mõrvar. Inimese ettekuulutuse järgi ei saa väita, et ta oleks seda teinud. Tuleb otsida vettpidavaid tõendeid, oma arusaamade kinnitamiseks või ümberlükkamiseks. Kuna Ivan otsustas hakata professorit jälitama ei jäänud Wolandil muud üle kui saata ta segastel asjaoludel hullumajja. Poeet ei olnud tegelikkuses paha ja ta ei soovinud halba, kuid tema tegevus segas musta maagia omanikul sooritamast edasisi toiminguid. Saatana sarved olid lihvitud nii teravaks, et tavainimesed nende vastu end kaitsta ei saanud ja nii sattuski üks hea tegelane närvikliinikusse ja teine, kirjanik Beriloz, manalateele. Ainuisikuline kohtumõistmine ei ole õige, isegi, kui teatud isikud segavad ja takistavad eesmärkide saavutamist. Wolandil ei oleks olnud õigust käituda mefistolikult. Ennustajal oli kokkupuuteid paljude inimestega, eriti seoses etendusega. Selleks, et
on aerodünaamilisem Elastsest materjalist pluus ja püksid, mis vähendavad Elastsest materjalist õhutakistust pluus ja püksid, hoiavad ära higistamist Madal tuuletakistus, mis tõstab kiirust Sarved aitavad viia keharaskust ettepoole, et ratas püsiks paremini tasakaalus ja oleks paremini juhitavam Kasulikud püsti mäkketõusul, spurdil ning kasulikud ka sirgel toetuspinnana
Esijalad on tagajalgadest pikemad. Pea on suhteliselt väike, silmad on suured ja pikkade ripsmetega, need kaitsevad teravate (akaatsia-)ogade eest. Nahk on kollakas, pruunide laikudega, igal kaelkirjakul on erinev nahamuster (sarnaselt inimese sõrmejäljele). Kaelkirjaku peas on vähemalt kaks kõhrelist, hiljem luustuvat karvase nahaga kaetud sarve. Kaelkirjak on üks vähestest loomadest, kes sünnib sarvedega. Vastsündinu sarved on esialgu vastu laupa surutud, püsti tõusevad need ühe nädala jooksul. Hoolimata suurest kasvust on kaelkirjakul sarnaselt inimesele 7 kaelalüli. Lähenevat vaenlast on kõrge kasvu ja terava nägemise tõttu kaelkirjakul lihtne märgata. Toitumine Kaelkirjak sööb põhiliselt puude ja põõsaste võrseid, lehti ja oksi, aga on võimeline kohanema ka teistsuguse taimtoiduga. Oma kõrguse tõttu saab kaelkirjak süüa kõrgemalasuvaid puude osi, mille osas puudub konkurents.
PÕDER Ellu-Marie Blond 8B Klass Tallinna 32.Keskool põder Alces alces Ladinakeelne nimetus Hirvlaste sugukond Suurim Sarvik ja metsauhkus Kehaehitus Pikad jäsemed Laiad sõrad Pikk ülamokk 40 cm habe lõua all TÄISKASVANUD PÕDER 600 kg = 10 mehe kaaluga 3 m pikkune Põdrapull Uhked sarved Emane põder Põdralehm Sarved puuduvad põdravasikas Kannab 8 kuud Ilmale tuleb aprilli lõpul, üks harva kaks põdravaskat Kaalub 615 kg Iga päevaga juurde 2 kg toitumine Toitub taimedest : Suvel 3040 kg Talvel 1420 kg Männi ja kuusekoorest vajalike aineid Metsa kahjustused Loomadele söögiks sool PÕDER EESTI METSADES 10 000 põtra
Karvakate on tihe ja pikk, värvuselt pruunikasmust. Pea ja keha küljed on tumedamad, jalad ja alapool heledamad. Sõrad on suhteliselt suured ja nihkuvad laiemale pehmel pinnasel (kasulik rabapinnasel liikumiseks). Põdra kolju Sarved on ainult isasloomadel (pullidel), võivad olla 1,8 m laiused, kaaluda kuni 36 kg. Suurus oleneb looma vanusest ja toitumisest, nad ilmuvad vasikatel esimesel eluaastal sarvemüksudena. Mullikatel on ühe- või kaheharulised sarved, 2-3 aastastel kahe- või kolmeharulised jne. 5-10 a vanusena on võimsamad sarved, hilisemas vanuses muutuvad sarved väiksemaks (näiteks 10 a vanustel ja vaneatel väheneb keskmine sarveharude arv 4-ni). Vanadel isenditel on sarved jämedamad (ümbermõõt üle 150 mm). Kuju järgi eristatakse pulk- ja kühvelsarvi. Levila lõunapoolsematel aladel esineb rohkem pulksarvedega loomi, põhjapool kühvelsarvedega. Üldjuhul ei kanta sarvi aastaringselt (heidetakse maha pärast
Värvuselt kuldne, pruun, pikkade arvedega Söögisuhtes vähenõudlik Liha on vähese rasva ja kolesteroolisisaldusega, sisaldab rohkesti valku, rauda Sünnimass 30 kg, täiskasvanud 550 kg 800 kg Hereford Sajanditevanune lihalehmatõug Inglismaalt Arvatakse, et hereford on põlvnenud suguluspaarituse teel kohalikust karjast valiku ja paaridevaliku teel Välimuselt väga massiivne, pea on lühike Eripäraks on jämedad, allapoole suunatud sarved Jalad madalad, turi tugev, Värvuselt on loomad punased, kuid pea, rind, rinnalott, kõht, turi ja jalgade allosa on valged. Herefordi tõugu veiste head omadused on : Hea viljakus Kerge poegimine Rahulik iseloom Kiire kohanemine kliimaga Pikaealisus ja hea tervis Hea karjamaa ja rohusööda kasutajad Aberdiin Angus Aretatud Sotimaal, tõuraamat avaldati 1862.a. Veised on väga varavalmivad Tapakaal on 65-70% eluskaalust
Talvekarvastik on muutlikum: tumedast kuni peaaegu valgeni, tihti heledate ja tumedate laikudega kirju. Vasikad on ühetooniliselt pruunid või hallikaspruunid. ainult LõunaSiberis leidub neil piki selga suuri heledaid tähne. Põhjapõdra vasikas SARVESTIK Sarvede kuju on väga muutlik ja mõnel isendil on sarved nõrgalt arenenud. Nii isas kui emasloomadel on ebakorrapäraselt harunenud, asümmeetrilised sarved. Sarvedel kuni 12 põhiharu, rohkesti lisaharusid ning isastel esileulatuv mitmeharuline silmaharu Isane põhjapõder heidab sarved maha hilissügisel või talve hakul. Emane heidab sarved maha tunduvalt hiljem. TOIT Põhjapõdra toit on mitmekesine. Nad söövad praktiliselt kõiki taimi, mida on võimalik kätte saada.
Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Värvus Karvastik on üldiselt pruunikasmust, väikesed erinevused on alamliikide lõikes. Ülapool, keha küljed ja pea on tumedamat tooni, alapool ja jalad on heledamad. Karvkate on tihe ja pikk. Sarved Sarved on ainult pullidel. Sarvede suurus sõltub elukohast. Põhja-Ameerika põtrade sarved kaaluvad keskmiselt 16–23 kg, Euroopa põtrade omad keskmiselt 10 kg. Suurus sõltub muidugi ka toitumisest ja isendite vanusest. Mullikatel on ühe- või kaheharulised sarved, kahe- kuni kolmeaastastel kahe- või kolmeharulised ja nii edasi. Võimsamaid sarvi kannavad põdrad tavaliselt 5–10 aasta vanusena, seejärel muutuvad need taas väiksemaks. Kuju järgi eristatakse pulksarvi ja kühvelsarvi. Nende esinemine põdrapullidel sõltub peamiselt isendite elukohast
Põder Põder on hirvlaste sugukonna ja ka meie mestade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega. Täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga. Labidakujulised sarved on ainult põdrapullidel. Mida vanem põder on seda suuremad on sarved. Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30 kuni 40 kg ja talvel 15 kuni 20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekooret süües võib põder metsale palju kahju teha. Põtrade suurimad vaenlased on hundid ja karud, huntidega on asi lihtsam kui karuga.
vaid parimaid palu. Mitte kuigi sotsiaalse loomana elavad metskitsed omaette. Kevadel ja suvel kaitstakse oma kodupiirkonda sinna sattuvate liigikaaslaste eest. Sügisel ja talvel pole metskitsed nii kindlalt oma territooriumiga seotud ning moodustuvad väikesed rühmad, kes üheskoos ringi liikudes toitu otsivad. Sarved on ainult sokkudel ning nende suurus ja kuju näitavad soku elujõudu. Samas ei ole sarveharude arv rangelt seotud looma vanusega. Kõige ilusamad ja haruderohkemad sarved on parimas elujõus tugevatel sokkudel. Looma vananedes muutub sarvede kasv ebaühtlasemaks ning sageli väheneb ka harude arv. Sarved vahetuvad igal aastal. Metskitse elu on täis ohte. Ilvesed ja hundid peavad metskitsele jahti. Talled langevad sageli rebase saagiks. Palju metskitsi hukkub heinaniitmise ja viljakoristuse ajal, samuti liikluses. Metskitsede suremus on suur ka lumerohketel talvedel, sest sügavas lumes on peenikeste jalgadega metskitsel raske kiskjate
hinnatud saakloom. Metskits on vastuvõtik igasugustele haigustele. VÄLIMUS Metskits on meie metsade üks ilusamaid ja graatsilisemaid loomi. Tal on sihvakas keha ja peenikesed jalad. Ta saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Metskitse suvekarv on punakas-pruun, talvel on nende karv hallikas. Metskitse tüvepikkus on 100-150 cm, mass 24-49 kg. Isasloomad kannavad sarvi. Esimese eluaasta oktoobris kasvavad tal sarve algmed. 2. Eluaastamärtsis kasvavad uued, ilma harudeta sarved. Neljandal eluaastal on sokul 3-harulised sarved, mais-juunis vabanevad need nahast, kuid langevad maha alles novembris-detsembris. Edaspidi harusid juurde ei kasva, peale 8.10 eluuasat hakkavad sarved taandarenema. Ärritunud metskitsed häälitsevad haukuvalt, emased (kitsed) ja noored sokud hauguvad kestvamalt. ELUKOHT Metskits eelistab elukohaks metsaservi, põldudevahelisi metsatukki, vältides suuri metsi. Seetõttu on nende arvukus
ja graatsiline hirvlane • Sageli peetakse teda meie metsade kõige graatsilisemaks ja ilusamaks loomaks • Tal on pikad kõrvad ja lühike saba, mis on karvade sees • Saba ümber on valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. • Selle järgi liiguvad kitsetalled, kui nad põgenevad koos emaga vaenlase eest Välimus • Tal on peened ja pikad jalad • Isastel on sarved, mida ta kannab peaaegu kogu aasta vältel, ainult sügisel heidab ta sarved maha ja kasvatab juba varakevadeks uued sarved • Suvel on tema karvkate erk punakas-pruun • Talvel muutub see hallikamaks • Tema tüvepikkus on kuni 125 cm • Kaalub 24-35 kg Elukoht • Metskits eelistab vaheldusrikast kulltuurmaastikku • Ta liigub väga erinevatel maastikel • Teda võib kohata nii metsades, niitudel ja põldudel • Tema meelismaastikeks on
Praegu on punahirve Eestis just Eesti läänesaartel. Punahirv on suuruselt põdra järel teine hirvlane. Punahirve värvus suvel ja talvel on erinev, suvel on ta punakaspruun ning talve poole muutub ta hallikaspruuniks. Nagu punahirve värvus on ka ta toit suvel ja talvel mõneti teistsugune. Suvel toitub see hirvlane rohttaimedest, talvel aga puude-põõsaste koortest ja võrsetest. Välimus Punahirvedel pole sarved aastaringselt, vaid osa aastast saavad isasloomad uhkeid sarvi kanda. Sarvede pikkus võib ulatuda 91 cm-ni, keskmiselt on aga sarved kuni 71 cm pikad. Sarvede kaal võib ulatuda 3 kg-ni, kuid haruldaselt 1 kg. Sarved ise on väga harulised, kuid pulkjad. Tihti rohkem kui 10 haruga sarved ei ole kurrulised. Punahirv on suuruselt põdrast väiksem ning metskitsest suurem. Ta värvus oleneb aastaajast (suvi/talv). Suvel
tõenäoliselt mitu poega järgmine kevad sünnib). · Metskitsede looduslik suremus ligikaudu 10%. · Et looduslikku suremus vähendada: aidata loomi (söödaplatsid), valikküttimine (üritatakse küttida nõrgemad, vanemaid loomi, neid kes nagunii talve üle ei elaks. PRAKTIKA · Eesti ulukitelt on võimalik saada 13 trofeed. · Põder, sokk ja hirv - on võimalik saada sarved · Metssiga - kihvad · Karu, ilves ja hunt - saab kolju ja nahad · Rebane, kährik ja nugis - koljud · Varsti lisanud ka koprakolju. · Trofeesid hinnatakse näitustel, kus neid hindavad litsentseeritud kohtunikud. Andmed kantakse kataloogidesse. Pärast hindamist saavad parimad trofeed medalid (hinnatakse pallide alusel). · Eestist pärit ilvesenahk omab maailmarekordit. · Naha trofeedes omab suurt rolli ka naha parkija! · Koljude hindamisel on üks osa
Põhjapõder Välimus Põhjapõtradel on pikk pruunikas-hall talvekarvastik, mis katab tervet keha peale jalgade, seal on ka karvastik , aga lühem ja tugevam. Pea umber valge karvastik. Suvekarvastik on tal lühem ja ühetooniline (tavaliselt tumepruun ). Kaug-Põhjas elavad heledama karvaga põhjapõdrad kui metsades, kus elavad tumeda karvaga põhjapõdrad. Tal on pikk kere ja kael ning sarved, mis on väljaarenenud nii emastel, kui ka isastel. Sarved on pikad, algul taha, siis ette koondatud. Tüvepikkus on 200-220 cm. Õlakõrgus 110-140 cm. Mass on 100-220 kg. Toitumine Põhjapõdrad on enamjaolt taimetoidulised. Suvel toitub ta rohust ,talvel aga samblikest. Elupaik Põhjapõdrad elavad karjana. Nad elavad tundras, aga samuti ka taiga aladel.Põhjapõtru leidub Põhja-Euroopas, Alaskal, Kanadas, Siberis ja ka Gröönimaal Pojad Emane toob tavaliselt ilmale 1-2 vasikat. Tiinus kestab 33-35 nädalat.
Pealiskarvad 5...6cm pikad, jämedad ja murduvad kergesti, sest nad on õhuga täidetud. Õõneskarv aitab säilitada kehasoojust. Peas domineerib halle värvu. Tallede karvkate on esimestel elukuudel kollakaspunane rohkete valgete täppide ja laikudega. Sügisene karvavahetus algab septembris ja lõpeb detsembris kevadine toimub peamiselt mai-juunikuu jooksul. Sarvede mahaajamine algab tavaliselt oktoobris ja kestab novembri-detsembrini. Järgmiseks aastaks kasvavad 2-harulised sarved. Neljandal eluaastal on sokul tavaliselt 3-harulised sarved. Pärast seda sarveharusid enam juurde ei kasva. Sarve pikkus ,kaal ja maht suureneb 8...10 eluaastani. Hiljem muutuvad sarved lühemaks, kergemaks ja väiksemaks ning harude arv kahaneb üheni. Keha kuju järgi saab öelda, kas on tegemist noore, keskealise või vana sokuga. Aastase soku kehaehitus on nõrk, ebaküps. Ta näib kõrgejalgne ja sale, kael on peenike ja pikk.
Välimus Punahirv ehk cervus elaphus on metskitsest suurem, kuid põdrast väiksem hirvlane ja põdra vahepealne. Ta võib kasvada kuni 230 cm pikaks ja kaaluda 100-150 kg. Suvel on punahirv punakaspruuni värvusega, talvel aga vahetab selle hallikaspruuni kasuka vastu. Noored hirved on valgetäpilised. Saba ümber on valge laik nn. "sabapeegel". Isasloomadel on osa aastast uhked, harulised sarved. Oma parima füüsilise vormi saavutab punahirv 1012-aastasena. Selles vanuses on hirvedel kõige suuremad ja harulisemad sarved. Eemalt vaadeldes võib punahirve esmaspilgul ära vahetada põdraga, kuid seda ainult suuruse poolest. Lähemalt vaadeldes tuleb kohe esile hirvele omapärane pea ja nägu.
metskitse kaal on 30 kg, tallel 20 kg. Vastsündinud talled jäävad oma sünnipaika nädalaks ajaks lamama. Kui neile metsas käies peale sattuda ei püüagi nad põgeneda, sest põgenemisinstinkt pole neil veel arenenud. Nädala aja pärast hakkavad talled juba koos emaga ringi liikuma. Tallede imetamine kestab 4 kuud. Iseseisvaks saavad talled 2. aastaselt ja suguküpsuse saavutavad 1,5. aastaselt. 4. Sarvekandja ehk isasloom Hirvlaste isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi. Sarved on vajalikud territooriumi märgistamisel ja "turniirirelvadena". Nende kuju ja suuruse järgi võib hinnata soku vanust ja tervislikku seisukorda. Noortel sokkudel kasvavad sarvealgmed juba oktoobris, veebruaris langevad need maha ja uued, päris sarved, hakkavad sirguma märtsis-aprillis. Vanadel sokkudel kasvavad sarved kevadtalvel ja saavutavad täismõõtmed juba aprilli lõpuks või mai alguseks. Noorte sokkude päid kaunistavad haprad pulksarved, vanad ja väsinud sokud kannavad
Leedu rahvamuusika Leedu rahvalaulude hulgas on kõige arvukamalt töölaule ja tavandilaule, palju lauldi ka loodusest. Lauljateks olid enamasti naised, laulude omapäraks on vaheldusrikas rütm ja mitmehäälsus. Kõige vanemad leedu rahvalaulud on sutarine`d, mida vahel saadeti pillidele ja mille saatel vahel ka tantsiti. Palju leidub ka nutulaule. Leedu rahvapillidest on populaarsemad kankles, ragai (sarved) ja skuduciai (paaniflööt). Kõige huvitavamad on 1,4- 2,3m pikkused sarved daudyte`d, millel mängisid karjased. Leedu üldlaulupeo traditsioon päroineb aastast 1924. Leedu Ooperi ja Ballettiteater konservatioorium ja muud sellised kohad asuvad Vilniuses. Leedu üheks tuntumaks heliloojaks on Mikolajus Konstantin Ciurlionis. Leedu hümni kirjutas V. Kudirka.
suundusime siis neljakesi koos puude poole. Mõne aja pärast jõudsimegi metsa, mis juba varasele hommikutunnile vaatamata rõkkas linnulaulust. Tükk aega puude keskel olles ei märganud me ühtegi looma ja korjasime ainult natukene juurikaid vöö vahele. Ühel hetkel märkasin ma aga põõsa taga liikumist ja andsin sellest teada oma kaaslastele. Hargnesime laiali, et igast küljest looma ehmatada. Lähemale hiilides sain aru, et tegemist on isase põdraga, kellel olid vägevad sarved. Kui olime piisavalt ligidal ma vilstasin ja siis viskasime kõik odad põdra poole. Saime kaks tükki pihta, loom üritas küll põgeneda , aga komberdas juurikate taha. Lõpetasin looma piinad ja haarasin koos seltsilistega sellest vägevast põdrast kinni, oli päris raske teine. Pärast rasket tassimist jõudsime külla tagasi, mis oli üsna tühi kuna kõik olid läinud metsa või kalale. Nülgisime põdra ära ja eemaldasime sarved. Seejärel lõikasime parajad tükid ja hakkasime endi
2007 Põder kuulub imetajate klassi, sõraliste seltsi ja hirvlaste sugukonda. Ta on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Esimesed sarved hakkavad põdrapullile kasvama vasikaeas, teise eluaasta lõpuks on pähe kasvanud kuni paarikümne sentimeetrised piiksarved. Kolmandal eluaastal võib noor pull uhkeldada juba kaheharuliste sarvedega. Elu jooksul tuleb harusid veel juurde. Ühel sarvel võib olla isegi 15 haru, tavaliselt on neid täiskasvanud pullil siiski vaid kümmekond. Toidunappuse ja haiguste tõttu ei pruugi harusid lisanduda, osa võib koguni taandareneda
kahjustusi. Põdra poolt kooritud puud hukkuvad keskmiselt 5-10 aasta pärast olenevalt kahjustuse 3 iseloomust. Saba 45 cm pikkune 1,3-2 korda kehast pikem Eripärad Sarved isastel. Ühel sarvel Sarvkate takistab looma võib olla isegi 15 haru. kasvamist, seetõttu vahetavad Sarveharude arv ei näita roomajad nahka. Sisalikel looma vanust. Talveks põder langeb vana nahk tükkidena loobub sarvedest. Pullid maha. hõõruvad neid vastu puid ja
Tallinn 2018 Essees annab töö autor ülevaate, kas piltidel kujutatud viikingite peakatted- kiivrid on müüt või tegelikkus tänapäevase popkultuuri tingimustes. Tänapäeva popkultuuris on viikingitest kujunenud inimeste teadvusesse valeinformatsioon seoses nende peakatetega. Allpool annab töö autor ülevaate mõnedest valearusaamistest ning tõendite olemasolust või mitte. Inimeste teadvuses on pildid pikkadest ja tugevatest meestest, sarved turritamas uhkelt nende kiivritelt kui kiirustati lahingusse ning hävingut külvama viikingid. (Trafford, Pluskowski, 2007, 58). Viikingitest sõjamehed, kes muistsetel aegadel võtsid ette pikki merereise rüüstamisteks ja samuti ka kauplemiseks, kandmas sõjakiivreid sarvede või tiibadega, on kujunenud meile juba ikooniks ning enesest mõistetavaks. Aastatega on tiivad ja sarved kujunenud viikingite sünonüümiks ning nende sobitamisel ideaalseks kujundiks
PõDER MARKUS TOOMSALU P.V.P 6A KLASS Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonnast pärit imetaja Põder on Eesti suurim metsloom. Ta võib kasvada üle 2 meetri kõrguseks ja kuni 3 meetri pikkuseks. Emast põtra nimetatakse põdralehmaks, isast põdrapulliks. Põdrapullil on uhked sarved, mida iga sügis vaja läheb, sest ees ootavad lahingud teiste pullidega. Põdralehmal sarvi ei ole. Põdravasikad on sündides kaetud pruunika titekarvaga. Eestis on umbes 10 000 põtra. Igal aastal kütitakse nendest ära kolmandik, sellele vaatamata põtrade arv ei vähene, sest põtrade juurdekasv on samuti 30% aastas. Põdra välimus Põder on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all
Perekond: põder Liik: põder Suurkiskjaid loendatakse rohkem kui neid on, sest näiteks huntide areaal on nii suur, et loetakse “naabrite” hundid ka kokku. Põder (Alces alces) Olulisim uluk, sest on olnud siin jääajast ja on alati siin olnud. Esivanemate olulisem jahiuluk. Kõige suurem metsakahjustusi tekitav loom – sööb noort metsa. Põdra välimus 300-500 kg kõrgus 1,90m habe lõualotis keev vesi isasel sarved (umbsarved) – kasvavad igal aastal uuesti; põhjapõdradel on ka emastel sarved 5-6 eluaastast kasvavad kühvelsarved 10. eluaastast alates hakkab sarvede mass kahanema Põdra levik taigavööndis põhjas tundrani/metsatundrani lõunas stepini/kõrbeni eristatakse 8-9 alaliiki (erinevad kehamõõtmete, sarvede jms) külmemates piirkondades elavad suuremad liigid (kõige võimsamad põdrad elavad Alaskal- u 1t raskused ja 2m sarved)
§ Piim § Nahk § Vill Siga Mida saame sealt? § Nahk § Rasv § Liha § Sõnnik Lehm Mida saame lehmalt? § Piim § Liha § Sõnnik Siidiliblikas Mida saame siidiliblikalt? § Siidiniiti Mesilane Mida saame mesilaselt? § Mesi § Vaha § Mesilasmürk Põder Mida saame põdralt? § Nahk § Sarved § Liha Kana Mida saame kanalt? § Munad § Liha
inimese kehas haigustekitajaid valke. *mehaanilisel teel *kõrge temperatuuriga *keemilisel teel *kiirguse toimel Valkude biofunktsioonid. Ensümaatiline Ensüümid on valgud , mis reguleerivad bioloogiliste reaktsioonide kiirust. Igast bioloogislist reaktsiooni reguleerib kindel ensüüm. Kehtib luku ja võtme prinsiip. Ehituslik e. struktuurne funktsioon. Valgud kuuluvad kõigi rekuorganellide koostisse. Loomorganismides on valgulised paljud nahatekised : suled, soomused, sarved . Energeetika 1g valke annab lõhustudes reaalselt 4 kcal energiat. Annaks ka 6, kuid valgud ei lagune täielikult. Imetajates moodustub kusiaine e. karbamiid e. uurea. Valkude liigkasutamine on tervisele ohtlik. Valkude arvelt tuleks katta 15 % kega ööpäevasest energiatarbimisest . Valgu liigtarbimine kahjustab maksa ja neerusid. Liigne valk viib välja kaltsiumi. Valgurohke toit on varjatult rasvarikas. Varuaineline N1. Munavalge 10-12% valku N2. Piim 4-5 % (piima varuvalk on KASEIIN) N3
Minu perel on kombeks käia igal jõululaupäeval kirikus laulmas ning preestri kõnet kuulamas. Mööblit oli keskajal vähe, elutoa keskel seisis suur köögilaud, mille otsas oli tool peremehele ja külgedel toolid külalistele. Arvan, et endiselt on osades kodudes nii, et isa istub lauaotsas, ema teises otsas ning lapsed ja külalised küljetoolidel, vähemalt on nii minu peretuttavatel. Üleriided riputati nagidesse, milleks olid tavaliselt metsloomade sarved. Ka meie kodus ja vanavanemate seintel on metsloomade sarved ja mõnegi otsas ripuvad tihti külaliste üleriided. 14. sajandil loodi suured firmad, mis tegelesid vana mööbli restaureerimisega. Minu ema on vana mööbli armastaja, tal on kodus tuba, kus on kõik vanaaja mööbel. Alguses ei meeldinud mulle plaan teha selline tuba, kuid kui see valmis sai, siis hakkas see mulle väga meeldima. Pikkadel ja pimedatel õhtutel kogunes pere kamina ümber või kolde ette. Tihti teen ka mina
Egeuse arhitektuur ja kujutav kunst Koostaja: Knossos Aerofoto Phaistos Aerofoto Knossos Phaistos Knossos. Rekonstruktsioon Knossos. Põhjapoolne sissekäik Knossos Pühad sarved Knossos. Piilarihall Knossos. Toiduladu Phaistos. Suur trepp Troonisaal Vann "Pariisitar" Jumalanna madudega Jumalanna madudega Sarkofaag Hagia Triadast Merestiilis vaas Knossosest "Kamarees# stiilis vaas Phaistosest Phaistose ketas Kalur Thera saarelt Seinamaal Thera saarelt Mükeene rekonstruktsioon Mükeene Mükeene. Atreuse varakamber Tiryns. Tsitadell Tiryns Kükloopilised müürid Mükeene jumalanna
Mida anda oleks keset seda vaenu milletaolist pole pikki aastaid nähtud? Võtta vanemate viisakusest laenu? Pole sobilik. On seegi suhe jahtund. Mis on põlvkond see mis nimetab end üksi lõpuks, alguseks - täis halba nagu head? Kõik nad ellu jäid, kes ihuüksi läksid, aga kuhu - vaevalt Surmgi teab. Veel maiset kurja mis end valgusesse varjab ja peekreist mõõdukais sind ahvatlemas ligi sa oska peljata, ka homme ometigi hing vaiki valikust - ka siis kui päev sind sarjab. On sarved inglitel, kes teavad sinust tõde ja magus hääl, mis nagu ling su kaelal sõlmub - kui lähed kinnisilmi, meeles ainult kõrgus, nad näevad ohtu sus ja toovad sind kus kõle. Ei ühtki sõna kui ka kistakse sust palvet ja kõigi näiliku eest keset Maa öö valu. Ju vaikib aina see kes põrgugi eest palub, kuid mil ta lausub, Taevas ise püsib valvel. Mulle meeldivad Elo Viidingu luuletused, sest need on sügavad ja mõtlemapanevad, kuid kohati on neid raske mõista
Ökoloogia ja keskkonnakaitse Metskits ja metsmaasikas Õpetaja: Liivi Plint Koostaja: Ave Rosenberg Metskits Metskits (Capreolus capreolus) Välimus Kerge keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Karvastik soojematel aastaaegadel punakaspruun, talvel hallikas. Kitse sabaümbrus on aasta läbi valge, mida kutsutakse sabapeegliks. Isasel metskitsel ehk sokul on kaheharulised sarved. ... Kehamõõtmed: Tüvepikkus ...125 cm, õlakõrgus ~ 75 cm. Kehamass: 24...35 kg. Eluiga: kuni16 a Poegade arv: 1-2 (3) Liigi kohastumused Kaitsevärvus Kehaehitus Sõrad Sokkude sarved Liigile mõjuvad ökoloogilised tegurid Abiootilised tegurid: Sademed, väga lumerohke talve tõttu võivad paljud metskitsed hukkuda, sest nad ei saa toitu kätte ja metskitsede arvukus väheneb. http://www.youtube
Sissejuhatus Valisin põdra, sest ta on eesti suurim loom ja ta meeldib mulle. 4 Sisu Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonnast pärit imetaja. Põder on Eesti suurim metsloom. Ta võib kasvada üle 2 meetri kõrguseks ja kuni 3 meetri pikkuseks. Emast põtra nimetatakse põdralehmaks, isast põdrapulliks. Põdrapullil on uhked sarved, mida iga sügis vaja läheb, sest ees ootavad lahingud teiste pullidega. Põdralehmal sarvi ei ole. Põdravasikad on sündides kaetud pruunika titekarvaga. Eestis on umbes 10 000 põtra. Igal aastal kütitakse nendest ära kolmandik, sellele vaatamata põtrade arv ei vähene, sest põtrade juurdekasv on samuti 30% aastas. Põder on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Ta on
,,Põrgupõhja uus Vanapagan" Elu võimalikkusest kapitalistlikus ühiskonnas. Kuidas on võimalik normaalselt ära elada, kui maailm on selline, nagu on? - ÜHISKONNAKRIITILINE TEOS Luigelaul, ilmus 1939. aasta lõpus A. H. Tammsaare suri 1. märts 1940 Kas on REALISTLIK teos? Probleem realistlik, detailid fantastilised, nt - Lisette laiba kadumine - Kaksikute sarved jne ALLEGOORILINE TEOS Allegooria (kreeka allegorein rääkima piltlikult, ülekantud tähenduses) mõistukõne, proosa- või värsslugu, milles on ühteaegu kaks tähendustasandit: see, mida jutustatakse, ja see, mida selle all mõeldakse. Nt jutustades lugu loomtegelaste elust, mõeldakse selle all suhteid ühiskonnas. Allegoorias kujutatakse abstraktset ideed, mõistet, omadust konkreetse, pildilise kaudu. SATIIRILINE TEOS Satiir (ladina satira segu, pudu-padi, ühepajatoit)
maa, õhk ja vesi roomajate päralt. Vees elasid tänapäeva delfiinide sarnased ihtüosaurused ja loibadega plesiosaurused. Kõik veeroomajad pidid hingamiseks tõusma veepinnale. Taeva all lendasid nahksete tiibadega lendsisalikud pterosaurused. Maismaal elanud dinosaurused olid kõigist saurustest suurimad. Saurused: TRITSEERATOPS Tritseeratopsi nimi on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest treis - kolm, keras - sarv, opsis - välimus ehk lühidalt kolmsarv. Ja sarved olid tal tõepoolest võimsad: kaks suuremat kolju lael, silmade kohal ning üks väiksem ninamikul. Muuseas, isegi nina oli tritseeratopsil allapoole kongus justkui papagoi nokk. Ebaharilikult pikk - ligi kahemeetrine pea moodustas peaaegu kolmandiku sisaliku kere pikkusest. Ühelgi maismaaloomal pole eales varem ega meiegi päevil olnud nii vägevat koljut. Tritseeratopsi pikkus oli kümmekond meetrit, kaal üle kahe tonni.
Metskits, ladinakeelse nimetusega Capreolus capreolus on metskitse perekonda kuuluv sõraline. Isaseid metskitsi nimetatakse sokkudeks, emaseid aga lihtsalt kitsedeks. Metskits on meie metsade üks ilusamaid ja graatsilisemaid loomi. Ta on sihvaka ja saleda kehaga ning peente jalgadega. Metskitse saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomadel on sarved ja nad võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad.Soojadel aastaaegadel on metskitse karvastik punakaspruun, talvel hallikas. Karvastiku vahetus on talvel ja suvel hea kaitseviis. Mai lõpus sünnivad kitsel 1 kuni 3 hästiarenenud talle. Vastsündinud talled jäävad oma sünnipaika nädalaks ajaks lamama. Kui neile metsas käies peale sattuda ei püüagi nad põgeneda, sest põgenemisinstinkt pole veel arenenud. Nädala aja pärast hakkavad talled juba koos emaga ringi liikuma. Metskits toitub taimedest, puude ja põõsaste okstest, kuid ei põlga ka samblaid ja samblikke. Me...
Põder Põder on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Rootslased taipasid, et põder ei koori puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna
Me nägime preestreid ja jumalanna austajaid. Käisime eri päesmega vara kambrisse. Siis tegime pausi ja ma sõin ühe õuna ja ühe apelsiini ära .Ühe õuna ja ühe apelsiini andsin klassivennale sest ta oli enda omad koju unustanud. Seejärel vaatasime teis Athena kuju pärast vaatamist suundusime Nike templisse see on küll väike aga huvitav. Seal me palvetasime umbes 15 min-i. Nike templis olid huvitavad seina maalingud näiteks ühest härjast kellel olid kultsed sarved. Siis ma suundusin koju ja vahetasin oma muljeid ema isa ja vennaga.
Kõik lihasööjad dinosaurused olid sisalvaagnalised, sealhulgas ka mõned taimtoidulised. Sisalvaagnalised saab jagada kahte rühma : teropoodid ja sauropoodid. Teropoodid olid kahel jalal kõndivad lihasööjad dinosaurused Sauropoodid olid taimtoidulised saurused, kes liikusid kahel või neljal jalal, neil olid väga pikad kaelad ja sabad ning väike pea. Kaitse Lisaks sabade olid osadel dinosaurustel suured teravaotsalised luuplaadid ja sarved Arvatavasti oli saurustel värviline mustriga nahk, mis võimaldas neil elupaigas vähe märgatavaks jääda Nende keha kattev nahk oli paks ja soomuseline ning neil olid pikad tugevad küünised Kasutatud Kirjandus http://www.slideshare.net/birgit95/saurused http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:lV9CkeDLKYYJ:et.wikipedia.org/wi cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee
Kes see on? Paremale 1. Ta jookseb kiiresti ja tal on pikad kõrvad? 2. Ta on pruunikat värvi ja tal on suured sarved? 4. Ta on hallikat värvi ja tal on seljal küürud? 6. Ta on hallikas-pruun ta kannab oma poega kukrus ja algab K tähega? 9. Ta on pehme karvaga on hallikat värvi ja algab K tähega? 10. Ta on pika londiga ja algab E tähega? 12. Ta on halli värvi ja tal on ninal kaks sarve? 13. Ta on pruuni värvi ja ta seljal on palju teravaid okkaid? 14. Ta on kollane ja pruunide laikudega ja tal on veel hästi pikk kael? 15. Ta on musta-valge triibuline ja algab S tähega? Alla 1
KOHEVAD LAMBAD Kodulammas on nõrga kehaehitusega: keha raske, jalad peened ja nõrgad. Sellepärast ei jõua ta ka kuigi kiiresti joosta. Peas on lambal sarved. Emasloomal on need lühikesed või puuduvad, isastel on pikad, taha ja külgedele kaarduvad. Lamba saba on lühike. Keha on kaetud tiheda lainelise karvaga - villaga. Koon on võrdlemisi terav, õhukeste ja väga liikuvate mokkadega. Lammastel pole ülemisi lõikehambaid. Selle asemel on ülahuules lõhe, mis aitab neil rohtu suhu ahmida ja lehti varre küljest lahti rebida. Lammas on mäletseja koduloom nagu kits ja veiski. Algul
rahvamajja, et tähistada minu vanaema Heli 75. aasta sünnipäeva. See on päris krõbe vanus juba, aga vaadates , kui elujõuline sa veel oled, siis 100. aastaks elamine on sulle jõuetekohane. Sa oled olnud alati väga töökas ja aus inimene, ning pereliikmete eest hoolitsemine on olnud sulle kohal number üks. See on sinu puhul suur pluss ning seetõttu kõik armastavad sind ja kutsuvad MAMMAKS, mitte vanaemaks. Sa oled meie pere Kuld ja iidol igatpidi, sest meil lastelastel, kel sarved veel maha jooksmata on sinult palju õppida. Isiklikult tahaks tänada sind selle eest, et sa oled õpetanud mulle käsitööd, mida sa oled teinud varsti pool oma elust ja siiani ei tüdine ära. Veel hindan seda, et sa pole lasknud mul unustada oma kohalikku keelt Võru keelt. Seda on alati sinuga tore rääkida, sest saan palju naerda kuna vahel kuulen osasid sõnu esimest korda ja nende kõla on naljakas. Lõputud lood ja võrdlused sellest milline oli elu vanasti ja hetkel
Baumanu ja E.Vigners Esimene läti ooperiteater asutati 1913, Rahvuslik Ooperiteater aga 1919 Riias. Tuntumad dirigendid T.Reiters (1884-1956) L.Vigners A.Jansons E.Tons (1917-67) Läti rahvamuusika Rahvalaulud on põhiliselt ühehäälsed (on ka burdoonset mitmehäälsust) Põhilaadilt lüürilised Valdavalt olustiku-, töö- ja tavandilaulud (sh. pulma- ja liigolaulud) Tuntuimad rahvapillid on kandletaoline kokle, poognaga mängitav giga, mitmesugused viled ja sarved, torupill ja viiul Läti ja eurovisioon Läti on osalenud Eurovisiooni lauluvõistlusel üheksal korral. Läti tegi oma debüüdi 2000. aastal Stockholmis. Alates oma esimesest osalemisest pole Läti vahele jätnud ühtegi võistlust. 2002. aastal Tallinnas saavutati võit. Lauljatar Marie N laulis Läti lauluga "I Wanna" 176 punktiga esimeseks. See andis Lätile õiguse korraldada järgmise aasta lauluvõistlus ning 2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus toimuski Riia
Ta rääkis erinevate kivimite tekkest ja kohtadest kus neid leitud on. Meteoriitidest sh ka kaali meteoriidikraatrist Saaremaal. Nägin aineid mille sellesarnasest olekust mul aimugi polnud nagu näiteks kipsi eri kujud ja hõbe ning kuld päris kujul otse loodusest. Need ained ja kivimid sellises looduspärases olekus olid üpris huvitavad, aga kõige huvitavamad olid siiski skelettid ja suuremad luud mammutilt (reie luu ja vaagna luu), mingi hiid... looma sarved. Hakkas kahju, et nii võrratud loomad on välja surnud. Oli palju väikseid kivistund eksponaate nagu näiteks erinevad kivistunud karbid (mida oli seal tohutult palju) ja kive mille sisse oli mõni looma kuju kivistunud. Meteoriitidest veel niipalju, et neid oli väga huvitavaid ja erinevaid-- äratasid kohe millegipärast erilist tähelepanu. Ära tulles anti meile veel infoleht mõnesõnalise tutvustusega selle kõige kohta, mida me
4. Lastelaulud 5. Tantsulaulud Uuem rahvalaul tekkis 18. saj. Lauluviis muutus mitmekesisemaks, keerulisem rütm, laulusõnad koondusid salmidesse ja tekkisid refräänid. Teemad olid mitmekesised ja esitajateks olid sageli mehed. Jutustati lossidest, võitlusest mõisaomanikuga, ilusatest naistest, õnnetust armastusest, revolutsioonidest. Eeskuju võeti saksa kultuurist. Eesti rahvapillid Suhteliselt väikse osatähtsusega. Vanimad on viled, pasunad ja sarved. Muistsed muusikainstrumendid: 1) vilepillid 2) keelpillid 3) rütmipillid Pillid olid suhteliselt algelised. Laenati ka teistest kultuuridest. Puhkpillid - erinevad vilepillid, karjasepasunad, loomasarved, torupillid, parmupill. Keelpillid - kannel, hiiu kannel e. rootsi kannel. Rütmipillide tähtsus oli pigem vaatemänguline kui muusikaline. Nt. jauram, pingipill, piitsaplaks, kraaplaud. Kõige hilisema tekkega on rahvatantsud. 18. saj. lõpp.
kilokalorit. VALKUDE EHITUS Valkude pikad molekulid koosnevad erinevate aminohapete jääkidest. Aminohape on karboksüülhape, mis sisaldab ka NH2 rühma. VALKUDE JAGUMINE · Lihtvalgud koosnevad ainult aminohapete jääkidest. Nt munavalge · Liitvalgud koosnevad valgulisest osast ja mittevalgulisest osast. Nt valk + gklükoos = glükoproteiin Nt valk + nukleiinhape = nukleoproteiin VALKUDE STRUKTUURID Kiulised Neist koosnevad karvad, küüned, sarved, sõrad, lihased ja sidekude. Need ei lahustu vees. Päsma(puntra)taolised Kõik ülejäänd valgud on sellise struktuuriga. VALKUDE OMADUSED Väga reageerimisvõimelised. Välismõjude vastu väga tundlikud. Valkude tegevus on parim 40 kraadi juures. Enamik valkusid muutub elutegevuseks kõlbmatuks 70 kraadi juures. VALKUDE FUNKTSIOONID KEHAS Struktuursed materjalid kehavalkude sünteesil. Osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja immuniteedi kujunemises nakkushaiguste suhtes.
jalgu. Tuhatjalgsete jalad liiguvad piki keha lainjas koostöös. Illacme plenipes- Californias elav suurima jalgade arvuga tuhatjalgne. Tollipikkustel emasloomadel ligi 600 jalga, isastel piisab aga vähematest. Illacme plenipes Tuhatjalgsed Jalarohkus on tingitud maa- alusest eluviisist ja vajadusest pidevalt ronida. Kehakarvad toodavad siidi. Silmadeta elukal aitavad teed leida suured sarved. Suu on vähearenenud. Allikas: EurekAlert! Pimekalal on sisemine kell Valguse muutumisest seavad loomad paika oma ööpäevarütmid. Palju küsimusi aga on tekitanud, kas ka igipimedas elavatel loomadel on ka kell. Küsimusele vastuse leidmiseks on tehtud katseid. Vastuse leidmine küsimusele Uuringutest selgus, et tõepoolest on selline kell ka igipimedas elavatel loomadel. See kell aga sätitakse õigeks söömaaegade järgi.
külma ja sooja eest. Nahas on palju näärmeid: higinääre, rasunääre, mille eritis hoiab karvad märgumatutena ning naha elastnsena. Paljudel liikidel on rasunäärmetest kujunenud ka erilised lõhna- või haisunäärmed. Higinäärmetest on tekkinud ka piimanääre. Imetajate nahk on paks ja elastne, selle alumise kihi alla koguneb rasv. Katteelundkonna hulka lisaks karvadele loetakse ka varvaste kaitseks kujunenud küünised, küüned, sõrad või kabjad, lisaks ka sarved (peale hirvlaste), [sarvsoomus]ed ja nahanäärmed. Vaid vaalalistel, veelise eluviisiga vaalad ja delfiinid on nahk karvutu. Skelett Koljut iseloomustab suhteliselt suur ajukolju, mis on tingitud aju suuremast mahust. Koljuluud kasvavad kokku hilja. Lihaskond Imetajate lihaskond on liigutuste mitmekesisuse tõttu väga diferentseeritud. Hingamiselundkond Imetajatel ainult hingamiselundid on kopsud. Sigimine Imetajad on lahksugulised. Viljastamine on kehasisene.
mitmekordselt. Invasiivseteks võõrliikideks on Eestis näiteks loomadest mink ja punahirv, taimedest kanada kuldvits ja galeega. Loomad Mink on peamiselt levinud Põhja-Ameerikas. Ta on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Euroopa naaritsast erinevalt on tal valge ainult alalõug. Punahirv on peamiselt levinud Euroopas, Kaukaasias, Väike-Aasias ja osaliselt Lääne- ja Lõuna-Aasias. Punahirvel on viie haruga sarved ja ta on üks suurimaid hirveliike hirvlaste sugukonnast. Taimed Kanada kuldvits on liik korvõielisi taimi kuldvitsa perekonnast.Eestisse ilutaimena sisse toodud võõrliik. Alates 1990. aastaist kiiresti invasiivsena levinud, peamiselt niitudel, jäätmaadel, teeservades. Galeega on liblikõieliste sugukonda kitseherne perekonda kuuluv taimeliik. Eestis esmalt söödakultuurina sisse toodud ja aretatud, on ta muutunud järjest laiemalt levivaks ohtlikuks invasiivseks võõrliigiks.
· Kerberos verejanuline metalse häälega kolme peaga koer, kes valvas sissepääsu Hadesesse · Sireenid naise kehaga linnud, peibutasid meresõitjaid karile sõitma · Kükloobid ühe silmaga hiiglased · Nümfid noored naissoost vaimud, keda seostati kindla kohaga · Saatürid - loodusvaimud, metsikud, himurad ja ülemeelikud olendid, keda kujutati pooleldi hobuste taolisena mehe ülakeha, soku jalad ja sarved · Kentaurid inimese kehaga ja hobuse kere ja jalgadega olend · Laistrügoonid hiigelinimsööjate hõim · Graatsiad ilu- ja armsuse kehastused, lõbustasid jumalaid oma veetleva tantsuga. Olid osalised kõikidel pidudel. · Muusad erinevate kunsti- ja teaduse liikide kaitsjad · Pandora laegas sisaldab kõike mis maailmas halba võib olla · Achilleuse kand nõrk koht · Trooja hobune hiiglaslik puuhobune, kus varjasid ennast sõdurid
Konspekt Eesti rahvamuusikast Eesti rahvapillid Primitiivsed Palju teistest kultuuridest laenatud Olulisemad puhk-ja keelpillid Löökpillid rohkem meelelahutuseks (jauram, pingipill) Puhkpillid- sarved, karjasepasun, vilepill, torupill, parmupill Keelpillid- kandled, hiiukannel, viiul, moldpill, lõõtspill Kapell- rahvapillidest moodustatud orkester. Rahvuslik ärkamine Seotud kultuuri ja hariduse edenemisega Hariduse aluseks kihelkonnakoolid Koolide juurde tekkisid esimesed koorid Cimse e Valga seminar koolitas välja õpetajaid (juht J.Cimse) Olulisel kohal õppekavas oli muusika Esimesed orkestrid e pasunakoorid tekkisid 19.sajandil. Suureks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
