on puhanguline: 1) Lapseeas 3-4päevased puhangud 2) puhangud sügava une ajal Füsioloogilised funktsioonid: 1) Otsene toime ainevahetusele -Stimuleerib lipolüüsi rasvkoes -pärsib glükoosi transporti perifeersetes kudedes 2)Kaudne toime kasvuprotsessi -Kasvuhormoon stimuleerib somatomediini sünteesi maksas - Somatomediinid stimuleerivad
Peamine energiaallikas mis talletuvad rasvkoes Pähklid Loob püsiva sisekeskkonna Vesi jaguneb
Esineb kõikides organites ja kudedes. See moodustab umbes 25 % kogu organismi rasvast ja on praktiliselt samal tasemel kogu elu jooksul. * varurasv (reservrasv) - ladestub organismis ja selle hulk muutub sõltuvalt mitmesusgustest teguritest. Lipiidide bioloogiline tähtsus on suur: · Lipiide on leitud kõikides organites ja kudedes. Ajus võivad lipiidid moodustada poole organi kaalust ~50 %. Kõige rohkem on lipiide rasvkoes (kuni 90 %). · Lipiidid on rakumembraanide struktuurseks komponendiks. · Lipiidide energeetiline tähtsus seisneb selles, et nad kindlustavad 26 - 30 % kogu energiast, mida organism ööpäevas vajab. · Lipiidid täidavad tagavaratoitainete funktsiooni, mida organism kasutab siis, kui ta neid toiduga ei saa. Depoorasvana esineb nahaalune rasvkude, neere ümbritsev rasvkihn, rasvikud.
· toitefunktsioon- laktoos · biosünteetiline- lähteaine · bioregulatoorne- kuuluvad hormoonide koostisse Lipiidid- orgaanilised ühendid, mis koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest Lihtlipiidid- neutraalrasvad(õlid, rasvad) vahad ( taimsed ja loomsed Liitlipiidid- glükolipiidid, fosfolipiidid ( rakumembraani koostises) Steroidid- hormoonid, vitamiinid, kolesteriid Lipiidide funktisoonid: · energeetiline · ehituslik-rakumembraan · varuaine- rasvkoes, seentes, õlid · kaitsefunktsioon- hoiab sooja · ainevahetuslik- ainevahetuselahusti- rasvlahustuvaid vitamiine lahustab Valgud- moodustuvad aminohappejääkidest. Valkude süntees toimub ribosoomides. Lihtvalgud- koosnevad aminohappejääkidest (muna) Liitvalgud- lisaks teised orgaanilised ained(kromosoom) Valgustruktuurid: 1) määrab ära valgu omadused 2) alfa heeliks beeta struktuur (juuksed, küüned) 3) moodustuvad valgu kokkukeerdumisel gloobuliks
molekulidena, millest vastavalt vajadusele eemaldatakse ensümaatiliselt kindlaid fragmente, mis siis toimivad hormoonidena. Kortikotropiini kõrgmolekulaarseks eellaseks on proopiomelanokortiin. ACTH on küll peamine, kuid mitte ainus hormoon, mis sellest suurest molekulist tuleneb. Peale kortikotropiini on proopiomelanokortiin eellaseks veel lipotropiinidele, mis stimuleerivad lipolüüsi rasvkoes, melanotsüüte stimuleerivale hormoonile (MSH), mis reguleerib melanotsüütide talitlust nahas ning b-endorfiinidele. Viimastel ilmnevad valuvaigisti omadused kehalise pingutuse ja ka laiemas mõttes stressisituatsioonis, ühtlasi on tõenäoline, et nad mõjutavad inimese toitekäitumist, organismi vedelikubilanssi ning termoregulatsiooni. Türeoidnääret stimuleeriva hormooni ehk türotropiini peamiseks funktsiooniks on
jätkub süsteem toiduahela viimase lülini. Igas troofilises tasemes on kogunenud organismi järjest rohkem mürkaineid, mis kanduvad järgmisesse tasemesse edasi ning seetõttu on kõige suurem mürkainete kontsentratsioon tippkiskjates (Introduction to ecological pyramids: biomagnification. Accumulation of harmful chemicals in food chains. 2010). Biomagnifikatsiooniga koos toimub sageli ka bioakumulatsioon, mis kujutab endast bioakumuleeruvate ainete ladestumist organismi rasvkoes, mistõttu satuvad mürgid ka rinnapiima ja mõjutavad sellega ka järglaseid (Varneckiene et al. 2004). Üks tuntumaid rasvkoes akumuleeruvaid pestitsiide on dikolorodifenüültrikloroetaan ehk DDT, mis oli varem laialdaselt kasutatud, kuid on nüüdseks keelustatud peaaegu kõikjal maailma riikides. DDT keelustamiseni viis keskkonnaliikumine, mille ajendiks sai 1962. aastal ilumunud Rachel Carsoni raamat
rasvkoes. · Ehituslik roll: biomembraanide kaksikkiht nt. rakumembraan ja rakutuuma membraan. · Mehhaaniline kaitsefunktsioon: rasvad moodustavad siseorganite ümber amortiseeriva kihi · Transpordifunktsioon: lipoproteiinid kannavad veres ringi rasvhappeid ja rasvlahustuvaid vitamiine · Termoisolatsioon: nahaalune rasvakiht kaitseb kehatemperatuuri kõikumiste eest · Lipiidid on eelühendid nt. Prostaglandiinide (meessuguhormoonid) sünteesil · Lahustid: rasvkoes ladestuvad kehavõõrad ained (nt. raskemetallid) · Närvirakkude müeliintupe koostises toimivad isolaatoritena signaaliülekande effektiivsuse suurendajatena. · Sapiväljutajad: söödud lipiidid stimuleerivad sapi tootmist, sapp omakorda soodustab lipiidide seedimist, sest toimib emulgaatorina. · Metaboolse vee tekitamine, organismis tekkib ööpäevas ca 300 ml vett metabolismi e. ainevahetuse käigus. 4. Mitu kcal annab 1g lipiidide lagundamine lõpuni mitokondrites?
Rasvad inimkehas. Meelika Männik Energeetiline funktsioon Rasvade peamine ülesanne on rasvade ladustamine Rasvad on kõige energiarikkamad inimtoidu toitained 1g rasva ca 9,3 kcal Päevas saame 3040 % energiat rasvadest Pruunis rasvkoes toimub aktiivne lõhustumine ja soojuse eraldumine Termoskaitseline soojusisolatsioon Lipiidid aitavad hoida keha temperatuuri Loomade rasvkude Imikute soojusregulatsioon Põrutuste amortiseerumine Moodustavad põrutuste eest kaitsva amortiseeriva kihi Siseorganite ümber N: Neerud, silmamuna taga Rasv varuainena Varuainena neutraalrasvad Taimedel õlid seemnetes Mesilaskärjed Loomadel varurasv Kehavormide kujundaja
Toitained - mis ja miks? 9. klass Mis on toitained? Toitained - toiduainete koostisosad kudede ülesehitamine ja uuendamine; energia saamine. Osalevad ainevahetuses. Jaotatakse mikro- ja makrotoitaineteks. Toitainete jaotamine Makrotoitained Mikrotoitained Vajame iga päev suuremas koguses: Vajame igapäevaselt väiksemates kogustes: energia tootmiseks; kasvamiseks. arenemiseks, kasvamiseks, paljunemiseks Rasvhapete allikas. Süsivesikud hästi kättesaadavad, kõrge energeetilise väärtusega; süsivesikuid vajatakse kõige rohkem; seedimisel on vajalikud kiudained; Head süsivesikud Halvad süsivesikud aeglaselt imenduvad ja vähese kiudainesisaldusega veresuhkrut aeglaselt tõstvad Rasvad Energiavarud; talletatakse kõhuõ...
Katrin Olhovikov 11. klass Rasvad RASVAD on glütseriini ja rasvhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. LIPIIDID vees lahustumatud biomolekulid, mis koosnevad alkoholidest ja rasvhappejääkidest. LIPIIDIDE FUNKTSIOONID Energeetiline funkrsioon Ainevahetuslik funktsioon Kaitsefunktsioon Lahustifunktsioon Ehituslik funktsioon Energeetiline funktsioon Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid, sest 1 grammi lipiidide täielikul lõhustamisel vabaneb 3,9 kcal energiat. Ainevahetuslik funktsioon Toidulipiidid on olulised sapiväljutajad. Sissesöödud toidurasv stimuleerib sapi väljutamist peensoolde, kus sapp osaleb emulgaatorina lipiidide seedumises. See soodustab sapisoolade ladestumist sapipõies ning sapikivide teket. Metaboolse vee teke lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas Kaitsefunktsi...
omadustele siiski laialdaselt kasutusele. [3] PCB-d oht keskkonnale tuleneb veel nende suurest püsivusest ja nende akumuleerumisest elusorganismidesse läbi toiduahelate. Inimesed võivad selle ohuga kokku puutuda süües PCB-sid sisaldavat toitu, eriti liha ja kala ning juues saastunud vett või hingates PCB sisaldusega õhku 4 Inimese organismis võivad PCB-d ladestuda rasvkoes ja maksas. Lisaks võivad nad üle kanduda emalt lapsele raseduse ajal või rinnaga toitmisel. Mitmed uuringud inimeste ja loomadega on näidanud PCB-de kahjulikke mõjusid järglastel. Kokkupuude PCB-dega raseduse ajal ja rinnaga toitmisel võivad mõjutada lapse arengut ja immuunsus süsteemi. Töötajad, kes on suurtes kogustes PCB-dega otseselt kokku puutunud on täheldanud vähki haigestumise sagenemist. [5] Kuidas mitte olla ohver Eestis on PCB-de kasutamine olnud juba aastaid keelatud
Estrid on ühendid, mis moodustavad hapete reageerimisel alkoholidega Estrite teket nimetatakse esterdamiseks ehk estrifikatsiooniks. Karboksüülhape+Alkohol=Ester+Vesi CH3CHOOH+CH3OH=CH3COOCH3+H2O Etaanhape Metanool Metüületanaat *Estreid leidub looduses eeterlike õlidena taimedes. Mõnel Taimel on eeterikke õlisid enam juurtes(palderjan),teistel viljakoores(sidun,apelsin),kolmandatel lehtedes(piparmünt) jne. *Estrid on enamasti meeldiva lõhnaga meeldiva lõhnaga vedelad või tahked ained . Näiteks on etüülbutanaadil aprikoosi, etüülmetanaadil rummi, pentüületanaadil banaani lõhn jne *Meeldiva lõhna tõttu kasutatakse estreid parfümeerias ja puuviljaessentsidena toiduainetetööstuses *Kasutatakse veel ravimite,plastmasside,kunstkiu jne. Valmistamisel. Rasvad *Rasvad on estritega väga sarnase koostisega *Karboksüülhappeks on rasvhape *Alkoholiks kolmealuseline alkoholglütserool Rasvade omadused *Puhtad rasvad on värvuseta,maitseta...
kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. Kloroorgaanilisi aineid tarvitati esialgu sõjaväes parasiitide tõjeks, kuid üha laiemat kasutamist leidis see põllumajanduses. Putukatõrje avastamisega, suudeti päästa umbes 15 miljonit inimest haigustest ja isegi surmast, kuid üsna pea hakati leidma ka selle negatiivsemaid pooli. DDT (diklorodifenüültrikloroetaan) lahustub hästi rasvades, mis kandub edasi piimaga. Ta kuhjub inimese ja loomade rasvkoes ning sellega kutsub esile ägedaid, kroonilisi mürgitusi. Paljudes majapidamistarvetes ( puhastusvahendid, kodutarvikud) on kasutatud halogeeniühendeid. Näiteks tuntud desinfitseerimisvahend ,,Domestos" sisaldab umbes 5% naatriumhüpokloritit. Need on kahjulikud inimese nahale ja seetõttu tuleb neid kasutades kummikindaid kasutada. Need on ka kahjulikud sissehingamisel ja loodusesse sattumisel.
Rakud on väikseimad organismi ehitusosad, millel on kõik elu tunnused.(50 000 miljr) Kehas on üle 200 rakutüübi.Igas neist on aktiivne kuni 10% infot. Uued rakud tekivad olemasolevat jagunemisel. Kui jagunevad kontrollimatult, on kasvaja. Ei jagune südame- lihaskoe ja närvirakud(kõige pikemad) Rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. 4 tüüpi- epiteel, side, lihas ja närvikude. Epiteelkoe rakud on tihedalt kõrvuti, keha peal. Sellega vooderdatud näärmed toodavad organismile vajalikke ühendeid.(seedenõred) Kiire jagunemisvõimega. Sidekoes on rakuvaheainet palju: *luu ja kõhrkude on toes *rasvkoes on varurasvad, aitab neere paigal hoida *veri on vedel kude, toidab ja kaitseb. Lihaskoe moodustavad lihasrakud: *silelihaskude asub veresoonte ja õõneselundite seintes, rakud on aeglased, ei väsi, ei allu tahtele. *vöötlihaskude koosneb pikkades lihaskiududest, mille rakkudes on palju ruumi, kiired ja väsivad. *südamelihaskoe rakud sarnanevad...
Sissejuhatav küsimus: mis vahe on lipiidil ja rasval? Kumb köögis on kasutusel?Lipiid rasv. Lipiidid jagunevad rasvadeks ja vahadeks. Seega köögis on rasv kui ka vaha. 1. Millest rasvad koosnevad?Rasvad koosnevad alkohol+hape. Glütserool+ 3 rasvahapet rasv+vesi ester+vesi 2. Mis ainest koosnevad lõhnad? (Aprikoosi lõhn jne)Lõhnad koosnevad estritest. Millest saab aprikoosirasva. Etüülbutanaat aprikoosilõhn C2H5OH+C3H7COH (piiritus)+ (võihape)Lipiidid ei talu aluselist ega happelist keskkonda 3. Kas lõhnaainetele on parem neutraalne või happeline keskkond?Neutraalne. Happelises hakkavad lagunema 4. Kas kergemini lagunev kaksikside on taimeõlil või pekil?Tahked rasvad on üksiksidemetega. Õlil on kaksikside laguneb halvemini 5. Mida tähendab rasva seebistumine supis?Seebistumine tekib supi liigsel keetmisel, kui keeta metalle köögiviljadest välja mis rasvadega moodustavad soolad e. seebistuvad 6. Mis on rasvade rääsumises halba?Te...
keemisprotsess aga palju soojust. Kasutamine - Freoone kasutati kahjurite tõrjeks. Praegu kasutatakse neid külmikutes. Kahjulikkus õhku paisatud freoonid on kaua aega muutumatud. Osoonikihini jõudes lagunevad freoonid UV- kiirguse toimel radikaalideks, mis on katalüsaatoriks osoonikihi lagunemisprotsessis. Pestitsiidide omadused Lahustuvad hästi rasvades. Elusorganismidele mürgised. Kahjulikkus Lahustudes hästi rasvades, kandub ta edasi piimaga, kuhjub inimese ja loomade rasvkoes ning kutsub esile nii ägedaid kui ka kroonilisi mürgistusi. Lisaks kõigele on DDT mullas ja vees erakordselt püsiv, mistõttu tema kahjulik toime võib ilmneda alles aastaid pärast kasutamist. Elektrofiilse tsentri tunneb ära positiivse laengu järgi aatomil. Nuklefiilse tsentri tunneb ära negatiivse laengu järgi aatomil. Nukleofiil ühineb elektrofiiliga. Elektrofiil ei ühine elektrofiiliga ega nukleofiil nukleofiiliga. CH3CH2Br + LiCN = CH3CH2CN + LiBr
lenduvusest, degradeeruvusest. Skeem: 1) levik õhumasside liikumisega 2) sademetega sajab alla 3) pinnasereostus 4) pinnasest vette sattumine 5) pinnasest põhjavette imbumine 6) sadeneb veekogu põhja 7) lahustub vees 8) põhjasetetest imbub põhjavette 6. Püsivad ained (nt DDT, keedusool) on ohtlikud, sest need ei lagune. Jäävad keskkonda püsima pikaks ajaks. Nende kontsentratsioon keskkonnas aja jooksul suureneb. Ladestuvad loomade rasvkoes ning võivad siseneda inimese toiduahelasse. On toksilised. Kujutavad riski tervisele ja keskkonnale. Vähepüsivad (nt. toidurasvad, klorofoss) kergesti lagunevad keskkonna toimel.
moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes üldse ei joo. Kaitsefunktsioon. i. Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. ii. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. iii. Veelindudel kaitseks märgumise eest. iv. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). v. Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. vi. Lahusti funktsioon. Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse.
leiba süües. Valgud on eriti vajalikud toitained, sest osalevad organismi kõige olulisemates toimingutes kudede uuenemises ja kasvus, sel põhjusel nimetatakse neid ka kaitsvateks toitaineteks. Kehavalgud lagunevad ja uuenevad pidevalt. Arvatakse, et inimese ekskmise eluea vältel uuenevad keharakud umbes 200 korda. 80 päevaga uuendatakse umbes pooled kehavalkudest. Valku sisaldavad meie veri, nahk, juuksed, küüned ja lihased, kuid vähesel määral leidub neid ka luudes ja rasvkoes. Kui toidus on liigselt valku, siis kasutab keha neid energia tootmiseks. 1g valk sisaldab sama energiakoguse mis 1g süsivesikuid (~4 kcal). Eelistada tuleb siiski odavamat süsivesikutest pärit energiat. Üldisest energiavajadusest oleks normaalne saada valkude arvelt energiat 10- 15% Veel mõningad ülesanded: · Valk reguleerib eluprotsesse ensüümide kaudu (kuna valgud on valdavaks komponentideks ensüümide koostises). Ensüümide osaluseta ei toimu ühtegi
spermat tootvaid hormoone. Testosteroon on täiesti seaduslik retseptiravim, kuid ebaseaduslik on ainult siis, kui seda võetakse ilma arsti retseptita. Östrogeenid Östrogeenid ehk folliikulihormoonid (vanakreeka sõnadest oistros 'tugev kirg' ja genos 'sünd') on põhilised naissuguhormoonod, mis kuuluvad steroidide hulka. Östrogeenid tekivad peamiselt imetajate munasarjades vähesel määral ka munandeis, neerupealsetes ning rasvkoes. Naise organism toodab östrogeeni kaks kuni kümme korda rohkem, kui mehe oma Östrogeen mõjutab kõiki elundeid ja kudesid ning paneb aluse naiselikkusele: selle toimel areneb naiselik kehaehitus, käitumine ja iseloom. Östrogeen reguleerib menstruaaltsüklit, kaitseb veresooni lupjumise ja luid hõrenemise eest, ning hoiab tasakaalus vererõhu. Põhjustab emaka limaskesta paksenemist pärast menstruatsiooni. Raseduse ajal soodustab östrogeen rindade ja emaka kasvu, stimuleerib ka
taluma 60 -70 kraadist temperatuuri alanemist. Hülgepoeg 3)Varuaine funkstioon Osad loomad koguvad varurasva, et magada kogu talv.(karu) Taimedel õlid seemnetes, viljades Mesilaskärjedesse vaha kogumine Päevalilleseemned 4)Kaitse funktsioon Nahaalune rasvade kiht, kui ka siseorganite ümber olevad rasvad kaitsevad põrutuste eest. Kaitseb veelindudel sulgede märgumise eest. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). Pruun rasvkude on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadelja ka talisuplejatel. Füüsikalised omadused Rasvad on vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. Looduslike rasvade värvus, lõhn ja maitse on tingitud lisanditest (mineraalsoolad, vitamiinid, värvained, jne). Keemilised omadused 2) Vedelad rasvad muutuvad õhu käes seistes kergesti
e) Kaitse - antikehade ehituses f) Toitaine funktsioon - piimas laktoos g) Biosünteetiline funktsioon sünteesitakse neutraalrasva h) Ligimeelitav funktsioon magusad viljad, õienektar Lipiidid Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, asteroidid jt. vees mittelahustuvad ühendid Lahustuvad mitmetes orgaanilistes lahustites (eeter, alkohol) Leidub taimedes ....................., loomades rasvkoes, elundite ümber Jagunevad: 1. Lihtlipiidid e. rasvad glütserooli ja propaantriooli estrid Esinevad taimede ja mitmete loomade rakkudes 2. Liitlipiidid moodustuvad lihtlipiidi ühinemisel mingi muu ühendiga Näit. fosfolipiidid 3. Tsüklilised lipiidid e. steroidid tsüklilise ehitusega lipiidid Näit. kolesterool, mis põhjustab lupjunud veresooni Lipiidide ülesanded rakus: a) Põhiliseks energiaallikaks (38,9 kJ/g), katavad 30 35% ööpäevasest
sünteesiks. Imendunud lühikese ja keskmise ahelaga rasvhaped kasutuvad otseste energiasubstraatidena. Lipiidide metabolismi põhirajad (vaata pilt) Rasvhapete oksüdatsioon Oksüdatsiooniks kasutatavad rasvhaped pärinevad varurasvade mobilisatsioonist, membraansete fosfolipiidide uuenemisprotsessist ja vere lipoproteiinides olevate TG-lipolüüsist lipoproteiini lipaasiga. Lipiidide lõhustamine on intensiivne rasvkoes, maksas ja lihastes. Lipiidide lõhustamine koosneb kolmest etapist: TG-de hüdrolüüs, rasvhapete aktivatsioon ja transport mitokondritesse, rasvhapete beeta-oksüdatsioon mitokondrites. Varurasvade mobilisatsioon Protsessi algatab hormoon-sõltuv TG lipaas triglütseriidi lõhustumisega, tekinud diglütseriidi lõhustab DG lipaas. Saadud monoglütseriidi lõhustab MG lipaas rasvhappeks ja glütserooliks. Lipolüüs Söömisjärgne normaalseisund
organismis on maks ja rasvkude ning selleks kasutatakse toidust saadud rasvu ning süsivesikuid. · Depoorasva koostis on liigispetsiifiline. Need uuenevad kiiresti, nende poolestusaeg on umbes nädal. Rakus sialduvate lipiidide koostis ja hulk püsivad konstantsena isegi nälgimisel,depoorasva hulk ja koostis sõltuvad aga otseselt toitumisest. · Rasvade lagunemisel e. lipolüüsil muudetakse neutraalrasvad rasvkoes või maksas esimes etapina glütserooliks ja rasvhapeteks, seejärel aga vajatakse Krebsi tsüklisse lülitumiseks ja rasvade täielikuks oksüdeerumiseks süsivesikute ainevahetuse 4 süsinikuga vaheprodukti oksaalatsetaadi olemasolu. · Viimase defitsiidi puhul suureneb ketokehade kontsentratsioon veres üle normi, põhjustades haigusliku seisundi ketoosi (ketokehad on happelised ühendid).
2 maksarakud toodavad glükoosist glükogeeni (see jääb maksa varuaineks) 3 liigne glükoos muutub rasvaks ja see läheb varuks rasvarakudesse naha alla. II AMINOHAPPED Kasutamine: 1 rakud kasutavad neid vajalike valkude tootmiseks, siis need kasvavad ja tekivad uued rakud ehk paljunevad uued rakud. III GLÜTSEROOL Kasutamine: 1 rakud kasutavad energia tootmiseks (2x rohkem energiat kui glükoos) 2 liigne talletatakse varurasvadena rasvkoes (naha alla ja elundite ümber) 9 TERVISLIK TOITUMINE Tervislikult toitumiseks on palju näiteid. Näiteks toidupüramiid, taldriku reeglid ja valgusfoori pöhimötted ja neid on veel palju. Mina ei söö tervislikult, kuna ma söön palju rämpstoitu, kus on palju rasva. Burgerid ja köik muu. Söön ka palju magusat kus tuleb mulle üleliigset glükoosi ja siis lähen paksuks.
Esimesed edusammud peaksid olema märgatavad juba kuu-pooleteise möödumisel Kuidas alustada jooksutrenni? Jooksutreeninguid alustades on kõige tähtsam valida õige tempo ja hoida stabiilset pulsisagedust. Tempo on õigesti valitud, kui suudate joostes partneriga juttu ajada Korraga võiks joosta 30–45 minutit ja mõõdukas tempos. Jooksu intensiivsus võiks olla mitte üle 135 löögi minutis. Et lihaskoes on ainevahetus kiirem kui rasvkoes, siis peaksid jooksmisele lisaks ka jõusaalis treenima. Kui jaksad nädalas joosta 3-4 korda, soovitatavalt ülepäeviti, 45 minutit korraga ja mõõdukas tempos, võid järgneva nelja nädala jooksul hakata tasapisi harjutuskorra kestust suurendama, igal nädalal 10 protsendi võrra, või lisada ühe treeningu endale sobival päeval. Äärmiselt oluline on 10–15 minutit enne jooksuringile minekut teha soojendusharjutusi ja pärast treeningut lihaseid 15 minutit venitada.
DIABEET Diabeet on ainevahetushäire, tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliinitoime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Istuv eluviis, energiarikas toit ja rasvumine on peamised põhjused, miks tekib diabeet. Kui diabeeti ei ravita, kahjustab see haigus paljusid elundeid, eriti neerusid, südant, silmi ja närve. Diabeet kahjustab neerude veresooni. Neerukahjustuse korral tekib uriini valk ja seejärel hakkab langema neerufunktsioon. Neerufunktsiooni mõõdetakse glomerulaarfiltratsiooni ehk neerupäsmakeste puhastusvõime määramisega kreatiniini (Kreatiniin on ainevahetusprodukt, mis vabaneb lihastest ja eritub uriiniga) taseme järgi vereseerumis. Kahjustatud neerud ei puhasta verd piisavalt ning seetõttu hakkavad verre kuhjuma kreatiniin jt jääkained, vesi ja mõned soolad.Lisaks kaasneb diabeediga närvide kahjustus. Tekkiv diabeetiline neur...
lôppaktseptor, vee tekkimine. Süsivesikute aeroobse oksüdatsiooni energeetiline efekt. Krebsi tsükli vôtmeensüümid - tsitraadi süntaas, isotsitraadi dehüdrogenaas, -ketoglutaraadi dehüdrogenaas, suktsinaadi dehüdrogenaas, malaadi dehüdrogenaas. Koensüümid NAD ja FAD vesiniku aatomite aktseptoritena. Hingamisahela tsütokroomide süsteem, selle korrapärane paiknemine mitokondri sisemembraanil ja funktsioon. 10. Rasvhapete oksüdatsioon. Lipaaside toime triglütseriididele rasvkoes, lipolüüs. Rasvhapete transport veres. Rasvhapete transport läbi mitokondri membraani – karnitiini roll selles protsessis. Rasvhapete -oksüdatsioon mitokondri maatriksis - 2C-aatomiliste fragmentide eemaldamine rasvhappe molekulist, nende ümbertöötamine atsetüül-CoA-ks, viimase sisenemine Krebsi tsüklisse. Vesiniku aatomite eemaldamine rasvhappe molekulist -oksüdatsiooni käigus, nende kandmine hingamisahela ensüümide süsteemile NAD ja FAD poolt.
mesilaskärjed (vahad) Ainevahetuslik funktsioon Metaboolse vee teke - lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes üldse ei joo. Toidulipiidid stimuleerivad sapi eritumist. Kaitse funktsioon Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Veelindudel kaitseks märgumise eest. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. Lahusti funktsioon Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. Kiire dieedi korral vabanevad mürkained organismi. Bioregulatoorne funktsioon Hormoonid Kasutatud materjal: http://www.mpip-mainz.mpg.de/~deserno/lipid_bilayer.php
seljaaju on kahjustatud, on kahjustatud puutetundlikkus, süvalihaste tundlikkus, lihaste retseptorid) Tagasiside on oluline ka sisesekretoorsete näärmete tööks kui veresuhkru tase tõuseb, tõuseb insuliini tootmine, kui glükoosisisaldus normaliseerub, informeeritakse kõhunäärme rakke ja insuliini tootmine väheneb, tõuseb glükagooni tootmine pancreases, mille toimel hakatakse produtseerima glükoosi lihas- või rasvkoes. Luude ehitus, kasv ja seda mõjutavad tegurid Luude süsteem moodustab organismi jaoks tugisüsteemi ja omab kaitsefunktsiooni (kolju kaitseb peaaju, vaagen ja rindkere siseelundeid, lülisambad seljaaju). Luud koosnevad luukoest (sidekoe alaliik) kõhrekude, mille osa on suurem kasvueas ja puhas luukude, kus kõhrerakkudesse on ladestunud ka soolad, mis muudavad luu kompaktseks, tugevaks. Epifüüs toruluu ots Diafüüs toruluu keskmine osa
putukad kasutavad ehitusmaterjalina. Kaitse- Lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moosustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi. Nahaalune rasvkude kaitseb välismõjude eest ka lihaseid ja veresooni. Taimelehti kattev vahakiht kaitseb taimi ärakuivamise ja liigse UV-kiirguse eest. Vahaga on katud paljude veelindude suled, kaitsetes sulestikku märgumise eest. Lahusti- Väheaktiivses rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ja mürgised ained, rasvkude lhustab rasvlahustuvaid vitamiine. Signaalmolekulid Lähteaine Jan Jakobson
punaseni. 3. Karoteen Karotenoidide või ka tetraterpeenide klassi kuuluvad ühendid. . Nende ühendite pikad konjugeeritud kaksiksidemete ahelad neelavad valikuliselt valgust ja tänu sellele omadusele on looduslikud värvained ehk pigmendid. Neile ühenditele on iseloomulik kollane kuni punane värvus. Karoteenid ei lahustu vees, küll aga orgaanilistes lahustites. Karoteenide biosüntees toimub taimedes, kuid mitte loomsetes rakkudes. Karoteenid võivad ladestuda maksas ja rasvkoes ningkonverteeruda retinaaliks olles A-vitamiini provitamiinideks. Erinev lahustumine bensiinis ja alkoholis Bensiini ja alkoholi keemiline ehitus on teine, mis tähendab, et nende ainete lahustamis võime on erinev. Enamasti sõltub aine lahustuvus vabade vesinik ja hapnik sidemete olemasolust. 1) Kõik pigmendid lahustuvad alkoholis. 2) Bensiinis lahustuvad klorofüll ja karoteen 3) Bensiini tihedus on väiksem kui etanooli tihedus
Areenid- org ühendid, mille molekulis aromaatne tuum. Heterotsükliline ühend- aromaatne ühend, mille tsüklit moodustavad peale süsinike ka teiste elementide aatomid. (heteros-kr.k teine, muu). Areeni erinevus küllastumata ühendist Benseeni süsiniku aatomite tsüklil on ühine pii-elektronpilv, mis ühendab endas 6 pii-elektroni ning hõlmab ruumiosa mõlemal pool tasandilist tsüklit. Füüs om: ei lahustu vees, lah. mittepol. lahustites, head lahustid, vedelad või tahked Füsiol. om: narkootiline toime, kahjustavad KNS, maksa vereloomeelundeid, mürgised, nahka ärrit, vedelad areenid tungivad kergesti läbi naha. Tubakasuits sisaldab mitmetsüklilisi areene, mis tugeva kantserogeense toimega. Lõhkeainena trinitrotolueen. Dioksiinid (polüklorodibensodioksiinid)- rida isomeere, millel erinev hulk erinevates asendites paiknevaid kloori aatomeid. Tekivad halogeenühendite põlemisel, tööstuslikes protsessides, kus osalevad kloor ja org. ained. Dioksiini...
A-vitamiini leidub vaid loomse päritoluga toiduainetes ja selle imendumine vajab rasvast keskkonda. See on vajalik hea nägemise tagamiseks, ta osaleb ka keharakkude kasvu- ja taastumisprotsessis, hoiab naha ja juuksed pehmed [3, lk 23]. Omastame seda hästi kalamaksast, kalaõlist, rasvastest kaladest, loomamaksast, võist jt rasvasematest piimatoodetest [LISA1]. Inimorganismis talletub A-vitamiin maksas, vähemal määral rasvkoes, kopsudes, neerudes ja silma võrkkestas. A-vitamiini vaegust tavaliselt ei teki, sest organismi varud on suhtelised pikaajalised. A- vitamiini vaeguse esmatunnus on nägemishäire hämaruses ehk kanapimedus. Haigustekitajad võivad põhjustada lõpuks pimedaks jäämise [1, lk 25]. 4.2. D – vitamiin 1922. aastal tõestas E. McCollum, et tursamaksast eraldatud õlis on ühend, mis kindlustab kaltsiumi ladestumise luukoes
Lipiidid ehk rasvad Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on hüdrofoobsed -> vett hülgavad. Tähtsus: * Energiaallikas * 1g lipiide -> 9,3 kcal ehk 38,9 kJ * Ehituslik: rakumembraanis fosfolipiidid ja kolesterool * Varuaine: loomadel rasvana, taimedel õlidena. * Bioregulatoorne: hormoonid * Ainevahetuslik: metaboorse/ainevahetusliku vee teke * Kaitse: rasvakiht muudab põrutuskindlaks ja kaitseb mahajahtumise eest, veelindudel märgumisvastane, rasvkoes võõrad mürgid, pruun rasvkude ehk tervislik rasvkude talvituvatel loomadel. Lihtlipiidid, liitlipiidid ja tsüklilised lipiidid. 1. Lihtlipiidid tahked rasvad (loomsed rasvad, küllastunud rasvhapped, talletatakse rakkudes ja on energiaallikaks), vedelad rasvad (õlid, küllastumata rasvhapped, leidub seemnetes nt. raps, pähklid ja viljades nt. oliivid) ja vahad (tahked ja vastupidavad teiste ainete toimele, taimsed vahad (kaitse ja nt
tuharate ümarus erutab neid. KUIDAS TSELLULIIDIST VABANEDA? Tselluliidist vabanemiseks on olemas väga palju erinevaid vahendeid. Nende tõhusus sõltub siiski igast inimesest individuaalselt. 2.1. Meditsiinilised meetodid 3 Tselluliidi kõrvaldamiseks kasutatavad osad naised rasvaimu. Kuid see pole nutikas tegu, sest selle tagajärjel tekivad kahjustused nahaaluses rasvkoes. Samuti võib tüsistusi põhjustada kirurgiline sekkumine. 2.2. Kodused meetodid Enim naiste poolt kiidetud vahend on iganädalane saunaskäik koos korraliku vihtlemise ja saunameega. Tselluliidi vastu on välja töödeldud ka spetsiaalsed püksid, mis soojendavad keha ja parandavad verevarustust. On olemas ka salendavad plaastrid ning erinevad koorivad kreemid ja trimmivad ihupiimad. Kasuks tuleks ka probleemsete kohtade masseerimine
kudedes. Tervetel inimestel glükoositase töö ajal muutub vähekauakestval tööl arteriaalne glükoosi kontsentratsioon langeb, on kurnatuse märgiks. Seevastu laktaadi konsentratsioon veres, olenevalt pingutusest ja selle kestusest väga erinev (9,10). See sõltub laktaadi produktsiooni ulatusest anaeroobselt töötavates lihastes ja tema eliminatsiooni kiirusest. Laktaat lammutatakse või töötatakse ümber mittetöötavas skeletilihases, rasvkoes, maksas, neerus ja südamelihases SV AV regulatsioon NS kaudu, vere glükoositaseme tõus stressisituatsioonis (stardieelne seisund) Stardieelses seisundis tingitud reflektoorne glükoosi konsentratsiooni tõus veres. Psüühilisel erutusel adrenaliini tase tõuseb, toime glükoosi tõus veres. SV AV hormonaalne regulatsioon. Kõhunäärme Langerhansi saarekeste B-rakkude hormoon insuliin langetab veresuhkru taset, suurendab glükoosi vastuvõttu kõikidesse keharakkudesse,
punases veinis ja puuviljamahlades. Üheks toiduainetes leiduvate flavonoidide olulisematest ülesannetest on oksüdeerimise ärahoidmine organismi palju vett sisaldavates piirkondades, näiteks rakkude ümber ning vedelikku sisaldavates süsteemides nagu näiteks veres. Flavonoolid on bioloogiliselt aktiivsed ained ja seda tüüpi ained üldiselt stimuleerivad või pidurdavad steroidide retseptoreid või ensüümide aktiivsust, mis kontrollivad rasvaladestumist rasvkoes. Nt. rohelisese tee lehtededes sisalduvad flavonoolid piiravad ensüümide aktiivsust. Ka parandavad nad üldist kehalist aktiivsust. 3
Bioaktiivsed ained Bioaktiivsed ained on erinevatesse orgaaniliste ainete klassidesse kuuluvad ühendid, mis mõjutavad organismi ainevahetust ja reguleerivad elutalitust. Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Ensüümid on biokatalüsaatorid, mis kiirendavad või pidurdavad biokeemilisi reaktsioone.Ensüümide tähtsused ja omadused on biokatalüütiline aktiivsus, konkreetne enssüüm seostub vaid konkreetse substraadiga, süntees allub geneetilisele kontrollile. Ensüümi toime on kordineeritud ja aktiivsus on reguleeritud. Ensüüm ei muutu ise ja ta ei tööta ilma vitamiini juuresolekuta. St, et vitamiinid aktiveerivad ensüüme. Ensüümide struktuur: aktiivtsenter (reaktsioonide keskus) ja üldvalguline osa annab ensüümile kuju ja stabiilsuse. Vitamiinid jaotuvad veeslahustuvateks (C, H, B), rasvlahustuvateks (K, A, D, E). Kokku on üle 20 vitamiini. Vitamiinide ülesandeks on ensüüme aktiveerida,...
sisekeskkonnas väheneb. EHK organism teeb kõik selleks, et kaotada kõrvalekalle (suhkrutase, temperatuur). Positiivne tagasiside selle korral võimendatakse organismis tekkinud kõrvalekallet regulatsioonimehhanismide poolt veelgi. EHK organism teeb kõik selleks, et kõrvalekallet süvendada (sünnitus, oksendamine, verehüübimine). 9.Energiabilanss kõik energialiigid, mida organism kasutab ja omastab toitumisega ja talletab rasvkoes. Valem E(energia) = A(ainevahetus) + K(kasv) + M(metaboolne energiakadu) + V(väljaheited) + U(uriin) Pankreas e kõhunääre koeline pirniviilutaoline organ; paikneb ristisuunaliselt keskel ülakõhus mao ja kõhu tagaseina vahel. 10.Hingamine- ja südametöö regulatsioon - peaajus piklikus ajus hingamiskeskus reageerib veres sisalduvale hapniku hulgale närvid jõuavad kopsudesse ja kiirendavad alveoolide kokkutõmbumist hingeldamine.
SÜSIVESIKUD 1. Mis on süsivesikud(sahhariidid) ja kuidas nad jagunevad? Süsinikust, hapnikust ja vesinikust koosnevad orgaanilised ühendid, mis on organismi peamine energiaallikas. Lihtsuhkrud ehk monosahhariidid lihtsa ehitusega süsivesikud, sisaldavad 27 süsinikuaatomit. Liitsuhkrud ehk polüsahhariidid koosnevad kahest või rohkemast lihtsuhkrust 2. Milleks on glükoos vajalik? Rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähteaine. 3. Mis on riboos ja desoksüriboos? Lihtsuhkrud, mis kuuluvad nukleiinhapete RNA ja DNA koostisesse. 4. Kirjelda oligosahhariite. • sahharoos kasutatakse toiduvalmistamisel, roo või peedisuhkrust, tekib glükoosi ja fruktoosi ühinemisel, leidub rohelistes taimedes • laktoos leidub piimas, kõikide imetajate piimas • polüsahhariidid moodustunud mitmest kuni tuhandest lihtsüsivesiku molekulidest, ahelad võivad olla väga pikad ja hargnenud • tärklis taimne varuaine, m...
· STH e GH e somatotropiin e somatotroopne hormoon e inimese kasvuhormoon · ACTH e adrenokortikotropiin e kortikotropiin e adrenokortikotroopne hormoon. · Gonadotropiinid mõjutavad sugunäärmete sisesekretoorset talitlust. FSH e follitropiin folliikuleid stimuleeriv hormoon. LH e lutropiin e luteiniseeriv hormoon. PRL e PROL e prolaktiin · TSH e türotropiin e türeotroopne e türeoidstimuleeriv hormoon. · LPH e lipotropiin rasvkoes lipolüüsi põhjustav hormoon. Peptiid. 2.2 Hüpofüüsi tagasagara hormoonid · ADH e Arg-asopressiin (antidiureetiline hormoon) ja oksotütosiin 2.3Pars intermedia rakkude piptiidhormoonid · MSH melanostimuleerivad · Endorfiinid · Enkefaliinid 3. Käbikeha (epifüüsi) hormoonid aminohappehormoonid · Serotoniin - neuromediaator · Melatoniin 4. Kõrvakilpnäärme hormoone - Produtseerivad põhiliselt paratüriini.
adrenaalse päritoluga. Neerupealise SÄSI produtseerib ADRENALIINI ja NORADRENALIINI. Mõlemad hormoonid kiirendavad südametegevust, ahendavad veresooni siseelundis ja laiendavad veresooni lihastes. Pidurdub seedimine, laienevad bronhid. Mõlemad hormoonid annavad kasutusse energiat võitlus ja põgenemis situatsioonides. Energia saadakse glükoosist, selleks lammutatakse lihastes ja maksas glükogeeni. Pikema ajaliseks energia katteks stimuleerivad hormoonid lipolüüsi rasvkoes ja proteolüüsi maksas ja lihastes. SUGUNÄÄRMED Testosteroon stimuleerib suguorganite arengut ja sekundaarsete sootunnuste arengut. Mõjutab sugulist aktiivsust ja käitumist. Intensiivistab valkude sünteesi. Östrogeen ja progesteroon. Östrogeene produtseerivad foliikulid, munasarjakude, platsenta, (vähesel määral ) neerupealiste koor ja testised. Aktiveerivad suguorganite arengut ja sekundaarsete sootunnuste arenemist, naiseliku psüühika väljaarenemist. Mõjutavad sugulist
3 1. KAAMELI VÄLIMUS Kaamel on kuni 3 m pikkune ja 800 kg raskune loom. Kaamelitel pole sõrgu ega kapju, nende kahevarbalistel jalgadel on kõverad nürid küünised. Mõhnad taldade all kaitsevad jalgu kõrvetava liiva ja liiva vajumise eest. Kaameleid hüütakse vahest ,,kõrbelaevadeks", sest kaamel tõstab käies ja joostes korraga mõlema kehapoole jalgu. Sellist kõndimis viisi nimetatakse külijooksuks..Küüru rasvkoes võib leiduda kuni 100 kg varurasva. Joonis 1. Kaamel 1.1 Eluviis Harjumuspäraselt nad elavad 30 liikmelitses karjades. Kaameli eluiga ulatub 30-40aastani. Kaameleid kasutatakse kõrbes liikumiseks ja veoloomana. Kaamel võib olla ilma veeta kogu talve, kuna uriini ja roojaga eritub vaid veidi vedelikku. Samuti ei kutsu tema kehatemperatuuri tõus esile nii suurt niiskusekadu nagu teistel loomadel. Kaamelid hoiavad
e) ravimid nt antibiootikumid tapavad seedekulgla vitamiine, tuberkuloosi ravimid võtavad B vitamiine 2. Liigsus ehk hüpervitaminoos a) vitamiinpreparaatide või vitaminiseeritud toitude väärtarbimine (eriti ohtlik rasvlahustuvate vitamiinide üleannustamine, veel eriti vitamiin D!!!) b) vesilahustuvate vitamiinide ülehulk põhjustab muutusi kehalõhnades või muutusi kehaeritiste värvuses. Vitamiinide varud kehas: rasvlahustuvate varud on maksas ja rasvkoes ja nende varude pikkus poolest aastast kuni 3-ni, vesilahustuvate varud on valkkompleksidega veres ja maksas, nende varud on 2-st nädalast paari kuuni. Hormoonid On signaalmolekulid, mis toimivad vastavate retseptoritega rakkudele ja mis kutsuvad esile vahendatult ainevahetuse muutuse. Hormoonide eriomadused 1. Ülikõrge bioaktiivsus (inimkehas toimuvad juba kogustes 10-9 - 10-12g) 2. Lühike eluiga 3. Toime on sihtsuunitletud, see eeldab retseptoreid 4
Vitamiinid Vitamiinid on toitainete rühm, millesse kuuluvad madalmolekulaarsed orgaanilised bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks väikestes kogustes ja mida inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses (mõningaid vitamiine sünteesitakse keharakkudes provitamiinidest või ultraviolettkiirguse kaasabil). Vitamiinid on väga erineva keemilise struktuuri ning keemiliste ja füüsikaliste omadustega. Enamik vitamiine on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osadena ehk koensüümidena hädavajalikud ensüümkatalüüsis. Osa neist on hädavajalikud inimorganismi normaalseks kasvuks ja arenguks ja osa täidab teisi hädavajalikke bioloogilisi funktsioone. Inimene saab vitamiine põhiliselt toiduga (tänapäeval ka vitamiinipreparaatide manustamisel). Mõningaid vitamiine (näiteks vitamiin K, biotiin, pantoteenhape, niatsiin) sünteesib inimese see...
Hormoon bioloogiliselt aktiivne aine, mis mõjutab ainevahetust 3. Nimetage SSN-d ja nende paiknemine kehas a) Epifüüs ehk käbikeha vaheaju põhjas b) Hüpofüüs ehk ajuripats hüpofüüsi augus c) Kilpnääre kaela eespinnal d) Kõrvalkilpnäärmed kilpnäärme vasakul ja parema sagara tagapinnal e) Harkelund rinnaku taga f) Kõhunäärme ehk pankrease SS saared kõhunäärme piirkonnas g) Neerupealised neerude kohal rasvkoes h) Sugunäärmete endokriinne osa naistel kõhuõõnes, meestel munandikotis 4. Närvisüsteemi ülesanded ja jaotus Ülesanded: reguleerida elundite ja elundkondade talitlust, kohandades neid pidevalt toimuvatele muutustele. Jaguneb autonoomne ehk vegetatiivne ja sümpaatiline. 5. Närvikoe mõiste Närvikude kude, mis koosneb neuronitest ja neurogliiaraakkudest ning annab erutust impulssidena edasi 6. Närviraku mõiste
On ilmnenud ka DDT mutageenne ja kantserogeenne(vähkitekitav) toime. Nimelt peaksid pestitsiidid hävitama valikuliselt teatud liike ning olema kahjutud kasuliku elustiku suhtes, sealhulgas ka inimesele. Kuna seda on peaaegu võimatu tagada, peab pestitsiidid looduskeskkonnas pärast kasutamist kiiresti lagunema, see ei tohi edasi kanduda toiduahelates ega kuhjuda organismides. Paraku DDT nendele nõuetele ei vasta. Lahustudes hästi rasvades, kandub ta edasi piimaga, kuhjub inimese ja loomade rasvkoes ning kutsub esile nii ägedaid kui ka kroonilisi mürgitusi. Lisaks kõigele on DDT mullas ja vees erakordselt püsiv, mistõttu tema kahjulik toime võib ilmneda alles aastaid pärast kasutamist. Samuti võib ta kanduda kaugele oma tarvitamiskohast. Näiteks on DDT-d leitud pingviinide raskoest Antarktikas, kus seda pole iial kasutatud. DDT kasutamine või keelamine on vastuoluline küsimus nagu paljud teisedki keskonnakaitse probleemid
Taimed saastuvad PAH-idega enamasti siis, kui atmosfääris olevad tahked osakesed (mis sisaldavad ka PAH-e) sadestuvad taimelehtedele. (Järelikult suurte lehtedega aedviljade PAH-ide sisaldus on suurem kui väikeste lehtedega aedviljadel kuna neil on suurem pind, millele saab sadestuda). Kariloomad ja vabalt peetavad linnud puutuvad PAH-idega kokku peamiselt taimse toidu ning mulla kaudu. PAH-id akumuleeruvad loomade ja lindude rasvkoes. (PAH-ide sisaldus lihas, piimas ja munades pole ülemäära suur, sest PAH-id lagunevad loomsetes kudedes väga kiiresti.) PAH-ide kokkupuude inimestega peamiselt toimub toidu kaudu, vähesemal määral ka saastatud õhu ja joogivee kaudu. VI. Toksilisus ja piirnormid Madalama molekulmassiga PAH-id on teatud organismide jaoks akuutselt toksilised. “Rasked” PAH-id on organismidele vähem mürgisemad, kuid on kindlaks tehtud, et nad on genotoksilised kantserogeenid -
.5 x keha pikkus · Lamba seedeklugla on 27 x kehast pikem · Inimene ja lammas söövad erineva seeditavuse astmega toitu Inimese energiavajadus Ülekaal · 2400 kcal/päevas · Kehaehitus · Keha akumuleerib · Tööst tingitud energiat rasvkoes kohanemine · Kehakaalu määravad: · Patoloogia, struktuurne osa ainevahetushäired energia vajaduse ja päevas saadava energia · Vale toitumine vahe liig talletub kaalus, puudus vähendab kaalu Somatotüübid Toidu mõju · Tervis MESO -morph · Välimus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
