Sama mürk bakteri poolt toodetuna aktiveerub üksnes putuka sooles ning putuka hukkumisel laguneb see kergesti. Seetõttu on biotõrjes kasutatavate Bt bakterpreparaatide toime Bt taimedega võrreldes ohutum. Bakterpreparaate kasutatakse üksnes kahjuri kõrge arvukuse korral, taimedes pidevalt sünteesitav aktiivne Bt toksiin satub aga taimejäänustes mulda ja võib seal sõltuvalt keskkonnatingimustest toimida kuni aasta. Kohalike liikide asendumine Võõrgeenide sisseviimine taime genoomi võib anda GM taimedele eeliseid keskkonnas toimetulekuks, mis võib omakorda tingida nende domineerimise. Probleemiks saab see põhiliselt erilistes keskkonnatingimustes, nt juhul, kui suudetakse luua soolatolerantsed ja põuakindlad sordid. Eriti aktuaalne on see piirkondades, kus taimede geneetiline mitmekesisus on suur (nt mais Mehhikos ja soja Hiinas). Nendes piirkondades võib muundkultuuride sissetung tähendada tuntavat
metallist valatud tähti lehekülgedeks kokku laduda ning seejärel paberile äratõmme teha. Nii jätkates saadi trükkida kiiresti raamatuid. Lühikese ajaga võidi trükkida vähese vaevaga sadu ja tuhendeid eksemplare ühest raamatust. Trükikunsti leiutamine oli väga tähtis sündmus. Nüüd, kui saadi raamatuid kiiresti ja vähese vaevaga trükkida, muutusid raamatud odavamaks. See aga võimaldas hariduse ja teaduse senisest kiirema arengu. 4. Naturaalmajanduse asendumine rahamajandusega (lk 13) Keskaja lõpu poole hakkas osa kaupmehi hankima tulu käsitööst. Enamasti hakkasid nad tegelema tekstiilitööndusega. Nad ostsid kokku suurtes kogustes lambavilla. Ettevõtlikud inimesed kaupmehed andsid villa talupoegadele, et nemad saaksid sellest lõnga, ning lõngast riiet teha. Lambavill ning valmistoodang kuulus kaupmehele, talupojad said töö eest tasu, ning kaupmehed müüsid valmistöö kasumiga ära. Järk-järgult muutusid talupojad
valik kõrvaldab ebasoodsad mutatsioonid, kuid soodsatel mutatsioonidel on kalduvus akumuleeruda. Neutraalsed mutatsioonid organismi ei mõjuta ning võivad aja jooksul akumuleeruda, mille tagajärjel võib tekkida niinimetatud katkev tasakaal. · Punktmutatsioonid on tavaliselt tingitud kemikaalidest või häirest DNA replikatsioonis, mille tõttu üks nukleotiid asendub teisega. Kõige tavalisem on ühe puriini asendumine teisega või ühe pürimidiini asendumine teisega (tsütosiin tümiin, adeniin guaniin). Sellist asendumist (transitsiooni) võib põhjustada lämmastikushape, väärade aluspaaride moodustumine või aluste mutageensed analoogid, nagu näiteks 5-bromo-2-deoksüuridiin (BrdU). Harvem esineb pürimidiini asendumine puriiniga või puriini asendumine pürimidiiniga (tsütosiin/tümiin adeniin/guaniin; transversioon).
asendusravi, geeniteraapia 11. Mis põhjustab pärilikke haiguseid, päriliku eelsoodumusega haiguseid, mittepärilike haigusi. + näited. PH (daltonism) ja PEH(alkohol, rasvtõbi) põhjustab viga pärilikkuse aines. MP(viirushaigused) keskkond 12. Mis on geenmutatsioon, kromosoommutatsioon, genoommutatsioon? GM- toimub muutus DNA nukleofiilses järjestuses. KM-muutub kromosoomide ehitus. GEM- muutub kromosoomide arv. 13. Millal geenmutatsioon ei avaldu fenotüübis? kui ühe nukleodiidi asendumine teisega ei põhjusta aminohappe vahetust valgu molekulis. KUI mutatsiooniga kaasneb küll ühe aminohappe asendumine teisega, kuid see ei muuda sünteesitava valgu funktsiooni. Kui moodustunud mutantne alleel on retsessiivne.
1)Tööstusliku pöörde eelistused on 1. raha 2.inimesed 3.masinate kasutusele võtt. 2)Tööstuslik pööre sai alguse inglismaalt, sest 1. Söe kaevandus 2.Ketrus ja kudumismasina leiutamine 3. Feotaalsete takistuste puudumine. 3)Auruajastu leiutised 1.aurik 2.aururong 3.aurumasin 4)Muutused põllumajanduses 1.uued maaharidusviisid ja põllukultuurid 2.raudader 3. külvi ja viljaplaksu mais 5)Tööstusliku pöörde tagajärjed 1.käsitöö asendumine masinatega 2.töö puudus 3.elujärje purunemine 4.suurenes sööviljakus 5.alandas kaupade hindu 6)Transpordi areng 1.söe vedamine 2.leitati raudtee võrgustik 3.raudtee ümber kerkisid asulad ja tööstuettevõtted 4.veetransport 5.leiutadi diisel- ja bensiinimootor. 7)Elektriga seotud leiutised 1.elektrijuhtmed 2.patarei 3.elektrigeneraator 4.elektrimootor 5.elektrilamp 6.elektrikoorohi 7.elektriline võidukäik 8. elektri telegramm 8) Elu linnas 1.Linnad muutusid 2.elutingimused paranesid 3
Tugeva happe toimel karbonüülrühma süsinik muutub elektrofiilsemaks, nii et alkoholi nukleofiilne tsenter on võimeline teda atakteerima. Karboksüülrühma OH-rühm muutub protoneerumise tulemusena heaks lahkuvaks rühmaks ning lahkub tetraeedrilisest vaheühendist, andes estri. Estri saamisreaktsiooni kõik vaheetapid on pöörduvad. Seepärast tuleb tasakaalu nihutamiseks kasutada kas suurt alkoholi ülehulka või siduda (eraldada) tekkiv vesi. Alkoholi hüdroksüülrühma asendumine toimub happelise ühendi osavõtul. Selle prooton liitub hüdroksüülrühmaga, moodustades vee, jääk aga asub vabanevale kohale, moodustades uue funktsionaalderivaadi. Reaktsioon kulgeb nukleofiilse asendusena alkoksooniumiooni esimesel süsinikuaatomil: Alkoholi protoneerumine toob kaasa süsinikuaatomi positiivse osalaengu kasvu ja tõstab oluliselt selle elektrofiilsust. Vee nukleofiilne asendumine toimub seetõttu märksa ladusamalt kui hüdroksiidiooni asendumine protoneerimata alkoholis
RAIMUNDO PANIKKAR 1.) Kristofaania- Inimese jõudmine täielikule kogemuslikule tasandile ei pea alati nii- väga välja paistma. Kuna mulle isiklikult endale tundub, et tänapäeva inimeste ligimese tunnetamine on teatavaks kaduvaks kunstiks muutumine. Sõnadeta arusaamine üksteisest ei ole eriti levinud. Kristofaania kui, aga kogemuslik edasiminek inimeses on samuti spirituaalne avamine ning jõudmine maailmamõistmise uuemale tasandile. Samas kristoloogia asendumine kristofaaniaga on raskesti ette kujutatav kuna millegi asendumine millegi uuega ei ole inimeste jaoks lihtne eriti siis kui tegu. Me võiks asendada oma auto uuega või pastaka pliiatsiga, aga inimmõistuse mõttesuuna asendamine uuemaga ning hoopis erinevaga vanast ei ole ette kujutatav. Kristofaania levikut võiks märgata ajapikku kui inimesed oleksid sellise muutuse endasse sisse lasknud ning selleks valmis. 2
Annabel Heindla 18/01/2015 Rohunepp Rohunepp on neppidest ainuke, kes mängib maapinnal. Maast üles lendab tummalt ning sirgel madalal lennul. Ta elab mõnel kuivemal luhakühmul. Ta paaritub põldudel/niitudel. Teda ohustavad ulatuslikud maaparandustööd ja maaviiside asendumine intensiivse tootmisega. Teda ohustavad ka varajane niitmine, uute ehitiste rajamine, pesitsusaegne häirimine, hilised üleujutused ja kevadine liigne kuivus, põlengud. Rohuneppi ohustavad ka tema looduslikud vaenlased ehk röövlinnud, vareslased, rebane, kährikkoer ja mink. Tema kaitseks on ta pandud looduskaise alla, niite kaitstakse ja kasutatakse kergemat põllumajandusrehnikat ning hilist niitmist.
Tugeva happe H2SO4 toimel karbonüülrühma süsinik muutub elektrofiilsemaks, nii et alkoholi nukleofiilne tsenter on õimeline teda atakteerima. Karboksüülrühma OHrühm muutub protoneerumise tulemusena heaks lahkuvaks rühmaks ning lahkub tetraeedrilisest vaheühendist, andes estri. Estri saamisreaktsiooni kõik vaheetapid on pöörduvad. Seepärast tuleb tasakaalu nihutamiseks kasutada kas suurt alkoholi ülehulka või siduda (eraldada) tekkiv vesi. Alkoholi hüdroksüülrühma asendumine toimub happelise ühendi osavõtul. Selle prooton liitub hüdroksüülrühmaga, moodustades vee, jääk aga asub vabanevale kohale, moodustades uue funktsionaalderivaadi. Reaktsioon kulgeb nukleofiilse asendusena alkoksooniumiooni esimesel süsinikuaatomil: Alkoholi protoneerumine toob kaasa süsinikuaatomi positiivse osalaengu kasvu ja tõstab oluliselt selle elektrofiilsust. Vee nukleofiilne asendumine toimub seet~ttu märksa ladusamalt
Ajalugu Kordamine 1. Seleta mõisted: Tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega Industriaalühiskond tööstuse saavutustele tuginev ühiskond Industrialiseerimine suurtööstuse arendamine Proletriaat palgatöölised Urbaniseerumine linnastumine Kodanlus ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ja teiselt poolt Talupoegadele ja töölistele Imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale Kolooniaid hõivata.
· Senjöör (valitseja) ja vasalli (kohalik aadel) suhe · Karl Martell · Lään ehk feood( maalapp mis vasall saab senjöörilt sõjaväe kohustuste eest) · Läänimees ehk feodaal( vasall, kes on endale saanud feoodi) · Pärusvalduste teke · Feodaalne killustus Majandus · Naturaalmajandus · Kaubandus · Mõisad ja talud Turusuhete areng · Linnade areng, mis hoogustas kaubandust · Spetsialiseerumine · Loonusrendi asendumine raharendiga · Talupoegade liikuvuse suurenemine · Talupoegade vabaks ostmine Seisused · Vaimulikud · Sõjamehed · Töötegijad Pärisorjus · Talupoegade sõltuvus feodaalist · Sunnismaisus · Õigusemõistmine isanda kätes · Oluline faktor feodaalkorra tekkimisel Talupere igapäevaelu · Elati koos kogukonnana · Majad valmistati käepärasest materjalist · Leibkonna suurus varieerus
26. Tööstuslik pööre Euroopas. Tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Universaalne aurumasin James Watt, 1765.aasta. Esimene aurik Robert Fulton, 1807.aasta. Vedur George Stephenson, 1814.aasta. Raudader 19.sajand Saksa Tolliliit 1834.aasta 1) Millised olid tööstusliku pöörde eeldused? Uute masinate leiutamine, nende kasutuselevõtmine. Rahva nõudmine rohkema kauba järgi, mida inimesed ise oma kätega teha ei jõudnud. 2) Miks sai tööstuslik pööre alguse Inglismaal?
Geenmutatsioonide tulemusena võivad tekkida uued alleelid. Geenmutatsiooni tulemusena võib häiruda näiteks insuliini süntees ning inimene põeb seetõttu suhkrutõbe. Kromosoommutatsioonid on kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutused, mis on nähtavad mitoosi või meioosi kromosoomide mikroskoopilisel uurimisel. Tekkepõhjused võivad olla vead mitoosis või meioosis. Geenmutatsioon ei avaldu fenotüübis järgmistel juhtudel: 1) Kui ühe nukleotiidi asendumine teisega ei põhjusta aminohappe vahetust valgu molekulis. 2) Kui mutatsiooniga kaasneb küll ühe aminohappe asendumine teisega, kuid see ei muuda sünteesitava valgu funktsiooni. 3) Kui moodustunud mutantne alleel on retsessiivne. Genoommutatsioonid on homoloogiliste kromosoomide arvu muutused. Üks inimese kõige sagedasemaid genoommutatsioone põhjustab Downi sündroom. Selle tulemusena on inimese keharakkudes 46 kromosoomi asemel 47. See tuleneb 21
kiulist membraani · Osteoblastid jätkavad kollageensete kiudude ja põhiaine (osteoidi) moodustamist · Osteoid muutub luumaatriksiks kaltsiumi soolade ladestumisel. Tootes luusubstantsi jäävad osteoblastid selle sisse ja muutuvad osteotsüütideks Osteo- Osteo- Mesen- Luu Osteo- klast tsüüt hüüm maatriks Osteoid blast Kondraalne ossifikatsioon 1 · Asendusluud tekivad hüaliinsest kõhrkoest primordiaalse skeleti asendumisel luukoega · Kõhre asendumine luukoega toimub kahel viisil: kõhre pinnal e. perikondraalselt ja kõhre sees e. en(do)kondraalselt Kondraalne ossifikatsioon 2 · Diafüüsi ümber tekib perikondraalne luumansett · Kõhre toitumine häirub, põhiaine kaltsifitseerub - luustumistuum e. ossifikatsioonitsenter · Mesenhümaalne kude tungib periostaalpungana läbi luumanseti · Mesenhümaalsed rakud diferentseeruvad osteoblastideks ja algab enkondraalne ossifikatsioon
ümbervahetumine varieerumine. Ei kaasne ka muutusi kromosoomides. Reaktsiooninorm- tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piir. Kitsas- Ei avaldu fenotüübis, kui: juuksevärvus, karvade läbimõõt. Lai- kehakaal, kanade munatoodang, Veiste * 1 nukleotiidi asendumine teised ei põhjusta AH asendumist teisega piimaand. * kaasneb küll AH asendumine teisega, kuid see ei muuda sünteesitava valgu ülesannet GENEETIKA JA MEDITSIIN * moodustunud alleel on retsenssiivne ja tema kõrval olev alleel on dominantne Genotüüp Keskkond
Ajalugu 8 kl. Tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masinatootmise ja vabrikutega. Tööstuslik pööre algas 17. sajandil Inglismaal. Euroopa riikidesse ja Ameerika Ühendriikidesse jõudis see alles 19.sajandil. Positiivsed tagajärjed: - võeti kasutusele masinad - linnad suurenesid - alanes kaupade hind - kvaliteet paranes - toodeti rohkem tarbekaupu - paranesid elu ja töö tingimused Negatiivsed tagajärjed: - paljud jäid töötuks - palgad olid kehvad
Tartu Kommertsgümnaasium Oliver Lopato 11.a Masinate kasutuselevõtt Manufaktuuride asendumine 18. saj. Inglismaa Urbaniseerumine Ülemerekaubanduse valitseja Rikas maavarade riik Unioonis Sotimaaga Hakati tootma rauda 19. saj. levis masintootmine Euroopasse ja Ameerika Ühendriiki Inimesi tabas tööpuudus Tööviljakuse suurenemine Elu ja töötingimuste paranemine esikohale tõusis tööstuslik tootmine toimus tööstuspööre ja üleminek kapitalismile arenesid suured vabrikud töö oli korraldatud konveieritel
Kontrolltöö pt.26-28 Mõisted Sotsialism- poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. imprealism- Suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. urbaniseerumine- linnastumine industriaal ühiskond- Suurtööstuse arendamist nim. industrialiseerimiseks ning järjest enam tööstuse saavutustele tuginevat ühiskonda industriaalühiskonnaks. tööstuslik pööre- manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Saksa tolliliit- Saksamaal puudus ühine tollisüsteem. Oli vaja kooskõlastada tollipoliitika. Preisimaa eestvõttel moodustati 1834.aastal Saksa Tolliliit. Isikud Robert Fulton- Ta leiutas auriku mis tegi 1807. aastal Hudsoni jõel oma esimese reisi. George Stephenson-1814, aastal katsetati tema leiutatud vedurit, mis arendas kiirust 6,5 km tunnis. James Watt- 1765. aastal konstrueeris universaalse aurumasina Alessandra Nolta- Leiutas 1800
valitsussektor ning kodanikuühiskond Tööstuslik kaubatootmine Rahva osalemine valitsemises Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus Inimõiguste tunnustamine Ühiskonnasektorite eristatavus, seotus Tööstusühiskond Tööstuslik pööre 18. saj. lõpp +19. saj. Suured vabrikud, töö konveieritel Ratsionaalsus Aurumasin, üleminek masintööle Leiutised Tööaeg hakkab domineerima puhkeaja üle Meelelahutuse levik Ühiskonna sotsiaalse jaotuse muutused Seisuliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga Tööhõive majanduse põhivaldkondades Elujärje paranemine Linna- ja maarahvastliku suhtarv Linn= progress Leibkonnamudelid, suhete jahenemine Hariduse tähtsustamine Modernne Postmodernne Põhiressurss Masinad Teadmised Põhiinstitutsioon Firma Ülikool Põhiotsustajad Firmaomanikud Eksperdid, ärikorraldajad Tähtsaim kapital Varaline rikkus Oskusteave
sünteesides. Alkoholide reaktsioone võib jaotada järgmisteks rühmadeks: 1. Reaktsioonid, millest võtavad osa ainul hüdroksüülrühma vesinikuaatomid 2. Reaktsioonid, mis toimuvad kogu hüdroksüülrühma osavõtul 3. Oksüdeerumisreaktsioonid, millest samaaegselt võtavad osa nii hüdroksüülrühm kui süsivesinikradikaali vesinikuaatomid Reaktsioonid, mis kulgevad hüdroksüülrühma vesinikuaatomi osavõtul: 1. Hüdroksüülrühma vesinikuaatomi asendumine metalliga. Selles asendusreaktsioonis saadavaid aineid nimetatakse alkoholaatideks: · 2C5H11OH + 2Na 2C5H11ONa + H2 Alkoholaadid on tahked ained, mis lahustuvad kergesti alkoholis. Naatriumalkoholaadid on ebapüsivad ühendid, nad tumenevad kiiresti õhu käes (vaigustuvad), eriti soojendamisel. Vee ja isegi niiskuse toimel lagunevad, moodustades uuesti alkoholi: · C5H11ONa + H OH C5H11OH + NaOH 6
viljapeksumasinaid.Tootlus suurenes ning suutis ära toita tööstusega tegelevat, pidevalt suurenevat elanikkonda. Saksa tolliliit moodustati 1834. aastal Preisimaa ettevõtmisel, et killustunud ja ühtse tollisüsteemita Saksa riigid suudaksid konkureerida välismaa kaupadega.Tolliliitu kuulus 18 Saksa riiki( välja jäi Austria) ning kuna Saksamaa majandus ühtlustus kerkis ühs teravamalt esile ka Saksamaa ühendamise küsimus. Tööstusliku pöörde tulemuseks oli käsitöö asendumine masintootmise ja vabrikutööstustega, mis omakorda sundis paljud käsitöölised (ja ka nende pered) tööle asuma madalapalgalistele töökohtadele vabrikutes.Vabrikute umber tekkisid tööliste asulatest viletsad linnad.Tööpuudus põhjustas ka sagedasi tööliste väljaastumisi, mille osaks oli masinate purustamine.Tekkisid uued sotsiaalsed kihid palgatöölised ehk proletariaat ja vabrikuomanikud.Samas suurendas tööstuse areng ka hariduse levikut ning muutis moraalinorme.
Pani aluse elektroonikatööstusele 19. saj. Linnaelu mugavused-voolav vesi, vannituba ja WC. Hiljem ka elekter Tööstusliku pöördega kaasnenud muudatused Manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Uued leiutised nt. aurumasin või elektripirn. Inglismaal rajati uusi söekavandusi. Saksa tolliliit. Tagajärjed olid kiire ühiskonna areng ja suur populatsiooni kasv. Soodustas hariduse levikut. Tööpuudus. Suurenenud kaubatootmine Tööstusühiskonna tunnused Kitsad ja räpased elamistingimused mis hiljem paranesid. Pikk tööpäev. Enamasti töölised naised ja lapsed. Töölised ei olnud rikkad, aga väga vaesed nad ka ei olnud
Paljud tarbekaubad olid kättesaadavamad Tööpäevad olid väga pikad Sotsialism- poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust imperalism- suurriikide püüe oma territoorriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata urbaniseerumine- linnastumine industriaalühiskond- tööstuse saavutustele tuginev ühiskond tööstuslik pööre- manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega Saksa Tolliliit- Preisimaa eestvõttel moodustatud tolliliit, millesse kuulus 18 riiki. See loodi sellepärast, et saksa kodanlus oli huvitatud kehtivate tollipiiride kaotamisest, et tõhusamalt vastu seista välismaa kaupade konkurentsile 1765- James Watt konstrueeris aurumasina 1807- Robert Fulton leiutas Hudsoni jõel oma esimese reisi auriku 1814- katsetati George Stephensoni veduti, mis arendas kiirust 6,5 km/h 1825- rajati esimene raudteeliin Inglismaal
ASTMEVAHELDUS Astmevahelduse liigid: Laadivaheldus: sõna tugeva astme teise silbi alguses klusiil või „s“. LV liigid on kadu, asendumine, assimilatsioon (sarnastumine). Vältevaheldus: II ja III astme vaheldumine (ainult II ja III, mitte I). Jaguneb vältemuutuseks ja pikkusmuutuseks (nõrgenev ja tugevnev). Määramine: LV – tugevas astmes on klusiil või „s“ säilinud, nõrgas astmes pole või on asendatud VV – tugevas astmes III välde, nõrgas astmes II välde LN – laadivahelduse nõrk vorm LT – laadivahelduse tugev vorm VN – vältevahelduse nõrk vorm VT – vältevahelduse tugev vorm V
Ülemiste hingamisteede infektsioonid Kõige sagedasemaks lõhnataju nõrgenemise või kadumise põhjuseks. Arvatavasti kahjustavad viirused ja bakterid haistmisepiteeli > nina limaskestade turse, hüpereemia, hattude nekroos, rakkude hävinemine. Anosmia all kannatavatel patsientidel on viirushaiguste järgselt täheldatud haistmisretseptorite märgatavat vähenemist. Sagedaseks nähtuseks on ka haistmisepiteeli asendumine hingamisepiteeliga. Paljud viirused võivad tungida edasi kesknärvisüsteemi ning tekitada ka seal funktsioonihäireid. Peatraumad Tugev peatrauma > düsosmia, hüposmia või anosmia tekkeks. Kui peatrauma mõjutab ninaõõnt ja kõrvalurkeid, võib haistmistaju häiruda limaskestale tekkinud hematoomist, tursest või haistmisepiteeli otsesest vigastumisest, samuti ninaluu murrust või traumajärgsest
paljasseemnetaimi Palmlehikud Hõlmikpuud Ilmusid okaspuud Perm Karbid Käsijalgsed Peajalgsed Sammalloomad Luukalade areng Kuivad tingimused- 2paiksed, roomajad Perm Maa ajaloo ulatuslikum väljasuremine 96% mereliste selgrootute liikidest 50% sugukondadest Trilobiidid Enamik käsijalgseid Olemasolevate ökosüsteemide täielik hävinemine, uute ökosüsteemidega asendumine Triias 251 199 mln a.t. Kuiv ja kuum kliima, Pangea Triias Paljasseemnetaimed Karbid Okasnahksed Arvukad roomajad Kalasisalikud Tiibsisalikud (lennuvõime) Triias Megazostrodon Cynognathus Placerias Esimesed imetajad
Luustik ja lihased Luud koosnevad orgaanilistest ainetest, luurakkudest, rakuvaheainetest, mineraalainetest ja veest. Luudes leidub valke ja rasvu. Valgud moodustavad elastseid luukiudusid ja rasvad on toitainetagavaraks. Luudes leidub mineraale: kaltsiumit, fosforit ja magneesiumiühendeid. Need annavad luudele tugevuse. Vananedes inimese luud hõrenevad. Luud kasvavad pikemaks otstsest kasvuvööndi piirkonnas rakkude jagunemise tõttu. Luustumine- kõhrkoe asendumine luukoega Käsnollus- pehme, käsnjas luukude Plinkollus- tugev luukude Luuümbris- luud ümbritsev kude Punane luuüdi- vereloomeelund Kollane luuüdi- torude sees olev raskvarikas luuüdi Kõõlus- sidekoeline väät, mis ühendab luid Liiges- luude ühendus, mis tagab liikuvuse Skelett- inimese tugielundkonna osa, koosneb luudest Luustiku ülesanded: Toestamine Kaitsmine Liikumise võimaldamine Lihastele kinnituskoht
Streik ühiskonna mõjutajana Sel nädalal streigivad Eestis pedagoogid. Streik on töövõtjate massiline tööseisak, mille põhjuseks on halvad töötingimused või madal palk. Kuid kuidas mõjutab see meie ühiskonda? Streik pärineb 18-19. sajandist, mil toimus tööstuslik pööre. Tööstuslik pööre oli periood, mille põhitunnuseks oli manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Sel ajal polnud tööliste töötingimused väga head ning palk oli ka kehvavõitu. Siis hakkasidki töölised organiseerima ametiühinguid, kuhu ühinesid esmalt oskustöölised. Ametiühingud pidasid tööliste nimel läbirääkimisi tööandjatega ja seadsid esialgu oma sihiks üksteise majandusliku olukorra parandamise. Tööliste võitlusvahendiks oli streik, nagu on see ka tänapäeval. See pole esimene kord, mil pedagoogid streigivad
Kesksõna e partitsiip tegusõna käändeline vorm( nud, tud ja tav kesksõna. Kirjakeel ühtne ja korrastatud keel, mida kasutatakse ametlikul suhtlemisel. Kuulutus Avalikult välja pandud või ajakirjanduses avaldatud teadaanne. Käändeline vorm tegusõnast saadud tegevusnimed ja kesksõnad. Käändelõpp sõnatüvele lisatav käänet väljendav lõpp. Käändsõna sõna mida saab käänata: nimi, omadus,arv, ja asesõnad. Laadivaheldus sulghääliku või si kadumine sõnatüvest või asendumine teise häälikuga sõna käänamisel või pööramisel. Lihtminevik tegusõna ajavorm, väljendab minevikus toimunud tegevust. Liidetüvele lisatav sõnaosa, mis annab sõnale uue tähenduse või muudab sõnaliiki. Liittegusõna tegusõnaühend, mille osi ei saa teineteise suhtes ümber paigutada. Modaalsõna kõneleja suhtumist väljendav sõna. Murre piirkondlik eripärane keelekuju Muutumatu sõna sõna mida ei saa käänata ega pöörata: määr, kaas, side ja hüüdsõnad.
· polügaamne perekond polüandria- ühel mehel võib olla mitu naist ja ühel naisel võib olla mitu meest. Miks? Kedagi on ühiskonnas puudu. · nn. Majapidamisperekond- tekib võimusuguluse alusel. Teenijad, aednikud vms kes teenivad elatist selle perekonna juures. Ajalooliselt orjad, käsitööliste perekonnad. Kaasaegne perekond võrreldes ajaloolisega: · laiendatud perekonna asendumine tuumikperekonnaga · perekonna intiimsuse suurenemine · perekonna kui tootmisüksuse asendumine tarbimisüksusega · meeste ja naiste sotsiaalse võrdõiguslikkuse ning laste subjektiivsete õiguste tunnustamine · teatud perekonna funktsioonide kandumine perekonnast välja kui mõtleme perekonna ülesannete peale. Nt tänapäeval on hariduse andmine perekonnas välja läinud. Lapsed viiakse lasteaeda, -sõime. Vanavanemate eest hoolitsemine, varem
Selel tulemusena võivad tekkida uued alleelid. Nii näiteks võib replikatsioonil üks või mitu nukleotiidi kaduma minna, juurde tulla või asenduda mõne teise nukleotiidiga. Selel tulemusena võib häiruda näiteks insuliini süntees ning inimene põeb seetõttu suhkrutõbe. Mutatsioon ei avaldu fenotüübis kui ühe nukleodiidi asendumine teisega ei põhjusta aminohappe vahetust valgu molekulis. KUI mutatsiooniga kaasneb küll ühe aminohappe asendumine teisega, kuid see ei muuda sünteesitava valgu funktsiooni. Kui moodustunud mutantne alleel on retsessiivne. Kromosoommutatsioonid - kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutused, mis on nähtavad mitoosi või meioosi kromosoomide mikroskoopilisel uurimisel. Peamisteks tekkepõhjusteks on võivad olla vead mitoosis või meioosis. Näited: Martin - Bell’i sündroom, kassikisa sündroom, Wolf-Hirschhorni sündroom Genoommutatsioon- homoloogiliste kromosoomide arvu muutused. Downi sündroom
Ühiskonna kt 1. tööstusühiskonna põhijooned · Esikohal tööstuslik tootmine · Range tööaja arvestus · Ratsionaalsus ja bürokraatia tugevnemine · Tööaeg domineeris puhkeaja üle, üksluisuse korvamiseks loodi meelelahutus · Eraldus töö- ja puhkesfäär 2. Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast · Teenindussektori kiire kasv · Teaduse ja tehnoloogia tähtsustumine · Haritud spetsialistide suur vajadus · Ühiskonna juhtimine peab olema tsentraliseeritum, valitsusse tuleks haarata ka tehnokraate · Tugev keskklass · Tehniline progress lähendab inimeste elustiile · Massimeedia 3. Teadmusühiskonna kujunemine 1. kujunemine: · analüüsitakse infot ja kasutatakse seda oskuslikult nii majanduses kui poliitikas · olulised on loovus ja meeskonnatöö 2....
2. Rahva osalemine valitsemises 3. Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus 4. Inimõiguste tunnustamine 5. Ühiskonnasektorite eristatavus, seotus Tööstusühiskond Tööstuslik pööre 18. saj. lõpp +19. saj. Suured vabrikud, töö konveieritel Ratsionaalsus! "Aeg on raha" Aurumasin, üleminek masintööle Leiutised Tööaeg hakkab domineerima puhkeaja üle Meelelahutuse levik Ühiskonna sotsiaalse jaotuse muutused Seisuliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga Tööhõive majanduse põhivaldkondades Elujärje paranemine Linna- ja maarahvastliku suhtarv Linn= progress Leibkonnamudelid, suhete jahenemine Hariduse tähtsustamine Postindustriaalne ühiskond 20 saj. Lõpp Daniel Bell Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine Kirju klassistruktuur-> keskklass Mitmekesised väärtushinnangud Ühiskonna juhtimine tsentraliseeritum Inimeste elustiilide lähenemine
Külaühiskonnale omane naturaalmajandus asendus tiheneva kaubavahetusega maa ja linna vahel.Linnadesse kogunes üha enam inimesi19sajandi lõpuks Inglisnaal 70%,Prantsusmaal ligi 50% ja Saksamaal 40% elanikkonnast.Muutus linnade välisilmerajati töölislinnaosad barakkide ja üürikasarmutega. 2.Uue leibkonnamudeli teke.Agraarühiskonnas olid domineerivad suurpered,kus elas koos mitu põlvkonda,nüüd asebdusid need väikeperedega. 3.Seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga. Hakati rääkima klassiühiskonnas(ülem,keskja alamklass),kus kuuluvuse määras varanduslik seisund.Ülemklassiks loeti endiselt aadlike.Aadliseisusesse pääsemine kujunes vabamaks. Keskklass koosnes peamiselt kodanlusest ja haritlastest.Alamklassi kuulusid need,kes elatusid füüsilisest tööstnn proletariaat.Koos seisuslikkuse kadumisega kasvas sotsiaalne mobiilsus. 4.Töölisliikumise tekevarakapitalistlikul perioodil puudusid täiesti
keemilise tekkega tombud. Lubjakivide põhimass on sagedamini mikrokristalliline. Vastavalt kivististe tüübile eristatakse karplubjakivi, korall-lubjakivi, onkoliitlubjakivi. Erinevalt lubjakivist sisaldab dolokivi ehk dolomiit CaMg(CO3)2 kuni 21,7% MgO, 30% CaO ja 48% CO2. Värvuselt on dolokivi lubjakivist kollakam ja hallikam. Suurem osa dolokivist on tekkinud lubjakivi dolomiidistumisel. Selle protsessi käigus moodustuvad kivimisse poorid ja tühimikud, sest kaltsiumi asendumine magneesiumiga põhjustab kivimi mahu vähenemise. Tühimike moodustumine toimub eelistatult fossiilide väljaleostumisel. Mergel on lubjakivi ja savi vahepealne lüli. Ta sisaldab 25-50% savikat materjali, on hallika, roheka või kirju värvusega. Paekivi üldlevinud tekstuuriline tunnus on kihilisus, mis avaldub kihikompleksi ainelise koostise, terajämeduse või teiste litoloogiliste omaduste vertikaalses muutumises.
Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Herbivoorlus taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega. Ökosüsteem on isereguleeruv terviklik süsteem, kus aineringete kaudu on omavahel seotud BIOTSÜNOOS ja ÖKOTOOP. Biosfäär Maa pinnakihtide ruumiosa,mida asustavad elusorganismid. Suktsessioon koosluse järk-järguline asendumine ajas. ÖKOLOOGILISED TEGURID Abiootilised ( eluta looduse tegurid) Kliima · Sademed · Temperatuur · Tuul · Valgus · Maavärinad Biootilised( eluslooduse tegurid. SH.antropogeenne inimese mõju) · Sama liigi esindajad · Teiste liikide esindajad. ORGANISMIDEVAHELISED SUHTED 1. + + - sümbioos ( seened ja mitmed puuliigid. Tänu sümbioosile seentega saavad mitmed
Tööstuslik pööre Tööstuslik pööre on manufaktuuride asendumine vabrikutootmisega ja masinate kasutuselevõtmine, tööstuslik pööre sai alguse 18.sajandil Inglismaal. Teistesse Euroopa riikidesse jõudis tööstuslik pööre alles 19.sajandil. Masinate kasutuselevõtmine jättis tööta käsitöölised, kes pidid nüüd vabrikutesse tööle minema, sealsed töötingimused ja palgad olid kehvad. Sageli olid sunnitud vabrikutes töötama kõik pereliikmed, kaasa arvatud lapsed. Vabrikute ümber tekkisid tööliste asulad, mis kasvasid hiljem suurteks
demograafia e. rahvastikuteadus- uurib rühmade vaheliste porpotsioonide kujunemist ja muid seonduvaid nähtusi. demograafiline plahvatus- rahvastikuprotsess, mil suremus väheneb ja sündimus säilib, rahvaarv kasvab. rahvastiku iive- rahvaarvu muutumine rahvastikuregister- andmekogu, kus on inimese olulisemad andmed migratsioon e. rahvastiku ränne- pikaajaline ümberasumine riigi sees või üle selle piiri. inimarengu indeks(HDI)- suhtarv mida ÜRO kasutab riikide võrdlemiseks. 31.10.11 - nn seitsme miljardi päev. sündimus- sündide arvu suhe rahvaarvu. suremus- surmade arvu suhe rahvaarvu. loomulik iive- sündide ja surmade vahe absoluutarvuna sündimuse üldkordaja- mingi piirkonna sündide arv 1000 inimese kohta aastas loomuliku iibe üldkordaja - sündimuse ja suremuse vahe 1000 elaniku kohta aastas() imikusuremuskordaja- kuni ühe aastaste laste suremus 1000 elussündinu kohta rahvastiku vananemine- vanemaealiste inimeste osatähtsuse kasv rahvasti...
kommunist-kommunismi pooldaja. kommunism-poliitiline petus, mis pab saavutada sotsiaalset vrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmrgiks on klasside ja eraomandita hiskond. konservatismi phjustas maailma vgivaldse purustamise ja hvitamise levik. liberalismi phjustas soov kaitsta revolutsiooniaastate jooksul kttevidetud vabadusi ning vajadus phjendada majanduslikult eduka kodanluse pdlusi. sotsialismi phjustas hiskonnas avaldunud ebavrdsus. tstuslik pre-manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega.uute masinate kasutuselevtt on philiseks tunnuseks.sai alguse inglismaalt 1750. 18 sajand hakkasid manufaktuurid asenduma vabrikutega. 19 sajand judis tstuslik pre ameerikasse. 18 sajand leiutati ketrus ja kudrutamismasin. phjaliku muutused toimusid algul se ja tekstiilitstuses.(kige thtsamad majandusharud). 18 sajand veti tehastes kasutusele aurumasin. 1765 konstrueeris james watt aurumasina.
Inversiooniga kromosoome on sageli kasutatud katsetes äädikakärbestega. Tavaliselt sisaldab inversiooniga kromosoom dominantset mutantset alleeli, et see kromosoom oleks jälgitav läbi erinevate ristamiskatsete. Selliseid markeeritud inversiooniga kromosoome nimetatakse paigalhoidjateks (ingl. keeles balancers). Punktmutatsioonid on tavaliselt tingitud kemikaalidest või häirest DNA replikatsioonis, mille tõttu üks nukleotiid asendub teisega. Kõige tavalisem on ühe puriini asendumine teisega või ühe pürimidiini asendumine teisega (tsütosiin tümiin, adeniin guaniin). Sellist asendumist (transitsiooni) võib põhjustada lämmastikushape, väärade aluspaaride moodustumine või aluste mutageensed analoogid, nagu näiteks 5-bromo-2-deoksüuridiin (BrdU). Harvem esineb pürimidiini asendumine puriiniga või puriini asendumine pürimidiiniga (tsütosiin/tümiin adeniin/guaniin; transversioon). Punktmutatsiooni võib tagasi pöörata teine punktmutatsioon
1.Muutlikkus Pärilikkus - looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega Muutlikkus - on organismide võime muutuda ja seeläbi erineda üksteisest Muutlikkus jaguneb kaheks: 1. Pärilik ehk geneetiline muutlikkus (muutused päranduvad järglastele, muutused on toimunud isendi genotüübis) 2. Mittepärilik ehk modifikatsiooniline muutlikkus (muutused ei pärandu järglastele, muutused ei toimu genotüübis, muutused tekivad elu jooksul, vajalik et kohaneda keskkonnaga) Pärilik ehk geneetiline muutlikkus jaguneb omakorda: 1.Kombinatiivseks muutlikkuseks *on enamlevinud suguliselt sigivatel organismidel *moodustavad põhiosa pärilikust muutlikkusest *tuleneb kromosoomide ristsiirdest meioosis ->sugurakud saavad erineva pärilikkusinfo *erineva pärilikkusega sugurakud ühinevad, tekib uus geenikombinatsioon järglasesse 2.Mutatiivseks ehk mutatsiooniliseks muutlikkuseks: *muutusi kutsuvad esile väliskeskkonna juhuteg...
sajandi algupoole Eestis domineerinud vasakpoolsed ja üliliberaalsed ideed, mis määrasid 1920. aastate põhiseaduse sisu ning sellest lähtuv poliitiliste institutsioonide ebaefektiivne toimimine. Võimendavaks teguriks oli 1929. aastal alguse saanud ülemaailmne majanduskriis. Põhiseaduskriisi olemust näitasid ilmekalt valitsuskriisid, ,,vapside" ja Riigikogu vastandumine ning rahvahääletuste tulemused. Peamiseks tagajärjeks osutus liberaalse riigikorra ja vasakpoolsete jõudude asendumine autoritaarse võimu ning parempoolse reziimiga. Vaikiv ajastu 12märts- 21. juunini 1940: kaitseseisukord,lükati valimised edasi, keelati poliitilised kogunemised. 1., 2. ja 3. Põhiseadus (võrdlev tabel vihikust) I PÕHISEADUS II PÕHISEADUS III PÕHISEADUS Vastuvõtmise aeg 1920 1933 1938 Rahvaesinduse nimi Asutav Kogu Vapsid Rahvuskogu
Suurem on eesti territooriumist on põhjamurretel ala. Peamurrete iseärasused- nii teadjal ja tähelepanelikul kuulajal on võimalik iimese päritolu tema kõne põhjal ära arvata. Inimene ei saa oma päritolust niisama lihtsalt lahti. Kui kontroll kõne üle on väiksem, tulevad murdejooned otsekohe jälle kõnes selgelt esile. Keskmurre- on aluseks kirjakeelele. Selle iseärasused on pikkade vokaalide diftongistumine ja a-lõpuline mitmuse osastav Idamurre- iseärasuseks on o-hääliku asendumine õ-ga ja i-lõpuline diftong järgsilpides. Rannikumurre- erijoonteks on vältevahelduse puudumine. Rannikumurre on lähedane soome keelele. Läänemurre- iseärasuseks on v asendumine b-ga. Saartemurre- iseäralikumaks jooneks on õ-vokaali puudumine, mille asemel kasutatakse ö-d. Seesütlevas kasut astmevahelduslikes sõnades tugevat astet (nurgasnurkas) Lõuna-Eesti murded- erinevad kirjakeelest nii palju ,et kirjakeelsel inimesel on lõuna-eestlase murdelisest jutust raske aru saada
Kuidas Saksamaa rikkus versailles'i leppeid Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ning tekitas uusi konfliktikoldeid. Versailles' süsteem varises kokku ning alates 1933. aastast hakkas Saksamaa rikkuma Versailles' süsteemi leppeid. 1933. aastal astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ega täitnud enam Locarno lepingut. Selle sammuga tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu. Saksamaa kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku, mis tal seni oli keelatud. 1936
....................... 5 4. Geneetiliselt muundatud kultuuride kasutamine.............................................................. 6 5. Geneetiliselt muundatud organismidega seotud riskid.................................................... 7 5.1 Geneetiliselt muundatud organismide mõju bioloogilisele mitmekesisusele............... 7 5.1.1 Pestitsiidid................................................................................................................... 8 5.1.2 Kohalike liikide asendumine....................................................................................... 9 5.1.3 Kõrvaliste liikide asendumine..................................................................................... 9 5.1.4 Geneetiline ebastabiilsus............................................................................................. 9 5.2 Geneetiliselt muundatud materjali potentsiaalne mõju inimese tervisele.................... 10 5.2.1 Tõendid potentsiaalsetest terviseriskidest............
· Sureb 1971. Bresnev 1964-1982a. · Esialgu jätkusid reformid. · 70ndatel saavutatakse suuri tulemusi, kuid on korruptisoon jne. · Suureneb vastuolu kääibeloleva raha massi ja kaupade vahel. · Talongisüsteem suurte kaupade jaoks. · Gigantprojekt: piimakarjareformid, suured kompleksit- ei õigusta end kuna toitu ei jätku nii suurele karjale. · Hüdroelektrijaamade rajamine. · Kolhooside (tekkinud talupoegade vara ühistamise tulemusena, omapension) asendumine sovhoosidega(Riiklik vara, riiklik pension). · Tekib suur kauba defitsiit. · Varimajandus (Aasias Uskekis) ja korruptsioon. · 1976a. NLs passide vahetamine. · Sureb 1982a. Andropov · Korruptsioonivastased süüdistused. · Karistatakse vabameelsust. · Sureb 1984a. Tsernenko · Kehva tervisega- südamepuudulikus, neerupuudulikus, astma. · Stagnatsioon. ei üritagi midagi muuta. · Sureb 1985a. Gorbatsov
5. 1905.a revolutsioon Venemaal ja Eestis. Õpik lk 50. 6. Mõisted: Rahvuslik liikumine - rahvuslike rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist taotlev liikumine Ärkamisaeg ajajärk Eesti ajaloos, mils eestikeelse kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvuslike eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. Tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega monopol - 1. Ainuõigus 2. kapitalistlik suurettevõtte Imperialism - suurrriikde püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. isolatsionism eraldumise ja erapooletuse taotlus välispoliitikas 7. ... tegevus ärkamis ajal. vt õp lk 45 8. Kes on? Aleksander I ja II Vene keisrid Napoleon III Prantsuse keiser Victoria - Inglismaa kuningas
langatuslehtreid ning ehitiste ja rajatiste sisselangemist · Maavarade suuremahuline kaevandamine mõjutab põhjavee kihte, halvendab joogivee kvaliteeti · Metallide sulatamine saastab tugevalt keskkonda, sest kõrgahjud paiskavad õhku kahjulikke aineid · Metallurgiaettevõtte saastamisraadius võib ulatuda kuni 500 km kaugusele Metallurgia keskkonnaprobleemide lahendamine · Tehnoloogia täiustamine · Puhastussüsteemide täiustamine · Suurte ettevõtete asendumine väikeste tehastega ( väheneb koormus keskkonnale) · Metalli korduvkasutus hoiab kokku elektrienergiat ja säästab keskkonda · Tõhusam prügi sorteerimine, vanametalli kasutuse võimaluste laienemine
Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni (6. märts 1475 18. veebruar 1564) oli itaalia maalikunstnik, skulptor, poeet ja arhitekt. Haridus ja töö 1488. aastast õppis Michelangelo Firenzes maalikunstniku D.Ghirlandaio juures. 1489- 1490 Bertoldo di Giovannilt sai Michelangelo skulptuurialase väljaõppe. Ta tutvus Medicite juures nn. Platoni akadeemias humanismiideedega ja see kujundas oluliselt tema antiigihuvi. Ta töötas vaheldumisi Firenzes ja Roomas. 1494-1495 aastail töötas Bolognas ja alates 1534 töötas ta lõplikult Roomas kuni 1564.aastani kui ta suri. Looming Michelangelo loomingus oli antiigi vormid ja ideed, mis moodustavad itaalia renessansskunsti tipu. Ruumi ja keha dünaamilise käsitlusega rajas ta tee barokki. Oma võimsa mõttelennu ajel ka...
*sugulased, sõbrad, tuttavad *meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond *soodne, tervislik looduskeskkond Rände barjäärid: *kaugus *infopuudus *rände maksuvus 2. Põhimõisted: Demograafia- ehk rahvastikuteadus uurib rahvastikukoostise ja rahvastikurühmadevaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid nähtusi. demograafiline üleminek- ehk demograafiline siire on rahvastiku arengus suure sündimuse ja suremuse asendumine väikese sündimuse ja suremusega demograafilise plahvatuse, rahvastiku vananemise ja nüüdisaegse põlvkondade vaheldumise etappides käigus. inimarengu indeks (HDI)- suhtarv, mida ÜRO kasutab riikide võrdlemiseks. Sellega hinnatakse inimeste elukvaliteeti ja heaolu riigis. Inimarengu indeksi olulised komponendid on keskmine eluiga, haritus ja majanduse areng. traditsiooniline rahvastiku tüüp- tavapärane põlvkondade vaheldumine, mida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
