on puhanguline: 1) Lapseeas 3-4päevased puhangud 2) puhangud sügava une ajal Füsioloogilised funktsioonid: 1) Otsene toime ainevahetusele -Stimuleerib lipolüüsi rasvkoes -pärsib glükoosi transporti perifeersetes kudedes 2)Kaudne toime kasvuprotsessi -Kasvuhormoon stimuleerib somatomediini sünteesi maksas - Somatomediinid stimuleerivad
Peamine energiaallikas mis talletuvad rasvkoes Pähklid Loob püsiva sisekeskkonna Vesi jaguneb
Esineb kõikides organites ja kudedes. See moodustab umbes 25 % kogu organismi rasvast ja on praktiliselt samal tasemel kogu elu jooksul. * varurasv (reservrasv) - ladestub organismis ja selle hulk muutub sõltuvalt mitmesusgustest teguritest. Lipiidide bioloogiline tähtsus on suur: · Lipiide on leitud kõikides organites ja kudedes. Ajus võivad lipiidid moodustada poole organi kaalust ~50 %. Kõige rohkem on lipiide rasvkoes (kuni 90 %). · Lipiidid on rakumembraanide struktuurseks komponendiks. · Lipiidide energeetiline tähtsus seisneb selles, et nad kindlustavad 26 - 30 % kogu energiast, mida organism ööpäevas vajab. · Lipiidid täidavad tagavaratoitainete funktsiooni, mida organism kasutab siis, kui ta neid toiduga ei saa. Depoorasvana esineb nahaalune rasvkude, neere ümbritsev rasvkihn, rasvikud.
· toitefunktsioon- laktoos · biosünteetiline- lähteaine · bioregulatoorne- kuuluvad hormoonide koostisse Lipiidid- orgaanilised ühendid, mis koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest Lihtlipiidid- neutraalrasvad(õlid, rasvad) vahad ( taimsed ja loomsed Liitlipiidid- glükolipiidid, fosfolipiidid ( rakumembraani koostises) Steroidid- hormoonid, vitamiinid, kolesteriid Lipiidide funktisoonid: · energeetiline · ehituslik-rakumembraan · varuaine- rasvkoes, seentes, õlid · kaitsefunktsioon- hoiab sooja · ainevahetuslik- ainevahetuselahusti- rasvlahustuvaid vitamiine lahustab Valgud- moodustuvad aminohappejääkidest. Valkude süntees toimub ribosoomides. Lihtvalgud- koosnevad aminohappejääkidest (muna) Liitvalgud- lisaks teised orgaanilised ained(kromosoom) Valgustruktuurid: 1) määrab ära valgu omadused 2) alfa heeliks beeta struktuur (juuksed, küüned) 3) moodustuvad valgu kokkukeerdumisel gloobuliks
molekulidena, millest vastavalt vajadusele eemaldatakse ensümaatiliselt kindlaid fragmente, mis siis toimivad hormoonidena. Kortikotropiini kõrgmolekulaarseks eellaseks on proopiomelanokortiin. ACTH on küll peamine, kuid mitte ainus hormoon, mis sellest suurest molekulist tuleneb. Peale kortikotropiini on proopiomelanokortiin eellaseks veel lipotropiinidele, mis stimuleerivad lipolüüsi rasvkoes, melanotsüüte stimuleerivale hormoonile (MSH), mis reguleerib melanotsüütide talitlust nahas ning b-endorfiinidele. Viimastel ilmnevad valuvaigisti omadused kehalise pingutuse ja ka laiemas mõttes stressisituatsioonis, ühtlasi on tõenäoline, et nad mõjutavad inimese toitekäitumist, organismi vedelikubilanssi ning termoregulatsiooni. Türeoidnääret stimuleeriva hormooni ehk türotropiini peamiseks funktsiooniks on
jätkub süsteem toiduahela viimase lülini. Igas troofilises tasemes on kogunenud organismi järjest rohkem mürkaineid, mis kanduvad järgmisesse tasemesse edasi ning seetõttu on kõige suurem mürkainete kontsentratsioon tippkiskjates (Introduction to ecological pyramids: biomagnification. Accumulation of harmful chemicals in food chains. 2010). Biomagnifikatsiooniga koos toimub sageli ka bioakumulatsioon, mis kujutab endast bioakumuleeruvate ainete ladestumist organismi rasvkoes, mistõttu satuvad mürgid ka rinnapiima ja mõjutavad sellega ka järglaseid (Varneckiene et al. 2004). Üks tuntumaid rasvkoes akumuleeruvaid pestitsiide on dikolorodifenüültrikloroetaan ehk DDT, mis oli varem laialdaselt kasutatud, kuid on nüüdseks keelustatud peaaegu kõikjal maailma riikides. DDT keelustamiseni viis keskkonnaliikumine, mille ajendiks sai 1962. aastal ilumunud Rachel Carsoni raamat
Rasvad inimkehas. Meelika Männik Energeetiline funktsioon Rasvade peamine ülesanne on rasvade ladustamine Rasvad on kõige energiarikkamad inimtoidu toitained 1g rasva ca 9,3 kcal Päevas saame 3040 % energiat rasvadest Pruunis rasvkoes toimub aktiivne lõhustumine ja soojuse eraldumine Termoskaitseline soojusisolatsioon Lipiidid aitavad hoida keha temperatuuri Loomade rasvkude Imikute soojusregulatsioon Põrutuste amortiseerumine Moodustavad põrutuste eest kaitsva amortiseeriva kihi Siseorganite ümber N: Neerud, silmamuna taga Rasv varuainena Varuainena neutraalrasvad Taimedel õlid seemnetes Mesilaskärjed Loomadel varurasv Kehavormide kujundaja
paljunemiseks Rasvhapete allikas. Süsivesikud hästi kättesaadavad, kõrge energeetilise väärtusega; süsivesikuid vajatakse kõige rohkem; seedimisel on vajalikud kiudained; Head süsivesikud Halvad süsivesikud aeglaselt imenduvad ja vähese kiudainesisaldusega veresuhkrut aeglaselt tõstvad Rasvad Energiavarud; talletatakse kõhuõõne piirkonnas ja rasvkoes; Taimsed Tuleks tarvitada rohkem. Nt: taimeõlid, loomsed rasvad, seemned, pähklid. Loomsed Nt: Liha- ja piimatooted. Valgud Valgud koosnevad aminohapetest - organism ei suuda ise sünteesida organismi ehituse, arengu ja kasvamise tagamine; osalevad antikehade tootmises ja tagavad tugeva immuunssüsteemi; ühendite transport; toit peaks sisaldama loomseid valke rohkem kui taimseid. Vesi Inimese kehas kõige rohkem Lahustab toitaineid;
sapi väljutamist peensoolde, kus sapp osaleb emulgaatorina lipiidide seedumises. See soodustab sapisoolade ladestumist sapipõies ning sapikivide teket. Metaboolse vee teke lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas Kaitsefunktsioon Põrutuste amortiseerimine nii nahaalune lipiidide kiht kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest ning annab kehale ka teatud vormid. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustamine, on oluline imikute soojusregulatsioonis. Lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva amortiseeriva kihi. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid ja paikneb ka silmamuna taga. Lahustifunktsioo n Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. Kiire dieedi korral vabanevad
· Polüküllastamata (rasvahappe osas 2 või rohkem kaksiksidet organism ei ole võimeline sünteesima, asendamatu rasvane kala, õlid, mais (1/3) Transrasvhapped - mõned küpsetamis- ja praadimisrasvad (nt. hüdrogeenitud taimseid õlisid sisaldavad), mida kasutatakse pagaritoodetes: küpsistes, tortides, pirukates 3. Milliseid funktsioone on lipiididel inimese oraganismis? · Energeetiline roll, lagundamine energia saamise eesmärgil ja energiavarudeks talletumine rasvkoes. · Ehituslik roll: biomembraanide kaksikkiht nt. rakumembraan ja rakutuuma membraan. · Mehhaaniline kaitsefunktsioon: rasvad moodustavad siseorganite ümber amortiseeriva kihi · Transpordifunktsioon: lipoproteiinid kannavad veres ringi rasvhappeid ja rasvlahustuvaid vitamiine · Termoisolatsioon: nahaalune rasvakiht kaitseb kehatemperatuuri kõikumiste eest · Lipiidid on eelühendid nt. Prostaglandiinide (meessuguhormoonid) sünteesil
energiarikkamad inimtoidu komponendid Varuaine funktsioon *Loomadel varurasv *taimedel õlid seemnetes,viljades *mesilaskärjed (vahad) Ainevahetuslik funktsioon *Metaboolse vee teke rasvade lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Kaitse funktsioon *Nahaalune rasvakiht, kui ka siseorganite ümber olevad rasvad kaitsevad mehaaniliste põrutuste eest *Nahaalune rasvakiht kaitseb keha mahajahtumise eest. *Veelindudel kaitseks märgumise eest. *rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained.Diiedi korral vabanevad mürkained organismi. Lahusti funktsioon Osa vitamiine talletub organismis olevates rasvades- rasvas lahustuvad vitamiinid
omadustele siiski laialdaselt kasutusele. [3] PCB-d oht keskkonnale tuleneb veel nende suurest püsivusest ja nende akumuleerumisest elusorganismidesse läbi toiduahelate. Inimesed võivad selle ohuga kokku puutuda süües PCB-sid sisaldavat toitu, eriti liha ja kala ning juues saastunud vett või hingates PCB sisaldusega õhku 4 Inimese organismis võivad PCB-d ladestuda rasvkoes ja maksas. Lisaks võivad nad üle kanduda emalt lapsele raseduse ajal või rinnaga toitmisel. Mitmed uuringud inimeste ja loomadega on näidanud PCB-de kahjulikke mõjusid järglastel. Kokkupuude PCB-dega raseduse ajal ja rinnaga toitmisel võivad mõjutada lapse arengut ja immuunsus süsteemi. Töötajad, kes on suurtes kogustes PCB-dega otseselt kokku puutunud on täheldanud vähki haigestumise sagenemist. [5] Kuidas mitte olla ohver Eestis on PCB-de kasutamine olnud juba aastaid keelatud
kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. Kloroorgaanilisi aineid tarvitati esialgu sõjaväes parasiitide tõjeks, kuid üha laiemat kasutamist leidis see põllumajanduses. Putukatõrje avastamisega, suudeti päästa umbes 15 miljonit inimest haigustest ja isegi surmast, kuid üsna pea hakati leidma ka selle negatiivsemaid pooli. DDT (diklorodifenüültrikloroetaan) lahustub hästi rasvades, mis kandub edasi piimaga. Ta kuhjub inimese ja loomade rasvkoes ning sellega kutsub esile ägedaid, kroonilisi mürgitusi. Paljudes majapidamistarvetes ( puhastusvahendid, kodutarvikud) on kasutatud halogeeniühendeid. Näiteks tuntud desinfitseerimisvahend ,,Domestos" sisaldab umbes 5% naatriumhüpokloritit. Need on kahjulikud inimese nahale ja seetõttu tuleb neid kasutades kummikindaid kasutada. Need on ka kahjulikud sissehingamisel ja loodusesse sattumisel.
Igas neist on aktiivne kuni 10% infot. Uued rakud tekivad olemasolevat jagunemisel. Kui jagunevad kontrollimatult, on kasvaja. Ei jagune südame- lihaskoe ja närvirakud(kõige pikemad) Rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. 4 tüüpi- epiteel, side, lihas ja närvikude. Epiteelkoe rakud on tihedalt kõrvuti, keha peal. Sellega vooderdatud näärmed toodavad organismile vajalikke ühendeid.(seedenõred) Kiire jagunemisvõimega. Sidekoes on rakuvaheainet palju: *luu ja kõhrkude on toes *rasvkoes on varurasvad, aitab neere paigal hoida *veri on vedel kude, toidab ja kaitseb. Lihaskoe moodustavad lihasrakud: *silelihaskude asub veresoonte ja õõneselundite seintes, rakud on aeglased, ei väsi, ei allu tahtele. *vöötlihaskude koosneb pikkades lihaskiududest, mille rakkudes on palju ruumi, kiired ja väsivad. *südamelihaskoe rakud sarnanevad vöötlihaskoega esineb vaid südames, automaatsed kokkutõmbed. Närvikude koosneb tähtja kujuga närvirakkudest.
Tahked rasvad on üksiksidemetega. Õlil on kaksikside laguneb halvemini 5. Mida tähendab rasva seebistumine supis?Seebistumine tekib supi liigsel keetmisel, kui keeta metalle köögiviljadest välja mis rasvadega moodustavad soolad e. seebistuvad 6. Mis on rasvade rääsumises halba?Tekivad mürgised ühendid. Rasv oksüdeerub, tekivad ebameeldiva lõhnaga ja mitte alati tervislikud ühendid (aldehüüdid ja karboksüülhapped) 7. Kiire dieedi ohtlikus seisneb .............?Rasvkoes on metallid ja mürgid hoiul mis vabanevad dieedil, kiirel dieedil väga kiirelt. 8. Kuidas jaotatakse rasvhappeid? Küllastunud: üksiksidepekk. Küllastumata: aktiivsem. Kaksikside kalarasvad, oliiviõli. 9. Miks ei tohi ühte ja sama rasva mitu korda praadimiseks kasutada? Kuna praadimisel on tahest tahtmata meil käigus kõrgemad temperatuurid ja hea oleks kui hoitaks praadimistemperatuuri alla 170 kraadi sest vastasel juhul hakkavad rasvad lagunema 10
keemisprotsess aga palju soojust. Kasutamine - Freoone kasutati kahjurite tõrjeks. Praegu kasutatakse neid külmikutes. Kahjulikkus õhku paisatud freoonid on kaua aega muutumatud. Osoonikihini jõudes lagunevad freoonid UV- kiirguse toimel radikaalideks, mis on katalüsaatoriks osoonikihi lagunemisprotsessis. Pestitsiidide omadused Lahustuvad hästi rasvades. Elusorganismidele mürgised. Kahjulikkus Lahustudes hästi rasvades, kandub ta edasi piimaga, kuhjub inimese ja loomade rasvkoes ning kutsub esile nii ägedaid kui ka kroonilisi mürgistusi. Lisaks kõigele on DDT mullas ja vees erakordselt püsiv, mistõttu tema kahjulik toime võib ilmneda alles aastaid pärast kasutamist. Elektrofiilse tsentri tunneb ära positiivse laengu järgi aatomil. Nuklefiilse tsentri tunneb ära negatiivse laengu järgi aatomil. Nukleofiil ühineb elektrofiiliga. Elektrofiil ei ühine elektrofiiliga ega nukleofiil nukleofiiliga. CH3CH2Br + LiCN = CH3CH2CN + LiBr
moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes üldse ei joo. Kaitsefunktsioon. i. Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. ii. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. iii. Veelindudel kaitseks märgumise eest. iv. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). v. Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. vi. Lahusti funktsioon. Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse.
lenduvusest, degradeeruvusest. Skeem: 1) levik õhumasside liikumisega 2) sademetega sajab alla 3) pinnasereostus 4) pinnasest vette sattumine 5) pinnasest põhjavette imbumine 6) sadeneb veekogu põhja 7) lahustub vees 8) põhjasetetest imbub põhjavette 6. Püsivad ained (nt DDT, keedusool) on ohtlikud, sest need ei lagune. Jäävad keskkonda püsima pikaks ajaks. Nende kontsentratsioon keskkonnas aja jooksul suureneb. Ladestuvad loomade rasvkoes ning võivad siseneda inimese toiduahelasse. On toksilised. Kujutavad riski tervisele ja keskkonnale. Vähepüsivad (nt. toidurasvad, klorofoss) kergesti lagunevad keskkonna toimel.
leiba süües. Valgud on eriti vajalikud toitained, sest osalevad organismi kõige olulisemates toimingutes kudede uuenemises ja kasvus, sel põhjusel nimetatakse neid ka kaitsvateks toitaineteks. Kehavalgud lagunevad ja uuenevad pidevalt. Arvatakse, et inimese ekskmise eluea vältel uuenevad keharakud umbes 200 korda. 80 päevaga uuendatakse umbes pooled kehavalkudest. Valku sisaldavad meie veri, nahk, juuksed, küüned ja lihased, kuid vähesel määral leidub neid ka luudes ja rasvkoes. Kui toidus on liigselt valku, siis kasutab keha neid energia tootmiseks. 1g valk sisaldab sama energiakoguse mis 1g süsivesikuid (~4 kcal). Eelistada tuleb siiski odavamat süsivesikutest pärit energiat. Üldisest energiavajadusest oleks normaalne saada valkude arvelt energiat 10- 15% Veel mõningad ülesanded: · Valk reguleerib eluprotsesse ensüümide kaudu (kuna valgud on valdavaks komponentideks ensüümide koostises). Ensüümide osaluseta ei toimu ühtegi
spermat tootvaid hormoone. Testosteroon on täiesti seaduslik retseptiravim, kuid ebaseaduslik on ainult siis, kui seda võetakse ilma arsti retseptita. Östrogeenid Östrogeenid ehk folliikulihormoonid (vanakreeka sõnadest oistros 'tugev kirg' ja genos 'sünd') on põhilised naissuguhormoonod, mis kuuluvad steroidide hulka. Östrogeenid tekivad peamiselt imetajate munasarjades vähesel määral ka munandeis, neerupealsetes ning rasvkoes. Naise organism toodab östrogeeni kaks kuni kümme korda rohkem, kui mehe oma Östrogeen mõjutab kõiki elundeid ja kudesid ning paneb aluse naiselikkusele: selle toimel areneb naiselik kehaehitus, käitumine ja iseloom. Östrogeen reguleerib menstruaaltsüklit, kaitseb veresooni lupjumise ja luid hõrenemise eest, ning hoiab tasakaalus vererõhu. Põhjustab emaka limaskesta paksenemist pärast menstruatsiooni. Raseduse ajal soodustab östrogeen rindade ja emaka kasvu, stimuleerib ka
taluma 60 -70 kraadist temperatuuri alanemist. Hülgepoeg 3)Varuaine funkstioon Osad loomad koguvad varurasva, et magada kogu talv.(karu) Taimedel õlid seemnetes, viljades Mesilaskärjedesse vaha kogumine Päevalilleseemned 4)Kaitse funktsioon Nahaalune rasvade kiht, kui ka siseorganite ümber olevad rasvad kaitsevad põrutuste eest. Kaitseb veelindudel sulgede märgumise eest. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). Pruun rasvkude on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadelja ka talisuplejatel. Füüsikalised omadused Rasvad on vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. Looduslike rasvade värvus, lõhn ja maitse on tingitud lisanditest (mineraalsoolad, vitamiinid, värvained, jne). Keemilised omadused 2) Vedelad rasvad muutuvad õhu käes seistes kergesti
e) Kaitse - antikehade ehituses f) Toitaine funktsioon - piimas laktoos g) Biosünteetiline funktsioon sünteesitakse neutraalrasva h) Ligimeelitav funktsioon magusad viljad, õienektar Lipiidid Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, asteroidid jt. vees mittelahustuvad ühendid Lahustuvad mitmetes orgaanilistes lahustites (eeter, alkohol) Leidub taimedes ....................., loomades rasvkoes, elundite ümber Jagunevad: 1. Lihtlipiidid e. rasvad glütserooli ja propaantriooli estrid Esinevad taimede ja mitmete loomade rakkudes 2. Liitlipiidid moodustuvad lihtlipiidi ühinemisel mingi muu ühendiga Näit. fosfolipiidid 3. Tsüklilised lipiidid e. steroidid tsüklilise ehitusega lipiidid Näit. kolesterool, mis põhjustab lupjunud veresooni Lipiidide ülesanded rakus: a) Põhiliseks energiaallikaks (38,9 kJ/g), katavad 30 35% ööpäevasest
organismis on maks ja rasvkude ning selleks kasutatakse toidust saadud rasvu ning süsivesikuid. · Depoorasva koostis on liigispetsiifiline. Need uuenevad kiiresti, nende poolestusaeg on umbes nädal. Rakus sialduvate lipiidide koostis ja hulk püsivad konstantsena isegi nälgimisel,depoorasva hulk ja koostis sõltuvad aga otseselt toitumisest. · Rasvade lagunemisel e. lipolüüsil muudetakse neutraalrasvad rasvkoes või maksas esimes etapina glütserooliks ja rasvhapeteks, seejärel aga vajatakse Krebsi tsüklisse lülitumiseks ja rasvade täielikuks oksüdeerumiseks süsivesikute ainevahetuse 4 süsinikuga vaheprodukti oksaalatsetaadi olemasolu. · Viimase defitsiidi puhul suureneb ketokehade kontsentratsioon veres üle normi, põhjustades haigusliku seisundi ketoosi (ketokehad on happelised ühendid).
sünteesiks. Imendunud lühikese ja keskmise ahelaga rasvhaped kasutuvad otseste energiasubstraatidena. Lipiidide metabolismi põhirajad (vaata pilt) Rasvhapete oksüdatsioon Oksüdatsiooniks kasutatavad rasvhaped pärinevad varurasvade mobilisatsioonist, membraansete fosfolipiidide uuenemisprotsessist ja vere lipoproteiinides olevate TG-lipolüüsist lipoproteiini lipaasiga. Lipiidide lõhustamine on intensiivne rasvkoes, maksas ja lihastes. Lipiidide lõhustamine koosneb kolmest etapist: TG-de hüdrolüüs, rasvhapete aktivatsioon ja transport mitokondritesse, rasvhapete beeta-oksüdatsioon mitokondrites. Varurasvade mobilisatsioon Protsessi algatab hormoon-sõltuv TG lipaas triglütseriidi lõhustumisega, tekinud diglütseriidi lõhustab DG lipaas. Saadud monoglütseriidi lõhustab MG lipaas rasvhappeks ja glütserooliks. Lipolüüs Söömisjärgne normaalseisund
2 maksarakud toodavad glükoosist glükogeeni (see jääb maksa varuaineks) 3 liigne glükoos muutub rasvaks ja see läheb varuks rasvarakudesse naha alla. II AMINOHAPPED Kasutamine: 1 rakud kasutavad neid vajalike valkude tootmiseks, siis need kasvavad ja tekivad uued rakud ehk paljunevad uued rakud. III GLÜTSEROOL Kasutamine: 1 rakud kasutavad energia tootmiseks (2x rohkem energiat kui glükoos) 2 liigne talletatakse varurasvadena rasvkoes (naha alla ja elundite ümber) 9 TERVISLIK TOITUMINE Tervislikult toitumiseks on palju näiteid. Näiteks toidupüramiid, taldriku reeglid ja valgusfoori pöhimötted ja neid on veel palju. Mina ei söö tervislikult, kuna ma söön palju rämpstoitu, kus on palju rasva. Burgerid ja köik muu. Söön ka palju magusat kus tuleb mulle üleliigset glükoosi ja siis lähen paksuks.
Esimesed edusammud peaksid olema märgatavad juba kuu-pooleteise möödumisel Kuidas alustada jooksutrenni? Jooksutreeninguid alustades on kõige tähtsam valida õige tempo ja hoida stabiilset pulsisagedust. Tempo on õigesti valitud, kui suudate joostes partneriga juttu ajada Korraga võiks joosta 30–45 minutit ja mõõdukas tempos. Jooksu intensiivsus võiks olla mitte üle 135 löögi minutis. Et lihaskoes on ainevahetus kiirem kui rasvkoes, siis peaksid jooksmisele lisaks ka jõusaalis treenima. Kui jaksad nädalas joosta 3-4 korda, soovitatavalt ülepäeviti, 45 minutit korraga ja mõõdukas tempos, võid järgneva nelja nädala jooksul hakata tasapisi harjutuskorra kestust suurendama, igal nädalal 10 protsendi võrra, või lisada ühe treeningu endale sobival päeval. Äärmiselt oluline on 10–15 minutit enne jooksuringile minekut teha soojendusharjutusi ja pärast treeningut lihaseid 15 minutit venitada.
mesilaskärjed (vahad) Ainevahetuslik funktsioon Metaboolse vee teke - lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes üldse ei joo. Toidulipiidid stimuleerivad sapi eritumist. Kaitse funktsioon Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Veelindudel kaitseks märgumise eest. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. Lahusti funktsioon Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. Kiire dieedi korral vabanevad mürkained organismi. Bioregulatoorne funktsioon Hormoonid Kasutatud materjal: http://www.mpip-mainz.mpg.de/~deserno/lipid_bilayer.php
seljaaju on kahjustatud, on kahjustatud puutetundlikkus, süvalihaste tundlikkus, lihaste retseptorid) Tagasiside on oluline ka sisesekretoorsete näärmete tööks kui veresuhkru tase tõuseb, tõuseb insuliini tootmine, kui glükoosisisaldus normaliseerub, informeeritakse kõhunäärme rakke ja insuliini tootmine väheneb, tõuseb glükagooni tootmine pancreases, mille toimel hakatakse produtseerima glükoosi lihas- või rasvkoes. Luude ehitus, kasv ja seda mõjutavad tegurid Luude süsteem moodustab organismi jaoks tugisüsteemi ja omab kaitsefunktsiooni (kolju kaitseb peaaju, vaagen ja rindkere siseelundeid, lülisambad seljaaju). Luud koosnevad luukoest (sidekoe alaliik) kõhrekude, mille osa on suurem kasvueas ja puhas luukude, kus kõhrerakkudesse on ladestunud ka soolad, mis muudavad luu kompaktseks, tugevaks. Epifüüs toruluu ots Diafüüs toruluu keskmine osa
putukad kasutavad ehitusmaterjalina. Kaitse- Lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moosustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi. Nahaalune rasvkude kaitseb välismõjude eest ka lihaseid ja veresooni. Taimelehti kattev vahakiht kaitseb taimi ärakuivamise ja liigse UV-kiirguse eest. Vahaga on katud paljude veelindude suled, kaitsetes sulestikku märgumise eest. Lahusti- Väheaktiivses rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ja mürgised ained, rasvkude lhustab rasvlahustuvaid vitamiine. Signaalmolekulid Lähteaine Jan Jakobson
punaseni. 3. Karoteen Karotenoidide või ka tetraterpeenide klassi kuuluvad ühendid. . Nende ühendite pikad konjugeeritud kaksiksidemete ahelad neelavad valikuliselt valgust ja tänu sellele omadusele on looduslikud värvained ehk pigmendid. Neile ühenditele on iseloomulik kollane kuni punane värvus. Karoteenid ei lahustu vees, küll aga orgaanilistes lahustites. Karoteenide biosüntees toimub taimedes, kuid mitte loomsetes rakkudes. Karoteenid võivad ladestuda maksas ja rasvkoes ningkonverteeruda retinaaliks olles A-vitamiini provitamiinideks. Erinev lahustumine bensiinis ja alkoholis Bensiini ja alkoholi keemiline ehitus on teine, mis tähendab, et nende ainete lahustamis võime on erinev. Enamasti sõltub aine lahustuvus vabade vesinik ja hapnik sidemete olemasolust. 1) Kõik pigmendid lahustuvad alkoholis. 2) Bensiinis lahustuvad klorofüll ja karoteen 3) Bensiini tihedus on väiksem kui etanooli tihedus
staadiumis avastada. Haigus avaldub enamasti pärast 40. eluaastat, kuid haigestumise iga väheneb. Tänapäeval esineb II tüüpi diabeeti ka ülekaalulistel lastel. II tüüpi diabeedi puhul · Tõuseb vere suhkrutase seoses insuliini toime nõrgenemisega kudedes (insuliinresistentsus) ja insuliini häirunud eritumisega kõhunäärmest; · nõrgeneb insuliini toime lihastes, maksas, rasvkoes; · väheneb insuliini eritumine pärast sööki, mis tõstab söögijärgset vere suhkrusisaldust; · talletub üleliigne suhkur maksas ja lihastes; · on paljudel patsientidel juba haiguse diagnoosimise ajaks tekkinud diabeetilised kahjustused (nt 3050% patsientidest on südame-veresoonkonna kahjustused juba diabeedi esmadiagnoosimisel). Muuta oma elustiili Mitmete uuringutega on tõestatud, et aktiivse sekkumisega elustiili (dieet,
lôppaktseptor, vee tekkimine. Süsivesikute aeroobse oksüdatsiooni energeetiline efekt. Krebsi tsükli vôtmeensüümid - tsitraadi süntaas, isotsitraadi dehüdrogenaas, -ketoglutaraadi dehüdrogenaas, suktsinaadi dehüdrogenaas, malaadi dehüdrogenaas. Koensüümid NAD ja FAD vesiniku aatomite aktseptoritena. Hingamisahela tsütokroomide süsteem, selle korrapärane paiknemine mitokondri sisemembraanil ja funktsioon. 10. Rasvhapete oksüdatsioon. Lipaaside toime triglütseriididele rasvkoes, lipolüüs. Rasvhapete transport veres. Rasvhapete transport läbi mitokondri membraani – karnitiini roll selles protsessis. Rasvhapete -oksüdatsioon mitokondri maatriksis - 2C-aatomiliste fragmentide eemaldamine rasvhappe molekulist, nende ümbertöötamine atsetüül-CoA-ks, viimase sisenemine Krebsi tsüklisse. Vesiniku aatomite eemaldamine rasvhappe molekulist -oksüdatsiooni käigus, nende kandmine hingamisahela ensüümide süsteemile NAD ja FAD poolt.
asendites paiknevaid kloori aatomeid. Tekivad halogeenühendite põlemisel, tööstuslikes protsessides, kus osalevad kloor ja org. ained. Dioksiinid on looduses äärmiselt püsivad ja on ühed kõige mürgisemad ained. Kantserogeenne ja teratogeenne (loote väärarengut põhjustav) toime, mõjutab immuunsüsteemi, kutsudes esile HIViga sarnaseid nähteid. Dioksiinid kanduvad toitumisahelas taimede kaudu loomadele ja sealt edasi inimesele, kuhjudes rasvkoes. Etanooli ja fenooli happelised om: Fenool tugevam hape, kui etanool. Fenoolidel on hüdroksüülrühma ja aromaatse ringi vahel tugev vastastikmõju, mis alkoholidel puudub. Metüülamiini ja anilliini aluselised om: Aniliin on nõrgem alus, kui metüülamiin. Aromaatsetes amiinides on lämmastiku vaba elektronipaar delokaliseerunud koos aromaatse ringi elektronidega ja seetõttu ei saa prootonit nii hästi siduda, kui seda teeb metüülamiin.
Vitamiinivajadus oleneb peamiselt elueast, mõne vitamiinivajadus ka soost. Täiskasvanu vitamiinivajadus oleneb ka üldisest energiakulust [2]. Vitamiinid, mida inimese organism ise ei sünteesi, peavad olema sünteesitud teiste organismide poolt. 4 3. VITAMIINIDE DEFITSIIT Inimorganismis olevate vesilahustuvate vitamiinide varud peavad vastu vaid nädalaid, rasvlahustuvate omad pisut kauem (tänu sellele, et neid säilitatakse rasvkoes) [7]. Varudele vaatamata on vajalik nende pidev saamine seedekulgla kaudu. Kuna vitamiinid tegutsevad n.ö. raku tasemel, võib ühe või mitme vitamiini puudus esile kutsuda erinevaid haigusnähte [6]. Vitamiinide mistahes pikaajaline puudus tekitab keerulisi probleeme integreeritud metaboolsete protsesside normaalsel kulgemisel [4, lk 11]. Ekstreemsematel juhtudel võib see põhjustada probleeme kogu organismi ainevahetuses ja funktsioneerimises, kaasa
Lipiidid ehk rasvad Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on hüdrofoobsed -> vett hülgavad. Tähtsus: * Energiaallikas * 1g lipiide -> 9,3 kcal ehk 38,9 kJ * Ehituslik: rakumembraanis fosfolipiidid ja kolesterool * Varuaine: loomadel rasvana, taimedel õlidena. * Bioregulatoorne: hormoonid * Ainevahetuslik: metaboorse/ainevahetusliku vee teke * Kaitse: rasvakiht muudab põrutuskindlaks ja kaitseb mahajahtumise eest, veelindudel märgumisvastane, rasvkoes võõrad mürgid, pruun rasvkude ehk tervislik rasvkude talvituvatel loomadel. Lihtlipiidid, liitlipiidid ja tsüklilised lipiidid. 1. Lihtlipiidid tahked rasvad (loomsed rasvad, küllastunud rasvhapped, talletatakse rakkudes ja on energiaallikaks), vedelad rasvad (õlid, küllastumata rasvhapped, leidub seemnetes nt. raps, pähklid ja viljades nt. oliivid) ja vahad (tahked ja vastupidavad teiste ainete toimele, taimsed vahad (kaitse ja nt
tuharate ümarus erutab neid. KUIDAS TSELLULIIDIST VABANEDA? Tselluliidist vabanemiseks on olemas väga palju erinevaid vahendeid. Nende tõhusus sõltub siiski igast inimesest individuaalselt. 2.1. Meditsiinilised meetodid 3 Tselluliidi kõrvaldamiseks kasutatavad osad naised rasvaimu. Kuid see pole nutikas tegu, sest selle tagajärjel tekivad kahjustused nahaaluses rasvkoes. Samuti võib tüsistusi põhjustada kirurgiline sekkumine. 2.2. Kodused meetodid Enim naiste poolt kiidetud vahend on iganädalane saunaskäik koos korraliku vihtlemise ja saunameega. Tselluliidi vastu on välja töödeldud ka spetsiaalsed püksid, mis soojendavad keha ja parandavad verevarustust. On olemas ka salendavad plaastrid ning erinevad koorivad kreemid ja trimmivad ihupiimad. Kasuks tuleks ka probleemsete kohtade masseerimine
punases veinis ja puuviljamahlades. Üheks toiduainetes leiduvate flavonoidide olulisematest ülesannetest on oksüdeerimise ärahoidmine organismi palju vett sisaldavates piirkondades, näiteks rakkude ümber ning vedelikku sisaldavates süsteemides nagu näiteks veres. Flavonoolid on bioloogiliselt aktiivsed ained ja seda tüüpi ained üldiselt stimuleerivad või pidurdavad steroidide retseptoreid või ensüümide aktiivsust, mis kontrollivad rasvaladestumist rasvkoes. Nt. rohelisese tee lehtededes sisalduvad flavonoolid piiravad ensüümide aktiivsust. Ka parandavad nad üldist kehalist aktiivsust. 3
sisekeskkonnas väheneb. EHK organism teeb kõik selleks, et kaotada kõrvalekalle (suhkrutase, temperatuur). Positiivne tagasiside selle korral võimendatakse organismis tekkinud kõrvalekallet regulatsioonimehhanismide poolt veelgi. EHK organism teeb kõik selleks, et kõrvalekallet süvendada (sünnitus, oksendamine, verehüübimine). 9.Energiabilanss kõik energialiigid, mida organism kasutab ja omastab toitumisega ja talletab rasvkoes. Valem E(energia) = A(ainevahetus) + K(kasv) + M(metaboolne energiakadu) + V(väljaheited) + U(uriin) Pankreas e kõhunääre koeline pirniviilutaoline organ; paikneb ristisuunaliselt keskel ülakõhus mao ja kõhu tagaseina vahel. 10.Hingamine- ja südametöö regulatsioon - peaajus piklikus ajus hingamiskeskus reageerib veres sisalduvale hapniku hulgale närvid jõuavad kopsudesse ja kiirendavad alveoolide kokkutõmbumist hingeldamine.
toimega, toime läbi ensüümide. Miks me vajame vitamiine, ensüüme ja hormoone, kust me neid saada võime ja mida põhjustab nende puudumine? Vitamiine leidub enamasti taimsest toidust. Osa vitamiinidest on hädavajalik inimorganismile normaalseks arenguks ja kasvuks ja osa täidab teisi hädavajalikke bioloogilisi funktsioone. Inimorganismis olevate vesilahustuvate vitamiinide varud peavad vastu vaid nädalaid, rasvlahustuvate omad pisut kauem (tänu sellele, et neid säilitatakse rasvkoes). Varudele vaatamata on vajalik vitamiinide igapäevane saamine toiduga, sest vaid nii tagatakse varude piisava taseme säilumise organismis. See on tähtis kahel põhjusel: varude taseme langusest põhjustatud mitmed subkliinilised kahjustused muudavad inimkeha rakud oluliselt tundlikumaks kliiniliste häirete (haiguste) tekkevõimaluste suhtes; vaid varude piisav tase tagab inimkeha rakkude antud vitamiini optimaalse taseme, mis on vajalik tema metaboolseteks funktsioonideks
• Energiaallikas kõige energiarikkamad toitained • Ehitusmaterjal fosfolipiididest koosnevad rakumembraanid, fosfolipiidid võimaldavad luua membraanides vettpidava kaksikkihi • Kaitse koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi, kaitsevad pmst kõike sinu sees, nahaalune rasvkude juhib soojust halvasti ja kaitseb temperatuurimuutuste eest • Lahusti rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ja mürgised ained, rasvkude lahustab rasvlahustuvaid vitamiine • Signaalmolekulid sobivad selleks hästi, kuna suudavad erinevalt vees lahustuvatest signaalmolekulidest vaevata läbida rakumembraane, nt hormoonid • Lähteaine toidust saadud rasvadest sünteesitakse organismile omased rasvad, samas ka teisi orgaanilisi ühendeid nt süsivesikuid VALGUD 1. Mis on valgud, millest koosnevad?
kudedes. Tervetel inimestel glükoositase töö ajal muutub vähekauakestval tööl arteriaalne glükoosi kontsentratsioon langeb, on kurnatuse märgiks. Seevastu laktaadi konsentratsioon veres, olenevalt pingutusest ja selle kestusest väga erinev (9,10). See sõltub laktaadi produktsiooni ulatusest anaeroobselt töötavates lihastes ja tema eliminatsiooni kiirusest. Laktaat lammutatakse või töötatakse ümber mittetöötavas skeletilihases, rasvkoes, maksas, neerus ja südamelihases SV AV regulatsioon NS kaudu, vere glükoositaseme tõus stressisituatsioonis (stardieelne seisund) Stardieelses seisundis tingitud reflektoorne glükoosi konsentratsiooni tõus veres. Psüühilisel erutusel adrenaliini tase tõuseb, toime glükoosi tõus veres. SV AV hormonaalne regulatsioon. Kõhunäärme Langerhansi saarekeste B-rakkude hormoon insuliin langetab veresuhkru taset, suurendab glükoosi vastuvõttu kõikidesse keharakkudesse,
adrenaalse päritoluga. Neerupealise SÄSI produtseerib ADRENALIINI ja NORADRENALIINI. Mõlemad hormoonid kiirendavad südametegevust, ahendavad veresooni siseelundis ja laiendavad veresooni lihastes. Pidurdub seedimine, laienevad bronhid. Mõlemad hormoonid annavad kasutusse energiat võitlus ja põgenemis situatsioonides. Energia saadakse glükoosist, selleks lammutatakse lihastes ja maksas glükogeeni. Pikema ajaliseks energia katteks stimuleerivad hormoonid lipolüüsi rasvkoes ja proteolüüsi maksas ja lihastes. SUGUNÄÄRMED Testosteroon stimuleerib suguorganite arengut ja sekundaarsete sootunnuste arengut. Mõjutab sugulist aktiivsust ja käitumist. Intensiivistab valkude sünteesi. Östrogeen ja progesteroon. Östrogeene produtseerivad foliikulid, munasarjakude, platsenta, (vähesel määral ) neerupealiste koor ja testised. Aktiveerivad suguorganite arengut ja sekundaarsete sootunnuste arenemist, naiseliku psüühika väljaarenemist. Mõjutavad sugulist
e) ravimid nt antibiootikumid tapavad seedekulgla vitamiine, tuberkuloosi ravimid võtavad B vitamiine 2. Liigsus ehk hüpervitaminoos a) vitamiinpreparaatide või vitaminiseeritud toitude väärtarbimine (eriti ohtlik rasvlahustuvate vitamiinide üleannustamine, veel eriti vitamiin D!!!) b) vesilahustuvate vitamiinide ülehulk põhjustab muutusi kehalõhnades või muutusi kehaeritiste värvuses. Vitamiinide varud kehas: rasvlahustuvate varud on maksas ja rasvkoes ja nende varude pikkus poolest aastast kuni 3-ni, vesilahustuvate varud on valkkompleksidega veres ja maksas, nende varud on 2-st nädalast paari kuuni. Hormoonid On signaalmolekulid, mis toimivad vastavate retseptoritega rakkudele ja mis kutsuvad esile vahendatult ainevahetuse muutuse. Hormoonide eriomadused 1. Ülikõrge bioaktiivsus (inimkehas toimuvad juba kogustes 10-9 - 10-12g) 2. Lühike eluiga 3. Toime on sihtsuunitletud, see eeldab retseptoreid 4
B3, PP niatsiin, nikotiinhape, nikotiinamiid B4 koliin B5 pantoteenhape B6 püridoksiin, püridoksamiin B8 inositool B10, B11 foolhape, folatsiin B12 kobalamiinid B13 oroothape B15 pangaamhape BT karnitiin C-vitamiin askorbiinhape H biotiin N lipoehape U S-metüülmetioniin PABA p-aminobensoehape P bioflavonoidid Vitamiinide defitsiit Inimorganismis olevate vesilahustuvate vitamiinide varud peavad vastu vaid nädalaid, rasvlahustuvate omad pisut kauem (tänu sellele, et neid säilitatakse rasvkoes). Varudele vaatamata on vajalik vitamiinide igapäevane saamine toiduga, sest vaid nii tagatakse varude piisava taseme säilumine organismis, mis on vajalik vähemalt kahel põhjusel: · varude taseme langusest põhjustatud mitmed subkliinilised kahjustused muudavad inimkeha rakud oluliselt tundlikumaks kliiniliste häirete (haiguste) tekkevõimaluste suhtes; · vaid varude piisav tase tagab inimkeha rakkude antud vitamiini optimaalse taseme,
kantserogeenne(vähkitekitav) toime. Nimelt peaksid pestitsiidid hävitama valikuliselt teatud liike ning olema kahjutud kasuliku elustiku suhtes, sealhulgas ka inimesele. Kuna seda on peaaegu võimatu tagada, peab pestitsiidid looduskeskkonnas pärast kasutamist kiiresti lagunema, see ei tohi edasi kanduda toiduahelates ega kuhjuda organismides. Paraku DDT nendele nõuetele ei vasta. Lahustudes hästi rasvades, kandub ta edasi piimaga, kuhjub inimese ja loomade rasvkoes ning kutsub esile nii ägedaid kui ka kroonilisi mürgitusi. Lisaks kõigele on DDT mullas ja vees erakordselt püsiv, mistõttu tema kahjulik toime võib ilmneda alles aastaid pärast kasutamist. Samuti võib ta kanduda kaugele oma tarvitamiskohast. Näiteks on DDT-d leitud pingviinide raskoest Antarktikas, kus seda pole iial kasutatud. DDT kasutamine või keelamine on vastuoluline küsimus nagu paljud teisedki keskonnakaitse probleemid
Hormoon bioloogiliselt aktiivne aine, mis mõjutab ainevahetust 3. Nimetage SSN-d ja nende paiknemine kehas a) Epifüüs ehk käbikeha vaheaju põhjas b) Hüpofüüs ehk ajuripats hüpofüüsi augus c) Kilpnääre kaela eespinnal d) Kõrvalkilpnäärmed kilpnäärme vasakul ja parema sagara tagapinnal e) Harkelund rinnaku taga f) Kõhunäärme ehk pankrease SS saared kõhunäärme piirkonnas g) Neerupealised neerude kohal rasvkoes h) Sugunäärmete endokriinne osa naistel kõhuõõnes, meestel munandikotis 4. Närvisüsteemi ülesanded ja jaotus Ülesanded: reguleerida elundite ja elundkondade talitlust, kohandades neid pidevalt toimuvatele muutustele. Jaguneb autonoomne ehk vegetatiivne ja sümpaatiline. 5. Närvikoe mõiste Närvikude kude, mis koosneb neuronitest ja neurogliiaraakkudest ning annab erutust impulssidena edasi 6. Närviraku mõiste
Taimed saastuvad PAH-idega enamasti siis, kui atmosfääris olevad tahked osakesed (mis sisaldavad ka PAH-e) sadestuvad taimelehtedele. (Järelikult suurte lehtedega aedviljade PAH-ide sisaldus on suurem kui väikeste lehtedega aedviljadel kuna neil on suurem pind, millele saab sadestuda). Kariloomad ja vabalt peetavad linnud puutuvad PAH-idega kokku peamiselt taimse toidu ning mulla kaudu. PAH-id akumuleeruvad loomade ja lindude rasvkoes. (PAH-ide sisaldus lihas, piimas ja munades pole ülemäära suur, sest PAH-id lagunevad loomsetes kudedes väga kiiresti.) PAH-ide kokkupuude inimestega peamiselt toimub toidu kaudu, vähesemal määral ka saastatud õhu ja joogivee kaudu. VI. Toksilisus ja piirnormid Madalama molekulmassiga PAH-id on teatud organismide jaoks akuutselt toksilised. “Rasked” PAH-id on organismidele vähem mürgisemad, kuid on kindlaks tehtud, et nad on genotoksilised kantserogeenid -
3 1. KAAMELI VÄLIMUS Kaamel on kuni 3 m pikkune ja 800 kg raskune loom. Kaamelitel pole sõrgu ega kapju, nende kahevarbalistel jalgadel on kõverad nürid küünised. Mõhnad taldade all kaitsevad jalgu kõrvetava liiva ja liiva vajumise eest. Kaameleid hüütakse vahest ,,kõrbelaevadeks", sest kaamel tõstab käies ja joostes korraga mõlema kehapoole jalgu. Sellist kõndimis viisi nimetatakse külijooksuks..Küüru rasvkoes võib leiduda kuni 100 kg varurasva. Joonis 1. Kaamel 1.1 Eluviis Harjumuspäraselt nad elavad 30 liikmelitses karjades. Kaameli eluiga ulatub 30-40aastani. Kaameleid kasutatakse kõrbes liikumiseks ja veoloomana. Kaamel võib olla ilma veeta kogu talve, kuna uriini ja roojaga eritub vaid veidi vedelikku. Samuti ei kutsu tema kehatemperatuuri tõus esile nii suurt niiskusekadu nagu teistel loomadel. Kaamelid hoiavad
· STH e GH e somatotropiin e somatotroopne hormoon e inimese kasvuhormoon · ACTH e adrenokortikotropiin e kortikotropiin e adrenokortikotroopne hormoon. · Gonadotropiinid mõjutavad sugunäärmete sisesekretoorset talitlust. FSH e follitropiin folliikuleid stimuleeriv hormoon. LH e lutropiin e luteiniseeriv hormoon. PRL e PROL e prolaktiin · TSH e türotropiin e türeotroopne e türeoidstimuleeriv hormoon. · LPH e lipotropiin rasvkoes lipolüüsi põhjustav hormoon. Peptiid. 2.2 Hüpofüüsi tagasagara hormoonid · ADH e Arg-asopressiin (antidiureetiline hormoon) ja oksotütosiin 2.3Pars intermedia rakkude piptiidhormoonid · MSH melanostimuleerivad · Endorfiinid · Enkefaliinid 3. Käbikeha (epifüüsi) hormoonid aminohappehormoonid · Serotoniin - neuromediaator · Melatoniin 4. Kõrvakilpnäärme hormoone - Produtseerivad põhiliselt paratüriini.
aastakümneid. Kuigi tänapäeval on paljudes riikide neende kasutamine keelatud, on näiteks Läänemeri polüklordifenüülides tugevasti saastatud.Saadi teada polükloropolütsükliste ühendite kantserogeensete toimest, milles dioksiinid ületavad polüklorodifenüüle. On selgunud, et need ühendid mõjutavad ka organismi immuunsüsteemi, kutsudes esile HIV-iga sarnaseid nähteid.Nad kandduvad toitumisahelas taimede kaudu loomadele ja sealt edasi inimesele,kuhjudes rasvkoes. Erinevalt loomadet püsivad dioksiinid inimese organismis väga kaua.Dioksiine peetakse ühtedeks kõige mürgisemateks aineteks.Surmav kogua inimesele on mikrogrammides kehakaalu kilogrammi kohta, kuid ka krooniline mürgistus on üliohtlik.Rängemad dioksiinidega seotud juhtumid on tead Vietnami sõjast.Võitluses Vietkongi partisanidega kasutasid USA relvajõud džungli laushävitamiseks herbitsiide, mille lahuseid piderdati lennukitelt. Kõige sagedamini kasutatud aine kandis
annaabi.ee 
