. Tehniliste võimaluste paranedes diagnoositavate haiguste arv aina kasvab. Polügeensete ehk mitme geeni haiguste puhul räägitakse, et on pärilik eelsoodumus. Näiteks kõrgel vererõhul on polügeenne taust, lisaks loeb väliskeskkonna mõju. Millised pärilikud haigused on just Eestile omased? Meil ei ole neid nii täpselt välja uuritud kui Soomes. Soomlased on kindlaks määranud pisut üle 30 haiguse, mida seal sagedamini põetakse. Nad teavad väga hästi, kus kandis mida võib olla. Mõnd asja me ikkagi teame. Näiteks tsüstilise fibroosi geeni kandlus on Eestis 1:84, see on poole harvem kui Lätis
Im Herbst fallen die Blätter von den Bäumen, es regnet viel und das Wetter wird kälter. Im Herbst beginnt für alle Kinder ein Gefängnis die Schule. Alal hoidma: Sustain Alaselg: The small of the back Aldis: To be prone to sth Antud juhul: Given what happened Ebameeldiv lõhn/kogemus/töö: Disagreeable smell/experience/job Ekslik: Error-prone Elama istuva eluviisi järgi: To lead a sedentary life Ette kohut mõistma: To prejudge Geenifond: Gene pool Geneetiline eelsoodumus: Genetic predisposition Haige süda: Heart condition Hõljuk: Hovercraft Hommikust õhtuni tööd rabama: To work one's fingers to the bone Järgnevad sündmused: Subsequent events Jõupingutus: Exert effort Keelama kellegil midagi teha: Forbid sb from doing sth Keele peal olema: To be on the tip of one's tongue Kehtestama nõudmisi: To impose demands on sth/sb Kellegi kinnisidee toitumisest: Sb's obsession with diet Kellegi ootamatu surm: The sudden demise of sb
Statistics from WHO, grouped by deciles, 24 July 2016 Etioloogia: · 1.astme sugulastel RA pt p 2-10 korda kõrgem Haigestumuse määr · Geneetiline eelsoodumus 10-25% · Kaksikute uuringud: kuni 60% · 1 geneetilisest riskist MHC lookus, HLA-DRB1 3 · 5% geneetilisest riskist non-MHC-related geenid, PTPN22 · Keskkonnafaktorid:
turvatunde puudumine ja stiimulite vaene kasvukeskkond esimestel eluaastatel, soodustab hüperaktiivsuse kujunemist, halvendab häire kulgu nendel lastel, kel on olemas geneetiline eelsoodumus ATH suhtes. Samuti soodustavad häire väljakujunemist sagedased konfliktid peres, peresisene vägivald, vanemate psüühikahäired (eeskätt emal esinev depressioon, ATH vanematel). Diagnoosimine
· suitsetamine · 57% kukkumisi päevasel ajal · alkoholism · 16% püstitõusmisel · 18% komistamine või trepist kõndimisel · pikaajaline steroidide kasutamine · 14% kukkus voodist välja · reumatoidartriit · 4% istus toolist mööda · 3% unustas rulaatorit kasutada · perekondlik eelsoodumus · 45% ei oska öelda P. Jäntti,1995; K. Saks, 2007 Osteoporoos ehk luu hõrenemine Osteoporoosi põeb maailmas umbes kakssada miljonit inimest, neist 80% on naised. Teisisõnu võib öelda, et selle haiguse käes kannatab umbes kolmandik postmenopausaalses ehk üleminekueas naistest. Tartu Ülikoolis tehtud luutiheduse uuringu käigus avastati osteoporoosi 50-59aastaste
Aeg-ajalt kandidoos; harva leukopeenia, granulotsütopeenia, trombotsütopeenia, kõhuvalu, kõhulahtisust, stomatiit, glossiit. Nõrkus, väsimus, unetus. 4. Selgita mis on retsidiveeruv UTI? UTI kordumine. Infektsiooni tekitaja ei olnud antibakteriaalse ravi suhtes tundlik. UTI retsidiivi põhjustaja on sama mikroob. Korduvate UTI-de riskitegurid: seksuaalne aktiivsus, kontratseptsiooni kasutamine, madal östrogeenide tase, pärilik eelsoodumus ja lühike ureetra-anus’e vahemaa. 5. Miks tuleb rasedal patsiendil asümptomaatilist bakteriuuriat ravida? Kuna rasedad kuuluvad UTI tekke riskikontingendi hulka. Ravimata asümptomaatilise bakteriuuria korral suureneb rasedal ägeda püelonefriidi risk, mis on raseduse korral tõsine haigus ning võib põhjustada loote haigestumist ja isegi surma. 6. Kirjuta välja retsept bakteruuriaga rasedale patsiendile? Retsepti kirjutamisel/soovitusel
· Osalevad transportprotsessides. · Emulgaatorid. 17. Erinevad vahad: · Taimsed vahad nt. puuvilja kattev vaha. · Loomsed vahad mesilasvaha. 18. Erinevad steroidid: · Suguhormoonid östrogeen, testosteroon. 19. Ateroskleroos ehk veresoonte lupjumine on haigus, mille korral veresoonte valendik aheneb veresoonte seina kogunevate ainete tõttu. Ateroskleroosi üheks tekkepõhjuseks on vere liiga kõrge kolesterooli tase. Ateroskleroosi teket soodustavad ka kõrge vererõhk, pärilik eelsoodumus, vanus, eluviisid, vähene füüsiline koormus. 20. Lipiidide funktsioonid organismis: · energeetiline, · ainevahetuslik, · struktuurne, · kaitse, · varuaineline. 21. Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on keelilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui kakarboksüülrühmi. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. 22. Lihtvalgud koosnevad vaid AH jääkidest. Liitvalgud koosnevad ka mittevalgulisest osast:
Põletikulone kude levib piki liigeskõhre ja luu pinda, uuristades-söövitades kõhre, luud ja liigessidemed. Aastate jooksul kujunevad iseloomulikud deformatsioonid liigestes. Kauakestnud haiguse puhul tekivad kahjustused siseelundites - kopsudes, neerudes. Pilt: puusaliigese kahjustus 4 Tekkepõhjused ja mehhanismid Reumatoidartriidi tekkimise põhjus on siiamaani teadmata. Arvatakse, et olulist rolli mängib geneetiline ehk pärilik eelsoodumus. Kudede põletikku ja lagunemist selle haiguse korral põhjustab immunoloogiline protsess, mis on tingitud tundmatu antigeeni sattumisest liigespindadele. Antigeen põhjustab aga antikehade ehk vastuainete tootmise, mille eesmärgiks on kahjustav antigeen eemaldada. Autoimmuunhaiguste korral on antigeeniks organismi enda rakud ning tulemuseks on oma kudede hävitamine. Reumatoidartriidi puhul hävineb liigespindu kattev sünoviaalkiht, mistõttu häirub normaalne liigese liikuvus ja töövõime
Ateroomid ahendavad arteri valendikku ja selle tõttu võivad need isegi täielikult sulguda Kui ateroomid tekivad südamelihast toitvatele soontele ja südamelihas ei saa piisavalt verd, võib tekkida rinnaangiin Viimane tagajärg võib olla infarkt Ateroskreloosi riskitegurid Riskiteguriteks on: Suitsetamine Emotsionaalne pinge Suhkurtõbi Tüsedus Vähene liikumine Kõrge vererõhk Rasvarikas toit Pärilik eelsoodumus Hüpertensioon Hüpertensiooni ehk kõrgvererõhutõve korral on häiritud arteriaalse rõhu kontrollmehhanism ehk on püsivalt kõrgem arteriaalne vererõhk Kõrgenenuks peetakse vererõhku, mis ületab normaalse piiri süstoolne 140 ja diastoolne 90 Hüpertentsiooni riskitegurid Riskiteguriteks on: Soolane toit Vähene füüsiline aktiivsus Liigne kehakaal Diabeet Kõrge kollesterooli tase veres Suitsetamine Pärilikkus
Tekivad tugevad liigeste deformatsioonid ehk liigeste moondumised, mille tagajärjel inimene invaliidistub. Vaatamata selle, et reumatoidartriidi põhikoldeks on liigesed, on tegemist siiski organismi üldhaigestumisega, mille puhul tekivad ka muutused teistes organites ja süsteemides. 2. REUMATOIDARTRIIDI TEKKEPÕHJUSED Reumatoidartriidi tekkimise põhjused on siiamaani teadmata. Arvatakse, et tõenäoliselt olulist rolli mängib geneetiline ehk pärilik eelsoodumus. Pärilikkust on täheldatud perekonniti naisliini pidi, mis pole aga reegel. On leitud kindel tõendus, et reumatoidartriidi teket soodustab suitsetamine. Reumatoidartriidi puhul põhjustab kudede põletikku ja kudede lagunemist immunoloogiline protsess, mis on tingitud tundmatu antigeeni sattumisest liigespindadele.Reumatroidartriidi korral on häirunud keha kaitsemehhanismid. Antigeen aga põhjustab antikehade ehk vastuainete tootmise. Vastuainete eesmärgiks on kahjustav antigeen eemaldada
või neist mõlemast. Eestis põeb diabeeti umbes 22 000 inimest. 2.DIABEEDI TÜÜBID 2.1 Esimene tüüp Esimese tüübi diabeet ehk insuliinsõltuv diabeet on tingitud insuliini puudusest. Esineb umbes 10% diabeetikutest. Kõhunäärme rakkude kahjustuse tõttu insuliini ei eritu ning veresuhkru tase tõuseb. Puuduvat insuliini tuleb iga päev juurde süstida. Tavaliselt haigestutakse kiirelt. Esineb noortematel inimestel ja lastel. Haiguse teket soodustab , umbes pooltel juhtudest, pärilik eelsoodumus. Sümptomitest esineb pidev janu, suurenenud uriinikogused, kehakaalu langus, vahel nägemihäired ja muud haigusnähud. 2.2 Teine tüüp Teise tüübi ehk insuliinisõltumatu diabeedi korral esineb hüperinsulineemia ja insuliiniresistentsus. See on elustiilist tingitud haigus. Haigestumine toimub aeglaselt ja esialgu ilma sümptomiteta.Esineb rohkem keskealistel ja vanematel inimestel, kellel on metaboolse sündroomile
Tagajärg Pidev nohu, silmade kipitus, kõhahood ja hingetus ning punnid. Allergiast tingitud astmahoo tõttu võib inimene ka surra kui ravim ei ole kättesaadav. Kas allergia on pärilik? Järglaste tervis oleneb teatud määral vanemate tervislikust seisundist, nii ka allergia korral. Allergiahaigus ei ole otseselt päritav. Pärilik on organisms kalduvus moodustada kergemini ja rohkem allergeenainete vastaseid antikehi. Kui selline eelsoodumus esinebki, ei pea see alati avalduma haigusena. Suure tähtsusega on päriliku eelsoodumlise kõrval lapse toitumine, elutinglimused, hiljem töötingimused, suitsetamine, haiguste põdemine. Kasutatud materjal ,,Allergiad" Hexal AG ,,Toit ja allergia" Maie Jürisson http://www.allergialiit.ee/?m1=14&m2=58 http://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/kasulik/allergia/allergia.htm
Dorothy Johnson sündis 21. augustil aastal 1919 Savannahas, osariigis Georgia. Ta oli peres kõige noorem seitsmes laps. Tema isa oli krevettide ja austrite tehase ülem, aga ema oli kodune ja naudis lugemist. Aastal 1938 sai Dorothy Johnson teaduslikku kraadi Armstrong Junior College Savannahas, mis asub osariigis Georgias. Tänu suurele masendusele, võttis ta koolist vaba aasta ja läks tööle lastekasvatajana ja koduõpetajana kahe laste jaoks Miamisse, Florida osariiki. Siis sai ta võimaluse realiseerida oma unistuse lastearmastuse, hoolduse ja hariduse suhtes. Aastal 1942 sai Dorothy bakalaureusekraadi Vanderbilti Ülikoolis, mis asub Nashvilles, Tennesse osariigis. Aastal 1948 sai ta magistrikraadi rahvameditsiini alal. Harvardi ülikoolis Bostonis, Massachusetts osariigis. Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta ühe aasta meditsiiniõe ühingus ja õpetas õendusabi Vanderbilti Ülikoolis. Viie aasta pärast kolis ta Californiasse, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
